Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2067(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0238/2015

Esitatud tekstid :

A8-0238/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0304

Vastuvõetud tekstid
PDF 258kWORD 72k
Kolmapäev, 9. september 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Protokoll, millega muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi lepingut (kaubanduse lihtsustamise leping) (resolutsioon)
P8_TA(2015)0304A8-0238/2015

Euroopa Parlamendi 9. septembri 2015. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (06040/2015 – C8-0077/2015 – 2015/0029(NLE)2015/2067(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06040/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0077/2015),

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni Doha arengukava olukorra ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni üheksanda ministrite konverentsi ettevalmistuste kohta(1),

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni piirkondliku integratsiooni ja tolli ajakohastamise kohta AKV riikide säästva arengu nimel koostöös ELiga(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat”(3),

–  võttes arvesse 2013. aasta detsembris Indoneesias toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni üheksanda ministrite konverentsi tulemusi ja konverentsil kaubanduse hõlbustamise suhtes saavutatud kokkulepet(4),

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peanõukogu 27. novembri 2014. aasta avaldust(5),

–  võttes arvesse OECD 2014. aasta veebruari aruannet „WTO kaubanduse lihtsustamise leping – võimalik mõju kaubanduskuludele”,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta(6) seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0238/2015),

A.  arvestades, et kaubanduse lihtsustamine on eelkõige riigi ametiasutuste ülesanne, kuid ei ole kahtlust, et paljudes valdkondades võib rahvusvaheline koostöö suurendada kasu ja vähendada kulusid;

B.  arvestades, et kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kaks kolmandikku WTO liikmetest; sellega seoses nõuab, et kõik WTO liikmed teeksid kõik endast oleneva, et leping saaks jõustuda võimalikult kiiresti ja enne 2015. aasta detsembris Nairobis toimuvat WTO kümnendat ministrite konverentsi;

C.  arvestades, et mõned suurtest tärkava turumajandusega riikidest, nagu Hiina, Brasiilia ja India, ei küsi tehnilist abi; arvestades, et see on tervitatav, kuna tagab, et eraldatud abi läheb nendele, kes seda kõige enam vajavad;

D.  arvestades, et EL teeb aktiivselt tööd oma eri poliitikavaldkondade (kaubandus, koostöö, humanitaarabi jne) vahel sidususe saavutamiseks; arvestades, et need poliitikavaldkonnad peaksid olema sektoriülesed ning neid tuleks hinnata mõju-uuringute alusel;

E.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada vaba, ausat ja avatud kaubandust, mis on tasakaalus ja millest saavad kõik vastastikku kasu; arvestades, et WTO on nende põhimõtete jätkuva kehtimise ja taaskinnitamise loomulik raamistik;

F.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on maailma suurim abiandja; arvestades, et kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks antav finantsabi on kaubandusabi algatuse alla kuuluv meede ning sel ei peaks olema mingit mõju mitmeaastase finantsraamistiku osale ametlikust arenguabist;

1.  tunneb heameelt tulemuste üle, mis saavutati 2013. aasta detsembris toimunud WTO üheksandal ministrite konverentsil, kus 160 WTO liiget viisid lõpule kaubanduse lihtsustamise lepingut käsitlevad läbirääkimised; peab kaubanduse lihtsustamise lepingut tähtsaks verstapostiks, kuna tegemist on esimese mitmepoolse lepinguga alates WTO asutamisest 1995. aastal ja see on tegevuskava tolli ajakohastamiseks 161 WTO liikme seas;

2.  rõhutab, et EL pooldab endiselt seda, et kõik WTO liikmed rakendaksid täielikult ja usaldusväärselt Bali paketi otsuseid, mis võimaldaks pöörata tähelepanu Doha arengukava raames peetavate läbirääkimiste edukale lõpuleviimisele;

3.  tunnistab kasu, mida kõnealuse lepingu rakendamine annab arenguriikidele, pidades silmas panust, mille leping annab eelkõige VKEde jaoks ettevõtjasõbralikuma keskkonna loomisesse; rõhutab, et leping peaks täieliku rakendamise korral vähendama turule sisenemise tingimustega seotud ebakindlust ja kaubanduskulusid vahemikus 12,5 % kuni 17,5 % (hinnangute, näiteks OECD hinnangu kohaselt), võimaldades seeläbi tarbijatel saada juurdepääs suuremale ja odavamale tootevalikule ning ettevõtetel pääseda uutele turgudele ja parandada oma konkurentsivõimet bürokraatia ning seotud kulude vähendamise teel;

4.  rõhutab, et lepingu rakendamine eelkõige arenguriikides toob kaasa kaubandusega seotud menetluste standardimise ja lihtsustamise; juhib tähelepanu sellele, et lepinguga saab luua uusi võimalusi innovatiivsete tehnoloogiate ja elektrooniliste süsteemide, sealhulgas elektrooniliste maksesüsteemide, riiklike kaubandusportaalide ja ühtsete kontaktpunktide kasutuse laiendamiseks;

5.  nõuab tungivalt, et kõik WTO liikmed püüaksid viivitamata leida lahenduse Bali paketi kõigi aspektide rakendamiseks, sealhulgas kaubandust moonutavate toetuste vähendamiseks, et Doha arengukava saaks lõpule viia WTO kümnendaks ministrite konverentsiks;

6.  rõhutab kõnealuse lepingu tähtsust arenguperspektiivist, võttes arvesse, et kohaldatakse eri- ja erinevat kohtlemist, kusjuures arenguriigid ja vähim arenenud riigid saavad otsustada, millal erinevaid sätteid rakendatakse ja milliste puhul vajatakse tehnilist abi;

7.  rõhutab, et lepingu rakendamise määr ja ajakava määravad kindlaks sellest saadava kasu; on veendunud, et lepingu täielik ja usaldusväärne rakendamine viisil, mis kajastab arenguriikide prioriteete ja muresid Doha arengukava pädevusvaldkonna raames, toob kõikidele allakirjutanutele suurimat kasu;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et leping sisaldab siduvaid sätteid ja mittesiduvaid suuniseid; nõuab tungivalt, et kõik WTO liikmed teeksid endast sõltuva, et rakendada nii siduvaid sätteid kui ka suuniseid, et vähendada kaubanduskulusid võimalikult suures ulatuses;

9.  rõhutab, et mitu lepingu nõuet, eeskätt läbipaistvus ning tollimaksude automatiseeritud kirjendamine ja maksmine, võivad olla võimsad vahendid piiril esineva korruptsiooni vastu võitlemiseks; nõuab paremat tolliasutuste vahelist koostööd ning rõhutab, et suurem läbipaistvus toob kaasa kõrgema turvalisuse taseme ning on tugevaks stiimuliks kaubanduse intensiivistamiseks, aidates lisaks tagada tõhusama tollikontrolli;

10.  toetab täielikult ELi algatust eraldada viie aasta jooksul 400 miljonit eurot, et toetada kaubanduse lihtsustamise reforme ja selliseid projekte nagu arenguriikide ja vähim arenenud riikide tollisüsteemide parandamine; tuletab meelde, et kõnealune rahastamine, mida jagatakse peamiselt piirkondlike sihtprogrammide piirkondliku majandusintegratsiooni eraldiste kaudu, on osa palju laiemast ELi kaubandusabi algatusest (mille raames anti 2013. aastal 3,5 miljardi euro eest ELi toetusi), ning nõuab, et selle kohta edastataks Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele korrapäraselt teavet;

11.  rõhutab siiski, et neid rahalisi vahendeid tuleks väga hästi kooskõlastada teistelt rahvusvahelistelt abiandjatelt, nagu ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents, WTO ja Maailmapank, saadavate rahaliste vahenditega; rõhutab, et tuleks vältida nii kattuvust kui ka liigset bürokraatiat taotlevate riikide jaoks, kuna see võib abiotsijad eemale peletada;

12.  nõuab samuti tihedat koostööd erialaorganisatsioonidega, näiteks Maailma Tolliorganisatsiooniga, kes saab anda väärtuslikke praktilisi ja tehnilisi teadmisi iga juhtumi kohta, soodustades seeläbi oma pädevusvaldkonna ulatuses arengut ja suutlikkuse suurendamist; rõhutab, et eelkõige vähim arenenud riigid saavad täielikult ära kasutada kaubanduse lihtsustamise lepingu loodavaid võimalusi;

13.  rõhutab olulist rolli, mida saavad täita ELi delegatsioonid kogu maailmas, kes saavad töötada arenguriikide ja vähim arenenud riikidega kohapeal, ning nõuab kõnealuste delegatsioonide võimalikult laialdast kaasamist tehnilise abi andmisse;

14.  palub komisjonil teha kõik mis võimalik, et toetada arenguriike ja vähim arenenud riike nende kohustuste rakendamisel, võttes arvesse vajadust täita lepingus sätestatud kohustusi paindlikult; rõhutab, et suutlikkuse suurendamiseks ette nähtud rahalised vahendid peaksid lähtuma abi saajast ja põhinema nõuetekohastel vajaduste hindamistel;

15.  soovitab rahvusvahelistel organisatsoonidel ning arenguriikide ja vähim arenenud riikide partneritel teha tihedalt koostööd C-kategooria sätete rakendamisel, et rakendada neid võimalikult lühikese aja jooksul;

16.  tunnistab, et arenenud riikide ja arenguriikide piirimenetluste vahel on endiselt suur lõhe, ning kehv infrastruktuur, ebatõhus tollihaldus ja liigne bürokraatia aeglustavad kaubandust; tunnistab, et kaubanduse lihtsustamise lepingul ja kaubanduse liberaliseerimise protsessil on sama eesmärk: vähendada kaubanduskulusid, et anda tõuge ekspordile ja majandustegevusele;

17.  tuletab meelde, et paljude arenguriikide jaoks on kaubanduse lihtsustamine peamine tuluallikas Doha arengukavas; väljendab heameelt arenguriikide ja vähim arenenud riikide eri- ja diferentseeritud kohtlemist käsitlevate ulatuslike sätete üle; teeb ettepaneku, et riikide suutlikkusele vastavate kohustuste võtmise ja nende kavandamise uut lähenemisviisi kasutataks võrdlusalusena tulevaste lepingute sõlmimisel;

18.  tunnistab, et erasektori asjatundlikkusel võib olla keskne roll kaubanduse lihtsustamise meetmete edendamisel ning lepingu rakendamiseks abi ja toetuse pakkumisel arenguriikides; võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengu ameti (USAID) kavandatud algatuse luua selleks avaliku sektori ja erasektori liit; palub komisjonil ergutada erasektori kaasamist ja uurida partnerlusvõimalusi Euroopa tööstusharudega lepingu rakendamise toetamiseks;

19.  tunnistab, et kaubanduse lihtsustamise reformide elluviimisel on arengu seisukohast laiem kasu; võtab sellega seoses teadmiseks tähtsa rolli, mida toll saab täita katastroofiabiks mõeldud kaupade saadetiste kiire liikumise lihtsustamisel; rõhutab, et erakorraline humanitaarabi peaks saama kasu lihtsustatud tollivormistusest, et kiirendada abi kohaletoimetamist, ning tuleks lisaks vabastada maksudest ja lõivudest;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0511.
(2) ELT C 345, 2.10.2014, lk 28.
(3) Komisjoni 5. veebruari 2015. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2015)0044).
(4) Bali ministrite deklaratsioon (WT/MIN(13)/DEC); Bali ministrite deklaratsioon kaubanduse lihtsustamise lepingu kohta (WT/MIN(13)/36 või WT/L/911, 11. detsember 2013). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc9_e/balipackage_e.htm
(5) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokoll WT/L/940, 28. november 2014.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0303.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika