Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, eriti selle artikli 7 lõiget 2 ning artikleid 9 ja 10,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0328/2015),

A.  arvestades, et kalavarude jätkusuutlikkus on kalandussektori tuleviku vältimatu eeltingimus;

B.  arvestades, et alates 2009. aastast on seadusandlikud ettepanekud tehniliste meetmete ja mitmeaastaste kavade kohta vähe edasi liikunud, peamiselt pingete tõttu Euroopa institutsioonide vahel nende otsustusõiguse küsimuses ELi toimimise lepingu artikli 43 alusel seoses komisjoni ettepanekutega mitmeaastaste kavade kohta, ning osaliselt raskuste tõttu tehnilisi meetmeid käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimisel Lissaboni lepinguga;

C.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika (määrus (EL) nr 1380/2013) eesmärkide hulka kuulub püütavate liikide populatsiooni taastamine ja hoidmine vähemalt tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, kasutades selleks ökosüsteemil ja selektiivsusel põhinevat lähenemisviisi; arvestades, et nende eesmärkide saavutamise peamiste vahendite hulka kuuluvad tehnilised meetmed ja mitmeaastased kavad;

D.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika 2013. aasta reformi peamiste muudatuste hulgas on ka lossimiskohustus ja piirkondadeks jaotamine;

E.  arvestades, et tehniliste meetmete keerukus ja mitmekesisus, samuti asjaolu, et need jagunevad mitme eri määruse vahel, on teinud nende rakendamise kalurite jaoks raskeks, mis võib muuta kalurid umbusklikuks;

F.  arvestades, et piirkondadeks jaotamise põhimõte näeb ette ka konsulteerimise nõuandekomisjonidega, et tuua sidusrühmad otsustamisprotsessile lähemale ning paremini hinnata otsuste võimalikku sotsiaal-majanduslikku mõju;

G.  arvestades, et tehniliste meetmete keerukus ja raskused nende rakendamisel, lisaks ühise kalanduspoliitika käegakatsutavate tulemuste või stiimulite puudumine on tekitanud kalurites usaldamatuse;

H.  arvestades, et tehniliste meetmete läbivaatamisel, järgides parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, tuleks seada eesmärgiks kalanduse ja mereressursside keskkonnasäästlikkuse parandamine kooskõlas sektori sotsiaal-majandusliku elujõulisusega;

I.  arvestades, et uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja kasutada selektiivsemaid püügivahendeid ja -meetodeid;

J.  arvestades, et sageli takistavad õigusaktid käimasolevaid uuendusi püügivahendite selektiivsuse suurendamiseks;

K.  arvestades, et lossimiskohustus muudab oluliselt lähenemisviisi kalavarude majandamisele, eriti põhjalähedasele püügile, ning see tingib vajaduse käsitleda uut moodi tehnilisi meetmeid peamistes valdkondades, nagu saagi koostis ja võrgusilma suurus;

L.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata väikesemahulise kalapüügi tähtsusele rannikuäärsete kogukondade jätkusuutlikkuse jaoks, eriti naiste ja laste rolli jaoks; arvestades, et ühine kalanduspoliitika peab võimalikuks erikorda väikesemahulise püügi jaoks Euroopas;

M.  arvestades, et väikesemahulise püügi mõiste vajab üldist määratlust, võttes arvesse selle rolli merekeskkonna taastamisel ning traditsiooniliste ja keskkonnasäästlike tavade ja ametite säilitamisel;

N.  arvestades, et Lissaboni lepingu kohase seadusandliku tavamenetlusega tuleks võtta vastu raammäärus, milles on kindlaks määratud kõikide merepiirkondade ühised aluspõhimõtted, et kindlustada ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmine ELis, tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ning lihtsustada tehniliste meetmete rakendamist ja järelevalvet;

O.  arvestades, et seadusandlik tavamenetlus ei ole alati vajalik meetmete puhul, mis on võetud piirkondlikul tasandil või mida muudetakse sageli või mis põhinevad kaasseadusandjate poolt otsustatud normidel või eesmärkidel, küll aga tuleb seadusandlikku tavamenetlust kasutada selliste eeskirjade vastuvõtmiseks, mis on ühised kõikidele merepiirkondadele, samuti meetmete puhul, mis sisalduvad erimäärustes või mida lähemal ajal tõenäoliselt ei muudeta;

P.  arvestades, et piirkondadeks jaotamisega tuleb tagada, et tehnilisi meetmeid kohandatakse vastavalt iga püügipiirkonna ja iga vesikonna eripärale, mis annab paindlikkuse ja võimaldab hädaolukorras kiiresti reageerida; arvestades, et piirkondadeks jaotamine peab muutma tehnilised meetmed lihtsamaks, et neid oleks kergem mõista, rakendada ja jõustada; arvestades, et tehniliste meetmete vastuvõtmisel piirkondlikul alusel tuleks järgida mudelit, milles kaasseadusandjad on reformitud ühise kalanduspoliitika raames kokku leppinud;

Q.  arvestades, et piirkondadeks jaotamine võib aidata muuta eeskirju lihtsamaks ja mõistetavamaks, mis oleks kalandussektori ja teiste sidusrühmade jaoks väga tervitatav, eriti juhul, kui nad on eeskirjade vastuvõtmisesse kaasatud;

R.  arvestades, et piirkondadeks jaotamine ei tohi viia taasriigistamiseni, sest see ei sobi kokku ühise kalanduspoliitikaga kui ühise poliitikaga, milles ELil on ainupädevus, kuna varud on ühised;

S.  arvestades, et tehniliste meetmete vastuvõtmisel piirkondlikul alusel tuleks järgida mudelit, milles kaasseadusandjad on uue ühise kalanduspoliitika raames kokku leppinud, nimelt peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid asjaomaste liikmesriikide ühiste soovituste alusel, mis vastavad kaasseadusandjate poolt kindlaks määratud normidele ja eesmärkidele, või juhul, kui asjaomased liikmesriigid ettenähtud ajaks ühist soovitust ei esita, siis komisjoni enda algatusel; arvestades ka seda, et Euroopa Parlamendil on endiselt õigus esitada Lissaboni lepingu kohaselt delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväiteid;

T.  arvestades, et tehniliste meetmete raamistiku läbivaatamine peaks andma võimaluse jätkata mõttevahetust piirkondadeks jaotamise üle ja kaaluda alternatiive delegeeritud õigusaktidele;

U.  arvestades, et teatavad erimääruste ettepanekud, mis sisaldavad tehnilisi meetmeid (triivvõrgud, vaalaliste kaaspüük, süvamerepüük), on tekitanud poleemikat; arvestades, et mõned ettepanekud, näiteks ettepanekud süvamerepüügi kohta Atlandi ookeani kirdeosas, on olnud peatatud üle kolme aasta; arvestades, et arutelud triivvõrgupüügi üle on samuti ummikseisus; arvestades, et piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on mitmeid erisätteid tehniliste meetmete kohta tagasi lükanud;

V.  arvestades, et tehniliste meetmete juures tuleks arvesse võtta ebaseadusliku kalapüügi nähtust, millega kaasneb sageli püügivahendite ebaseaduslik kasutamine, ning tuleks leida tõhus lahendus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi probleemile;

W.  arvestades, et ELi püügipiirkondades kohaldatavad tehnilised meetmed ei vasta alati innovaatilise tegevuse ja erinevate kohalike püügipiirkondade vajadustele; arvestades, et seetõttu vajavad kalurid piirkondlikul lähenemisviisil põhinevaid tehnilisi meetmeid, mis vastaksid iga merepiirkonna erinevatele tingimustele; arvestades, et kalavarude jätkusuutlik majandamine on hädavajalik ning sellega seoses on oluline õigusakte lihtsustada ja kohandada vastavalt tegelikele oludele koha peal; arvestades, et tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et püügipiirkonnad on ühised kolmandate riikidega, kelle kaitse-eeskirjad on Euroopa omadest väga erinevad;

X.  arvestades, et Euroopa vetes ja eriti Vahemeres on väga oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed ja teeksid koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate isikute tuvastamiseks, kindlustades sellega, et rakendatakse kohaldatavaid karistusi ning tugevdatakse piirikontrolli ja kontrolli seisuplatsil;

Y.  arvestades, et aastatel 2002–2009 vastu võetud mitmeaastased kavad ei ole võrdselt tõhusad; arvestades, et ühise kalanduspoliitika uute eeskirjade alusel võetakse vastu uued mitmeaastased kavad;

Z.  arvestades, et läbirääkimised kolmandate riikidega peavad olema osa jõupingutustest jätkusuutlikkuse saavutamiseks;

AA.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformiga on sätestatud lossimiskohustus ja võimaldatud paindlikkust, erandeid ning rahalist toetust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist;

AB.  arvestades, et tagasiheitekeelu rakendamisel mitme liigiga püügipiirkondades tekib tõenäoliselt raskusi seoses püüki piiravate liikidega;

AC.  arvestades, et Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlament kalanduse alal kaasseadusandja, välja arvatud lubatud kogupüügi ja kvootide osas;

AD.  arvestades, et alates 2009. aastast ei ole Euroopa Parlament saanud vastu võtta ühtegi mitmeaastast kava, kuna nõukogu on ettepanekud blokeerinud;

AE.  arvestades, et kaasseadusandjad on mitmeaastaste kavade institutsioonidevahelise töörühma raames tunnistanud, et nende kavade küsimuses on oluline koos töötada, leidmaks praktilisi lahendusi vaatamata eriarvamustele õigusraamistiku sätete tõlgendamisel;

AF.  arvestades, et mitmeaastased kavad peaksid andma kindla ja püsiva juhtimisraamistiku, mis põhineb parimatel ja uusimatel teaduslikel ja sotsiaal-majanduslikel andmetel, ning need peaksid olema piisavalt paindlikud, et kohaneda vastavalt varude muutumisele ja iga-aastastele otsustele püügivõimaluste jagamise kohta;

AG.  arvestades, et tulevaste mitmeaastaste kavade ühiste elementidena on määratletud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse piir ja tähtaeg selle saavutamiseks, kaitsemeetmete rakendamise mehhanism, biomassi miinimumväärtused, mehhanism, mille abil kohanduda ettenägematute muutustega parimates olemasolevatest teaduslikes nõuannetes, ning läbivaatamisklausel;

AH.  arvestades, et mitmeaastased kavad peavad seadma üldeesmärgi, mis oleks halduse ja teaduse aspektist saavutatav; arvestades, et need peaksid sisaldama pika perspektiivi stabiilset saagikust kooskõlas parimate olemasolevate teaduslike nõuannetega, ning see peaks kajastuma nõukogu iga-aastastes otsustes püügivõimaluste kohta; arvestades, et need iga-aastased otsused peaksid piirduma rangelt püügivõimaluste jagamisega;

AI.  arvestades, et Euroopa Kohtu 26. novembri 2014. aasta otsus kohtuasjades C-103/12 Euroopa Parlament vs. nõukogu ja C-165/12 komisjon vs. nõukogu Euroopa Liidu vetes kalapüügivõimaluste eraldamise kohta Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis loob pretsedendi, selgitades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 43 sisalduva kahe erineva õigusliku aluse sisu ja piire; arvestades, et artikli 43 lõiget 3 võib õigusliku alusena kasutada ainult püügivõimaluste eraldamiseks lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate määruste alusel;

AJ.  arvestades, et Euroopa Kohus tegi 1. detsembril 2015 otsuse liidetud kohtuasjades C-124/13 ja C-125/13 Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon vs. nõukogu, mis käsitlevad nõukogu määrust (EL) nr 1243/2012, millega muudetakse tursavarude pikaajalist kava. Kohus kinnitab, nii nagu väitis ka parlament, et määruse eesmärki ja sisu arvestades oleks see tulnud vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel seadusandliku tavamenetluse korras, kus parlament on kaasseadusandja, kuna määrus sisaldab poliitilisi valikuid, mis mõjutavad mitmeaastast kava ja on vajalikud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

AK.  arvestades, et mitmeaastaste kavade puudumisel võib kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu muuta tagasiheitekavadega, mille komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusaktidega asjaomaste liikmesriikide soovituste alusel, või juhul, kui asjaomased liikmesriigid ettenähtud ajaks ühist soovitust ei esita, siis komisjoni enda algatusel; rõhutab, kui oluline on kalavarude kaitseks alammõõdu kehtestamise otsuseid tehes kaitsta noorkalu ja järgida teaduslikke nõuandeid;

AL.  arvestades, et tagasiheitekavadel on keskne roll püügitehnikate muutmisel ning seetõttu mõjutab see kalastussuremust ja kudekarja biomassi, mis mõlemad on mitmeaastastes kavades mõõdetavad eesmärgid; põhjuseks võib olla kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu muutmine; arvestades, et alammõõtude muutmisega delegeeritud õigusaktide kaudu muudetaks mitmeaastaste kavade peamisi parameetreid väljastpoolt;

AM.  arvestades, et kaasseadusandjate soov oli, et need delegeeritud õigusaktid oleksid üleminekumeede, mida ei kohaldataks mingil juhul kauem kui kolm aastat;

AN.  arvestades, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud võivad ühe ja sama liigi puhul piirkonniti varieeruda, et võtta arvesse liikide ja püügipiirkondade eripärasid; arvestades, et võimaluse korral on alati soovitatav kehtestada kõikide piirkondade jaoks horisontaalotsused, et hõlbustada seiret;

1.  on seisukohal, et ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimise tagamiseks tuleks tulevasi tehnilisi meetmeid lihtsustada, et kaotada mis tahes vastuolu ja/või dubleerimine, need peaksid kuuluma selgelt struktureeritud õigusraamistikku ja põhinema usaldusväärsetel vastastikku hinnatavatel teaduslikel andmetel;

2.  peab vajalikuks koostada terviklik loetelu, milles oleksid kokku võetud kõik praegu kehtivad tehnilised meetmed, et saada parem ülevaade võimalikest lihtsustustest ja väljajättudest tulevaste tehniliste meetmete puhul;

3.  on veendunud, et tehnilised meetmed tuleb läbi vaadata, et viia ellu ühise kalanduspoliitika eesmärgid, parandada selektiivsust, vähendada võimalikult palju tagasiheidet ja kalapüügi mõju keskkonnale, lihtsustada kehtivaid eeskirju ja suurendada teaduslikku baasi;

4.  on seisukohal, et tehnilisi meetmeid tuleks kohandada vastavalt iga püügitegevuse ja iga piirkonna konkreetsetele vajadustele, aidates seega parandada asjaomase sektori vastavust nõuetele;

5.  jääb kindlaks seisukohale, et tehniliste meetmete lihtsustamine ja nende puhul piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaldamine peaks olema alati kooskõlas tehniliste meetmete määruse tegeliku eesmärgiga, milleks on juhupüügi ja merekeskkonnale avalduva mõju võimalikult ulatuslik vähendamine;

6.  on seisukohal, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamise hõlbustamiseks ning nende eeskirjade kalandussektori ja muude sidusrühmade jaoks vastuvõetavamateks muutmiseks ning nende järgimise tagamiseks tuleb kalurid kaasata ulatuslikumalt otsustusprotsessi, eelkõige nõuandekomisjonides, ning neile tuleb pakkuda stiimuleid, nt toetus, mida antakse EMKFi või muude instrumentide raames innovatsiooni, koolituse ja varustuse tarbeks ning selektiivsemate püügivahendite kasutamiseks;

7.  on seisukohal, et uue õigusraamistikuga hõlbustatakse niisuguste innovatiivsete püügivahendite ulatuslikumat kasutamist, mille puhul on teaduslikke tõendeid nii selle kohta, et need suurendavad selektiivsust, kui ka selle kohta, et neil on väiksem mõju keskkonnale;

8.  on seisukohal, et innovatsiooni ja teadusuuringuid tuleb edendada eesmärgiga tagada ühise kalanduspoliitika nõuetekohane rakendamine eelkõige tagasiheite lossimise osas, et suurendada selektiivsust ning ajakohastada püügi- ja seiretehnikat;

9.  on veendunud, et sõltumatute teadusuuringute kohaselt selektiivsemateks osutunud innovatiivsete püügivahendite säästev kasutamine peaks olema lubatud piiranguteta või tarbetute koguseliste piiranguteta, seda peaksid reguleerima õigusaktid ja täiendavate teadusuuringute jaoks tuleks anda rahalist toetust;

10.  peab vajalikuks säilitada seadusandlik tavamenetlus kõikide merepiirkondade jaoks ühiste eeskirjade vastuvõtmisel, sealhulgas tehniliste meetmete, kaasa arvatud erimäärustes sisalduvate tehniliste meetmete või lähitulevikus tõenäoliselt mitte muudetavate tehniliste meetmete jaoks standardite ja eesmärkide kehtestamisel, ning on seisukohal, et seadusandlik tavamenetlus ei ole alati vajalik piirkondlikul tasandil võetavate või tõenäoliselt sageli muudetavate meetmete puhul; on arvamusel, et neid meetmeid tuleks nende asjakohasuse säilimise tagamiseks korrapäraselt hinnata; on seisukohal, et delegeeritud õigusaktide mõistlik kasutamine võib anda vajaliku paindlikkuse ja reageerimisvõime; tuletab siiski meelde, et Euroopa Parlamendil on endiselt õigus esitada aluslepingu kohaselt delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväiteid;

11.  soovitab määrata kindlaks selge ja üldise tehniliste meetmete Euroopa raamistiku, milles esitatakse piiratud arv olulisi horisontaalseid põhimõtteid; on veendunud, et kõiki enamiku Euroopa vete suhtes mitte kohaldatavaid eeskirju ei tuleks lisada sellesse üldisesse raamistikku, vaid nende puhul tuleks hoopis kohaldada piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

12.  on seisukohal, et kõik piirkondlikul tasandil vastu võetud meetmed peaksid vastama tehniliste meetmete raammäärusele ning olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ eesmärkidega;

13.  on seisukohal, et tehnilisi meetmeid käsitlevad eeskirjad tuleks kehtestada piirkondadeks jaotamise protsessi asjakohase kasutamise abil ning need peaksid põhinema ühistel kesksetel põhimõtetel ja määratlustel, sealhulgas ühistel eesmärkidel ja standarditel, mida tuleb kohaldada kogu ELis, sealhulgas keelatud liikide ja püügivahendite loetelul, erieeskirjadel suuremate merepiirkondade jaoks ja teataval arvul konkreetsetel tehnilistel normidel, mis kõik võetaks vastu seadusandliku tavamenetluse alusel; märgib, et piirkondadeks jaotamist kohaldataks piirkondlikul tasandil kohaldatavate või sageli muudetavate eeskirjade puhul ning seda tuleks korrapäraselt uuesti hinnata;

14.  rõhutab, et uus tehniliste meetmete raammäärus tuleb sõnastada selgelt, mis eeldab märkimisväärseid selgitusalaseid jõupingutusi; nõuab seetõttu, et kehtivad tehniliste meetmete määrused, eelkõige nõukogu määrused (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1967/2006, tunnistataks eelnevalt kehtetuks, et piirata määruste arvu;

15.  tuletab meelde, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võivad liikmesriigid delegeeritud õigusaktide puhul tehniliste meetmete määruses kehtestatava tähtaja jooksul esitada komisjonile soovitusi ja et komisjon ei saa võtta ühtki õigusakti vastu enne kõnealuse tähtaja möödumist;

16.  peab vajalikuks hinnata ühise kalanduspoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärke järgides tehnilistel meetmetel põhinevate erimääruste asjakohasust, tulemuslikkust ja sotsiaal-majanduslikku mõju ELi laevastikele ja kohalikele kogukondadele;

17.  on veendunud, et tehnilised meetmed peaksid sisaldama erisätteid teatavate püügivahendite kasutamise kohta, et kaitsta ohualdis elupaikasid ja mereliike;

18.  on veendunud, et tehnilised meetmed peaksid tagama selle, et ei kasutata destruktiivseid ja mitteselektiivseid püügivahendeid, ning et lõhke- ja toksiliste ainete üldine kasutamine tuleks keelata;

19.  on veendunud, et kiireloomuliselt on vaja kehtestada sidus tehniliste meetmete kogum iga merepiirkonna jaoks, võttes arvesse igaühe eripära, kus liidu otsused võivad oluliselt mõjutada kalavarude taastumist ja ökosüsteemide kaitset ning ühiste kalavarude säästvat majandamist;

20.  jääb kindlaks seisukohale, et hoolimata lossimiskohustusest, mis jõustus 1. jaanuaril 2015. aastal ja mida tuleb järk-järgult kohaldada kalavarude suhtes 2019. aastaks, peavad tehnilisi meetmeid käsitlevad sätted olema piisavalt paindlikud, et kohanduda reaalajas kalandustegevuses toimuva arenguga ja pakkuda kalandussektorile rohkem võimalusi selektiivse kalapüügi meetodite alase innovatsiooni ellurakendamiseks;

21.  on veendunud, et lossimiskohustus kujutab endast kalandustegevuse jaoks olulist muutust ja et seetõttu tuleb tehnilisi meetmeid kohandada, et nende alusel oleks võimalik rakendada ja hõlbustada selektiivsemat kalapüüki; soovitab selle saavutamiseks võtta järgmised kolm meedet:

22.  võtab teadmiseks raskused, mis tulenevad nõukogu määruses (EÜ) nr 2406/96 sätestatud turustusnormide ja saagi alammõõtude kooseksisteerimisest; nõuab nende ühtlustamist uue tehniliste meetmete raammäärusega;

23.  on seisukohal, et tehniliste meetmete läbivaatamisel tuleks arvesse võtta nende mõju bioloogiliste ressursside kaitsele, merekeskkonnale, kalapüügiga tegelemise kuludele ja sotsiaal-kutsealasele kasumlikkusele;

24.  on veendunud, et tehniliste meetmete raammäärusega taotletav kaitse-eesmärk oleks tulemuslikumalt saavutatav meetmetega, mis on suunatud pakkumise ja nõudluse juhtimise parandamisele tootjate organisatsioonide toel;

25.  on seisukohal, et juhuslik väikesemahuline kalapüük liikmesriikide ja piirkondade sisevetes peab jääma lubatud kogupüügist (TAC) välja;

26.  on veendunud, et mitmeaastastel kavadel on ühises kalanduspoliitikas ülimalt oluline roll kalavarude kaitsmisel, sest need kujutavad endast kõige sobivamat vahendit tehniliste erimeetmete vastuvõtmiseks ja rakendamiseks eri kalandustegevuse jaoks;

27.  on veendunud, et kaasseadusandjad peavad jätkama püüdlusi mitmeaastaste kavade osas kokkuleppele jõudmiseks, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaseid institutsioonilisi pädevusi ja lähtudes asjaomasest kohtupraktikast;

28.  on veendunud, et mitmeaastased kavad peaksid moodustama tugeva ja kestva raamistiku kalavarude majandamiseks, põhinema kõige parematel ja uuematel vastastikku tunnustatud teaduslikel ja sotsiaal-majanduslikel tõenditel ning neid tuleks kohandada vastavalt varude arengule, samuti peaksid need pakkuma paindlikkust nõukogu iga-aastaste otsuste vastuvõtmiseks kalapüügivõimaluste kohta; märgib, et kõnealused iga-aastased otsused ei tohiks minna kaugemale kalapüügivõimaluste eraldamise rangest raamistikust ning nendega tuleks võimaluse piires püüda vältida kalapüügivõimaluste suuri kõikumisi;

29.  jääb kindlaks seisukohale, et tulevaste mitmeaastaste kavade osas tuleb teha edusamme eesmärgiga taastada ja säilitada kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kõrgemal tasemel, sealhulgas on vaja esialgset ajakava, kaitse piirväärtust kaitsemeetmete käivitamiseks, teaduslikes seisukohtades esinevate muutustega kohanemise mehhanismi ja läbivaatamisklauslit;

30.  on seisukohal, et segapüügi puhul lossimiskohustusest tingitud probleemide vältimiseks tuleb parandada selektiivsust ja vähendada võimalikult ulatuslikult juhupüüki; on seisukohal, et soovitatav oleks otsida viise paindlikkusmeetmete võtmise võimaluse kasutamiseks ja teaduslikult kindlaks tehtud kalastussuremuse ulatuse kasutamiseks lubatud kogupüügi kehtestamisel;

31.  kinnitab veel kord vajadust suurendada nõuandekomisjonide kaudu sidusrühmade osalemist mitmeaastaste kavade koostamises ja rakendamises ning kõikides piirkondadeks jaotamist käsitlevates otsustes;

32.  on veendunud, et Euroopa Parlament peaks eriti tähelepanelikult kontrollima tagasiheitekavasid käsitlevaid delegeeritud õigusakte ja jätma endale õiguse esitada nende suhtes vastuväiteid, kui ta peab seda vajalikuks;

33.  on seisukohal, et tagasiheitekavasid, sealhulgas kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmist käsitlevate delegeeritud õigusaktide ajutine kehtivusaeg ei tohiks mingil juhul olla pikem kui kolm aastat ja need tuleks vajaduse korral asendada mitmeaastase kavaga ning selleks tuleks mitmeaastased kavad võtta vastu võimalikult kiiresti;

34.  on arvamusel, et piirkondadeks jaotamise kontekstis peaksid iga liigi puhul kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid käsitlevad otsused põhinema teaduslikel nõuannetel; rõhutab vajadust vältida turustamise valdkonnas eeskirjade eiramisi või pettusi, mis võivad seada ohtu siseturu toimimise;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.