Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ning millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu otsus 2005/681/JSK (COM(2014)0465 – C8-0110/2014 – 2014/0217(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0465),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 87 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0110/2014),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0048/2015),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. kutsub komisjoni üles viima läbi üldist analüüsi Euroopa Liidu ametite halduskoostöö kohta ja valdkondade kohta, kus selle koostööga oleks võimalik tekitada tulevikus koostoimet;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. oktoobril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK
Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamise ja nende läbipaistvuse kohta (COM(2014)0040 – C7-0023/2014 – 2014/0017(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0040),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0023/2014),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. juuli 2014. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0120/2015),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. oktoobril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/..., mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012
Järelmeetmed seoses Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooniga ELi kodanike ulatusliku elektroonilise jälgimise kohta
196k
92k
Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta ELi kodanike massilist elektroonilist jälgimist käsitleva resolutsiooni järelmeetmete kohta (2015/2635(RSP))
– võttes arvesse õigusraamistikku, mis on kehtestatud Euroopa Liidu lepingus, eelkõige selle artiklites 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10 ja 21, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklites 1, 3, 6, 7, 8, 10, 11, 20, 21, 42, 47, 48 ja 52, Euroopa inimõiguste konventsioonis, eelkõige selle artiklites 6, 8, 9, 10 ja 13, ning Euroopa kohtute lahendites julgeoleku, eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse valdkonnas,
– võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(1) (edaspidi „resolutsioon”),
– võttes arvesse 19. jaanuari 2015. aasta töödokumenti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koostatud ELi kodanike massilist elektroonilist jälgimist käsitleva uurimuse järelmeetmete kohta(2),
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 21. aprilli 2015. aasta resolutsiooni massilise jälgimistegevuse kohta,
– võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi ELi kodanike massilist elektroonilist jälgimist käsitleva Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta (O-000114/2015 – B8‑0769/2015 ja O-000115/2015 – B8‑0770/2015),
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Parlament kutsus oma resolutsioonis USA ametivõime ja liikmesriike üles keelustama kõikehõlmava massilise jälgimistegevuse ja kodanike isikuandmete suuremahulise töötlemise ning mõistis hukka luureteenistustepoolse teadaantud tegevuse, mis on tõsiselt kahjustanud ELi kodanike usaldust ja põhiõigusi; arvestades, et resolutsioonis osutati võimalikele muudele motiividele, nagu poliitiline ja majandusspionaaž, võttes arvesse teatatud massilise jälgimise programmide ulatust;
B. arvestades, et resolutsiooniga käivitati „Euroopa digitaalne habeas corpus – põhiõiguste kaitsmine digitaalajastul”, mis hõlmab kaheksat konkreetset meedet, ning tehti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks anda sellest ühe aasta jooksul Euroopa Parlamendile aru, et hinnata, millises ulatuses on soovitusi järgitud;
C. arvestades, et 19. jaanuari 2015. aasta töödokumendis on antud ülevaade pärast resolutsiooni vastuvõtmist toimunud arengust, koos üha uute avalikuks tulevate väidetava massilise elektroonilise jälgimise juhtumitega, ning ülevaade esildatud Euroopa digitaalse habeas corpus’e rakendamise hetkeseisust, viidates piiratud reaktsioonile institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade poolt, keda on kutsutud üles tegutsema;
D. arvestades, et Euroopa Parlament kutsus oma resolutsioonis komisjoni ja muid ELi institutsioone, organeid ja asutusi üles toimima soovituste kohaselt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 265 („tegevusetus”);
E. arvestades, et Wikileaks paljastas hiljuti Prantsusmaa kolme viimase presidendi ning Prantsusmaa valitsuse ministrite ja USAs tegutseva Prantsusmaa suursaadiku suhtluse sihipärase jälgimise; arvestades, et niisugust strateegilist ja majandusspionaaži on USA Riiklik Julgeolekuagentuur teostanud möödunud kümne aasta jooksul suures ulatuses, keskendudes kõikidele Prantsusmaa riigistruktuuridele ja suurimatele Prantsusmaa äriühingutele;
F. arvestades, et arvamus- ja sõnavabaduse õiguse edendamise ja kaitsmise eriraportööri aruandes on märgitud, et krüpteerimine ja anonüümsus tagavad eraelu puutumatuse ja julgeoleku, mis on vajalikud arvamus- ja sõnavabaduse õiguse kasutamiseks digitaalajastul; arvestades, et aruandes on märgitud ka, et mis tahes krüpteerimis- ja anonüümsusalased piirangud peavad olema rangelt piiritletud vastavalt eesmärgi õiguspärasuse, vajalikkuse, proportsionaalsuse ja legitiimsuse põhimõtetele;
1. tunneb heameelt Saksamaa Liidupäeva, Euroopa Nõukogu, ÜRO ja Brasiilia Senati uurimiste, paljude muude riikide parlamentides toimunud arutelude ning arvukate kodanikuühiskonna liikmete töö üle, mis on aidanud suurendada üldist teadlikkust massilisest elektroonilisest jälgimisest;
2. kutsub ELi liikmesriike üles loobuma Edward Snowdenile esitatud mis tahes kriminaalsüüdistustest, pakkuma talle kaitset ja hoidma seega ära tema väljaandmist või üleandmist ülekuulamiseks kolmandate isikute poolt ning tunnustama seega tema kui rikkumisest teataja ja rahvusvahelise inimõiguste kaitsja staatust;
3. on siiski äärmiselt pettunud asjaolus, et enamik liikmesriike ja ELi institutsioonid ei paista pidavat seda kiireloomuliseks küsimuseks ning ei ilmuta tahet käsitleda tõsiselt resolutsioonis tõstatatud küsimusi ega täita selles sisalduvaid konkreetseid soovitusi ning et puudub läbipaistvus Euroopa Parlamendi ja temaga dialoogi pidamise suhtes;
4. tunneb muret mõnes liikmesriigis hiljuti vastu võetud teatavate seaduste pärast, millega suurendatakse luureorganite jälgimisalast võimekust, sealhulgas Prantsusmaal Prantsusmaa Rahvuskogu poolt 24. juunil 2015. aastal vastu võetud uue luureseaduse pärast, mille teatavad sätted tõstatavad komisjoni arvates olulisi õiguslikke küsimusi, Ühendkuningriigis vastu võetud 2014. aasta andmete säilitamise ja uurimisvolituste seaduse pärast ning sellele järgnenud kohtuotsuse pärast, mille kohaselt olevat selle teatavad artiklid ebaseaduslikud ega kuuluvat seega kohaldamisele, ning Madalamaades esitatud ettepanekute pärast võtta vastu uus õigusakt 2002. aasta luure- ja julgeolekuseaduse ajakohastamiseks; kutsub taas liikmesriike üles tagama, et nende kehtivad ja tulevased luureasutuste tegevust käsitlevad õigusraamistikud ja järelevalvemehhanismid oleksid kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni standarditega ja liidu kõikide asjaomaste õigusaktidega;
5. tunneb heameelt uurimise üle, mille Saksamaa Liidupäev teostas massilise jälgimise teemal; on sügavalt mures Saksa välisluureteenistuse (BND) poolt koostöös USA Riikliku Julgeolekuagentuuriga liidus teostatud telekommunikatsiooni ja internetiliikluse massilise jälgimise alaste paljastuste pärast; peab seda Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohase lojaalse koostöö põhimõtte vastaseks;
6. palub oma presidendil kutsuda Euroopa Nõukogu peasekretäri üles algatama artikli 52 kohase menetluse, mille kohaselt „Euroopa Nõukogu peasekretäri taotlusel esitab iga kõrge lepinguosaline selgituse, kuidas tema siseriiklik õigus kindlustab käesoleva konventsiooni mis tahes sätete tõhusa elluviimise”;
7. on arvamusel, et siiani on komisjon reageerinud resolutsioonile äärmiselt ebapiisavalt, kui võtta arvesse paljastuste ulatust; palub komisjonil reageerida resolutsioonis esitatud üleskutsetele hiljemalt 2015. aasta detsembriks; jätab endale õiguse võtta tegevusetuse tõttu meetmeid või jätta teatavad komisjonile ette nähtud eelarvevahendid reservi, kuni kõiki soovitusi on nõuetekohaselt käsitletud;
8. rõhutab, kui tähtis on Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsus, millega tunnistatakse kehtetuks andmete säilitamist käsitlev direktiiv 2006/24/EÜ; tuletab meelde, et kohus sätestas, et kõnealuse õigusakti eraelu puutumatuse põhiõiguse riive peab piirduma vältimatult vajalikuga; rõhutab asjaolu, et kõnealune kohtuotsus kujutab endast uut aspekti, sest Euroopa Kohus osutab eraldi ühele konkreetsele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile seoses üldiste jälgimisprogrammide küsimusega, ning sellega on nüüdseks samad põhimõtted, mis tulenevad nimetatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist, tulemuslikult inkorporeeritud sama valdkonna ELi õigusesse; rõhutab, et seetõttu on oodata, et Euroopa Kohus kohaldab tulevikus sama põhjendust ka harta alusel muude sellesama üldiste jälgimisprogrammide valdkonna ELi ja liikmesriikide õigusaktide kehtivuse hindamisel;
Andmekaitsepakett
9. tunneb heameelt mitteametlike institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise üle isikuandmete kaitse üldmääruse eenõu teemal ning nõukogu poolt andmekaitsedirektiivi eelnõu suhtes üldise lähenemisviisi vastuvõtmise üle; kordab oma kavatsust viia andmekaitsepaketi üle peetavad läbirääkimised lõpule 2015. aastal;
10. tuletab nõukogule meelde tema kohustust järgida komisjoni ettepanekutesse omapoolsete muudatuste tegemisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; kordab eelkõige, et pakutav kaitsetase ei tohiks olla direktiivis 95/46/EÜ juba kehtestatust madalam;
11. rõhutab, et nii andmekaitsemäärus kui ka andmekaitsedirektiiv on vajalikud üksikisikute põhiõiguste kaitsmiseks ja seetõttu tuleb neid käsitleda paketina, mis võetakse vastu üheaegselt, et tagada kõikide ELi andmetöötlustoimingute kõrgetasemeline kaitse igas olukorras; rõhutab, et paketi vastuvõtmisega tuleb saavutada eesmärk, milleks on üksikisikute õiguste ja kaitse tugevdamine nende isikuandmete töötlemisel;
ELi ja USA vaheline raamleping
12. märgib, et pärast resolutsiooni vastuvõtmist on USAga ELi ja USA vahelise õiguskaitse eesmärgil edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitse raamlepingu (edaspidi „raamleping”) üle peetud läbirääkimised lõpule viidud ning lepingu eelnõu on parafeeritud;
13. tunneb heameelt USA valitsuse pingutuste üle taastada raamlepingu abil usaldust ja tunneb eelkõige heameelt asjaolu üle, et 2015. aasta õiguskaitset käsitlev seadus võeti esindajatekojas 20. oktoobril 2015. aastal edukalt vastu, rõhutades olulisi ja positiivseid samme, mida USA on teinud ELi muredele reageerimiseks; peab ülimalt oluliseks tagada ELi kodanikele ja üksikisikutele, kelle isikuandmeid töödeldakse ELis ja edastatakse USA-le, samadel asjaoludel samasugused tõhusat õiguskaitset puudutavad õigused, ilma et toimuks ELi ja USA kodanike vahelist diskrimineerimist; kutsub USA Senatit üles võtma vastu seaduse, mis selle tagab; rõhutab, et õiguskaitset käsitleva seaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt on raamlepingu allkirjastamise ja sõlmimise üks eeltingimus;
Safe Harbor
14. tuletab meelde, et resolutsioonis nõutakse programmi Safe Harbor puudutava otsuse kohaldamise viivitamatut peatamist, sest sellega ei tagata ELi kodanikele isikuandmete piisavat kaitset;
15. tuletab meelde, et ELi sõlmitud mis tahes rahvusvaheline leping on ELi teisese õiguse suhtes ülimuslik, ning rõhutab seetõttu vajadust tagada, et raamleping ei piiraks andmesubjekti õigusi ja kaitsemeetmeid, mida kohaldatakse andmete edastamise suhtes ELi õiguse kohaselt; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks seetõttu üksikasjalikult ja täpselt, milline oleks raamlepingu koostoime ELi andmekaitsealase õigusraamistikuga, mis hõlmab vastavalt kehtivat nõukogu raamdirektiivi, andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) ning tulevast andmekaitsedirektiivi ja määrust, ning millist mõju raamleping sellele avaldaks; palub komisjonil esitada enne ratifitseerimismenetluse algatamist Euroopa Parlamendile selle kohta õigusliku hindamise aruande;
16. tuletab meelde, et komisjon esitas oma 27. novembri 2013. aasta teatises, mis käsitleb programmi Safe Harbor toimimist, USA-le 13 soovitust, et tagada piisaval tasemel kaitse;
17. tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu Kohus kuulutas oma 6. oktoobri 2015. aasta otsuses komisjoni piisava kaitse otsuse 2000/520/EÜ USA programmi Safe Harbor kohta kehtetuks; rõhutab, et selle kohtuotsusega kinnitati Euroopa Parlamendi pikaajalist seisukohta, mille kohaselt ei pakuta kõnealuse õigusaktiga piisavat kaitsetaset; kutsub komisjoni üles võtma viivitamata vajalikke meetmeid, et tagada kõikide USA-le edastatavate isikuandmete kaitse tulemuslik tase, mis on oma olemuselt samaväärne ELis tagatuga;
18. heidab ette asjaolu, et Euroopa Parlament ei ole komisjonilt saanud 13 soovituse rakendamise hetkeseisu kohta ühtegi ametlikku teatist, kuigi komisjon teatas oma kavatsusest teha seda 2014. aasta suveks; rõhutab, et pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust tunnistada otsus 2000/520/EÜ kehtetuks peab komisjon nüüd kiiresti esitama põhjaliku ajakohastatud teabe seniste läbirääkimiste kohta ja selle kohta, milline on kohtuotsuse mõju edasistele väljakuulutatud läbirääkimistele; kutsub komisjoni üles kaaluma viivitamata programmi Safe Harbor alternatiive ja mõju, mida kohtuotsus avaldab mis tahes muudele isikuandmete USAle edastamiseks ette nähtud instrumentidele, ning andma sellest aru 2015. aasta lõpuks;
19. nõuab tungivalt, et komisjon hindaks Euroopa Kohtu poolt 6. oktoobril 2015. aastal Schremsi kohtuasjas (C362/14) langetatud otsuse õiguslikku mõju ja tagajärgi kolmandate riikidega sõlmitud lepingutele, mis võimaldavad isikuandmete edastamist, näiteks ELi ja USA vaheline terroristide rahastamise jälgimisprogrammi leping, broneeringuinfo lepingud, ELi ja USA vaheline raamleping ning muud ELi õigusest tulenevad instrumendid, mis on seotud isikuandmete kogumise ja töötlemisega;
Demokraatlik järelevalve
20. tunnustades küll täielikult riikide parlamentide täielikku pädevust riiklike luureteenistuste üle teostatava järelevalve valdkonnas, kutsub kõiki neid riikide parlamente üles, kes ei ole seda veel teinud, hindama põhjalikult luuretegevust ja seadma sisse selle üle teostatava otstarbeka järelevalve ning tagama niisugustele järelevalvekomiteedele või organitele piisavad vahendid, tehnilised teadmised ja õiguslikud vahendid ning juurdepääsu kõikidele asjakohastele dokumentidele, et nad suudaksid teostada tulemuslikku ja sõltumatut järelevalvet luureteenistuste üle ja muude välisriikide luureteenistustega toimuva teabevahetuse üle; väljendab taas oma pühendumust teha tihedat koostööd riikide parlamentidega, et tagada tulemuslike järelevalvemehhanismide olemasolu, muu hulgas parimate tavade ja ühiste standardite jagamise abil;
21. kavatseb võtta järelmeetmeid 28.–29. mail 2015. aastal toimunud Euroopa Liidus luureteenistuste demokraatlikku järelevalvet käsitleva konverentsi suhtes ning jätkata oma pingutusi, mille eesmärk on tagada parimate tavade vahetamine luuretegevuse järelevalves, tehes seda tihedas koostöös riikide parlamentidega; tunneb heameelt kõnealuse konverentsi kaasesimeeste ühiste kokkuvõtvate märkuste üle, milles teatati oma kavatsusest korraldada kahe aasta pärast jätkukonverents;
22. on seisukohal, et olemasolevaid järelevalveorganitevahelise koostöö vahendeid, mille näiteks on Euroopa riiklike luureasutuste järelevalvekomisjonide võrgustik (ENNIR), tuleks toetada ning nende kasutamist tuleks suurendada, kasutades selleks võimaluse korral ära IPEXi potentsiaali riikide parlamentide vaheliseks teabevahetuseks, võttes arvesse selle kohaldamisala ja tehnilist suutlikkust;
23. nõuab taas terroristide rahastamise jälgimise programmi lepingu peatamist;
24. rõhutab, et õiguskindluse tagamiseks on ELi ja liikmesriikide jaoks vaja „riikliku julgeoleku” ühist määratlust; märgib, et selge määratluse puudumine võimaldab meelevaldsust ning põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rikkumisi ELis täitevasutuste ja luurekogukondade poolt;
25. ergutab komisjoni ja liikmesriike lisama Euroopa kodanike jälgimist või isikuandmete kogumist võimaldavatesse õigusaktidesse aegumis- ja pikendussätteid; rõhutab, et niisugused sätted on olulised kaitsemeetmed, millega tagatakse, et eraelu puutumatust riivavate instrumentide vajalikkust ja proportsionaalsust kontrollitakse demokraatlikus ühiskonnas korrapäraselt;
Usalduse taastamine
26. rõhutab, et ELi ja USA vahelised toimivad suhted on mõlema osapoole jaoks jätkuvalt erakordselt olulised; märgib, et jälgimist puudutavad paljastused on vähendanud avalikkuse toetust nendele suhetele, ning rõhutab, et tuleb võtta meetmeid usalduse taastamise tagamiseks, eriti kui võtta arvesse praegust pakilist vajadust koostöö järele paljude ühist muret valmistavate geopoliitiliste probleemide lahendamisel; rõhutab sellega seoses, et USA ja ELi vahel tuleb läbirääkimiste teel leida terviklik põhiõigusi austav lahendus;
27. peab tervitatavaks USAs hiljuti tehtud seadusandlikke ja kohtuotsuseid USA Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt teostatava massilise jälgimise piiramiseks, sh USA Freedom Act seaduse vastuvõtmist kongressi poolt muudatusi tegemata tänu sellele, et kahe koja ja kahe erakonna vahel saavutati kompromiss, ning teise ringkonna apellatsioonikohtu otsust USA Riikliku Julgeolekuagentuuri telefoniside andmete kogumise programmi kohta; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et need otsused keskenduvad peamiselt USA elanikele, samas kui ELi kodanike olukord jääb samaks;
28. on seisukohal, et mis tahes otsus kasutada jälgimistehnikat peaks põhinema põhjalikul vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel; peab tervitatavaks SURVEILLE’i uurimisprojekti tulemusi, millega pakutakse välja jälgimistehnikate hindamise metoodika, võttes arvesse õiguslikke, eetilisi ja tehnoloogilisi kaalutlusi;
29. rõhutab, et EL peaks aitama ÜRO tasandil kaasa rahvusvaheliste standardite/põhimõtete väljatöötamisele vastavalt ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile, et luua andmekaitse ülemaailmne raamistik, mis hõlmaks ka eripiiranguid seoses andmete kogumisega riikliku julgeoleku kaalutlustel;
30. on veendunud, et „võidurelvastumist jälgimisvaldkonnas” saab vältida vaid siis, kui ülemaailmsel tasandil võetakse kasutusele usaldusväärsed normid;
Eraettevõtted
31. peab tervitatavaks erasektori IKT valdkonna algatusi eraelu puutumatust parandavate krüptograafiliste turvalahenduste ja internetiteenuste väljatöötamiseks; ergutab jätkama kasutajasõbralike rakenduste väljatöötamist, mis aitavad klientidel hallata, millist teavet nad kellega ja kuidas jagavad; märgib, et mitmed ettevõtted on massilise jälgimise paljastuste tõttu teatanud ka plaanidest võimaldada läbivat krüpteerimist;
32. kordab, et direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõike 1 kohaselt ei kehtesta liikmesriigid edastamis-, talletamis- ja veebimajutusteenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid; tuletab eelkõige meelde, et Euroopa Kohus keelas kohtuasjades C-360/10 ja C-70/10 langetatud otsustes peaaegu kõikide asjaomaste teenuste kasutajate nn aktiivse jälgimise meetmed (ühel juhul oli tegemist internetiühenduse pakkujatega ja teisel juhul suhtlusportaaliga) ning märkis, et keelatud on igasugused ettekirjutused, millega nõutakse, et veebimajutusteenuse pakkuja tegeleks üldise jälgimisega;
33. peab tervitatavaks asjaolu, et avaldatud on IT- ja telekommunikatsiooniettevõtete läbipaistvusaruanded valitsuste nõudmiste kohta esitada kasutajate andmeid; palub liikmesriikidel avaldada statistilisi andmeid nõudmiste kohta, mida nad on esitanud eraettevõtetele eraisikutest kasutajaid puudutava teabe saamiseks;
Terrorismi rahastamise jälgimise programmi (TFTP) käsitlev leping
34. väljendab pettumust, et komisjon eiras Euroopa Parlamendi selget nõuet peatada TFTP-lepingu kohaldamine, kuna ei ole antud selget teavet selle kohta, kas mõni muu USA valitsuse organ on saanud SWIFT-andmeid väljaspool TFTPd; kavatseb seda asjaolu arvesse võtta, kui kaalub nõusoleku andmist edaspidistele rahvusvahelistele lepingutele;
Muu isikuandmete vahetus kolmandate riikidega
35. rõhutab oma seisukohta, et isikuandmete vahetust kolmandate riikidega käsitlevate kõikide lepingute, mehhanismide ja piisava kaitse otsuste puhul peab komisjon kui aluslepingute täitmise tagaja tegema ranget järelevalvet ja võtma viivitamatult järelmeetmeid;
36. peab tervitatavaks ELi ja USA vahelist Atlandi-ülese koostöö edendamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal käsitlevat 3. juuni 2015. aasta Riia avaldust, millega allakirjutanud võtsid endale kohustuse edendada ELi ja USA vahelise vastastikuse õigusabi lepingu rakendamist, viia lõpule selle läbivaatamine, nagu lepingus ette nähakse, ja korraldada seminare asjaomaste küsimuste arutamiseks koos pädevate riiklike asutustega; rõhutab, et vastastikuse õigusabi lepingud on dokumendid, mille põhjal liikmesriikide õiguskaitseasutused peaksid tegema koostööd kolmandate riikide asutustega; kutsub sellega seoses liikmesriike ja USA valitsust üles täitma eespool nimetatud kohustusi, et viia ELi ja USA vahelise vastastikuse õigusabi lepingu läbivaatamine kiiresti lõpule;
37. kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile 2015. aasta lõpuks aru erinevates andmete rahvusvaheliseks edastamiseks kasutatud dokumentides tuvastatud puudustest, mis on seotud kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste juurdepääsuga kõnealustele andmetele, ning viisidest, kuidas neid puudusi kõrvaldada, et tagada kolmandatele riikidele edastatavate ELi isikuandmetega seotud nõutava piisava kaitse jätkumine;
Õigusriigi põhimõtte ning ELi kodanike põhiõiguste kaitse / rikkumisest teatajate ja ajakirjanike tõhustatud kaitse
38. on arvamusel, et ELi kodanike põhiõigused on jätkuvalt ohustatud ning massilise elektroonilise jälgimise puhul on nende täielikuks kaitsmiseks tehtud liiga vähe; peab kahetsusväärseks, et rikkumisest teatajate ja ajakirjanike kaitse tagamisel on tehtud vähe edusamme;
39. taunib asjaolu, et paljud massilised ja ulatuslikud luureprogrammid näivad olevat ajendatud neid programme väljatöötavate ja kasutavate ettevõtete majanduslikest huvidest, nii nagu see juhtus programmi Thinthread lõpetamisega USA Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt ja selle asendamisega ulatusliku jälgimisprogrammiga Trailblazer, mis telliti 2001. aastal SAICilt;
40. kordab oma sügavat muret seoses tööga, mida tehakse Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni komitees 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni (Budapesti konventsioon) artikli 32 (milles käsitletakse piiriülest juurdepääsu salvestatud arvutiandmetele, mille puhul on vajalik nõusolek või mis on avalikult kättesaadavad) tõlgendamisel, ning on vastu mis tahes lisaprotokolli sõlmimisele või suunistele, mille eesmärk on laiendada selle sätte kohaldamisala kõnealuse konventsiooniga kehtestatud praegusest korrast kaugemale, mis on territoriaalsuse põhimõtte suhtes juba niigi suur erand, kuna see võib anda õiguskaitseasutustele tõkestamata kaugjuurdepääsu teistes jurisdiktsioonides paiknevatele serveritele ja arvutitele, ilma et nad peaks kasutama vastastikuse õigusabi lepinguid või muid õigusalase koostöö vahendeid, mis on kehtestatud üksikisiku põhiõiguste, sealhulgas andmekaitse ja nõuetekohase menetluse õiguse tagamiseks; rõhutab, et EL on kasutanud küberkuritegevuse valdkonnas oma pädevust ning et nii komisjoni kui ka parlamendi õigusi tuleks seepärast austada;
41. väljendab kahetsust asjaolu üle, et komisjon ei ole reageerinud Euroopa Parlamendi palvele korraldada uurimine seoses rikkumisest teatajate kõikehõlmava Euroopa kaitseprogrammiga, ning kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 2016. aasta lõpuks selle kohta teatise;
42. peab tervitatavaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 23. juunil 2015. aastal vastu võetud rikkumistest teatajate kaitset käsitlevat resolutsiooni, eelkõige selle punkti 9 rikkumisest teatajate tähtsuse kohta selle tagamisel, et jälgimise suhtes kehtestatud õiguslikest piiridest peetakse kinni, ning punkti 10, milles kutsutakse ELi üles jõustama rikkumistest teatajate kaitset käsitlevaid õigusakte, mida kohaldatakse ka riikliku julgeoleku ja luureteenistuste ning selles valdkonnas tegutsevate eraettevõtete töötajatele, ning andma, niivõrd kui riiklikud õigusaktid seda võimaldavad, varjupaika rikkumisest teatajatele, keda ähvardab kättemaks koduriigis, tingimusel et nad kuuluvad selle põhjal, mida nad on avaldanud, assamblee toetatavate põhimõtete kohaselt kaitse alla;
43. rõhutab, et massiline jälgimine kahjustab tugevalt reguleeritud kutsealade (sh arstid, ajakirjanikud ja juristid) kutsesaladust; rõhutab eelkõige ELi kodanike õigust olla kaitstud oma kaitsjaga peetava konfidentsiaalse suhtluse jälgimise eest, sest sellega rikutaks Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eeskätt selle artikleid 6, 47 ja 48, ning direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale; palub komisjonil esitada hiljemalt 2016. aasta lõpuks teatise konfidentsiaalse suhtluse kaitsemise kohta kutsesaladusega kutsealadel;
44. palub komisjonil koostada liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas viia dokumendid, mis käsitlevad isikuandmete kogumist kriminaalkuritegude, sh terrorismi ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil, vastavusse Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsusega andmete säilitamise kohta (liidetud kohtuasjad C-293/12 ja C-594/12) ning 6. oktoobri 2015. aasta otsusega programmi Safe Harbor kohta (kohtuasi C-362/14); osutab eelkõige andmete säilitamist käsitleva otsuse punktidele 58 ja 59 ning programmi Safe Harbor käsitleva otsuse punktidele 93 ja 94, milles nõutakse selgelt, et andmete kogumisel tuleb lähtuda pigem sihipärasest käsitusest ning mitte koguda kõiki andmeid;
45. rõhutab asjaolu, et viimase aja kohtupraktikas, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsuses andmete säilitamise kohta on õigusliku nõudena selgelt välja toodud, et isikuandmete kogumise ja kasutamise mis tahes meetmete puhul, millega võidakse riivata era- ja pereelu puutumatuse õigust ja õigust andmekaitsele, tuleb näidata nende meetmete vajalikkust ja proportsionaalsust; peab kahetsusväärseks, et poliitilised kaalutlused kahjustavad nimetatud õiguspõhimõtete järgimist sageli otsustusprotsessis; palub komisjonil oma parema õigusloome tegevuskava raames tagada, et kõik ELi õigusaktid on kõrge kvaliteediga, vastavad kõigile õigusstandarditele ja kohtupraktikale ning on kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga; soovitab, et isikuandmete kasutamist ja kogumist hõlmavate kõikide õiguskaitse- ja julgeolekumeetmete mõjuhinnang sisaldaks alati vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontrolli;
Suurema IT-sõltumatuse Euroopa strateegia
46. väljendab pettumust, kuna komisjon ei ole võtnud resolutsioonis tehtud üksikasjalike soovitustega seotud järelmeetmeid, et parandada ELis infotehnoloogilist turvalisust ja eraelu puutumatust internetis;
47. peab tervitatavaks Euroopa Parlamendi IT-turvalisuse tugevdamiseks seni võetud meetmeid, mis on ette nähtud tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi (DG ITEC) poolt välja töötatud Euroopa Parlamendi IKT turbe tegevuskavas; nõuab nende pingutuste jätkamist ning resolutsioonis tehtud soovituste täielikku ja kiiret elluviimist; nõuab uutmoodi mõtlemist ning vajaduse korral õigusalaste muudatuste tegemist riigihangete valdkonnas, et tõhustada infotehnoloogilist turvalisust ELi institutsioonides; nõuab, et kõikides ELi institutsioonides asendataks kommertstarkvara süstemaatiliselt kontrollitava ja tõendatava avatud lähtekoodiga tarkvaraga, et kõikides tulevastes IKT hankemenetlustes viidaks sisse kohustuslik avatud lähtekoodi valikukriteerium ning et krüpteerimisvahendid oleksid hõlpsasti kättesaadavad;
48. kordab tungivalt oma nõudmist töötada uute algatuste (nagu digitaalne siseturg) raames välja Euroopa strateegia, mis käsitleb suuremat IT-sõltumatust ja eraelu puutumatust internetis ning millega edendatakse ELi infotehnoloogiatööstust;
49. kavatseb esitada selles valdkonnas täiendavaid soovitusi pärast 2015. aasta lõpus toimuvat konverentsi „Eraelu puutumatuse kaitsmine internetis infotehnoloogilise turvalisuse ja ELi IT-sõltumatuse tõhustamise abil”, mille aluseks on IT-kasutajate massilist jälgimist käsitleva hiljutise STOA uuringu tulemused;
Demokraatlik ja neutraalne interneti haldamine
50. kiidab heaks komisjoni eesmärgi teha EList keskne osaleja interneti haldamises ning komisjoni visiooni paljusid sidusrühmi hõlmavast internetihalduse mudelist, mis võeti uuesti kõne alla 2014. aasta aprillis Brasiilias toimunud ülemaailmsel paljude sidusrühmade kohtumisel, kus käsitleti interneti haldamise tulevikku (NETMundial); ootab jätkuva rahvusvahelise töö tulemusi selles valdkonnas, sealhulgas Interneti Haldamise Foorumi raames;
51. hoiatab, et põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ootab ilmselge allakäiguspiraal, kui iga väiksematki teavet inimeste käitumise kohta peetakse tulevaste kuritegudega võitlemiseks potentsiaalselt kasulikuks – see toob kaasa massilise jälgimise kultuuri, milles iga kodanikku koheldakse potentsiaalse kahtlusalusena, ning selle tagajärjel kaovad sotsiaalne ühtekuuluvus ja usaldus;
52. kavatseb võtta arvesse Põhiõiguste Ameti poolt läbi viidud, põhiõiguste kaitset seoses jälgimisega käsitleva põhjaliku uuringu tulemusi, eelkõige mis puudutab üksikisikute praegust õiguslikku olukorda seoses sellega, millised õiguskaitsevahendid on neile kasutatavaid tavasid arvestades kättesaadavad;
Järelmeetmed
53. teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks jätkata selles valdkonnas toimuvate muutuste ja resolutsioonis esitatud soovituste järgsete järelmeetmete jälgimist;
o o o
54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.
Nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule
168k
71k
Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (2015/2820(RSP))
– võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (COM(2015)0462),
– võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2014)0902),
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(1),
– võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 9. märtsi 2015. aasta järeldusi „2015. aasta majanduskasvu analüüs ja ühine tööhõivearuanne: poliitilised suunised tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta”(2),
– võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(3),
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid”,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku (ESPN) aruannet „Integrated support for the long-term unemployed: A study of national policies – 2015” (Pikaajalistele töötutele pakutav integreeritud toetus: riiklike poliitikasuundade uuring),
– võttes arvesse nõukogule esitatud küsimust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (O-000121/2015 – B8-1102/2015),
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et majanduskriisi ja selle tagajärgede tõttu on pikaajaline töötus alates 2007. aastast kahekordistunud ning moodustab poole kogu töötusest ehk enam kui 12 miljonit inimest, s.o 5 % ELi aktiivsest elanikkonnast, on pikaajalised töötud; arvestades, et 2014. aastal oli üle 60 % pikaajalistest töötutest olnud tööta vähemalt kaks aastat järjest;
B. arvestades, et pikaajalise töötuse määr erineb liikmesriigiti märkimisväärselt, ulatudes 1,5 %-st Austrias 19,5 %-ni Kreekas; arvestades, et kõige suurema pikaajalise töötuse määraga liikmesriigid on Itaalia, Portugal, Slovakkia, Horvaatia, Hispaania ja Kreeka; arvestades, et majandus peab hoogsamalt taastuma, sest praegu ei anna see piisavat impulssi suure struktuurse tööpuuduse tuntavaks vähendamiseks;
C. arvestades, et ametliku statistika põhjal alahinnatakse olukorda, sest suur osa pikaajalistest töötutest on registreerimata ja andmete kogumise metoodikas esineb vigu;
D. arvestades, et pikaajalise töötuse tagajärjeks on sageli vaesus, ebavõrdsus ja sotsiaalne tõrjutus ning selle mõju on ebaproportsionaalselt tugev haavatavatele inimrühmadele, kes on tööturul ebasoodsas olukorras;
E. arvestades, et pikaajaline töötus põhjustab inimeste järkjärgulist eemaldumist tööturust, sest nende oskused vähenevad, kutsealased võrgustikud lagunevad ja töörütm kaob, mis võib omakorda viia ühiskonnaelust kõrvalejäämiseni, tekitada koduseid pingeid ja võõrandumistunnet; arvestades, et igal aastal heitub edutute tööotsingute tõttu viiendik pikaajalistest töötutest, kes muutuvad seetõttu mitteaktiivseks;
F. arvestades, et tööta leibkondades on pikaajalise töötuse tagajärjed eriti tõsised, kuna need põhjustavad sageli madalat haridustaset, eemaldumist tööelust, suuremaid vaimseid ja terviseprobleeme, sotsiaalset tõrjutust ning halvimal juhul vaesuse edasikandumist ühelt põlvkonnalt järgmisele;
G. arvestades, et pikaajaline töötus mõjutab sageli pika aja vältel ja negatiivselt tööalaseid väljavaateid, karjääri, töötasuprofiili ja pensioni (pärssiv mõju);
H. arvestades, et pikaajaline töötus on ühiskonnale väga kulukas oskuste kaotsimineku ja kasvavate sotsiaalkulutuste tõttu, millele lisanduvad mitterahalised kulud, mida tekitavad suure hulga inimeste enesekindluse kaotus ja isikliku potentsiaali rakendamata jätmine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse kadu;
I. arvestades, et pikaajalise töötuse jätkuvalt kõrge määr ohustab jõupingutusi saavutada strateegia „Euroopa 2020” peamised eesmärgid, milleks on 20–64aastaste 75 %-ne tööhõive ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate või selle ohus olevate inimeste arvu vähendamine vähemalt 20 miljoni võrra;
J. arvestades, et oskuste säilitamine töö kaotuse korral ja tulevikus vajaminevaid oskusi ette nägev haridus, koolitus ja ümberõpe on pikaajalise töötuse vältimise ja leevendamise oluline osa;
K. arvestades, et see soovitus on sarnane noortegarantiile; arvestades, et noortegarantii rakendamisel saadud esmastest kogemustest tuleks õppust võtta;
1. tunnustab komisjoni algatust teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule; rõhutab, et ettepaneku varasem avaldamine ja kokkulepe nõukogus oleks võinud ära hoida osa praegusest pikaajalisest töötusest; väljendab kahtlust, kas nõukogu soovitus on piisav vahend pikaajaliste töötute olukorra kiireks leevendamiseks, ning ergutab liikmesriike andma oma osa;
2. toetab ettepaneku kolme peamist osa, milleks on i) suurendada märkimisväärselt pikaajaliste töötute tööturuasutustes registreerimist, et saavutada täielik hõlmatus, ii) hinnata pikaajaliste töötute personaalset potentsiaali, vajadusi ja tööeelistusi enne, kui isiku töötuks jäämisest möödub 18 kuud, ning iii) pakkuda pikaajalistele töötutele üksikisiku vajadustele kohandatud, tasakaalustatud ja kõikehõlmava tööturule integreerimise lepingu sõlmimist seotud asutusega hiljemalt siis, kui asjaomase isiku töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud; rõhutab sellegipoolest, et personaalne hindamine peaks aset leidma enne, kui isiku töötuks jäämisest möödub 12 kuud, et tagada tööturule integreerimise lepingu sõlmimine enne, kui isiku töötuks jäämisest möödub 18 kuud; nõuab, et vajaduse korral kaasataks kolmeastmelise lähenemisviisi puhul kogu protsessi vältel valitsusvälised osalejad, näiteks sotsiaalvaldkonna valitsusvälised organisatsioonid, kes töötavad pikaajaliste töötutega;
3. rõhutab vajadust tegelda mitte üksnes isikutega, kes on olnud töötud vähemalt 18 kuud, vaid kõigi pikaajaliste töötutega, sealhulgas ka registreerimata töötutega; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriikide poliitilised meetmed, mis on mõeldud leevendama lühiajalist töötust (< 12 kuud) ja noorte töötust (kaasa arvatud noortegarantii), sobituksid veatult pikaajalise töötusega võitlemise meetmetega;
4. toetab nõudmist, et tuleb teha tihedat koostööd ja tõhusalt kooskõlastada pikaajalise töötu taasintegreerimise kõigi osaliste (sealhulgas vajaduse korral kodanikuühiskonna organisatsioonide) vahel, ning toetab ühtsete kontaktpunktide asutamist, kus töötul on oma juhtumikorraldaja (üks kontaktisik), nii et töötu hüvitiste saamise kava muutuse korral taasintegreerimine ei katkeks;
5. rõhutab vajadust personaalse lähenemisviisi järele, mille raames hinnatakse pikaajaliste töötute tööturule taasintegreerimiseks nende võimeid ja vajadusi ning austatakse nende kehtivaid õigusi ja võetakse arvesse isiklikku olukorda üldisemalt ja sellega seotud vajadusi; toonitab vajadust piisava arvu kvalifitseeritud töötajate järele, kes suudaksid pakkuda pikaajaliste töötute ebaühtlasele rühmale personaalset lähenemisviisi;
6. võtab teadmiseks soovituse võtta kasutusele kirjalik ja arusaadav tööturule integreerimise leping, milles kehtestatakse nii töötu kui ametiasutuse (mida esindab juhtumikorraldaja) õigused ja kohustused ning mis püstitab sel viisil kõigile osalistele selged ootused, on õiglane töötu suhtes ja võtab arvesse tema kui töötaja kutseoskuseid ja õigusi; nõuab, et seda lepingut ajakohastataks regulaarselt;
7. peab ülioluliseks, et kõik pikaajaliste töötute taasintegreerimise kavad kohandataks tööturu vajadustele ja koostataks tihedas koostöös tööturu osapooltega; kutsub liikmesriike üles motiveerima tööandjaid aktiivselt pakkuma töövõimalusi pikaajalistele töötutele, rõhutades ka ettevõtja sotsiaalset vastutust, ning määrama vajaduse korral mentori, et hõlbustada pikaajalise töötu sujuvat naasmist tööellu; nõuab, et liikmesriikide tööturuasutused abistaksid VKEsid mentorite kasutamisel; tuletab meelde, et pikaajalised töötud ei vaja mitte üksnes töökohta, vaid ka põhjalikku nõustamist ja ettevalmistust edukaks tööturule naasmiseks;
8. kutsub liikmesriike üles lisama piisava riikliku rahastamise ELi vahenditele, millega eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahastatakse nende riiklikku pikaajalise töötuse probleemi lahendamiseks mõeldud poliitikat; rõhutab, et mõnede liikmesriikide (eelkõige nende, kus rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi) piiratud eelarvevõimalused ei tohi olla takistuseks soovituse kiirele rakendamisele; kutsub komisjoni üles selgitama välja võimalusi saada kiiresti ELi rahalisi vahendeid ning võtma võimaluse korral kasutusele lisavahendeid, nagu seda tehti noorte tööhõive algatuse puhul; rõhutab, et mitmes liikmesriigis on vaja eraldada piisavad rahalised vahendid tööturuasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks;
9. nõuab eelkõige avalike tööturuasutuste finants- ja haldussuutlikkuse parandamist eesmärgiga tagada, et nad suudavad täita kõnealuse ettepaneku elluviimisel keskset rolli;
10. palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalusi toetada töökohal toimuva koolituse konkreetseid kavu ning ettevõtete arengu- ja investeerimiskavu, mis on loonud pikaajalistele töötutele kvaliteetseid kestlikke töökohti;
11. rõhutab, et soovituse tulemuslikuks rakendamiseks on väga oluline tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning riigi tasandil (sektori) tööturu osapoolte, töötuid esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike ja erasektori tööturuasutuste, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste osutajate, kohalike ja piirkondlike haridus- ja koolitusasutuste vahel, ning sama tähtis on tööandjate aktiivne kaasamine, mõistmaks paremini ärialaseid nõudeid ja vajadusi;
12. tuletab meelde oma seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsust liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta ja milles nõutakse konkreetsete meetmete võtmist, et kaitsta pikaajalisi töötuid sotsiaalse tõrjutuse eest ja taasintegreerida nad tööturule, järgides nõuetekohaselt aluslepingute sätteid;
13. palub liikmesriikidel võtta pikaajalise töötusega võitlemise riikliku lähenemisviisi välja töötamisel arvesse piirkondlikke erinevusi, sealhulgas erinevusi linna- ja maapiirkondade vahel;
14. kiidab heaks komisjoni ettepaneku seada sisse Euroopa poolaasta raames ja tööhõivekomitee kaudu soovituse rakendamise mitmepoolne järelevalve; nõuab, et järelevalve oleks põhjalik ja selle alusel esitataks vajaduse korral liikmesriikide riigipõhistes soovitustes juhtnöörid; palub komisjonil hõlbustada üksteiselt õppimist, mille raames viiakse kokku kõrge pikaajalise töötuse määraga liikmesriigid ja need liikmesriigid, mis on edukalt aidanud (pikaajalistel) töötutel naasta kiiresti tööturule;
15. palub tööhõive- ja sotsiaalministritel enne soovituse suhtes kokkuleppele jõudmist kaaluda Euroopa Parlamendi esitatud seisukohti;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.
Kaugjuhitavate õhusõidukisüsteemide (RPA-süsteemide) ohutu kasutamine tsiviillennunduses
198k
89k
Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses (2014/2243(INI))
– võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2014. aasta teatist „Uus ajastu lennunduses. Lennundusturu avamine kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil” (COM(2014)0207),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti g ja artiklit 16 ning VI jaotist,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Uus ajastu lennunduses. Lennundusturu avamine kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks ohutul ja jätkusuutlikul viisil”,
– võttes arvesse Euroopa RPA-süsteemide juhtrühma lõpparuannet „Õhusõidukisüsteemide Euroopa tsiviillennundussüsteemi integreerimist käsitlev tegevuskava”,
– võttes arvesse Riia deklaratsiooni „Lennunduse tuleviku kujundamine” kaugjuhitavate õhusõidukite (mehitamata õhusõidukite) kohta,
– võttes arvesse Ühendkuningriigi ülemkoja aruannet „Mehitamata õhusõidukite kasutamine ELi tsiviillennundussektoris”,
– võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ettepanekut „Mehitamata õhusõidukite käitamise kontseptsioon – Mehitamata õhusõidukite reguleerimise riskipõhine käsitus”,
– võttes arvesse 7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0261/2015),
A. arvestades, et asjaarmastajad on väikseid raadio teel juhitavaid mudellennukeid lennutanud juba mitu aastakümmet; arvestades, et viimase 15 aasta jooksul on RPA-süsteemide – mida rohkem tuntakse mehitamata õhusõidukite ehk droonide nime all – kasutamine kiiresti kasvanud; arvestades, et üha populaarsemaks on muutunud eelkõige väikesed RPA-süsteemid, mis on loodud asjaarmastajatele ja meelelahutuse eesmärgil;
B. arvestades, et esmalt sõjaliseks kasutuseks välja töötatud tehnoloogiat rakendatakse nüüd seadusandlikke piire avardades ka kommertstegevuses; arvestades, et tänapäeval on kutsealastel eesmärkidel kasutatavad RPA-süsteemid mitmel moel väga kasulikud ka tsiviilsektoris, kusjuures nende lisaväärtust suureneb koos õhusõiduki ja kaugjuhtiva piloodi vahelise vahemaa suurenemisega (väljaspool nägemisulatust (BVLOS – beyond-visual-line-of-sight) toimuvad operatsioonid); arvestades, et RPA-süsteemide rakendusi, mis on äärmiselt varieeruvad ja mida tulevikus saaks laiendada veelgi rohkematele valdkondadele, saab kasutada näiteks taristu (raudtee, tammid ja elektrijaamad) ohutusülevaatustel ja järelevalves, loodusõnnetuste hindamisel, (keskkonnateadlik) täppispõllumajanduse operatsioonides ja meediatoodangu puhul, õhust toimuval termoanalüüsil või pakkide kättetoimetamiseks isoleeritud piirkondades; arvestades, et lähitulevikus võib ennustada uute rakenduste kiiret arengut, mis näitab RPA-süsteemide tööstuse innovatiivset ja dünaamilist olemust;
C. arvestades, et, RPA-süsteemide tehnoloogia võib asendada otsest inimsekkumist ohtlikus keskkonnas;
D. arvestades, et RPA-süsteemide rakendusi on kahte liiki, nimelt professionaalsed RPA-süsteemide rakendused ja meelelahutuseks kasutatavad RPA-süsteemide rakendused; arvestades, et nende kahe olemuslikult erineva kategooria suhtes peaksid kehtima ühe ja sama ELi õigusraamistiku piires eri nõuded;
E. arvestades, et praegustes ELi õigusaktides on sätestatud, et RPA-süsteemidele, mille maksimaalne stardimass on üle 150 kg, annab üldjuhul kasutusloa Euroopa Lennundusohutusamet (EASA); arvestades, et 150 kg või väiksema stardimassiga RPA-süsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevusse;
F. arvestades, et RPA-süsteeme käsitlevad õigusaktid on olemas või väljatöötamisel Austrias, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Prantsusmaal(1), Saksamaal, Itaalias, Iirimaal, Poolas, Hispaanias ja Ühendkuningriigis(2); arvestades, et tunnustatud lennukoolid tegutsevad nii Taanis, Ühendkuningriigis kui ka Madalmaades ning et Madalmaades ja Ühendkuningriigis on juba üle 500 litsentsi omava RPA-süsteemi piloodi;
G. arvestades, et kõik Euroopas kehtivad RPA-süsteemide eeskirjad põhinevad käitamisega seotud turvariskide hindamisel; arvestades, et sellised RPA-süsteemide eeskirjad on käitajakesksed ega järgi õhusõidukikeskset lähenemisviisi, mida kasutatakse mehitatud lennunduses; arvestades, et risk ei sõltu mitte ainult masina tüübist ja selle omadustest (mass, kiirus jne), vaid ka lisateguritest, nagu ala, mille kohal lennatakse, kõrgus, käitaja asjatundlikkus ja käitamistoimingu tüüp ning käitaja võime ettenägematus olukorras toime tulla;
H. arvestades, et selles majandusharus peitub tootjast kuni lõpptarbijani tohutu majandusliku kasvu potentsiaal, seda nii suurte ettevõtjate kui ka tuhandetest VKEdest ja innovaatilistest idufirmadest koosneva tarneahela jaoks; arvestades, et tingimata tuleb säilitada maailmatasemel tootmis- ja käitamisstandardid, edendades samal ajal Euroopa juhtpositsiooni;
I. arvestades, et kuna see turg areneb kiiresti, on õige, et RPA-süsteemid on lisatud olemasolevatesse lennundusprogrammidesse, nagu ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks ja „Horisont 2020”; arvestades, et ettevõtted on juba investeerinud märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja neid julgustataks oma investeerimispüüdlusi mitmekordistama, kui VKEdel, mis moodustavad neist suurema osa, oleks võimalik lihtsamini rahastamist saada; arvestades, et edasise teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine on ülioluline selle uue tööstusharu toetamiseks ning RPA-süsteemide ohutuks ja turvaliseks õhuruumi integreerimiseks;
J. arvestades, et juba praeguses varajases etapis on nii liikmesriigid, tööstusharu kui ka komisjon tunnistanud selle turu potentsiaali ning ei väsi rõhutamast, et mis tahes poliitikaraamistik peab võimaldama Euroopa tööstusel kasvada, et üleilmselt konkurentsivõimeline olla;
K. arvestades, et kõnealune kujunemisjärgus turg pakub suuri investeerimis-, innovatsiooni- ja töökohtade loomise võimalusi kogu tarneahelas ja toob ühiskonnale kasu, tunnistades samal ajal, et tuleb kaitsta avalikke huve, sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse, andmekaitse, aruandekohustuse ja tsiviilvastutusega seotud küsimustes;
L. arvestades, et RPA-süsteemide majanduslikust potentsiaalist hoolimata on nende arendamine üheks kõige olulisematest tulevastest lennundustööstuse ohutuse ning inimeste ja ettevõtete ohutuse ja turvalisuse alastest väljakutsetest;
M. arvestades, et EL peaks võimalikult kiiresti koostama õigusraamistiku üksnes RPA-süsteemide tsiviilotstarbelise kasutamise jaoks;
N. arvestades, et ühelt poolt peab Euroopa õigusraamistik võimaldama tööstusel olla innovatiivne ja areneda optimaalsetes tingimustes ning teiselt poolt andma üldsusele tagatise, et nende elu ja vara ning isikuandmed ja eraelu puutumatus on tõhusalt kaitstud;
Rahvusvaheline mõõde
1. märgib, et paljud peavad RPA-süsteemide kasutamisel – kuigi sõjaliste operatsioonide osas – juhtivaks turuks USAd; rõhutab siiski, et 2500 käitajaga (400 Ühendkuningriigis, 300 Saksamaal, 1500 Prantsusmaal, 250 Rootsis jne) on EL liider tsiviilkasutuse alal, võrreldes 2342 käitajaga ülejäänud maailmas, ning peaks tegema kõik võimaliku, et oma tugevat konkurentsipositsiooni veelgi tugevdada;
2. märgib, et Jaapanis on arvukalt RPA-süsteemide käitajaid ja 20 aastat kogemusi, mis on saadud peamiselt RPA-süsteemide käitamisest täppispõllumajanduses, nagu põllukultuuride pritsimine; tuletab meelde, et Jaapan oli esimene riik, kes hakkas üheksakümnendate keskel lubama RPA-süsteemide tehnoloogia kasutamist põllumajanduses ja kus käitajate arv mitmekordistus mõne aastaga;
3. märgib, et väga aktiivne tootmine toimub Iisraelis, kuid seal ollakse otseselt keskendunud sõjalistele RPA-süsteemidele; toonitab asjaolu, et tänu tsiviil-sõjalisele õhunavigatsiooniteenusele on nüüd RPA-süsteeme lihtsam integreerida Iisraeli õhuruumi;
4. märgib, et muu 50 riigi hulka, kes praegu RPA-süsteeme arendavad, kuuluvad Austraalia, Hiina (kus toodetakse palju väga väikseid RPA-süsteeme) ja Lõuna-Aafrika;
5. rõhutab, et tuleb tunnustada RPA-süsteemide globaalset mõõdet, ja palub komisjonil seda täiel määral arvesse võtta;
Olukord ELi liikmesriikides
6. rõhutab, et kõigis liikmesriikides toimub mingil määral RPA-süsteemide alane tegevus tootmise ja/või käitamise valdkonnas;
7. toonitab asjaolu, et kui ei ole just kehtestatud erandit, on käitamine seaduslik ainult siis, kui eksisteerivad riigisisesed õigusaktid; tuletab meelde, et selline korraldus tuleneb Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõudmisest, mille kohaselt tuleb kõigi mehitamata õhusõidukitega tehtavate käitamistoimingute jaoks saada eriluba(3);
8. märgib, et ühtlustatud eeskirjade puudumine ELi tasandil võib Euroopa droonituru arengut takistada, kuna siseriiklikke lubasid teistes liikmesriikides üldjuhul vastastikku ei tunnustata;
Peamised küsimused
9. on seisukohal, et RPA-süsteemide sektor vajab RPA-süsteemide piiriüleseks arendamiseks kiiresti Euroopa ja ülemaailmseid eeskirju; on seisukohal, et selleks, et tagada investeeringud ja konkurentsivõimelise Euroopa RPA-süsteemide sektori areng, on vaja selget Euroopa õigusraamistikku; rõhutab, et kui ei tegutseta kiiresti, tekib risk, et RPA-süsteemide majanduslik potentsiaal ja positiivne mõju ei realiseeru täielikult;
10. tuletab meelde kõnealuse valdkonna majanduslikku tähtsust ja rõhutab vajadust võtta kohaseid meetmeid, millega kaitsta eraelu puutumatust ja tagada andmekaitse, ohutus ja turvalisus ning mis on proportsionaalsed nende eesmärgiga ega tekita tarbetut koormust VKEdele;
11. on veendunud, et Euroopa raamistik, kui see oleks selge, tulemuslik ja usaldusväärne ning seda hakataks viivitamatult kohaldama, võiks aidata viia edasi arutelu droonide kasutamise ülemaailmsete eeskirjade koostamise üle;
12. on seisukohal, et tulevastes sellealastes õigusaktides tuleb selgelt eristada kaugjuhitavate õhusõidukite professionaalset ja meelelahutuslikku kasutust;
13. rõhutab asjaolu, et kõigi RPA-süsteemide käitamistoimingute ja eeskirjade puhul on kõige tähtsam ohutus ja turvalisus ning et eeskirjad peavad olema riskidele vastavad; on seisukohal, et tulevane Euroopa õigusraamistik peaks olema kohandatud väljaspool nägemisulatust toimuvate lendudega seonduvatele konkreetsetele riskidele, ilma et see siiski selliseid lendusid ära hakkaks hoidma;
14. rõhutab asjaolu, et andmekaitse ja eraelu puutumatuse teema on ülioluline selleks, et saavutada avalikkuse laialdane toetus tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide kasutamisele, ning seega ka selleks, et hõlbustada RPA-süsteemide kasvu ja ohutut integreerimist tsiviillennundusse, järgides samal ajal täielikult direktiivi 95/46/EÜ andmekaitse kohta, ELi põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigust eraelu kaitsele ning ELi põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisatakse sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised vastavalt vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele; palub komisjonil seda silmas pidades edendada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete kontseptsioonide standardite arendamist;
15. peab õigeks ja toetab täielikult Riia deklaratsioonis sätestatud RPA-süsteemide edasise arendamise viit tähtsaimat põhimõtet:
–
RPA-süsteeme tuleb käsitada uut tüüpi õhusõidukitena, mille suhtes kohaldatakse proportsionaalseid eeskirju, mille puhul võetakse arvesse iga käitamistoimingu riski;
–
et ettevõtetel oleks võimalik investeeringuid teha, tuleb RPA-süsteemide teenuste ohutuks osutamiseks koostada ELi eeskirjad;
–
RPA-süsteemide täielikuks integreerimiseks Euroopa õhuruumi tuleb arendada tehnoloogiat ja koostada standardid;
–
RPA-süsteemide teenuste mahu suurenemise eeldus on üldsuse heakskiit;
–
RPA-süsteemide kasutamise eest vastutab käitaja;
16. rõhutab, et lühiajaliselt ja lennuliikluse korraldamise perspektiivist on juba kehtestatud käitamisprotseduurid, et võimaldada kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemidel lennata väljaspool kindlaid alasid ja piirangualasid; tuletab meelde, et paljude tsiviilotstarbeliste ja sõjalise otstarbega RPA-süsteemide lennutamiseks kasutatakse spetsiaalseid koridore, karmistades tavaliselt mehitatud õhusõidukite puhul kasutatavaid standardseid eraldatuse kriteeriume;
17. rõhutab väljaspool nägemisulatust toimuvate lendude olulisust sektori arengu jaoks; on seisukohal, et Euroopa õigusaktid peaksid sellist käitamisviisi soosima;
18. tunnistab, et RPA-süsteemide mõju mehitatud õhusõidukite liiklusele on piiratud, sest RPA-süsteeme on mehitatud õhusõidukitega võrreldes vähe; märgib siiski, et surve lennuliikluse korraldamisele võib suureneda spordi- ja meelelahutuslendudeks kasutatavate RPA-süsteemide arvu tervitatava kasvu tõttu, mis võib teatavates olukordades ohustada lennuliikluse ohutust, ning nõuab, et seda tegurit võtaksid arvesse asjaomased asutused ning et seda võetaks arvesse tulevaste ELi eeskirjade puhul, et tagada jätkuvalt lennuliikluse korraldamise tõhusus liikmesriikides;
19. toonitab, et pikas perspektiivis oleks eelistatav, et tehnilised ja regulatiivsed lahendused võimaldaksid RPA-süsteemidel kasutada õhuruumi samal ajal mis tahes muu õhuruumi kasutajaga, ilma et viimasele kehtestataks seadmeid käsitlevaid uusi nõudeid; märgib, et on palju väikeseid RPA-süsteeme, mida kasutatakse madalamal kui 500 jalga koos mehitatud õhusõidukitega; rõhutab, et kuigi aeronavigatsiooniteenuse osutajad ei osuta sellistel kõrgustel lennujuhtimisteenuseid, on nad kohustatud esitama piisavat teavet, et mõlemat tüüpi õhusõidukid saaksid viibida samal ajal samas õhuruumis; märgib, et EUROCONTROL toetab riike asjakohaste küsimuste kohta ühise arusaamise loomisel ja võimalikul määral ühtlustamise edendamisel;
20. on seisukohal, et mis tahes suurusega droonide identifitseerimise küsimus on äärmiselt oluline; rõhutab, et tuleks leida lahendused, mille puhul võetakse arvesse seda, kas droone kasutatakse meelelahutuslikul või kommertsotstarbel;
Lahendused tulevikuks
21. on veendumusel, et riskide hindamise alusel tuleb välja töötada selge, ühtlustatud ja proportsionaalne Euroopa ja ülemaailmne õigusraamistik, millega välditakse ettevõtetele RPA-süsteemide tööstusse investeerimist ja sealset innovatsiooni takistavate ebaproportsionaalsete õigusaktide kehtestamist, kaitstes samal ajal piisavalt kodanikke ning luues jätkusuutlikke ja innovatiivseid töökohti; on seisukohal, et põhjaliku riskihindamise aluseks peaks olema EASA poolt välja töötatud käitamise kontseptsioon ning selle puhul tuleks võtta arvesse RPA-süsteemide omadusi (mass, tegevusulatus, kiirus) ja nende kasutusala (meelelahutuslik või professionaalne); on veendumusel, et nimetatud raamistik peaks moodustama osa pikaajalisest perspektiivist, võttes arvesse võimalikke tulevasi arengusuundi ja nende tehnoloogiate muid aspekte;
22. toetab komisjoni kavatsust loobuda 150 kg lävendist ning asendada see sidusa ja põhjaliku ELi õigusraamistikuga, mis võimaldaks pädevatel siseriiklikel asutustel, kvalifitseeritud organitel või ühingutel tegeleda valideerimis- ja järelevalvetegevusega; on seisukohal, et eeskirjade proportsionaalsust peaks täiendama protsesside ja menetluste vajalik paindlikkus;
23. on seisukohal, et EASA pädevuste arendamist RPA-süsteemide valdkonnas tuleks võtta arvesse ameti eelarves, et amet suudaks talle määratud ülesannetega toime tulla;
24. palub komisjonil tagada, et RPA-süsteeme käsitleva ELi poliitika väljatöötamisel lisatakse sellele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tagatised, muutes kohustuslikuks vähemalt mõjuhinnangud ning lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvad vaikesätted;
25. on mures RPA-süsteemide võimaliku ebaseadusliku ja ebaturvalise kasutamise pärast (s.o RPA-süsteemi muutmine tsiviilvahendist sõjalisel või muul otstarbel kasutatavaks relvaks või RPA-süsteemi kasutamine navigatsiooni- või sidesüsteemide segajana); kutsub komisjoni üles toetama RPA-süsteemide käitamisel ohutuse, turvalisuse ja eraelu puutumatuse tagamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamist, kasutades muu hulgas programmi „Horisont 2020” vahendeid, mis on suunatud eelkõige selliste süsteemide, tehnoloogiate jm uurimisse ja väljaarendamisse, mida on võimalik kasutada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete edendamiseks ning selliste tehnoloogiate väljatöötamise toetamiseks nagu nn tuvastamis- ja vältimistehnoloogia („detect and avoid”), geotarastamine (geo-fencing), segajatõrje (anti-jamming) ja kaaperdamistõrje (anti-hijacking), samuti lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätetega seotud meetmed, et võimaldada tsiviilotstarbeliste RPA-süsteemide ohutut kasutamist;
26. julgustab kasutama RPA-süsteemide valdkonnas innovatiivseid tehnoloogiaid, millel on tohutu töökohtade, eriti keskkonnasõbralike töökohtade loomise potentsiaal, kuna see hõlmab suurt hulka kutsealasid; julgustab VKEde kaasamise suure potentsiaali arendamist ja uurimist eriotstarbeliste osade ja materjalide tootmisega seotud teenuste valdkonnas; rõhutab vajadust organiseerida ja edendada kvalifikatsiooni- ja koolituskeskusi;
27. on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide tasandi eeskirjades tuleks selgelt viidata RPA-süsteemide suhtes seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubandusega (RPA-süsteemide tootmine, müük, ost, kasutamine ja nendega kauplemine) ning põhiõigustega eraelu puutumatusele ja andmetekaitsele kohaldatavatele sätetele; on samuti seisukohal, et need eeskirjad peaksid aitama kaasa eraelu puutumatuse, andmekaitse ning RPA-süsteemide lennutamisega seonduvate eri riskide ja vastutusega seotud mis tahes muu valdkonnaga, nt kriminaalõiguse, intellektuaalomandi, lennunduse ja keskkonnaga seotud õigusaktide korrektsele jõustamisele; rõhutab vajadust tagada, et iga RPA-süsteeme käitav isik oleks teadlik RPA-süsteemide kasutamise suhtes kehtivatest põhilistest eeskirjadest ja et neid eeskirju tuleks selgitada ostjatele antavas teatises;
28. on seisukohal, et ettevõtted, reguleerijad ja ärilised käitajad peavad üksteisega aru pidama, et tagada investeeringuid soodustav õiguskindlus ja vältida vaidlust, kumb peab tegema esimese sammu – ettevõtted ei ole nõus vajalike tehnoloogiate arendamisse investeerima, kui neil puudub kindlus õigusaktide osas, ja reguleerijad keelduvad standardeid välja töötamast enne, kui ettevõtted taotlevad mingile tehnoloogiale kasutusluba; rõhutab, et VKEd tuleks selle standardimisprotsessiga tõeliselt siduda;
29. on seisukohal, et riskipõhine käsitlus kooskõlas Riia deklaratsiooniga ja EASA poolt välja arendatud käitamise kontseptsioon on kindlaks aluseks, et tagada RPA-süsteemide ohutu käitamine, ning et Euroopa reguleerivate nõuete aluseks peab olema vastavalt vajadusele kas üksikjuhtumil või tüübil/klassil põhinev lähenemisviis ning nendega tuleb tagada ohutuse ja koostalitlusvõime kõrge tase; on seisukohal, et RPA-süsteemide tootjate ja käitajate edu tagamiseks on hädavajalik, et asjaomane reguleeriv asutus kinnitaks Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooni (EUROCAE) standardimisnõuded;
30. on seisukohal, et RPA-süsteeme käsitlevates tulevastes Euroopa ja ülemaailmsetes eeskirjades tuleks tegeleda järgmiste valdkondade küsimustega:
–
lennukõlblikkus;
–
sertifitseerimistingimused;
–
kasutus kommerts- ja meelelahutuslikul otstarbel;
–
drooni ja omaniku/käitaja identiteet;
–
pilootide koolitusorganisatsioonide heakskiit;
–
pilootide koolitamine ja piloodilubade väljaandmine;
–
käitamistoimingud;
–
vastutus ja kindlustuskaitse;
–
andmekaitse ja eraelu puutumatus;
–
nn geotarastus;
–
lennukeelutsoonid;
31. palub liikmesriikidel tagada, et RPA-süsteemide professionaalsetele kasutajatele ja omanikele korraldatavate koolituste kavva võetaks andmekaitse ja eraelu puutumatuse teemaline erikoolitus ning et liikmesriigid professionaalseid kasutajaid vastastikku tunnustaksid, et kõrvaldada kõik turupiirangud;
32. toonitab, et väljaspool nägemisulatust (BVLOS) lendavad RPA-süsteemid tuleb varustada nn tuvasta-ja-väldi-tehnoloogiaga, et tuvastada sama õhuruumi kasutavad õhusõidukid, tagades, et RPA-süsteemid ei seaks ohtu mehitatud õhusõidukeid ning võtaksid arvesse tihedalt asustatud alasid, lennukeelutsoone, nagu lennujaamad, elektrijaamad, tuuma- ja keemiarajatised, ning muud elutähtsat taristut; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon eraldaks ühisettevõtte SESAR kaudu vajaliku teadus- ja arendustegevuse eelarve;
33. kutsub komisjoni ning asjaomaseid organeid ja ettevõtteid üles kiirendama oma teadus- ja arendusprogramme; on seisukohal, et sektorist saadavat eeldatavat majanduslikku tulu arvesse võttes peaks EL eelistama Euroopa tehnoloogiate arendamist, näiteks programmi „Horisont 2020” kaudu; palub, et teadusuuringute programmides võetaks arvesse ka droonide tuvastamis- ja tabamistehnoloogiate arendamist;
34. tuletab meelde, et GPS signaali tugevdav Euroopa GNSSi programm EGNOS sertifitseeriti tsiviillennunduse jaoks 2011. aastal ja et Galileo jõuab järgmise paari aasta jooksul järk-järgult kasutusetappi; on seetõttu veendumusel, et täiustatud lennuliikluse korraldamise süsteem ning Euroopa GNSSi programmidel põhinevad RPA-süsteemide rakendused aitavad positiivselt kaasa RPA-süsteemide ohutule käitamisele;
35. märgib, et kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga tuleks RPA-süsteemid varustada ID-kiibiga ja registreerida, et tagada jälgitavus, aruandekohustus ja tsiviilvastutuseeskirjade nõuetekohane rakendamine;
36. toetab EASA poolt välja arendatud droonide käitamise kontseptsiooni, milles määratletakse kolm erinevat RPA-süsteemide kategooriat ja neile vastavad eeskirjad;
37. märgib, et RPA-süsteemide alaste õigusaktide jõustamine on RPA-süsteemide ohutu ja eduka Euroopa õhuruumi integreerimise seisukohast määrava tähtsusega;
38. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavalt vahendeid RPA-süsteemide alaste õigusaktide jõustamiseks;
39. rõhutab, et mehitamata õhusõidukeid käsitlevate eeskirjade koostamisega tegelevad ühinenud ametid (JARUS) on rahvusvaheline vabatahtlik organisatsioon, kuhu kuuluvad 22 ELi ja kolmanda riigi tsiviillennundusametid ning reguleerivad asutused/organid; tuletab meelde, et JARUSe esimees on EASA ehk RPA-süsteemide edasise reguleerimisega tegeleva ameti esindaja; tuletab meelde, et JARUSe eesmärk on koostada tehnilisi, ohutus- ja kasutusnõudeid suurte ja väikeste RPA-süsteemide sertifitseerimiseks ning nende ohutuks integreerimiseks õhuruumi ja lennuväljadele;
40. on seisukohal, et JARUS võiks vastastikuse tunnustamise kaudu tagada, et kõik tulevased ELi eeskirjad on kooskõlas rahvusvahelise korraga muudes riikides;
41. on seisukohal, et liikmesriikide andmekaitseasutused peaksid tegema koostööd, et vahetada andmeid ja parimaid tavasid ning tagada kooskõla kehtivate andmekaitsealaste suuniste ja regulatsioonidega, nagu direktiiv 95/46/EÜ;
42. rõhutab tõsiasja, et õiguskaitse- ja luureteenistused peavad RPA-süsteemide kasutamisel järgima põhiõigusi – õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele, liikumis- ja sõnavabadusele – ning et sellise kasutusega seotud võimalikke riske tuleb arvesse võtta nii üksikisikute ja inimrühmade kui ka avaliku ruumi osade, näiteks piirialade jälgimise puhul;
43. on veendumusel, et liikmesriikide andmekaitseasutused peaksid jagama äriliste RPA-süsteemide korral kehtivaid andmekaitsesuuniseid, ja kutsub liikmesriike üles hoolikalt rakendama andmekaitset käsitlevaid õigusakte nii, et täiel määral käsitletakse üldsuse muret seoses eraelu puutumatusega ja et rakendamine ei tekita RPA-süsteemide käitajatele ebaproportsionaalset halduskoormust;
44. soovitab tungivalt, et praegusi arutelusid ELi ning liikmesriikide poliitikakujundajate ja reguleerijate, tööstuse, VKEde ja ettevõtjate vahel tuleks laiendada ning tuleks alustada avalikku arutelu, milles osaleksid kodanikud ja muud asjaomased huvirühmad, nagu vabaühendused (sh kodanikuõiguste organisatsioonid) ja õiguskaitseasutused, et teadvustada ja käsitleda RPA-süsteemide kasutamisel ilmnevaid probleeme, mis on seotud põhiõiguste kaitse ning erinevate asjaosaliste kohustuste ja ülesannetega nende õiguste ja kodanike turvalisuse kaitsel;
45. on seisukohal, et parlament peab võtma oma seisukoha enne lennunduspaketi vastuvõtmist komisjonis, reageerides nii ettevõtete nõudmisele selgete suuniste järele;
46. rõhutab vajadust selge ja asjakohastel kriteeriumitel põhineva õigusraamistiku järele, mis reguleeriks kaamerate ja andurite kasutamist eeskätt ärilistes ja eraotstarbelistes RPA-süsteemides ning millega tagataks tõhus eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning kindlustataks kodanike turvalisus, võttes arvesse RPA-süsteemide komponentide üha vähenevaid mõõtmeid, mille tõttu need muutuvad paremini kaasaskantavaks ja raskemini avastatavaks;
47. kutsub transpordi- ja turismikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles korraldama ühise kuulamise, kuhu kutsutaks tööstuse, liikmesriikides eraelu puutumatust kaitsvate asutuste, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Komisjoni ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajad;
48. kutsub komisjoni üles kaaluma regulaarse aruandlussüsteemi kasutuselevõttu, milles võetaks arvesse liikmesriikide tasandil toimuvat tehnilist arengut, samuti muutusi poliitikas ja parimaid tavasid, ja käsitletaks ka RPA-süsteemidega seotud intsidente, ning palub esitada ülevaate ja hinnangu regulatiivsete käsituste kohta liikmesriikide tasandil, et neid oleks võimalik võrrelda ja parimad tavad välja selgitada.
o o o
49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352),
– võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta(1),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014)0086),
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Majutusteenuste ohutus” (COM(2014)0464),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” (COM(2015)0215),
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),
– võttes arvesse nõukogu 6. mai 2003. aasta resolutsiooni puuetega inimeste juurdepääsu kohta kultuurilistele infrastruktuuridele ning kultuuritegevusele(3),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 195,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0258/2015),
A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 195 alusel ELi tasandil võetavad meetmed peavad täiendama liikmesriikide tegevust turismisektoris, ilma et see tooks kaasa õigusnormide ühtlustamise;
B. arvestades, et turism on Euroopa majanduse üks põhiline kasvupotentsiaaliga sektor, mis turismiga seotud sektoreid arvesse võttes moodustab üle 10 % ELi SKPst; arvestades, et turism soodustab ka märkimisväärset tööhõivet, kuna valdkond annab otseselt tööd 13 miljonile töötajale, mis seega moodustab vähemalt 12 % ELi töökohtadest;
C. arvestades, et Euroopa on maailma külastatavaim turismisihtkoht, turuosaga 52 %; arvestades, et statistika kohaselt toimub suurem osa ELi elanike välisreisidest endiselt ELi sihtkohtadesse, ning arvestades, et prognooside järgi suureneb ELi saabuvate rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastani 140 miljoni inimese võrra aastas;
D. arvestades, et turism omab ELis suurt sotsiaal-majanduslikku tähtsust ja sel on laialdane mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele arengule, ning arvestades, et see võib seetõttu osutuda väga oluliseks praeguse majandus- ja tööhõivekriisiga toimetulemisel;
E. arvestades, et ranniku- ja mereturism on suurim merega seotud tegevusvaldkond Euroopas, ning arvestades, et see moodustab enam kui kolmandiku meremajandusest, mõjutades otseselt paljusid teisi ELi majandussektoreid ja andes tööd 3,2 miljonile inimesele, kellest enamik on vanuses 16–35 eluaastat; arvestades, et samuti tuleks märkida, et asjaomane sektor on olnud majanduskasvu ja töökohtade loomise edendaja, eelkõige Atlandi ookeani ja Vahemere piirkonnas;
F. arvestades, et turismipoliitika prioriteedid aitavad kaasa vähemalt kolmele Junckeri komisjoni prioriteedile, täpsemalt jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine, ühendatud digitaalne ühtne turg ning süvendatud ja õiglasem siseturg;
G. arvestades, et komisjoni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht” loetletud meetmetega aidatakse kaasa ambitsioonikale eesmärgile hoida Euroopa turismisihtkohana jätkuvalt maailmas valitseval kohal;
H. arvestades, et turismile ei ole ELi eelarves ette nähtud eraldi rida, ning arvestades, et selles valdkonnas võetakse meetmeid eri fondide, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames;
I. arvestades, et Euroopa turismitööstus peab tulema toime arvukate uute ülesannetega, sealhulgas turustuskanalite digiteerimisega, uue ühistarbimise sektori arenguga, üha suureneva konkurentsiga, mida pakuvad uued, odavamad kolmanda turu sihtkohad, muutuva tarbijakäitumisega, üleminekuga kogemustepõhisele majandusele, nõudlusega kvaliteetse klienditeeninduse järele, vajadusega meelitada ligi ja hoida tööl oskustega töötajaid, demograafiliste muutustega ja hooajalisusega;
J. arvestades, et turismivaldkonna poliitikakujundajad saavad käsitleda selliseid väljakutseid nagu demograafilised muutused ja hooajalisus turismis, töötades välja tooted ja teenused, mis vastavad vanemaealiste inimeste konkreetsetele vajadustele, kuna üha suuremal hulgal nendest on võimalik reisida madalhooajal;
K. arvestades, et VKEd seisavad turismisektoris silmitsi tõsiste raskustega, mis tulenevad suurest regulatiivsest koormusest;
L. arvestades, et Euroopa kui turismisihtkoha reklaamimine oma reklaami- ja kaubamärgistrateegia abil on oluline viis Euroopa maine, nähtavuse ja konkurentsivõime parandamiseks, kuna mitmete jätkusuutlike ja kvaliteetsete turismisihtkohtade olemasolu võimaldab Euroopa sihtkohtadel eristada ennast teistest rahvusvahelistest sihtkohtadest ja aitab ligi meelitada rahvusvahelisi turiste, eelkõige uutelt kolmandatelt turgudelt;
M. arvestades, et ELi piiride lähedal, näiteks Ukrainas ja Lähis-Idas aset leidvad konfliktid koos terrorismiohuga mõjutavad negatiivselt turismisektorit ja seega tuleb võtta asjaomaseid vastumeetmeid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil;
N. arvestades, et säästev, kättesaadav ja vastutustundlik turism, mis on kooskõlas looduse ja maastikuga ja linnade kui reisisihtkohtadega ning tugineb ressursitõhususele, säästvale liikuvusele ja kliimakaitsele, aitab kaitsta kohalikku keskkonda, eelkõige mägi- ja rannikupiirkondi ning saari, ja tuua kaasa piirkondliku majanduskasvu jaoks kestvaid tulemusi, vastab reisijate kasvavatele kvaliteedinõuetele ja aitab ettevõtetel konkurentsis püsida;
O. arvestades, et Euroopa kultuuriturismil on oluline roll Euroopa rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, see tugevdab Euroopa identiteeti ning soodustab kultuuridevahelist suhtlust ja kultuuridevahelist mõistmist;
P. arvestades, et piirkondadel on põhjapanev roll turismiga seotud poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel piirkondade tasandil;
Q. arvestades, et ühistarbimine kujutab endast kiiresti muutuvast uuest tehnoloogiast tulenevat üleminekut uutele ärimudelitele, ning arvestades, et suur hulk ühistarbimises osalejaid kuulub reisiteenuste sektorisse;
R. arvestades, et kuigi teave on hajutatud ja seetõttu on keeruline teha kindlaid järeldusi, on kõige tõenäolisem, et ühistarbimise majanduslikul mõjul on majanduskasvule ja heaolule positiivsed tagajärjed;
S. arvestades, et kõrgetasemeliste teenuste osutamine ja tarbijaõiguste kaitsmine peaks olema esmatähtis kõigi nende jaoks, kes osutavad turismiga seotud teenuseid, sh sektoris, mis hõlmab uusimate internetitehnoloogiate jagamist ja kasutamist;
T. arvestades, et reisimine ja turism on üks nendest sektoritest, mida digiteerimine kõige enam mõjutab, ning arvestades, et see avab mitmeid võimalusi mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma reisiettevõtetele;
Komisjoni tegevusraamistik
1. kutsub komisjoni üles andma parlamendile aru eespool nimetatud 2010. aasta teatises kindlaks määratud meetmete rakendamisest ning struktuurifondide ja asjakohaste ELi programmide, eeskätt konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), ning vastavate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames eraldatud eelarvevahendite kasutamisest faktilise ülevaate vormis, mis hõlmab turismi edendamise ja ELi turismisektori konkurentsivõime suurendamisega seotud meetmete tõhususe hindamist;
2. ootab, et komisjon tagaks selle, et ka edaspidi on võimalik eraldada vahendeid eri toetusfondidest eesmärgiga luua ELi turismisektori ettevõtete joaks soodne keskkond;
3. soovitab tungivalt komisjonil uurida võimalust luua järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jagu, mis on ette nähtud üksnes turismile, kuna turismi tuleks eelarve ja meetmete seisukohast rohkem tunnustada kui eraldi majandustegevust, mitte rahastada seda valdkonda teiste poliitikavaldkondade eelarvetest;
4. tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on endiselt suurim välisrahastamise allikas sellise tegevuse puhul, mille eesmärk on ergutada turismisektorit teatavates liikmesriikides; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks suurema läbipaistvuse seoses sellega, kuidas kohalikud ametiasutused struktuurifonde kasutavad;
5. kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja turismi eest vastutavaid ametiasutusi koos ettevõtete ja eelkõige VKEdega üles kasutama eeskätt riiklike ja piirkondlike investeerimispankade kaudu võimalikult suurel määral uusi rahastamisvõimalusi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames, et tõsta turismi toetavate ELi meetmete kvaliteeti;
6. nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks turismiga seotud katsestsenaariumide väljatöötamist programmi „Horisont 2020” raames;
7. kutsub komisjoni üles tõlkima rahastamise abijuhendit ELi 24 ametlikku keelde, et hõlbustada juurdepääsu teabele rahastamisvõimaluste kohta, eelkõige VKEde puhul, võttes arvesse asjaolu, et rahastamisele juurdepääs on üks takistusi, millega selles sektoris kokku puututakse;
8. palub komisjonil nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad ELi muu poliitika mõju turismile ja analüüsivad ELi naaberriikides ja -piirkondades aset leidvatest konfliktidest tulenevaid tegelikke ja võimalikke ohte turismile, ning anda parlamendile aru ettepanekutega meetmete võtmiseks, et tõhustada positiivset mõju turismile ja vähendada negatiivset mõju;
9. ootab, et komisjon esitaks ülevaate ajakohastest andmetest uue turismistatistika määruse põhjal;
10. märgib, et vaja on täiendavaid pingutusi, et töötada välja ühtne lähenemisviis turismile, tagades, et ELi muu poliitika (nt transpordi-, maaelupoliitika) kujundamisel ja rakendamisel võetaks arvesse selle sektori huve ja vajadusi;
11. kutsub komisjoni üles esitama ELi turismi käsitlevat uut strateegiat, et asendada või ajakohastada 2010. aasta teatist;
12. ootab, et komisjon esitaks järgmise Euroopa turismifoorumiga seoses uute ühismeetmete kohta üksikasjalikud rakendusmeetmed;
13. soovitab tungivalt, et komisjon viiks turismipoliitika valdkonda üle piisavad inimressursid, võttes arvesse turismi olulisust Euroopa majanduskasvu ja töökohtade jaoks; suhtub kriitiliselt tõsiasja, et turismiteema ei ole siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi uuel veebisaidil küllalt nähtavalt esitatud; soovitab ühtlasi muuta selle veebisaidi mitmekeelseks;
14. toonitab komisjoni talituste ja osakondade vahel kooskõlastamise olulisust;
15. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormuse vähendamist, kuna see mõjutab negatiivselt VKEde konkurentsivõimet turismisektoris; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama, mitte suurendama, olemasolevat regulatiivset koormust;
16. tuletab komisjonile meelde, et turism on Euroopa majanduse üks põhisektor ning seega on vaja märkimisväärselt parandada kooskõlastamist liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja finantsasutuste vahel ning luua turismivaldkonnas avaliku ja erasektori koostoime; kutsub komisjoni üles osalema sektori jaoks tõhusa kooskõlastamise ja koostöö mehhanismi leidmises;
17. on seisukohal, et EL peaks koostöö- ja heanaaberlikkuse raamistikus välja töötama koostöömeetmed turismi arendamiseks kolmandates riikides eesmärgiga võimaldada nende majanduse tasakaalustatud arengut, mis aitab ka leevendada pingeid naabrussuhete valdkonnas ning suurendada piirkonna atraktiivsust ja saabuvate turistide voogu;
18. on seisukohal, et Euroopa turismiaasta nimetamine aitaks edendada Euroopa turismi mitmekesisust ja suurendada turismisektoris tegutsevate eri sidusrühmade tuntust; kutsub komisjoni üles sellist algatust kaaluma;
19. palub komisjonil esitada analüüsi Euroopa Turismiameti loomise eeliste ja puuduste kohta;
Euroopa kui turismisihtkoha brändimine ja ühine reklaamimine
20. soovitab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikide turismiorganisatsioone ühendava Euroopa Reisikomisjoniga jätkaks ja süvendaks ühise Euroopa lähenemisviisi raames Euroopa kui maailma soosituma turismisihtkoha reklaamimist; nõuab eelkõige, et rakendataks pikaajalist strateegiat „Sihtkoht Euroopa 2020”, mille komisjon ja Euroopa Reisikomisjoni 2014. aasta veebruaris käivitasid ning mis hõlmab Euroopa kui turismisihtkohta turustus-, brändimis- ja reklaamimeetmeid;
21. nõuab eeskätt kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” loomist, et täiendada ja tõhustada liikmesriikide, piirkondade ning piiriülesel ja kohalikul tasandil tegutsevate turismiorganisatsioonide ja Euroopa turismitööstuse reklaamitegevust Euroopa turismisihtkohtade nähtavuse ja konkurentsivõime heaks, eelkõige kaugetel turgudel; rõhutab, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” puhul on vaja kaasavat lähenemisviisi, millest saavad kasu nii väljakujunenud kui ka vähem tuntud Euroopa sihtkohad, säilitades samas Euroopa eri piirkondadele omase mitmekesisuse, kuna nende enda piirkondlik kaubamärk on nende sissetulekuallikas, kusjuures asjaomases lähenemisviisis tuleb täielikult arvestada liikmesriikide pädevusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 195;
22. tunnistab, et ühised eesmärgid tuleb selgelt kindlaks määrata ning kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” potentsiaali ja lisaväärtust tuleb analüüsida kooskõlas liikmesriikide vajaduste ja konkreetsete esitatud nõuetega; on seisukohal, et nende tulemuste saavutamiseks tuleb sektori, turismiorganisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega läbi viia täiendavaid põhjalikke konsultatsioone; soovitab koostada kaubamärgi käsiraamatu, milles tuleks täpsustada kokkulepitud reklaamiviisid;
23. soovitab kaaluda seda, kuidas erasektor saaks kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” turustusstrateegias osaleda ja panustada rahaliselt strateegia väljatöötamisse ja eesmärkidesse; rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste olulisust ja seetõttu soovitab luua programmi, mis käsitleb avaliku ja erasektori eripartnerlust turismivaldkonnas (Special Public-Private Partnership of Tourism – SPOT); kutsub liikmesriike üles kaasama sellesse protsessi vastavad piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning tegema asjaomaste eesmärkide saavutamiseks sektoriga konstruktiivset koostööd;
24. nõuab, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” edendamise aluseks oleks maailma kõige pere- ja lapsesõbralikuma ja kõiki põlvkondi väärtustava puhkusepiirkonna põhimõte;
25. peab väga oluliseks seda, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa” üks põhielement oleks turistide julgeolek; palub seetõttu liikmesriikide ametiasutustel rakendada tihedas koostöös komisjoniga strateegiaid (sh turismiinfo kampaaniaid) eesmärgiga pakkuda turistidele võimalikult turvalist kogemust Euroopa turismisihtkohtades;
26. rõhutab vajadust suurendada poliitilist teadlikkust asjaolust, et Euroopa reklaamimine kolmandates riikides toimib turustusvahendina, mille eesmärk on suurendada saabuvate turistide arvu, ning seega aitab see tuua majanduslikku kasu mitte ainult vähem tuntud sihtkohtadele ja majandusraskustes olevatele riikidele, vaid ka ELile tervikuna; on seisukohal, et range viisapoliitika on kolmandatest riikidest saabuvatele turistidele takistuseks; väljendab heameelt komisjoni poolt 2014. aastal esitatud meetmete üle, et anda uusi turismiviisasid ja hõlbustada turistide liikumist Schengeni alal; ergutab nõukogu seda silmas pidades jõudma parlamendiga kiiresti kokkuleppele, et EL saaks kasu suuremast arvust turistidest, kes pärinevad teatavatest kolmandatest riikidest, kus huvi ELi külastamise vastu on tõenäoliselt suur;
27. tuletab meelde, et EL peaks investeeringutega alustama, et olla valmis ära kasutama võimalusi, mida pakuvad suure rahvaarvu ja tärkava turumajandusega kolmandad riigid, eriti BRIC-riigid, kus välisriikidesse reisivate turistide arv kasvab; juhib tähelepanu sellele, et vaja on turismi edendamisele suunatud algatusi ning suuremat paindlikkust ja järjekindlust seoses turismiviisade andmise korra ja piiriületamisega; rõhutab, et rohkemate viisaga seotud turismiplatvormide edendamine koos viisaeeskirja lihtsustamise ettevaatliku käsitamisega on oluline selleks, et suurendada väljastpoolt Euroopat tulevate turistide arvu ja Euroopa turismisihtkohtade nähtavust; rõhutab riiki juba külastanud turismigruppidele ette nähtud ringreisiviisade potentsiaali ning rohkemate viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute rakendamise tähtsust, et rahvusvaheliste turistide saabumist optimaalselt ära kasutada; on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid töötama ühise viisapoliitika raames välja pikaajalise strateegia viisamenetluste paremaks kooskõlastamiseks ja lihtsustamiseks, austades seejuures täielikult liikmesriikide õigusi ja kohustusi kontrollida oma piiride kaudu riiki sisenemist;
Üleeuroopalised ja rahvusvahelised turismitooted
28. on seisukohal, et avaliku ja erasektori sidusrühmad peaksid tegema tõhusamaid jõupingutusi, et töötada välja uued rahvusvahelised Euroopa turismitooted, võttes seejuures täiel määral arvesse makropiirkondlike strateegiate rolli; märgib, et makropiirkonnad, nagu Aadria ja Joonia mere makropiirkond, pakuvad asjaomaste toodete väljatöötamiseks omapärast looduslikku, kultuurilist ja ajaloolist lähtekohta; palub ELi Läänemere, Doonau, Aadria ja Joonia mere ning Alpide makropiirkondliku strateegia avaliku ja erasektori sidusrühmadel igaühel oma valdkonnas kavandada ühise strateegia turismi arendamiseks;
29. ergutab tegema rahvusvahelist koostööd, et luua rahvusvahelised temaatilised rajad (suurema hulga Euroopa riikide tasandil) eesmärgiga pakkuda rohkem elamusi, mis ajendavad külastama teatavaid sihtkohti (määratakse kindlaks riigi tasandil), suurendavad puhkajate liikuvust, tõstavad külastajate tehtud kulutuste keskmist määra ning laiendavad reklaamiplatvormi (eelkõige kaugetelt turgudelt saabuvate külastajate puhul);
30. toonitab rahvusvahelise konkurentsi suurenemist, mis on tingitud väljaspool Euroopat asuvate sihtkohtade esilekerkimisest; peab seetõttu hädavajalikuks tihedama koostöö edendamist Euroopa sihtkohtade vahel kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi turismiklastrite ja -võrgustike kaudu ning merepiirkondades;
31. tunnistab rahvusvaheliste turismitoodete tähtsust territoriaalse sidususe edendamisel; on seetõttu veendunud, et institutsiooniliste koostöövõrgustike raames rakendatavaid algatusi peaks toetama piisavate stiimulite abil;
32. kutsub liikmesriike üles edendama uusi turismiradasid, taaselustades mittekasutatavad piirkonnad, tänavad, raudteed, hüljatud teed ja iganenud rajad;
33. kutsub komisjoni ja Euroopa Reisikomisjoni liikmeid üles toetama selle praeguseid volitusi, et aidata kaasa sihtotstarbeliste rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste turismitoodete ja -teenuste arendamisele ja edendamisele koos ranniku- ja mereturismiga, kasutades selleks täiustatud, tõhustatud ja täielikult juurdepääsetavat portaali Visiteurope.com; kutsub komisjoni üles tagama, et portaalile Visiteurope.com pääseb juurde ka kõigi levinud mobiilside- ja kaasaskantavate terminalide kaudu spetsiaalselt selleks programmeeritud rakenduse abil;
34. kutsub lisaks komisjoni üles tihendama koostööd Euroopa Nõukogu, Euroopa Reisikomisjoni ja ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooniga koos teiste rahvusvaheliste partneritega, et tõhustada jõupingutusi uute rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste turismitoodete väljatöötamise valdkonnas;
35. rõhutab – võttes samas arvesse asjaolu, et tänapäeva tarbijad otsivad pigem turismielamust, mitte lihtsalt sihtkohta –, et edukas turustusstrateegia Euroopa turismitoodete reklaamimiseks peab vastama kolmandate riikide eri reisisegmentide ja turgude vajadustele;
36. rõhutab, et reisibürood ja reisikorraldajad peaksid asjaomastel veebisaitidel ja e-piletitel ning meie peamistes turismisihtkohtades esile tõstma Euroopa hädaabinumbri 112;
37. väljendab heameelt sotsiaalturismi algatuse Calypso üle, mis võimaldab eakatel, noortel, madalama sissetulekuga inimestel ja puudega inimestel minna väljaspool kõrghooaega puhkusele; rõhutab, et see algatus võib aidata ületada hooajalisuse probleemi, eelkõige vähem tuntud sihtkohtade puhul;
38. usub siiski, et hooajalisusega toimetulekuks Euroopas tuleb pöörata suuremat tähelepanu selliste sihtotstarbeliste turismitoodete väljatöötamisele, mis pakuvad reisijatele erilist turismielamust ja vastavad nende konkreetsetele vajadustele; kutsub seetõttu komisjoni üles ergutama ja toetama liikmesriike ja turismisektorit mitmekesisemate ja sihtotstarbelisemate toodete loomisel kindlatel teemadel, nagu maaelu-, kultuuri- ja tööstuspärand, ajalugu, usk, tervis, spaa- ja lõõgastuselamused, sport, vein ja toit, muusika ja kunst kui alternatiivturismi vormid, mis aitavad tuua kõnealusesse valdkonda lisaväärtust, mitmekesistades selle majandustegevust ja muutes tööhõive vähem hooajaliseks; ergutab liikmesriike kasutama selleks asjakohaselt ELi fonde ning kutsub komisjoni üles laiendama vastavalt COSME programmi raames võetavate meetmete eesmärke; on seisukohal, et spordil ning muusika- ja kunstifestivalidel on suur potentsiaal kaasata turiste Euroopast ja mujalt;
39. rõhutab, et Euroopa mitmekesisus ja mitmekultuurilisus pakub suurepäraseid võimalusi teematurismi arendamiseks ning võimaldab koordineerida alternatiiv- ja säästva turismi ja kultuurivahetuse edendamist; julgustab tegema algatusi, mille eesmärk on ühendada omavahel erinevaid turismiobjekte, et luua temaatilisi turismitooteid ja -radasid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades ära erinevate Euroopa turismiobjektide täiendavust ja eripära turistidele parima võimaliku elamuse pakkumiseks;
40. rõhutab vajadust edendada ja tõsta esile Euroopa rikkalikku kultuuripärandit, kasutades UNESCO maailmapärandi nimekirja kui ainulaadset müügikontseptsiooni, kuid hõlmates ka paigad, mis võivad olla vähem tuntud või millele ei pääse hõlpsasti juurde, eelkõige võttes arvesse asjaolu, et kultuuriturism moodustab ligikaudu 40 % Euroopa turismist ja soodustab seega märkimisväärselt majanduskasvu, tööhõivet, sotsiaalset innovatsiooni ning kohalikku, piirkondlikku ja linna- ja maaelu arengut, vähendades samas hooajalisuse mõju; rõhutab sellega seoses ka sponsorluse tähtsat rolli, et säilitada Euroopa pärandit ja aidata liikmesriikidel kuludega toime tulla;
41. rõhutab, et kultuuriürituste edendamine eri tasanditel võib aidata kaasa turismisihtkohtade atraktiivsusele, ning seetõttu soovitab uurida võimalust luua üleeuroopaline ürituste kalender, mis postitatakse portaali VisitEurope.com, et täiustada turismiinfo teenuseid;
42. kutsub riiklikke turismiorganisatsioone üles tegema veebis piisavalt nähtavaks Euroopa pärandit esile tõstvad algatused ja autasud ning edendama asjaomaseid turustusmeetmeid ja -tegevusi (nt Euroopa kultuuripärandi märgis ja Euroopa kultuurirajad);
43. kordab, et on oluline kaitsta ja hoida kultuuripärandit turismitegevuse põhjustatud struktuurimuutuste võimalike kahjulike mõjude eest ning selliste ohtude eest, mis kaasnevad massiturismiga, eeskätt kõrghooajal; seab seejuures esikohale töö kvaliteedi, mitte selle maksumuse; rõhutab sellega seoses sponsorluse rolli Euroopa pärandi säilitamisele kaasaaitamisel ja selleks eesmärgiks eraldatavate riiklike vahendite vähenemise kompenseerimisel;
44. palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid Euroopa ohustatud mälestusmärkide ja paikade kaitsmiseks, et säilitada ja edendada kultuuripärandit ja ergutada seega kultuuriturismi;
45. rõhutab, et Euroopa kultuuriturism on oluline isikliku arengu ja teadmiste kogumise seisukohast, eriti noorte hulgas, see edendab Euroopa rikkalikku rahvuslikku ja kohalikku kultuurilist mitmekesisust ja pärandit, aitab kaasa kultuuridevahelisele õppele, pakub võimalust võrgustike loomiseks, Euroopa identiteedi tugevdamiseks ja Euroopa väärtuste väljendamiseks;
46. rõhutab kultuuriturismi potentsiaali vaesuse vähendamisel; nõuab sellega seoses, et toetataks liimesriikide loomemajandust ja maaturismi, et edendada Euroopa erakordset kultuurilist rikkust ning võidelda vaesuse ja töötuse vastu;
47. rõhutab, et reisikaartide ja piletite ühist omandamist tuleks lihtsustada, kuna see toetaks kultuurikampaaniaid;
48. rõhutab, et Euroopa keelte – ametlike keelte, teiste ametlike keelte, vähemus- ja vähem tuntud keelte – lai valik moodustab Euroopa kultuuripärandi aluse ning on säästva ja vastutustundliku turismi võtmeks;
49. märgib võimalusi, mida pakuvad märkimisväärsed ajaloosündmused ja ajaloolised paigad, nagu nn südametunnistuse paigad, kaasaja probleemidega tegelemiseks tundliku tõlgendamise ja haridusprogrammide kaudu; julgustab kasutama kultuuripärandit ja -turismi kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks, et Euroopa rahvaid omavahel rohkem kokku viia;
50. rõhutab sporditurismi potentsiaali, kuna sellest võib edaspidi saada Euroopa areneva reisitööstuse kõige dünaamilisemat haru, ning nõuab, et loodaks konkreetne poliitika sporditurismi arengu edendamiseks ja toetamiseks; tuletab meelde sportlike tegevuste olulist rolli selles, et muuta Euroopa piirkonnad turistide jaoks köitvaks; rõhutab võimalusi, mis tekivad sportlaste ja pealtvaatajate reisimisest enne spordiüritusi ja nende ajal, kusjuures sellised üritused võivad meelitada turiste ligi ka kõige kaugemates kohtades; toonitab, et sporditurismi potentsiaali ei ole veel piisavalt ära kasutatud;
Kvaliteet
51. on veendunud, et Euroopa turismis tuleb minna üle kvantitatiivse kasvu mudelilt kvalitatiivsele mudelile, mis viib kindla ja jätkusuutliku arenguni, ning et tegelikult on vaja rajada turismitööstus, mis võimaldab luua rohkem oskustöökohti, kus makstakse väärilist tasu; usub, et turismi majanduslik mitmekesistamine maa- ja rannikupiirkondades pakub võimalusi uute ja püsivate töökohtade loomiseks;
52. tunnistab teenuste kvaliteedi standardite erinevust turismisektoris ning on seisukohal, et kvaliteedistandardid on olulised vahendina, millega luua ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused ja parandada tarbijate jaoks läbipaistvust, aidates seega suurendada kõigi poolte usaldust; kutsub kõiki sidusrühmi üles jätkama arutelu selle üle, kuidas EL saaks edendada kokkulepitud kvaliteedistandardeid turismiteenuste puhul;
53. kutsub komisjoni üles looma Euroopa turismi kvaliteedimärgist, et jagada tunnustust turismivaldkonna ettevõtjatele, kes on astunud otsustavaid samme selleks, et toetada kultuuri- ja looduspärandi austamisel põhinevate turismiteenuste kvaliteeti, parandada turismiga seotud töökohtade kvaliteeti, suurendada kättesaadavust kõigi jaoks ja edendada kohalike kogukondade kultuuritraditsioone;
54. kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikide vahelist koostööd, et parandada toodete kvaliteeti valmistamiskoha märgise kaitsmise teel;
55. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd turismiühendustega ja määrama koos kindlaks Euroopa ühise süsteemi turismitaristu klassifitseerimiseks (hotellid, restoranid jne); on seisukohal, et Hotelstars Unioni algatust, mille eesmärk on järk-järgult ühtlustada Euroopa majutuse klassifitseerimissüsteemid, tuleks veelgi rohkem edendada, et Euroopas pakutavad majutusteenused oleksid paremini võrreldavad ning et toetada ühiste teenuse kvaliteedikriteeriumite kasutuselevõttu;
56. on veendunud, et turismiteenuste ohutusstandardite säilitamine ELis on hea kvaliteedi oluline osa; väljendab seetõttu heameelt komisjoni rohelise raamatu „Majutusteenuste ohutus” üle; märgib paljude tarbijarühmade, tuleohutusorganisatsioonide ja turismisektori organisatsioonide ettepanekuid, milles toetatakse turismi ohutuse valdkonnas ELi tasandil võetavaid meetmeid; palub seetõttu komisjonil esitada ettepanekuid turismiohutuse miinimumstandardite kohta ELis, eelkõige puhkusemajutuse tuleohutuse ja süsinikmonooksiidi puudutava ohutuse valdkonnas; rõhutab, et majutuse ohutuse kohta tuleb süstemaatiliselt andmeid koguda;
57. toonitab tõsiasja, et kvaliteetsed turismiteenused on tagatud siis, kui need on kombineeritud asjakohase koolituse ja inimväärsete töötingimustega, ning et vajalike oskuste ja sektori sotsiaalsete saavutuste eiramine ja nõrgendamine toob kahju;
58. on seisukohal, et koolitusse ja haridusse investeerimine on hädavajalik kvaliteetsete teenuste osutamiseks sektoris, milles töötavad põhiliselt noored, kes on enamasti vanuses 16–35 eluaastat; soovitab tungivalt komisjonil teha koostööd eraettevõtjate ja teiste avaliku sektori asutustega, et luua madalhooaja koolitus- ja praktikaprogramme, et muuta sektorit atraktiivsemaks ja vähem hooajaliseks; on seisukohal, et sellise koolituse raames tuleks panna rõhku kõrgema kvalifikatsiooni ja nn pehmete oskuste arendamisele, mis parandab tööalaseid väljavaateid kogu sektoris; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama turismisektori pingutusi tööandjate ja töötajate oskuste ja pädevuste täiendamisel, et ennetada tulevasi suundmusi ja oskuste vajadusi; on seisukohal, et tuleks parendada statistikat tööhõive kohta turismisektoris;
59. kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama turismisektorit, lahendades oskuste nappuse küsimuse ning suurendades kutsehariduse ja -koolituse vastavust turu vajadustele; soovitab komisjonil välja anda ja levitada juhendit parimate tavade ja saadaolevate koolitusvõimaluste kohta ELis, võimaldades seega kõrgemat professionaalsuse taset ja suuremat vabatahtlikku liikuvust ELi kutsetöötajate hulgas;
60. rõhutab, kui tähtis on see, et liikmesriigid tõhustaksid turismisektoris kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, mille tulemusena saaksid töötajad välja selgitada oma parimad võimalikud karjääriväljavaated ning mis edendab seega töötajate liikuvust;
61. väljendab heameelt selliste liikuvust soodustavate vahendite ning koostööprojektide üle nagu programmi „Erasmus+” ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” alla kuuluvad teadmusühendused ja valdkondlike oskuste ühendused, mis aitavad hariduse ja koolitusega tegelevatel kõikide tasandite turismitöötajatel tõhusalt parimaid tavasid vahetada, parandada keeleoskust ja saada kultuuriturismi kohta praktilisi teadmisi; tunneb siiski muret selle pärast, et noori ei huvita karjääri tegemine teatavates turismisektorites; juhib tähelepanu duaalse haridussüsteemi eelistele turismisektoris ning selle olulisusele praktiliste kogemuste ja teadmiste ühendamisel, mis tõstab teadmiste ja oskuste taset nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles kasutama kutseõppe edendamisel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond ning muud ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud fondid;
62. kutsub liikmesriike üles investeerima giidide kvaliteetsesse koolitusse ja ergutama mitmekeelsusel põhineva lähenemisviisi rakendamist, et vaatamisväärsusi välisturistidele paremini tutvustada; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles määrama kindlaks giidide Euroopa kvaliteedistandardid, tagades vastavuse minimaalsetele koolitusnõuetele;
63. palub komisjonil koostada uuringu selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa konkurentsivõimet sihtkohana turismitoodete ja -teenuste maksude ja lõivude suurendamine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike üles tunnistama, et on oluline vähendada reisi- ja turismiteenuste käibemaksumäära, et aidata kaasa kohaliku majanduse arengule ning toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist, samuti aidata Euroopal säilitada konkurentsivõime ülemaailmsel turul;
Ranniku- ja mereturismi võimaluste kasutamine
64. tunnistab ranniku- ja saarepiirkondade tähtsust Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegias (kooskõlas meremajanduse kasvu strateegia ja strateegiaga „Euroopa 2020”), milles esitatakse ühised lahendused nende ees seisvatele paljudele probleemidele;
65. soovitab tungivalt komisjonil esitada tegevuskava, mis täiendaks eespool nimetatud ranniku- ja mereturismi strateegias kirjeldatud 14 meedet ning milles oleks esitatud konkreetsed eesmärgid ja ajakavad, ning andma parlamendile nende meetmete valdkonnas tehtud edusammudest aru;
66. kutsub komisjoni üles korraldama iga-aastast seminari, millel osalevad ranniku- ja mereäärsed liikmesriigid ja nende vastavad piirkonnad ning mille eesmärk on edendada üleeuroopalist dialoogi ja hõlbustada parimate tavade jagamist ja pikaajalise strateegia rakendamist;
67. tuletab meelde, kui tähtis on ühendatus ja juurdepääsetavus, ning märgib, et see erineb madal- ja kõrghooajal äärepoolseimate piirkondade ja saarte puhul, kuid asjaomased piirkonnad sõltuvad suuresti mere- ja õhutranspordist; rõhutab ühtlasi, et on oluline luua piirkondlikud kavad, millega edendatakse liikuvust sihtkohtades; palub komisjonil eespool nimetatud ranniku- ja mereturismi strateegia 12. meetme raames võtta arvesse ka riigiabi tulemuslikkust ranniku- ja merepiirkondades;
68. soovitab tungivalt komisjonil koos liikmesriikide ning laeva- ja mereturismi sektori sidusrühmadega hinnata vajadust luua arukaid ja uuenduslikke strateegiaid, mille abil tulla toime hooajalisusega ning mis on kohandatud kõrg- ja madalhooajale ja milles võetakse arvesse eri sihtrühmi; kutsub sidusrühmi üles tegema jõupingutusi, et luua elamusi, tooteid ja täiendavaid teenuseid, mis on kohalike toodetega integreeritud, eelkõige seoses merepärandi ja -kultuuri, veespordi, hobipurjetamise, mereelustiku ja -looduse vaatlemise, päikese ja rannaga seotud tegevustega, väikesemahulise kalapüügi, toidu ja tervisega;
69. toonitab kruiisiturismi olulisust Euroopa turismisektori kasvu jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama koos liikmesriikidega vajaminevaid ressursse ning olemasolevat sadama- ja meretaristut ning ühtlustama jäätmete sorteerimist ja ringlussevõttu, et luua nende piirkondade jaoks uuenduslikud kavandamismeetmed aruka sadamalinna kontseptsiooni väljatöötamise abil;
70. rõhutab, et ühine kavandamine ja ühine tegutsemine on vajalik nii turismi tunnustamiseks elanike poolt kui ka turismi säästvaks arenguks;
Säästev, vastutustundlik ja sotsiaalturism
71. palub komisjonil jätkata koostöös strateegiliste partneritega, nagu Euroopa Reisikomisjoni ja teiste sidusrühmadega säästva, vastutustundliku ja keskkonnahoidliku turismi edendamist, arendades uusi eritooteid ja reklaamides olemasolevaid, ning soovitab rajada kogu Euroopat hõlmava täielikult juurdepääsetava veebiplatvormi, mis koondab sertifitseeritud tooteid, uusi turismi vorme, sihtkohti ja radasid ning konkreetseid teenuseid, nagu transpordivahendeid ja giide käsitleva kättesaadava teabe ühte andmebaasi, millele pääseb juurde portaali Visiteurope.com kaudu;
72. on veendunud, et COSME programmi raames tuleb säästvate turismiprojektide (kaas)rahastamiseks eraldada suuremad summad;
73. nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamise ja pakuks ka edaspidi rahalist toetust olulistele algatustele ja võrgustikele, nagu EDEN (Euroopa turismi tippsihtkohad) ja Euroopa kultuurirajad;
74. ergutab riiklikke turismiorganisatsioone komisjoni kavandatud standardite põhjal rajama riigi tasandil spetsiifilist ainulaadset portaali säästva ja vastutustundliku turismi kohta, et võimaldada klientidel teha riiklike ja rahvusvaheliste sihttoodete ja sihtkohtade hulgast teadlik valik;
75. rõhutab, kui oluline on tagada säästva, vastutustundliku ja juurdepääsetava turismi areng, mille puhul tuleks sihtkohtade arendamises juhinduda nn aruka sihtkoha ideest ning mille puhul peaks olema ühendatud säästvuse, elamusturismi ja loodusvarade asjakohase kasutamise ning uue tehnoloogia aspektid, sh füüsilise ja edastatavale teabele juurdepääsu aspektid; on veendunud, et nn pehmeid turismiprojekte käsitlevad teabevõrgustikud pakuvad häid võimalusi VKEde, kohaliku säästva arengu, püsivate töökohtade ja stabiilse majanduse toetamiseks;
76. palub komisjonil koostada uuringu nn pehmete turismiteenuste säästvussertifikaatide kohta, sh vabatahtlike vahendite analüüsi, millest nähtub, millised vahendid on olnud edukad;
77. nõuab turismisektoris laste- ja peresõbralike võimaluste edendamist ja täiendavat arendamist näiteks peresõbraliku turismi Euroopa märgise kasutuselevõtu kaudu;
78. rõhutab, et on oluline edendada programme, mis võimaldavad uuendada vananenud hotellirajatisi kooskõlas ökoloogiliselt säästva turismi kriteeriumitega;
79. rõhutab Euroopa turismi väga olulist osa maa- ja linnapiirkondade taaselustamises, et saavutada jätkusuutlik kohalik ja piirkondlik areng;
80. nõuab säästvate turismiteenuste arendamist piirkondades, mille kuvand on vaatamata suurepärastele kultuurilistele ja turismivõimalustele saanud kahjustada seetõttu, et rohkem on tähelepanu pööratud ja arendatud teisi sektoreid, sh tööstussektorit;
81. toonitab, kui oluline on teadlikkus sellest, et turism ei tohiks negatiivselt mõjutada elanike igapäevaelu; on seisukohal, et elanikud tuleks kohalikku turismi hoopis positiivselt kaasata ja neil peaks olema võimalus selles osaleda;
82. rõhutab, et loodus- ja kultuuripärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse on turismisektori väärtuslik kapital, ning toetab seepärast taristuprojektide üle otsustamisel ja nende elluviimisel liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi ja turismiettevõtteid ökoturismi edendamisel ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel; kutsub liikmesriike üles integreerima looduspärandit käsitlevad algatused riiklikesse ja piirkondlikesse turismistrateegiatesse;
83. rõhutab säästva ja vastutustundliku turismi olulisust piirkondliku loodus- ja kultuuripärandi kaitsmiseks ja edendamiseks; on seetõttu veendunud, et piirkondlikke turismitooteid ja lühiajalisi külastusi tuleks toetada ja edendada asjakohaste meetmetega;
84. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama nn roheliste radade võrgustikke, mis hõlmavad maa- ja metsapiirkondi ja väiksemaid looduslikke paikasid, integreerides olemasolevad transporditaristuvõrgud uute ökoloogiliselt säästvate lahendustega;
85. rõhutab, et säästev kalapüügiturism võib anda olulise panuse Euroopa maapiirkondade majandusse; toonitab, et selline turismi vorm saab jätkuda üksnes juhul, kui ohustatud kalaliike majandatakse Euroopa siseveekogudes säästvamalt;
86. märgib, et agroturism on alternatiivturismi üks kõige põhilisem vorm ELis, ning kutsub komisjoni üles toetama koostöös liikmesriikidega meetmeid, mille eesmärk on luua stiimuleid asjaomase sektori taristu ja juurdepääsetavuse täiendavaks arendamiseks;
87. kutsub komisjoni üles veelgi edendama kohalikke piirkondi ja eripärasid, julgustades kohalike toodete, nagu põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike kaitstud geograafilised tähiste (KGT) tutvustamist ning tagades nende kaitse;
88. on seisukohal, et tundlikud piirkonnad, nagu saared, rannikualad ja mäed ning eelkõige kauged ja äärepoolseimad piirkonnad, sõltuvad sageli suurel määral turismiärist ning on kõige enam kliimamuutustest mõjutatavad; on seetõttu veendunud, et kliimakaitse peaks olema esmatähtis ja tuleks tihedamalt integreerida Euroopa, riiklikku ja piirkondlikku turismi- ja transpordipoliitikasse, sh keskendudes energiatõhususele, taastuvenergiale, säästvale transpordile ja jäätmekäitlusele; palub komisjonil koostada mõjuhinnangu selle kohta, kuidas asjaomastes tundlikes piirkondades kliimamuutused turismi mõjutavad – nii majanduslikust, keskkonna kui ka sotsiaalsest aspektist – ning milline on kliimamuutuste mõju tulevikus;
89. rõhutab vajadust edendada kaugete maa-, saare-, ranniku- ja mägipiirkondade turismivõimalusi, ergutab arendama säästvat mere- ja merendusturismi ELis ning kutsub liikmesriike üles arendama kestlikku taristut ja täiustama piiriüleseid ühendusi, et suurendada nende atraktiivsust ja juurdepääsetavust;
90. juhib tähelepanu asjaolule, et saared seisavad silmitsi oma probleemidega, eelkõige seoses ühendustega väiksemate saarte ja mandriosa vahel, ning palub komisjonil esitada meetmeid, millega asjaomasesse valdkonda investeerimist soodustada;
91. on seisukohal, et turismisektoris keskkonnakvaliteedi tõstmiseks vabatahtlike nn keskkonnakontrollide kasutuselevõtmisega panustab sektor asjakohaselt, ning soovitab tunnustada ettevõtteid, mis näitavad üles erilist pühendumust;
92. kutsub riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastutavaid ametiasutusi ja ettevõtjaid üles tegema suuremaid pingutusi, et kombinatsioonis kõigi piiriüleste raudteeteenustega (sh kiirrongid ja öörongid) edendada sõidukivabasid võrgustikke, nagu Euroopa ratsarajad, jalutusrajad, palverännurajad ja jalgrattarajad; tuletab meelde, et transpordi koostalitlusvõimet teiste liikumisviisidega tuleks alati uurida; soovitab kaotada piirilõikudel kõrgemad piletihinnad, mis on üks takistus, mille tõttu turistid ei kasuta raudteed piirialadel ulatuslikumalt;
93. tunnistab, et säästev linnaturism on kiiresti kasvav äri ning liikuvus- ja transpordipoliitika turistlikes linnakeskustes peaks olema tõhus ja säästlik ning tooma kaasa nii külastajate kui ka külastatavate jaoks kasuliku olukorra;
94. toetab integreeritud mitmeliigiliste transpordivormide arendamist turistide jaoks, luues piletid, mis võimaldavad kasutada eri transpordivahendeid vastavalt erinevatele vajadustele; rõhutab, et edusammud integreeritud piletiteenuste valdkonnas ergutaksid oluliselt piiriülest turismi;
95. rõhutab, et elektrisõidukid pakuvad üha atraktiivsemat lahendust nii maa- kui ka linnaturismi puhul, kuna nad kujutavad endast uut, paindlikku liikumisvõimalust, mida tuleks puhkekeskustes aina enam pakkuda;
96. rõhutab, et on oluline soodustada ühistranspordi kasutamist ratturite poolt;
97. soovitab tungivalt komisjonil hinnata võimalust muuta Euroopa turisminäitajate süsteem (European Tourism Indicators System – ETIS) ELi vahendiks, mis aitab turismisihtkohtadel kontrollida, hallata, hinnata ja parandada nende tulemuslikkust jätkusuutlikkuse seisukohast;
98. kutsub liikmesriike üles jagama säästva turismi juhtimise valdkonnas positiivseid kogemusi välismaal tehtava rahvusvahelise koostöö raames;
99. on seisukohal, et täielik juurdepääsetavus ja taskukohasus on turismi puhul sektori jätkusuutlikkuse lahutamatu osa; kinnitab, et põhimõte „turism kõigile” võimaldab inimestel, eelkõige spetsiifiliste vajadustega inimestel (nt puudega või piiratud liikumisvõimega inimesed, noored, eakad, madala sissetulekuga pered ja lastega pered) nautida kodanikuõigusi ja võimestab neid ning seega tuleb sellest juhinduda kõigi turismiga seotud riiklike, piirkondlike, kohalike või Euroopa tasandi meetmete puhul; kutsub liikmesriike üles pöörama eakate ja konkreetse puudega inimeste jaoks turismikontseptsioonide väljatöötamisel erilist tähelepanu uute tehnoloogiate kasutamisele;
100. soovitab liikmesriikidel töötada välja üleeuroopalise ühtse ja läbipaistva kättesaadavate võimaluste kindlakstegemise süsteemi ja rajama vastavad internetiplatvormid; kutsub komisjoni üles esitama sellekohaseid ettepanekuid;
101. soovitab liikmesriikidel juurutada seda, et juurdepääsetavus oleks majandusarengu programmide raames turismisektori jaoks üks kõlblikkuskriteerium;
102. rõhutab, et tarbijate usaldus turismisektoris teenuseid osutavate ettevõtjate vastu oleneb muu hulgas sellest, kas ettevõtjad teevad tarbijatele kättesaadavaks lihtsad, tõhusad ja kiired tarbijavaidluste lahendamise alternatiivsed vahendid, ning tarbijate isiku- ja finantsandmete kaitsmisest ettevõtjate poolt;
103. on seisukohal, et Euroopa turismiteenuste juurdepääsetavaks muutmiseks peavad lennuettevõtjad lõpetama häiriva ja sageli levinud tava võimaldada äriklassis rohkem ruumi kui turistiklassis;
104. rõhutab kodanikuühiskonna panust uute turismivormide edendamisse sotsiaalvõrgustike, vabatahtlike organisatsioonide, kultuuri- ja spordiühingute, kodanikualgatusrühmade ning noori, naisi ja diasporaa kogukondi esindavate organisatsioonide vahendusel;
105. nõuab suuremat tunnustust vabatahtliku sektori väga olulisele osale turismisektori arendamisel ja toetamisel vabatahtliku kultuuritöö kaudu;
106. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suunaksid tähelepanu ja toetuse sotsiaalmajanduse pakutavatele võimalustele arendada säästvat ja vastutustundlikku turismi;
107. on seisukohal, et turismil on oluline sotsiaalne väärtus noorte, palgatöötajate ja pensionäride jaoks, ning kutsub liikmesriike üles kasutama ELi fonde tervisega seotud ja puhketurismi arendamiseks;
108. rõhutab, et jätkuv sisserändega seotud kriis Euroopas mõjutab eriti rannikupiirkondi, kus turism moodustab olulise osa elanike sissetulekust; palub komisjonil koostada aruande selle kohta, millist mõju avaldab turismisektorile sisserändajate kontrollimatu sissevool ELi;
Ühistarbimine
109. väljendab heameelt võimaluste üle, mille ühistarbimine on kaasa toonud idufirmadele ja innovatiivsetele ettevõtetele turismisektoris; tunnistab, et asjaomased teenused täiendavad teisi turismipakkumisi, arvestades nende asukohta ja sihtrühmaks olevaid inimesi;
110. tuletab meelde, et ühistarbimine on uus sotsiaal-majanduslik mudel, mis on hoo sisse saanud tänu tehnoloogilisele revolutsioonile ning mille puhul internet ühendab inimesi veebiplatvormide kaudu, kus on võimalik kaupu ja teenuseid puudutavaid tehinguid teha turvaliselt ja läbipaistvalt;
111. rõhutab, et praegused õigusaktid ei sobi ühistarbimise puhul ning seetõttu on kohalikud ja riiklikud valitsusasutused hakanud asjaomaseid veebiplatvorme analüüsima ja püüavad nende mõju reguleerida, kohaldades sageli ebaproportsionaalseid meetmeid, mis on liidus omavahel mõnevõrra erinevad; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks koos liikmesriikidega parimaid võimalikke algatusi, mida Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ellu viia; soovitab kaaluda asjakohase õigusraamistiku kehtestamist valdkonnaülese ELi digitaalse ühtse turu strateegia raames;
112. toonitab, et enne reguleerivate meetmete võtmist tuleb ühistarbimise esilekerkimisele reageerimist analüüsida; on siiski seisukohal, et avaliku sektori asutuste mis tahes meetmed peavad olema proportsionaalsed ja paindlikud, et võimaldada õigusraamistikku, millega tagatakse ettevõtetele võrdsed võimalused, ning eelkõige toetavat positiivset ettevõtluskeskkonda VKEde ja innovatsiooni jaoks sektoris; on lisaks seisukohal, et tarbijakaitse eesmärgil tuleks traditsioonilisele turismisektorile kohaldatavaid julgeoleku-, ohutus- ja tervishoiueeskirju kohaldada ka sellistele turismiteenustele, mida osutatakse ärilisel alusel ühistarbimise raames;
113. rõhutab, et teenuseosutajate tegevus tuleb nõuetekohaselt liigitada, et eristada selgelt ajutist või püsivat jagamist ja professionaalseid äriteenuseid, mille suhtes kehtivad vastavad eeskirjad;
114. toonitab ühtlasi, et platvormid peavad olema täielikult juurdepääsetavad ning asjaomaseid saite kasutavaid tarbijaid tuleb nõuetekohaselt teavitada ja neid ei tohi eksitada, samuti tuleb kaitsta nende andmete privaatsust; rõhutab, et oluline on tagada usaldusväärne ja läbipaistev arvustamise süsteem ning et teenuseosutajad ei karistaks tarbijaid negatiivsete arvustuste kirjutamise eest;
115. rõhutab, et vahendajana tegutsevad tehnoloogiaettevõtted peavad teavitama teenuseosutajaid nende kohustustest, eelkõige seoses tarbijaõiguste kaitsmisega, ning esitama usaldusväärset ja kättesaadavat teavet kõigi äritegevusega seotud tasude ja varjatud kulude kohta, samuti selle kohta, kuidas täielikult järgida kohalikke õigusakte, eeskätt mis puutub maksuõigusesse ja selliste normide järgimisse, mis käsitlevad tarbijaohutust ja turismiteenuste osutajate töötingimusi;
116. kutsub komisjoni üles hindama ühistarbimise majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning selle tagajärgi turismisektorile, tarbijatele, tehnoloogiaettevõtetele ja avaliku sektori asutustele ning andma parlamendile aru nende algatuste tulemustest, mida komisjon seni on teinud, sh siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi loodud töörühma tööst;
Digiteerimine
117. kutsub komisjoni üles määrama koos turismisektori ja -ühendustega kindlaks arukat algatuste tegevuskava, milles keskendutakse innovatsioonile laiemalt (protsess, IKT, teadusuuringud) ja vajalikele oskustele, et ergutada reisi- ja turismiettevõtteid võtma omaks ja kasutama tõhusamalt digitaalseid vahendeid; on seisukohal, et komisjon võiks keskendada jõupingutused parimate tavade levitamiseks selles valdkonnas;
118. kiidab heaks komisjoni digitaalse turismi platvormi ja selle eesmärgid, mis on i) turismisektori ergutamise eesmärgil edendada turismiga seotud VKEde innovatsioonisuutlikkust ja digiteerimist, ning ii) esitada ettepanekud selle kohta, kuidas kohandada ja kujundada turismisektori edasisele arengule suunatud jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja tarbijale orienteeritud poliitikat; julgustab kasutama innovatiivseid tehnoloogiaid, jagama parimaid tavasid ning tegema piirkondlikul tasandil tihedamat koostööd, et muuta Euroopa turismisektor huvipakkuvamaks ja konkurentsivõimelisemaks; on seisukohal, et e-õppe edendamine ja digitehnoloogia suurem kasutuselevõtmine aitaks sellele eesmärgile lähemale jõuda;
119. on teadlik, et turismisektori VKEd (kellest enamik on mikroettevõtjad) ja idufirmad seisavad silmitsi märkimisväärsete raskustega oma teenuste reklaamimisel välismaal ja kiiresti muutuvate turutingimistega kohanemisel; märgib, et uued IT-vahendid, nagu komisjoni arendatud turismiettevõtluse portaal koos veebiseminaridega saavad aidata neil digitaalseid võimalusi ära kasutada; rõhutab, et turismiettevõtluse portaali kättesaadavaks tegemine kõigis liikmesriikide keeltes edendaks veelgi nende meetmete territoriaalset kasu; ergutab tegema sarnaseid algatusi kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;
120. kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama avaliku ja erasektori reisi- ja turismivaldkonna sidusrühmade vahelist koostööd, et aidata Euroopa ettevõtetel hõlpsamini digitaalseid lahendusi uurida ja kasutusele võtta; rõhutab, et eeskätt on vaja parandada riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi riiklike turismiametite, reisikorraldajate, majutus- ja toitlustussektori ning digiettevõtete vahelist kooskõlastamist;
121. kutsub komisjoni üles toetama sektorit selliste vahendite väljatöötamisel, mis võimaldavad jälgida külastajate sihtkohti, luua nende profiili ja jälgida nende liikumist, et teha kindlaks nende huvid ja arendada asjakohaseid tooteid, ning looma vahendid, mis pakuvad à la carte sihtkohti või võrgustike jälgimist, et teha kindlaks meie külastajate arvamused;
122. ootab, et komisjon esitaks põhjaliku aruande, mis hõlmab hinnangut praeguse olukorra kohta seoses digiteerimisega ELi turismiturul, et teha kindlaks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku ja erasektori eri osalejate probleemid ja võimalused ning neid käsitleda; on seisukohal, et see aruanne peaks sisaldama asjakohaseid soovitusi, et tagada aus konkurents ja võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning kaitsta tarbijaid, pakkudes läbipaistvust, erapooletust ja juurdepääsetavust;
123. märgib, et kasutajad broneerivad turismiteenuseid üha enam veebi kaudu otse, ning märgib ohtusid, mida see võib kaasa tuua tarbijatele, kes ei ole sageli teadlikud oma õigustest ja kohaldatavatest õigusaktidest; nõuab, et komisjon käsitleks üksikasjalikult kõiki kuritarvitamisi, mis võivad selles valdkonnas esineda, ning eelkõige selliste juhtumite puhul, mis puudutavad kombineeritud ostusid eri teenusepakkujatelt (nt lennupiletid ja autorent), ning kohandaks ja arendaks neid uusi teenuste broneerimise viise pakettreiside direktiivi järgmise läbivaatamise raames;
124. väljendab heameelt selle üle, et hiljuti jõudsid lõpule kolmepoolsed läbirääkimised läbivaadatud pakettreiside direktiivi teemal; nõuab selle direktiivi õigeaegset ja tõhusat ülevõtmist ja kohaldamist, et korraldada sektor ümber ning kaitsta tarbijaid digitaalkeskkonnas;
125. kutsub komisjoni üles suunama vahendid ja programmid ümber, et toetada paremini Euroopa turismiettevõtete digiteerimist;
126. kutsub komisjoni üles tagama, et reisi- ja transpordiettevõtted võimaldavad teenuseosutajatele õiglase ja võrdse juurdepääsu asjakohastele andmetele, et hõlbustada mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud digitaalsete teabe- ja piletiteenuste kasutuselevõttu; märgib intelligentsete transpordisüsteemide olulisust reaalajas täpsete liiklus- ja reisiandmete pakkumisel, et töötada välja integreeritud liikuvusteenused, mis aitaksid kaasa Euroopa turismi arengule;
127. kutsub liikmesriike üles selgitama välja ja toetama üleeuroopalisi algatusi, millega edendatakse digitaalse taristu kasutamist ja eri platvormide koostalitlusvõimet; palub sellega seoses liikmesriikidel teha turismipiirkondades kättesaadavaks tasuta WiFi ning kaotada rändlustasud 15. juuniks 2017, nagu otsustati, ja ühtlasi kaotada asukohapõhine piiramine;
128. palub liikmesriikidel ja kohalikel ametiasutustel tagada, et kõik jaamad ning saabumis-, väljumis- ja ümberistumisplatvormid on varustatud infolettidega, kus töötavad koolitatud töötajad, kes saavad anda teavet peamiste sihtkohtade, transpordivahendite ja turismirajatiste kohta, ning mitmekeelsete digitaalsete infosüsteemidega, mis pakuvad tasuta ja piiramatut juurdepääsu WiFi-võrkudele, mida saavad kasutada ka puudega inimesed;
129. rõhutab, et internetis majutust või transpordivahendeid broneerides puutuvad reisijad endiselt kokku eri hindade ja tingimustega; kiidab seetõttu heaks komisjoni teatise Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta; palub komisjonil vastu võtta põhjaliku ettepaneku, millega tehakse lõpp põhjendamatule asukohapõhisele piiramisele seoses juurdepääsuga kaupadele, teenustele ja parimale hinnale geograafilise asukoha või elukohariigi alusel;
130. nõuab tungivalt, et liikmesriigid soodustaksid esmajärjekorras juurdepääsu kiirele lairibaühendusele kaugetes ja äärepoolseimates turismipiirkondades, nagu saartel ning ranniku-, mägi- ja maapiirkondades, et edendada turismiettevõtete kasvu ja vähendada ELis digitaalset lõhet;
131. kutsub liikmesriike ja kaasatud osalejaid üles töötama välja tõhusaid vahendeid, et tulla toime oskuste nappusega kõigis sektori osades, eelkõige digiteerimise valdkonnas;
132. on mures asjaolu pärast, et Euroopas ei kasutata täiel määral ära internetimüügi paljusid majanduslikke eeliseid; on seisukohal, et Euroopa valitsused peaksid tegema rohkem selleks, et edendada Euroopas ettevõtlust ja eeskätt tehnoloogiapõhiseid lahendusi;
o o o
133. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Satelliidipõhise tehnoloogia arendamine ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks
254k
66k
Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioon 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist (2015/2857(RSP))
– võttes arvesse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) järgmise, 2.–27. novembril 2015 Genfis toimuva ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC-15) päevakorda lisatud uut punkti lendude jälgimise kohta,
– võttes arvesse ELi poolt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 12. ja 13. mail 2014 mitmete valdkondade esindajate osalusel toimunud ülemaailmse lennuseire teemalisel koosolekul esitatud töödokumenti lennukite jälgimise ja nende asukoha kindlakstegemiste võimaluste kohta,
– võttes arvesse ICAO eelnimetatud mitmete valdkondade esindajate osalusel toimunud ülemaailmse lennuseire teemalisel koosolekul esitatud soovitusi,
– võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 5. mai 2014. aasta arvamust 01/2014 pardasalvesteid ja veealuse asukoha kindlakstegemise seadmeid käsitlevate nõuete muutmise kohta,
– võttes arvesse eri riiklike lennuõnnetuste uurimisorganite esitatud ohutusalaseid soovitusi, mille eesmärk on suurendada lennuohutust, hõlbustades tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimiseks vajaliku teabe hankimist, parandades pardasalvestite suutlikkust ning lihtsustades nende käsitsemist ja vee kohal toimunud õnnetuses osalenud õhusõiduki asukoha kindlakstegemist(1),
– võttes arvesse komisjoni määruse ettepanekut, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 pardasalvesteid, veealuse asukoha kindlakstegemise seadmeid ja õhusõiduki jälgimise süsteeme käsitlevate nõuete osas(2),
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist (O-000118/2015 – B8-1101/2015),
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Air France’i lennu AF447 (1. juuni 2009) ja Malaysia Airlines’i lennu MH370 (8. märts 2014) tragöödiad näitasid vajadust kehtestada uued süsteemid reisilennukite asukoha tuvastamiseks igal ajal isegi kaugetes asukohtades;
B. arvestades, et selliste ülemaailmsete lennuliikluse korraldamise seiresüsteemidega lihtsustatakse lennuki asukoha kindlaksmääramist ebatavalise käitumise, hädaolukorra või õnnetuse puhul;
C. arvestades, et lendude AF447 ja MH370 tragöödiate valguses ei tohiks tavapärase elektritoite kadu pardal nende süsteemide toimimist takistada, samuti ei tohiks olla võimalust nende süsteemide väljalülitamiseks lennu ajal;
D. arvestades, et selliste süsteemidega suurendatakse nii otsingu- ja päästeoperatsioonide kui ka uurimiste tulemuslikkust, sest praegused lennuseiresüsteemid katavad ainult osa maakerast;
E. arvestades, et need süsteemid võiksid olla ka oluliseks vahendiks lennuliikluse korraldamise tõhususe ja suutlikkuse suurendamiseks, tugevdades samal ajal märkimisväärselt lennundusohutust ja vähendades infrastruktuuri kulusid;
F. arvestades, et Euroopa Komisjon on koostöös Euroopa Lennundusohutusameti (EASA), Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja sidusrühmadega hakanud uurima erinevaid tehnilisi võimalusi, võttes aluseks nende tulemusnäitajad, ning on kavandanud järk-järgult rakendatavaid eeskirju lennukite jälgimise kohta;
G. arvestades, et praegu kasutatavate ja/või uuritavate võimalike võimaluste hulgas (näiteks lepinguline automaatne sõltuv seire (ADS-C), õhusõiduki side adresseerimis- ja ettekandesüsteem (ACARS), kõrgsageduslik andmeside (High Frequency Data Link – HFDL)) on satelliitsidepõhine üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS-B) tehnoloogia väga paljulubav;
H. arvestades, et ADS-B tehnoloogia saab aidata kaasa lennuliikluse korraldamisega seotud seirele väljaspool kõige tihedamalt asustatud piirkondi, kus radari katteala on piiratud, võimatu või äärmiselt kallis (sealhulgas ookeanid ja asustamata maismaa-alad);
I. arvestades, et satelliidipõhine ADS-B tehnoloogia põhineb lennuki ja satelliitide rühma vahelisel teabevahetusel, mis annab aeronavigatsiooniteenuste osutajatele seiresuutlikkuse, mis võib teha vajalikuks häirete eest kaitstud konkreetse raadiosagedusala eraldamise;
J. arvestades, et Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) poolt 2015. aasta novembris korraldatav ülemaailmne raadiosidekonverents (WRC-15) on foorum selle kindlaksmääramiseks, millistele raadioteenustele eraldatakse konkreetsed raadiosagedusalad;
K. arvestades, et tuleks võtta meetmeid, et tagada, et sobiva raadiosagedusala õigeaegselt eraldamata jätmine ei oleks ADS-B tehnoloogia arendamisele takistuseks;
1. toetab Euroopa Komisjoni tegevust sellise tulemuspõhise globaalse lennuseiresüsteemi kiirel väljatöötamisel, mis annab aeronavigatsiooniteenuste osutajatele võimaluse tuvastada reisilennuki asukoht igal ajal isegi kaugetes asukohtades;
2. rõhutab, et isegi tavapärase elektritoite kadu pardal ei tohiks sellise süsteemide toimimist takistada, samuti ei tohiks olla võimalust nende süsteemide väljalülitamiseks lennu ajal;
3. on veendunud, et sellise süsteemi väljaarendamine tuleks saavutada kõigi huvitatud sidusrühmade (nt tööstus, lennuettevõtjad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, ohutus- ja päästeteenistused, lennuõnnetuste uurimisorganid ja rahvusvahelised organisatsioonid) vahelise tugeva koostöö kaudu;
4. märgib, et satelliidipõhine ADS-B tehnoloogia, mis põhineb lennuki ja satelliitide vahelisel teabevahetusel, on üks paljulubavaid võimalusi ülemaailmse lennuliikluse korraldamise seiresüsteemi väljaarendamiseks;
5. rõhutab, et ADS-B tehnoloogia rakendamisel on tähtis arvesse võtta kõikide õhuruumi kasutajate vajadusi ning tagada alternatiivsete tehnoloogiate vaheline koostalitusvõime, et vältida ohutus- ja julgeolekunõuete rikkumisi;
6. märgib, et satelliidipõhise ADS-B tehnoloogia arendamine võib häirete vältimiseks muuta vajalikuks asjakohase raadiosagedusspektri eraldamise;
7. kutsub komisjoni üles, pidades silmas 2015. aasta novembris Genfis korraldavat järgmist ülemaailmset raadiosidekonverentsi (WRC-15), võtma vajalikke meetmeid vajaliku raadiosagedusspektri eraldamiseks, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.