Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 26, 34, 114, 118 ja 167,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 27,

–  võttes arvesse 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut,

–  võttes arvesse UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 13, 14, 16, 17, 22 ja 52,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(1),

–  võttes arvesse kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni ning eelkõige kolmeastmelist testi,

–  võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 20. detsembri 1996. aasta autoriõiguse lepingut,

–  võttes arvesse WIPO 20. detsembri 1996. aasta esituste ja fonogrammide lepingut,

–  võttes arvesse WIPO 24. juuni 2012. aasta audiovisuaalsete esituste lepingut, mis võeti vastu Pekingis toimunud WIPO audiovisuaalsete esituste kaitse diplomaatilisel konverentsil,

–  võttes arvesse 2013. aasta septembris esitatud Euroopa Patendiameti (EPO) ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ühiselt läbi viidud intellektuaalomandi õiguste alast uuringut „Suure intellektuaalomandiõiguse osakaaluga tööstusharude panus Euroopa Liidu majandustulemustesse ja tööhõivesse”,

–  võttes arvesse Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta direktiivi 2011/77/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas(9), millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/100/EMÜ(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral(11),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta(12),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus(14),

–  võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul(15),

–  võttes arvesse komisjoni avalikku konsultatsiooni ELi autoriõiguste läbivaatamise teemal, mis toimus 5. detsembrist 2013 kuni 5. märtsini 2014,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Dan Pescodi (Suurbritannia kodanik) petitsiooni 0924/2011 kohta Euroopa Pimedate Liidu/kuningliku üleriigilise pimedate instituudi nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele(16),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel” (COM(2011)0427),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (COM(2008)0466),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused” (COM(2011)0287),

–  võttes arvesse 20. septembri 2011. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit kaubandusvõrgus mitte kättesaadavate tööde digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise peamiste põhimõtete kohta, mille eesmärk on lihtsustada raamatute ja erialaajakirjade digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist Euroopa raamatukogude ja muude sarnaste asutuste jaoks,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0209/2015),

A.  arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ läbivaatamine on väga oluline loovuse ja innovatsiooni, kultuurilise mitmekesisuse, majanduskasvu, konkurentsivõime ja digitaalse ühtse turu edendamise ning teadmistele ja teabele juurdepääsu seisukohast, pakkudes samas kirjandus- ja kunstiteoste autoritele piisavat tunnustust ja kaitstes nende õiguseid;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167 sätestatakse, et Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri ja mitmekesisuse õitsengule, toetades eelkõige kunsti- ja kirjandusloomingut;

C.  arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) eesmärk oli autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusaktide kohandamine, et võtta arvesse tehnoloogia arengut;

D.  arvestades, et direktiivis 2001/29/EÜ käsitletakse ka mitmeid ELi kohustusi, mis on sätestatud rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni, WIPO autoriõiguste lepingu ning WIPO esituse ja fonogrammide lepingu sätted;

E.  arvestades komisjoni ja liikmesriikide märkimisväärseid investeeringuid Euroopa kultuuripärandiga seotud asutuste rikkalike kogude digiteerimisse ja neile internetipõhise juurdepääsu tagamisse, nii et kodanikel oleks juurdepääs kõikjal ja kõigi seadmete kaudu;

F.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajandus on ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise mootor ning suur ELi majandusse panustaja, kuna annab hiljutise hinnangu kohaselt tööd rohkem kui seitsmele miljonile inimesele ja moodustab rohkem kui 4,2 % ELi SKPst, ning arvestades, et kultuurimajandus lõi jätkuvalt töökohti majanduskriisi ajal aastatel 2008–2012;

G.  arvestades, et 2013. aasta septembri EPO ja OHIMi ühisuuringust ilmnes, et ligikaudu 39 % ELi kogu majandustegevusest, mille rahaline väärtus on umbes 4 700 miljardit eurot aastas, pärineb intellektuaalomandi õigustega tihedalt seotud tööstusharudest ning seal asub ka 26 % otsestest töökohtadest (ehk 56 miljonit töökohta), sellal kui kaudne tööhõive annab veel 9 % kõigist ELi töökohtadest;

H.  arvestades, et digitaalse revolutsiooniga on meile saabunud uus tehnoloogia ja sidevahendid, mis on sillutanud teed uutele väljendusvormidele, mis omakorda – seades küll kahtluse alla pikaaegse kolmepoolse loovisikute, kultuurisektori ettevõtjate ja kasutajate vahelise suhte – on tagant kannustanud teadmistepõhise majanduse teket, luues uusi töökohti ja aidates kaasa kultuuri ja innovatsiooni edendamisele;

I.  arvestades, et kõik digitaalset ühtset turgu käsitlevad poliitilised algatused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja eelkõige selle artiklitega 11, 13, 14, 16, 17 ja 22;

J.  arvestades, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ulatuvad üle riigipiiride, sest mõnda Euroopa keelt räägitakse mitmes riigis;

K.  arvestades, et põhiõiguste harta kaitseb sõnavabadust, teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust ning tagab isikuandmete kaitse ja kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse, õiguse omandile ja intellektuaalomandi kaitse ning õiguse haridusele ja ettevõtlusvabaduse;

L.  arvestades, et loovisiku õigus kaitsta oma loometeoseid peab jääma kehtima ka digitaalajastul;

M.  arvestades, et tuleb kaaluda meetmeid, mis toetaksid kultuurialase lävimise edasist arengut ja suurendaksid õiguskindlust selles sektoris; arvestades, et pärast direktiivi 2001/29/EÜ kohaldamist on välja töötatud palju loomealaseid internetiteenuseid ning tarbijatel on enneolematu juurdepääs laiale kultuuri- ja loometeoste valikule; arvestades, et tarbijad vajavad juurdepääsu rikkalikule ja mitmekesisele kvaliteetse sisuga teoste valikule;

N.  arvestades, et 2008. aastal ELi algatuse osana asutatud Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA harmooniline ja süsteemne edasiarendamine on teinud kättesaadavaks liikmesriikide raamatukogude teosed;

O.  arvestades, et loometeosed on ühed põhilised allikad, millest toituvad digitaalmajandus ja infotehnoloogia osalejad nagu otsingumootorid, sotsiaalmeedia ja kasutaja loodud sisu platvormid, kuid praktiliselt kogu loometeostega loodav väärtus kantakse üle digitaalvahendajatele, kes keelduvad tasumast autoritele või lepivad kokku äärmiselt madalates tasumäärades;

P.  arvestades, et direktiiviga 2011/77/EL ja direktiiviga 2006/116/EÜ ühtlustati autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtajad, kehtestades kõigi teoseliikide ja kõigi kaasnevate õiguste kaitse tähtaegade täielik ühtlustamine liikmesriikides;

Q.  arvestades, et ELi seadusandlikud institutsioonid on kohustatud edendama autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste selget õigusraamistikku, mis oleks mõistetav kõigile sidusrühmadele, eelkõige avalikkusele, ja mis tagaks õiguskindluse;

R.  võttes arvesse paljude internetis tegutsevate vahendajate konkurentsieelist ja suurenevat võimu ning selle olukorra negatiivset mõju autorite loomingulisele potentsiaalile ja loometeoste muude levitajate pakutavate teenuste arengule;

S.  arvestades, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste õigusraamistiku määratlemisel tuleks võtta arvesse vajadust edendada innovatiivseid tööstus- ja kaubandusmudeleid, kasutades ära uue tehnoloogia pakutavaid võimalusi, et suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet;

T.  arvestades, et komisjoni prioriteet ja ajavahemiku 2014–2019 programmi kese on majanduskasv ja töökohtade loomine;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõigus on käegakatsutav võimalus tagada loovisikute tasustamine ja loomeprotsessi rahastamine;

2.  peab kiiduväärseks komisjoni algatust viia läbi autoriõigust käsitlev konsultatsioon, mille vastu mitmed sidusrühmad, sealhulgas kultuurisektor ja kodanikuühiskond elavat huvi tundsid(17);

3.  tervitab komisjoni kindlat otsust arendada uue komisjoni ametiaja vältel edasi ELi digitaalarengu tegevuskava, mis hõlmab autoriõiguse alaseid küsimusi; väljendab heameelt komisjoni 2015. aasta tööprogrammi üle, kuna selles lubatakse kasutusele võtta ühtse e-turu pakett, mis sisaldab seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga ajakohastada autoriõiguse eeskirjad, et viia need kooskõlla digitaalajastu nõudmistega;

4.  tuletab meelde, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstakse ja stimuleeritakse nii uute kaupade ning teenuste väljatöötamist ja turustamist kui ka nende loomesisu loomist ja kasutamist, aidates seega mitme ELi tööstussektori raames kaasa paremale konkurentsivõimele, tööhõivele ja innovatsioonile;

5.  rõhutab, et autoriõigus on ainult sama tõhus kui selle kaitseks kehtestatud jõustamismeetmed ning loomesektori edukuse ja innovatiivsuse tagamiseks peab autoriõiguse jõustamine olema kindel;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste olemasolu eeldab olemuslikult territoriaalsust; rõhutab, et see põhimõte ei ole vastuolus sisu ülekantavuse tagamise meetmetega;

7.  rõhutab, et direktiivi 2001/29/EÜ igal läbivaatamisel peaks jätkuvalt kaitsma õiguste omajate õiglase tasustamise põhimõtet; nõuab, et kinnitataks taas territoriaalsuse põhimõtet, mis võimaldab igal liikmesriigil tagada õiglase tasu põhimõtte järgimine oma kultuuripoliitika raamistikus;

8.  märgib, et kasutajatele seaduslikult kättesaadavate teoste valik on direktiivi 2001/29/EÜ rakendamisest alates laienenud; märgib lisaks, et piiriülene juurdepääs mitmekesistele kasutusviisidele, mida tehnoloogia arenguga tarbijatele pakutakse, võib tekitada vajaduse kehtiva õigusraamistiku tõenditepõhise parandamise järele, et arendada mitmekesise kultuuri- ja loomesisu veebipõhist seaduslikku pakkumist eesmärgiga võimaldada juurdepääs Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele;

9.  tuletab meelde, et tarbijatele keelatakse liiga sageli ligipääs teatud sisuteenustele geograafilistel alustel, mis on vastuolus direktiivi 2001/29/EÜ eesmärgiga rakendada siseturu nelja vabadust; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks ettepanekuid sobivate lahenduste kohta, mis muudaksid teenused ja autoriõigusega kaitstud sisu tarbijate jaoks piiriüleselt paremini kättesaadavaks;

10.  on seisukohal, et õiguste kollektiivset teostamist käsitlevas direktiivis 2014/26/EL võetud lähenemisviisist võib õppida muud liiki sisu puhul, aga ülekantavust ja asukohapõhist piiramist käsitlevaid probleeme ei saa lahendada ühe kõikehõlmava lahendusega, vaid vaja võib minna mitut erinevat sekkumist – nii reguleerivat kui ka turupõhist;

11.  rõhutab, et ELi loomeväljund on üks selle rikkalikumaid ressursse ja need, kes tahavad seda nautida, peaksid saama selle eest ka maksta, isegi kui seda müüakse ainult teises liikmesriigis;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse kollektiivset teostamist käsitlevas direktiivis 2014/26/EL ette nähtud multiterritoriaalne litsentsimine on valikuvõimalus, kui ringhäälinguorganisatsioonid soovivad üleeuroopalist leviala;

13.   juhib tähelepanu sellele, et filmide ja telesaadete rahastamine, tootmine ja kaastootmine sõltub suurel määral territoriaalsetest ainulitsentsidest, mis antakse kohalikele levitajatele mitmetes kanalites, mis kajastavad Euroopa eri turgude kultuurilist eripära; seda arvestades rõhutab, et võime valida lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt territoriaalse leviku ulatus ja levikanali liik ergutab investeeringuid filmidesse ja telesaadetesse ning edendab kultuurilist mitmekesisust; palub komisjonil tagada, et igale autoriõiguse ajakohastamise algatusele eelneb põhjalik uuring selle kohta, milline on selle tõenäoline mõju filmide ja telesaadete tootmisele, rahastamisele ja levitamisele ning ka kultuurilisele mitmekesisusele;

14.  rõhutab, et tööstusharu kasutatav asukohapõhine piiramine ei tohiks takistada ELi liikmesriikides elavaid kultuurilisi vähemusi pääsemast ligi olemasolevatele tasuta või tasulistele sisule või teenustele nende keeles;

15.  toetab algatusi, mille eesmärk on suurendada ELis seaduslikul teel omandatud ja seaduslikul teel kättesaadavaks tehtud sisu levitamise internetipõhiste teenuste ülekantavust, austades seejuures täielikult autoriõigust ja õiguste omajate huve;

16.  tuletab meelde, et Euroopa kultuuriturud on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tõttu loomu poolest heterogeensed; märgib, et seda mitmekesisust tuleks käsitada pigem eelise kui ühtset turgu takistava asjaoluna;

17.  võtab teadmiseks territoriaalsete litsentside olulisuse ELis, eelkõige audiovisuaal- ja filmitööstuses, mis tugineb peaasjalikult ringhäälinguorganisatsioonide etteostu- või eelrahastamissüsteemidele;

18.  võtab murega teadmiseks ebaseaduslike internetipõhiste teenuste kasvava hulga ning piraatluse ja üldisemalt intellektuaalomandi õiguste rikkumiste sagenemise – suundumus, mis ohustab tõsiselt liikmesriikide majandust ja loovust ELis;

19.  rõhutab, et autoriõiguse raamistiku mis tahes reformi aluseks peaks olema kõrgetasemeline kaitse, kuna õigused on intellektuaalse loometegevuse seisukohalt väga olulised ning tagavad stabiilse, selge ja paindliku õigusliku aluse, mis toetab investeeringuid kultuuri- ja loomesektorisse ning selle kasvu, kõrvaldades ühtlasi õigusliku ebakindluse ja õiguslikud vastuolud, mis mõjutavad negatiivselt siseturu toimimist;

20.  rõhutab, et digitaalse ühtse turu toimivate struktuuride laiendamine on tähtis ülesanne, aga lisaks tuleb võtta ka meetmeid, et tagada analoogse ühtse turu jätkuv korralik toimimine;

21.  juhib tähelepanu sellele, et autoriõigustega tihedalt seotud tööstusharudes töötab ELis üle seitsme miljoni inimese; palub komisjonil seepärast tagada, et kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega hinnataks enne iga autoriõiguse ajakohastamise seadusandlikku algatust põhjalikult selle mõju majanduskasvule ja töökohtadele, samuti võimalikke kulusid ja kasu, mida see kaasa toob;

22.  rõhutab, et ELi autoriõigusi käsitlevate õigusaktide võimalik läbivaatamine peab olema nõuetekohaselt keskendatud ning põhinema veenvatel andmetel, et kindlustada Euroopa loomemajanduse jätkuv areng;

23.  tunnistab, et autorõigusi rikkuv äritegevus kujutab tõsist ohtu digitaalse ühtse turu toimimisele ning mitmekesise kultuuri- ja loomesisu veebipõhise seadusliku pakkumise arengule;

24.  peab hädavajalikuks tugevdada autorite ja loovisikute positsiooni ning suurendada nende teoste digitaalsest levitamisest ja kasutamisest saadavat tasu;

Ainuõigused

25.  tunnistab, et autorite ja esitajate loome- ja kunstilist tööd on vaja õiguslikult kaitsta; tunnistab, et kultuuri ja teadmiste levitamine on avalikes huvides; tunnistab tootjate ja kirjastajate osatähtsust teoste turule toomisel ning vajadust tagada kõikide eri liiki õiguste omajate õiglane ja asjakohane tasustamine; nõuab autorite ja esitajate lepingulise positsiooni parandamist võrreldes muude õiguste omajate ja vahendajatega, eriti kaaludes autorite poolt kolmandatele isikutele üle antud õiguste kasutamiseks mõistlikku tähtaega, pärast mida muutuksid need õigused kehtetuks, kuna lepingulisi vahetusi võib iseloomustada tasakaalustamata jõuvahekord; rõhutab sellega seoses lepinguvabaduse tähtsust;

26.  märgib, et autoriõigusega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide proportsionaalne kaitse on väga oluline, muu hulgas kultuurilisest seisukohast, ning et ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt peab liit oma tegevuses kultuuriaspekte arvesse võtma;

27.  rõhutab, et autorid ja esitajad peavad saama õiglase tasu ühteviisi digitaalkeskkonnas ja analoogmaailmas;

28.  palub komisjonil hinnata sihipäraseid ja asjakohaseid meetmeid õiguskindluse parandamiseks kooskõlas komisjoni parema õigusliku reguleerimise eesmärgiga; palub komisjonil uurida Euroopa Liidu ühtse autoriõiguse mõju töökohtadele ja innovatsioonile, autorite, esitajate ja muude õiguste omajate huvidele ning tarbijate ligipääsu edendamisele piirkondlikule kultuurilisele mitmekesisusele;

29.  juhib tähelepanu sellele, et hapras ökosüsteemis, mis toodab ja rahastab loometööd, on ainuõigused ja lepinguvabadus olulised komponendid, kuna need soodustavad paremat riskijagamist, võimaldavad paljudel eri osalejatel osaleda ühisprojektides, mis on mõeldud kultuuriliselt mitmekesisele publikule, ning toestavad stiimulit investeerida professionaalsesse sisu tootmisse;

30.  soovitab ELi seadusandjal selleks, et kaitsta avalikke huve, kaitstes seejuures isikuandmeid, kaaluda, kuidas veelgi vähendada tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist; märgib, et sellisel õigusaktide kohandamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2013/37/EL, autoriõiguse süsteemi aluspõhimõtteid ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat;

31.  palub komisjonil kaitsta tulemuslikult üldkasutatavaid teoseid, mis määratluse kohaselt ei ole autoriõigusega kaitstud; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon selgitaks, et kui teos on juba kord üldkasutatav, siis jääb see üldkasutatavaks ka pärast digiteerimist, mille tulemusel ei sünni uus, teisendav teos; samuti palub komisjonil uurida, kas õiguste omajatele saab anda õiguse kuulutada oma teosed tervikuna või osaliselt üldkasutatavaks;

32.  palub komisjonil veelgi ühtlustada autoriõiguse kaitse tähtaega, hoidudes seejuures kaitsetähtaja täiendavast pikendamisest, vastavalt Berni konventsioonis sätestatud rahvusvahelistele standarditele; ergutab liikmesriike viima sujuvalt lõpule direktiivide 2006/116/EÜ ja 2011/77/EL ülevõtmine ja rakendamine;

Erandid ja piirangud

33.  kutsub ELi seadusandjat üles jääma kindlaks direktiivis 2001/29/EÜ seatud eesmärgile näha ette autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohane kaitse kui üks peamisi abinõusid Euroopa kultuuri loova tegevuse tagamiseks ning tagada õiglane tasakaal eri liiki õiguste omajate ning kaitstud objekti kasutajate vahel, samuti eri liiki õiguste omajate vahel; lisaks rõhutab, et selles valdkonnas tehtav mis tahes seadusandlik muudatus peaks tagama puudega inimeste juurdepääsu igas vormis teostele ja teenustele, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega;

34.  toonitab, et autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ning ka haridus- ja teadusuuringute sektori ning nende õiguste eranditest ja piirangutest kasu saava sektori õigusraamistik ning moodustavad nende sektorite tegevuse ja tööhõive aluse;

35.  märgib, et erandeid ja piiranguid tuleb kohaldada nii, et võetaks arvesse eesmärki, milleks need kavandati, ning digitaal- ja analoogkeskkonna erilisi tunnuseid, säilitades seejuures tasakaalu õiguste omajate ja avalike huvide vahel; palub komisjonil seepärast uurida võimalust vaadata läbi hulk olemasolevaid erandeid ja piiranguid selleks, et kohandada need paremini digitaalkeskkonnaga, võttes arvesse digitaalkeskkonna jätkuvat arengut ja vajadust konkurentsivõime järele;

36.  rõhutab, et tähtis on erandite ja piirangute kättesaadavus puudega inimestele; sellega seoses võtab teadmiseks Marrakechi lepingu sõlmimise, mis hõlbustab nägemispuudega inimeste juurdepääsu raamatutele, ning ergutab seda kiiresti ratifitseerima, seadmata ratifitseerimise tingimuseks ELi õigusraamistiku läbivaatamist; on arvamusel, et leping on suur samm edasi, kuid tuleb veel palju tööd teha, et avada juurdepääs sisule ka teistsuguse puudega inimestele;

37.  võtab teadmiseks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse tähtsuse ja märgib, et liikmesriikidevahelised erinevused erandite rakendamisel võivad olla proovikiviks siseturu toimimisele, pidades silmas piiriülese tegevuse arengut ning ELi ülemaailmset konkurentsivõimet ja innovatsiooni, ning võivad põhjustada ka õiguskindlusetust autorite ja kasutajate jaoks; on arvamusel, et mõned erandid ja piirangud võivad seetõttu saada kasu ühtsematest eeskirjadest; täheldab siiski, et erinevused võivad olla õigustatud, et lubada liikmesriikidel luua seadusi vastavalt oma erilistele kultuuri- ja majandushuvidele ning kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega;

38.  palub komisjonil uurida erandite ja piirangute suhtes miinimumstandardite kohaldamist ning tagada direktiivis 2001/29/EÜ osutatud erandite ja piirangute nõuetekohane rakendamine ning tagada siseturul piiriülene võrdne juurdepääs kultuurilisele mitmekesisusele ja parandada õiguskindlust;

39.  peab vajalikuks tugevdada üldistes huvides toimivatele institutsioonidele, näiteks raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, tehtavaid erandeid, et edendada laialdast juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas veebiplatvormide kaudu;

40.  palub komisjonil hoolikalt kaaluda põhiõiguste kaitsmist, eriti võidelda diskrimineerimisega või kaitsta ajakirjandusvabadust; tuletab sellega seoses meelde, et nende erandite eest tuleks ette näha õiglane hüvitis;

41.  tuletab meelde väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tähtsust kultuuri- ja loomemajanduses ELis töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast; rõhutab, et valdav enamik kultuuri- ja loomemajanduse VKEdest kasutab ära autoriõiguse-eeskirjade paindlikkust, et kultuuri- ja loometeoseid toota, neisse investeerida ning neid levitada, aga ka selleks, et töötada välja uuenduslikke lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel saada veebis juurdepääs loometeostele, mis on kohandatud kohalike turgude eelistustele ja eripäradele;

42.  võtab huviga teadmiseks digitaalvõrkudes teoste kasutamise uute vormide arengu, eelkõige teisendava kasutamise, ning rõhutab vajadust uurida lahendusi, mis ühendavad tulemuslikult kaitse, mis pakub loovisikutele asjakohast tasu ja õiglast hüvitist, avalike huvidega pääseda juurde kultuuriväärtustele ja teadmistele;

43.  rõhutab, et kui erandit või piirangut juba kohaldatakse, tuleks sisu uusi kasutusviise, mille on teinud võimalikuks tehnoloogia areng või tehnoloogia uus kasutus, nii palju kui võimalik tõlgendada kooskõlas kehtiva erandi või piiranguga, tingimusel et uus kasutus on olemasoleva sarnane, et parandada õiguskindlust – selle suhtes kohaldataks kolmeastmelist testi; tunnistab, et selline paindlikkus erandite ja piirangute tõlgendamisel võib lubada kohandada kõnealuseid erandeid ja piiranguid erinevate siseriiklike asjaolude ja sotsiaalsete vajadustega;

44.  rõhutab vajadust tagada erandite ja piirangute tehnoloogiline neutraalsus ja tuleviku lahendustega ühilduvus, võttes nõuetekohaselt arvesse meedia ühtesulamise mõju, teenides sealjuures avalikke huve, edendades stiimuleid uute teoste loomiseks, rahastamiseks ja levitamiseks ning nende teoste avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks uutel, uuenduslikel ja vastupandamatutel viisidel;

45.  teeb ettepaneku vaadata läbi teenuseosutajate ja vahendajate vastutus, et täpsustada nende õiguslikku seisundit ja vastutust autoriõiguse osas, tagamaks, et kogu loomeprotsessi ja tarneahela käigus peetakse kinni hoolsuskohustusest ning loovisikud ja õiguste omajate saavad ELis õiglast tasu;

46.  jääb arvamuse juurde, et digitaalse turu arendamine on võimatu, kui selle kõrval ei arendata loome- ja kultuurimajandust;

47.  toonitab, et tähtis on teha erand karikatuuri, paroodia ja pastiši puhul, kuna need on demokraatliku arutelu elujõudu tagavad tegurid; arvab, et erand peaks looma tasakaalu loovisikute ja originaaltegelaste huvide ja õiguste ning kaitstud teose kasutaja (kes kasutab karikatuuri, paroodia või pastiši erandit) sõnavabaduse vahel;

48.  rõhutab vajadust hinnata nõuetekohaselt võimalust kasutada teksti ja andmete puhul teadusuuringute eesmärgil automaatseid analüüsitehnikaid (nt teksti- ja andmekaevandamist või sisukaevandamist), tingimusel et teose lugemiseks on luba saadud;

49.  jääb arvamuse juurde, et digitaalse turu areng on tihedalt seotud loome- ja kultuurimajanduse arenguga ning peab käima sellega käsikäes, kuna see on ainus viis kestva õitsengu saavutamiseks;

50.  märgib, et õigus eraomandile on üks tänapäeva ühiskonna aluseid; samuti märgib, et haridusmaterjalidele ja kultuuriväärtustele juurdepääsu hõlbustamine on äärmiselt tähtis teadmistepõhise ühiskonna arengu seisukohast ning seadusandjad peaksid seda arvestama;

51.  nõuab teadusuuringute ja hariduse eesmärgil tehtud erandit, mis peaks hõlmama mitte ainult haridusasutusi, vaid ka akrediteeritud haridus- või teadustegevust, sealhulgas veebipõhist ja piiriülest tegevust, mis on seotud pädevate asutuste poolt või õigusaktidega tunnustatud haridusasutustega või mis toimuvad haridusprogrammi raames;

52.  rõhutab, et võimalikud uued erandid või piirangud, mis ELi autoriõigust käsitlevasse õigussüsteemi tehakse, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud usaldusväärse ja objektiivse majandusliku ja õigusliku analüüsiga;

53.  tunnistab raamatukogude tähtsust teadmistele juurdepääsu seisukohast ning palub komisjonil hinnata sellise erandi vastuvõtmist, mis lubab avalikel ja teadusraamatukogudel laenutada avalikkusele digitaalformaadis teoseid isiklikuks kasutuseks piiratud ajaks interneti või raamatukogude võrgustiku kaudu, nii et raamatukogud saavad tõhusalt ja ajakohaselt täita oma avalike huvidega seotud kohustust levitada teadmisi; soovitab maksta autoritele õiglast hüvitist e-laenutuste eest samas ulatuses nagu füüsiliste raamatute laenutuste eest vastavalt riiklikele territoriaalsetele piirangutele;

54.  palub komisjonil hinnata sellise erandi vastuvõtmist, mis võimaldab raamatukogudel digiteerida sisu järelevaatamise, kataloogimise ja arhiivimise eesmärgil;

55.  rõhutab, kui tähtis on võtta arvesse nende arvukate eksperimentide järeldusi, mida teeb raamatutööstus õiglaste, tasakaalustatud ja toimivate ärimudelite kehtestamiseks;

56.  märgib, et mõnes liikmesriigis on kasutusele võetud hüvitusskeemidele suunatud kohustuslikud litsentsid; rõhutab vajadust tagada, et toimingud, mis on erandi alusel lubatud, jääksid lubatuks; tuletab meelde, et erandite ja piirangute kasutamise eest tuleks kaaluda hüvitise maksmist ainult juhtudel, kui toimingud, mis arvati kuuluvat erandi alla, põhjustavad õiguste omajale kahju; peale selle kutsub intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskust üles hindama täielikult ja teaduslikult neid liikmesriikide meetmeid ja nende mõju igale asjaomasele sidusrühmale;

57.  tuletab meelde isiklikuks tarbeks kopeerimist puudutava erandi tähtsust, mis ei või olla tehniliselt piiratud, ja loovisikutele õiglase hüvitise maksmise tähtsust; palub komisjonil analüüsida teaduslike tõendite põhjal Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta(18) ja komisjoni poolt läbi viidud viimase vahendamisprotsessi tulemusi(19), samuti seda, kas olemasolevad meetmed õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks reproduktsioonide puhul, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks, on toimivad, eriti mis puudutab läbipaistvusmeetmeid;

58.  märgib, et isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu tuleks reguleerida nii, et teavitada kodanikke tasu praegusest summast, selle eesmärgist ja kasutusviisist;

59.  toonitab, et õiguste omaja ja tarbija õiguste kaitsmiseks tuleks digitaalsisule kohaldatavad tasud läbipaistvamaks muuta ja neid optimeerida, võttes arvesse direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul;

60.  rõhutab, kui oluline on tuua autoriõiguse kasutajatele mõeldud autoriõiguse korraldusse rohkem selgust ja läbipaistvust, eelkõige seoses kasutaja loodud sisu ja autoritasudega, et edendada loovust ja veebiplatvormide edasiarendamist ning tagada autoriõiguse omajatele asjakohane tasu;

61.  märgib ära direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 tähtsuse ning rõhutab, et erandite või piirangute tõhusast kasutamisest ning juurdepääsust sisule, mis ei ole kaitstud autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega, ei tohiks loobuda lepingu või lepingutingimustega;

62.  kutsub levitajaid üles avalikustama kogu kättesaadavat teavet tehnoloogiliste meetmete kohta, mis on vajalikud nende sisu koostalitlusvõime tagamiseks;

63.  toonitab vajadust edendada suuremat koostalitlusvõimet, eelkõige tarkvara ja terminalide puhul, kuna koostalitlusvõime puudumine takistab innovatsiooni, vähendab konkurentsi ja kahjustab tarbijat; on veendunud, et koostalitlusvõime puudumine tekitab ühe konkreetse toote või teenuse puhul turgu valitseva seisundi, mis omakorda lämmatab konkurentsi ja piirab ELis tarbijate valikuvõimalusi;

64.  juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalse turu kiire tehnoloogiline areng nõuab autoriõiguse jaoks tehnoloogiliselt neutraalset õigusraamistikku;

65.  tunnistab proportsionaalse ja tulemusliku jõustamise rolli loovisikute, õiguste omajate ja tarbijate toetamisel;

66.  kutsub komisjoni ja ELi seadusandjat üles kaaluma lahendusi väärtuse sisult teenustele ümberpaigutamiseks; rõhutab vajadust kohandada vahendaja seisundi määratlust praeguses digitaalkeskkonnas;

67.  rõhutab, et tarbijad puutuvad sageli kokku erinevate piirangutega ja et tarbijaõiguste mõiste autoriõiguse raamistikus väga sageli puudub; kutsub komisjoni üles hindama kehtivate autoriõigust käsitlevate õigusaktide tõhusust tarbija vaatepunktist ning töötama välja selged ja kõikehõlmavad tarbijaõigused;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10. (2) ELT L 84, 20.3.2014, lk 72. (3) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1. (4) ELT L 299, 27.10.2012, lk 5. (5) ELT L 372, 27.12.2006, lk 12. (6) ELT L 265, 11.10.2011, lk 1. (7) EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15. (8) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. (9) ELT L 376, 27.12.2006, lk 28. (10) EÜT L 346, 27.11.1992, lk 61. (11) EÜT L 272, 13.10.2001, lk 32. (12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179. (13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0368. (14) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 64. (15) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 48. (16) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 49. (17) Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadi aruanne Euroopa autoriõiguse eeskirjade läbivaatamise teemalise avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta, juuli 2014. (18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179. (19) António Vitorino 31. jaanuari 2013. aasta soovitused, mis tulenevad komisjoni poolt läbi viidud isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia tasudega seotud viimasest vahendamisprotsessist.