Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2014/017 FR/Mory-Ducros, Prantsusmaa) (COM(2015)0068 – C8-0058/2015 – 2015/2056(BUD))

P8_TA(2015)0090 A8-0124/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0068 – C8–0058/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse kolmepoolset menetlust, mis on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0124/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Prantsusmaa on esitanud taotluse EGF/2014/017 FR/Mory-Ducros, et saada fondist rahalist toetust seoses 2513 töötaja koondamisega ettevõttest Mory-Ducros SAS, mis tegutses NACE Rev. 2 osas 49 (maismaaveondus ja torutransport), kusjuures koondamised toimusid kogu Prantsusmaa emamaa territooriumil 84 üksuses;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Prantsusmaal õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust;

2.  märgib, et Prantsusmaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 6. oktoobril 2014 ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 23. veebruaril 2015; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et kokku ulatuvad kulud 10 087 000 euroni, millest kontrolli ja sertifitseerimise kulud on 35 000 eurot ning fondi toetus 6 052 200 eurot, mis moodustab kogukuludest 60 %;

4.  on seisukohal, et ettevõttes Mory-Ducros SAS toimunud koondamised on seotud tootmismahtude üldise kahanemisega Euroopas, mille tagajärjel vähenes kaubaveo maht ja autoveosektoris puhkes hinnasõda, mis põhjustas Prantsusmaal sektori tegevusnäitajate pideva halvenemise ja ridamisi tagasilööke pärast 2007. aastat; märgib, et sellele järgnes pankrotilaine, mis puudutas ka Mory-Ducros’d; järeldab, et need sündmused on otseselt seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga;

5.  rõhutab, et pärast Mory-Ducros SASi sulgemist sõlmitud kokkuleppe tulemusena omandas uus asutatud äriühing MORY Global 84 üksusest 50 ja võttis 4911 töötajast uuesti tööle 2017, mistõttu tegelikult jäi töötuks 2804 töötajat;

6.  rõhutab, et üle 17 % toetusesaajatest, kes kuuluvad kavandatavate meetmete sihtrühma, on vanuses 55-64 aastat ja nende osalemine kavandatavates toetusmeetmetes aitaks neil vältida pikaajalist töötust ja sotsiaalset tõrjutust;

7.  märgib, et praeguseks on maismaaveonduse ja torutranspordi sektoris esitatud veel üks fondist toetuse saamise taotlus (EGF/2011/001 AT/Nieder- und Oberoesterreich), mille põhjenduseks toodi samuti ülemaailmne finants- ja majanduskriis;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Prantsusmaa ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 24. veebruaril 2014, varakult enne otsust ja isegi taotlust esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

9.  märgib, et osutatavad individuaalsed teenused piirduvad ühe meetmega, mida viiakse ellu universaalteenusena (cellule de reclassement) ja mida haldavad kolm alltöövõtjat; märgib et Prantsusmaa taotleb fondist ainult selle universaalteenuse rahastamist; ootab komisjonilt ja Prantsusmaa ametiasutustelt, et nad järgiksid rangelt põhimõtet, mille kohaselt tehakse maksed alltöövõtjatele osade kaupa ja saavutatud tulemuste põhjal;

10.  märgib, et olles konsulteerinud koondatud töötajate esindajatega, valis pankrotihaldur välja kolm lepingulist firmat, kes pakuvad nõustamisteenust võimalikult suurel osal Prantsusmaa emamaa territooriumist ja aitavad tagada võimalikult suure hulga sihtrühma kuuluvate töötajate tööle naasmise;

11.  on seisukohal, et alltöövõtjate tegevuse järelevalve korrapäraste kirjalike aruannete abil tagab fondi vahendite asjakohase kasutamise, selleks et võimaldada töötajatele universaalteenuse süsteemi raames individuaalseid karjäärivõimalusi, piisaval arvul tööpakkumisi ning juhendamist ettevõtte asutamise korral;

12.  tuletab meelde, et fondi raha peab aitama töötajatel koolituse abil uue töö leida ja mitte mingil juhul toetama ameteid ja nende halduskulusid;

13.  märgib, et lepinguliste firmade ülesanne on juhendada koondatud töötajaid ning aidata neil leida lahendusi, mis võimaldaksid neil jääda tööturule ja leida uus töökoht;

14.  on seisukohal, et 55–64 aastaseid töötajaid ähvardab suurem pikaajalise töötuse ja tööturult kõrvaletõrjutuse oht; on seetõttu seisukohal, et nendel töötajatel on neile eriomased vajadused individuaalse lähenemise mõttes;

15.  tuletab meelde, et vastavalt fondi määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu edasisi perspektiive ja seal vajaminevaid oskusi ning pakett peaks haakuma üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

16.  tunneb heameelt Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamise üle ka muude aktiivsete meetmete jaoks (nt pikemad koolitused), mis ei sisaldu Prantsusmaa esitatud taotluses;

17.  peab kahetsusväärseks, et fondi kommunikatsiooni- ja edendusmeetmeteks ei ole eraldatud rahalisi vahendeid; on seisukohal, et nende meetmete avalikustamine ja nendest teavitamine on olulised mitte ainult toetusesaajate kaasamiseks, vaid ka sotsiaalvaldkonnas võetavatele liidu meetmetele tähelepanu tõmbamiseks;

18.  loodab, et Prantsusmaa ametiasutused järgivad teabe esitamisel ja rahastatud meetmetest teavitamisel fondi määruse sätteid, kuigi nad ei taotlenud raha ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaamimeetmeteks.

19.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab andmeid selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Prantsusmaa ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele õigusaktidele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

20.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

21.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

22.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/017 FR/Mory-Ducros, Prantsusmaa)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/738).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega asutatakse sotsiaalkaitsekomitee ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/689/EÜ (05126/2015 – C8-0025/2015 – 2015/0802(CNS))

P8_TA(2015)0091 A8-0066/2015

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (05126/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 160, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0025/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0066/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Nõukogu eelnõu   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Otsuse eelnõu Põhjendus 3 (3)   Oma 17. detsembri 1999. aasta järeldustes sotsiaalkaitse ajakohastamiseks ja parandamiseks tehtava koostöö kohta2 toetas nõukogu komisjoni ettepanekut luua selle tegevuse rakendamiseks tõhustatud koostöö mehhanism, mille valmistab ette kõrgete ametnike töörühm. Nõukogu rõhutas, et selline koostöö peaks hõlmama kõiki sotsiaalkaitse vorme ja aitama vajaduse korral liikmesriikidel parandada ja tugevdada oma sotsiaalkaitsesüsteeme vastavalt nende riiklikele prioriteetidele. Samuti tuletas nõukogu meelde liikmesriikide pädevust sotsiaalkaitse korraldamisel ja rahastamisel ning kiitis heaks komisjoni poolt sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamise raames püstitatud neli üldeesmärki, nimelt muuta töö tasuvaks ja tagada kindel sissetulek, muuta pensionid kindlaks ja pensionisüsteemid püsivaks, edendada sotsiaalset kaasamist, tagada kõrge kvaliteediga ja püsiv tervishoid; samuti rõhutas nõukogu, et naiste ja meeste võrdõiguslikkust tuleb süvalaiendada kõikides toimingutes, mis on suunatud nende nelja eesmärgi saavutamisele. Lõpetuseks tunnistas nõukogu, et rahastamisseisukohad on kõikide eesmärkide puhul ühesugused. (3)   Oma 17. detsembri 1999. aasta järeldustes sotsiaalkaitse ajakohastamiseks ja parandamiseks tehtava koostöö kohta2 toetas nõukogu komisjoni ettepanekut luua selle tegevuse rakendamiseks tõhustatud koostöö mehhanism, mille valmistab ette kõrgete ametnike töörühm. Nõukogu rõhutas, et selline koostöö peaks hõlmama kõiki sotsiaalkaitse vorme ja aitama vajaduse korral liikmesriikidel parandada ja tugevdada oma sotsiaalkaitsesüsteeme vastavalt nende riiklikele prioriteetidele. Samuti tuletas nõukogu meelde liikmesriikide pädevust sotsiaalkaitse korraldamisel ja rahastamisel ning kiitis heaks komisjoni poolt sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamise raames püstitatud neli üldeesmärki, nimelt muuta töö tasuvaks ja tagada kindel sissetulek, muuta pensionid kindlaks ja pensionisüsteemid püsivaks, edendada sotsiaalset kaasamist, tagada kõrge kvaliteediga ja püsiv tervishoid kõigile; samuti rõhutas nõukogu, et naiste ja meeste võrdõiguslikkust tuleb süvalaiendada kõikides toimingutes, mis on suunatud nende nelja eesmärgi saavutamisele. Lõpetuseks tunnistas nõukogu, et rahastamisseisukohad on kõikide eesmärkide puhul ühesugused. __________________ __________________ 2 EÜT C 8, 12.1.2000, lk 7. 2 EÜT C 8, 12.1.2000, lk 7. Muudatusettepanek 2 Otsuse eelnõu Põhjendus 7 (7)   Euroopa Ülemkogu märkis oma 2013. aasta juunikuu järeldustes, et majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet tuleks tugevdada. Esimese sammuna on oluline paremini jälgida ja arvesse võtta sotsiaalset ja tööturu olukorda majandus- ja rahaliidus, eelkõige kasutades asjakohaseid sotsiaal- ja tööhõivenäitajaid Euroopa poolaasta raames. Samuti on tähtis tagada tööhõive- ja sotsiaalpoliitika parem kooskõlastamine, austades samas täielikult liikmesriikide pädevust. (7)   Euroopa Ülemkogu märkis oma 2013. aasta juunikuu järeldustes, et majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet tuleks tugevdada. Esimese sammuna on oluline paremini jälgida ja arvesse võtta sotsiaalset ja tööturu olukorda majandus- ja rahaliidus, eelkõige kasutades asjakohaseid sotsiaal- ja tööhõivenäitajaid Euroopa poolaasta raames. Samuti on tähtis tagada tööhõive-, sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika parem kooskõlastamine, austades samas täielikult liikmesriikide pädevust.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega asutatakse tööhõivekomitee ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/98/EÜ (05125/2015 – C8-0026/2015 – 2015/0801(CNS))

P8_TA(2015)0092 A8-0065/2015

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (05125/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 150, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0026/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0065/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (05479/2015 – C8-0047/2015 – 2015/0010(APP))

P8_TA(2015)0093 A8-0125/2015

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (05479/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C8-0047/2015),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimiste kohta: saadud kogemused ja edasised sammud(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86 ja artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0125/2015),

1.  annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, nagu on toodud käesoleva resolutsiooni lisas;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA

NÕUKOGU MÄÄRUS

(EL, Euratom) nr …/2015,

millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL, Euratom) 2015/623).

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0378.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta resolutsioon Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva kohta (2015/2590(RSP))

P8_TA(2015)0094 RC-B8-0342/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 18. juuni 1987. aasta resolutsiooni Armeenia küsimuse poliitilise lahenduse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(2),

–  võttes arvesse 10. oktoobril 2009. aastal Zürichis allkirjastatud Armeenia Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahel diplomaatiliste suhete loomise protokolli ning Armeenia Vabariigi ja Türgi Vabariigi suhete arendamise protokolli,

–  võttes arvesse Tema Pühaduse paavst Franciscuse 12. aprilli 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 2015. aastal möödub 100 aastat Ottomani impeeriumis toime pandud Armeenia genotsiidist;

B.  arvestades, et üha enam ELi liikmesriike ja riikide parlamente tunnistab Ottomani impeeriumis toime pandud Armeenia genotsiidi;

C.  arvestades, et Euroopa ühinemisliikumise üks peamisi ajendeid on tahe vältida sõdade ja inimsusevastaste kuritegude kordumist Euroopas;

D.  arvestades, et Türgi ja Armeenia on alustanud diplomaatiliste suhete normaliseerimise protsessi, allkirjastades 2009. aastal Zürichis suhete loomise ja arendamise protokollid;

E.  arvestades, et on ülimalt tähtis hoida mineviku mälestust elavana, sest ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist;

1.  mälestab Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva eel 1,5 miljonit süütut armeenlasest ohvrit, kes Ottomani impeeriumis hukati; osaleb Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva mälestamises Euroopa solidaarsuse ja õigluse vaimus; palub komisjonil ja nõukogul selles mälestamises osaleda;

2.  tuletab meelde oma 18. juuni 1987. aasta resolutsiooni, milles Euroopa Parlament tunnistas muu hulgas, et 1915.–1917. aastal Ottomani impeeriumi territooriumil elavate armeenlastega seoses toimunud traagilised sündmused kujutavad endast genotsiidi vastavalt genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise 1948. aasta konventsioonile; mõistab hukka kõik inimsusevastased kuriteod, sh genotsiidi, ning taunib täielikult igasuguseid katseid neid eitada;

3.  austab kõigi genotsiidide jt inimsusevastaste kuritegude süütute ohvrite mälestust; teeb ettepaneku hakata tähistama rahvusvahelist genotsiidi mälestamise päeva, millega tuletada veel kord meelde, et kõigil maailma rahvastel ja rahvustel on õigus rahule ja inimväärikusele;

4.  rõhutab, et genotsiidide jt inimsusevastaste kuritegude õigeaegne vältimine ja nende eest karistamine peaks olema üks rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu peamisi prioriteete;

5.  kiidab heaks Türgi Vabariigi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja Türgi Vabariigi peaministri Ahmet Davutoğlu avaldused, milles avaldatakse kaastunnet armeenlastele ja tunnistatakse Ottomani impeeriumi armeenlaste suhtes toime pandud hirmutegusid, ning peab neid avaldusi õiges suunas astutud sammuks; innustab Türgit kasutama Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva mälestamist olulise võimalusena, et jätkata muu hulgas arhiivide avamise kaudu tööd oma mineviku lahkamisel, tunnistada Armeenia genotsiidi ja luua sellega tingimused Türgi ja Armeenia rahva tõeliseks leppimiseks;

6.  tunnustab Tema Pühaduse paavst Franciscuse 12. aprilli 2015. aasta avaldust Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva mälestamise kohta rahu ja leppimise vaimus;

7.  kutsub Türgit üles tunnistama ja täitma täielikult kõiki kohustusi, mille ta on võtnud kultuuripärandi kaitsmiseks, ja eelkõige koostama heas usus tervikliku nimistu Türgi territooriumil viimase sajandi jooksul hävitatud Armeenia ja muust kultuuripärandist;

8.  kutsub Armeeniat ja Türgit üles võtma eeskujuks Euroopa rahvaste ja riikide eduka leppimise näited ja järgima tegevuskava, milles on esmatähtis rahvaste koostöö; usub, et see aitab Armeenia ja Türgi rahval jõuda tõe ja austuse vaimus ajaloolise leppimiseni; toetab Türgi ja Armeenia kodanikuühiskonna algatusi, mille eesmärk on suhete normaliseerimine; nõuab, et Türgi ja Armeenia ratifitseeriksid eeltingimusi seadmata omavaheliste suhete normaliseerimiseks diplomaatiliste suhete loomise protokollid ja rakendaksid neid, avades oma piiri ning parandades aktiivselt oma suhteid, eelkõige piiriülese koostöö ja majandusliku integratsiooni vallas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Armeenia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT C 190, 20.7.1987, lk 119. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta resolutsioon rahvusvahelise romade päeva puhul romade diskrimineerimise kohta Euroopas ja II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis (2015/2615(RSP))

P8_TA(2015)0095 B8-0326/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–  võttes muu hulgas arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „ELi harta”), mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(1), komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (COM(2011)0173), komisjoni 2. aprilli 2014. aasta teatist „Aruanne romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta” (COM(2014)0209) ning nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta,

–  võttes arvesse Põhiõiguste Ameti 2011. aasta romade uuringu katseprojekti tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee deklaratsiooni romade diskrimineerimise ja romade vastase rassistliku vägivalla suurenemise kohta Euroopas, mis võeti vastu 1. veebruaril 2012,

–  võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldist poliitilist soovitust nr 13 romade sallimatuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse OSCE töös osalevate riikide, sealhulgas ELi liikmes- ja kandidaatriikide poolt vastu võetud laiaulatuslikku tegevuskava, milles keskendutakse romade ja sintide olukorra parandamisele OSCE piirkonnas ja kohustatakse riike muu hulgas suurendama jõupingutusi eesmärgiga tagada romadele ja sintidele võimalus ühiskondlikus elus täiel määral ja võrdselt osaleda ning lõpetada nende diskrimineerimine,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et romad, keda on Euroopas hinnanguliselt 10–12 miljonit, moodustavad Euroopa suurima etnilise vähemuse;

B.  arvestades, et käesolevas resolutsioonis kasutatakse sõna „roma” üldterminina, mis hõlmab mitmesuguseid seotud rühmi kogu Euroopas, olenemata sellest, kas nad on paiksed või mitte, näiteks romasid, travellere, sintisid, manušeid, kalesid, romanišele, bojašeid, aškaleid, egiptlasi, jenišeid, domisid ja lomisid, kelle kultuur ja eluviis võib olla väga erinev;

C.  arvestades, et romade diskrimineerimine kui rassismi eriliik, mis on suunatud romade vastu, on rassilisel üleolekul põhinev ideoloogia, ajaloolisest diskrimineerimisest innustust leidnud ebainimlikustamise ja institutsioonilise rassismi vorm, mis väljendub muu hulgas vägivalla, viha õhutava keelekasutuse, ärakasutamise, häbimärgistamise ja muu otsese diskrimineerimisena;

D.  arvestades, et romade vastane sallimatus on üks peamisi roma rahva diskrimineerimise ja marginaliseerimise põhjuseid, mille pärast nad on pidanud kannatama paljudes Euroopa riikides;

E.  arvestades, et paljud romad elavad endiselt ülekaalukalt kehvades tingimustes ning seisavad silmitsi äärmusliku sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega;

F.  arvestades, et Euroopa romad, kes ajalooliselt on olnud osa ühiskonnast Euroopa riikides, omamata ühtset rahvusriiki, ja on andnud kodanikena panuse Euroopa arengusse, on erinevas olukorras võrreldes teiste rahvusvähemustega Euroopas, mistõttu erimeetmete võtmine Euroopa tasandil on põhjendatud; arvestades, et romad on osa Euroopa kultuurist ja väärtustest;

G.  arvestades, et roma naised puutuvad sageli kokku mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimisega soo ja etnilise päritolu alusel ning neil on piiratud juurdepääs tööhõivele, haridusele, tervishoiule, sotsiaalteenustele ja otsusetegemisele; arvestades, et diskrimineerimine võib toimuda ühiskonna põhiosas seoses romade vastase rassismi kasvuga, aga ka naiste kogukondades nende soo tõttu;

H.  arvestades, et komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku aastani 2020 kohta nõuti, et liikmesriigid võtaksid vastu ja arendaksid välja ühtse lähenemisviisi romade integratsioonile ning kiidaksid heaks mitmed ühised eesmärgid; arvestades, et nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses palutakse liikmesriikidel võtta tõhusaid poliitikameetmeid, et tagada romade võrdne kohtlemine ning austada nende põhiõigusi, sealhulgas võrdne juurdepääs haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele;

I.  arvestades, et ÜRO nimetas 27. jaanuari, mis on Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise päev, rahvusvaheliseks holokausti mälestuspäevaks;

J.  arvestades, et hinnanguliselt hävitasid natsid, muud režiimid ja nende liitlased II maailmasõja ajal vähemalt 500 000 romat, ja arvestades, et mõnes riigis hävitati enam kui 80 % roma elanikkonnast; arvestades, et Auschwitz-Birkenau koonduslaagri mustlaslaagris (Zigeunerlager) gaasitati II maailmasõja ajal surnuks vähemalt 23 000 romat, ja et ühel ööl, 2.–3. augustil 1944, tapeti selles laagris 2897 romat, kellest enamik olid naised, lapsed ja eakad; arvestades, et seetõttu on roma organisatsioonid valinud 2. augusti päevaks, mil mälestatakse kõiki selle genotsiidi romadest ohvreid;

K.  arvestades, et romade genotsiid natside, muude režiimide ja nende liitlaste käe läbi II maailmasõja ajal on tõsiasi, millest siiani palju ei teata ning mida laiem üldsus seepärast ei tunnista, seda ei tunnistata ega õpetata ka koolides, mistõttu roma rahvas on II maailmasõja ajal toimunud genotsiidi eiratud ohvrite seas;

L.  arvestades, et inimsusvastaste kuritegude ja inimõiguste ränga rikkumise mälestamine on äärmiselt oluline, et püüelda rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste eesmärkide saavutamise poole Euroopas; arvestades, et romade genotsiid Euroopas väärib sellist tunnistamist, mis vastaks natside ja muude režiimide kuritegude raskusele, sest need kuriteod olid kavandatud romade, nagu ka juutide ja muude sihikule võetud elanikerühmade füüsiliseks hävitamiseks Euroopas;

M.  arvestades, et II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi tunnistamine ja mälestamine on oluline, et pakkuda roma rahvale vajaduse korral hüvitust koletislike tegude eest, mille panid nende vastu toime natsid, muud režiimid ja nende liitlased II maailmasõja ajal;

N.  arvestades, et II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi tunnistamine ja sellele pühendatud Euroopa mälestuspäeva tähistamine oleks seega oluline sümboolne samm võitluses romade diskrimineerimise vastu ning aitaks kaasa üldisele teadlikkusele Euroopa romade ajaloost;

1.  väljendab sügavat muret romade suureneva diskrimineerimise pärast, mille ilminguteks on muu hulgas romade vastane keelekasutus ja vägivaldsed rünnakud romade vastu, sealhulgas ka mõrvad, mis on vastuolus Euroopa Liidu normide ja väärtustega ning kujutavad endast tõsist takistust sellel teel, et romad edukalt ühiskonda integreerida ja tagada nende inimõiguste täielik austamine;

2.  toonitab, et diskrimineerimist ja marginaliseerimist ei põhjusta kunagi sellise diskrimineerimise ja marginaliseerimise all kannatavale üksikisikule või rühmale omane nõrkus, vaid peamiselt hoopis see, et ühiskonna põhiosa ei tunnista üksikisikute õigusi ega paku neile niisuguste õiguste kasutamiseks vajalikke struktuure;

3.  kutsub liikmesriike üles rakendama tõhusalt nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, et ennetada romade diskrimineerimist ja see kaotada eelkõige tööhõive, hariduse ja eluasemele juurdepääsu valdkonnas;

4.  rõhutab, et romade diskrimineerimise vastu tuleb võidelda kõikidel tasanditel ja kõikide vahenditega, ning toonitab, et tegemist on eriti püsiva, vägivaldse, korduva ja igapäevase rassismi vormiga; kutsub liikmesriike üles tugevdama veelgi romade diskrimineerimise vastast võitlust osana romasid käsitlevatest riiklikest integratsioonistrateegiatest, millega edendatakse parimaid tavasid;

5.  kiidab heaks roma kogukondade ja vabaühenduste kaasamise romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisse ning nõuab nende veelgi tihedamat kaasamist nende strateegiate kavandamisse, järelevalvesse, hindamisse ja rakendamisse;

6.  toonitab, et tuleb tagada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise erimeetmete lisamine romasid käsitlevatesse riiklikesse integratsioonistrateegiatesse ning et hindamise ja iga-aastase järelevalve käigus tuleb romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate igas osas võtta arvesse naiste õigusi ja soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi;

7.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pidama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamisel lapsi esmatähtsaks, ja kordab, kui oluline on edendada võrdset juurdepääsu eluasemele, tervishoiule ja haridusele ning väärikaid elutingimusi roma laste jaoks;

8.  kutsub liikmesriike üles rakendama tõhusalt nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, et võidelda edukalt romade diskrimineerimise, romade vastase keelekasutuse ja romade vastu suunatud vägivaldsete rünnakute vastu, samuti romade genotsiidi õigustamise, eitamise ja üldise trivialiseerimise vastu;

9.  tuletab meelde, et romad on osa Euroopa kultuurist ja jagatud väärtustest ning ergutab seepärast liikmesriike ja muid Euroopa riike käsitlema roma rahva ajalugu dialoogis kodanike ja noortega, juhtides eelkõige tähelepanu romade genotsiidile II maailmasõja ajal;

10.  mõistab täielikult ja ühemõtteliselt hukka kõik romade vastase rassismi ja diskrimineerimise vormid ning toonitab, et romade diskrimineerimisega tuleb tulemuslikult tegeleda, et muude valdkondade meetmed oleksid tõhusad;

11.  palub sellega seoses komisjonil tõhusalt jälgida ja hinnata, kuidas liikmesriigid austavad ELi põhiväärtusi; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik liikmesriigid austaksid põhiõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, samuti tõhusalt jälgima ja hindama, kuidas liikmesriigid neid väärtusi austavad ning tagama reageerimise kõikidele võimalikele süsteemsetele rikkumistele;

12.  tunnistab seepärast II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi ajaloolist tõsiasja;

13.  kutsub liikmesriike üles tunnistama ametlikult II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi ja muid nende tagakiusamise viise, nagu küüditamine ja interneerimine;

14.  deklareerib, et Euroopa päev tuleks pühendada II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi ohvrite mälestamisele ja et see päev tuleks nimetada Euroopa romade holokausti mälestuspäevaks;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ja ÜRO-le.

(1) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112.