Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70–72, 75, 82–87 ja 88,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu strateegia kohta põhiõiguste harta rakendamiseks (COM(2010)0573) ja tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel (SEC(2011)0567),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C­293/12 ja C-594/12, millega kuulutati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA(1),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(2),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(3),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(4),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni terrorismivastaste meetmete kohta(6),

–  võttes arvesse oma 28. aprillil 2015. aastal toimunud täiskogu arutelu Euroopa julgeoleku tegevuskava teemal,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (O-000064/2015 – B8‑0566/2015 ja O-000065/2015 – B8‑0567/2015),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ohud liidu sisejulgeolekule on muutunud keerulisemateks, hübriidsemateks, asümmeetrilisemateks, tavapäratumateks, rahvusvahelisemateks, kiiremini arenevateks ja raskemini ennustatavateks ning seega mis tahes üksikule liikmesriigile üle jõu käivateks, mistõttu nõuavad need rohkem kui kunagi varem sidusat, laiaulatuslikku, mitmetasandilist ja koordineeritud ELi-poolset reageeringut, mille puhul võetakse täielikult arvesse põhiõiguste austamist;

B.  arvestades, et ELi julgeolekupoliitika arendamise eest kantakse ühist vastutust, mis nõuab kõikide liikmesriikide, ELi institutsioonide ja ametite, kodanikuühiskonna ja õiguskaitseasutuste koordineeritud ja ühtlustatud jõupingutusi, ning et see on suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja põhineb õigusriigi põhimõttel ja põhiõiguste austamisel; arvestades, et optimaalsete tulemuste saavutamiseks tuleks niisuguste ühiste eesmärkide ja prioriteetide konkreetne rakendamine siduda ülesannete selge jaotusega ELi tasandi ja riikliku tasandi vahel, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest ning teostades tugevat ja tulemuslikku parlamentaarset ja kohtulikku järelevalvet;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikesse 2 lisatud riigi julgeolekuga seotud erandit ei tohi kasutada selleks, et lubada riigi julgeolekuasutustel tegutseda vastuolus teiste liikmesriikide huvide, sealhulgas majandushuvide, nende kodanike ja elanike õiguste ning üldisemalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide õiguse ja poliitikaga;

D.  arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata vajadusele võtta õppust arvukatest Euroopa ja üldiste normide ning väärtuste rikkumistest, mis on sise- ja välisjulgeolekualase koostöö raames pandud toime pärast 11. septembri sündmusi;

E.  arvestades, et vabadus, turvalisus ja õigus on eesmärgid, mille poole tuleb püüelda paralleelselt; arvestades, et vabaduse ja õiguse saavutamiseks tuleks seetõttu julgeolekumeetmete puhul alati austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning nende suhtes tuleks rakendada nõuetekohast demokraatlikku järelevalvet ja vastutust; arvestades, et õigus- ja ennetusmõõdet ei ole Euroopa julgeoleku tegevuskavas piisavalt käsitletud;

F.  arvestades, et paljude kuritegevuse algpõhjustega (näiteks suurenev ebavõrdsus, vaesus, rassiline ja ksenofoobne vägivald ning vihakuriteod) ei saa tegeleda ainuüksi julgeolekumeetmete raames, vaid nendega tuleb tegeleda laiemas poliitilises kontekstis, sealhulgas parema sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, kultuuri- ja välispoliitika raames;

G.  arvestades, et Euroopa julgeoleku tegevuskava ennetuslik aspekt on eriti oluline ajal, mil kasvavad majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis õõnestavad sotsiaalpakti ning põhiõiguste ja kodanikuvabaduste tulemuslikkust; arvestades, et niisuguse ennetuspoliitika olulise osa peaksid moodustama ühelt poolt vangistuse alternatiivmeetmed ja teiselt poolt taasintegreerimise meetmed, eelkõige väiksemate õiguserikkumiste puhul;

H.  arvestades, et aluslepingutele lisatud protokollis nr 36 ette nähtud üleminekuperioodi lõppedes said komisjon ja Euroopa Kohus täielikud volitused endise kolmanda samba õigusaktide suhtes ning seega laiendati demokraatlike ja põhiõiguste alane vastutus ka juba võetud meetmetele, millel oli oluline roll vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kujundamises;

I.  arvestades, et küberkuritegevus ja küberruumi kasutav kuritegevus mõjutavad ELi kodanike turvalisust, siseturgu ning intellektuaalomandit ja jõukust Euroopa Liidus; arvestades, et näiteks robotivõrgud mõjutavad küberkuritegevuse liigina korraga miljoneid arvuteid ja tuhandeid sihtmärke;

J.  arvestades, et piirid sise- ja välisjulgeoleku vahel aina hägustuvad, mis nõuab tugevamat liikmesriikide vahel toimuvat koostööd ja koordineerimist, mille abil saavutataks terviklik ja mitmemõõtmeline lähenemisviis;

K.  arvestades, et julgeoleku tegevuskava olulise osana tuleks erilist tähelepanu pöörata kõikide terrorismi- ja kuriteoohvrite toetamisele ja kaitsmisele kogu ELis;

1.  võtab teadmiseks komisjoni poolt aastateks 2015–2020 esitatud Euroopa julgeoleku tegevuskava ja selles seatud prioriteedid; on seisukohal, et praegu Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid arvesse võttes on terrorism, vägivaldne ekstremism, piiriülene organiseeritud kuritegevus ja küberkuritegevus kõige tõsisemad ohud, mis nõuavad koordineeritud meetmete võtmist riigi, ELi ja ülemaailmsel tasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et tegevuskava struktuur peaks olema paindlik, et reageerida tulevikus uutele võimalikele väljakutsetele;

2.  kordab vajadust täiendavalt käsitleda kuritegevuse algpõhjuseid, sealhulgas ebavõrdsust, vaesust ja diskrimineerimist; rõhutab lisaks vajadust tagada piisavad ressursid sotsiaaltöötajatele, kohalikele ja riiklikele politseiametnikele ja kohtuametnikele, kelle eelarveid on teatavates liikmesriikides kärbitud;

3.  nõuab õige tasakaalu poole püüdlemist ennetuspoliitika ja survemeetmete vahel, et säilitada vabadus, turvalisus ja õigus; rõhutab, et julgeolekumeetmeid tuleks alati võtta kooskõlas õigusriigi ja niisuguste põhiõiguste kaitse põhimõtetega nagu õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, sõna- ja ühinemisvabadus ning õigus nõuetekohasele menetlusele; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamisel nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu hiljutist otsust andmete säilitamise direktiivi kohta (otsus liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12), milles nõutakse, et kõik õigusaktid oleksid kooskõlas proportsionaalsuse, vajalikkuse ja seaduslikkuse põhimõtetega ning sisaldaksid asjakohaseid vastutus- ja õiguskaitsealaseid garantiisid; kutsub komisjoni üles hindama täielikult kõnealuse otsuse mõju mis tahes vahendile, mis on seotud andmete säilitamisega õiguskaitse eesmärkidel;

4.  tuletab meelde, et selleks, et olla usaldusväärne osaline põhiõiguste edendamises nii liidus kui ka väljapool seda, peaks Euroopa Liit rajama oma julgeolekupoliitika, terrorismivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning julgeoleku valdkonna partnerlused kolmandate riikidega terviklikule lähenemisviisile, millesse oleksid integreeritud kõik tegurid, mis panevad inimesi osalema terrorismis või organiseeritud kuritegevuses, ning seega peaks Euroopa Liit integreerima majandus- ja sotsiaalpoliitika, mida kujundatakse ja rakendatakse põhiõigusi täielikult austades ning mille suhtes teostatakse kohtulikku ja demokraatlikku kontrolli ning põhjalikku hindamist;

5.  tunneb heameelt komisjoni valikotsuse üle rajada tegevuskava järgmistele põhimõtetele: õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste täielik järgimine, mille peaks tagama nõuetekohane kohtulik järelevalve; läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli suurendamine; kehtivate õigusaktide parem kohaldamine ja rakendamine; ühtsema ametite- ja valdkondadevahelise lähenemisviisi järgimine ning julgeoleku sise- ja välismõõtme parem ühitamine; kutsub komisjoni ja nõukogu üles neid põhimõtteid tegevuskava rakendamisel rangelt järgima; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament seab need põhimõtted tegevuskava rakendamise omapoolse jälgimise keskmesse;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et tegevuskavas on pööratud erilist tähelepanu põhiõigustele, ning eelkõige komisjoni võetud kohustuse üle hinnata rangelt tema poolt esitatavaid julgeolekumeetmeid mitte ainult selles ulatuses, kuivõrd asjaomase meetme puhul saavutatakse selle eesmärgid, vaid ka selles ulatuses, kuivõrd see meede on kooskõlas põhiõigustega; rõhutab, et komisjon peab kaasama oma hindamisse kõik asjaomased asutused ja ametid, eelkõige Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori, Europoli ja Eurojusti; palub komisjonil esitada kogu teave ja dokumentatsioon kõnealuse hindamise kohta, et võimaldada Euroopa Parlamendil teostada tulemuslikult oma demokraatlikku järelevalvet;

7.  tuletab sellega seoses meelde niisuguste meetmete omapoolset hukkamõistu, millega kaasneb süütute inimeste isikuandmete ulatuslik ja süsteemne lauskogumine, pidades eelkõige silmas võimalikke tõsiseid tagajärgi õiglase kohtumenetluse õigusele, diskrimineerimiskeelule, eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, ajakirjandus-, mõtte- ja sõnavabadusele ning kogunemis- ja ühinemisvabadusele, ning millega kaasneb märkimisväärne poliitiliste vastaste vastu kogutud teabe kuritarvitamise alane potentsiaal; väljendab tõsiseid kahtlusi massilise jälgimise meetmete kasulikkuse suhtes, sest need on sageli liiga üldised ning annavad seetõttu liiga palju valepositiivseid ja ­negatiivseid tulemusi; hoiatab, et massilise jälgimise meetmetega võib kaasneda vahest vähem kulukatesse, tulemuslikumatesse ja vähem sekkuvatesse õiguskaitsemeetmetesse investeerimise vajaduse varjutamise oht;

8.  palub liikmesriikidel tagada lapse parimate huvide põhimõtte järgimise kõikides julgeolekuga seotud õigusaktides;

9.  märgib, et ELi tasandil puudub kokkulepe mõiste „riigi julgeolek” määratluse osas, luues määratlemata erandi ELi õigusaktides, mis sisaldavad viiteid riigi julgeolekule;

10.  on veendunud, et selleks, et kodanikud usaldaksid rohkem julgeolekupoliitikat, peaksid ELi institutsioonid ja ametid ning liikmesriigid tagama poliitika kujundamise ja rakendamise protsessis läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud teavet tegevuskava rakendamise kohta; kordab oma kavatsust jälgida koostöös liikmesriikide parlamentidega korrapäraselt tegevuskava nõuetekohast rakendamist ja sellealaseid edusamme; võtab huviga teadmiseks komisjoni ettepaneku käivitada ELi julgeoleku nõuandefoorum; nõuab, et kõnealuse foorumiga tagataks kõikide asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud esindatus, ning ootab üksikasjalikuma teabe saamist selle kohta, eelkõige selle täpse rolli, ülesannete, koosseisu ja volituste kohta ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide sellesse kaasatuse kohta;

11.  rõhutab vajadust paranda liikmesriikide luureteenistuste demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet; märgib, et Euroopa Parlamendil, Euroopa Kohtul ja ombudsmanil puuduvad piisavad volitused Euroopa julgeolekupoliitika tulemuslikuks kontrollimiseks;

12.  palub komisjonil ja nõukogul koostada võimalikult kiiresti teekaart (või luua sarnane mehhanism), et tagada tegevuskava tulemuslik ja operatiivne rakendamine, esitada see Euroopa Parlamendile ja alustada selle rakendamist järgmise kuue kuu jooksul; on veendunud, et nn Euroopa poliitikatsükli liiki lähenemisviis (millele on omane ühiste ohtude ja haavatavuste kindlakstegemine ja hindamine, poliitiliste prioriteetide seadmine ning strateegiliste kavade ja tegevusplaanide väljatöötamine, tulemuslik rakendamine koos selgete edasiviivate jõudude, ajakava ja tulemustega ning hindamine) võib tagada tegevuskava rakendamise vajaliku sidususe ja järjepidevuse, eeldusel et Euroopa Parlament kaasatakse nõuetekohaselt poliitiliste prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide seadmisse; jääb ootama kõnealuste küsimuste edasist arutamist komisjoni ja sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komiteega (COSI);

13.  tunneb heameelt tegevuskava aluspõhimõtte üle, milleks on kohaldada ja rakendada täiel määral juba olemasolevaid julgeolekualaseid vahendeid, enne kui hakatakse uusi esitama; kordab vajadust asjaomaste andmete ja asjaomase teabe kiirema ja tõhusama jagamise järele asjakohaseid andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitsemeetmeid rakendades; taunib siiski asjaolu, et Euroopa Parlamendi arvukatest üleskutsetest hoolimata ei ole endiselt hinnatud olemasolevate ELi vahendite tulemuslikkust (ka ELi ees seisvaid uusi julgeolekuohtusid arvesse võttes) ja kõrvaldamata lünkasid; on veendunud, et niisugune tegevus on vajalik Euroopa julgeolekupoliitika tõhususe, vajalikkuse, proportsionaalsuse, sidususe ja terviklikkuse tagamiseks; palub komisjonil esitada tegevuskava rakendamise teekaardi prioriteetse meetmena sisejulgeoleku valdkonna olemasolevate ELi vahendite, ressursside ja rahastamise toimivushinnangu; kutsub taas nõukogu ja komisjoni üles hindama põhjalikult enne Lissaboni lepingu jõustumist sisejulgeoleku valdkonnas vastu võetud meetmete rakendamist ning kasutama selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust;

14.  tunneb heameelt komisjoni keskendumise üle piirihaldusele kui piiriülese kuritegevuse ja terrorismi ennetamise olulisele aspektile; rõhutab, et ELi julgeolekut piiridel tuleks tugevdada olemasolevatel andmebaasidel, näiteks Schengeni infosüsteemil (SIS) põhinevate süsteemsete kontrollide abil; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada oma e-piire käsitlev läbivaadatud ettepanek 2016. aasta alguseks;

15.  toetab komisjoni nõudmist ühtsema ametite- ja valdkondadevahelise lähenemisviisi järele ning kavandatud meetmeid, mille eesmärk on parandada teabevahetust ja heade tavade vahetust ning suurendada operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; kordab oma nõudmist olemasolevate vahendite ja andmebaaside (nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)) ning ühiste uurimisrühmade ulatuslikuma kasutamise järele; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et kiirendada veel vastu võtmata töökorra kokkuleppimist ametite vahel; märgib kahetsusega, et tegevuskavas ei ole ette nähtud piisavalt konkreetseid meetmeid selle õigusmõõtme tugevdamiseks; nõuab kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö kõikide aspektide integreerimist ja edasiarendamist muu hulgas kahtlustatavate ja süüdistatavate, ohvrite ja tunnistajate õigusi tugevdades ning vastastikust tunnustamist käsitlevate olemasolevate ELi vahendite rakendamist parandades;

16.  toetab täielikult komisjoni prioriteeti, milleks on aidata liikmesriikidel suurendada veelgi vastastikust usaldust, kasutada täielikult ära olemasolevad teabejagamise vahendid ja edendada pädevate asutuste vahelist piiriülest operatiivkoostööd; rõhutab niisuguse piiriülese operatiivkoostöö tähtsust, eelkõige piirialadel;

17.  palub, et komisjon esitaks kiiresti seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist)(7) eesmärgiga ühtlustada hoiatusteadete esitamise kriteeriumeid ning muuta kohustuslikuks hoiatusteadete esitamine isikute kohta, kes on terrorismis süüdi mõistetud või keda selles kahtlustatakse;

18.  tunneb heameelt komisjoni teatatud kavatsusest hinnata Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi (EPRIS) vajalikkust ja potentsiaalset lisaväärtust, et lihtsustada piiriülest juurdepääsu riiklikes politseiregistrites olevatele andmetele, ning toetab täielikult liikmesriikide rühma kavandatud niisuguse katseprojekti käivitamist, mille eesmärk on luua mehhanismid piiriülesteks automatiseeritud otsinguteks riiklikes kataloogides päringutabamuse või selle puudumise põhimõttel; rõhutab, kui oluline on piiriülene juurdepääs teabele, eelkõige piirialadel;

19.  rõhutab ühiste uurimisrühmade tähtsust konkreetsete piiriüleste juhtumite uurimisel ja kutsub liikmesriike üles seda edukat vahendit korrapärasemalt kasutama; kutsub komisjoni üles töötama välja ettepanekuid selliseks õigusraamistikuks, mis võimaldaks alaliste või poolalaliste ühiste uurimisrühmade moodustamist, mis tegeleksid eelkõige piirialadel pidevate ohtudega, nagu uimastite salakaubavedu, inimkaubandus ning mootorrattajõugud;

20.  väljendab kahetsust, et selliseid vahendeid, nagu kuritegeliku vara arestimine ja konfiskeerimine, ei kasutata veel süstemaatiliselt kõigi asjaomaste piiriüleste juhtumite korral, ning nõuab, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid oma jõupingutusi selles valdkonnas;

21.  toonitab, et piiriüleses operatiivkoostöös riiklike luureagentuuride vahel esineb demokraatliku ja kohtuliku järelevalve lünki; väljendab muret asjaolu pärast, et demokraatlikule ja kohtulikule järelevalvele tekitab tõsiseid raskusi nn kolmanda osapoole reegel, mis puudutab juurdepääsu dokumentidele;

22.  märgib, et piirid sise- ja välisjulgeoleku vahel muutuvad aina hägusemaks, ning tervitab seetõttu komisjoni poolt võetud kohustust tagada julgeolekupoliitika alase töö sise- ja välismõõtme koostoimimisvõime; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korrapäraselt hindama tegevuskava mõju ELi välisjulgeoleku strateegiale ja vastupidi, sealhulgas kohustusi, mis on seotud põhivabaduste ja -õiguste ning demokraatlike väärtuste ja põhimõtete järgimise ja edendamisega, ja mis sisalduvad nende poolt ratifitseeritud või allkirjastatud rahvusvahelistes konventsioonides ja lepingutes; rõhutab vajadust tugevdada veelgi sise- ja välismõõtme vahelist seost, sünergiat ja sidusust, eelkõige võitluses Euroopa ees seisvate uute valdkonnaüleste hübriidohtudega, järgides samal ajal liidu väärtusi ja põhiõigusi; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile regulaarselt aru kõigist täiendavatest meetmetest, mille eesmärk on süvendada seost julgeolekupoliitika sise- ja välismõõtme vahel, ning oma koostööst kolmandate riikidega julgeoleku valdkonnas, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik koos liikmesriikide parlamentidega teostada demokraatlikku kontrolli;

23.  toonitab, kui oluline ja õigeaegne on komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtimisel toimuv strateegiline läbivaatamine, mis tehti talle ülesandeks Euroopa Ülemkogul 2013. aasta detsembris ja mis peaks viima Euroopa uue julgeolekustrateegia vastuvõtmiseni; välis- ja julgeolekupoliitika küsimusi hõlmavas laiaulatuslikus strateegias tuleks määrata kindlaks ja kirjeldada ELi huve, prioriteete ja eesmärke, olemasolevaid ja kujunevaid ohte, väljakutseid ja võimalusi ning ELi instrumente ja vahendeid nendega tegelemiseks;

24.  nõuab väga rangete inimõiguste klauslite lisamist kolmandate riikidega sõlmitavatesse julgeolekualastesse koostöölepingutesse, eelkõige Põhja-Aafrikas ja Pärsia lahe piirkonnas; nõuab, et koostöö mittedemokraatlike riikidega, kus valitseb halb inimõigustealane olukord, tuleb uuesti läbi vaadata;

25.  rõhutab tungivat vajadust käsitleda relvakonfliktide, ekstremismi ja vaesuse algpõhjuseid kolmandates riikides, sest need põhjustavad ELile julgeolekuprobleeme; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi, toetamaks kaasavaid, pluralistlikke ja hästitoimivaid riike, kus eksisteerib tugev ja elujõuline kodanikuühiskond, mis suudab pakkuda oma kodanikele vabadust, turvalisust, õigust ja tööhõivet;

26.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaks ühise seisukoha eelnõu relvastatud droonide kasutamise kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooniga relvastatud droonide kasutamise kohta(8);

27.  tunnustab komisjoni tungivat nõudmist viia lõpule töö ELi broneeringuinfo direktiivi vastuvõtmise osas; kinnitab omale võetud kohustust teha tööd selle nimel, et see võetaks vastu aasta lõpuks; rõhutab, et broneeringuinfo direktiivis tuleks austada põhiõigusi ning andmekaitse standardeid, sh Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat, pakkudes samal ajal tõhusat vahendit ELi tasandil; kutsub komisjoni üles jätkama selle protsessi toetamist, pakkudes mis tahes asjakohast täiendavat teavet ELi broneeringuinfo direktiivi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta; palub, et mis tahes tulevane ettepanek julgeolekuvaldkonna uute vahendite (nagu broneeringuinfo) loomise kohta sisaldaks juba süsteemselt liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja koostöö mehhanisme;

28.  nõustub komisjoniga koolitamise, teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete ja Euroopa Politseikolledži (CEPOL) olulise tegevuse toetamise otsustava tähtsuse osas nimetatud valdkonnas; on seisukohal, et õiguskaitsetöötajate koolitus- ja vahetusprogrammid on märkimisväärse tähtsusega Euroopa õiguskaitsekultuuri ja heade tavade edasiseks tugevdamiseks selles valdkonnas; on veendunud, et tuleb suurendada investeeringuid julgeolekuga seotud teadustegevusse ja innovatsiooni, sh ennetustöö valdkonnas;

29.  juhib tähelepanu asjaolule, et kiiresti muutuv julgeolekuolukord nõuab paindlikku, kohanduvat ja reageerivat lähenemisviisi, tehnilise suutlikkuse arendamist ning tegevuskavas kehtestatud prioriteetsete meetmete regulaarset läbivaatamist; juhib tähelepanu asjaolule, et seoses sellega saaks kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 222, milles nõutakse, et Euroopa Ülemkogu regulaarselt hindaks liitu ähvardavaid ohtusid, kasutades selleks muu hulgas liikmesriikide ja Europoli teostatud ohuhinnanguid, ning teavitaks Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente selle tulemustest ja järelmeetmetest;

Terrorism

30.  tervitab tegevuskavas esitatud meetmeid võitluseks terrorismiga, terrorismi rahastamise tõkestamiseks, võitluseks ohuga, mida kujutavad ELi kodanikud ning residendid, kes reisivad välismaale terrorismi eesmärgil (nn välisvõitlejad), ja radikaliseerumise ennetamiseks; võtab teadmiseks ettepaneku luua Europoli raames uus Euroopa terrorismivastase keskuse struktuur ja palub komisjonil täiendavalt selgitada selle täpset rolli, ülesandeid, volitusi ja järelevalvet, eelkõige seoses vajadusega tagada asjakohasel tasemel nõuetekohane demokraatlik ja kohtulik järelevalve, sh Europoli volituste käimasoleva läbivaatamise käigus; rõhutab, et võitluses terrorismiga on äärmiselt oluline osa suuremal teabevahetusel liikmesriikide vahel ja et seda tuleks teha palju struktuursemal alusel;

31.  mõistab hukka mis tahes analüüsi, milles aetakse segamini terrorism, mitteturvalisus, islamiusk ja pagulased;

32.  tuletab seoses Brüsselis, Pariisis, Kopenhaagenis ja Saint-Quentin-Fallavierʼs hiljuti toimunud terrorirünnakutega meelde, et EL peab tingimata paremini hindama ohtu ELi julgeolekule ja keskenduma kiireloomulistele prioriteetsetele valdkondadele terrorismivastases võitluses: ELi piiride julgeoleku tugevdamine, internetisisust teavitamise suutlikkuse suurendamine, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemine ning teabe jagamise ja operatiivkoostöö tõhustamine riikide õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste vahel;

33.  tuletab meelde, kuivõrd oluline on terrorivõrgustike ja organiseeritud kuritegelike rühmituste vastases võitluses rahavoogude, sealhulgas SWIFTi-väliste rahavoogude jälgimine ja katkestamine; väljendab heameelt pingutuste üle tagada õiglane ja tasakaalustatud osalemine terrorismi rahastamise jälgimise programmis (TFTP);

34.  rõhutab, et kodumaise terrorismi oht on ELis jõudmas uuele ohtlikule tasemele pärast seda, kui islami fundamentalistid hõivasid maa-alasid Süürias ja Iraagis ning käivitasid ülemaailmse propagandakampaania džihaadi võitlejatega liitumiseks ning rünnakute sooritamiseks ELis;

35.  rõhutab, et võitluseks välisvõitlejate ja ka terrorismi poolt üleüldisemalt kujutatava ohu vastu on vaja mitmetasandilist lähenemisviisi, tegeledes selle raames põhjalikult algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, arendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning hõlbustades taasintegreerumist, edendades sel eesmärgil poliitilist ja usulist sallivust, analüüsides ja vastustades võrgupõhist kihutustööd, millega õhutatakse osa võtma terroriaktidest, ennetades riigist lahkumist ühinemaks terroriorganisatsioonidega, hoides ära ja takistades värbamist ja osavõttu relvastatud konfliktidest, takistades terroriorganisatsioonide ja nendega ühineda soovivate isikute rahalist toetamist, tagades kindla kohtulikule vastutusele võtmise, kui see on asjakohane, ning kindlustades õiguskaitseasutustele asjakohased vahendid oma kohustuste täitmiseks, pidades seejuures täielikult kinni põhiõigustest;

36.  kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja tõelise strateegia Euroopast pärit välisvõitlejate suhtes – mis praegu julgeoleku tegevuskavas puudub –, eelkõige nende suhtes, kes pöörduvad tagasi konfliktitsoonidest, soovides lahkuda neid värvanud terroriorganisatsioonidest, ning ilmutavad tahet taasintegreeruda ühiskonda; on seisukohal, et eriliselt tuleks tähelepanu pöörata noorte Euroopa välisvõitlejate olukorrale;

37.  kinnitab oma tahet tagada avaliku ja läbipaistva uurimise abil vastutusele võtmine põhiõiguste massiliste rikkumiste eest terrorismivastase võitluse ettekäändel, eeskätt seoses vangide transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamisega Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt; nõuab selliste rikkumiste paljastajate, näiteks ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitsmist;

Radikaliseerumine

38.  nõustub, et radikaliseerumise ärahoidmine peaks olema üks ELi prioriteetidest; väljendab kahetsust, et tegevuskavas puuduvad konkreetsemad meetmed võitluseks radikaliseerumisega Euroopas, ning kutsub komisjoni üles võtma kiiresti ulatuslikke meetmeid radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi ja äärmuslike ideoloogiate levikut ennetavate ning integratsiooni ja kaasatust edendavate meetmete tõhustamiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku (RAN), mis ühendab kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kes on seotud algatustega radikaliseerumise küsimustega tegelemiseks rohujuuretasandil, ning täpsustama uue kavandatava radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku pädevuskeskuse volitusi, ülesandeid ja tegevusulatust; soovitab, et selle struktuur hõlmaks ka kohalikke ja riigi tasandi otsustajaid, et tagada ekspertide ja sidusrühmade poolt välja töötatavate soovituste praktiline rakendamine; nõuab jõulisemaid meetmeid, et võidelda radikaliseerumisega internetis ja veebisaitide või sotsiaalmeedia kasutamisega radikaalsete ideoloogiate levitamiseks Euroopas; väljendab heameelt seoses internetisisust teavitamise üksuse loomisega Europolis, et aidata liikmesriikidel koostöös internetiteenuste pakkujatega tuvastada ja kõrvaldada internetist vägivaldne ja äärmuslik sisu, ja palub komisjonil eraldada selle toimimiseks vajalikud täiendavad vahendid; väljendab kahetsust konkreetsete meetmete puudumise üle interneti kui radikaliseerumisvastase teadlikkuse tõstmise vahendi rolli tugevdamiseks ning eelkõige proaktiivseks vastuargumentide levitamiseks terroristlikule propagandale võrgus;

39.  juhib tähelepanu asjaolule, et edukas julgeolekupoliitika peab tegelema ekstremismi algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, sallimatus ja diskrimineerimine, edendades sel eesmärgil poliitilist ja usulist sallivust, arendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning hõlbustades taasintegreerumist;

40.  on veendunud, et komisjoni rahalise ja tegevustoetuse abil tuleks välja töötada ulatuslikud teadusuuringud ja konkreetsed meetmed, et edendada ja jagada tõhusate teabevahetuskanalite kaudu meie ühiseid väärtusi – sallivust, pluralismi, sõna- ja südametunnistuse vabadust – ning meie põhiõigusi üldisemalt kõigi Euroopa kodanikega; on seisukohal, et tegevuskavas tuleks samuti rõhutada vajadust võidelda väärarusaamadega, mis puudutavad religioone, eriti islamit, mis iseenesest ei etenda radikaliseerumise ja terrorismi puhul olulist rolli;

41.  väljendab muret Euroopa kodanike vastu suunatud vihakuritegude hiljutise kasvu pärast, sh ka internetis; kutsub liikmesriike üles kaitsma oma kodanikke tulevaste rünnete eest ning hoidma ära vaenu õhutamist ja mis tahes päritolul, veendumusel või usul põhinevaid sallimatuseavaldusi, mh noortele suunatud haridustöö ning kaasava dialoogi edendamise kaudu;

Organiseeritud kuritegevus

42.  nõustub, et inimkaubandus on nähtus, millega tuleb Euroopa tasandil tulemuslikumalt tegeleda; taunib siiski kindlalt mis tahes seoste tõmbamist ebaseadusliku rände ja terrorismi vahele; juhib tähelepanu asjaolule, et seaduslike kanalite puudumine EList kaitse otsimiseks tekitab pideva vajaduse ebaseaduslike kanalite järele, ohustades seega rahvusvahelist kaitset vajavaid haavatavamaid põgenikke;

43.  rõhutab organiseeritud kuritegevuse tõsidust inimkaubanduse valdkonnas; juhib tähelepanu sellele eriti kaitsetule rühmale kurjategijate poolt osaks langevat äärmuslikku jõhkrust ja vägivalda; väljendab rahulolu kehtiva raamistikuga ja nõustub vajadusega võtta vastu 2016. aasta järgne strateegia, mis kaasaks Europoli ja Eurojusti koos nende eriteadmistega selles valdkonnas;

44.  tunnistab, et organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus vajab tugevaid Euroopa meetmeid; toetab komisjoni otsustavust tegeleda selle probleemiga; palub komisjonil luua eelkõige kindel koostöö inimkaubandusega võitlemise valdkonnas, kuid teha ka koostööd kolmandate riikidega inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise vältimiseks, et hoida ära uued tragöödiad Vahemerel;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata arengutele piiriüleses organiseeritud kuritegevuses seoses ebaseadusliku relvaäri, inimkaubanduse ning ebaseaduslike uimastite tootmise ja müügiga; märgib rahuloluga, et tegevuskavas on tunnistatud uimastiprobleemi dünaamilist iseloomu, eelkõige selle seotust organiseeritud kuritegevusega ning esilekerkivat ohtu, mida kujutab turuinnovatsioon nii uute kui ka juba tuntud uimastite tootmise ja müügi valdkonnas; rõhutab vajadust uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva paketi kiire vastuvõtmise järele ning nõuab tungivalt, et nõukogu saavutaks selles küsimuses edu;

46.  on veendunud, et lisaks ELi vahenditele võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga peaks Euroopa julgeoleku tegevuskava sisaldama ka kaitsemehhanisme nende raskete kuritegude ohvritele, et ära hoida edasist viktimiseerimist; märgib, et ohvrite kaitset tuleks käsitleda kui olulist vahendit võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, kuna sellega saadetakse õigusrikkujatele selge sõnum, et ühiskond ei alistu vägivalla ees ning kaitseb alati ohvreid ja nende väärikust;

Küberkuritegevus

47.  rõhutab, et terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad igat liiki kuritegevuse hõlbustamiseks üha enam küberruumi ning et küberkuritegevus ja küberruumi kasutav kuritegevus kujutavad endast märkimisväärset ohtu ELi majandusele ja selle kodanikele; märgib, et küberkuritegevus nõuab uut lähenemist õiguskaitsele ja õigusalasele koostööle digiajastul; juhib tähelepanu asjaolule, et uued tehnoloogilised arengud suurendavad küberkuritegevuse mõju kiirust ja ulatust, ning kutsub seetõttu komisjoni üles viima läbi põhjaliku analüüsi seoses õiguskaitse- ja kohtuasutuste volituste ning nende õigusvõime ja tehnilise võimekusega internetis ja väljaspool seda, et võimaldada neil tulemuslikult võidelda küberkuritegevusega, rõhutades samas, et kõik jõustamismeetmed peavad rangelt austama põhiõigusi, olema vajalikud ja proportsionaalsed ning järgima ELi ja liikmesriikide õigusakte; palub komisjonil eelkõige kindlustada, et krüpteerimise kasutamise õigus säiliks kogu Euroopa Liidus ning et samas kui kommunikatsiooni infopüük politsei uurimise või kohtumenetluse raames on alati võimalik kohtu asjakohase loa alusel, ei rakendaks liikmesriigid mingeid meetmeid, millega rikutakse üksikisikute õigust kasutada krüpteerimist; palub komisjonil anda Europoli internetisisust teavitamise üksusele selle toimimiseks vajalikud täiendavad vahendid, mitte piirduda ametikohtade sisemise ümberpaigutamisega, sh küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusest (EC3), mis ei tohi jääda alamehitatuks;

48.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli, kui EL soovib tagada ajakohastatud lähenemisviisi muutuvate julgeolekuvajaduste suhtes; rõhutab konkurentsivõimelise ELi julgeolekutööstuse olulisust ELi julgeoleku sõltumatuse tagamisel; kordab oma nõudmist tõhustada ELi IT-turvalisuse sõltumatust ning toonitab vajadust kaaluda elutähtsate taristute ja avalike teenuste puhul ELi julgeolekutoodete ja -teenuste kasutamist;

49.  palub komisjonil käivitada samaulatusliku teadlikkuse ja valmisoleku kampaania, mis käsitleb tõsise küberkuritegevusega seotud ohte, et parandada vastupanuvõimet küberrünnakutele;

50.  tunneb heameelt EC3 tehtud töö üle võitluses tõsise rahvusvahelise küberkuritegevuse ja küberruumi kasutava kuritegevusega; toonitab EC3 keskset rolli liikmesriikide toetamisel eelkõige võitluses laste seksuaalse ärakasutamise vastu; tuletab meelde komisjoni tehtud avaldusi, mis puudutasid EC3 varustamist vajalike ekspertide ja eelarvega, et anda uus hoog sellistele Euroopa tasandi koostöö valdkondadele, millega ei ole tegeletud selle loomisest saadik 2013. aastal;

51.  nõuab, et komisjon viiks läbi niisuguste olemasolevate meetmete täieliku hindamise, mis on seotud võitlusega laste seksuaalse ärakasutamise vastu veebis, hindaks seda, kas on vaja täiendavaid seadusandlikke vahendeid või mitte, ning uuriks, kas Europolil on piisavalt eriteadmisi, vahendeid ja personali, et olla võimeline võitlema niisuguse kohutava kuritegevuse vastu;

Rahastamine

52.  väljendab kahetsust, et komisjoni 2016. aasta eelarveprojektis on ette nähtud suurendada Europoli eelarvet vaid umbes 1,5 miljoni euro võrra, mis ei anna talle piisavalt vahendeid tegevuskavas kavandatud Euroopa terrorismivastase keskuse ja internetisisust teavitamise üksuse loomiseks;

53.  väljendab heameelt avalduse üle, mille komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans tegi Euroopa Parlamendis ning mille kohaselt viib komisjon olemasolevad rahalised vahendid tegevuskava prioriteetidega vastavusse; rõhutab sellega seoses veel kord, kui oluline on tagada, et asjaomastel ELi ametitel oleks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid praeguste ja eelseisvate ülesannete täitmiseks tegevuskava raames; kavatseb tähelepanelikult kontrollida Sisejulgeolekufondi rakendamist ja hinnata selle tulevasi vajadusi ELi ja liikmesriikide tasandil;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 93. (2) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 45. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0032. (7) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0172.