Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2213(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0218/2015

Esitatud tekstid :

A8-0218/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 11
CRE 08/09/2015 - 11

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0307

Vastuvõetud tekstid
PDF 199kWORD 94k
Kolmapäev, 9. september 2015 - Strasbourg
ELi poliitika linnamõõde
P8_TA(2015)0307A8-0218/2015

Euroopa Parlamendi 9. septembri 2015. aasta resolutsioon ELi poliitika linnamõõtme kohta (2014/2213(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(3),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas(4),

–  võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm(5),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned“ (COM(2014)0490),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2014. aasta teatist „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT): hetkeseis ja tulevikuväljavaated (COM(2014)0368),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2012. aasta teatist „Arukad linnad ja kogukonnad – Euroopa innovatsioonipartnerlus” (C(2012)4701),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 1998. aasta teatist „Sustainable Urban Development in the European Union: A Framework for Action” („Jätkusuutlik linnaareng Euroopa Liidus: tegevusraamistik”) (COM(1998)0605),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 1997. aasta teatist „Towards an urban agenda in the European Union” („Euroopa Liidu linnade tegevuskava suunas”) (COM(1997)0197),

–  võttes arvesse komisjoni kuuendat aruannet majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades”, juuli 2014,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Cities of tomorrow: Investing in Europe” („Homsed linnad: investeerimine Euroopasse”), Brüssel, 17.–18. veebruar 2014,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Digital Futures – a journey into 2050 visions and policy challenges, cities, villages and communities“ („Digitaalne tulevik – reis 2050. aasta visioonidesse ja poliitika väljakutsetesse, linnadesse, küladesse ja kogukondadesse”), 2014,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Cities of tomorrow: Challenges, visions, way forward” („Homsed linnad: probleemid, nägemused ja edasised sammud”), Brüssel, oktoober 2011,

–  võttes arvesse ministrite deklaratsiooni ELi linnade tegevuskava teemal, mis võeti vastu territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 10. juunil 2015 Riias,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 19. novembril 2014. aastal Brüsselis vastu võetud järeldusi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuuenda aruande kohta: investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse,

–  võttes arvesse 24.–25. aprillil 2014 Ateenas toimunud ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud eesistujariigi järeldusi,

–  võttes arvesse eesistujariigi Poola järeldusi ELi poliitika ja tulevase ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse mõõtme kohta, mis võeti vastu ELi ühtekuuluvuspoliitika, territoriaalse ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 24.–25. novembril 2011 Poznanis,

–  võttes arvesse ELi 2020. aasta territoriaalset tegevuskava, mis lepiti kokku ruumiplaneerimise ja territoriaalse arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 19. mail 2011 Gödöllős,

–  võttes arvesse Toledo deklaratsiooni, mis võeti vastu linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Toledos 22. juunil 2010,

–  võttes arvesse jätkusuutlike Euroopa linnade Leipzigi hartat, mis võeti vastu linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 24.–25. mail 2007 Leipzigis,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 25. juuni 2014. aasta arvamust „Euroopa Liidu linnade integreeritud tegevuskava suunas”,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 23. aprilli 2015. aasta arvamust komisjoni teatise „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned” (COM(2014)0490) kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0218/2015),

A.  arvestades, et 2014. aastal elab pool maailma(6) ja 72% Euroopa rahvastikust linnapiirkondades, ja et 2050. aastaks elab linnapiirkondades(7) ligi 80% kogu maailma rahvastikust(8);

B.  arvestades, et nn funktsionaalsed linnapiirkonnad hõlmavad ELis ainulaadseid mitmekeskuselisi struktuure, mis on moodustunud suurte, keskmise suurusega ja väikeste asulate ja linnade ümber ja nende ümbruses, ületades nii traditsioonilisi halduspiire ja hõlmates mitmesuguseid territooriume, mis on majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja demograafiliste väljakutsete kaudu omavahel seotud;

C.  arvestades, et linnad, asulad ja niisugused funktsionaalsed linnapiirkonnad nagu suurlinnapiirkonnad on osalusdemokraatia oluline osa ning lisaks on need ka tähtsad majanduse alustalad ja töökohtade loomise hoovad ELis, võttes arvesse, et innovatsiooni ja uut liiki majandustegevuse juured on sageli linnades; arvestades, et seetõttu on need ELi jaoks suhetes muu maailmaga oluline väärtus, kuid samuti otsustava tähtsusega kohad, kus on vaja toime tulla majanduskasvu ja tööhõive takistustega ning sotsiaalse tõrjutusega (nt kehvasti koolitatud noored tööturul), puuduliku juurdepääsu ja keskkonnaseisundi halvenemisega;

D.  arvestades, et linnade, asulate, funktsionaalsete linnapiirkondade ja piirkondade osa ELi energiatarbimises ja kasvuhoonegaaside heites on kõige suurem; arvestades, et neil on põhiroll suurema energiatõhususe ja -sõltumatuse saavutamisel ning uute algatuste väljatöötamisel (nt majandustegevuse uued vormid), mis soodustaksid linnaliikuvust ning konkurentsivõimelisi ja keskkonnahoidlikke transpordisüsteeme, edendades seega majanduskasvu, tööhõivet, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, tervishoidu ja ohutust;

E.  arvestades, et mõningate linnade rahvastik vananeb ja väheneb ning neis seistakse silmitsi probleemidega, mis on seotud pakutavate rajatiste mõõtmete ja avalike teenuste ulatusega, mõningate linnade rahvastik aga kasvab, mis suurendab survet olemasolevatele rajatistele ja avalikele teenustele (nt haridusele) ning teravdab teisi probleeme, näiteks (noorte) töötus, sotsiaalne tõrjutus, liiklusummikud, valglinnastumine ja saaste, mis suurendab oluliselt sõiduks kuluvat aega ning vähendab paljude eurooplaste elukvaliteeti;

F.  arvestades, et mõningaid majanduse ja ühiskonna arengu, kliimamuutuste, transpordi ja demograafiliste muutustega seotud peamisi väljakutseid, millega linnad silmitsi seisavad, saab lahendada vaid linnade ja neid ümbritsevate alade partnerluste abil; arvestades, et viimastel aastatel eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni valdkondade arengu tõttu laienenud omavahel seotud piirkonnad tekitavad vajadust ühenduvust edendavate vahendite väljatöötamise järele;

G.  arvestades, et Euroopa poliitilised algatused mõjutavad otseselt või kaudselt linnade ja linnapoliitika jätkusuutlikku arengut;

H.  arvestades, et umbes 70% Euroopa poliitikast ja õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

I.  arvestades, et ELi tasandil tuleks tagada suurem sidusus erinevate ELi poliitikaalgatuste ja toetusprogrammide vahel, kasutades täielikult ära ühist strateegilist raamistikku (ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 II jaotis, I peatükk, artikkel 10) ning paremat poliitilist koordineerimist huvirühmade ja valitsuste tasandite seas ja vahel, sest ELi poliitika valdkonnapõhine lähenemisviis võib kaasa tuua sellise poliitika ja õigusaktid, mis ei soodusta funktsionaalseid linnapiirkondi;

J.  arvestades, et ehkki komisjon avaldas 1997. aastal teatise „Euroopa Liidu linnade tegevuskava suunas”(9), on Euroopa linnade roll ELi poliitika kujundamises endiselt arutuse all;

K.  arvestades, et parlament on varem toetanud komisjoni ettepanekut linnade tegevuskava koostamise kohta, mis looks Euroopa tasandil raamistiku tulevase linnapoliitika jaoks;

L.  arvestades, et ELi toimimise lepingus määratletud subsidiaarsuse põhimõte ning ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevusel põhinev mitmetasandiline valitsemine ja partnerluse põhimõte on kõigi ELi poliitikavaldkondade korrektse rakendamise olulised elemendid, ja arvestades, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ressursside ja pädevuste kasutamist tuleks asjakohaselt suurendada;

M.  arvestades, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) määrusega (määrus (EL) nr 1301/2013) tugevdatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) linnamõõdet, eraldades vähemalt 5% selle rahalisest toetusest linnade säästva arengu integreeritud meetmetele, delegeerides linna ametiasutustele juhtimisülesanded, andes neile eeskätt rohkem vastutust vähemalt toimimise valikuga seotud ülesannete eest, luues näiteks selliseid vahendeid nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, eraldades konkreetsed eelarvevahendid uuenduslike meetmete jaoks, et katsetada linnade säästva arenguga seotud uusi lahendusi, ning luues linnaarengu võrgustiku;

N.  arvestades, et ühissätete määruses (määrus (EL) nr 1303/2013) ja Euroopa tegevusjuhendis sätestatud partnerluse põhimõte kohustab liikmesriike tagama linnade ametiasutuste kaasamise ELi poliitika kujundamise protsessi juba varases staadiumis;

ELi poliitikavaldkondade linnamõõde

1.  on seisukohal, et ELi poliitikavaldkonnad peaksid aitama ja võimaldama asulatel, linnadel ja funktsionaalsetel linnapiirkondadel saavutada oma täieliku potentsiaali majanduskasvu, tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja säästva arengu eestvedajatena ja seda väljendada; on seetõttu seisukohal, et need asulad, linnad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad tuleb kogu Euroopa poliitika kujundamise tsüklisse tihemini kaasata;

2.  palub, et komisjon – ja vajaduse korral liikmesriigid – teeks ettepanekuid, kuidas võtta kasutusele varajase hoiatuse mehhanism, kohandades olemasolevaid vahendeid ning andes kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikliga 6 omavalitsustele võimaluse jälgida, kas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid on arvesse võetud, võimaldades omavalitsuste kaasamist poliitikakujundamise protsessidesse varakult ning hõlbustades teadmispõhiseid territoriaalse arengu strateegiaid ja tulevaste õigusaktide tulemuslikumat rakendamist;

Euroopa linnade integreeritud tegevuskava suunas

3.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle töötada välja Euroopa linnade tegevuskava; toetab selle kava kui ELi linnamõõtmega poliitikameetmete sidusa raamistiku koostamist, mille eesmärk on siduda linnalahendused paremini ELi väljakutsetega, kohandada paremini valdkondlikke poliitikameetmeid ja valitsemistasandeid, suunata ELi rahastamine paremini asjakohastele linnaprobleemidele ning hinnata paremini valdkondlike poliitikameetmete territoriaalset mõju; usub, et Euroopa linnade tegevuskavaga tuleks eelkõige edendada selliste juhtimise lahenduste väljatöötamist, mis on suunatud Euroopa asulate, linnade ja funktsionaalsete linnapiirkondade säästva, majanduslikult ja sotsiaalselt kaasava arengu eesmärkide edukale saavutamisele ja probleemide lahendamisele;

4.  möönab, et kuigi puudub linnaarengualane sõnaselge ELi pädevus, mõjutavad paljud ELi algatused linnu, asulaid ja funktsionaalseid linnapiirkondi otseselt või kaudselt; on seetõttu arvamusel, et hästi väljatöötatud ja kehtestatud riiklikud ja piirkondlikud linnapoliitikad on Euroopa linnade tegevuskava eeltingimus; on arvamusel, et see kava peaks hõlmama strateegiat, mis on suunatud Euroopa Liidu asulatele, linnadele ja funktsionaalsetele linnapiirkondadele ning mis pikas perspektiivis kujuneks ELi tasandi linnapoliitikaks; rõhutab sellega seoses, et linnade territoriaalne areng peaks tuginema tasakaalus territoriaalsele korraldusele ning mitmekeskuselisele linnastruktuurile kooskõlas ELi territoriaalse tegevuskavaga 2020;

5.  on veendunud, et Euroopa linnade tegevuskava peaks sündima komisjoni, liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja teiste huvirühmade koostöös ning ratsionaliseerima, koordineerima ja rakendama ELi linnamõõtmega poliitikavaldkondi praktilisemalt, integreeritumalt ja koordineeritumalt, kuid siiski paindlikult asulates, linnades ja funktsionaalsetes linnapiirkondades ning koos nendega, võttes sealjuures arvesse kohalikke territoriaalseid eripärasid ja austades iga liikmesriigi institutsioonilist ülesehitust;

6.  usub, et Euroopa linnade tegevuskava peab olema täielikus kooskõlas ELi üldiste eesmärkide ja strateegiatega, eelkõige strateegiaga „Euroopa 2020” ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega; rõhutab, et halduspiirid muutuvad piirkondliku ja kohaliku tasandi arenguprobleemidega tegelemisel üha ebaolulisemaks; on seetõttu arvamusel, et Euroopa linnade tegevuskava peab olema kaasav ja võtma selgelt arvesse ELi territoriaalüksuste mitmekesisust ning piiriüleseid ja maa ja linna ühenduskohti, k.a teenused, mida funktsionaalsed linnapiirkonnad pakuvad neid ümbritsevale maapiirkonnale;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks teatise, milles kirjeldatakse tulevase Euroopa linnade tegevuskava sisu, mis põhineb nn urban acquis'l ja laiaulatuslikel konsultatsioonidel eri huvirühmadega, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega; palub komisjonil lisada Euroopa linnade tegevuskava oma iga-aastasesse tööprogrammi;

Integreeritud territoriaalse arengu arvessevõtmine ELi poliitikavaldkondade kujundamises ja õigusaktides

8.  kutsub komisjoni üles kohaldama linnapiirkondadele suunatud uute poliitikaalgatuste väljatöötamisel rohkem kohapõhist integreeritud territoriaalset lähenemist, et tagada kooskõla ning võimaldada asulatel, linnadel ja funktsionaalsetel linnapiirkondadel saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgiks olev arukas, jätkusuutlik ja kaasav areng, rakendades muu hulgas integreeritud ELi lähenemisviisi arukate ja säästvate projektide toetamise suhtes Euroopa linnades, aidates edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

9.  palub komisjonil võtta üldreeglina kasutusele linnamõõtme territoriaalse mõju hindamine, et tagada ELi kõigi asjakohaste poliitiliste algatuste praktiline teostatavus piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võtta rohkem arvesse detsentraliseeritud valitsemistasandite panust mõjuhinnangute koostamisel ja uute poliitikasuundade kujundamisel (alt-üles-lähenemisviis) ning kindlustada, et kõik ELi asjakohased valdkonnapoliitikad käsitlevad piisaval määral väljakutseid, millega asulad, linnad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad silmitsi seisavad; kutsub komisjoni üles keskenduma nendes territoriaalse mõju hinnangutes järgmistele teguritele: tasakaalus territoriaalne areng, territoriaalne integratsioon, juhtimise aspektid, reguleerimine, rakendamine kohalikul tasandil ning sidusus muude poliitika eesmärkidega;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon süstematiseeriks ja analüüsiks kõiki olemasolevaid andmeid ja jagatud kontseptuaalseid raamistikke (nn urban acquis) eesmärgiga vältida topelttööd ja seosetust ning koostada integreeritud jätkusuutliku linnaarengu selge määratlus ja määrata kindlaks ELi ühised, ühtsed ja läbipaistvad eesmärgid selles valdkonnas;

11.  on veendunud, et linnapiirkondade täpsemaks kui pelgalt SKP näitaja põhjal hindamiseks peab kättesaadavaks tegema piisavalt andmeid; arvab seega, et Eurostat peaks andma ja koostama piisavalt üksikasjalikumaid kohalikke andmeid ja et tuleb jätkata tööd linnaauditi ning sarnaste uuringutega; kutsub samuti komisjoni üles töötama välja sellised vahendid, millega saaks mõõta linnade integreeritud tegevuskava edusamme ja mõju ELi tasandil;

12.  julgustab komisjoni vähendama praeguste ELi õigusaktide kohalikul tasandil rakendamisega seotud bürokraatiat ning tagama, et kõigis tulevastes määrustes analüüsitakse põhjalikult nende rakendamise tagajärgi kohalikul tasandil;

ELi poliitikavahendite ja rahastamise linnamõõde

13.  tuletab meelde, et ELi ühtekuuluvuspoliitika ja selle rahastamisvahendid sobivad paremini funktsionaalsete piirkondade jaoks mõeldud keerukate integreeritud territoriaalsete strateegiate toetamiseks jagatud strateegilise kavandamise ja reeglite abil; julgustab liikmesriike kasutama integreeritud linnaarengu kavade rakendamise tõhusaks toetamiseks täielikult ära olemasolevaid uusi vahendeid, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, samuti uusi paindlikke rakenduskavasid; julgustab liikmesriike ja komisjoni koostama ühtset asjakohaste näitajate kogumit, et hinnata paremini Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud tegevuste ja algatuste linnamõõdet;

14.  toonitab vajadust kasutada võimalikult täielikult ära makropiirkondlike strateegiate potentsiaal, et rakendada edukalt linnadele suunatud integreeritud lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles Euroopa linnade tegevuskava aspekte piisavalt kaasama ja lõimima ning rõhutama selliste ELi makropiirkondlike strateegiate linnamõõdet, mis kujutavad endast planeerimise ja mitmetasandilise valitsemise mudelit;

15.  väljendab kahetsust selle üle, et kuigi uus ühtekuuluvuspoliitika sisaldab õiguslikult siduvaid aspekte linnade kohta, eelkõige seoses linnade kaasamisega kavandamisfaasis, on linnade ja linnapiirkondade esindajate tegelik osalemine poliitika kujundamises nõrk, ja usub, et seda saab parandada varase kaasamisega poliitikakujundamisse, näiteks konsulteerimise, hindamise ning parimate tavade ja kogemuste vahetamise abil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi rahastusega programmide ja projektide rakendamisel partnerluse põhimõtte kohaldamise (võttes samuti arvesse ühissätete määruse (määrus (EL) nr 1303/2013) artikli 5 lõikes 3 sätestatud Euroopa partnerluse käitumisjuhendit), pöörates erilist tähelepanu linnade, asulate ja funktsionaalsete linnapiirkondade kaasamisele programmide ettevalmistusse, juhtimisse ja valitsemisse, k.a piiriülesel tasandil;

16.  nõuab, et asulaid ja linnu kaasataks rohkem struktuuri- ja investeerimisfondide programmidesse; usub, et sellest saadud õppetunde saaks kasutada olulistes poliitikasoovitustes ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel pärast 2020. aastat; kutsub sellega seoses komisjoni üles katsetama Euroopa linnade tegevuskava rakendamist kolmes teemavaldkonnas, mis peegeldavad linnapiirkondade probleeme (linnade katseprojektid), eelkõige tagades erinevate ELi poliitikavaldkondade sektoritevahelise kooskõlastamise, kaotades olemasolevad kattuvused, kohaldades mitmetasandilise valitsemise mudelit ja viies läbi territoriaalse mõju hindamisi; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru sellega seotud edusammudest ja tulemustest;

17.  palub kõigi selliste ELi investeerimismeetmete paremat kooskõlastamist ja lõimimist, millel on potentsiaali tagada säästev, integreeritud ja sotsiaalselt kaasav linnaareng; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid õigusliku raamistiku täielikult ära koostoime loomiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, ELi toetatavate programmide (nt LIFE, Horisont 2020, Arukas Energeetika – Euroopa (2003–2006) jne) ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite ning ka avaliku sektori (st riiklike) investeeringute, erasektori kapitali ja rahastamisvahendite vahel, et saavutada investeeritud vahendite suurim võimalik võimendav mõju; rõhutab vajadust tagada kõigi investeerimispoliitika meetmete täiendavus ja parem koostoime ning vältida topeltrahastamist ja kattumisi;

Mitmetasandilise juhtimise uus mudel

18.  tuletab meelde, et tänapäeva peamised majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased probleemid ületavad traditsioonilisi halduspiire ning et haldus- ja territoriaalstruktuuride vahel üha suurenev mittevastavus (linna ja linnalähiümbruse koostöö, linna ja maa koostöö jne) nõuab paindliku valitsemise uusi vorme, et jätkata funktsionaalsete piirkondade integreeritud territoriaalse arenguga;

19.  on seisukohal, et Euroopa linnade tegevuskava peab põhinema uuel mitmetasandilisel valitsemismeetodil, mis hõlmab kohalikku tasandit rohkemal määral kõigis poliitika tsükli etappides, viies poliitika selle kaudu tegelikkusele lähemale ning muutes selle funktsionaalsete linnapiirkondade pidevale muutumisele vastavaks ja kohanduvaks; on sellega seoses seisukohal, et seejuures peaks olema keskne roll ka Regioonide Komiteel kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindusel;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon soovitaks elemente uue mitmetasandilise valitsemise mudeli jaoks, mis põhineb partnerlustel ja tõelisel koostööl, mis on enam kui pelgalt huvirühmadega konsulteerimine, olles mudel, mis ühendab formaalseid valitsemisstruktuure mitteformaalsete paindlike valitsemisstruktuuridega, mis vastavad digitaliseeritud võrguühiskonna uuele tegelikkusele, ja mida kohandatakse kooskõlas probleemidega, ning mis parandab mitmetasandilist koostööd nii vertikaalsel kui ka horisontaalsel tasandil, valitsuste ja valitsusväliste osalejatega nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil ja toob valitsuse seega kodanikele lähemale ja parandab Euroopa projekti demokraatlikku legitiimsust; soovitab kasutada seda sui generis kohandatud mudelit Euroopa linnade tegevuskava tulevase töömeetodina, kui kõik partnerid on selle heaks kiitnud ja kõigi asjaomaste huvirühmadega on konsulteeritud;

Teadmushaldus ja andmete jagamine

21.  on arvamusel, et linnaplatvormid ja -võrgustikud (nt URBACT, Urban Development Network) ja muud linnadevahelise teadmiste jagamise programmid (Civitas, linnapeade pakt, Mayors Adapt, arukate linnade ja kogukondade algatus, jätkusuutlike linnade võrdlusraamistik, ManagEnergy) on andnud suurepärase võimaluse kohalike piirkondlike ja piiriüleste osalejate kaasamiseks linnaarengusse ja osalejate vahelisse teadmiste jagamisse; nõuab tungivalt, et komisjon need platvormid konsolideeriks ning parandaks nendevahelist koordineerimist, võimaldamaks kohalikel osalejatel neid paremini mõista ja teha nendega tõhusamalt koostööd;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid maksimaalselt ära teadmiste jagamise ja võimekuse loomise meetmed, mida pakuvad ELi rahastatavad projektid ja muud linnadevahelised võrgustikumeetmed; julgustab komisjoni töötama välja mehhanismid projektitulemuste paremaks jagamiseks oma talituste kaudu ning kindlustama, et tulemused kajastuvad nii riikide kui ka ELi tasandi poliitilises arengus;

23.  usub, et paremini kohandatud poliitika sõnastamiseks tuleb ajakohastada ja täiustada linnaauditi andmebaasi; julgustab Eurostati ja komisjoni pakkuma ja koostama üksikasjalikumaid andmeid, mis on kogutud poliitika rakendamise kohas – paljudel juhtudel kohalikul tasandil; rõhutab, et voogude andmete kogumine – linnade ja nende ümbruse ning funktsionaalsete linnapiirkondade vaheliste suhete mõõtmine – on nende keerukate funktsionaalsete piirkondade mõistmisel samuti üha olulisem, ning seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon selliseid andmeid koguks ja analüüsiks, muutes need poliitika arengu tõendusmaterjaliks;

Tulevase Euroopa linnade tegevuskava rakendamine

24.  on seisukohal, et Euroopa linnade tegevuskava muutmiseks tõhusaks tööriistaks peab see olema ühine ja regulaarselt uuendatav kontseptuaalne raamistik, mille temaatilises fookuses on strateegia „Euroopa 2020” aruka, kaasava ja jätkusuutliku arengu eesmärkide kontekstis esitatud piiratud hulk probleeme;

25.  on veendunud, et need probleemid peaksid vastama järgmistele tingimustele: 1) need on kooskõlas ühise kontseptuaalse raamistikuga; 2) tegemist on linnu puudutavate suurte probleemidega, mis mõjutavad olulisel määral liikmesriikide linnu, asulaid ja funktsionaalseid linnapiirkondi; 3) liikmesriigid ei saa neid ühepoolselt lahendada; 4) ELi-poolsel lähenemisviisil on selge lisandväärtus; palub komisjonil alustada selliste probleemide kaardistamist, aga ka allesjäänud kitsaskohtade, poliitika ebakõlade või suutlikkuse ja teadmiste lünkade väljaselgitamist tihedas koostöös kõigi asjakohaste huvirühmadega, eriti kohalikul tasandil;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et linnamõõtmega poliitikavaldkondi koordineeritakse valdkonnaüleselt paremini kõigil valitsemistasanditel, võimaldamaks integreeritud linnaarengu paremat peavoolustamist; kutsub üles regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati (DG REGIO), kes vastutab ELi linnapoliitika eest, juhtima seda protsessi tihedas koostöös komisjoni olemasoleva talitustevahelise linnaarengu töörühmaga ning kindlustama, et linnamõõdet võetakse arvesse kõikides asjakohastes uutes algatustes; palub Euroopa Komisjoni presidendil määrata volinike kolleegiumis poliitiline juht, kes annaks Euroopa linnade tegevuskavaga seotud poliitika puhul strateegilisi juhiseid ning annaks parlamendile igal aastal linnade tegevuskavast aru;

27.  palub komisjonil määrata olemasolevate komisjoni talituste või organite alusel ELi linnapoliitika erikoordinaatori, kes jälgiks sellise koordineerimise praktilist rakendamist horisontaalsel (kaasates kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi) ja vertikaalsel (kaasates kõiki valitsemistasandeid) suunal; on seisukohal, et ELi linnapoliitika koordinaator peaks komisjoni talitustevahelise linnaarengu töörühma abil koondama linnapoliitikad komisjonisiseselt ühte kontaktpunkti ning tagama linnapoliitika andmete nõuetekohase kogumise, haldamise ja levitamise komisjoni talituste sees ja vahel ning erinevatele huvirühmadele, et luua sel viisil teadlikkuse parandamise mehhanisme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste varaseks hoiatamiseks ja varases etapis kaasamiseks poliitikaprotsessidesse, mis mõjutavad asulaid, linnu ja funktsionaalseid linnapiirkondi;

28.  ergutab komisjoni olemasolevate struktuuride kasutamise kõrval ja näiteks linnade katseprojekti osana looma liikmesriikides ühtseid ELi poliitikavaldkondade linnamõõtme teabepunkte (linnavaldkonna kontaktpunktid), eesmärgiga anda põhjalikku teavet eelkõige erinevate ELi algatuste, suuniste ja rahaliste võimaluste kohta seoses linnaarenguga;

29.  kutsub komisjoni üles korraldama regulaarselt linnateemalist tippkohtumist, mis põhineks foorumil „Homsed linnad” ja tooks kokku kõigi valitsemistasandite ja eri valdkondade huvirühmad; on seisukohal, et sellised tippkohtumised peaksid andma linnadele tegeliku võimaluse pidada konstruktiivset dialoogi kõigi asjakohaste valdkondade poliitikakujundajatega ja aitama hinnata ELi poliitika mõju väiksematele ja suurematele linnadele ja funktsionaalsetele linnapiirkondadele ja seda, kuidas neid tulevastes algatustes paremini kaasata;

30.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid liidaksid linnad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad täielikult strateegilise poliitika arendamise ja kavandamisega ning neid sellesse kohustuslikult kaasaksid (näiteks riiklikud reformiprogrammid, partnerluskokkulepped ja rakenduskavad); kutsub liikmesriike üles tugevdama riiklike linnaarengu programmidega saadud kogemuste vahetamist linaarengu eest vastutavate ministrite regulaarsetel mitteametlikel kohtumistel, sest see annaks linnadele võimaluse saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

Euroopa linnade tegevuskava välismõõde

31.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid täielikult arvesse käimasolevaid ettevalmistusi Habitat III tegevuskava koostamiseks ja tagaksid, et tulevane Euroopa linnade tegevuskava ühtib täielikult ja on kooskõlas selle üleilmse linnaarengu tegevuskava eesmärkide ja sihtidega; palub komisjonil parlamenti regulaarselt teavitada Euroopa linnade tegevuskava välismõõtmest ja on seisukohal, et linnade tegevuskavast võib saada ELi panus rahvusvahelisse debatti ÜRO uue linnaarengu tegevuskava ja 2016. aastal toimuva inimasustuse ja säästva linnaarengu konverentsi Habitat III teemal;

32.  on arvamusel, et EL ja liikmesriigid peaksid selgelt, sidusalt ja avatult ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerides ja nende panuse abil olema kaasatud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) töösse linnade säästva arengu uute standardite väljatöötamisel, austades seejuures ÜRO universaalsete suunistega linna- ja territooriumide planeerimiseks tehtavat tööd; rõhutab, et uusi ISO standardeid tuleks käsitada toetavate, mitte normeerivate vahenditena;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(4) ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 10.
(5) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 95.
(6) Parag Khanna, Beyond City Limits, Foreign Policy, 6. august 2010.
(7) Eurostat, linnastatistika, 2014.
(8) The Vertical Farm, www.verticalfarm.com.
(9) Euroopa Komisjoni 6. mai 1997. aasta teatis „Towards an urban agenda in the European Union” („Euroopa Liidu linnade tegevuskava suunas”) (COM(1997)0197),

Õigusteave - Privaatsuspoliitika