Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) järgmise, 2.–27. novembril 2015 Genfis toimuva ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC-15) päevakorda lisatud uut punkti lendude jälgimise kohta,

–  võttes arvesse ELi poolt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 12. ja 13. mail 2014 mitmete valdkondade esindajate osalusel toimunud ülemaailmse lennuseire teemalisel koosolekul esitatud töödokumenti lennukite jälgimise ja nende asukoha kindlakstegemiste võimaluste kohta,

–  võttes arvesse ICAO eelnimetatud mitmete valdkondade esindajate osalusel toimunud ülemaailmse lennuseire teemalisel koosolekul esitatud soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 5. mai 2014. aasta arvamust 01/2014 pardasalvesteid ja veealuse asukoha kindlakstegemise seadmeid käsitlevate nõuete muutmise kohta,

–  võttes arvesse eri riiklike lennuõnnetuste uurimisorganite esitatud ohutusalaseid soovitusi, mille eesmärk on suurendada lennuohutust, hõlbustades tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimiseks vajaliku teabe hankimist, parandades pardasalvestite suutlikkust ning lihtsustades nende käsitsemist ja vee kohal toimunud õnnetuses osalenud õhusõiduki asukoha kindlakstegemist(1),

–  võttes arvesse komisjoni määruse ettepanekut, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 pardasalvesteid, veealuse asukoha kindlakstegemise seadmeid ja õhusõiduki jälgimise süsteeme käsitlevate nõuete osas(2),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist (O-000118/2015 – B8-1101/2015),

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Air France’i lennu AF447 (1. juuni 2009) ja Malaysia Airlines’i lennu MH370 (8. märts 2014) tragöödiad näitasid vajadust kehtestada uued süsteemid reisilennukite asukoha tuvastamiseks igal ajal isegi kaugetes asukohtades;

B.  arvestades, et selliste ülemaailmsete lennuliikluse korraldamise seiresüsteemidega lihtsustatakse lennuki asukoha kindlaksmääramist ebatavalise käitumise, hädaolukorra või õnnetuse puhul;

C.  arvestades, et lendude AF447 ja MH370 tragöödiate valguses ei tohiks tavapärase elektritoite kadu pardal nende süsteemide toimimist takistada, samuti ei tohiks olla võimalust nende süsteemide väljalülitamiseks lennu ajal;

D.  arvestades, et selliste süsteemidega suurendatakse nii otsingu- ja päästeoperatsioonide kui ka uurimiste tulemuslikkust, sest praegused lennuseiresüsteemid katavad ainult osa maakerast;

E.  arvestades, et need süsteemid võiksid olla ka oluliseks vahendiks lennuliikluse korraldamise tõhususe ja suutlikkuse suurendamiseks, tugevdades samal ajal märkimisväärselt lennundusohutust ja vähendades infrastruktuuri kulusid;

F.  arvestades, et Euroopa Komisjon on koostöös Euroopa Lennundusohutusameti (EASA), Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja sidusrühmadega hakanud uurima erinevaid tehnilisi võimalusi, võttes aluseks nende tulemusnäitajad, ning on kavandanud järk-järgult rakendatavaid eeskirju lennukite jälgimise kohta;

G.  arvestades, et praegu kasutatavate ja/või uuritavate võimalike võimaluste hulgas (näiteks lepinguline automaatne sõltuv seire (ADS-C), õhusõiduki side adresseerimis- ja ettekandesüsteem (ACARS), kõrgsageduslik andmeside (High Frequency Data Link – HFDL)) on satelliitsidepõhine üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS-B) tehnoloogia väga paljulubav;

H.  arvestades, et ADS-B tehnoloogia saab aidata kaasa lennuliikluse korraldamisega seotud seirele väljaspool kõige tihedamalt asustatud piirkondi, kus radari katteala on piiratud, võimatu või äärmiselt kallis (sealhulgas ookeanid ja asustamata maismaa-alad);

I.  arvestades, et satelliidipõhine ADS-B tehnoloogia põhineb lennuki ja satelliitide rühma vahelisel teabevahetusel, mis annab aeronavigatsiooniteenuste osutajatele seiresuutlikkuse, mis võib teha vajalikuks häirete eest kaitstud konkreetse raadiosagedusala eraldamise;

J.  arvestades, et Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) poolt 2015. aasta novembris korraldatav ülemaailmne raadiosidekonverents (WRC-15) on foorum selle kindlaksmääramiseks, millistele raadioteenustele eraldatakse konkreetsed raadiosagedusalad;

K.  arvestades, et tuleks võtta meetmeid, et tagada, et sobiva raadiosagedusala õigeaegselt eraldamata jätmine ei oleks ADS-B tehnoloogia arendamisele takistuseks;

1.  toetab Euroopa Komisjoni tegevust sellise tulemuspõhise globaalse lennuseiresüsteemi kiirel väljatöötamisel, mis annab aeronavigatsiooniteenuste osutajatele võimaluse tuvastada reisilennuki asukoht igal ajal isegi kaugetes asukohtades;

2.  rõhutab, et isegi tavapärase elektritoite kadu pardal ei tohiks sellise süsteemide toimimist takistada, samuti ei tohiks olla võimalust nende süsteemide väljalülitamiseks lennu ajal;

3.  on veendunud, et sellise süsteemi väljaarendamine tuleks saavutada kõigi huvitatud sidusrühmade (nt tööstus, lennuettevõtjad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, ohutus- ja päästeteenistused, lennuõnnetuste uurimisorganid ja rahvusvahelised organisatsioonid) vahelise tugeva koostöö kaudu;

4.  märgib, et satelliidipõhine ADS-B tehnoloogia, mis põhineb lennuki ja satelliitide vahelisel teabevahetusel, on üks paljulubavaid võimalusi ülemaailmse lennuliikluse korraldamise seiresüsteemi väljaarendamiseks;

5.  rõhutab, et ADS-B tehnoloogia rakendamisel on tähtis arvesse võtta kõikide õhuruumi kasutajate vajadusi ning tagada alternatiivsete tehnoloogiate vaheline koostalitusvõime, et vältida ohutus- ja julgeolekunõuete rikkumisi;

6.  märgib, et satelliidipõhise ADS-B tehnoloogia arendamine võib häirete vältimiseks muuta vajalikuks asjakohase raadiosagedusspektri eraldamise;

7.  kutsub komisjoni üles, pidades silmas 2015. aasta novembris Genfis korraldavat järgmist ülemaailmset raadiosidekonverentsi (WRC-15), võtma vajalikke meetmeid vajaliku raadiosagedusspektri eraldamiseks, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Euroopa Lennundusohutusameti 5. mai 2014. aasta arvamus 01/2014, lk 1, „Viited”. (2) Komisjoni dokument RPS COM-AC DRC(2015) D040413/02 ja selle lisa.