Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2208(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0273/2015

Esitatud tekstid :

A8-0273/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/10/2015 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0333

Vastuvõetud tekstid
PDF 271kWORD 76k
Teisipäev, 6. oktoober 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/002 DE/Adam Opel - Saksamaa)
P8_TA(2015)0333A8-0273/2015
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2015/002 DE/Adam Opel, Saksamaa) (COM(2015)0342 – C8-0249/2015 – 2015/2208(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0342 – C8‑0249/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse kolmepoolset menetlust, mis on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0273/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Saksamaa esitas taotluse EGF/2015/002 DE/Adam Opel fondist rahalise toetuse saamiseks pärast 2881 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine”(4) alla kuuluvas majandussektoris tegutsevas ettevõttes Adam Opel AG ja tema ühe tarnija juures;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Saksamaal õigus saada nimetatud määruse alusel 6 958 623 eurot rahalist toetust;

2.  märgib, et Saksamaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 26. veebruaril 2015, komisjon lõpetas taotluse hindamise 14. juulil 2015 ja tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks 1. septembril 2015; väljendab heameelt kiire hindamismenetlsue üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et automüük on Lääne-Euroopas järsult vähenenud ja jõudnud viimase 20 aasta madalaimale tasemele(5), ning rõhutab, et Euroopas müüdavate autode arv ei ole olnud alates 1997. aastast väiksem kui praegu; teeb järelduse, et see olukord on otseselt seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 546/2009(6); rõhutab ka, et eriti on kannatada saanud keskmise hinnaklassi segmenti kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega sõidukite tootjad ning et Adam Opel AG, mis on üks peamisi keskmise hinnaklassi segmenti kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega sõidukite tootjaid, on kriisi tõttu eriti rängalt kannatanud, sest ökonoomsete ning kõrg- ja luksusklassi sõidukite tootjaid mõjutas kriis vähem;

4.  märgib, et aastatel 2007–2013 langes ELi ja EFTA liikmesriikides uute arvelevõetud autode arv 25 % (Euroopa Autotootjate Ühenduse andmetel enam kui 16 miljonilt arvele võetud uuelt autolt 12 miljonile); rõhutab sellega seoses, et Opel/Vauxhalli kaubamärgiga autode müük Euroopas langes perioodil 2007–2013 järsult – 39 %;

5.  märgib ka, et Adam Opel AG seati halvemasse olukorda ettevõtet omava General Motorsi poolt, mis lubas Opelil müüa ainult Euroopas ja lõikas ta seetõttu ära teiste kontinentide tärkava turumajandusega riikide turgudest; on seisukohal, et Euroopa riikidele pealesurutud kasinuspoliitika aitas Opel/Vauxhalli müügiarvu järsule kahanemisele kaasa;

6.  märgib, et nendel koondamistel on Bochumi kohalikule majandusele märkimisväärselt kahjulik mõju; tuletab meelde, et Bochum on linn, mis asub Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal tihedalt linnastunud Ruhri piirkonnas, kus sarnaselt muude traditsiooniliste kivisöekaevandus- ja terasetootmispiirkondadega on alates 1960ndatest aastatest olnud tohutud struktuurilised probleemid; rõhutab, et Ruhri piirkonna tööpuuduse tase on Saksamaa keskmisest juba palju kõrgem;

7.  tuletab meelde, et Bochumit toetati fondist juba pärast seda, kui Nokia lõpetas seal mobiiltelefonide tootmise, mille tagajärjel kadus üle 1300 töökoha; märgib, et Outukumpu kavatseb lõpetada roostevaba terase tootmise Bochumis 2015. aasta lõpul, mis viib linna edasise deindustrialiseerimiseni ning kohaliku ja piirkondliku tööpuuduse olukorra halvenemiseni;

8.  märgib, et praeguseks on NACE Revision 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine” alla kuuluvalt sektorilt laekunud fondile 21 taotlust, millest 11 põhinesid kaubandusega seotud üleilmastumise mõjul ja 10 üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedel; tuletab sellega seoses meelde fondile esitatud taotlust EGF/2010/031/General Motors Belgium, mis esitati seetõttu, et Opel sulges oma tootmistehase Belgias Antwerpenis;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Saksamaa ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 1. jaanuaril 2015, varakult enne otsust ja isegi taotlust esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

10.  märgib, et koondatud töötajate jaoks on olemas terve rida meetmeid, mis aitavad neil tööturule tagasi pöörduda; on seisukohal, et ettevõtte loomise nõustamisteenuse kasutajate hinnanguline arv – kõigest 25 eeldatavat abisaajat – on väike;

11.  tunneb heameelt selle üle, et kõnealust taotlust hakkavad haldama ja kontrollima samad organid, mis haldavad föderaalse tööhõive- ja sotsiaalministeeriumi juures Euroopa Sotsiaalfondi ja mis haldasid ka varasemaid eraldisi fondist;

12.  märgib, et Saksamaal on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks järgmisi meetmeid: kutsekoolitusmeetmed (Qualifizierungen), karjäärinõustamine (Berufsorientierung), vastastikune hindamine / seminarid, ettevõtte loomise nõustamisteenus (Existenzgründerberatung), tööotsingud (Stellenakquise) / töömessid (Jobmessen), hilisem juhendamine ja nõustamisteenused (Nachbetreuung und - beratung) ja koolitustoetused (Transferkurzarbeitergeld);

13.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sotsiaalpartneritega üleminekuäriühingute loomise kaudu;

14.  märgib, et ametiasutused kavatsevad kasutada maksimaalse lubatud määra ehk 35% individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest toetuste ja stiimulite jaoks sellise koolitustoetuse (Transferkurzarbeitergeld) vormis, mis moodustab 60% või 67% töötaja varasemast netosissetulekust, olenevalt toetuse saaja kodumajapidamise olukorrast;

15.  rõhutab, et koolitustoetuseks eraldatavaid summasid (antud juhul Transferkurzarbeitergeld) ei tohi kasutada liikmesriigi või varasema tööandja juriidiliste kohustuste täitmise asemel; kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriiki üles esitama selget ja arusaadavat teavet selle kohta, mil määral kujutab Transferkurzarbeitergeld endast juriidilist kohustust, kui Transfergesellschaft on juba loodud; nõuab selgust nii rahastamise korraldamises kui ka parlamendi teavitamises; loodab seetõttu, et komisjon esitab põhjaliku ja selge analüüsi ja üksikasjaliku teabe selliste elementide kohta, mis ulatuvad liikmesriikide juriidilistest kohustustest kaugemale; rõhutab oma seisukohta, et fondi vahendeid tuleks kasutada koolitustoetusteks (Transferkurzarbeitergeld) selleks, et üleminekuäriühing saaks teha enamat, kui ta tavaliselt töötajate jaoks teeks, pakkudes individuaalsemaid ja kaugeleulatuvamaid meetmeid, mida ilma fondi toetuseta ei oleks võimalik võtta; rõhutab, et parlament jälgib ka edaspidi, et fondi vahendeid ei kasutataks liikmesriigi ega äriühingu kohustuste täitmise asemel;

16.  palub komisjonil võtta koolitustoetuste (Transferkurzarbeitergeld) meedet hõlmavate taotluste suhtes ühtne seisukoht, määratleda seda iga taotluse puhul üheselt ning põhjalikult kontrollida ja tõendada, et konkreetne meede on tõepoolest fondi määruse artikli 7 kohaselt fondi vahenditest rahastamiseks kõlblik ning ei asenda mingil moel passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid ja et topeltrahastamise oht on välistatud;

17.  märgib, et sotsiaalpartnerid leppisid kokku, et koondatud töötajate jaoks mõeldud meetmete elluviimiseks asutatakse kolm üleminekuäriühingut, mis on kooskõlas Saksamaa tavadega; tunneb heameelt selle üle, et tarnefirmast (Johnson Controls Objekt Bochum GmbHCo. KG) koondatud töötajad saavad samuti üleminekuäriühingute meetmetes osaleda;

18.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

19.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

20.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab andmeid selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Saksamaa ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt palunud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

21.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist võtnud kasutusele täiustatud menetluse; võtab teadmiseks uuest ajakavast tingitud ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

22.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

23.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5)European Automobile Manufacturers Association (ACEA) (Euroopa Autotootjate Ühendus), The Automobile Industry Pocket Guide 2014-2015, lk 57f.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).


LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Saksamaa taotlus – EGF/2015/002 DE/Adam Opel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/1871).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika