Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Maldiivide kohta, eelkõige 16. septembri 2004. aasta(1) ja 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni(2),

−  võttes arvesse Maldiivi Vabariigi parlamendivalimisi jälginud ELi valimisvaatlusmissiooni 22. märtsi 2014. aasta lõpparuannet,

−  võttes arvesse 30. septembri 2014. aasta kohapealset ühisavaldust kodanikuühiskonda ja inimõigusi Maldiividel ähvardavate ohtude kohta, mis tehti ELi delegatsiooni kokkuleppel ELi liikmesriikide saatkondade ning Norra ja Šveitsi akrediteeritud saatkondadega Colombos,

−  võttes arvesse oma Lõuna-Aasia riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi 12. märtsi 2015. aasta avaldust endise presidendi Mohamed Nasheedi vahistamise kohta Maldiividel ning oma väliskomisjoni esimehe 10. aprilli 2015. aasta kirja Maldiivi Vabariigi välisministrile,

−  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 14. märtsi 2015. aasta avaldust endise presidendi Mohamed Nasheedi süüdimõistmise kohta,

−  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 5. novembri 2015. aasta avaldust erakorralise seisukorra väljakuulutamise kohta Maldiivide presidendi poolt,

−  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Maldiivid on ühinenud,

−  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini 18. märtsi 2015. aasta avaldust endise presidendi Mohamed Nasheedi kohtuprotsessi kohta,

−  võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma 4. septembri 2015. aasta arvamust nr 33/2015 (Maldiivid),

−  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogus 6. mail 2015. aastal toimunud viimase inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamisega seotud dokumente,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2013. aasta presidendivalimiste protsessi, mille tulemusena sai võimule Abdulla Yameen Abdul Gayoom, varjutasid rikkumised;

B.  arvestades, et 13. märtsil 2015. aastal mõisteti Maldiivide esimene demokraatlikult valitud president Mohamed Nasheed poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel 13 aastaks vangi, ning arvestades, et selle mõistis hukka meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm; arvestades, et tema kohtuprotsessi varjutasid rikkumised; arvestades, et endised ametnikud, sealhulgas endine asepresident Ahmed Adeeb ja endised kaitseministrid Mohamed Nazim ja Tholhath Ibrahim on samuti kinni peetud ja vangistatud;

C.  arvestades, et on väljendatud muret Maldiivide äärmiselt politiseeritud kohtusüsteemi pärast, mis on aastate jooksul kuritarvitanud oma võimu ja tegutsenud hetkel võimul oleva partei huvides ja opositsioonipoliitikute vastu;

D.  arvestades, et 4. novembril 2015. aastal kuulutas Maldiivide valitsus välja erakorralise seisukorra, mis kuus päeva hiljem tühistati ning mis näis olevat moodus valitsusvastaste massimeeleavalduste ärahoidmiseks, ning arvestades, et valitsus pälvis laialdase hukkamõistu kodanike põhiõiguste peatamise ning sõjaväele ja politseile meelevaldse läbiotsimis- ja vahistamisõiguse andmise eest;

E.  arvestades, et 27. ja 28. novembril 2015. aastal ajas Maldiivide politsei opositsiooni meeleavaldajaid laiali pisar- ja pipragaasi abil ning vahistas üle tosina meeleavaldaja, kes nõudsid endise presidendi ja teiste vangistatud poliitiliste juhtide vabastamist;

F.  arvestades, et 4. septembril 2015. aastal rünnati inimõigustele spetsialiseerunud juristi ja endise presidendi Mohamed Nasheedi ühte õigusnõustajat Mahfooz Saeedi;

G.  arvestades, et 2014. aasta aprillis tühistati Maldiividel surmanuhtluse moratoorium (sealhulgas alaealistele määratud karistuse edasilükkamine), mis kehtestati 1953. aastal;

H.  arvestades, et parlament on vastu võtnud õigusaktid, mille kohaselt on Maldiivide valitsuse ja selle liikmete vastaste piiravate meetmete ja muude seotud karistuste nõudmise korral tegemist riigireetmisega;

I.  arvestades, et Parlamentidevahelise Liidu parlamendiliikmete inimõiguste komitee nimetas Maldiive opositsiooni kuuluvate parlamendiliikmete ründamise poolest üheks probleemsemaks riigiks maailmas, kuna opositsioonipoliitikuid pidevalt ähvardatakse, vahistatakse ja vangistatakse; arvestades, et sõnavabadus (sealhulgas meediavabadus), ühinemisvabadus ja demokraatlik pluralism on olnud aina suuremas ohus ning sadu valitsusvastaseid meeleavaldajaid on vahistatud ja neile on esitatud süüdistus;

J.  arvestades, et muret tekitab ka radikaalsete islamistide kasvav sõjakus ning väidetavalt ISISega liitunud radikaliseerunud noorte meeste ja naiste suur arv; arvestades, et hinnangute kohaselt on Maldiivide puhul inimese kohta arvestatuna ISISe liikmeks värvatute arv kõigist riikidest suurim;

K.  arvestades, et 2014. aasta augustis n-ö kadunuks jäänud valitsuskriitilise ajakirjaniku Ahmed Rilwani asukoht on endiselt teadmata ja kardetakse, et ta on nüüdseks surnud;

L.  arvestades, et jõugud ja äärmuslikud islamirühmitused – väidetavalt koostöös politseiga – ründavad sageli asutusi, organisatsioone ja üksikisikuid, kes on valitsuse tegevuse suhtes kriitilised või keda süüdistatakse ateismi levitamises, ning arvestades, et see loob hirmuõhkkonna;

M.  arvestades, et üha rohkem ahistatakse, ähvardatakse ja rünnatakse kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid, sealhulgas Maldiivide endist inimõiguskomisjoni, keda ülemkohus kritiseeris aruande esitamise eest ÜRO Inimõiguste Nõukogule inimõiguste olukorra üldiseks korrapäraseks läbivaatamiseks;

1.  väljendab sügavat muret demokraatlike standardite järkjärgulise halvenemise ja üha autoritaarsemate suundumuste pärast Maldiividel, kuna need loovad hirmu- ja poliitiliste pingete õhkkonna, mis võib seada ohtu riigis viimastel aastatel inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kehtestamisel tehtud edusammud;

2.  mõistab hukka poliitiliste oponentide mahasurumise; kutsub Maldiivide valitsust üles viivitamata ja tingimusteta vabastama endise presidendi Mohamed Nasheedi, endise asepresidendi Ahmed Adeebi, endised kaitseministrid Tholhath Ibrahimi ja Mohamed Nazimi ning šeik Imran Abdulla ja teised poliitvangid ning tühistama kõik neile esitatud süüdistused; väljendab muret ka endise presidendi halveneva tervise pärast;

3.  kordab, et on väga pettunud seoses tõsiste rikkumistega endise presidendi Mohamed Nasheedi kohtuprotsessis;

4.  kutsub Maldiivide valitsust üles tagama kohtusüsteemi täieliku erapooletuse ning austama nõuetekohast menetlust ja õigust õiglasele, erapooletule ja sõltumatule kohtumenetlusele; rõhutab vajadust depolitiseerida riigi kohtusüsteem ja julgeolekuteenistused;

5.  väljendab sellega seoses tõsist muret peaprokuröri ametist vabastamise pärast ning tuletab valitsusele meelde, et peaprokuratuur on Maldiivide põhiseaduse kohaselt sõltumatu põhiseaduslik organ ning peaprokuröril tuleb võimaldada täita oma õiguspäraseid põhiseaduslikke volitusi ilma teiste võimuharude meelevaldse poliitilise sekkumise või hirmutamiseta;

6.  on sügavalt mures inimõiguste olukorra pideva halvenemise ja sealhulgas erakorralise seisukorra väärkasutamise pärast täidesaatva võimu poolt Maldiividel, samuti on sügavalt mures selle pärast, et olukord võib veelgi halveneda; tuletab Maldiivi Vabariigile meelde riigi rahvusvahelisi kohustusi seoses inimõiguste ning sealhulgas lapse õiguste ja põhivabaduste austamisega;

7.  nõuab tõelise dialoogi alustamist kõigi poliitiliste parteide vahel selle ebakindla saareriigi tuleviku teemal;

8.  kutsub Maldiivide valitsust üles austama ja täielikult toetama õigust meelt avaldada, õigust sõnavabadusele ning kogunemis- ja ühinemisvabadusele ning mitte püüdma neid õigusi piirata; kutsub ühtlasi Maldiivide valitsust üles tegema lõppu nende nn korravalvurite karistamatusele, kes on kasutanud vägivalda usulist sallivust propageerivate isikute, rahumeelsete meeleavaldajate, kriitiliselt meelestatud meedia ja kodanikuühiskonna suhtes; kutsub Maldiive üles täielikult austama oma rahvusvahelisi kohustusi;

9.  kutsub Maldiivide valitsust üles kaitsma demokraatiat pooldavate aktivistide, mõõdukate moslemite, ilmalikkuse toetajate ning nende isikute õigusi, kes on vastu vahhabiitliku ja salafistliku ideoloogia levitamisele Maldiividel, ning tagama neile õiguse osaleda kõigis Maldiivide avaliku elu valdkondades;

10.  tuletab meelde, et meediavabadus on toimiva demokraatia nurgakivi; kutsub Maldiivide valitsust ja ametivõime üles tagama selliste ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate nõuetekohase kaitse, kes seisavad silmitsi ähvarduste ja rünnakutega oma õiguspärase töö tõttu, ning sellega seoses võimaldama nõuetekohase uurimise korraldamist Ahmed Rilwani kadumise, Mahfooz Saeedi vastase rünnaku ning ajakirjanike, kodanikuühiskonna liikmete ja sõltumatute asutuste vastaste rünnakute ja ähvarduste küsimuses;

11.  nõuab surmanuhtluse moratooriumi viivitamatut taaskehtestamist eesmärgiga surmanuhtlus kaotada, samuti nõuab karistusseadustiku läbivaatamist eesmärgiga lõpetada kehalise karistamise kasutamine;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama Maldiive külastada kavatsevatele turistidele mõeldud põhjalikud hoiatused inimõiguste olukorra kohta selles riigis; kutsub ka Euroopa välisteenistust üles tähelepanelikult jälgima inimõiguste ja poliitilist olukorda Maldiividel;

13.  nõuab, et EL ja liikmesriigid kehtestaksid Maldiividel demokraatia jätkuva tagasilanguse ja inimõiguste olukorra halvenemise korral piiravad meetmed sihipäraste sanktsioonide kujul, et külmutada Maldiivide valitsuse teatavate liikmete ja äriringkondadesse kuuluvate peamiste valitsusmeelsete varad välismaal ning kehtestada nende suhtes reisikeeld;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikidele ning Maldiivide valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 140 E, 9.6.2005, lk 165. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0180.