Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 6. oktoober 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
ILO sunniviisilise töö konventsioon: õigusalane koostöö kriminaalasjades ***
 Kontrollimeetmete kehtestamine 4-metamfetamiini suhtes *
 Kontrollimeetmete kehtestamine 5-(2-aminopropüül)indooli suhtes *
 Kontrollimeetmete kehtestamine 25I-NBOMe, AH-7921, MDPV ja metoksetamiini suhtes *
 Kontrollimeetmete kehtestamine 4,4-DMAR ja MT-45 suhtes *
 ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: 2015. aasta katastroofid Bulgaarias ja Kreekas
 Võimalused ELi geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele
 Ühissätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta seoses Kreeka erimeetmetega ***I
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/002 DE/Adam Opel - Saksamaa)
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/003 BE/Ford Genk - Belgia)
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/004 IT/Alitalia - Itaalia)
 Arenguriikide kohalike omavalitsuste roll arengukoostöös

ILO sunniviisilise töö konventsioon: õigusalane koostöö kriminaalasjades ***
PDF 233kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll selle artiklite 1–4 osas seoses õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitlevate küsimustega (06731/2015 – C8-0078/2015 – 2014/0258(NLE))
P8_TA(2015)0325A8-0226/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06731/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0078/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0226/2015),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


Kontrollimeetmete kehtestamine 4-metamfetamiini suhtes *
PDF 233kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu 4-metamfetamiini suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (10010/2015 – C8-0182/2015 – 2013/0021(NLE))
P8_TA(2015)0326A8-0265/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10010/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga), ning protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0182/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), ning eriti selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0265/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


Kontrollimeetmete kehtestamine 5-(2-aminopropüül)indooli suhtes *
PDF 231kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu 5-(2-aminopropüül)indooli suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (10012/2015 – C8-0186/2015 – 2013/0207(NLE))
P8_TA(2015)0327A8-0263/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10012/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga), ning protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0186/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), ning eriti selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0263/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


Kontrollimeetmete kehtestamine 25I-NBOMe, AH-7921, MDPV ja metoksetamiini suhtes *
PDF 239kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu 4-jodo-2,5-dimetoksü-N-(2-metoksübensüül)fenetüülamiini (25I-NBOMe), 3,4-dikloro-N-[1-(dimetüülamino)tsükloheksüül]metüül]bensamiidi (AH-7921), 3,4-metüleendioksüpürovalerooni (MDPV) ja 2-(3-metoksüfenüül)-2-(etüülamino)tsükloheksanooni (metoksetamiini) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (10011/2015 – C8-0185/2015 – 2014/0183(NLE))
P8_TA(2015)0328A8-0264/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10011/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga), ning protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0185/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), ning eriti selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0264/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


Kontrollimeetmete kehtestamine 4,4-DMAR ja MT-45 suhtes *
PDF 236kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu 4-metüül-5-(4-metüülfenüül)-4,5-dihüdrooksasool-2-amiini (4,4ʹ-DMAR) ja 1-tsükloheksüül-4-(1,2-difenüületüül)piperasiini (MT-45) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (10009/2015 – C8-0183/2015 – 2014/0340(NLE))
P8_TA(2015)0329A8-0262/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10009/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga), ning protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0183/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), ning selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0262/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: 2015. aasta katastroofid Bulgaarias ja Kreekas
PDF 242kWORD 63k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 11 (2015. aasta õnnetused Bulgaarias ja Kreekas) (COM(2015)0370 – C8-0198/2015 – 2015/2151(BUD))
P8_TA(2015)0330A8-0253/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0370 – C8‑0198/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0253/2015),

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/1872).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Võimalused ELi geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele
PDF 195kWORD 93k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele (2015/2053(INI))
P8_TA(2015)0331A8-0259/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut pealkirjaga „Euroopa traditsioonilise oskusteabe kõige tõhusam kasutamine: võimalused Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele” (COM(2014)0469),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 1151/2012(1) põllumajandustoodete ja toidu kohta (kvaliteedikavade määrus),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 1308/2013(2) veinide või viinamarjasaaduste kohta (ühise turukorralduse ühtne määrus),

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 110/2008(3) piiritusjookide kohta,

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 251/2014(4) aromatiseeritud veinijookide kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. veebruari 2015. aasta arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat seoses geograafiliste tähistega,

–  võttes arvesse 31. oktoobril 1958 sõlmitud päritolunimetuste kaitse Lissaboni kokkuleppe Genfi lisalepingut, mida on muudetud Stockholmis 14. juulil 1967 ning 28. septembril 1979, milles käsitletakse intellektuaalomandit ja millega tagatakse selliste rahvusvaheliselt turustatavate toodete kaitse, mille üldtuntus tuleneb nende konkreetse geograafilise päritolupiirkonna omapärast,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0259/2015),

A.  arvestades, et konkreetse geograafilise päritoluga põllumajanduslikele toodetele, millel on teatavad omadused või mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil, saab anda ühtse geograafilise tähise kaitse kogu ELi ulatuses;

B.  arvestades, et WTO jaoks on geograafilised tähised sellised tähised, mis näitavad, et kaup on pärit teatud [WTO] liikme territooriumilt või selle piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga;

C.  arvestades, et Euroopa traditsioonilised kvaliteettooted, mis põhinevad traditsioonilisel oskusteabel ja tehnoloogial, kujutavad endast Euroopa Liidu kultuuripärandit ning neid tuleb säilitada kui paljude ELi piirkondade majandus- ja sotsiaalse elu olulist osa, sest nad annavad eriti maapiirkondades võimaluse vahetult piirkonnaga seotud tegevusteks ning aitavad suurendada piirkonna üldist ligitõmbavust, säilitada kohalikku identiteeti ja edendada selle eripära, mis toob kasu turismi, kultuuri, tööhõive ja kaubanduse seisukohast;

D.  arvestades, et sellised tooted võivad aidata välja töötada uusi ettevõtluse toetamise strateegiaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja toetada taristu säilimist ning uue, kvalifitseeritud ja piirkonnaga seotud tööhõive loomist, pidades eelkõige silmas maapiirkondi, vähem soodsaid piirkondi ja kõige äärepoolsemaid piirkondi, kus tööhõive on sageli seotud traditsiooniliste kohalike toodete tootmisega, andes uut hoogu kutse- ja käsitöökoolitusele, mis on regionaalarengu ja tootmispiirkondade arenguga tihedalt seotud, säilitades ja edendades ka iga piirkonna ainukordset ja mitmekesist pärandit;

E.  tuletab meelde, et mittepõllumajanduslikud tooted on meie identiteedi lahutamatu osa ning liikmesriikide kultuuripärandi tähtis osa; rõhutab, et üks põhiprobleeme, millega see sektor silmitsi seisab, on traditsiooniliste oskuste ja käsitöö järkjärguline kadumine ning et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitse võib anda stiimuli selle kultuuripärandi ja traditsioonilise oskusteabe säilitamiseks ning tagada õiglase tasu tootjatele, toodete originaalsuse ja võimalikult laia kättesaadavuse;

F.  arvestades, et geograafilise tähise maine on mittemateriaalne vara, mille väärtus võib selle kaitsmata jätmisel kontrollimatul ja vabal kasutamisel langeda või põhjustada isegi toote enda kadumise;

G.  arvestades, et geograafilistel tähistel võib olla suur majanduslik potentsiaal ning nende nõuetekohane kaitsmine võib tuua märkimisväärset kasu, eriti VKEdele ja ELi piirkondadele;

H.  arvestades, et Euroopa piirkonnad on rikkad väga kõrge tasemega traditsioonilistel oskustel ja käsitööl põhinevate mittepõllumajanduslike toodete poolest, mis on neil aidanud oma mainet kujundada ja moodustavad lahutamatu osa piirkondlikust ja kohalikust kultuurist;

I.  arvestades, et avaliku sektori asutused peaksid kaitsma, tugevdama (kui erasektor seda nõuab) ja edendama Euroopa traditsioonilisi kvaliteettooteid ja nende geograafilisi tähiseid;

J.  arvestades, et toote kvaliteet, maine ja muud omadused on olulisel määral seostatavad toote päritoluga; arvestades, et teatavad tavad, mis hõlmavad nimetuste väärkasutamist, võivad tõsiselt kahjustada oma päritoluga seostatava toote mainet;

K.  arvestades, et kuna Euroopa traditsioonilised tooted on kvaliteetsed ja seetõttu kõrges hinnas, võidakse nende nimetusi väärkasutada, kahjustades seega nii tarbijate kui ka tootjate huve;

L.  arvestades, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste asjakohane üleeuroopaline kaitse, nende kasutamise kontroll ja jälgimine ning pettustega võitlemine võiks aidata toodete võltsimist välja juurida, vältida kõlvatut konkurentsi ja hoida ära tarbijate petmist;

M.  arvestades, et tarbijad näitavad üles üha elavamat huvi mitte ainult toiduohutuse, vaid ka toidu päritolu, selle ehtsuse ja tootmismeetodite vastu;

N.  arvestades, et ostjatel peaks olema võimalik teha teadlikke valikuid ning teha kindlaks toodete päritolu ja kvaliteet;

O.  arvestades, et olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, mis mittepõllumajanduslikke tooteid kaitsevad, pakuvad kaitset erineval tasemel, mis on vastuolus siseturu eesmärkidega ning takistab nende toodete tõhusat kaitset kogu Euroopas ja liikmesriikides, kus sellised riiklikud õigusaktid puuduvad, osutades vajadusele ühtse kaitsesüsteemi järele mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste jaoks kogu ELi territooriumil;

P.  arvestades, et ühtlustatud ELi õigus kõnealuses valdkonnas tuleks ELile rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ainult kasuks;

Q.  arvestades, et mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse ELi süsteemi puudumine on põhjustanud ebapiisava ja tugevalt killustunud Euroopa raamistiku tekke, kus osades liikmesriikides ei nähta ette mingit erikaitset ja teistes põhineb see erinevatel riiklikest ja kohalikest, sektoripõhistest või -ülestest eeskirjadest lähtuvatel määratlustel, menetlustel ja kaitsetasemel, mis moonutavad ja kahjustavad ühtse turu arengut, ühesugust kaitset, võrdsetel tingimustel toimivat tulemuslikku konkurentsi ning takistavad tarbijatele täpse, tõese ja võrreldava teabe andmist, mis aitaks neil teha teadlikumaid otsuseid, ning piiravad tarbijakaitset;

Sissejuhatus

1.  kiidab heaks komisjoni algatuse konsulteerida sidusrühmadega seoses Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse võimaliku laiendamisega mittepõllumajanduslikele toodetele ja selle 2014. aasta oktoobris lõppenud konsultatsiooni tulemused, ning pooldab ELi geograafilise tähise kaitse süsteemi ka mittepõllumajanduslike toodete puhul;

2.  on seisukohal, et kaitsevahend tuleks kehtestada Euroopa tasandil osana laiemast ELi kvaliteettoodete väärtustamise strateegiast, mis põhineks liidu institutsioonide tugevamal kohustusel käsitada tööstust ja käsitööndust Euroopa kasvu ja ühtse turu rajamise arengumootorina, võimaldades väärtustada kohalikke tööstus- ja käsitöötooteid, toetades kohalikku majandusarengut ja tööhõivet asjaomastes valdkondades, edendades turismi ning suurendades tarbijate usaldust;

3.  kutsub komisjoni üles esitama viivitamata seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse Euroopa süsteemi loomine, võttes aluseks juba läbi viidud sidusrühmade konsulteerimise ja muude analüüside tulemused ning tagades, et igakülgselt võetaks arvesse mõju, mida esitatav uus süsteem avaldab tootjatele, nende konkurentidele, tarbijatele ja liikmesriikidele;

4.  rõhutab, et sellise õigusakti kehtestamisega peavad kaasnema teavitus- ja kommunikatsioonikampaaniad, et tutvustada tootjatele ja tarbijatele uut tüüpi geograafilisi tähiseid;

5.  on kindlalt veendunud, et geograafilise tähise kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele mõjutab mitmel viisil positiivselt kodanikke, tarbijaid, tootjaid ja tervet Euroopa majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri;

6.  on seisukohal, et selle süsteemiga on võimalik tõhusamalt kaitsta tarbijaid, suurendada nende usaldust märgistatud toodete vastu ja aidata neil läbipaistvuse suurendamise ning eksitavate nimede või kirjelduste kaotamise abil teha toodete ostmise suhtes teadlikumaid otsuseid, eriti kui sellise süsteemi olemasolust antakse tõhusalt teada; usub, et see võiks ka kaasa aidata jälgitavuse parandamisele ning teabe andmisele kvaliteedi, päritolu, tootmismeetodite ja -tingimuste kohta, arvestades et tarbijad pööravad nendele aspektidele üha enam tähelepanu;

Ühtse kaitse kasulikkus ELi tasandil

7.  tuletab meelde, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine oleks ELi jaoks väga soovitav, et täielikult ära kasutada niisuguste toodete erilisuse ja kvaliteedi kaitsmisest tulenev positiivne majanduslik mõju, anda tarbijatele usaldusväärset teavet nende tootmiskohast ja -meetodist ning kaitsta nendega seotud oskusteavet ja töökohti;

8.  on seisukohal, et sellise õigusaktiga on võimalik edendada innovatsiooni traditsioonilistes tootmisprotsessides ja soodustada traditsiooniliste toodetega seotud uute idufirmade asutamist, samuti aidata kaasa töökohtade jätkusuutlikkusele vähem arenenud valdkondades, pakkudes eelkõige väikestele ja mikroettevõtetele, kes toodavad umbes 80 % traditsioonilistest toodetest, mis võiksid olla geograafilise tähise abil kaitstud, võimaluse tõhusamate turustamistehingute abil müüki suurendada ja julgustades neid tegema suuremat koostööd, arvestades kõnealuse õiguse kollektiivset olemust;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et sellega saaks aidata tõhusalt võidelda võltsimise, geograafilise tähise nimetuse väärkasutamise ja muude ebaausate tavade kasutamise vastu, mis eksitavad lõpptarbijat ja mõjuvad kahjulikult eelkõige mikroettevõtetele ja VKEdele, kes toodavad seaduslikult ülekaaluka osa toodetest, mida potentsiaalselt kaitsma hakatakse, ning kellel puuduvad praegu sageli õiguslikud ja rahalised vahendid oma õiguste kaitsmiseks, millel on kahjulikud tagajärjed ka nende ekspordile;

10.  on seisukohal, et sellise kaitsega edendatakse ja lihtsustatakse juurdepääsu ühisturule ja kolmandate riikide turgudele Euroopa käsitöönduslike toodete jaoks, mis on traditsiooniliste teadmiste ja oskuste vili, aidates säilitada tervetele sotsiaalsetele ja territoriaalsetele kogukondadele iseloomulikku väärtuslikku oskusteavet ning kujutavad endast Euroopa ajaloolise, kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse pärandi olulist osa;

11.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete ühtne geograafilise tähise kaitse ergutaks tehnoloogia ja majanduse arengut piirkondlikul ja kohalikul tasandil, suurendades traditsiooniliste toodete tootmise alal töötavate inimeste arvu;

12.  rõhutab, et ühtne geograafilise tähise kaitse aitaks kaasa mitte üksnes traditsiooniliste toodete edendamisele, vaid ka neis kasutatavate toormaterjalide kvaliteedi tunnustamisele ja vajadusele tipptaseme järele tootmisprotsessi kõikidel etappidel;

13.  tuletab meelde, et geograafilised tähised on tarbijate jaoks toote kvaliteedi tagatis ning tootjate jaoks tunnustus oskusteabe eest ja kaitsevahend;

14.  rõhutab, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ning traditsioonilise kvaliteetse oskusteabe kaitse tunnustamine oleks ühise kaubanduspoliitika raames kasulik nii siseturu kaitsmise kui ka välisturgudele juurdepääsu seisukohast ja see võib olla tõhus vahend VKEde ning käsitöönduslike tootjate toetamiseks jäljendavate ja võltsitud toodete vastu võitlemisel ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohast kestliku majandusarengu tagamiseks nii ELi piires kui ka väljaspool, samuti ausa konkurentsi ja tarbijakaitse huvides, võimaldades nii toodete autentsust ja kvaliteeti tulemuslikumalt kindlaks teha; leiab, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse ühtne tunnustamine aitaks ühtlasi suurendada tootjapiirkondade sotsiaalset kapitali;

15.  on seisukohal, et ühtne ELi süsteem võib suurendada kultuuripärandiga seotud kutsealade ligitõmbavust;

16.  rõhutab, et traditsioonilise oskusteabe ja tootmise säilitamine võib aidata peatada rahvaarvu vähenemist maapiirkondades ja nende lagunemist ja noorte lahkumist kõnealustest piirkondadest;

17.  rõhutab mittepõllumajanduslike toodete kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid ja säästvuse aspekte, mida selle protsessiga hõlmatakse, ning rõhutab vajadust säilitada, edasi anda ja arendada nende toodetega seotud traditsioonilisi teadmisi ja oskusi, julgustades nende integreerimist loovtööstusega, seda ka selleks, et väärtustada materjalide ja lõpptoodete kvaliteeti; nõuab, et nimetust või märki saaksid kasutada kõik asjaomase piirkonna tootjad, kes toodet kirjeldatud viisil toodavad;

18.  rõhutab, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitsmine võimaldab säilitada Euroopa kohalikest ja piirkondlikest traditsioonidest pärinevat kultuurilist ja kunstilist pärandit;

19.  tunnustab VKEde üliolulist rolli, kes investeerivad kõrgekvaliteedilisse traditsioonilisse oskusteabesse ja pakuvad kohalikke töökohti ja praktikavõimalusi traditsiooniliste tootmismeetodite edasiandmisel suurt tähtsust omavate oskustöötajate väljaõppeks; tunnustab kõnealuse valdkonna haridusse ja koolitusse investeerimise tähtsust ja julgustab liikmesriike kasutama optimaalselt ära ELi olemasolevaid vahendeid ja programme, et investeerida kohalike ja piirkondlike käsitöö- ja tööstustoodete keskkonnasõbraliku tootmise ja edendamisega tegelevate spetsialistide kutseõppesse;

20.  julgustab liikmesriike vahetama traditsioonilise käsitöösektori ergutamisele suunatud algatuste loomisel ja toetamisel häid tavasid, mis omakorda võib suurendada teadlikkust kohalikust kultuuripärandist ja ergutada maapiirkondade arengut;

21.  rõhutab asjaolu, et hästi tuntud geograafiline tähis võib aidata paremini edendada Euroopa kultuuriradasid;

22.  palub komisjonil ja liikmesriikidel väärtustada piirkondade- ja riikidevahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist mittepõllumajanduslike toodete klastrite ja samalaadsete tarneahelate vahel;

23.  rõhutab, et geograafilised tähised on intellektuaalse autoriõiguse laiemas kontekstis olulised, sest võimaldavad kaitsta kohalikku väärtust, kaasa arvatud taristu ja tööhõive, parandada piirkondlikku arengut ja suurendada jälgitavust, läbipaistvust ning tarbijate teavitamist;

24.  märgib, et oma päritolu või maa-alaga seotud tööstus- ja käsitöötooted on paljude ELi piirkondade majandus- ja ühiskonnaelu oluline osa, sest annavad eriti maapiirkondades võimaluse vahetult kohaliku eluviisiga seotud tegevuseks, mida ei ole võimalik mujale üle viia; rõhutab, et Euroopa tasandi kaitsesüsteemi vastuvõtmine oma päritolu või territooriumiga seotud tööstus- ja käsitöötoodete kaitsmiseks võimaldaks säilitada nende toodete originaalsust ja takistada nende standardiseerimist;

Suhted kolmandate riikidega

25.  on seisukohal, et ELi tulevastesse kaubanduslepingutesse kolmandate riikidega tuleks lisada avatud loetelud kõikide geograafilise tähisega kaitstud põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike toodete kohta;

26.  on seisukohal, et see avaldaks positiivset mõju ka ELi kaubandussuhetele kolmandate riikidega, mis on juba loodud või mille üle peetakse läbirääkimisi, võimaldades ELil saavutada selliste toodete jaoks ka rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste raames võrdväärse kaitse;

27.  on veendunud, et ELi geograafilise tähise kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele aitaks ergutada ELi eksporti ja suurendada turuosa, samuti saavutada kõnealuste toodete rahvusvahelist tuntust ning kujundada kaubanduse ja kaubandusläbirääkimiste kaudu nende kui kvaliteettoodete mainet;

28.  on veendunud, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse ELi tasandil annaks liidule WTOs parema positsiooni, et nõuda standardse kaitsetaseme suurendamist, ning võiks positiivselt uuendada arutelu mitmepoolse geograafiliste tähiste registri moodustamise üle Doha arengukava raames, olles täielikus kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepinguga;

29.  on veendunud, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitsega peaks kaasnema tulemuslikum intellektuaalomandi kaitse ja jõustamise strateegia kolmandates riikides, et tõhustada võltsitud või jäljendavate toodete vastase võitluse meetmeid;

30.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste ühtne kaitse ELis annaks eelise läbirääkimistel kolmandate riikidega, ja rõhutab, et mõned ELi tähtsamad partnerid, nagu India ja Hiina, on juba geograafilise tähise kaitsmise süsteemi kasutusele võtnud;

31.  kutsub komisjoni üles lisama oma tulevasse ELi kaubandus- ja investeerimisstrateegia teemalisse teatisse ühtse ja hästi läbimõeldud strateegia, mis hõlmab kõiki geograafilisi tähiseid ja tagab nendest kinnipidamise ja nende tunnustamise;

32.  on arvamusel, et geograafiliste tähiste kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele võib aidata tugevdada ja muuta järjekindlamaks ELi sellealast positsiooni rahvusvahelisel tasandil nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste vallas, lõppeesmärgiga kindlustada kõikide Euroopa kvaliteettoodete kaitse väljaspool ELi; on arvamusel, et geograafilise tähisega kaitstud nii põllumajanduslikke kui ka mittepõllumajanduslikke tooteid tuleks edasiste ELi kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel täielikult arvesse võtta; on seisukohal, et terviklik ELi geograafiliste tähiste süsteem võib edendada toodete rahvusvahelise kaubanduse laiendamist ning hõlbustada ühiste reklaamikampaaniate läbiviimist väljaspool ELi;

Üldpõhimõtted

33.  rõhutab, et geograafilised tähised on oluline vahend tarbijatele parema jälgitavuse, läbipaistvuse ja teabe pakkumiseks, ELi piir- ja paikkondade tuntuse tõstmiseks sotsiaalselt ja keskkonnakaitse seisukohast kestlikuma lähenemisviisi abil majandusarengule ning geograafiliste tähiste võtmerolli arendamiseks ELi kaubanduspoliitikas;

34.  on veendunud, et see süsteem peab põhinema parimatel tavadel ning läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel põhimõtetel ning võib olla tõhus vahend jäljendavate ja võltsitud toodete vastu võitlemisel ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohast kestliku majandusarengu tagamiseks nii ELi piires kui ka väljaspool, samuti tarbijakaitse edendamisel;

35.  palub komisjonil kasutada põllumajandus- ja toiduainesektoris saadud kogemustest õpitut, et töötada välja süsteem, mis põhineb parimatel tavadel, läbipaistvus- ja mittediskrimineerimispõhimõtetel ning mis on läbipaistev, tõhus, paindlik ja ei tekita tarbetut halduskoormust ning heidutavaid kulusid tootjatele, kes otsustavad vabatahtlikult registreerida toote geograafilise tähise kaitse süsteemis; on lisaks sellele arvamusel, et sellise süsteemiga tuleks tagada ranged kontrollid ja suurim võimalik läbipaistvus ning see peaks hõlmama asjakohaseid vahendeid pettustega tegelemiseks; palub komisjonil sellega seoses kohaldada mistahes kaitsesüsteemi suhtes sektorivälist lähenemisviisi;

36.  on seisukohal, et uus süsteem peaks – samamoodi nagu see toimis põllumajanduslike toiduainete puhul – olema kvaliteetset toodet soovivatele tarbijatele intuitiivselt tajutav tagatis toote autentsuse ja päritolu kohta, millel on asjaomase geograafilise piirkonnaga tugev seos ning mis põhineb usaldusväärsel ja selgel teabel; on seisukohal, et mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse Euroopa süsteemi tulemuslikkus sõltub sellest, kas kogu vajalik teave selle süsteemi kohta jõuab tootjate ja tarbijateni; rõhutab, et süsteem peab olema läbipaistev ja tagama kättesaadava kaitse, sest see on tarbijate ja tootjate usalduse põhitegur;

37.  on seisukohal, et hankeid korraldavad asutused võiksid kasutada toodete kvaliteedi ja päritolu sertifitseerimise süsteemi Euroopa uues hankealases õigusraamistikus tehniliste kirjelduste, sertifikaatide ja hankelepingute sõlmimise kriteeriumide puhul, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

38.  nõuab, et neile toodetele pöörataks ka territoriaalse arengu, teadustegevuse ja innovatsiooni projektides ning raamprogrammi „Horisont 2020” ja ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite eraldamisel eelistähelepanu;

39.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse ELi tasandi süsteem, mis on järjepidev, lihtne, läbipaistev ning bürokraatlikult ja majanduslikult vähekoormav, nii et eelkõige VKEd sellele ligi pääseksid, võimaldaks ELil saavutada rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel selliste Euroopa päritoluga toodete jaoks samasuguse kaitse ka väljaspool ELi ning annaks märgatava eelise vabakaubanduslepingute läbirääkimisteks kahepoolselt ELi kaubanduspartneritega ning mitmepoolselt WTO raames;

40.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ühtse kaitse loomine ELi tasandil, mis hõlmaks ELi tasandil tunnustatud ühiseid määratlusi, registreerimiskorda ja -tasusid, kaitse ulatust ja jõustamisvahendeid ning mittepõllumajandusliku geograafilise tähise staatuse andmise üle otsustava usaldusväärse asutuse loomist, sealjuures lõdvendamata 15 liikmesriigis juba kehtivaid kaitsestandardeid, oleks parim viis tõhusamaks tegutsemiseks nii ELis kui ka läbirääkimistel kolmandate riikidega;

Kohaldamisala

41.  kinnitab uuesti, et seos territooriumiga on vältimatult vajalik, et oleks võimalik teha kindlaks oskusteave ja osutada toote kvaliteedile, ehtsusele ja omadustele;

42.  pooldab laiemat määratlust, mis võimaldaks tunnustada seost toote ja geograafilise tähisega hõlmatud geograafilise ala vahel; on seisukohal, et ELi tasandi kaitsesüsteemi kohaldamisala peaks laiendama, mis võimaldaks hõlmata ka mittegeograafilisi nimetusi, mis on siiski konkreetse kohaga ühetähenduslikult seotud;

43.  on seisukohal, et kaitsekava peaks hõlmama tekstita märgistuste või tunnuste geograafilise tähise kaitse, mis on ühemõtteliselt seotud teatava piirkonnaga;

44.  rõhutab, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise märgis/tunnus/märk/logo peab olema lihtne ja kergesti äratuntav, kajastama toodete piirkondlikku/kohalikku identiteeti ning olema kirjutatud vähemalt toote päritolukoha ning selle riigi keeles, kuhu seda eksporditakse;

45.  rõhutab, et geograafilise tähise kaitse alt peavad välja jääma teatud tähised, nagu üldmõisted ja homonüümsed geograafilised tähised; lisab sellega seoses, et eeskujuks võiksid olla määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 esitatud erandid seoses põllumajandustoodete geograafiliste tähistega;

Registreerimisprotsess

46.  nõuab kohustuslikku registreerimisprotsessi, kuna see pakuks suuremat kindlustunnet, eriti seoses õiguste jõustamisega võimaliku vaidluse korral; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut toodete kõige tõhusama, lihtsama, kasulikuma ja kättesaadavama toodete registreerimismehhanismi kohta, ning tagama, et süsteem tagaks taskukohased, selged ja läbipaistvad registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlused, andes seega sidusrühmadele õiguslikud tagatised; kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku hindamist eesmärgiga viia finants- ja haldustöö koormus sidusrühmade jaoks miinimumini;

47.  rõhutab, et sellise süsteemiga peaks kaasnema ühtse, standarditud ja avaliku Euroopa registri loomine geograafilise tähise kaitse saanud mittepõllumajanduslike toodete jaoks, et toetada käsitöönduslikke tooteid ning teavitada ja kaitsta nii tarbijaid ja tootjaid, vältides samal ajal ebavajalikku halduskoormust;

48.  rõhutab lisaks, et kõnealuse süsteemi puhul tuleks kasutada sektoriülest lähenemisviisi võimalikult suure majandusliku ja sotsiaalse mõju saavutamiseks ning see peaks märkimisväärselt tugevdama olemasolevat seost toote ja selle päritolupiirkonna vahel ning suurendama läbipaistvust, et suurendada toote usaldusväärsust ja autentsust ning tagada selle päritolu ja jälgitavus; juhib tähelepanu vajadusele viia pärast geograafilise tähise andmist läbi korrapäraseid kontrolle veendumaks, et kaitstud geograafilise tähise kaitse saamiseks vajalikud kriteeriumid on endiselt täidetud;

49.  on veendunud, et registreerimine peaks toimuma kahes etapis: esiteks peavad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused viima läbi kohapealse kontrolli veendumaks, et ei oleks vastuolu teatavate konkreetsete omadustega; ning teiseks peab olema ühtne Euroopa registreerimissüsteem, millega tagatakse vastavus kogu ELis kehtivate ühtsete kriteeriumidega;

50.  teeb ettepaneku, et komisjon uuriks võimalust anda seoses sellega ka põllumajanduslike geograafiliste tähiste registreerimise üle Siseturu Ühtlustamise Ametile; teeb ettepaneku, et liidu tasandil haldaks eelkirjeldatud süsteemi Siseturu Ühtlustamise Amet;

51.  rõhutab, et süsteem peaks piirama maksumust ja halduskoormust ettevõtjate jaoks, kuid pakkuma samal ajal tarbijatele piisavaid tagatisi ning aitama neil toodete ostmise suhtes teadlikumaid otsuseid teha;

52.  on seisukohal, et eelkirjeldatud liiki süsteem peaks jätma geograafilise tähise loomise algatuse asjaomaste ettevõtjate hooleks, eelkõige seoses tootespetsifikaadi määratlemisega, millele geograafiline tähis peaks vastama;

53.  toetab spetsifikaadis esitatud tingimuste suhtes paindlikku lähenemisviisi, et mitte piirata, vaid pigem julgustada tootmisprotsessis toimuvaid arenguid ja tulevasi uuendusi, tingimusel et see ei mõju negatiivselt lõpptoote kvaliteedile ja autentsusele;

54.  on seisukohal, et spetsifikaat peaks sisaldama vähemalt järgmisi kriteeriume: kasutatud toormaterjal, tootmisprotsessi kirjeldus, tõendus seose kohta konkreetse piirkonnaga ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse elemendid;

55.  teeb ettepaneku, et tootjad ja nende liidud ning kaubanduskojad peaksid olema need sidusrühmad, kellel võimaldatakse esimeses järjekorras taotleda mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste registreerimist;

56.  on seisukohal, et tootjatelt võiks küsida geograafiliste tähise taotlemisel tasu, eeldusel et tegemist on ühekordse tasuga, mis on õiglane võrreldes tekkinud kuludega ja mida kohaldatakse ühtmoodi kogu ELis;

Kontrollimeetmed

57.  leiab, et tuleks ette näha ka vastavad vahendid, et muuta sellise õigusaktiga tagatud kaitse tõeliselt tulemuslikuks, olenemata sellest, millises vormis kuritarvituste korral toodete turustamine ka ei toimuks; rõhutab vajadust tagada geograafiliste tähiste sama tõhus kaitse ka digitaalturul;

58.  rõhutab kvaliteedikontrolli asjakohasust seoses märkimisväärsete erinevustega põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike toodete vahel (nt tootjate arv);

59.  toetab lisaks kontrolli, rikkumiste ja karistuste süsteemi kehtestamist Euroopas turustatavate geograafiliste tähistega toodete jälgimiseks;

60.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitse maksimeerimiseks peaks kehtima geograafilise tähise ebaõige kasutamise keeld, mitte üksnes siis, kui on oht tarbijate eksitamiseks või kui on tegu ebaausa konkurentsiga, vaid isegi juhtudel, kui toote tegelik päritolu on selgelt tähistatud; teeb seetõttu ettepaneku, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 23 sätestatud täiendavat kaitset, mida algselt kohaldati üksnes veinidele ja kangetele alkohoolsetele jookidele, laiendataks ka mittepõllumajanduslikele toodetele;

61.  soovitab võtta kasutusele huvitatud poolte jaoks avatud menetluse, millega oleks võimalik geograafiliste tähiste registreerimist vaidlustada;

62.  on seisukohal, et see hõlbustaks tõhusate kontrollimenetluste kehtestamist, suurendades nii tarbijate ja tootjate võimalusi ennast kaitsta võltsimise, jäljendamise ja teiste kuritarvitamise vastu;

Varasemate õigustega kooseksisteerimine

63.  on seisukohal, et mis tahes edaspidised geograafilised tähised peavad eksisteerima kõrvuti juba olemasolevate õigustega ning peaksid arvesse võtma praegu ELis riiklikul ja kohalikul tasandil kehtivaid parimaid tavasid;

64.  rõhutab, et kaubamärkide ja geograafiliste tähiste suhe peab olema selgelt määratletud, et vältida konflikte;

65.  soovitab kaubamärkide ja geograafiliste tähiste suhte eeskirju kohaldada ka mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitsele;

66.  teeb ettepaneku, et neile liikmesriikidele, kes juba pakuvad kaitset, tuleks anda vajalik aeg nõuetega kohanemiseks, kohaldades samal ajal üleminekukorda, millega nähtaks ette kahe süsteemi kooseksisteerimine enne täielikku üleminekut ELi mehhanismile;

o
o   o

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(3) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.
(4) ELT L 84, 20.3.2014, lk 14.


Ühissätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta seoses Kreeka erimeetmetega ***I
PDF 243kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses Kreeka erimeetmetega (COM(2015)0365 – C8-0192/2015 – 2015/0160(COD))
P8_TA(2015)0332A8-0260/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0365),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0192/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust ettepaneku finantsraamistikuga kokkusobivuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 16. septembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59, artikli 50 lõiget 1 ja artiklit 41,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0260/2015),

A.  arvestades, et kavandatav muutmismäärus on erakorraline meede, mille eesmärk on anda Kreekale viivitamatut toetust, võimaldades Kreekal pääseda juurde ja kasutada enne 2015. aasta lõppu liidu ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid, mis on veel saadaval programmitöö perioodist 2007–2013, ning seetõttu tuleb see kiiremas korras vastu võtta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. oktoobril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses Kreeka erimeetmetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2015/1839) lõplikule kujule).


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/002 DE/Adam Opel - Saksamaa)
PDF 271kWORD 76k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2015/002 DE/Adam Opel, Saksamaa) (COM(2015)0342 – C8-0249/2015 – 2015/2208(BUD))
P8_TA(2015)0333A8-0273/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0342 – C8‑0249/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse kolmepoolset menetlust, mis on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0273/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Saksamaa esitas taotluse EGF/2015/002 DE/Adam Opel fondist rahalise toetuse saamiseks pärast 2881 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine”(4) alla kuuluvas majandussektoris tegutsevas ettevõttes Adam Opel AG ja tema ühe tarnija juures;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Saksamaal õigus saada nimetatud määruse alusel 6 958 623 eurot rahalist toetust;

2.  märgib, et Saksamaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 26. veebruaril 2015, komisjon lõpetas taotluse hindamise 14. juulil 2015 ja tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks 1. septembril 2015; väljendab heameelt kiire hindamismenetlsue üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et automüük on Lääne-Euroopas järsult vähenenud ja jõudnud viimase 20 aasta madalaimale tasemele(5), ning rõhutab, et Euroopas müüdavate autode arv ei ole olnud alates 1997. aastast väiksem kui praegu; teeb järelduse, et see olukord on otseselt seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 546/2009(6); rõhutab ka, et eriti on kannatada saanud keskmise hinnaklassi segmenti kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega sõidukite tootjad ning et Adam Opel AG, mis on üks peamisi keskmise hinnaklassi segmenti kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega sõidukite tootjaid, on kriisi tõttu eriti rängalt kannatanud, sest ökonoomsete ning kõrg- ja luksusklassi sõidukite tootjaid mõjutas kriis vähem;

4.  märgib, et aastatel 2007–2013 langes ELi ja EFTA liikmesriikides uute arvelevõetud autode arv 25 % (Euroopa Autotootjate Ühenduse andmetel enam kui 16 miljonilt arvele võetud uuelt autolt 12 miljonile); rõhutab sellega seoses, et Opel/Vauxhalli kaubamärgiga autode müük Euroopas langes perioodil 2007–2013 järsult – 39 %;

5.  märgib ka, et Adam Opel AG seati halvemasse olukorda ettevõtet omava General Motorsi poolt, mis lubas Opelil müüa ainult Euroopas ja lõikas ta seetõttu ära teiste kontinentide tärkava turumajandusega riikide turgudest; on seisukohal, et Euroopa riikidele pealesurutud kasinuspoliitika aitas Opel/Vauxhalli müügiarvu järsule kahanemisele kaasa;

6.  märgib, et nendel koondamistel on Bochumi kohalikule majandusele märkimisväärselt kahjulik mõju; tuletab meelde, et Bochum on linn, mis asub Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal tihedalt linnastunud Ruhri piirkonnas, kus sarnaselt muude traditsiooniliste kivisöekaevandus- ja terasetootmispiirkondadega on alates 1960ndatest aastatest olnud tohutud struktuurilised probleemid; rõhutab, et Ruhri piirkonna tööpuuduse tase on Saksamaa keskmisest juba palju kõrgem;

7.  tuletab meelde, et Bochumit toetati fondist juba pärast seda, kui Nokia lõpetas seal mobiiltelefonide tootmise, mille tagajärjel kadus üle 1300 töökoha; märgib, et Outukumpu kavatseb lõpetada roostevaba terase tootmise Bochumis 2015. aasta lõpul, mis viib linna edasise deindustrialiseerimiseni ning kohaliku ja piirkondliku tööpuuduse olukorra halvenemiseni;

8.  märgib, et praeguseks on NACE Revision 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine” alla kuuluvalt sektorilt laekunud fondile 21 taotlust, millest 11 põhinesid kaubandusega seotud üleilmastumise mõjul ja 10 üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedel; tuletab sellega seoses meelde fondile esitatud taotlust EGF/2010/031/General Motors Belgium, mis esitati seetõttu, et Opel sulges oma tootmistehase Belgias Antwerpenis;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Saksamaa ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 1. jaanuaril 2015, varakult enne otsust ja isegi taotlust esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

10.  märgib, et koondatud töötajate jaoks on olemas terve rida meetmeid, mis aitavad neil tööturule tagasi pöörduda; on seisukohal, et ettevõtte loomise nõustamisteenuse kasutajate hinnanguline arv – kõigest 25 eeldatavat abisaajat – on väike;

11.  tunneb heameelt selle üle, et kõnealust taotlust hakkavad haldama ja kontrollima samad organid, mis haldavad föderaalse tööhõive- ja sotsiaalministeeriumi juures Euroopa Sotsiaalfondi ja mis haldasid ka varasemaid eraldisi fondist;

12.  märgib, et Saksamaal on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks järgmisi meetmeid: kutsekoolitusmeetmed (Qualifizierungen), karjäärinõustamine (Berufsorientierung), vastastikune hindamine / seminarid, ettevõtte loomise nõustamisteenus (Existenzgründerberatung), tööotsingud (Stellenakquise) / töömessid (Jobmessen), hilisem juhendamine ja nõustamisteenused (Nachbetreuung und - beratung) ja koolitustoetused (Transferkurzarbeitergeld);

13.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sotsiaalpartneritega üleminekuäriühingute loomise kaudu;

14.  märgib, et ametiasutused kavatsevad kasutada maksimaalse lubatud määra ehk 35% individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest toetuste ja stiimulite jaoks sellise koolitustoetuse (Transferkurzarbeitergeld) vormis, mis moodustab 60% või 67% töötaja varasemast netosissetulekust, olenevalt toetuse saaja kodumajapidamise olukorrast;

15.  rõhutab, et koolitustoetuseks eraldatavaid summasid (antud juhul Transferkurzarbeitergeld) ei tohi kasutada liikmesriigi või varasema tööandja juriidiliste kohustuste täitmise asemel; kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriiki üles esitama selget ja arusaadavat teavet selle kohta, mil määral kujutab Transferkurzarbeitergeld endast juriidilist kohustust, kui Transfergesellschaft on juba loodud; nõuab selgust nii rahastamise korraldamises kui ka parlamendi teavitamises; loodab seetõttu, et komisjon esitab põhjaliku ja selge analüüsi ja üksikasjaliku teabe selliste elementide kohta, mis ulatuvad liikmesriikide juriidilistest kohustustest kaugemale; rõhutab oma seisukohta, et fondi vahendeid tuleks kasutada koolitustoetusteks (Transferkurzarbeitergeld) selleks, et üleminekuäriühing saaks teha enamat, kui ta tavaliselt töötajate jaoks teeks, pakkudes individuaalsemaid ja kaugeleulatuvamaid meetmeid, mida ilma fondi toetuseta ei oleks võimalik võtta; rõhutab, et parlament jälgib ka edaspidi, et fondi vahendeid ei kasutataks liikmesriigi ega äriühingu kohustuste täitmise asemel;

16.  palub komisjonil võtta koolitustoetuste (Transferkurzarbeitergeld) meedet hõlmavate taotluste suhtes ühtne seisukoht, määratleda seda iga taotluse puhul üheselt ning põhjalikult kontrollida ja tõendada, et konkreetne meede on tõepoolest fondi määruse artikli 7 kohaselt fondi vahenditest rahastamiseks kõlblik ning ei asenda mingil moel passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid ja et topeltrahastamise oht on välistatud;

17.  märgib, et sotsiaalpartnerid leppisid kokku, et koondatud töötajate jaoks mõeldud meetmete elluviimiseks asutatakse kolm üleminekuäriühingut, mis on kooskõlas Saksamaa tavadega; tunneb heameelt selle üle, et tarnefirmast (Johnson Controls Objekt Bochum GmbHCo. KG) koondatud töötajad saavad samuti üleminekuäriühingute meetmetes osaleda;

18.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

19.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

20.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab andmeid selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Saksamaa ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt palunud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

21.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist võtnud kasutusele täiustatud menetluse; võtab teadmiseks uuest ajakavast tingitud ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

22.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

23.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Saksamaa taotlus – EGF/2015/002 DE/Adam Opel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/1871).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5)European Automobile Manufacturers Association (ACEA) (Euroopa Autotootjate Ühendus), The Automobile Industry Pocket Guide 2014-2015, lk 57f.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/003 BE/Ford Genk - Belgia)
PDF 260kWORD 73k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2015/003 BE/Ford Genk, Belgia) (COM(2015)0336 – C8-0250/2015 – 2015/2209(BUD))
P8_TA(2015)0334A8-0272/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0336 – C8‑0250/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse kolmepoolset menetlust, mis on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0272/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, tõhustada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamist komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Belgia esitas taotluse EGF/2015/003 BE/Ford Genk fondist toetuse saamiseks seoses 5111 töötaja koondamisega, kellest 3701 töötajat koondati ettevõttes Ford Genk ja 1180 töötajat selle ettevõtte 11 tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures, mis tegutsevad NACE Rev. 2 osas 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine)(4), kusjuures meetmetes osaleb eeldatavalt umbes 4500 koondatud töötajat;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Belgial õigus saada nimetatud määruse alusel 10 447 607 euro kogukulude puhul 6 268 564 eurot rahalist toetust;

2.  märgib, et Belgia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 24. märtsil 2015, komisjon lõpetas taotluse hindamise 14. juulil 2015 ja tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks 1. septembril 2015; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et aastatel 2007–2012 vähenes sõiduautode tootmine ELi 27 liikmesriigis 14,6 % ning sama ajavahemiku jooksul Hiina enam kui kahekordistas oma turuosa sõiduautode tootmises; järeldab, et need sündmused on otseselt seotud maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel aset leidnud suurte struktuurimuutustega;

4.  tuletab meelde, et esimene Ford Genki koondamiste laine 2013. aastal tõi kaasa esimese taotluse fondist toetuse saamiseks, mis esitati samuti globaliseerumisega seotud kriteeriumi alusel ja mida praegu rakendatakse(5), ning et teine taotlus on seotud koondamistega Ford Genki tehases, mis toimusid 2014. aastal kuni tehase lõpliku sulgemiseni detsembris 2014;

5.  võtab teadmiseks, et Belgia autotööstuses vähenes tootmine 15,58 %, samas kui ülemaailmne tootmine suurenes 18,9 %;

6.  tuletab meelde, et Ford Genk on olnud Limburgi provintsi suurim tööandja; märgib, et koondamised põhjustavad märkimisväärset kahju Limburgi majandusele, tuues kaasa rohkem kui 8000 töökoha kadumise (sh kaudsed töökohtade kadumised), kusjuures enamik töötajaid on 30–54aastased ELi kodanikud, tööpuuduse määra suurenemise 1,8–2 protsendipunkti võrra (piirkondlik töötuse määr tõuseb 6,8 %-lt 8,8 %-ni, s.o kuni 29,4 %), SKP vähenemise 2,6–2,9 % ning tööjõu tootlikkuse võimaliku languse 10,9 %, tulenevalt autotööstuse suurest mõjust tööjõu tootlikkusele piirkonnas;

7.  märgib, et praeguseks on NACE Revision 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine” alla kuuluvalt sektorilt laekunud fondile 22 taotlust, millest 12 põhinesid kaubandusega seotud üleilmastumise mõjul ja 10 üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedel; soovitab seetõttu, et komisjon uuriks Aasia ja Lõuna-Aafrika turge, et ELi tootjad saaksid rohkem teada uute impordi litsentsimise nõuete kohta ning õpiksid, kuidas neil turgudel rohkem osaleda ja konkurentsivõimelisem olla;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Belgia ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 1. jaanuaril 2015, varakult enne otsust, ja isegi taotlust, esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

9.  märgib, et Belgial on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kolme liiki meetmeid: i) üksikisikutele töö otsimisel pakutav abi, juhtumikorraldus ning üldine teavitamine, ii) koolitus ja ümberõpe ning iii) toetused ja stiimulid;

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et koondatud töötajad saavad kasu paljudest erinevatest kavandatud meetmetest, mis hõlmavad üksikisikutele töö otsimisel pakutavat abi, juhtumikorraldust ja üldist teavitamist; koolitust ja ümberõpet, mida pakub samuti nende endine tööandja;

11.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sihtrühmaks olevate toetusesaajatega, nende esindajatega, sotsiaalpartneritega, kohalike, piirkondlike ja riiklike tööturuasutustega, koolitusasutustega ja asjaomase ettevõttega;

12.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

13.  toonitab, et kutsekoolitusmeetmete eesmärk peaks olema töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamine ning need peaksid olema kohandatud tööturu tegelikule nõudlusele; märgib samal ajal, et koolitus- ja ümberõppemeetmete puhul tuleks arvesse ja aluseks võtta mõjutatud töötajate poolt autotööstuses ja sellele tarnivas tööstuses omandatud erioskusi ja -pädevusi;

14.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

15.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab andmeid selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Belgia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt palunud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ametiasutused kavatsevad kasutada enamiku kättesaadavaid vahendeid individuaalseteks teenusteks ning et kõigest 4,94 % individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest kasutatakse toetuste ja stiimulite jaoks, mis on palju vähem kui maksimaalselt lubatud 35 %;

17.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist, võtnud kasutusele täiustatud menetluse ; võtab teadmiseks uue ajakavast tingitud ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2015/003 BE/Ford Genk)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/1869).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5)EGF/2013/012 BE/Ford Genk (COM(2014)0532).


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2015/004 IT/Alitalia - Itaalia)
PDF 342kWORD 74k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (Itaalia taotlus EGF/2015/004 IT/Alitalia) (COM(2015)0397 – C8-0252/2015 – 2015/2212(BUD))
P8_TA(2015)0335A8-0274/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0397 – C8‑0252/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0274/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, tõhustada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamist komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtetele ja noortele ning rahastada ettevõtete loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Itaalia esitas taotluse EGF/2015/004 IT/Alitalia fondist rahalise toetuse saamiseks seoses 1249 töötaja koondamisega NACE Rev. 2 osa 51 (lennutransport)(4) alla kuuluvas ettevõtete rühmas Gruppo Alitalia, mis tegutseb NUTS(5) 2. tasandi piirkonnas Lazios, kusjuures meetmetes osaleb eeldatavalt 184 koondatud töötajat;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Itaalial õigus saada nimetatud määruse alusel 1 414 848 eurot rahalist toetust;

2.  märgib, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 24. märtsil 2015 , ja et komisjon lõpetas taotluse hindamise 7. augustil 2015 ning tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks 1. septembril 2015; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et rahvusvahelises lennutranspordis on aset leidnud suur majanduslangus, eeskätt vähenes järsult ELi turuosa, ja et Pärsia lahe riikide ja Türgi lennuettevõtete teenindatavate reisijate arv on tohutult kasvanud selliste Euroopa ettevõtete nagu Alitalia arvelt;

4.  tuletab meelde, et kuigi Lazio maakonna tööhõivet on majandus- ja finantskriis mõjutanud vähemal määral kui kogu riigi tööhõivet, survestab iga uus töötuksjäämine CIG-hüvitiste süsteemi(6);

5.  märgib, et siiani on NACE Rev. 2 osa 51 (Õhutransport) raames fondile esitatud veel üks taotlus(7), mida põhjendati samuti kaubandusega seotud üleilmastumise mõjuga;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et keskendutakse Itaalia ametiasutuste esildatud aktiivse tööotsingu ja koolitust puudutavatele meetmetele, sealhulgas tööturule naasmise kava, mis on suunatud üle 50-aastastele koondatud töötajatele;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et töötajatele kiire abi andmiseks otsustasid Itaalia ametiasutused alustada individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 1. aprillil 2015. aastal, varakult enne otsust esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

8.  märgib, et fondi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed – ettevalmistus-, juhtimis-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmed – moodustavad suhteliselt suure osa kogukulust (3,99%);

9.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et abikõlblikkuse kriteeriumidele vastava 1249 toetusesaaja hulgas on kavandatud meetmed suunatud vaid 184 (14,7%) toetusesaajale, mis on väga väike osa kõikidest koondatud töötajatest;

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kõik 184 sihtrühma kuuluvat toetusesaajat saavad eeldatavasti kasu individuaalsetest teenustest;

11.  märgib, et Itaalia kavandab kõnealuse taotlusega hõlmatud koondatud töötajate jaoks viit liiki meetmeid: (i) arvele võtmine ja oskuste hindamine, (ii) aktiivse tööotsimise toetus, (iii) koolitus, (iv) transpordikulude hüvitamine, ning (v) toetus üle 50-aastaste töölevõtmisel;

12.  märgib, et toetused ja stiimulid piirduvad transpordikulude ja töölevõtmise toetustega ning need jäävad alla lubatud maksimaalse summa, mis on 35% individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukulust, nagu on sätestatud fondi määruses;

13.  kiidab heaks üle 50-aastaste töötajate töölevõtmise toetused; on seisukohal, et hüvitiste liigendamise viis annab stiimuleid asjaomaste töötajate töölevõtmiseks parematel tingimustel;

14.  märgib, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud tööturu osapooltega, tööotsimistoetust pakkuvate akrediteeritud asutustega ja töötajatega konsulteerides;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et akrediteeritud asutustele, kes tagavad töötajatele toetuse aktiivseks tööotsinguks, makstakse saavutatud tulemuste alusel;

16.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks fondist toetatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

17.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevust; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

18.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav informatsioon sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt palunud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

19.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist võtnud kasutusele täiustatud menetluse; võtab teadmiseks uuest ajakavast tingitud ajalise surve ja võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

20.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

21.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Itaalia taotlus – EGF/2015/004 IT/Alitalia)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/1870).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).
(6)Cassa Integrazione Guadagno (CIG-hüvitis) on hüvitis, mis määratakse, et tagada töötajatele teataval tasemel sissetulek CIG-hüvitisi antakse juhul, kui tootmistegevus väheneb või see katkestatakse ümberstruktureerimise, ettevõtte ümberkorraldamise, korporatiivse kriisi või pankrotimenetluse tõttu ja mille tulemusena on kohalik tööturg tõsiselt kannatab. CIG-hüvitiste abil välditakse töötajate koondamist ja võimaldatakse ettevõtjal ajutiselt mittevajalikke töötajaid tööl hoida, kuni tavapärane tootmistegevus taastub. Tihtipeale eelnevad CIG-hüvitised mobilitą meetmetele.
(7)EGF/2013/014 FR Air France (COM(2014)0701).


Arenguriikide kohalike omavalitsuste roll arengukoostöös
PDF 197kWORD 90k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsioon arenguriikide kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös (2015/2004(INI))
P8_TA(2015)0336A8-0232/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2014. aasta juulis vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärkide avatud töörühma aruannet,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(1),

–  võttes arvesse 8. augustil 2014. aastal vastu võetud säästva arengu rahastamise valitsustevahelise ekspertide komitee aruannet,

–  võttes arvesse 2014. aasta juulis avaldatud säästva arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi ministrite deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 2014. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta,

–  võttes arvesse 2014. aasta aprillis Mexicos toimunud tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse (GPEDC) kõrgetasemelise kohtumise lõppdokumenti,

–  võttes arvesse 31. oktoobri 2014. aasta aruannet „Dialoog 2015. aasta järgse arengukava kohalikule tasandile viimise teemal”, mille koostasid ÜRO Arenguprogramm, ülemaailmne töökond(2) ja ÜRO Elukeskkonnaprogramm (Habitat),

–  võttes arvesse ÜRO arengurühma 2014. aasta aruannet „2015. aasta järgse arengukava elluviimine: riikliku ja kohaliku tasandi võimalused”,

–  võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi 2014. aasta inimarengu aruannet pealkirjaga: „Jätkuv inimareng. Nõrkuste vähendamine ja vastupanuvõime tekitamine”,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri kokkuvõtvat aruannet 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–  võttes arvesse ÜRO aruannet „Gender Chart 2012”, kus hinnatakse aastatuhande kaheksa arengueesmärgi täitmisel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme,

–  võttes arvesse ÜRO 1992. aasta keskkonna ja arengu konverentsi tulemusi ning selle jätkuna 20.–22. juunil 2012. aastal Brasiilias Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO väljapaistvate isikute kõrgetasemelise töörühma 2013. aasta mais avaldatud aruannet 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–  võttes arvesse ÜRO süsteemi töörühma ÜRO 2015. aasta järgset arengukava käsitlevat, 2012. aasta juunis ÜRO peasekretärile esitatud aruannet pealkirjaga „Teeme tõeks tuleviku, mida me kõigi jaoks soovime”,

–  võttes arvesse vähim arenenud riike käsitlevat Istanbuli tegevuskava aastateks 2011–2020,

–  võttes arvesse 2011. aasta detsembris Lõuna-Koreas Busanis abi tulemuslikkusele pühendatud kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja inimõiguste õigusraamistikku,

–  võttes arvesse abi tulemuslikkust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava,

–  võttes arvesse ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa arengukonsensust(3) ning ELi tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas(4),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2013. aasta teatist „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi” (COM(2013)0280),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa tegevuses jätkusuutliku arengu toetamisel(5) ning nõukogu 22. juuli 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse kohalike omavalitsuste tähtsust arengu seisukohalt,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et „[l]iit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”,

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2015. aasta teatist „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat” (COM(2015)0044),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni” (COM(2014)0335),

–  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2014. aasta teatist „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides” (COM(2014)0263),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 30. aprilli 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „ELi arengukoostöö õiguspõhine käsitus, mis hõlmab kõiki inimõigusi” (SWD(2014)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” (COM(2013)0092),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2012. aasta teatist „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas” (COM(2012)0492),

–  võttes arvesse komisjoni avalikke konsultatsioone, mis toimusid 15. juunist kuni 15. septembrini 2012 ja mille eesmärk oli ette valmistada ELi seisukohta „Liikumine 2015. aasta järgse arenguraamistiku suunas”,

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2008. aasta teatist „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised” (SEC(2008)2570),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses „Euroopa konsensus”(6),

–  võttes arvesse 16. novembril 2008. aastal Euroopa arengupäevade ajal algatatud Euroopa hartat, mis käsitleb arengukoostööd kohaliku valitsemise toetuseks,

–  võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga” (COM(2005)0134) ning 14. mail 2012 toimunud välisasjade nõukogu 3166. istungi järeldusi pealkirjaga „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 24. veebruari 2015. aasta arvamust pealkirjaga „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2013. aasta arvamust pealkirjaga „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. juuni 2010. aasta arvamust pealkirjaga „Kevadpakett: ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 22. aprilli 2009. aasta arvamust pealkirjaga „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020(7),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa arenguaasta (2015) kohta(8),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide ja 2015. aasta järgse raamistiku kindlaksmääramise kohta(9),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse õigustel põhinevat lähenemisviisi arengukoostööle, mis hõlmab kõiki inimõigusi,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse vaesuse kaotamist ja säästva arengu rahastamist pärast 2015. aastat,

–  võttes arvesse AKV-ELi 20. juuni 2014. aasta ühisdeklaratsiooni 2015. aasta järgse arengukava kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8-0232/2015),

A.  arvestades, et kohalikud omavalitsused on olulised riiklikud ja institutsioonilised osalejad kohalikus valitsemises, rohujuure tasandi demokraatia esilekerkimises ja säästvas territoriaalses arengus, nad tuginevad kohaliku kogukonna kaasamisele ja tema demokraatlikule väljendusvabadusele ning neil on täita tähtis roll 2015. aasta järgsete eesmärkide saavutamisel;

B.  arvestades, et kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll arengueesmärkide seadmisel, korraldamisel ja saavutamisel;

C.  arvestades, et kohalikud omavalitsused on 2015. aasta järgses arengukavas kogukonna ning riiklike ja ülemaailmsete eesmärkide olulised vahendajad;

D.  arvestades, et kohalikud omavalitsused täidavad olulist rolli ebakindlate ja kriisis olevate ning keskmiste tuludega riikide haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmisel;

E.  arvestades, et uus ülemaailmse säästva arengu raamistik võimaldab tagada kodanikuühenduste, kohalike omavalitsuste ja riikide parlamentide laialdase kaasamise; arvestades, et nõuetekohase, läbipaistva ja vastutustundliku juhtimise tagamiseks on vaja tingimata suurendada kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste mõjuvõimu;

F.  arvestades, et EL on olnud tihedalt seotud arenguriikide kohalike omavalitsuste toetamisega, et aidata vähendada vaesust, saavutada aastatuhande arengueesmärgid ning süvalaiendada demokraatlikku valitsemist kohalikul tasandil;

G.  arvestades, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajad on andnud panuse ÜRO Peaassamblee säästva arengu eesmärkide avatud töörühma istungitel ning ülemaailmne töökond on aidanud juhtida ÜRO konsultatsioone 2015. aasta järgse arengukava kohalikule tasandile viimise teemal ÜRO Arenguprogrammi ja ÜRO Elukeskkonnaprogrammiga;

H.  arvestades, et ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes 2015. aasta järgse arengukava kohta rõhutatakse, et uus arengukava peab olema transformatiivne, üldkohaldatav, inimestele keskendunud ning tuginema inimõigustele ja õigusriigi põhimõttele; arvestades, et peasekretär nõuab, et uuenduslikud partnerlused, sh kohalikud omavalitsused, oleksid selle tegevuskava peamised teostajad kodanikele kõige lähemal tasandil;

I.  arvestades, et 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava kõige olulisemad eesmärgid ja ülesanded sõltuvad kohalikest meetmetest ja tugevatest partnerlustest;

J.  arvestades, et 2050. aastaks kasvab maailma elanikkond hinnanguliselt 7 miljardilt 9,3 miljardi inimeseni ning suurem osa sellest kasvust toimub eeldatavalt arenguriikides, eelkõige linnapiirkondades; arvestades, et liigne linnastumine takistab säästvat arengut kõigis selle aspektides;

K.  arvestades, et 2,5 miljardit uut linnaelanikku peavad saama juurdepääsu haridusele, tervishoiuteenustele, töökohtadele, toidule, kanalisatsioonile, transpordile, eluasemele ja elektrile; arvestades, et need on peamised väljakutsed kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ja omavalitsustele, kes vastutavad kõnealuste teenuste pakkumise eest;

L.  arvestades, et Rio deklaratsioonis rõhutatakse, et põlisrahvastel ja nende kogukondadel on väga tähtis roll keskkonnajuhtimises ja arengus; arvestades, et valitsused peaksid nende identiteeti, kultuuri ja huve tunnustama ja nõuetekohaselt toetama ning võimaldama neil aktiivselt osaleda säästva arengu eesmärkide saavutamises;

M.  arvestades, et vaesuse vähendamine on ebaühtlane ning ebavõrdsus riikide sees ja nende vahel, mis on suurenenud nii arenenud kui ka arenguriikide puhul, kujutab endast arengu seisukohast tõsist probleemi;

N.  arvestades, et arengupüüdlusi takistavad endiselt ägedad konfliktid ja humanitaarkriisid; arvestades, et haavatavaid inimrühmi, nagu naised, lapsed ja eakad, mõjutavad relvakonfliktid ja kriisid rohkem ning kohalikel ametiasutustel on peamine roll konfliktide ärahoidmisel ja haldamisel;

O.  arvestades, et vaja on täiendavaid pingutusi nälga kannatavate inimeste arvu vähendamiseks poole võrra, sest praegu kannatab alatoitluse all 162 miljonit last; arvestades, et varjatud nälga võib defineerida kui mikrotoitainete puudust, mis võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi ja sellel võivad olla inimeste tootlikkuse vähenemisest tulenevad sotsiaalmajanduslikud tagajärjed;

P.  arvestades, et kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine võivad takistada vaesuse vähendamist ning on peamised probleemid kohalike ametiasutuste jaoks, sest need mõjutavad ennekõike kohalikke kogukondi;

Q.  arvestades, et maailma rahvastiku kasvule reageerimiseks tuleb luua rohkem uusi inimväärseid töökohti; arvestades, et erasektor on peamine töökohtade looja nii arenenud kui ka arenguriikides ning võib seetõttu olla võitluses vaesuse vastu väga oluline partner;

R.  arvestades, et abi on vaesuse vähendamisel endiselt väga oluline, aidates arenguriikides olukorda muuta; arvestades, et abi peab olema sihipärasem, et täita kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadusi; arvestades, et ainult abist ei piisa ja seega tuleb kasutada uuenduslikku rahastamist;

S.  arvestades, et rahvusvaheliste, avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kaasamine on säästva kohaliku arengu edendamiseks võtmetähtsusega;

T.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on suurimad ametliku arenguabi andjad, aga ka peamised poliitikakujundajad ja osalejad detsentraliseeritud koostöös, ning peaksid seega jääma ÜRO raamistikus läbirääkimiste järgmise etapi eestvedajateks, eelkõige säästva arengu eesmärkide täitmise küsimuses;

U.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 on öeldud, et ELi arengupoliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine, ning samas artiklis on sätestatud poliitikavaldkondade arengusidusus;

I.Kohalikud omavalitsused arengu edendajatena ja Euroopa Liidu roll

1.  tuletab meelde, et Busani partnerlus on laienev foorum arenguprotsessi uutele osalistele, nagu kohaliku ja piirkondliku tasandi osalised;

2.  rõhutab, et komisjoni teatises kohalike omavalitsuste ja nende rolli tunnustamise kohta liikmesriikide huvirühmadena esitatud uued suunised on Euroopa Liidu uue arengukava jaoks oluline edasiminek;

3.  rõhutab, et uute suuniste kohaselt tuleb viia tõhusalt elu Euroopa koostööd nii 11. Euroopa Arengufondi kui ka arengukoostöö rahastamisvahendi raames;

4.  rõhutab, et strateegiline kavandamine riiklikul ja kohalikul tasandil on võtmetähtsusega arengu kolme peamise mõõtme – sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõõtme – edendamiseks ja integreerimiseks;

5.  väljendab heameelt toetuse üle kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks kohalike ametivõimude temaatilise eelarverea abil, eelkõige toetuse üle kohalike omavalitsuste koordineerimisstruktuuride tugevdamiseks riigi, piirkonna ja ELi tasandil, ning ELi tasandil loodud partnerluse üle;

6.  tunnustab kohalike omavalitsuste olulist rolli arengumaades; innustab looma ELi kohalike omavalitsuste ja arengumaade kohalike omavalitsuste vahel uusi partnerlusi koolituse ja inimressursside valdkonnas, et saavutada paremaid tulemusi ja eelkõige parandada keskkonnaplaneerimist;

7.  on arvamusel, et kõnealustel koordineerimisstruktuuridel on äärmiselt oluline roll tehnilise ja metoodilise abi andmisel kohaliku suutlikkuse suurendamiseks, soodustades oskusteabe vahetamist, mis toetab detsentraliseerimise protsessi ja põhiteenuste osutamist; on seisukohal, et kõnealused struktuurid on ka sobiv poliitilise dialoogi foorum ja kohalike omavalitsuse kuulda võtmiseks valitsuse kõigil tasanditel;

8.   nõuab tungivalt, et EL edendaks detsentraliseeritud koostööd kui 2015. aasta järgse arenguraamistiku rakendamise viisi; palub sellega seoses komisjonil kaaluda võimalust muuta detsentraliseerimine prioriteetseks rahastamissektoriks välisabi rahastamisvahendite raames, alustades arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa Arengufondist, ning suurendada jõupingutusi, et hõlmata kohalikud omavalitsused täieõiguslike huvirühmadena 11. Euroopa Arengufondi rakendamisse partnerriikides, -piirkondades ning valdkondliku ja eelarvetoetuse andmisse; palub liikmesriikidel anda kohalikele omavalitsustele oma arenguprogrammides asjakohane roll ja kooskõlastada nende tegevus komisjoni ja muude liikmesriikide tegevusega;

II.Poliitiline dialoog, rahaliste vahendite kasutuselevõtt ja raamatupidamisaruannete esitamine

9.  rõhutab vajadust õiglasema vahendite ülekande järele riiklikult tasandilt allpiirkondadele, linnadele ja omavalitsustele;

10.  rõhutab vajadust innustada riikide valitsusi käimasoleva detsentraliseerimise protsessi käigus kandma osa riigi eelarvevahenditest üle piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele; on sellega seoses seisukohal, et kohalike omavalitsuste finantssuutlikkust ja eelarvet tuleks suurendada eelkõige nende ühenduste kaudu;

11.  peab äärmiselt oluliseks, et osa Euroopa eelarvetoetusest antakse kohalike omavalitsuste rahastamiseks;

12.  rõhutab, et Euroopa koostöö raames on oluline algatada kohalike omavalitsuste vahel tõeline poliitiline dialoog, mis võimaldaks hinnata praegust protsessi, raskusi ja võimalusi parandada abi tõhusust kohalikul tasandil;

13.  nõuab kõnealuse dialoogi institutsionaliseerimist, kasutades selleks eri koostööraamistikes olemas olevaid koordineerimisstruktuure;

III.Kohalike omavalitsuste roll aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel: saadud kogemused

14.  toonitab, et aastatuhande arengueesmärgid näitasid kohalike omavalitsuste väga olulist rolli võitluses vaesuse vastu ja selliste avalike teenuste osutamisel nagu veega ja kanalisatsiooniga varustamine ning esmase arstiabi ja hariduse andmine;

15.  väljendab heameelt detsentraliseeritud arengukoostöö algatuste leviku ning linnadevahelise koostöö mehhanismide kasutamise üle;

16.  rõhutab vajadust eraldada täiendavad vahendid detsentraliseeritud asutuste suutlikkuse suurendamiseks, et nad saaksid pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, tagada võrdsed võimalused ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

17.  peab kahetsusväärseks, et aastatuhande arengueesmärkides ei võetud piisavalt arvesse kohaliku mõõtme olulisust arengule; peab kahetsusväärseks, et arengukavades ei võeta piisavalt arvesse kultuurimõõdet, mis on äärmiselt oluline kohaliku konteksti mõistmiseks; nõuab, et kohalikes, riiklikes ja rahvusvahelistes vaesuse vähendamise strateegiates võetaks arvesse kultuurimõõdet;

18.  peab kahetsusväärseks, et praeguste aastatuhande arengueesmärkide puhul ei ole selge, kuidas viia ülemaailmsed eesmärgid riiklikule ja kohalikule tasandile;

IV.2015. aasta järgse arengukava koostamine: väljakutsed ja võimalused

19.  on seisukohal, et 2015. aasta järgset perioodi käsitlev protsess peaks andma Rio+20 tulemuste rakendamiseks selge nägemuse, mis võtab arvesse kohalike omavalitsuste rolli;

20.  rõhutab, et oluline on seada säästva arengu eesmärkide joaks usaldusväärsed eesmärgid ja indikaatorid, mis on vastavuses konteksti ning kohaliku elanikkonna vajaduste ja muredega; palub ELil tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ja võtta nende asjatundlikkust arvesse muudes säästva arengu eesmärkides;

21.  palub ELil pöörata arengukoostöö kavandamisel ja elluviimisel ning abirahavoogude osas jätkuvalt erilist tähelepanu kohalikele omavalitsustele; rõhutab, et see eeldaks tõeliselt kaasavat protsessi juba väljatöötamise varases järgus ning et seda silmas pidades tuleb tunnustada ja suurendada avaliku sektori detsentraliseeritud abi; rõhutab vajadust tagada nende suurem osalus arengustrateegiate koostamisel;

22.  palub liidul kindlustada, et kohalikud omavalitsused on paremini esindatud rahvusvahelistes läbirääkimistes 2015. aasta järgse arengukava vastuvõtmise üle arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil;

23.  palub ELil toetada jätkuvalt linnade ja inimasustuste autonoomset eesmärki;

V.Vajadus uue ja tõhusa ülemaailmse partnerluse järele (kodanikuühenduste, erasektori ja teistega)

24.  palub ELil aidata tugevdada mitmepoolseid partnerlusi, et viia 2015. aasta järgse arengukava rakendamine kohalikule tasandile;

25.  nõuab kohustuste selget kindlaksmääramist ja jagamist partnerite vahel;

VI.Partnerlus erasektoriga

26.  tuletab meelde, et erasektor on uue arengukava tähtis võimaldaja ja teostaja, ning rõhutab, et avaliku sektori tulude kasutuselevõtt ja inimeste maksuvõimel ning loodusvarade kasutamisest läbipaistval viisil saadud õiglasel tasul põhineva maksusüsteemi tugevdamine on tõhususe seisukohalt keskse tähtsusega;

27.  rõhutab vajadust toetada keskklassi teket eraettevõtluse edendamise kaudu eelkõige noorte ja naiste seas;

28.  rõhutab, kui tähtis on suurendada kohalike, mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli töökohtade loomises ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamises, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse poliitika abil;

29.  rõhutab taas vajadust rakendada tõhusaid aruandlusmehhanisme ning määrata kindlaks kohustuslikud sotsiaalsed ja keskkonnatagatised;

VII.Partnerlus kodanikuühiskonnaga

30.  on seisukohal, et 2015. aasta järgne ülemaailmne arengukava peab muutma kodanikuühenduste rolli ja mõju; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tegema tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja looma regulaarse dialoogi mehhanismid, mis peaks olema piisavalt tõhusad positiivse tagasiside saamiseks kodanikuühiskonnalt;

VIII. Kohaliku vastutuse ja suutlikkuse suurendamise toetamine

31.  rõhutab, et valitsused peavad vastutama nii kohalike huvirühmade kui ka rahvusvahelise kogukonna ees;

32.  rõhutab, kui tähtsad on läbipaistvus ja mitme sidusrühma osalusel toimuvad arutelud kohalike kultuuride, põlisrahvaste, rändajate ja vähemuste osaluse suurendamiseks;

33.  on seisukohal, et tuleb teha suuri jõupingutusi, et parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid;

34.  rõhutab, et oluline on edendada head valitsemistava kohalikul tasandil, juurutades vastutuse, läbipaistvuse, osaluse, reageerimisvõime ja õigusriigi põhimõtet;

35.  innustab looma eelarve planeerimisel kohalikud konsulteerimisplatvormid;

36.  rõhutab, et kiiresti on vaja reformida ametlikke andmekogumisteenuseid;

IX.Põlisrahvad ja arengu kavandamine

37.  rõhutab, et põlisrahvad tuleks otseselt kaasata kohalike ja piirkondlike investeerimiskavade koostamisse;

38.  palub riikide valitsustel ja kohalikel omavalitsustel teha järgmist: a) tugevdada kohalikku seadusandlust, et kehtestada traditsioonilise maaomandikorra tunnustamine; b) teha koostööd traditsiooniliste võimuesindajatega loodusvarade haldamises; c) käsitleda soolisi ja põlvkondadevahelisi probleeme, mis põlisrahvaste seas esinevad; d) kaitsta põliselanike teadmisi; e) suurendada põlisrahvaste suutlikkust osaleda arengu kavandamises;

X.Tehnoloogiasiire

39.  rõhutab, et riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused peaksid looma tehnoloogiasiirdeks soodsa keskkonna;

40.  on seisukohal, et selline koostöö peaks hõlmama ka pikemaajalisi investeeringuid;

XI.Linnad ja inimasustused

41.  väljendab heameelt Aafrika linnade osaluse üle eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleva ÜRO konverentsi (HABITAT III) ettevalmistamises; palub komisjonil toetada osalust ja kaasata toetus jätkusuutliku linnastamisprotsessi haldamiseks oma partnerlusplaanidesse;

42.  väljendab heameelt avatud töörühma otsuse üle lisada eraldiseisva eesmärgina linnade säästev areng;

43.  toonitab, kui tähtis on võtta vastu territoriaalne lähenemine selliste küsimuste käsitlemiseks nagu jäätmekäitlus ja vaesus linnapiirkondades, ebavõrduse vähendamine, kodanike võimestamine, kaasav ja osalusdemokraatia, innovatiivne infrastruktuur kavandamine, teenuste osutamine, maahaldus, linnade panus ülemaailmsesse keskkonnamuutusesse ning nende mõju ökosüsteemidele, energiakasutusele jne;

44.  rõhutab, kui tähtis on toetada arenguriike ja vähim arenenud riike, muu hulgas ka rahalise ja tehnilise abiga;

XII.Hea valitsemistava ja korruptsioonivastane võitlus

45.  rõhutab, et rahvusvahelist koostööd võitluseks ebaseaduslike rahavoogude vastu tuleb tõhustada, et tagada võrdsed tingimused kohalike ja rahvusvaheliste äriühingute maksustamise valdkonnas;

46.  rõhutab, et võimu detsentraliseerimine on tõhus vahend korruptsiooni, sealhulgas rahvusvaheliste ettevõtete korruptsiooni vastu võitlemiseks, ning see aitab kaasajastada avalikku haldust ning vastata inimeste vajadustele majandus- ja sotsiaalreformide abil;

XIII. Vahendite kasutuselevõtu tugevdamine

47.  rõhutab, et vaja on uurida loovate ja õiglaste rahastamismehhanismide võimalusi;

48.  rõhutab, et 2015. aasta järgse arengukava edu tagamiseks on äärmiselt oluline kasutada riiklikke vahendeid kohalikul tasemel, kuna see on keskne tegur nii riigi kui ka kohaliku tasandi arengustrateegiate ja meetmete rakendamisel; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust tugevdada partnerriikide kohalike omavalitsuste suutlikkust omavalitsuse maksustamise ja eelarve planeerimise valdkonnas; väljendab heameelt kohalike finantsjärelevalveasutuste järkjärgulise loomise üle, mida Euroopa Liit peab rohkem toetama;

49.  on arvamusel, et eelkõige maapiirkondades on kogukondade elutingimuste parandamiseks tõhusam tegutseda kohalikul tasandil, ning üks olulisemaid ülesandeid kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste jaoks on edendada mitteametliku sektori järkjärgulist reintegreerimist, ilma et see pärsiks innovatsiooni;

50.  palub Maailmapangal ja rahvusvahelistel finantseerimisasutustel ajakohastada keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tagatiste põhimõtteid;

51.  tuletab meelde, et kohalikud valitsused on üha suurema hulga kriiside lahendamisel eesliinil, kuid enamasti neil puuduvad võimekus ja vahendid tõhusaks reageerimiseks;

52.  palub komisjonil edendada innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamist detsentraliseeritud koostööks, sealhulgas laenude ja toetuste ühendamise mehhanisme, mis ei ole veel kohandatud kohalike omavalitsuste erivajadustele;

53.  nõuab seega tungivalt, et Euroopa Liit toetaks detsentraliseeritud eelarvet, mis on kohaliku arengu seisukohalt äärmiselt oluline;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.
(2) Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülemaailmne töökond2015. aasta järgse arengukava jaoks ja HABITAT III poole liikumiseks.
(3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(4) Nõukogu järeldused 9558/07, 15.5.2007.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0432.
(6) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(7) ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0269.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0283.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika