Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon ELi uue lähenemisviisi kohta inimõigustele ja demokraatiale koos hinnangu andmisega Euroopa demokraatia rahastu tegevusele selle asutamisest alates (2014/2231(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 8 ja 21,
– võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta soovitust nõukogule Euroopa demokraatia sihtkapitali võimaliku loomise korraldamise kohta(1),
– võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(2),
– võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(3),
– võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal, mille nõukogu võttis vastu 23. juunil 2014. aastal,
– võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(4),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused(5),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas(6),
– võttes arvesse nõukogu 18. mai 2009. aasta järeldusi, milles käsitletakse demokraatliku valitsemistava toetamist ja ELi tõhustatud raamistiku väljatöötamist(7),
– võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes(8),
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2010. aasta järeldusi, millega koos esitati 2010. aasta eduaruanne ja katseprojektis osalevate riikide nimekiri(9),
– võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta(10),
– võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2011. aasta järeldusi Euroopa demokraatia rahastu kohta(11),
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2012. aasta järeldusi inimõiguste ja demokraatia kohta(12) ning ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava kohta, mis võeti samuti vastu 25. juunil 2012(13),
– võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi toetust jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades(14),
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 4. märtsi 2015. aasta ühist konsultatsioonidokumenti „Teel uue Euroopa naabruspoliitika poole” (JOIN(2015)0006),
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2013. aasta ülevaadet(15),
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele. Euroopa naabruspoliitika ülevaade”(COM(2011)0303),
– võttes arvesse Euroopa demokraatia rahastu loomist toetavat 25. novembri 2011. aasta kirja, mis oli adresseeritud Euroopa Parlamendi tollasele presidendile Jerzy Buzekile ning tollasele liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile,
– võttes arvesse Euroopa demokraatia rahastu juhatuse 3. detsembri 2014. aasta otsust tühistada rahastu esialgsed geograafilised piirangud,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0177/2015),
A. arvestades, et demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste ning põhivabaduste universaalsuse ja jagamatuse austamise edendamine ja toetamine kuulub ELi välispoliitika põhiliste eesmärkide hulka, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;
B. arvestades, et ELi arvamuse kohaselt on omavastutuse põhimõte demokraatia ülesehitamise protsessis ülioluline tõeliselt demokraatliku kultuuri edendamiseks;
C. arvestades, et mitmed ELi liikmesriigid on viimastel aastakümnetel edukalt lõpule viinud demokraatlike muutuste protsessi ning on kogunud hulgaliselt kogemusi selles valdkonnas, mis võivad olla olulised Euroopa demokraatia rahastu tegevuses ja mida saab ja tuleks kasutada rahastu töös eksperdi- ja poliitilisel tasandil;
D. arvestades, et araabia kevade ja idapartnerluse sündmused tõid kaasa inimõiguste edendamiseks ja demokraatia toetamiseks mõeldud ELi poliitikavahendite ümberkujundamise;
E. arvestades, et mitmetes riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb, on kodanikuühiskonna õiguspärase tegutsemise võimalused ja kodanikuühiskonna organisatsioonide välisrahastamine kahanemas autoritaarsete režiimide tõttu, kes kasutavad üha keerulisemaid vahendeid, sh seadusandlust, valitsusväliste organisatsioonide ja demokraatia pooldajate, kaasa arvatud rahastust toetusesaajate töö piiramiseks;
F. arvestades, et viimastel aastatel on ELi naabruse riigid seisnud silmitsi märkimisväärsel arvul poliitiliste, julgeoleku- ja majandusprobleemidega, mis on avaldanud tõsist survet demokratiseerumise jõupingutustele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele;
G. arvestades, et riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb, on vaja toetada objektiivse ja sõltumatu teabe edastamist ning tugevdada meediakeskkonda, sh internetti ja sotsiaalmeediat, kaitstes meedia- ja sõnavabadust ning võideldes mis tahes vormis sotsiaalse ja poliitilise tsensuuri vastu; arvestades, et samuti on nendes riikides vaja toetada demokratiseerimise alaseid jõupingutusi, sealhulgas õigusriigi tugevdamist ja võitlust korruptsiooniga;
H. arvestades, et Euroopa demokraatia rahastu loomine koos muude ELi programmidega, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ja Euroopa naabruspoliitika kodanikuühiskonna rahastamisvahend, täiendab ELi traditsioonilist riigikeskset lähenemisviisi väga vajaliku, rohkem tasakaalustatud, pikemaajalise ja ühiskonnakeskse lähenemisega, mille keskmes on rohujuuretasandi liikumiste ja demokraatlike poliitiliste jõudude otsene kaasamine;
I. arvestades, et demokraatia toetamise tegevuse hindamine, mida on teinud ka Euroopa demokraatia rahastu, on olemuslikult raske ülesanne, eelkõige asjaomaste riikide mittelineaarsete ja pikaajaliste poliitiliste ümberkorralduste tõttu ning seonduvate tegevuste sageli konfidentsiaalse olemuse tõttu;
J. arvestades, et uued infotehnoloogiad ja sotsiaalmeedia on muutunud oluliseks vahendiks võitluses demokraatia eest ning et seetõttu peaks neil olema oluline koht Euroopa demokraatia toetamise tegevuskavas;
K. arvestades, et 30. juuni 2015. aasta seisuga on Euroopa demokraatia rahastust rahastatud 186 algatust, toetusteks on eraldatud kokku üle 5,2 miljoni euro lõunanaabruses ja üle 5,3 miljoni euro idanaabruses ning mujal;
L. arvestades, et Euroopa demokraatia rahastule tuleb kasuks kaasrahastamise ainulaadne vorm, mille kohaselt rahastu halduseelarve eraldab komisjon, samal ajal kui kohapealset tegevust rahastatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide osamaksetest;
Üldhinnang
1. tunnustab Euroopa demokraatia rahastu seniseid saavutusi, arvestades praegust keerukat rahvusvahelist olukorda, ning on seisukohal, et rahastu on täitmas oma peamist eesmärki „toetada ja edendada demokratiseerimist ning tõelist ja püsivat demokraatiat üleminekuriikides ja demokratiseerumise poole püüdlevates ühiskondades”(16), sealhulgas „toetades neid, kes on toetuseta”, võideldes korruptsiooni vastu, edendades dialoogi mitmekesisuse ja vägivallavastasuse teemal, innustades osalema ühiskonna- ja poliitikaelus, kaitstes aktiviste ja ajakirjanikke, kes võitlevad asjaomastel territooriumidel selleks, et tagada ja kiirendada demokraatliku protsessi käivitamist, muutes õigusemõistmise kättesaadavamaks;
2. on rahul sellega, et vaatamata lühikesele tegevusajale ja piiratud vahenditele ning olemuslikele probleemidele demokraatiat toetavate tegevuste mõju hindamisel järgib Euroopa demokraatia rahastu parlamendi soovitusi ning loob olemasolevatele demokraatiat toetavatele ELi vahenditele lisaväärtust, rakendades kiiret, paindlikku, alt üles lähenemisviisil ja nõudlusel põhinevat rahastamist, mida antakse otse toetusesaajatele finantsiliselt tõhusal viisil, mis täiendab muid ELi vahendeid tänu väikesele halduskoormusele ja lihtsatele menetlustele, mille Euroopa demokraatia rahastu nõukogu on rahastule kehtestanud;
3. on seisukohal, et Euroopa demokraatia rahastu kui demokraatia toetamise vorm on aidanud kaasa nii poliitiliste kui ka personaalsete riskide vähendamisele;
4. rõhutab oma täielikku ja jätkuvat toetust ELi mitmekülgsetele jõupingutustele kodanikuühiskonna, ühiskondlike liikumiste ja aktivistide toetamisel kogu maailmas; rõhutab veel kord, kui oluline on vältida dubleerimist ja jätkata Euroopa demokraatia rahastu tegevuse ja olemasolevate ELi välisrahastamisvahendite, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, vastastikuse täiendavuse tagamist, kuna need mõlemad on suunatud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste ning põhivabaduste austamise edendamisele ELi ümbruskonnas;
5. tervitab Euroopa demokraatia rahastu järjepidevat tegevust sõna- ja ühinemisvabaduse ning meediavabaduse, õigusriigi loomise ja tugevdamise, korruptsioonivastase võitluse, sotsiaalse ja poliitilise pluralismi soodustamisel, mille eesmärk on toetada demokraatlike režiimide arengut nii ELi ida- kui ka lõunanaabruses;
6. on seisukohal, et Euroopa demokraatia rahastu algatused on näidanud oma ainulaadset suutlikkust ühendada või täita tühimikku neil juhtudel, kui rahastamist ELi liikmesriikide või ELi mittekuuluvate riikide poolt ei ole suudetud saavutada;
7. nõuab, et EL ja liikmesriigid töötaksid välja tervikliku lähenemisviisi poliitilise ülemineku ja demokratiseerumise toetamiseks kolmandates riikides, mis hõlmaks inimõiguste austamist, õigluse, läbipaistvuse, vastutuse, leppimise ja õigusriigi edendamist ning demokraatlike institutsioonide, sealhulgas seadusandlike organite tugevdamist;
Rahastamine
8. kutsub Euroopa demokraatia rahastu asutajaliikmeid ning eelkõige kõiki liikmesriike ja komisjoni üles panustama või suurendama oma panust Euroopa demokraatia rahastusse kooskõlas võetud kohustustega;
9. tuletab meelde, et 26. aprilli 2015. aasta seisuga on Euroopa demokraatia rahastus lubanud osaleda ja sellesse ka panustanud järgmised liikmesriigid: Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalamaad, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Šveits, samal ajal kui ülejäänud 12 liikmesriiki ei ole seda veel teinud;
10. rõhutab, et rahastu tulemuslikkuse hoidmiseks ja edasiarendamiseks on otsustava tähtsusega tagada pikaajaline, piisav, stabiilne, läbipaistev ja prognoositav rahastamine;
11. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinikku üles kaaluma Euroopa naabruspoliitika äsja alustatud läbivaatamise käigus Euroopa demokraatia rahastu lisaväärtust ning arutlema selle üle, kuidas tagada rahastu jätkusuutlik rahastamine;
12. kutsub Belgiat üles vähemalt hindama võimalust kas osaliselt või täielikult tagastada Euroopa demokraatia rahastult ja tema töötajatelt saadud maksutulu rahastu projektidele antava toetusraha vormis; tuletab meelde, et Euroopa demokraatia rahastu toimib eraõigusliku fondina Belgia õiguse alusel;
13. tunneb heameelt Põhja- ja Kesk-Euroopa ning mõnede lõunapoolsete liikmesriikide rahalise toetuse üle; kutsub üles ülejäänud lõunapoolseid liikmesriike, kellest mõnel on eriti lähedased ajaloolised, majanduslikud või kultuurilised suhted lõunanaabrusega, tegema erilisi pingutusi Euroopa demokraatia rahastusse panustamiseks kas rahastamise või ametnike lähetamise kaudu;
14. hindab kõrgelt rahalist toetust, mille Euroopa demokraatia rahastu on saanud ELi partneritelt Šveitsilt ja Kanadalt; ergutab teisi riike, eriti Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvaid riike, rahastut toetama;
15. kutsub Euroopa demokraatia rahastu rahastajaid üles tagama rahastu juhatuse täieliku autonoomia toetusesaajate valimisel vastavalt nõukogu kinnitatud töökavale, ja nõuab, et rahastajad lõpetaksid vahendite suunamise kindlatele riikidele või projektidele;
Inimressursside alane suutlikkus
16. nõuab Euroopa demokraatia rahastu sekretariaadi suutlikkuse suurendamist, mistarvis oleks vaja piisavalt inimressursse, et rahastu suudaks oma uute ülesannetega toime tulla;
17. ergutab liikmesriike, kes on üles näidanud vastavat huvi, lähetama riiklikke eksperte Euroopa demokraatia rahastu sekretariaati;
Euroopa demokraatia rahastu geograafilise tegevuspiirkonna laiendamine ning ida-lõuna tasakaal
18. väljendab heameelt selle üle, et tühistati rahastu esialgsed geograafilised piirangud, nagu otsustati juhatuse 3. detsembri 2014. aasta koosolekul;
19. avaldab rahastule tunnustust, et projektide rahastamisel on säilitatud geograafiline tasakaal ELi ida- ja lõunanaabruse vahel;
Toetused ja toetusesaajad
20. peab oluliseks tagada rahastust toetuse saajate jätkusuutlik rahastamine pikemas perspektiivis, tugevdades sel eesmärgil täiendavaid ühenduslülisid teiste kahepoolsete rahastajatega ning Euroopa välisrahastamisvahenditega, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendiga, mis asjakohasel juhul võiks võtta üle pikemaajaliste Euroopa demokraatia rahastu toetusesaajate keskmise tähtajaga rahalise toetamise, ning sel eesmärgil:
a)
kutsub Euroopa demokraatia rahastut ja komisjoni üles looma kontaktrühma, eesmärgiga selgitada välja parim viis rahastu toetusesaajate üleviimiseks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi rahalisele toetusele ning
b)
kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tegema konkreetseid ettepanekuid programmiliidese mehhanismide ja koostöö kohta Euroopa demokraatia rahastuga, et pikas perspektiivis tagada järjepidevus ja jätkusuutlikkus;
21. kutsub Euroopa demokraatia rahastut üles aktiivsemalt tegutsema riikides, kus kodanikuühiskonnale välistoetuse andmise võimalusi on tõsiselt tõkestatud või kus riigipoolne rahastamine on diskrimineeriv ja kus seda antakse üksnes teatud organisatsioonidele või kodanikuühiskondadele; toetab Euroopa demokraatia rahastu jõupingutusi uurida innovatiivseid vahendeid muutuste elluviijate toetamiseks eriti keerulistes poliitilistes keskkondades;
22. nõuab tungivalt, et rahastu nõukogu jätkaks demokraatlike poliitiliste aktivistide toetamist ning kaasavatele poliitilistele protsessidele rahastuse pakkumist; on seisukohal, et Euroopa demokraatia rahastu peaks osalema erakondade kujunemises ja tugevnemises ning neid toetama, järgides selgelt demokraatlikke põhimõtteid, ja võimaluse korral tegema seda partnerluses olemasolevate poliitiliste sihtasutustega;
23. kiidab heaks Euroopa demokraatia rahastu järelevalve- ja hindamissuunised; rõhutab, et need rakendussuunised peaksid siiski olema proportsionaalsed rahastu suurust ja inimressursse arvestades;
24. ergutab rahastut ühte sammu käima uue tehnoloogiaga ning hõlmama oma toetustega ka tehnoloogiaalast abi;
25. kiidab heaks Euroopa demokraatia rahastu toetused Ukraina aktivistidele, sest see on hea näide kiirest toetusest poliitilistele ja kodanikuühiskonna aktivistidele, kellest hiljem saavad demokraatlikult valitud esindajad; tunneb heameelt, et Euroopa demokraatia rahastu pakub toetust kõigile ELi naabruses tegutsevatele demokraatiameelsetele aktivistidele, millega püütakse toetada tugevama demokraatliku korra kujunemist;
26. kiidab heaks Euroopa demokraatia rahastu toetused aktivistidele mõnedes lõunanaabruse riikides, sest see näitab lisaväärtust, mida annab rahastu demokraatiat toetav tegevus eriliselt vaenulikus keskkonnas;
27. soovitab tungivalt panna rahastul suuremat rõhku elanikkonnarühmadele, kes kannatavad sotsiaalse tõrjutuse või poliitilise marginaliseerimise all, toetades muu hulgas naiste liikumisi, mis edendavad naiste õigusi ja suurendavad naiste osalust ühiskonnaelus, rahvus- ja keelelisi vähemusi, inimõiguste eest võitlevaid LGBTI-aktiviste, tagakiusatud usuvähemusi, usukogukondadega seotud kodanikuühiskonna aktiviste, aga ka rohujuuretasandi liikumisi, haavatavaid või kujunevaid poliitilisi liikumisi, ametiühinguid, blogijaid ja uusi meedia aktiviste;
28. kutsub rahastut üles arendama vajaduse korral koostööd usukogukondadega seotud kodanikuühiskonna aktivistidega, sh tagakiusatud usuvähemustega; tuletab meelde, et kirik on täitnud olulist rolli vastupanu osutamises kommunistlikule režiimile ja demokraatlikus ümberkorraldusprotsessis Kesk- ja Ida-Euroopas;
29. ergutab Euroopa demokraatia rahastut suurendama oma toetust kujunevatele noortele juhtidele ja hiljuti valitud naiste, noorte või vähemuste esindajatele poliitilisel üleminekul olevates riikides;
30. kutsub liikmesriike üles jätkama Euroopa demokraatia rahastu kaudu rahalise abi andmist Venemaa kodanikuühiskonnale ja meediale; juhib tähelepanu, et sellised hiljutised arengud nagu kodanikuühiskonna organisatsioonidele kehtestatud piirangud, poliitilise opositsiooni represseerimine ning agressiivsed suunatud väärinfo kampaaniad riigi kontrollitava meedia kaudu näivad teenivat eesmärki luua teadlikult viljakas pinnas äärmuslikule natsionalistlikule poliitikale, mida iseloomustavad demokraatiavastane retoorika, repressioonid ja vihkamist õhutavad avaldused;
Euroopa Parlamendi ja Euroopa demokraatia rahastu vaheline koostöö
31. väljendab rahulolu selle üle, et vastavalt rahastu põhikirja artikli 8 lõikele 4 toimus rahastu esimese aastaaruande tutvustus väliskomisjonis; rõhutab, kui tähtis on selle toimumine igal aastal ning toonitab, et see annab hea võimaluse kokkuvõtete tegemiseks ja uue sünergia loomiseks;
32. nõuab tõhusamaid sidemeid Euroopa demokraatia rahastu, demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma ning asjaomaste parlamendikomisjonide ja alaliste delegatsioonide vahel; ergutab parlamendiliikmeid toetama Euroopa demokraatia rahastut ja rõhutama rahastu tööd asjakohastes meetmetes ja EP delegatsioonide visiitide ajal kolmandatesse riikidesse, sealhulgas kohtumistel toetusesaajatega;
33. nõuab tihedamat koostööd Euroopa demokraatia rahastu, sellest toetusesaajate ja Sahharovi auhinna võrgustiku vahel;
34. kutsub rahastut üles süvendama oma koostööd Euroopa Parlamendi noorte juhtide foorumiga;
Poliitikavaldkondade sidusus ja kooskõlastatus
35. innustab nii liikmesriike kui ka ELi institutsioone tagama demokraatiat edendavate jõupingutustega seoses tõelise sisemise ja välise sidususe ning tunnistama Euroopa demokraatia rahastu rolli selles;
36. ergutab ELi delegatsioone ja liikmesriikide diplomaatilisi esindusi neis riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb, juhtima rahastu tähelepanu võimalikele toetusesaajatele ja teavitama neid rahastust; ergutab omakorda Euroopa demokraatia rahastu töötajaid suhtlema tihedalt asjaomaste ELi ja liikmesriikide diplomaatiliste töötajatega võimalike toetusesaajate asjus, keda ei saa Euroopa demokraatia rahastust toetada, näidates üles vastastikust austust teabe tundlikkuse ja kõigi osaliste julgeoleku suhtes;
37. nõuab, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused teeksid struktureeritult koostööd, et hõlbustada viisa taotlemist rahastu toetusesaajate jaoks, kes on kutsutud Euroopa Liitu;
38. väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni püüdluste üle levitada oma töötajate, eelkõige ELi delegatsioonide hulgas teavet Euroopa demokraatia rahastu kohta;
39. nõuab, et ministrite tasandil toimuks iga kolme aasta järel Euroopa demokraatia rahastu nõukogu koosolek, kus arutataks ELi demokraatia toetamise poliitikat ja rahastu tulevasi strateegilisi prioriteete;
Koostöö teiste osalejatega, kes toetavad demokraatiat
40. kutsub rahastut üles jätkama oma põhikirja kohaselt koostööd Euroopas asuvate organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, Demokraatia ja Valimisabi Rahvusvaheline Instituut ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon;
41. kutsub rahastut üles edendama koostööd demokraatia toetamise valdkonnas tegutsevate peamiste osalejate ning rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonidega, kes asuvad kas ELis või tegutsevad riikides, kus Euroopa demokraatia rahastu tegutseb;
42. soovitab rahastul välja selgitada valdkonnad, milles saaks koostööd teha rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sh idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi ja Anna Lindhi fondiga;
Lisasoovitused
43. kutsub rahastut üles jätkama oma tööd, et arendada uusi innovaatilisi vahendeid ja instrumente demokraatia, sealhulgas poliitiliste jõudude või aktivistide toetamiseks, sest vaja on kohanduda järjest suuremate piirangutega paljudes autoritaarse režiimiga riikides, pidades eelkõige silmas nende riikide uut meediat ja rohujuuretasandi algatusi; rõhutab, kui oluline on sellega seoses riigipõhiste strateegiate väljatöötamine;
44. kutsub Euroopa demokraatia rahastut selle demokraatliku vaimu nimel üles kaasama d’Hondti süsteemi alusel oma nõukogu koosseisu ka fraktsioonide esindajad;
45. peab kiiduväärseks asjaolu, et rahastu saavutused on seni saanud avalikkuses hea vastuvõtu osaliseks, ning on seisukohal, et rahastu ainulaadsuse ja lisaväärtuse eriline rõhutamine ning selleteemaline korrapärane ja laialdane teavitustegevus suurendaks rahastu suutlikkust vahendeid koguda;
o o o
46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa demokraatia rahastule.