Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta otsus volinikukandidaadi majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimise kohta (kodukorra XVI lisa lõike 1 punkti a tõlgendamine) (2015/2047(REG))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 9. aprilli 2015. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra XVI lisa lõike 1 punkti a järgmise tõlgenduse:

„Volinikukandidaadi majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimine õigusasjade eest vastutavas komisjonis hõlmab mitte ainult veendumist selles, et deklaratsioon on täidetud nõuetekohaselt, vaid ka selle hindamist, kas deklaratsiooni sisu põhjal võib järeldada huvide konflikti. Otsustuspädevus selle üle, kas volinikukandidaadilt seejärel nõuda lisateavet, on kuulamise korraldanud komisjonil.”

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni osaliseks (15528/2014 – C8-0295/2014 – 2013/0285(NLE))

P8_TA(2015)0097 A8-0064/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15528/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 46, artikli 53 lõikele 1, artiklile 62 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõike 8 esimesele lõigule (C8-0295/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust (A8-0064/2015),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta paranduseelarve projekti nr 2/2015 kohta, III jagu – Komisjon (07660/2015 – C8-0098/2015 – 2015/2013(BUD))

P8_TA(2015)0098 A8-0138/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 17. detsembril 2014. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3), (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2015, mille komisjon võttis vastu 20. jaanuaril 2015. aastal (COM(2015)0016),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2015, mille nõukogu võttis vastu 21. aprillil 2015. aastal ja edastas Euroopa Parlamendile 22. aprillil 2015. aastal (07660/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/623, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0138/2015),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 2/2015 on seotud ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse mitmeaastase finantsraamistiku määrust (COM(2015)0015), nagu on sätestatud selle artiklis 19;

B.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 19 on ette nähtud, et mitmeaastast finantsraamistikku muudetakse, kui õigusnormid või programmid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, võetakse vastu hilinemisega, et kanda 2014. aastal kasutamata jäänud assigneeringud üle järgnevatesse aastatesse, millega ületatakse asjaomaseid kulude ülemmäärasid;

C.  arvestades, et 2014. aastal jäi mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 19 tähenduses koostöös liikmesriikidega täidetavate programmide kulukohustuste assigneeringuid kasutamata 21 043 639 478 eurot (jooksevhindades), mis vastab programmidega 2014. aastaks ettenähtud summadele, mida 2014. aastal ei saanud siduda kulukohustustega ega kanda üle 2015. aastasse;

D.  arvestades, et paranduseelarve projektis nr 2/2015 nähakse ette nende vahendite suurima osa ülekandmine 2015. aasta eelarvesse koos väiksemate ülekannetega, mis lisatakse 2016. ja 2017. aasta eelarveprojektidesse;

E.  arvestades, et paranduseelarve projektis nr 2/2015 tehakse ettepanek suurendada 2015. aastal kulukohustuste assigneeringuid 16 476,4 miljoni euro võrra mitmete alamrubriigi 1b, rubriigi 2 ja rubriigi 3 alla kuuluvate, koostöös liikmesriikidega täidetavate rahaliste vahendite tarbeks;

F.  arvestades, et paranduseelarve projektis nr 2/2015 tehakse ühtlasi ettepanek ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) suurendamiseks 2,5 miljoni euro võrra rubriigis 4, et säiliks võrdne kohtlemine rubriigist 4 ja alamrubriigist 1b antavate toetuste osas Euroopa Regionaalarengu Fondi Euroopa territoriaalse koostöö programmidele;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2015 ja nõukogu seisukoha selle kohta;

2.  tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmine on tavapärane menetlus mitmeaastase finantsraamistiku iga perioodi alguses ning vastav paranduseelarve projekt tuleb muutmise tulemusega vastavusse viia;

3.  tuletab meelde, et Euroopa kodanikele ja kõikide liikmesriikide majandusele on erakordselt oluline see, et 2014. aastal kasutamata jäänud assigneeringud saab üle kanda järgnevatesse aastatesse, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal kasutamata jäänud assigneeringud kanti võimalikult suures ulatuses üle 2015. aastasse, kuna sellega hoitakse ära teatavate liikmesriikide, piirkondade ja rakenduskavade ebaõiglane kohtlemine, kiirendatakse ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ja elluviimist ning aidatakse ära hoida maksete kuhjumist mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõppu;

5.  on sellegipoolest mures, milline pikaajaline mõju on sellisel aasta võrra edasilükkamisel maksete üldisele olukorrale; kutsub seetõttu komisjoni üles rakendamist tähelepanelikult jälgima ning tegema kõik endast oleneva, et vältida maksmata arvete kuhjumist, esitades vajaduse korral asjakohased ettepanekud maksete assigneeringute iga-aastaste tasemete kohandamiseks vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku asjakohastele sätetele;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon võib enamiku kasutamata assigneeringute 2014. aastast 2015. aastasse ülekandmise kohta otsuse tegemiseks vajada paindlikku käsitust, et tegeleda ebaühtlasest finantsprofiilist tulenevate raskustega, mis võivad viia perioodil 2014–2020 kasutamata assigneeringuteni; palub komisjonil teha sellise olukorra tekkimise puhuks ettepanek asjakohaste meetmete kohta, mis põhineksid sarnastel minevikukogemustel, milles võeti arvesse programmide hilist heakskiitmist;

7.  rõhutab vajadust jõuda paranduseelarve projekti suhtes õigel ajal kokkuleppele, et teha võimalikuks kõikide asjaomaste programmide kiire vastuvõtmine;

8.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2015 kohta heaks;

9.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2015 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 69, 13.3.2015. (3) ELT L 347, 20.12.13, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 103, 22.4.2015, lk 1.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (05130/3/2015 – C8-0063/2015 – 2013/0165(COD))

P8_TA(2015)0099 A8-0053/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05130/3/2015 – C8-0063/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0316) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0053/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 47. (2) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0154.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (10710/2/2014 – C8-0004/2015 – 2012/0288(COD))

P8_TA(2015)0100 A8-0025/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10710/2/2014 – C8‑0004/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0595) suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 8 punktile a,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 69,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0025/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 28. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/..., millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2015/1513) lõplikule kujule).

(1) ELT C 198, 10.7.2013, lk 56. (2) Vastuvõetud tekstid, 11.9.2013, P7_TA(2013)0357.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega (05094/1/2015 – C8-0064/2015 – 2013/0371(COD))

P8_TA(2015)0101 A8-0130/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05094/1/2015 – C8-0064/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. aprilli 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0761) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0130/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus

Euroopa Parlament võtab teadmiseks komisjoni avalduse saavutatud kokkulepe kohta, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega.

Nagu komisjon oma seletuskirjas märkis, oli esialgse ettepaneku eesmärk „vähendada negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige seoses plastkandekottide äraviskamisega, soodustada jäätmetekke vältimist ja ressursside tõhusamat kasutamist ning piirata samal ajal negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju. Täpsemalt soovitakse ettepanekuga vähendada õhemate kui 50 mikronit (0,05 millimeetrit) plastkandekottide tarbimist Euroopa Liidus.”

Euroopa Parlament märgib, et kaasseadusandjate poolt kokku lepitud tekst on täielikult kooskõlas komisjoni ettepaneku eesmärkidega.

Komisjon järeldas oma mõjuhinnangus, et „valikul, mis ühendab ELi vähendamiseesmärgi ja selgesõnalise soovituse kasutada hinnakujundusmeetmeid ning liikmesriikide võimaluse kohaldada erandina artiklist 18 [...] turupiiranguid, on kõige suurem potentsiaal anda häid keskkonnaalaseid tulemusi, samal ajal saavutatakse sellega positiivne majanduslik mõju, piiratakse negatiivset mõju tööhõivele, tagatakse üldsuse toetus ja aidatakse suurendada teadlikkust säästvast tarbimisest”.

Euroopa Parlament märgib, et kokkulepitud lõplik tekst põhineb komisjoni mõjuhinnangus kindlaks tehtud eelistataval valikul ja selles kehtestatakse liikmesriikidele asjakohased sätted, et tagada plastkottide tarbimise tulemuslik vähendamine kogu ELis.

Euroopa Parlament tuletab samuti meelde, et vastavalt 2003. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 30 on kaasseadusandjatel õigus teha otsus mõjuhinnangu läbiviimise kohta enne mis tahes sisulise muudatuse vastuvõtmist.

Euroopa Parlament tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõike 2 kohaselt on „institutsioonid [...] omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed.” Parlament hindab komisjoni jõupingutusi, et institutsioonidevahelised läbirääkimised lõpule viia. Ta taunib siiski asjaolu, et komisjoni avalduses käsitletakse küsimusi, millega on seadusandliku menetluse käigus juba piisavalt tegeletud.

Lõpuks tuletab Euroopa Parlament meelde, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja vastutab täielikult liidu õiguse nõuetekohase kohaldamise eest liikmesriikides.

(1) ELT C 214, 8.7.2014, lk 40. (2) ELT C 174, 7.6.2014, lk 43. (3) Vastuvõetud tekstid, 16.4.2014, P7_TA(2014)0417.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse meretranspordist pärit süsinikdioksiidiheite seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (17086/1/2014 – C8-0072/2015 – 2013/0224(COD))

P8_TA(2015)0102 A8-0122/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17086/1/2014 – C8-0072/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0480) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0122/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 70. (2) Vastuvõetud tekstid, 16.4.2014, P7_TA(2014)0424.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (05161/2/2015 – C8-0073/2015 – 2012/0084(COD))

P8_TA(2015)0103 A8-0137/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05161/2/2015 – C8-0073/2015),

–  võttes arvesse Hispaania Saadikute Kongressi ja Hispaania Senati ning Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 6. novembri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0167) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0137/2015),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 374, 4.12.2012, lk 2. (2) Vastuvõetud tekstid, 21.11.2013, P7_TA(2013)0505.

Euroopa Parlamendi 28. aprillil 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (COM(2014)0614 – C8-0174/2014 – 2014/0285(COD))(1)

P8_TA(2015)0104 A8-0128/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga,16 milles liit on osaline, on ette nähtud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist või taastamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagaval tasemel. (1)   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga,16 milles liit on osaline, on ette nähtud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist või taastamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagaval tasemel, mida võimaldavad asjakohased keskkonna- ja majandustegurid. __________________ __________________ 16 EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3. 16 EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. (4)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on sotsiaal-majanduslikust ja keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning on kalavarude majandamisel kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tasakaalustatud kohaldamisega. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) (7a)  Käesoleva määrusega kehtestatava mitut liiki hõlmava majandamiskava puhul tuleb rohkem arvesse võtta kavas käsitletavate liikide erinevat ökoloogilist tähtsust ja ülesandeid. Kuna eri liigid on omavahel tihedalt seotud, ei saa kõigi liikide püüki samal ajal jätkusuutlikult maksimeerida ja on vaja vastu võtta otsused selle kohta, millised liigid tuleks seada esmatähtsale kohale. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus) (7b)  Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid seoses maksimaalse jätkusuutliku saagikusega arvesse võtma ICESi viimaseid soovitusi ja aruandeid, et käesolev määrus oleks võimalikult ajakohane. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 c (uus) (7c)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ1a (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv”) on kaubanduslike kalavarude jagunemine loomuliku suuruse ja vanuse alusel oluline näitaja merekeskkonna hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. _________________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19). Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)   On asjakohane kehtestada mitut liiki hõlmav kava, võttes arvesse tursa-, räime ja kiluvarude vahelist dünaamikat ning samuti liike, mida püütakse kõnealuste varude püügil toimuval kaaspüügil, täpsemal atlandi merilesta, siledat kammeljat, harilikku lesta ja harilikku kammeljat. Kõnealuse kava eesmärk peaks olema saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus. (8)   Lõppeesmärk on kehtestada mitut liiki hõlmav kava, võttes arvesse tursa-, räime ja kiluvarude vahelist dünaamikat ning samuti liike, mida püütakse kõnealuste varude püügil toimuval kaaspüügil, täpsemal atlandi merilesta, siledat kammeljat, harilikku lesta ja harilikku kammeljat. Kõnealuse kava eesmärk peaks olema taastada, saavutada ja säilitada asjaomaste liikide populatsioonide selline tase, mis ületab asjaomaste kalavarude jätkusuutlikku saagikust tagava taseme, vähendades nii palju kui võimalik mõju teistele liikidele, nagu merelinnud, ja laiemale merekeskkonnale kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)   Tursa- ja pelaagiliste kalavarude kasutamine ei tohiks ohustada kõnealuste varude püügiga kaasneval kaaspüügil püütavate kalavarude, st atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude jätkusuutlikkust. Seepärast tuleks kavaga tagada nende kaaspüügiliikide kaitse biomassi tasemel, mis ületab ettevaatusprintsiibi kohaseid tasemeid. (9)   Tursa- ja pelaagiliste kalavarude kasutamine ei tohiks ohustada kõnealuste varude püügiga kaasneval kaaspüügil püütavate kalavarude, st atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude jätkusuutlikkust. Seepärast tuleks kavaga tagada nende kaaspüügiliikide kaitse biomassi tasemel, mis ületab kalavarude majandamise ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kohaseid tasemeid, et tagada maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) (9a)  Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on ka saagi tagasiheite järkjärguline kaotamine, võttes arvesse parimaid teaduslikke nõuandeid, et vältida ja vähendada soovimatut püüki. Seda eesmärki on võimalik saavutada kalapüügivahendite ja -meetodite selektiivsuse parandamise kaudu. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega. (11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega. Püügipiirkondade lõikes eesmärgiks seatud kalastussuremuse ja biomassi tasemete saavutamiseks tuleks arvesse võtta uusimaid teaduslikke nõuandeid. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)   Seega tuleks kehtestada teaduslike nõuannete19 alusel kõnealused sihttasemed, mis on väljendatud kalastussuremuse määradena. (12)   Seega tuleks kehtestada teaduslike nõuannete19 alusel kõnealused sihttasemed, mis on väljendatud kalastussuremuse määradena ning millega taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamismäär peaks olema kasutamise ülemmäär. __________________ __________________ 19 ICESi tehnilised talitused, september 2014. http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2014/Special%20Requests/EU_Fmsy_range_for_Baltic_cod_and_pelagic_stocks.pdf. 19 ICESi tehnilised talitused, september 2014. http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2014/Special%20Requests/EU_Fmsy_range_for_Baltic_cod_and_pelagic_stocks.pdf. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)   On vaja kehtestada kaitse piirväärtused, et saaks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, kui kalavaru on vähenenud teatava kriitilise tasemeni, mis kujutab tõsist ohtu. Sellised kaitse piirväärtused tuleks määrata kalavaru kudekarja biomassi miinimumtasemel, mis vastab kalavaru täielikule taastootmisvõimele. Tuleks ette näha parandusmeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kudekarja biomassi miinimumtaseme. (13)   On vaja kehtestada kaitse piirväärtused, et saaks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, kui kalavaru on vähenenud teatava kriitilise tasemeni, mis kujutab tõsist ohtu. Sellised kaitse piirväärtused tuleks määrata kalavaru biomassi tasemel, mis vastab maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele (BMSY). Tuleks ette näha parandusmeetmed, et vältida kalavaru suuruse langemist alla selle taseme. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)   Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta konkreetseid kaitsemeetmeid juhul, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et varud on ohustatud. (14)   Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta konkreetseid kaitsemeetmeid juhul, kui muude näitajate abil on võimalik anda teaduslikke nõuandeid, millest nähtub, et varud on ohustatud. Teaduslikud andmed kaaspüügi kudekarja biomassi tasemete kohta tuleb teha kiiresti kättesaadavaks, et saaks võtta vajalikke meetmeid. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktidega. (16)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktidega pärast konsulteerimist asjaomaste nõuandekomisjonidega. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus) (16a)  Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks, et näha ette muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)   Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide abil, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade või kudevate kalade kaitsega. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/200520 läbivaatamiseni tuleks ette näha ka seda, et sellised meetmed võivad vajaduse korral kava eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale kõnealuse määruse teatavatest mitteolemuslikest osadest. (17)   Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide abil pärast konsulteerimist asjaomaste nõuandekomisjonidega, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade või kudevate kalade kaitsega. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/200520 läbivaatamiseni tuleks ette näha ka seda, et sellised meetmed võivad vajaduse korral kava eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale kõnealuse määruse teatavatest mitteolemuslikest osadest. __________________ __________________ 20 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1). 20 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1). Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus) (17a)  Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust teatavate täiendavate tehniliste meetmete vastuvõtmisel, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)   Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte atlandi merilesta, harilikku lesta, siledat kammeljat ja harilikku kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (18)   Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte atlandi merilesta, harilikku lesta, siledat kammeljat ja harilikku kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide ning liikmesriikide ja liidu erialaasutuste tasandil, millesse on kaasatud nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu eksperdid. Enne konkreetset meedet käsitleva lõpliku ettepaneku esitamist tuleks korraldada põhjalik arutelu mõjutatud sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus) (18a)  Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala seoses atlandi merilesta, harilikku lesta, harilikku kammeljat ja siledat kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 b (uus) (18b)  Käesoleva määrusega kehtestatud kava rakendamisel tuleks eelistada määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 ette nähtud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaldamist. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt peaks Läänemere kalavarudega seotud otsese majandamishuviga liikmesriikidel olema juhul, kui komisjonile on antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate kavas sätestatud kaitsemeetmetega, võimalus esitada ühiseid soovitusi selliste meetmete võtmiseks, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid Läänemere ja selle kalavarude eripärale. Kõnealuste soovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 18 lõikes 1. (19)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt peaks Läänemere kalavarudega seotud otsese majandamishuviga liikmesriikidel ja nõuandekomisjonidel olema juhul, kui komisjonile on antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate kavas sätestatud kaitsemeetmetega, võimalus esitada ühiseid soovitusi selliste meetmete võtmiseks, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid Läänemere ja selle kalavarude eripärale. Kõnealuste soovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 18 lõikes 1. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus) (19a)  Kava tõhususe ja uuenduslike aspektide tugevdamiseks peaks ühiste soovituste ja järgnevate delegeeritud õigusaktide eesmärk olema tagada alt üles ja tulemuspõhiste lähenemisviiside hõlmamine. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 b (uus) (19b)  Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust kavas ette nähtud teatavaid kaitsemeetmeid käsitlevate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) (22a)  Tuleks kehtestada õigusnormid, mis tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/20141a kohase rahalise toetuse andmise kalapüügi ajutise peatamise korral. ___________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1). Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 (25)   Mis puudutab ajaraamistikku, siis eeldatakse, et asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus peaks saavutatama 2015. aastaks. Seejärel tuleks seda hoida. (25)   Mis puudutab ajaraamistikku, peaksid asjaomased kalavarud jõudma eesmärgini 2015. aastaks, kui see on võimalik. Kalavarude kasutamise tasemete hilisemat saavutamist tuleks lubada ainult juhul, kui nende saavutamine 2015. aastaks seaks tõsiselt ohtu asjaomaste kalalaevastike sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse. Pärast 2015. aastat tuleks kõnealused tasemed saavutada nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2020. aastaks. Nende tähtaegade järgselt tuleks sihttaset hoida. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)  Püügikoormuse reguleerimise korra puudumisel on vaja välja jätta kalapüügiluba ja laevade või mootorite asendamist käsitlevad erieeskirjad, mida kohaldatakse Liivi lahes. Nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 tuleks vastavalt muuta. välja jäetud Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 2.   Kava kohaldatakse ka atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja suhtes asjaomaste kalavarude püügil ICESi alarajoonides 22–32. 2.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ka meetmed atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi suhtes ICESi alarajoonides 22–32, mida kohaldatakse lõikes 1 osutatud kalavarude püügi korral. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punktid b ja c b)   „püünisvõrk” – suur ankurdatud võrk, kinnitatud vaiade külge või mõnikord triiviv, pealt avatud ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis soodustavad kala sisenemist püünisesse ja takistavad tema väljumist ning mis on tavaliselt jagatud eraldi osadeks, mis on alt võrguga suletud; b)   „püünisvõrk, rüsa ja seisevnoot” – ankurdatud võrk, kinnitatud vaiade külge või mõnikord triiviv ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis soodustavad kala sisenemist püünisesse ja takistavad tema väljumist ning mis on tavaliselt jagatud eraldi osadeks, mis on alt võrguga suletud; c)   „lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist väikesed püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta; c)   „lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta; Muudatusettepanekud 63, 28 ja 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 1.   Kava eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige: 1.   Kavaga tagatakse ühise kalanduspoliitika nende eesmärkide saavutamine, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, ning merestrateegia raamdirektiivis nr 2008/56/EÜ eelkõige: (a)   asjaomaste kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine ja selle säilitamine ning (a)   asjaomaste kalavarude taastamine ja säilitamine biomassi tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme, ning (b)   atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude kaitse tagamine kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. (b)   atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude kaitse tagamine selline tasemeni, mis ületab asjaomaste kalavarude maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. 2.   Kava eesmärk on aidata rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust asjaomaste kalavarude ja atlandi merilesta puhul. 2.   Kava aitab parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades soovimatu püügi vältimise ja vähendamisega kaotada saagi tagasiheite ning rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust asjaomaste kalavarude ja atlandi merilesta puhul. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus) Artikkel 3a Kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega 1.  Kavaga kohaldatakse kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. 2.  Selle tagamiseks, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile viidaks miinimumini ja püügitegevuses välditaks merekeskkonna seisundi halvendamist, on kava kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga ja aitab kaasa selle eesmärkide täitmisele, et saavutada hea keskkonnaseisund 2020. aastaks. Eelkõige on kava eesmärk: a)  tagada asjaomase direktiivi I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine; b)  aidata saavutada asjaomase direktiivi I lisas esitatud tunnused 1, 4 ja 6 vastavalt kalapüügi osatähtsusele nende saavutamisel. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 1.   Kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada 2015. aastaks ja hoida seda sealt alates asjaomaste kalavarude puhul järgmistes vahemikes: 1.   Kalastussuremuse sihttaseme puhul võetakse arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid ja see tuleb võimaluse korral saavutada 2015. aastaks ja järk-järgult edenedes hiljemalt 2020. aastaks ning seejärel tuleb seda asjaomaste kalavarude puhul hoida. Kalastussuremus kehtestatakse asjaomaste kalavarude puhul järgmistes vahemikes: Kalavaru Kalastussuremuse sihttaseme vahemik Kalavaru Kalastussuremuse sihttaseme vahemik Läänemere lääneosa tursk 0,23–0,29 Läänemere lääneosa tursk 0 kuni FMSY Läänemere idaosa tursk 0,41–0,51 Läänemere idaosa tursk 0 kuni FMSY Läänemere keskosa räim 0,23–0,29 Läänemere keskosa räim 0 kuni FMSY Liivi lahe räim 0,32–0,39 Liivi lahe räim 0 kuni FMSY Botnia mere räim 0,13–0,17 Botnia mere räim 0 kuni FMSY Botnia lahe räim ei ole määratud Botnia lahe räim 0 kuni FMSY Läänemere lääneosa räim 0,25–0,31 Läänemere lääneosa räim 0 kuni FMSY Läänemere kilu 0,26–0,32 Läänemere kilu 0 kuni FMSY FMSY (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastav kalastussuremus) väärtused määratakse viimaste saadaolevate usaldusväärsete teaduslike nõuannete põhjal ja eesmärk peaks olema saavutada kalastussuremuse (F) sihttase 0,8 x FMSY. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus) 2a.  Kalapüügivõimalused kehtestatakse nii, et lõike 1 tabelis esitatud kalastussuremuse taseme sihtväärtuste ületamise tõenäosus oleks väiksem kui 5 %. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 b (uus) 2b.  Käesolevas määruses sätestatakse püügitegevuse ajutine peatamine vastavalt määruse (EL) 508/2014 artiklile 33, andes asjaomase määruse kohast rahalist toetust. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 1.   Kaitse piirväärtus väljendatuna kudekarja biomassi miinimumtasemena, mis vastab kalavarude täielikule taastootmisvõimele, on asjaomaste kalavarude puhul järgmine: 1.   Kaitse piirväärtus, mis vastab kalavarude täielikule taastootmisvõimele, on asjaomaste kalavarude puhul järgmine: Kalavaru Kudekarja biomassi miinimumtase (tonnides) Kalavaru Kudekarja biomassi miinimumtase (tonnides) Läänemere lääneosa tursk 36 400 Läänemere lääneosa tursk 36 400 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Läänemere idaosa tursk 88 200 Läänemere idaosa tursk 88 200 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Läänemere keskosa räim 600 000 Läänemere keskosa räim 600 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Liivi lahe räim Määratlemata Liivi lahe räim Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Botnia mere räim Määratlemata Botnia mere räim Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Botnia lahe räim Määratlemata Botnia lahe räim Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Läänemere lääneosa räim 110 000 Läänemere lääneosa räim 110 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Läänemere kilu 570 000 Läänemere kilu 570 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 2.   Kui mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on teataval aastal väiksem kui lõike 1 kohane kudekarja biomassi tase, võetakse vastu asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine ettevaatusprintsiibi kohasele tasemele. Erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada eelkõige tasemel, mis on madalam tasemest, mille puhul jääb kalastussuremus artikli 4 lõikes 1 sätestatud vahemikku. Kõnealused parandusmeetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamist ja erakorraliste meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12. 2.   Kui mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on teataval aastal väiksem kui lõike 1 kohane kudekarja biomassi tase, võetakse vastu asjakohased parandusmeetmed, et tagada võimalikult kiiresti asjaomase kalavaru taastamine tasemele, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada eelkõige tasemel, mis on madalam tasemest, mille puhul jääb kalastussuremus käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud vahemikku. Kõnealused parandusmeetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamist ja erakorraliste meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) 2a.  Kui mõne asjaomase kalavaru biomass antud aastal langeb alla allpool toodud tabelis esitatud taset, võetakse vajalikud meetmed, et peatada selle kalavaru püük: Kalavaru Biomassi piirangu tase (tonnides) Läänemere lääneosa tursk 26 000 Läänemere idaosa tursk 63 000 Läänemere keskosa räim 430 000 Liivi lahe räim Määratlemata Botnia mere räim Määratlemata Botnia lahe räim Määratlemata Läänemere lääneosa räim 90 000 Läänemere kilu 410 000 Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 Artikkel 6 Artikkel 6 Meetmed, mida võetakse juhul, kui atlandi merilest, harilik lest, harilik kammeljas ja sile kammeljas on ohus Atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja tehnilised kaitsemeetmed 1.   Kui teadusliku nõuande põhjal on atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja või sileda kammelja mis tahes varud Läänemeres ohus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid meetmeid ohustatud varu kaitseks ja mis hõlmavad mis tahes järgmisi aspekte: 1.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et parandusmeetmed on vajalikud selleks, et tagada atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja või sileda kammelja varude majandamine Läänemeres vastavalt ettevaatusprintsiibile, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid kaitsemeetmeid atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi korral ja mis hõlmavad järgmisi tehnilisi meetmeid: (c)   a) püügivõimsuse ja püügikoormuse kohandamine; a)   püügivõimsuse ja püügikoormuse kohandamine; (d)  b) tehnilised meetmed, sealhulgas (1)   püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus; b)   püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus; (2)   püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg, püügivahendite kasutamise sügavus; c)   püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendite kasutamise sügavus; (3)   kalapüügi keelamine või piiramine teatavates piirkondades; d)   kalapüügi keelamine või piiramine teatavates piirkondades; (4)   kalapüügi keelamine või piiramine teataval perioodil; e)   kalapüügi keelamine või piiramine teataval perioodil; (5)   kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt. f)   kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt; g)  muud selektiivsusega seotud näitajad. 2.   Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärk ja need põhinevad teaduslikel nõuannetel. 2.   Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärk ja kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega vastavalt artiklile 3a ning need põhinevad parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel. 3.   Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi lõikes 1 osutatud konkreetsete kaitsemeetmete võtmiseks. 3.   Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi lõikes 1 osutatud konkreetsete kaitsemeetmete võtmiseks. 3a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon Euroopa Parlamendi ja asjaomaste nõuandekomisjonidega. 3b.  Asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides analüüsib komisjon lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide mõju ühe aasta möödumisel nende vastuvõtmisest ja edaspidi igal aastal. Kui analüüs näitab, et delegeeritud õigusakt ei ole tekkinud olukorra lahendamiseks piisav, võivad asjaomased liikmesriigid esitada ühise soovituse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 1. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kehti lossimiskohustus asjaomaste varude ja atlandi merilesta suhtes, kui kala püütakse järgmiste vahenditega: püünisvõrgud, lõkspüünised ja mõrrad. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust tursale, kui seda püütakse järgmiste vahenditega: püünisvõrgud, lõkspüünised ja mõrrad, rüsad ja seisevnoodad. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 2.   Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärk, eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitse. 2.   Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärk, eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitse, ja kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega vastavalt artiklile 3a ning tagada, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile viidaks miinimumini. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a a)   määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklites 3 ja 4 osutatud II ja III lisas sätestatud sihtliikide ja võrgusilma suuruse spetsifikatsioonid; a)   määruse (EÜ) nr 2187/2005 II, III ja IV lisas sätestatud ja nimetatud määruse artiklites 3 ja 4 ning artikli 14 lõikes 1 osutatud sihtliikide, võrgusilma suuruse ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude spetsifikatsioonid; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt f (f)  kõnealuse määruse artiklis 22 sätestatud traalimiskeeld Liivi lahel. välja jäetud Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 a (uus) 4a.  Lisaks püüab komisjon enne tehniliste meetmete vastuvõtmist arvesse võtta uusimaid teadusuuringuid, sh ICESi uuringuid. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 b (uus) 4b.  Tursa kudemisajal on keelatud pelaagiline kalapüük statsionaarse püügivahendiga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 110 mm või ulgseadme puhul 120 mm. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus VI a peatükk (uus) VIa PEATÜKK ERIMEETMED Artikkel 9a Erimeetmed 1.  Igasugune kalapüük on 1. maist kuni 31. oktoobrini keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel: a)  piirkond 1: –  55° 45′ N, 15° 30′ E –  55° 45′ N, 16° 30′ E –  55° 00′ N, 16° 30′ E –  55° 00′ N, 16° 00′ E –  55° 15′ N, 16° 00′ E –  55° 15′ N, 15° 30′ E –  55° 45′ N, 15° 30′ E b)  piirkond 2: –  55° 00′ N, 19° 14′ E –  54° 48′ N, 19° 20′ E –  54° 45′ N, 19° 19′ E –  54° 45′ N, 18° 55′ E –  55° 00′ N, 19° 14′ E c)  piirkond 3: –  56° 13′ N, 18° 27′ E –  56° 13′ N, 19° 31′ E –  55° 59′ N, 19° 13′ E –  56° 03′ N, 19° 06′ E –  56° 00′ N, 18° 51′ E –  55° 47′ N, 18° 57′ E –  55° 30′ N, 18° 34′ E –  56° 13′ N, 18° 27′ E. 2.  Kõigil liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad tursa püügiks Läänemerel määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 3 kohast püügivahendit, peab olema luba tursapüügiks Läänemerel. 3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli muutmiseks, kui see on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitseks. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 Artikkel 10 Artikkel 10 Piirkondlik koostöö Piirkondlik koostöö 1.   Käesolevas peatükis sätestatud meetme suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6. 1.   Käesoleva määruse artiklites 6, 8 ja 9 osutatud meetme suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6. 2.   Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi järgmiste tähtaegade jooksul: 2.   Asjaomased liikmesriigid võivad pärast piirkondlike nõuandekomisjonidega konsulteerimist esitada artikli 6 lõikes 3, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord 12 kuud pärast kava käsitleva hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14, kuid liikmesriikidega seotud meetmete puhul mitte hiljem kui 1. septembril. Kui kavaga hõlmatud mis tahes kalavarude olukord muutub järsult, võivad nad esitada selliseid soovitusi ka juhul, kui soovitatavaid meetmeid peetakse teaduslike nõuannete põhjal vajalikuks või põhjendatuks. a)  artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmete kohta teatavaks kalendriaastaks hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks; b)  artikli 8 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud meetmete kohta esimest korda hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord kuus kuud pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. 2a.  Asjaomased nõuandekomisjonid võivad samuti esitada soovitusi vastavalt lõikes 2 sätestatud ajakavale. 2b.  Kõik komisjoni kõrvalekalded ühistest soovitustest edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning neid peab olema võimalik kontrollida. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 Artikkel 12 Artikkel 12 Eelteatised Eelteatised 1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama 1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama: selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kg turska a)  turska püüdvate kalalaevade puhul selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kilogrammi turska; või kaks tonni pelaagilist kalavaru. b)  räime ja/või kilu püüdvate kalalaevade puhul selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt kaks tonni pelaagilist kalavaru. 2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise aeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. 2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise aeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. Rannikuliikmesriikide pädevad asutused võivad juhtumipõhiselt anda loa sadamasse varem siseneda, eeldusel et nõuetekohasteks kontrollimeetmeteks vajalikud tingimused on täidetud. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – punkt b b)   5 tonni pelaagilisi kalavarusid. b)   2 tonni pelaagilisi kalavarusid. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 Artikkel 14 Artikkel 14 Kava hindamine Kava hindamine Komisjon tagab, et kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kuue aasta tagant hinnatakse käesoleva kava mõju määrusega reguleeritud kalavarudele ja nende varude püügile, eeskätt selleks, et võtta arvesse teaduslike nõuannete muutumist. Komisjon esitab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesoleva mitmeaastase kava mõju määrusega reguleeritud kalavarudele ja nende varude püügile, eeskätt seoses saavutatud edusammudega kalavarude taastamiseks ja säilitamiseks tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Komisjon esitab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võib vajaduse korral ja uusimaid teaduslikke nõuandeid arvesse võttes teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või algatada delegeeritud õigusaktide muutmise. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus IX a peatükk (uus) IXa PEATÜKK EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI TOETUS Artikkel 14a Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punkti c tähenduses loetakse käesoleva määrusega ette nähtud mitmeaastaseks kavaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohane mitmeaastane kava. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 2.   Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. 2.   Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. septembrist 2015. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 Määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklid 20 ja 21 jäetakse välja. Määrust (EÜ) nr 2187/2005 muudetakse järgmiselt. 1.  Artikli 13 lõige 3 jäetakse välja. 2.  IV lisa veerus „Alammõõt” asendatakse tursavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 38 cm alammõõduga 35 cm.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0128/2015).

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse seoses lossimiskohustusega nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2187/2005, (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, nr 254/2002, (EÜ) nr 2347/2002 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1434/98 (COM(2013)0889 – C8-0465/2013 – 2013/0436(COD))

P8_TA(2015)0105 A8-0060/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0889),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0465/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. aprilli 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0060/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. aprillil 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2187/2005, (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 2347/2002 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses lossimiskohustusega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1434/98

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/812) lõplikule kujule).

(1) ELT C 311, 12.9.2014, lk 68.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel) protokolli sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (11878/2014 – C8-0006/2015 – 2014/0052(NLE))

P8_TA(2015)0106 A8-0129/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11878/2014),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, protokolli eelnõu (11513/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 212 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0006/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0129/2015),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta resolutsioon Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta (2015/2039(INI))

P8_TA(2015)0107 A8-0121/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 165,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 26,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Sorbonne’i ühisdeklaratsiooni Euroopa kõrgharidussüsteemi struktuuri ühtlustamise kohta (Sorbonne’i deklaratsioon)(1), millele kirjutasid 25. mail 1998. aastal Pariisis alla Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi haridusministrid,

–  võttes arvesse 19. juunil 1999. aastal Bolognas 29 Euroopa riigi haridusministrite poolt allkirjastatud ühisdeklaratsiooni (Bologna deklaratsioon)(2),

–  võttes arvesse 28. ja 29. aprillil 2009. aastal Leuvenis ja Louvain-la-Neuve’is kõrghariduse eest vastutavate Euroopa ministrite konverentsil avaldatud kommünikeed(3),

–  võttes arvesse 12. märtsil 2010. aastal 47 riigi haridusministrite poolt vastu võetud Budapesti-Viini deklaratsiooni(4), millega ametlikult loodi Euroopa kõrgharidusruum (EHEA),

–  võttes arvesse 26. ja 27. aprillil 2012. aastal Bukarestis toimunud ministrite konverentsil ja kolmandal Bologna protsessi poliitilisel foorumil avaldatud kommünikeed(5),

–  võttes arvesse Euroopa kõrgharidusruumi (EHEA) liikuvuse strateegiat 2020(6), mis võeti vastu 26. ja 27. aprillil 2012. aastal Bukarestis toimunud Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverentsil,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitust liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(10),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(11),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas(12),

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta(13),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta(14),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas(15),

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2006. aasta teatist „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (COM(2006)0208),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” (COM(2011)0567),

–  võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2009: Bologna protsessi areng”(16) (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2009),

–  võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2010: Bologna protsessi mõju”(17) (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2010),

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa kõrgharidusruum 2012: Bologna protsessi rakendusaruanne”(18) (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2012),

–  võttes arvesse 2007. aastal õppejõudude hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(19),

–  võttes arvesse 2009. aastal üliõpilaste hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(20),

–  võttes arvesse Eurostati 16. aprilli 2009. aasta väljaannet „Bologna protsess Euroopa kõrghariduses. Sotsiaalse mõõtme ja liikuvuse peamised näitajad”(21),

–  võttes arvesse Armeenias Jerevanis 8.–9. septembril 2011. aastal toimunud kõrghariduse rahastamise teemalise rahvusvahelise konverentsi lõpparuannet(22),

–  võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(23),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uue partnerluse kohta Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks(24),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa institutsioonide panuse kohta Bologna protsessi tugevdamisse ja arengusse(25),

–  võttes arvesse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI)(26),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0121/2015),

A.  arvestades, et Bologna protsessi tähtsus praeguses majanduslikus olukorras peaks seisnema haridusele laialdase juurdepääsu ja selle pideva ajakohastamise abil kodanike jaoks teadmiste ja innovatsiooni võimalikult kõrge taseme arendamise eesmärkide poole püüdlemises, ning arvestades, et see peaks kajastuma strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamises ning Junckeri Euroopa investeerimiskava rakendamises;

B.  arvestades, et analüüsid näitavad, et peaaegu igal kolmandal ELi tööandjal on probleeme nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajate leidmisel; arvestades, et Bologna reform ei ole seni olnud kuigi edukas niisuguse eesmärgi seisukohast, mis seisneb ELis oskuste nõudlusele mittevastavuse (üksikisiku tööalaste oskuste ja tööturu nõudluste lahknemine) vähendamises; arvestades, et oskuste nõudlusele mittevastavusest on saanud Euroopa jaoks keskne probleem, mis mõjutab kõiki ühiskonna valdkondi, alates ettevõtjate tootlikkusest ja tõhususest kuni noorte praeguse ja edaspidise heaoluni;

C.  arvestades, et noorte töötuse probleem ei ole alates 2008. aastal alanud kriisist oluliselt paranenud; arvestades, et 2014. aasta lõpus oli ELis umbes 5 miljonit alla 25 aasta vanust töötut noort;

D.  arvestades, et ühe filosoofi sõnul „peaks ülikoole iseloomustama tõe ja ilu otsimine” lisaks nende kohustusele õpetada uusi spetsialiste, teadlasi, insenere, õpetajaid, arste, poliitikuid ja kodanikke;

E.  arvestades, et oluline on pidada ülikoole Bologna protsessi tegelikeks põhiosalisteks lisaks piirkondlike ja riiklike institutsioonide koordineerimis-, reguleerimis- ja ressurssidealasele toetavale rollile;

F.  arvestades, et koostöös akadeemiliste ringkondadega elluviidava kõnealuse valitsustevahelise algatuse raames on tehtud jõupingutusi selleks, et leida ühine Euroopa lahendus tõsistele probleemidele paljudes riikides, kuid et need ei ole olnud piisavad;

G.  arvestades, et Bologna protsessi tegelik eesmärk on toetada liikuvust ja rahvusvahelistumist ning tagada eri kõrgharidussüsteemide standardite ja kvaliteedi kooskõla ja võrreldavus, austades samal ajal ülikoolide autonoomsust ning aidates sel viisil kaasa niisuguse tõeliselt demokraatliku Euroopa ruumi loomisele, mis pakub kodanikele võrdseid võimalusi;

H.  arvestades, et viimase 15 aasta jooksul toimunud arengut tuleb hinnata ning et hindamisel tuleb võtta arvesse nii tehtud edusamme piirkonnasiseses koostöös kui ka esile kerkinud lahendamata probleeme ja seatud eesmärkide saavutamise ebaühtlast ulatust;

I.  arvestades, et Bologna protsessi, mis on küll enamikus riikides haridusreforme suunanud ja ajendanud, võidakse mõnes riigis pidada vääritimõistmise ja selle tõelise visiooni mittemõistmise tõttu bürokraatlikuks koormaks;

J.  arvestades, et oluline on tunnustada Bologna protsessi üleeuroopalist olemust, samuti selle kõigi osaliste kaasamist, k.a üliõpilased, õppejõud, teadlased ja õpetamisega mitteseotud personal;

K.  arvestades, et otsustava tähtsusega on hariduse, koolituse, sealhulgas kutseõppe, teadmiste ja teadusuuringute pidev ja ulatuslikum rahaline toetamine, eelkõige praegusel majanduskriisi perioodil;

L.  arvestades, et praegustes pidevalt muutuvates tingimustes tuleb kinnitada veel kord Bologna protsessi aluseks olevat poliitilist pühendumust ning Euroopa institutsioonide, riikide valitsuste ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmade kaasatust kõnealuse protsessi elluviimisse;

Bologna protsessi roll

1.  märgib, et haridus ja teadusuuringud moodustavad meie ühiskonna ühe peamise samba oskuste arendamise, kasvu ja töökohtade loomise edendamise puhul; rõhutab, et suuremad investeeringud haridusse on otsustava tähtsusega selleks, et võidelda tulemuslikult vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja töötuse, eelkõige noorte töötuse vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust;

2.  märgib, et Bologna protsess võib aidata vähendada ELis oskuste nõudlusele mittevastavust, kui see võimaldaks üliõpilastel omandada ja arendada tööturul vajatavaid pädevusi, ning et sel moel võib see saavutada olulise eesmärgi, milleks on kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime suurendamine;

3.  on teadlik rollist, mida Bologna protsess täidab teadmiste Euroopa loomises; toonitab, et teadmiste, hariduse ja teadustegevuse levitamine moodustab strateegia „Euroopa 2020” põhiosa ja aitab edendada Euroopa kodakondsust; rõhutab siiski ka vajadust kõrghariduskogukonnas (õpetajad, üliõpilased ja õpetamisega mitteseotud töötajad) toimuva konsulteerimise järele, et mõista Bologna protsessiga seotud reformide suhtes avaldatud vastuseisu, samuti vajadust tagada tasuta, kõigile kättesaadav ja ühiskonna vajadustele vastav riiklik haridus;

4.  märgib, et Bologna reformide tulemusel käivitati Euroopa kõrgharidusruum (EHEA) ning need on võimaldanud viimasel 15 aastal olulisi saavutusi kõrgharidusstruktuuride võrreldavamaks muutmise, liikuvuse suurendamise, kvaliteedi tagamise süsteemide kehtestamise ning diplomite tunnustamise alal, parandades haridussüsteemide kvaliteeti ning kõrghariduse atraktiivsust Euroopas;

5.  märgib, et Bologna protsessis on jätkuvalt vaja teha palju tööd valdkonnas, mis on seotud haridussüsteemide tööturu vajadustele kohandamisega ning üldise tööalase konkurentsivõime ja muu konkurentsivõime ning kõrghariduse atraktiivsuse suurendamisega Euroopas; märgib, et Euroopa kõrgharidusasutused peaksid suutma reageerida kiiresti majanduslikele, kultuurilistele, teadusalastele ja tehnoloogilistele muutustele nüüdisaegses ühiskonnas, et kasutada täielikult ära oma kasvu, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamise alast potentsiaali;

6.  võtab teadmiseks tulevaste aastate eesmärgid ning riiklikud prioriteedid 2015. aastaks võetavate meetmete puhul, mis kavandati 2012. aastal Bukarestis toimunud Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverentsil, samuti konverentsi soovitused Euroopa kõrgharidusruumi 2020. aasta liikuvuse strateegia kohta, soovitades luua uued vaatluskeskused, uued lähenemisviisid Euroopa eri ülikooliringkondade suhtes ja uued süsteemid niisuguste ülikooliringkondade liikmete integreerimiseks kõnealuse tegevuskava reformiprotsessi;

Prioriteedid ja probleemid

7.  palub Euroopa kõrgharidusruumi riikidel viia ellu ühised kokkulepitud reformid, mille eesmärk on kiirendada Bologna protsessi sihtide saavutamist, samuti tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi usaldusväärsust; julgustab toetama riike, kus esineb kõnealuste reformide rakendamisel raskusi; toetab sellega seoses laialdaste partnerluste loomist riikide, piirkondade ja asjaomaste sidusrühmade vahel;

8.  palub liikmesriikidel veelgi parandada ja ajakohastada kõrgharidusasutuste hindamist, võttes aluseks standardid, mis on eelnevalt seatud haridussüsteemide poolt rahvusvahelisel tasandil, ning tunnustades tipptaset teadmiste, teadusuuringute ja teaduse edendamist silmas pidades;

9.  toonitab, kui oluline on säilitada õpetamise mitmekesisus, sealhulgas keelte mitmekesisus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid stipendiume ja tagaksid, et need oleksid kergesti kättesaadavad;

10.  juhib tähelepanu vajadusele teha edasisi jõupingutusi Euroopa kõrgharidusruumi arendamiseks ning tugineda edusammudele, mida on tehtud selle eesmärkide poole püüdlemisel ja koostöös Euroopa haridus- ja koolitusruumiga, Euroopa elukestva õppe piirkonnaga ning Euroopa teadusruumiga;

11.  kutsub kõiki Bologna protsessi rakendamisega seotud sidusrühmi üles tugevdama kvaliteedi tagamist, et saavutada Euroopa kõrgharidusruum, mis suurendab oma atraktiivsust akadeemilise tipptaseme etalonina kogu maailmas;

12.  kutsub liikmesriike, Euroopa kõrgharidusruumi riike ja ELi tervikuna üles edendama üldsuse arusaama Bologna protsessist ja sellele antavat toetust, hõlmates ka rohujuure tasandi meetmeid, et saavutada tulemuslikum ja dünaamilisem osalemine protsessi eesmärkide saavutamises;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjonil on Bologna protsessi liikmena oluline roll Euroopa kõrgharidusruumi arendamisel, ning palub komisjonil tugevdada oma rolli protsessile uue elu andmises ning niisuguste jõupingutuste kiirendamises, mida tehakse väljakuulutatud eesmärkide saavutamiseks;

14.  juhib tähelepanu vajadusele lisada tertsiaarsektori hariduse ja teadusuuringute kvaliteet sedastatud eesmärkide hulka; on seisukohal, et üheks nende eesmärkide täitmise näitajaks oleks kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime suurendamine, mis on ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärk;

15.  nõuab, et valitsused, kõrgharidusasutused ja uurimisinstituudid peaksid dialoogi kättesaadavate vahendite suunamiseks, maksimeerimiseks ja tõhusamaks kasutamiseks ning uute ja mitmekesiste rahastamismudelite otsimiseks, et täiendada riiklikest vahenditest rahastamist; rõhutab ühtlasi programmi „Horisont 2020” olulisust teadusalaste koostööprojektide edendamisel Euroopa kõrgharidusasutustes ning tunneb muret jätkuvate püüdluste pärast kärpida selle rahastamist, samas kui eelarve muid valdkondi ei puudutata;

16.  kutsub valitsusi üles tõhustama riiklike vahendite kasutamist hariduses ja järgima ELi peamist eesmärki investeerida 2020. aastaks 3% liidu SKPst teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et hariduse ja teadusuuringute ulatuslik rahastamine on vajalik, sest need kujutavad endast üht peamist vahendit, millega tagada kõigile kvaliteetse hariduse kättesaadavus ning võidelda majanduskriisi ja töötuse vastu;

17.  märgib potentsiaalseid rahastamisvõimalusi, mida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) peaks pakkuma kõrghariduse, kutsehariduse ja koolitustegevuse valdkonnas; väljendab sügavat muret EFSI kasuks kavandatavate kärbete pärast programmi „Horisont 2020” rahalistes vahendites, mis on otseselt seotud teadusuuringute ja haridusega;

18.  hoiatab, et mis tahes kärped programmis „Horisont 2020” mõjutaksid kahtlemata Bologna protsessi täielikku rakendamist, ja nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks mis tahes niisuguse ettepaneku tagasi;

19.  ergutab nii ülevalt allapoole kui ka alt ülespoole lähenemisviise, millesse on kaasatud kogu akadeemiline kogukond ja sotsiaalpartnerid, ning nõuab Euroopa kõrgharidusruumi ministrite poliitilist osalemist ja koostööd Bologna reformide saavutamiseks vajaliku ühisstrateegia väljatöötamises;

20.  nõuab, et edasi arendataks selgelt määratletud eesmärkidega õppeprogramme, mis pakuksid teadmisi ja oskuste kombinatsioone (nii üldisi kui ka kutsealaseid), mis on vajalikud nii kõrgkooli lõpetanute ettevalmistamiseks vastama tööturu nõuetele ja nende elukestvas õppes osalemise suutlikkuse suurendamiseks kui ka otsustavalt kodanike integreerimiseks; toetab kutsekvalifikatsioonide tõendamise Euroopa raamistiku täielikku rakendamist;

21.  rõhutab loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondade rolli ning nende tähtsust ühiskonna, majanduse ja kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime jaoks;

22.  nõuab, et Euroopa kõrgharidusruumis rakendataks nõuetekohaselt Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ja diplomilisa, mis on peamised üliõpilaste õppekoormuse ja õpiväljunditega seotud vahendid, et hõlbustada liikuvust ja aidata üliõpilastel koguda akadeemilisi ja õppetööväliseid saavutusi;

23.  rõhutab, kui oluline on tagada akadeemiliste kraadide vastastikune tunnustamine ja kokkusobivus selleks, et tugevdada kvaliteedi tagamise süsteemi Euroopa tasandil ja kõikides Euroopa kõrgharidusruumiga liitunud riikides kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumis kvaliteedi tagamise Euroopa standardite ja suuniste (ESG) läbivaadatud versiooniga; kutsub kõiki Euroopa kõrgharidusruumi riike ja nende vastavaid kvaliteedi tagamise asutusi üles ühinema Euroopa kvaliteedi tagamise võrgustikega (ENQA ja EQAR);

24.  julgustab Bologna protsessi partnereid ja eelkõige komisjoni mõõtma korrapäraselt pädevuste ja oskuste nõudlusele mittevastavust hetkel, mil kõrgkooli lõpetanud astuvad tööellu;

25.  rõhutab, kui oluline on strateegia „Euroopa 2020” eesmärk, mille kohaselt peaks 40% 30–34 aasta vanustest inimestest olema omandanud kolmanda taseme hariduse ning on omandanud asjakohased oskused ja pädevused, et leida rahuldustpakkuv töö;

26.  rõhutab kvalifikatsiooniraamistike väärtust läbipaistvuse parandamiseks ning kutsub kõiki Bologna riike üles viima oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud kooskõlla Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikega;

27.  rõhutab, et paljudes liikmesriikides tuleb riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud alles kohandada nii Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga kui ka Euroopa standardite ja suunistega; märgib, et suur osa riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke on endiselt kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrisse (EQAR) kandmata;

28.  märgib, et üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja õpetamisega mitteseotud personali liikuvus on üks Bologna protsessi põhiprioriteet; kutsub liikmesriike üles suurendama liikuvusvõimalusi ja liikuvuse kvaliteeti ning toonitab vajadust tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi liikuvuse strateegia 2020 elluviimist ning saavutada ka 2020. aastaks üliõpilaste liikuvuse 20-protsendiline kvantitatiivne eesmärk; rõhutab sellega seoses programmide „Erasmus+” ja „Horisont 2020” murrangulist rolli ning nende sujuva ja tõhusa rakendamise ja edendamise tagamise olulisust; rõhutab, et programmiga „Erasmus+” seotud stipendiumid tuleks vabastada maksustamisest ja sotsiaalmaksudest;

29.  nõuab üliõpilaste liikuvuse järkjärgulist inkorporeerimist ülikoolide ametlikesse õppekavadesse;

30.  rõhutab vajadust kaasata ELi liikuvusprogrammidesse asjakohasel arvul kunsti- ja muusikavaldkonna üliõpilasi ja õppejõudusid;

31.  palub, et komisjon ja liikmesriigid lisaksid Euroopa ja rahvusvahelise partnerluse ja liikuvusega seotud korralduse ülikoolide ja kõrgkoolide paremusjärjestuse koostamise kriteeriumide hulka;

32.  märgib kõrgharidusasutuste keskset rolli liikuvuse edendamisel ning selliste kõrgkooli lõpetanute ja teadlaste ettevalmistamisel, kellel on teadmised ja oskused, mis võimaldavad neil saavutada tööalase konkurentsivõime abil ülemaailmses majanduses edu;

33.  kutsub liikmesriike, ELi ja Euroopa kõrgharidusruumi üles tugevdama liikuvust, edendades keeleõpet, kõrvaldades haldustakistused, luues piisava rahalise toetuse mehhanismi ning tagades toetuste, stipendiumite ja ainepunktide ülekantavuse; märgib, et vähem jõuka taustaga üliõpilaste jaoks on liikuvus endiselt vähem kättesaadav;

34.  toonitab nii programmide kujundamist kui ka elluviimist silmas pidades haridusparadigma nihet niisuguse üliõpilaskesksema lähenemisviisi suunas, mis hõlmab üliõpilaste isiklikku arengut; rõhutab, kui oluline on üliõpilaste osalemine kõrghariduse juhtimises;

35.  toonitab, et õppeprogrammide keskmes peaks olema pikaajaline turunõudlus; rõhutab ühtlasi, et tööalane konkurentsivõime tähendab seda, et üliõpilastel peaksid olema väga mitmesugused pädevused, mis valmistavad nad ette tööturuks ja elukestvaks õppeks; ergutab sellega seoses ülikoolide ja ettevõtjate vahelist aktiivset dialoogi ning siseriiklikku ja piiriülest koostööd, mida tehakse programmide ja praktikate valdkonnas ning mis võivad aidata võidelda majanduskriisiga, ergutada majanduskasvu ning aidata kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale ja pakkuda seega võimalusi laiemas ühiskondlikus mõttes; ergutab kõrgharidusasutusi olema avatud transdistsiplinaarsetele õpingutele, ülikooli uurimisinstituutide loomisele ja koostööle mitmesuguste partneritega;

36.  rõhutab vajadust pakkuda laialdasi võimalusi elukestvaks õppeks ning õpet täiendavateks vormideks, nagu mitteformaalseks hariduseks ja kogemusõppeks, mis on pehmete oskuste arendamiseks hädavajalikud;

37.  nõuab jõupingutuste tegemist, et tugevdada kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahelist sidet, k.a teaduspõhise hariduse edendamise abil, ning tõstab esile programmi „Horisont 2020” kui teadusuuringute soodustamise peamist rahastamismehhanismi; nõuab paremat kooskõla Bologna protsessi toetavate meetmete vahel, nagu programmid „Horisont 2020” ja „Erasmus+”;

38.  nõuab paindlikumaid õppimisvõimalusi, mis hõlmavad ühiseid kraadiõppeprogramme ja interdistsiplinaarseid õpinguid ning mis toetavad innovatsiooni, loovust, kutseharidust ja ‑koolitust, duaalset haridust ning ettevõtlust kõrghariduses, ning nõuab, et kasutataks ära uute tehnoloogiate, digiteerimise ja IKT pakutav potentsiaal, et rikastada õppimist ja õpetamist ning arendada edasi väga mitmesuguseid oskusi ning uusi õppimis-, õpetamis- ja hindamismudeleid;

39.  palub kõrgharidusasutustel, avalikel haldusasutustel, sotsiaalpartneritel ja ettevõtjatel pidada jätkuvat dialoogi, mis hõlbustaks ja tõhustaks tööalast konkurentsivõimet; rõhutab sellega seoses vajadust seada arutelu keskmesse kõrghariduse kasutamata potentsiaal kasvu ja tööhõive ergutamisel; kutsub Euroopa kõrgharidusruumi riike ja kõrgharidusasutusi üles tõhustama koostööd, et tagada kvaliteetne praktika ja õpipoisiõpe ning tugevdada liikuvust selles kontekstis; rõhutab, et sidusrühmad peaksid tegema paremini koostööd, et tõsta esialgseid kvalifikatsioone ja uuendada kvalifitseeritud tööjõudu ning parandada karjääri- ja tööhõivealase nõustamise pakkumist, kättesaadavust ja kvaliteeti; on lisaks seisukohal, et õppeprogrammidesse lisatud praktikat ja töölõppimist tuleks veelgi edendada;

40.  rõhutab vajadust anda pagulaseks tunnistatud isikutele juurdepääs kõikidele Euroopa kõrgharidusruumi asutustele, mis võimaldaks neil ehitada hariduse abil üles iseseisev elu; rõhutab lisaks, et kvalifitseeritud erialast tegevust otsivate kõrgkooli lõpetanute elamislubasid tuleks veelgi liberaliseerida; rõhutab, et tunnustatud pagulaste vastastikuseks tunnustamiseks tuleks teha suuremaid pingutusi, eelkõige seoses niisuguste üliõpilaste liikuvuse aspektiga;

41.  rõhutab, et liikmesriigid ja kõik Euroopa kõrgharidusruumiga ühinenud kõrgharidusasutused vastutavad niisuguse kvaliteetse hariduse pakkumise eest, mis vastab ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele, ning rõhutab, et Bologna protsessi raames seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja nende tihedat koostööd;

42.  märgib, et ainult mõnes liikmesriigis on loodud terviklik strateegia, mille eesmärk on kaasata kõrgharidusse vähem soodsa sotsiaal-majandusliku taustaga üliõpilasi ja astuda sel viisil vastu nn sotsiaalse filtri probleemile;

43.  nõuab keskkooliõpetajate ulatuslikumat kaasamist Bologna protsessi, pidades silmas õpetajakoolituse kvaliteedi ja kutsealase liikuvuse edendamist, et vastata teadmusühiskonna uutele haridus- ja koolitusnõuetele ning aidata kaasa õpilaste tulemuste parandamisele;

44.  rõhutab hariduse, selle kvaliteedi ja õpetamismissiooni rolli tulevaste põlvkondade kujundamisel ning ulatuslikumale sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele ning töökohtade loomisele, suuremale konkurentsivõimele ja kasvupotentsiaalile kaasaaitamisel; nõuab sellega seoses õpetaja elukutse paremat tunnustamist;

45.  nõuab majanduslike ja sotsiaalsete jõupingutuste tegemist, et parandada sotsiaalset kaasatust, andes kõigile õiglase ja avatud juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, hõlbustades akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning välismaal läbitud õppeperioodide ja varasemate õpingute, pehmete oskuste programmide ning mitteformaalse ja kogemusõppe arvestamist ning pakkudes mitmekesisele üliõpilaskonnale asjakohast haridust elukestva õppe abil;

46.  rõhutab Bologna protsessi sotsiaalset mõõdet; nõuab, et võetaks meetmeid, mis oleksid suunatud alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade osaluse suurendamisele, muu hulgas rahvusvaheliste liikuvusprogrammide abil;

47.  rõhutab haridusalase liikuvuse rolli kultuuridevahelises õppimises ning seda, et Bologna protsessi raames tuleks võtta aktiivseid meetmeid, et edendada üliõpilaste kultuuridevahelisi teadmisi ja kultuuridevahelist austust;

48.  nõuab jõupingutuste tegemist Euroopa kõrgharidusruumi välismõõtme strateegia edasiarendamiseks koostöös maailma muude piirkondadega, et suurendada selle konkurentsivõimet ja atraktiivust ülemaailmsel tasandil, parandada Euroopa kõrgharidusruumi käsitleva teabe pakkumist, tugevdada partnerlusel põhinevat koostööd, süvendada valdkonnapoliitika dialoogi ja tunnustada kvalifikatsioone suuremas ulatuses;

49.  rõhutab, et Bologna protsessi probleemide paremaks kindlakstegemiseks ja lahendamiseks tuleb Euroopa kõrgharidusruumi riikides tõhustada andmete kogumist;

50.  rõhutab, kui oluline on järgmine, 2015. aasta mais Jerevanis toimuv Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverents ajavahemikuks 2012–2015 seatud prioriteetide saavutamisel tehtud edusammude ja kogetud tagasilöökide objektiivse ja kriitilise läbivaatamise seisukohast, et edendada ja veelgi tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi liidu täielikul toetusel;

o
o   o

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/SORBONNE_DECLARATION1.pdf (2) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/BOLOGNA_DECLARATION1.pdf (3) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/Leuven_Louvain-la-Neuve_Communiqu%C3%A9_April_2009.pdf (4) http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/Budapest-Vienna_Declaration.pdf (5) http://www.ehea.info/Uploads/(1)/Bucharest%20Communique%202012(1).pdf (6) http://www.ehea.info/Uploads/%281%29/2012%20EHEA%20Mobility%20Strategy.pdf (7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 132. (8) ELT L 289, 3.11.2005, lk 23. (9) ELT L 64, 4.3.2006, lk 60. (10) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1. (11) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (12) ELT C 302, 12.12.2009, lk 3. (13) ELT C 135, 26.5.2010, lk 12. (14) ELT C 191, 1.7.2011, lk 1. (15) ELT C 199, 7.7.2011, lk 1. (16) http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/099EN.pdf (17) http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/122EN.pdf (18) http://www.ehea.info/Uploads/(1)/Bologna%20Process%20Implementation%20Report.pdf (19) http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl198_en.pdf (20) http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_260_en.pdf (21) http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/5713011/KS-78-09-653-EN.PDF/3eb9f4ec-dc39-4e51-a18b-b61eb7c2518b?version=1.0 (22) http://www.ehea.info/news-details.aspx?ArticleId=253 (23) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 18. (24) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 95. (25) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 24. (26) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 (COM(2015)0010).

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa filminduse kohta digitaalajastul (2014/2148(INI))

P8_TA(2015)0108 A8-0123/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(3),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2014. aasta järeldusi Euroopa audiovisuaalpoliitika kohta digitaalajastul(4),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 4. mai 2012. aasta esimest aruannet audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 2010/13/EL kohaldamise ning audiovisuaalmeedia teenuste ja nutiseadmete mineviku ja tulevikuväljavaadete kohta (COM(2012)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 24. septembri 2012. aasta esimest aruannet direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta aastatel 2009–2010 ning Euroopa päritolu teoste edendamise kohta ELi kavakohastes ja tellitavates audiovisuaalmeedia teenustes (COM(2012)0522),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2012. aasta kolmandat aruannet Euroopa filmipärandi väljakutsete kohta analoog- ja digiajastul (SWD(2012)0431) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovituse 2005/865/EÜ (filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta) rakendamist liikmesriikides,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2013. aasta rohelist raamatut „Valmistumine audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks: kasv, looming ja väärtused” (COM(2013)0231),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2013. aasta teatist filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2014. aasta teatist „Euroopa filmindus digitaalajastul. Kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsivõime sildamine” (COM(2014)0272),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. detsembri 2014. aasta arvamust teemal „Euroopa film digiajastul”,

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kino kohta digiajastul(6),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus(7),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2013. aasta resolutsiooni audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks valmistumise kohta(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0123/2015),

A.  arvestades, et filmid on ühtaegu nii majandusliku kui ka kultuurilise olemusega kaubad ning annavad majanduskasvu ja tööhõive kaudu suure panuse Euroopa majandusse, aidates samal ajal kujundada Euroopa identiteete kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kajastamise kaudu, edendades Euroopa riikide kultuure välismaal ning hõlbustades kultuurivahetust ja vastastikust mõistmist kodanike vahel, aidates lisaks kaasa kriitilise mõtlemise kujunemisele ja arenemisele;

B.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomesektori ning eriti Euroopa filmitööstuse võimalusi ei kasutata veel täielikult ära Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi edendamiseks ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomiseks, kuigi see võiks omakorda kasulik olla majanduse muudele sektoritele ja luua Euroopale konkurentsieelise üleilmsel tasandil;

C.  arvestades, et Euroopa filmitööstus on üks maailma suurimaid tootjaid ning et 2014. aastal esilinastus 1500 filmi, kuid seda iseloomustab nii rahastamise kui ka tootmisviisi seisukohast heterogeenne struktuur;

D.  arvestades, et Euroopa filmid paistavad silma kvaliteedi, originaalsuse ja mitmekesisuse poolest, kuid kannatavad vähese tutvustamise ja levitamise tõttu liidus, mida tõestab suhteliselt väike vaatajate arv, samal ajal tuleb toime tulla tiheda rahvusvahelise konkurentsiga ja turustamisraskustega nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat;

E.  arvestades, et teistest riikidest pärit Euroopa filmide ringlus on väike, vaatamata sellele, et igal aastal toodetakse hulgaliselt filme, samal ajal kui väljaspool Euroopat toodetud filme levitatakse ELis laialdaselt;

F.  arvestades, et Euroopa filmide mitmekesisus, mis peegeldab Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse rikkust ja tugevust, tähendab seda, et Euroopa filmiturule on omane killustatus;

G.  arvestades, et kvaliteetsete filmide tootmise edendamine on eriti tähtis väiksemate ELi liikmesriikide jaoks, mille keele kõnelejaid on vähe;

H.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa” allprogramm MEDIA pakub uusi rahastamisallikaid ja võimalusi teistest riikidest pärit Euroopa filmide levitamiseks ja ringluseks ning vaatajaskonna arendamiseks ja meediaoskuse toetamiseks;

I.  arvestades, et digitaalse ühtse turu üks põhieesmärke peaks olema usalduse ja usaldusväärsuse loomine internetis ja seaduslikule audiovisuaalsele sisule juurdepääsu suurendamine, aidates seeläbi kaasa Euroopa filmidesse investeerimisele;

J.  arvestades, et filmide näitamine kinos (mis on nende esmane levitamisviis) moodustab jätkuvalt olulise osa filmitulust ning on seetõttu äärmiselt oluline Euroopa filmitoodangu rahastamiseks ja levitamiseks, avaldades ühtlasi märkimisväärset mõju filmide populaarsusele järgnevates levitamisviisides;

K.  arvestades siiski, et paindlikumad linastamisstrateegiad ja varasem kättesaadavus tellitava videoteenuse kaudu oleks kasulik järjest suuremale arvule väikese tootmis- ja reklaamieelarvega Euroopa filmidele;

L.  arvestades, et levivõimaluste parem korraldus tagaks võimalikult suure publiku, vähendades samas filmide loata tarbimise atraktiivsust;

M.  arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 1 kohustatakse liikmesriike tagama, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad edendavad Euroopa päritolu teoseid; arvestades, et seda sätet on rakendatud eri viisil ja eri rangusastmega õigusnõuetega ning seetõttu on teenuste osutajad registreerinud end madalaimate nõuetega liikmesriikides;

N.  arvestades, et suurem osa Euroopa filmitööstuse avaliku sektori rahastamisvahenditest, mis on pärit nii riikide kui liidu allikatest, kulub filmide tootmiseks;

O.  arvestades, et määruse (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa”, artiklis 14 sätestatakse, et komisjon loob kultuuri- ja loomesektori jaoks tagatisvahendi, et soodustada kultuuri- ja loomesektori VKEde juurdepääsu rahastamisele ja parandada osalevate finantsvahendajate suutlikkust hinnata laene ja rahastamist taotlevate VKEde projektidega seotud riske;

P.  arvestades, et komisjon rõhutas oma 7. detsembri 2012. aasta kolmandas aruandes Euroopa filmipärandi väljakutsete kohta analoog- ja digiajastul, et Euroopa filmipärandist on digiteeritud ainult 1,5%; arvestades, et see osakaal on püsinud tänaseni muutumatuna, hoolimata sellest, et kaua aega on toonitatud selle pärandi suure osa lõplikult kadumamineku ja tulevastele põlvkondadele mitte edasiandmise ohtu, näitlikustades seda tummfilmidega, millest on säilitatud kõigest 10%;

Q.  arvestades, et digiteerimine ja meedia ühtesulandumine loob uusi võimalusi Euroopa filmide piiriüleseks levitamiseks ja tutvustamiseks ning annab ühtlasi ulatuslikumad väljavaated innovatsiooniks ja paindlikkuseks, muutes samal ajal märkimisväärselt vaatajate käitumismustreid ja ootusi;

R.  arvestades, et hädavajalik on tagada rahalised vahendid filmipärandi ja seotud materjalide digiteerimiseks, säilitamiseks ja internetis kättesaadavaks tegemiseks ning kehtestada digitaalfilmide säilitamise Euroopa standardid;

S.  arvestades, et meedia ja eelkõige filmikultuuriline pädevus võivad arendada kodanike kriitilist mõtlemisoskust ja mõistmist ning arendada nende loovust ja väljendusoskust;

T.  arvestades, et autoriõigus digitaalajastul peaks jätkuvalt ergutama investeerimist filmitootmisse ja loomingusse ning tagama õiguste omajatele asjakohase tasu, soodustades samal ajal kodanike jaoks uute teenuste arendamist ja piiriülest juurdepääsu ning võimaldades kultuuri- ja loomemajandusel aidata jätkuvalt edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

U.  arvestades, et oluline on tõhusalt rakendada direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta ja teha avalikkusele kättesaadavaks orbteostena määratletud filmid;

Tutvustamine, piiriülene levitamine ja kättesaadavus

1.  ergutab Euroopa filmitööstust jätkama innovatiivsete teenuste ning uute ärimudelite väljatöötamist ja levikanalite loomist, et parandada Euroopa filmide piiriülest kättesaadavust ELis ja väljaspool ELi, nii et vaatajaskonnal kogu liidus oleks juurdepääs veelgi rohkematele filmidele üha arvukamatel platvormidel; soovitab sellega seoses, et Euroopa filmitööstus võtaks õppust parimatest äritavadest väljaspool ELi;

2.  tunnistab seda, millist mõju avaldab loomingulise töö ebaseaduslik kasutamine loometsüklile ja loomeinimeste õigustele; rõhutab kvaliteetsete seaduslike pakkumiste hulga suurendamise ja teadlikkuse tõstmise vajadust noorte hulgas;

3.  teeb ettepaneku, et uurida tuleks audiovisuaalteenuste piiriülest ülekantavust, võttes arvesse tellitavate videoteenuste (VOD) ja e-tehingute kiiret kasvu kogu liidus, sest see teeks filmid vaatajatele nende asukohast olenemata kättesaadavaks;

4.  rõhutab, kui tähtis on Euroopa vaatajaskonna kultuurilisi eripärasid arvesse võttev suunatud turustamine liidu ulatuses, et tagada Euroopa filmide parem ja tulemuslikum tutvustamine;

5.  nõuab seega subtiitritega varustatud filmide kättesaadavamaks tegemist, et hoogustada Euroopa filmide piiriülest ringlust, suurendada vaatajaskonna hulgas teadlikkust Euroopa kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest ning parandada vastastikust mõistmist;

6.  tõstab esile eelkõige programmi MEDIA rolli subtiitritega varustamise ja dubleerimise toetamisel, et parandada eelkõige Euroopa filmide subtiitritega originaalversioonide kättesaadavust, mis aitab hõlbustada nende levitamist ning parandada Euroopa riikide kultuuride ja keelte alaseid teadmisi ja nende mõistmist;

7.  rõhutab, kui tähtis on hiljuti vastu võetud ettevalmistav meede „Ühine subtiitritega varustamine Euroopa teoste levitamise parandamiseks” ja töö, mis tuleb komisjonil teha selle meetme rakendamisel;

8.  toetab lisaks selliseid algatusi nagu komisjoni katseprojekt „Euroopa integratsiooni edendamine kultuuri kaudu”, mille eesmärk on subtiitritega varustatud Euroopa filmide pakkumise tõhustamine, tehes kättesaadavaks uusi subtiitritega versioone valitud teleprogrammidest kogu Euroopas;

9.  kordab, et äärmiselt oluline on jätkuvalt parandada filmide kättesaadavust puuetega inimeste jaoks, sealhulgas kirjeldustõlke ja subtiitritega varustamise abil;

10.  rõhutab Euroopa erasektori ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tähtsust filmitootmises nii telefilmide kui ka ühistöös valminud kinofilmide jaoks ning rõhutab nende olulist rolli selles, et kindlustada paljude filmitootmisettevõtete, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tulevik ELis;

11.  tuletab meelde aastate jooksul üha suurema tuntuse saavutanud Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX rolli Euroopa filmide tutvustamisel, kuna võidufilmi subtiitrid tõlgitakse liidu 24 ametlikku keelde, millega tagatakse Euroopa filmide jaoks suurem nähtavus, neist teadlikkus ja kättesaadavus; kutsub liikmesriikide parlamente üles tutvustama liikmesriikides laiemalt filmiauhinda LUX koostöös Euroopa Parlamendi infobüroodega;

12.  viitab vajadusele edendada ja toetada Euroopa koostootmist ning on arvamusel, et sellise tootmise kasv võib tuua kaasa Euroopa filmide laiema leviku kogu Euroopas;

13.  rõhutab lisaks kvaliteetsete Euroopa teleseriaalide kasvavat edu ning asjaolu, et strateegiliselt tähtis on julgustada jätkuvalt selliste seriaalide tootmist, levitamist ja tutvustamist Euroopa ja üleilmsetel turgudel;

14.  kutsub liikmesriike üles toetama ja edendama erisündmusi, sealhulgas filmifestivale ja kinoalgatuste ringreise, et ergutada ja toetada Euroopa filmide levitamist ja ringlust oma territooriumil;

15.  soovitab tugevdada juba olemasolevaid meetmeid, mis võimaldavad kinopiletite hindu paremini optimeerida ning arendada välja uuenduslikke soodus- ja liitumispakkumisi, mis aitaksid tagada kõigi kinosaalide atraktiivsuse ja neile juurdepääsu;

Vaatajaskonna arendamine

16.  ergutab levitajaid ja filmide näitajaid suurendama teistest Euroopa riikidest pärit filmide nähtavust ja kättesaadavust, et need jõuaksid laiema vaatajaskonnani;

17.  tunnistab, et kinod on filmide näitamiseks ja tutvustamiseks jätkuvalt kõige olulisemad kohad ja samuti olulise sotsiaalse mõõtmega paigad, kus inimesed kohtuvad ja vahetavad arvamusi, ning rõhutab, et väikeste ja iseseisvate kinode kadumine, eriti väikestes linnades ja vähemarenenud piirkondades, piirab juurdepääsu kultuurivaradele ja -pärandile ning dialoogile; selles kontekstis kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kõikide ekraanide varustamist digitaalsete projitseerimisvahendite ja helitehnoloogiaga, et hoida sellised kinod alles;

18.  rõhutab, et oluline on tutvustada filme tootmise varases etapis, et parandada ringlust ja suurendada teadlikkust potentsiaalse vaatajaskonna seas kogu Euroopas;

19.  rõhutab programmi MEDIA olulisust vaatajaskonna arendamise seisukohast innovaatiliste lähenemisviiside katsetamisel, eelkõige festivalide, filmikultuurilise pädevuse algatuste ja vaatajaskonna arendamise meetmete toetamise abil;

Võrdsed tingimused

20.  tuletab meelde, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 1 kohustatakse liikmesriike tagama, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad edendavad Euroopa päritolu teoseid; rõhutab, et seda sätet on rakendatud ebaühtlaselt ja eri rangusastmega õigusnõuetega, mistõttu võib juhtuda, et teenuste osutajad registreerivad end madalaimate nõuetega liikmesriikides;

21.  on seisukohal, et Euroopa filmide loomist peaksid rahastama kõik, kes saavad tänu otsepakkumisele, turustamisele või vahendamisele, sealhulgas linkide või tellitava videoteenuse kaudu Euroopa filmidest kasvõi kaudset majanduslikku kasu; kutsub komisjoni üles sellest põhimõttest lähtuma, isegi kui konkurentsi seisukohast on vaatluse all liikmesriikides rakendatav filmide rahastamissüsteem;

22.  palub komisjonil eelkäsitletut kehtiva õigusraamistiku läbivaatamise ettepanekut tehes arvesse võtta, et tagada Euroopa audiovisuaalturul võrdsed võimalused, mis tähendab õiglasi ja võrdseid tingimusi kõigile teenuseosutajatele;

23.  palub tellitavate videoteenuste (VOD) ja liikmemaksuga tellitavate videoteenuste (SVOD) platvormidel teha avalikult kättesaadavaks andmed iga nende kataloogis oleva filmi tarbimise kohta, et nende mõju oleks võimalik õigesti hinnata;

Rahastamine

24.  on seisukohal, et Euroopa filmide ringluse parandamiseks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel turul tuleb filmide tootmise ja levitamise rahastamist avaliku sektori vahenditest paremini tasakaalustada, suurendades toetust filmide arendamisetapile, tutvustamisele ja rahvusvahelisele levitamisele;

25.  on seisukohal, et vaja on reaalselt suurendada filmide levitamise, tutvustamise ja turustamise rahastamist, ilma et see kahjustaks filmide tootmise rahastamist;

26.  kutsub liikmesriike üles suurendama eeskätt avaliku sektori rahastamist, et varases etapis toetada nii kodumaiste kui ka välismaiste Euroopa filmide levitamist ja tutvustamist välismaal;

27.  kutsub liikmesriike üles tõhustama algatusi, mis hõlbustaksid Euroopa filmide tootmist, levitamist, kättesaadavust ja atraktiivsust; on seisukohal, et interneti teel ja internetiväliselt müüdavatele kultuurilistele audiovisuaaltoestele vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine parandab uute teenuste ja platvormide kasvu;

28.  rõhutab programmi „Loov Euroopa” kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi rolli, mis peaks hõlbustama juurdepääsu rahastamisele kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde jaoks ning ergutama finantsvahendusasutusi suurematele investeeringutele, parandades seeläbi filmitööstuse rahastamisvõimalusi;

29.  teeb ettepaneku hinnata ELi ja riikide filminduse rahastamissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu filmide kvaliteedile ja levialale, ning võtta arvesse ka seda, milliseid rahastamisvahendeid saab kasutada turustamiseks ja vaatajaskonna arendamiseks ning kui tõhusad need on; kutsub komisjoni üles teavitama selle hindamise tulemuste headest tavadest ka teisi ELi liikmesriike;

30.  tuletab meelde, et filmitootmine ja koostootmine nõuavad suuri rahalisi investeeringuid ja et kehtiva õigusraamistikuga ei takistata piiriülest litsentsimist, ning rõhutab seetõttu, et mitmekesiseid tootmis- ja levitamisskeeme tuleb kohaldada ka edaspidi, et ergutada investeerimist Euroopa filmidesse, vastata keeleliselt ja kultuuriliselt mitmekesisele Euroopa turule ning tagada ja edendada kultuurilist mitmekesisust;

31.  rõhutab, et Euroopa filme rahastatakse mitmest ELi, riiklikust ja piirkondlikust fondist, mille kasutamisel tuleks püüda saavutada paremat vastastikust täiendavust, et suurendada nende tõhusust;

Euroopa filmifoorum

32.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua Euroopa filmifoorum, et edendada struktureeritud dialoogi audiovisuaalsektori kõigi sidusrühmadega digitaalajastu probleemküsimuste üle eesmärgiga parandada koostööd, teabe kogumist ja heade tavade vahetamist;

33.  kutsub sellega seoses kõiki asjaomaseid institutsioone, eriti Euroopa Parlamenti, üles põhjalikult osalema platvormi loomises ja tegema selle nimel koostööd;

Meediaoskus

34.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi meediaoskuse ja eriti filmikultuurilise pädevuse parandamiseks koolide õppekavades ja kultuurhariduslikes institutsioonides ning töötama riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil välja algatusi, mis hõlmavad kõiki kooli- ja kogemusõppe, vabahariduse ning koolituse tasandeid;

35.  tunnistab kino kui põlvkondadeülese meediaoskuse ja filmikultuurilise pädevuse õppimise koha tähtsust ja väljendab heameelt meetmete üle, millega kinode sedalaadi tegevust teadlikult suurendatakse;

36.  rõhutab vajadust tõhustada noortele mõeldud hariduslikke filme ja toetab võistlusi, milles julgustatakse noori looma audiovisuaalsed vorme; rõhutab programmi MEDIA pakutavaid võimalusi filmikultuurilise pädevuse alaste projektide toetamiseks;

Innovatsioon

37.  toetab selliseid innovaatilisi projekte ja tavasid nagu komisjoni ettevalmistav meede Euroopa filmide levitamiseks digitaalajastul, mille eesmärk on katsetada filmide paindlikumat linastamist eri meediavahendite kaudu mitmes liikmesriigis, ja väljendab heameelt selle meetme lisamise üle programmi „Loov Euroopa”;

38.  on seisukohal, et sellised algatused, mis muudavad levitamisviisid paindlikumaks, võivad teatavat liiki Euroopa filmidele kasuks tulla, muutes need nähtavamaks ja vaatajaskonnale kättesaadavamaks, aidates teenida suuremat tulu ja hoida kokku kulusid, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel neid algatusi põhjalikumalt kaaluda;

Digiteerimine ja arhiveerimine

39.  kutsub liikmesriike üles tagama kinematograafiateoste digiteerimise ja kehtestama digitaalsetele vormingutele kohustuslikud talletamismehhanismid või kohandama praeguseid mehhanisme sellistele vormingutele, ning nõudma digitaalsete filmide puhul rahvusvahelise standardse digitaaloriginaali talletamist;

40.  rõhutab, kui tähtsad on audiovisuaalsed arhiivid, eriti filmipärandi asutuste ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide arhiivid, ja et nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava rahastamise ja õiguste saamise raamistiku, et aidata neil täita nende avalikust huvist lähtuvaid ülesandeid, mille hulka kuuluvad teoste säilitamine, digiteerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine;

41.  rõhutab Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA tähtsat osa digitaalraamatukoguna Euroopa audiovisuaalse pärandi (nii filmi kui ka televisiooni) jaoks;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (2) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221. (4) ELT C 433, 3.12.2014, lk 2. (5) ELT C 332, 15.11.2013, lk 1. (6) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 102. (7) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 64. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0215. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0232.

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta resolutsioon teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” (2014/2223(INI))

P8_TA(2015)0109 A8-0126/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” (COM(2013)0659),

–  võttes arvesse sellele teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumente SWD(2013)0342 ja SWD(2013)0343,

–  võttes arvesse 19. mail 2014. aastal kokku tulnud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi uue ELi metsastrateegia kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. jaanuari 2014. aasta arvamust pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks”,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele saadetud komisjoni teatise „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” kohta,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”,

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”, sealhulgas juhtalgatusi „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa”,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia” (COM(2013)0216),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8-0126/2015),

A.  arvestades, et ühise metsapoliitika väljatöötamine ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, kuid mõningad liidu tegevuspoliitikad võivad mõjutada liikmesriikide metsapoliitikat, ehkki liikmesriigid otsustavad ise oma metsade ja metsanduse poliitilise käsituse üle;

B.  arvestades, et liikmesriikide selgest pädevusest hoolimata saab metsal põhinev ettevõtlus kahtlemata kasu paremast ja aktiivsemast kooskõlastamisest ning suurema tähtsuse omistamisest sellele tähtsale majandusvaldkonnale, mis annab Euroopas ja eriti maapiirkondades tööd, kaitseb ökosüsteeme ning toob keskkonna seisukohalt kõigile kasu, ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust;

C.  arvestades, et puit on taastuv ja Euroopas sageli liiga vähe kasutatud loodusvara ning et tuleb tagada selle säästev ja arukas kasutamine, sh oskusteabe edasiarendamise ja vahetamise abil;

D.  arvestades, et metsad on kordumatu looma-, taime- ja seeneriigi allikad;

E.  arvestades, et metsade suurus ja omadused on väga erinevad ning et mõne liikmesriigi pindalast on üle poole metsaga kaetud; arvestades, et säästvalt majandatud metsad on üliolulised kohaliku, piirkondliku, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi lisaväärtuse loomisel, annavad maapiirkondades tööd, toetavad biomajandusel põhinevat ühiskonda ja parandavad inimeste tervist, eriti struktuurselt vähem soodsates piirkondades, ning neist on palju kasu keskkonna, kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsel;

F.  arvestades, et metsa biomass on väga tähtis taastuvenergia allikas; arvestades, et praegu neelavad ja ladestavad Euroopa metsad umbes 10% ELi süsinikuheitest ning aitavad sellega kliimamuutusi oluliselt leevendada;

G.  arvestades, et meie ühiskonna linnastumise tõttu on ELi kodanikel vähem kokkupuuteid metsaga ning vähe teadmisi metsandusest ja selle soodsast mõjust jõukusele, tööhõivele, kliimale, keskkonnale, inimeste tervisele ja kogu väärtusahelale, sealhulgas selle seostest ökosüsteemidega laiemas mõttes;

H.  arvestades, et üha enamates ELi poliitikavaldkondades esitatakse metsadele järjest suuremaid nõudmisi; arvestades, et need nõudmised peavad olema hoolikalt tasakaalustatud ning puidunõudlus selle uute kasutusviiside jaoks biomajanduses ja bioenergeetikas tuleb ühitada ressursitõhususe, uute tehnoloogiate kasutamise ja jätkusuutlike varude piiride tunnetamisega;

I.  arvestades, et Euroopa metsandust iseloomustab säästev majandamine ja pikaajaline planeerimine ning et töökohtade loomiseks, elurikkuse kaitsmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja kõrbestumise peatamiseks tuleks kõigil tasanditel, kohalikust kuni ülemaailmseni, säästvuse põhimõtet veelgi enam rõhutada;

J.  arvestades, et tuleb juhtida tähelepanu metsade majanduslikule, sotsiaalsele ja ökoloogilisele tähtsusele, ka seoses kultuuri- ja looduspärandi kaitse ja edendamise ning säästva (öko-)turismi edendamisega;

K.  arvestades, et maailma rahvastiku kasvu tõttu kasvab energianõudlus ning sellepärast peaks edaspidi suurenema metsade tähtsus ELi energiaallikate struktuuris;

Üldpõhimõtted – metsade, metsanduse ja metsapõhise sektori tähtsus majanduse ja ühiskonna jaoks

1.  tervitab komisjoni teatist uue ELi metsastrateegia kohta ja sellele lisatud töödokumente ning toonitab, et ELi metsastrateegia peab keskenduma metsade säästvale majandamisele ja nende erinevatele majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele funktsioonidele ning tagama metsaga kaudselt või vahetult seotud ühenduse tegevuspoliitikate kooskõlastamise ja teabevahetuse; sellega seoses märgib, et üha enamad ELi poliitikaalgatused sellistes valdkondades nagu majandus- ja tööhõivepoliitika, energiapoliitika ning keskkonna- ja kliimapoliitika vajavad suuremat toetust metsandussektorilt;

2.  rõhutab vajadust määrata süstemaatilisemalt kindlaks metsa ökosüsteemi teenuste väärtus ning võtta seda arvesse avaliku ja erasektori otsuste tegemisel;

3.  märgib, et üksnes terved ja stabiilsed mägimetsad suudavad täiel määral kaitsta inimesi ja loodust laviinide ja mudavoolude eest ning olla looduslikuks kaitsevalliks üleujutuste vastu; sellega seoses rõhutab eriliselt riikidevahelise teabevahetuse möödapääsmatust;

4.  rõhutab siinkohal, et igasugune katse metsandust liidu pädevusse üle viia tuleks tõkestada ning et tuleb tunnustada metsanduse kohalikku ja piirkondlikku lähtealust ja liikmesriikide pädevust antud valdkonnas, kuid ühtlasi püüda saavutada ELi ja liikmesriikide pädevuste vahelist sidusust;

5.  toonitab, et ELi metsad on väga mitmekesised nii omandivormi, suuruse, iseloomu kui ka nendega seotud probleemide poolest;

6.  rõhutab, et ELi metsastrateegias tuleb arvestada, et metsad katavad enam kui poole mõnede liikmesriikide territooriumist ning et säästvalt majandatavad metsad on üliolulised kohaliku ja piirkondliku lisaväärtuse loomiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades ning toetavad ka olulisel määral keskkonnakaitset;

7.  rõhutab püsikindlate, kohapealsete tingimustega sobivaid kohalikke puuliike sisaldavate segametsade erilist tähtsust ning nende olulisust ökosüsteemides ja elurikkuse kaitsel;

8.  kutsub liikmesriike üles toetama metsaomanike tegevust piirkonnale tüüpiliste kohalike segametsade kaitsmisel ja rajamisel;

9.  väljendab pettumust selle pärast, et kavandatav strateegia ei sisalda võrdlusalusena metsatööliste töötingimusi ning nõuab komisjonilt aruka töökorralduse, kõrgetasemelise tehnoloogia ja kvaliteetse tööhõive arvessevõtmist;

10.   märgib, et praegu töötab metsasektoris üle kolme miljoni Euroopa kodaniku ning rõhutab, et pikemas perspektiivis tagab ainult väljaõppinud tööjõud konkurentsivõime;

11.  on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks looma tingimused, tänu millele ELil oleksid asjakohased koolitusvõimalused ja tööjõud, kes on täielikult teadlik nii metsasektori praegustest ülesannetest ja ohtudest kui ka metsamajandustööde ohutuseeskirjadest;

12.  rõhutab põhjaliku ja tervikliku ühise strateegia vajalikkust ning tunneb heameelt sellest, et tunnustatakse ELi metsade ja metsapõhiste sektorite majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset tähtsust;

13.  on veendunud, et selline tunnustamine loob tugeva aluse ELi metsandussektori toetamiseks, muu hulgas metsa tabavate õnnetuste vältimisel ja haldamisel, ressursitõhususe, tööhõive ja konkurentsivõime tõstmisel, metsapõhiste tööstusharude tugevdamisel ja metsa ökoloogiliste funktsioonide säilitamisel;

14.  rõhutab biomajanduse olulist rolli komisjoni uute majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisprioriteetide saavutamisel;

15.  tunnistab, et ELi roll on toetada liikmesriikide meetmeid aktiivse, mitmeotstarbelise ja säästva metsamajanduse saavutamiseks, mis hõlmab eri metsatüüpide majandamist, ning tugevdada koostööd selliste piiriüleste ohtude tõrjumisel nagu metsatulekahjud, kliimamuutused ja loodusõnnetused või võõrliikide invasioon;

16.  on seisukohal, et strateegias tuleb rohkem arvesse võtta puuhaiguste probleemi, mille hulka kuulub tammesurm, mis laastab korgitammede istandusi Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning mõjutab ka erikaitsealasid ja biosfäärikaitsealasid;

17.  rõhutab, et prognoositav puidunõudluse kasv kujutab endast metsade ja kõigi metsapõhiste sektorite jaoks nii võimalust kui ka väljakutset, eriti kuna kliimamuutuste tõttu kahjustavad põuad, tulekahjud, tormid ja kahjurid metsi eeldatavasti senisest sagedamini ja rängemini; toonitab sellega seoses vajadust kaitsta metsi selliste kasvavate ohtude eest ning ühitada nende tootmis- ja kaitsefunktsioonid;

18.  tervitab meetmeid metsaalade laiendamiseks, eriti kohalike puuliikidega ja aladel, mis ei sobi toiduainete tootmiseks, ning eeskätt linnade vahetus läheduses, et leevendada kuumuse kahjulikku mõju, piirata saastet ja tugevdada inimeste sidemeid metsaga;

19.  toetab täielikult komisjoni tegevust metsaga seotud tööhõive edendamiseks ja Euroopas säästval moel jõukuse loomiseks;

20.  rõhutab puidu ja muude metsasaaduste, näiteks korgi, ja puidust saadavate toodete, sealhulgas tekstiilkiudude säästva tootmise tähtsust säästvate majandusmudelite edasiarendamisel ja roheliste töökohtade loomisel;

21.  palub komisjonil analüüsida väärtusahela lõppjärgus tekkinud raskusi seoses kolmandate riikide kasvanud nõudlusega, eriti ümarpuidu järele, ja seda sektorit abistada;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike looma stiimuleid, et õhutada üha arvukamaid naissoost metsaomanikke otsima erinõustamist ja abi oma metsade aktiivseks ja säästvaks majandamiseks;

23.  rõhutab, et umbes 60% ELi metsadest on erametsad ja siin on ligikaudu 16 miljonit erametsaomanikku, toonitab sellega seoses omandi ja omandiõiguse tähtsust ning toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad sidusrühmadel osaleda arutelus metsade säästva majandamise ja selle tugevdamise üle ning parandada teabevahetust;

24.  märgib metsaomanike tähtsust maapiirkondades ja on sellega seoses rahul metsanduse ja agrometsanduse tähtsuse tunnustamisega ÜPP maaelu arengu programmis aastateks 2014–2020;

25.  on seisukohal, et ELi metsastrateegiat tugevdaks toetus tänu asjakohasele kooskõlastamisele kättesaadava, sealhulgas EAFRD kaudu saadava ELi rahastamisega;

26.  rõhutab, et liikmesriigid ja piirkonnad saavad olemasolevat rahastamist kasutada oma maaelu arengu programmide raames ning seeläbi toetada metsade säästvat majandamist, ergutada agrometsandust ja pakkuda selliseid avalikke keskkonnahüvesid nagu hapniku tootmine, süsiniku ladestamine ja põllukultuuride kaitsmine kliimamõjude eest, samuti stimuleerida kohalikku majandust ja luua rohelisi töökohti;

27.  möönab, et metsade majandamiseks ja metsamaterjali väljaveoks on vaja paremat transporti ja logistikat; kutsub seetõttu liikmesriike üles välja töötama kliimat vähem kahjustavaid säästvaid logistika- ja raiesüsteeme, sealhulgas kasutama säästval biokütusel töötavaid veokeid ja laevu ning rohkem kasutama raudteid; soovitab nende eesmärkide täitmiseks kasutada ELi struktuurifonde ja maaelu arengu programme;

28.  tunnistab metsade tähtsust kodanike vaimse ja füüsilise tervise jaoks ning metsadest saadavate ühiskondlike hüvede suurt ökoloogilist ja puhkemajanduslikku väärtust, lisaks parandavad metsad elukvaliteeti, eriti tänu hapniku tootmisele, süsiniku sidumisele, õhu puhastamisele, veevarude säilitamisele ja puhastamisele, erosioonitõrjele, laviinide tõkestamisele ja looduses viibimise võimaluste pakkumisele;

29.  õhutab rajama linnade ja metsade vahelisi ühistranspordiühendusi, et hõlbustada juurdepääsu metsadele ja metsamaadele;

30.  juhib tähelepanu muudele metsaga seotud tegevustele, näiteks mittepuiduliste metsasaaduste (seente ja marjade) korjamisele, loomade karjatamisele ja mesindusele;

31.  kutsub komisjoni üles edendama majandustegevust, mis võib toota toorainet farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstusele ning pakkuda alternatiivseid võimalusi tööpuuduse ja maapiirkondade tühjenemise leevendamiseks, samuti propageerima sellise tegevuse saaduste tervislikkust;

Ressursitõhusus: puit kui säästev tooraine (metsade säästev majandamine)

32.  rõhutab, et nii puidu ja muude metsasaaduste kui taastuva kliimasõbraliku tooraine kasutamisel kui ka metsade säästval majandamisel on tähtis osa ELi selliste sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisel nagu energeetika ümberkujundamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, samuti strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja elurikkuse eesmärkide täitmisel; märgib, et metsade aktiivsest majandamisest loobumine töötaks neile eesmärkidele vastu;

33.  rõhutab, et majandatavatel metsadel on puutumatute metsadega võrreldes suurem CO2 absorbeerimise võime, ning rõhutab säästva metsamajanduse tähtsust ELi metsade süsiniku ladestamise võime maksimeerimisel;

34.  on veendunud, et metsi ei tuleks pidada üksnes süsiniku sidujateks;

35.  rõhutab vajadust tagada metsaressursside ja puitmaterjalide korduv ja tõhus kasutamine, mis ühest küljest aitaks kärpida ELi kaubandusbilansi puudujääki, suurendaks ELi võimet ennast ise puiduga varustada ja selle metsandussektori konkurentsivõimet, aitaks piirata mittesäästvat metsade majandamist, kaitsta keskkonda ja vähendada metsaraadamist kolmandates riikides;

36.  toetab igati puidu kui taastuva, mitmeotstarbelise ja piiratud mahuga tooraine ressursitõhusat kasutamist ega poolda õiguslikult siduvat eelisjärjekorda puidukasutuses, sest see piirab energiaturgu ning uute ja innovaatiliste biomassi kasutusviiside väljatöötamist ning ei ole ka taristuprobleemide tõttu paljudes äärepoolsemates ja maapiirkondades rakendatav;

37.  toetab avatud, turukeskset lähenemist ja kõigi turuosaliste vabadust, mille juures tähtsustatakse kohapeal hangitud puitu, et vähendada kaugvedudest tingitud süsinikujalajälge, ning ergutatakse säästvat kohalikku tootmist;

38.  kuna osa liidu suurimatest biomassiressurssidest asub kõige hõredamalt asustatud ja kaugetes piirkondades, peab möödapääsmatuks, et strateegias võetaks täiel määral arvesse ka selliste piirkondade eripärasid;

39.  tunnistab puidu energeetilist väärtust, mis aitab võidelda kütteostuvõimetusega, täita 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku taastuvenergia alaseid eesmärke ning avada uusi ärivõimalusi;

40.  on seisukohal, et metsavarude parema kasutamise tagamiseks peab uus metsastrateegia võimaldama paremat koostööd puidutööstuse struktureerimisel ja ettevõtjate ümberpaigutamisel;

41.  on seisukohal, et säästev metsamajandus peab tuginema üldtunnustatud ja -aktsepteeritud põhimõtetele ja vahenditele, näiteks säästva metsamajanduse kriteeriumitele ja näitajatele, mida tuleb kohaldada kogu sektori suhtes tervikuna ja sõltumata puidu lõppkasutusest;

42.  toetab komisjoni kavatsust töötada koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega välja kaugeleulatuvad, objektiivsed ja tõendatavad kriteeriumid ja näitajad metsade säästvaks majandamiseks, ning rõhutab, et need kriteeriumid peavad vastama Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi „Forest Europe”(2) nõuetele, mis on üleeuroopaliselt aluseks ühtsele säästva metsamajanduse alasele aruandlusele ja säästvuse sertifitseerimisele, ning võtma arvesse Euroopa metsatüüpide mitmekesisust;

43.  tunnistab, et kasvav nõudlus metsast saadud materjalide järele, mis tuleneb peamiselt biomassipõhise taastuvenergia uutest kasutusviisidest, nõuab metsade säästva majandamise tagamiseks uusi puidu kättesaadavuse suurendamise viise;

44.  võtab teadmiseks olulise edasimineku Forest Europe’i raames toimuvatel läbirääkimistel Euroopa metsakonventsiooni sõlmimiseks(3), millest peab saama siduv raamistik metsa säästvaks majandamiseks ja metsapoliitikas esindatud huvide paremaks tasakaalustamiseks, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema kõik, mis vaja nende läbirääkimiste jätkamiseks ja edukaks lõpuleviimiseks;

45.  on seisukohal, et metsamajanduskavad või samaväärsed dokumendid võivad olla olulised strateegilised abivahendid konkreetsete meetmete rakendamiseks üksikettevõtte tasandil, pikaajaliseks planeerimiseks ning Euroopa metsade säästvaks majandamiseks; rõhutab aga, et majanduskavades sisalduvate konkreetsete meetmete kohapealne rakendamine peab toimuma riiklike õigusaktide kohaselt;

46.  kutsub liikmesriike üles vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele jälgima ja edendama metsamajandamiskavade rakendamist nii, et see ei tekitaks asjatut halduskoormust;

47.  kiidab heaks selge vahetegemise metsamajanduskavade ja võrgustiku Natura 2000 majandamiskavade vahel;

48.  juhib tähelepanu asjaolule, et metsamajanduskavad on ELi maaelu arengu toetuse saamise eelduseks vaid teatud ülempiirist suuremate majapidamiste puhul ning et sellest väiksematele metsapindadele toetust ei anta; märgib, et on võimalik heaks kiita ka muid samaväärseid abivahendeid;

49.  kutsub liikmesriike üles sellist lubatud paindlikkust õigusaktide rakendamisel maksimaalselt ära kasutama, eriti väiksemate ettevõtjate huvides;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid ja toetama uusi ärimudeleid, näiteks tootmisühistuid, mis püüavad õhutada väikseid erametsaomanikke oma metsi aktiivselt ja säästvalt majandama;

51.  väidab, et strateegia nõuetekohaseks rakendamiseks on oluline konkreetne pikaajaline tegevuskava, milles rõhutatakse seda, kui oluline on metsast saadava puidu kasutuselevõtt ja säästev kasutamine eesmärgiga luua lisaväärtust ja töökohti ning ühtlasi pakkuda võimalusi metsandusvaldkonna eraettevõtete tugevdamiseks ja organiseeritud metsaomanike ühenduste toetamiseks;

52.  toonitab, et tõhus ressursikasutus peaks hõlmama programme, millest toetatakse põllumajanduseks kõlbmatute maade metsastamist ja kaitsevööndite rajamist;

Teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus

53.  on seisukohal, et esmatähtis peaks olema teadussaavutuste praktikasse juurutamine, kuna uutest ideedest võib kasu saada kogu sektor ja metsapõhistel valdkondadel on suur kasvupotentsiaal; leiab ka, et täiendavad investeeringud valdkonnas toimuvasse uuendustegevusse võivad tekitada uusi tootmisnišše ja tõhusamaid protsesse, mis tagaksid olemasolevate ressursside parema kasutamise ja võiksid minimeerida metsaressurssidele avalduvat negatiivset mõju;

54.  palub, et komisjon hindaks metsanduse ja puidutöötlemise prioriteetide seisukohast Euroopa teadus- ja arendustegevuse programme (Horisont 2020) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi COSME, vajadusel töötaks metsapõhiste sektorite jaoks välja uusi abivahendeid ning edendaks sihtuuringuid uute ja uuenduslike puidutoodete jaoks kulutõhusate lahenduste leidmiseks, et edendada puidul põhineva säästva biomajanduse arengut;

55.  tunneb heameelt metsaalaste teadmiste ja parimate tavade liikmesriikide vahel jagamisest saadavast kasust ning palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada tööstuse, teadlaste ja tootjate vahelist teabevahetust;

56.  rõhutab, kui tähtis on toetada ELi teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni raamprogramme selleks, et saavutada arukas jätkusuutlik majanduskasv, suurema lisaväärtusega tooted, puhtam tehnoloogia ja tehnoloogia kiire areng, eelkõige puitu kasutavate biokütuste ja tööstusehituse osas, aga ka auto- ja tekstiilitööstuses;

57.  tuletab meelde, et komisjoni andmetel oli 2009. aastal biomajanduse turu maht üle kahe triljoni euro, see andis 20 miljonit töökohta ning moodustas 9% ELi tööhõivest;

58.  märgib, et iga raamprogrammi Horisont 2020 raames biomajanduse teadus- ja uuendustegevusse investeeritud euro loob umbes 10 eurot lisaväärtust; rõhutab, et metsadel on biomajanduses nüüd ja tulevikus oluline osa;

59.  leiab, et tuleks julgustada naftapõhise või soojusmahuka toorme asendamist puidu ja raietoodetega kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, ning et see võimaldaks veelgi enam kliimamuutusi leevendada ja töökohti luua;

60.  rõhutab vajadust viia läbi kõigi metsapõhiste valdkondade väärtusahelaid mõjutavate ELi õigusaktide kulude hindamine, et kaotada igasugune tarbetu ja koormav bürokraatia ning luua toetusraamistik tööstuse pikaajalise konkurentsivõime jätkusuutlikuks tõstmiseks, samuti toetada põhimõtet, et metsandussektorit ja metsapõhiste valdkondade väärtusahelaid mõjutavaid seadusandlikke ettepanekuid tuleks põhjalikult hinnata mõjuhinnangu abil;

61.  on seisukohal, et metsaalase teadmusbaasi laiendamine on teadusuuringute jaoks väga oluline ning et usaldusväärne teave on metsastrateegia rakendamiseks hädavajalik;

62.  viitab Copernicuse programmi ja teiste Euroopa tasandi kosmosealgatuste seireressursside ja teabe kättesaadavusele ning soovitab neid ressursse ja vahendeid rohkem kasutada;

63.  märgib, et riiklik metsakorraldus võimaldab põhjalikult hinnata metsade tagavara, võtta arvesse piirkondlikke kaalutlusi ning arvestada bürokraatia ja kulude vähendamise nõuet;

64.  on rahul komisjoni püüdlustega rajada liikmesriikide andmete ning uute ja seniste andmete võrreldavuse parandamise algatuste baasil Euroopa metsateabesüsteem ning sellega seoses loodab, et täiustatakse metsa- ja puidutööstuse majanduslike ja tööhõive andmete analüüsimist;

65.  soovitab, et eelkõige peaks olema rohkem pikaajalisi andmekogusid, mis aitaksid mõista metsanduses valitsevaid suundumusi ja valdkonna kohanemist kliimamuutustega;

66.  on seisukohal, et säästva metsamajanduse edukaks rakendamiseks on keskse tähtsusega oskuslik ja hästi koolitatud tööjõud, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja meetmeid ja võimaluse korral kasutama selliseid olemasolevaid ELi vahendeid nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa koolitusprogrammid (ET 2020), et toetada põlvkondade vaheldumist ja leevendada metsanduses oskustööjõu puudust;

67.  palub, et komisjon aitaks ette valmistada metsanduse teabekampaaniaid, mille eesmärk on tõsta teadlikkust siin leiduvatest võimalustest tööpuuduse ja rahvastikukao leevendamiseks ning muuta metsandus noorte jaoks köitvamaks;

68.  peab vajalikuks koostada koolitusprogramme, eriti uute turule sisenejate ja noorte metsandustöötajate, samuti ehitusvaldkonna töötajate jaoks, et tõsta nende teadlikkust võimalustest, mida annab puidu kasutamine, nii et oleks tagatud säästva metsamajanduse ja väärtusahela järgnevate etappide jaoks vajalike teadmiste edasiandmine;

69.  tunnistab, et säästev majandamine metsatoodete kogu olelusringi vältel võib oluliselt aidata täita rohelise majanduse eesmärke ja eelkõige neid eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise poliitika ja tõhusa ressursikasutusega;

70.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid edendama metsatoodete säästvat kasutamist ehituses, sealhulgas säästvalt hangitud materjalist ehitatud odavamate majade püstitamisel;

71.  juhib tähelepanu traditsioonilistele kõrge väärtusega kasutusviisidele, näiteks puidu kasutamisele ehituses ja pakendamisel, mille on endiselt väga suur kasvupotentsiaal;

72.  märgib, et praegune tehnika areng võimaldab rajada suuri elamukomplekse peamiselt puidust, millega piiratakse märkimisväärselt ehitussektori CO2 heitkoguseid;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et eeskirjad, mis käsitlevad puidu kasutamist ehituses, on liikmesriigiti erinevad; nõuab seetõttu, et kohustutaks võtma vastu ELi eeskirjad, millega edendatakse puidu ulatuslikumat kasutamist hoonetes;

74.  kutsub liikmesriike üles välja töötama teadmus- ja tehnosiirde toetamise algatusi ning kasutama täiel määral ära praegusi ELi programme, mille kaudu toetatakse teadus- ja uuendustegevust metsanduses ja metsapõhistes sektorites;

75.  märgib, et metsanduse kliimamuutustega kohandamist käsitlevas teaduslikus ja tehnilises uurimistöös esineb suuri lünki, sealhulgas Euroopa metsi ja metsapõhiseid sektoreid tõsiselt ohustava haiguste ja kahjurite ulatuslikuma leviku mõju uurimisel;

76.  soovitab liikmesriikidel ja komisjonil tegutseda, et tõsta teadlikkust Euroopa metsade ja metsanduse majanduslikust, ökoloogilisest ja sotsiaalsest tähtsusest ning säästva metsapõhise biomajanduse ja puidu kui ELi ühe olulise taastuva tooraine tähtsusest;

77.  peab oluliseks soodustada biomassi ratsionaalset kasutamist ja kiiresti kasvavate energiakultuuride arendamist käsitlevaid teadusuuringuid ning luua majanduslikku stiimulit pakkuv mudel biomassijäätmete kasutamiseks;

Globaalprobleemid – keskkond ja kliimamuutused

78.  rõhutab, et säästval metsamajandusel on soodne mõju elurikkusele ja kliimamuutuste leevendamisele ning see võib vähendada metsapõlengute, -kahjurite ja -haiguste ohtu;

79.  rõhutab, et liit on kokku leppinud, et 2020. aastaks tuleb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste, sealhulgas tolmeldamise halvenemine peatada, ökosüsteemid ja nende teenused tuleb säilitada ning vähemalt 15 % kahjustatud ökosüsteemidest tuleks taastada; lisab, et peale selle on liit kokku leppinud, et metsade majandamine peab olema säästev, metsasid, nende elurikkust ja nende pakutavaid teenuseid tuleb kaitsta ja võimaluste piires tõhustada ning metsade vastupanuvõimet kliimamuutustele, tulekahjudele, tormidele, kahjuritele ja haigustele tuleb suurendada; rõhutab lisaks vajadust töötada välja ja rakendada uuendatud liidu metsastrateegia, milles käsitletakse mitmesuguseid metsadele esitatavaid nõudmisis ja metsadest saadavat kasu ning mis moodustab osa metsade kaitse ja edendamise strateegilisemast käsitusest, sh metsade säästva majandamise kaudu(4);

80.  juhib tähelepanu vajadusele uurida lähemalt muid küsimusi, eelkõige rohusööjate liigset arvukust, metsade tervislikku seisundit ja säästva puidutootmise hõlbustamist, metsade geneetilisi ressursse, metsatulekahjude ja pinnase erosiooni vältimise ja tõkestamise abinõusid ning taimkatte taastumist;

81.  tunnistab, et lühikese raieringiga madalmets võib pakkuda säästvat puidu biomassi, tagades samas territooriumi vajaliku hoolduse ja vähendades sellega pinnase erosiooni ja maalihete ohtu tootmisest kõrvale jäetud või mahajäetud maadel;

82.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid Aichi 5. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt peaks 2020. aastaks kõigi looduslike elupaikade, sh metsade hävimise määr langema vähemalt poole võrra ja võimaluse korral tuleks see viia nulli lähedale, samuti tuleks oluliselt piirata elupaikade vaesumist ja killustumist;

83.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kavandaksid oma metsapoliitika viisil, mis võtab igakülgselt arvesse metsade tähtsust bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, pinnase erosiooni tõkestamisel, CO2 sidumisel, õhu puhastamisel ning veeringluse säilitamisel;

84.  märgib, et biomajandus kui Euroopa aruka ja keskkonnahoidliku majanduskasvu põhielement on vajalik selleks, et strateegia „Euroopa 2020” raames ellu viia juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” eesmärke, ning et puidul kui toorainel on bioressursipõhise majanduse poole edenemisel oluline osa;

85.  rõhutab pakilist vajadust selgitada mitmesuguste metsa biomassi energia tootmiseks kasutamise viiside mõju kasvuhoonegaasidele ja teha kindlaks need kasutusviisid, mis aitavad saavutada asjaomase poliitikaga ette nähtud tähtaja jooksul kliimamuutuste leevendamise seisukohast kõige enam kasu;

86.  peab oluliseks, toorainevarude jätkusuutlikke piire arvestades, edendada biomajanduse idee rakendamist, et innovatsiooni ja tehnosiirde kaudu suurendada metsa väärtusahelate majanduslikku tasuvust;

87.  nõuab suuremat toetust erilaadsetele metsasaadustele, kusjuures eri toodete nõudlust tuleb hinnata ja tasakaalustada jätkusuutlike potentsiaalsete varudega ja metsade muude ökosüsteemi teenuste ja funktsioonidega;

88.  on tõsiselt mures maailmas toimuva kiire metsade raadamise pärast, mis toimub eriti arengumaades ja tihtipeale ebaseaduslike raiete teel;

89.  toetab mehhanisme, mis edendavad maailma metsanduse arengut säästvama kasutuse suunas ning sellega seoses viitab eelkõige ELi puidumäärusele(5), mille eesmärk on võitlus ebaseadusliku raie ning kolmandatest riikidest imporditava ebaseaduslikult raiutud puidu Euroopa turule laskmise vastu, samuti puidu ELi importimise lubade süsteemile (FLEGT)(6) ja vabatahtlikele partnerluslepingutele;

90.  palub, et komisjon avaldaks kauaoodatud ülevaate ELi puidumääruse toimimisest ja tulemuslikkusest ning rõhutab, et uus määrus peaks olema proportsionaalne ja püüdma leidma võimalusi Euroopa metsamaa omanike ja metsandustöötajate asjatute kulude ja aruandlusnõuete vähendamiseks, ilma et see kahjustaks määruse eesmärki;

91.   on seisukohal, et ülemaailmsest soojenemisest ja kliimamuutustest tingitud probleeme arvestades peavad ökosüsteemid ja liikide populatsioonid, selleks et olla vastupanuvõimelised, olema terved, tugevad ja bioloogiliselt mitmekesised;

92.  juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad võrgustiku Natura 2000 alad, mis tänu oma erakordsetele loodusvaradele võivad anda suure ökoloogilise ja kultuurilise väärtusega metsapõhiseid tooteid ja teenuseid;

93.  rõhutab, kui tähtsad on heas tervislikus seisundis metsaökosüsteemid, mis pakuvad elupaiku taimedele ja loomadele, kuid toonitab, et sellised heade kavatsustega koostatud õigusaktid nagu ELi elupaikade direktiiv mõjutavad maakasutust puudutavaid otsuseid ja neid tuleb rakendada proportsionaalselt;

94.  tunnustab metsade tähtsust nendega seotud valdkondade arengu jaoks ning sellega seoses rõhutab, kui oluline on toetada meekorjepuude kasvatajaid, kelle tegevus omakorda soodustab taimede tolmlemist;

95.  on seisukohal, et mõningad küsimused, eelkõige ebaseaduslik raie, mõjutavad metsatööstust kogu maailmas, ning palub seepärast, et komisjon sellekohastes rahvusvahelistes organites metsatööstust intensiivsemalt toetaks;

96.  märgib, et nõudlus biomassi ja eriti puidu järele tõuseb ning seepärast tunnustab komisjoni ja liikmesriikide pingutusi, et toetada arenguriikide meetmeid oma metsapoliitika ja metsandusalaste õigusnormide täiustamiseks, eelkõige REDD+(7) (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades) raames;

97.  kutsub komisjoni koostama raadamise ja metsade seisundi halvenemise alast tegevuskava, et tegeleda oma raadamist käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, nagu seda nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis; peab oluliseks näha ette mitte ainult olemasolevate metsade kaitsmine ja majandamine, vaid ka raadatud alade taasmetsastamine;

98.  on seisukohal, et eraldi tuleb tähelepanu juhtida ka korduvalt metsatulekahjudest mõjutatud alade ulatusliku taasmetsastamise vajadusele;

Rakendamine ja aruandlus

99.  rõhutab, et ELi metsastrateegia rakendamine peaks olema mitmeaastane kooskõlastatud protsess, mille käigus tuleks arvestada Euroopa Parlamendi seisukohtadega, ning et strateegia tuleks ellu viia tõhusalt, ühtselt ja minimaalse bürokraatiaga;

100.  kahetseb, et rakendamisprotsess on osaliselt alanud enne Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmist, ning leiab, et see ei ühti komisjoni strateegia-alases tekstis väljendatud eesmärgiga metsaga seotud poliitikavaldkondi paremini kooskõlastada;

101.  on seisukohal, et uus strateegia peaks omavahel ühendama ELi ja liikmesriikide strateegiad ja rahastamiskavad ning tugevdama valdkonnaüleste meetmete kavandamise, rahastamise ja elluviimise sidusust;

102.  nõuab strateegia kaasavat, hästi struktureeritud ja tasakaalustatud rakendamist;

103.  on sellepärast seisukohal, et alalise metsakomitee mandaati tuleb tugevdada ja anda talle rohkem vahendeid, mis võimaldaks komisjonil ELi uut metsastrateegiat ELi tasandil rakendades täiel määral ära kasutada liikmesriikide erialateadmisi; palub, et komisjon konsulteeriks alalise metsakomiteega piisavalt aegsasti enne mis tahes metsamajandust ja puidutööstust mõjutava algatuse või eelnõu esitamist;

104.  rõhutab metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühma ja teiste asjaomaste sidusrühmade tähtsust ning nõuab nende korrakohast kaasamist strateegia elluviimisel;

105.  on seisukohal, et kuna metsandusküsimused hõlmavad paljusid valdkondi, nõuavad need komisjoni eri osakondade vahelist koostööd alati, kui kaalutakse meetmeid, mis võivad säästva metsamajanduse ja sellega seotud valdkondade erisusi mõjutada; palub seepärast, et keskkonna peadirektoraat, kliimameetmete peadirektoraat, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ning teised asjaomased peadirektoraadid teeksid strateegilist koostööd, et tihedama suhtlemise ja kooskõlastamise abil tagada strateegia tulemuslik elluviimine;

106.  on seisukohal, et komisjoni majanduskasvu, tööhõive ja investeeringute alaste prioriteetide loendit arvestades tuleks ELi uue metsastrateegia elluviimisel esmatähtsaks lugeda ka metsasektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tõstmine, linna- ja maapiirkondade toetamine, teadmusbaasi laiendamine, metsade kaitse ja metsaökosüsteemide säilitamine, koostöö ja teabevahetuse edendamine ning puidu ja mittepuiduliste metsasaaduste säästva kasutamise suurendamine;

107.  palub komisjonil täiendada strateegiat erimeetmeid sisaldav energilise tegevuskavaga ning anda igal aastal Euroopa Parlamendile aru selle kohta, mida on saavutatud strateegias sisalduvate erimeetmete elluviimisel;

108.  soovitab kokku kutsuda AGRI-, ENVI- ja ITRE-komisjoni liikmetest koosneva laiendatud parlamendikomisjoni, mis võimaldab tasakaalustatult arutada, kuidas edeneb uue ELi metsastrateegia elluviimine;

o
o   o

109.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 413. (2) Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, riikidevaheline läbirääkimiskomitee eesmärgiga sõlmida õiguslikult siduv kokkulepe Euroopa metsade kohta: http://www.foresteurope.org/ (3) Vaata http://www.forestnegotiations.org/. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused. (6) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (FLEGT – metsandusõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus). (7) Raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine: http://unfccc.int/methods/redd/items/7377.php