Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 24. november 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Schengeni acquis᾽ teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
 Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna Schengeni acquis’ teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
 Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
 Siniuim-tuuni kaitse konventsiooni laiendatud komisjoni liikmeks saamine ***
 Kindlustusvahendus ***I
 Ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamine
 Ühtekuuluvuspoliitika ja marginaliseeritud kogukonnad
 ELi roll ÜROs

Schengeni acquis᾽ teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
PDF 235kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavad õigusaktid (COM(2014)0713 – C8-0277/2014 – 2014/0337(COD))
P8_TA(2015)0396A8-0250/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0713),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b ja d, artikli 78 lõike 2 punkte e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d ning artikli 87 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0277/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. oktoobri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 2,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0250/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. novembril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad Schengeni acquis᾽ õigusaktid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/93) lõplikule kujule).


Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna Schengeni acquis’ teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
PDF 235kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavad õigusaktid (COM(2014)0714 – C8-0279/2014 – 2014/0338(COD))
P8_TA(2015)0397A8-0251/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0714),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõike 1 punkti d ning artikli 87 lõike 2 punkte a ja c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0279/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. oktoobri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 2,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0251/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. novembril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega tunnistatakse kehtetuks politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavad Schengeni acquis’ õigusaktid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/94) lõplikule kujule).


Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamine ***I
PDF 233kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavad õigusaktid (COM(2014)0715 – C8-0280/2014 – 2014/0339(COD))
P8_TA(2015)0398A8-0252/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0715),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 82 lõiget 1, artikli 83 lõiget 1, artikli 87 lõiget 2 ja artikli 88 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0280/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. oktoobri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 2,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0252/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. novembril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega tunnistatakse kehtetuks politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavad õigusaktid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/95) lõplikule kujule).


Siniuim-tuuni kaitse konventsiooni laiendatud komisjoni liikmeks saamine ***
PDF 231kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja siniuim-tuuni kaitse komisjoni (CCSBT) vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb liidu liikmesust siniuim-tuuni kaitse konventsiooni laiendatud komisjonis) sõlmimist (07134/2015 – C8-0323/2015 – 2015/0036(NLE))
P8_TA(2015)0399A8-0318/2015

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07134/2015),

–  võttes arvesse siniuim-tuuni kaitse konventsiooni laiendatud komisjoni liikmeks saamise eesmärgil toimunud kirjavahetust,

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0323/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A8-0318/2015),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning siniuim-tuuni kaitse konventsiooni laiendatud komisjonile.


Kindlustusvahendus ***I
PDF 241kWORD 84k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustusvahenduse kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0360 – C7-0180/2012 – 2012/0175(COD))
P8_TA(2015)0400A8-0315/2015

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0360),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0180/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. detsembri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 9. novembri 2012. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 22. juuli 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59 ning artikli 61 lõiget 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0085/2014),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta istungil vastuvõetud muudatusettepanekuid(3),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. septembri 2014. aasta otsust parlamendi seitsmendal ametiajal lõpetamata jäänud küsimuste kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni täiendavat raportit (A8-0315/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. novembril 2015. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/..., mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2016/97) lõplikule kujule).

(1) ELT C 44, 15.2.2013, lk 95.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0155.


Ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamine
PDF 221kWORD 109k
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta (2014/2237(INI))
P8_TA(2015)0401A8-0310/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis võeti vastu New Yorgis 20. novembril 1989,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis võeti vastu New Yorgis 13. detsembril 2006,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 24,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi (2000/43/EÜ) ja võrdse tööalase kohtlemise raamdirektiivi (2000/78/EÜ),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist” (2013/112/EL),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet tööhõive ja sotsiaalarengu kohta Euroopas 2012. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2011. aasta teatist „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava” (COM(2011)0060),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatist „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (COM(2006)0367),

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi aruannet „Third European Quality of Life Survey - Quality of life in Europe: Impacts of the crisis” (Kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring. Elukvaliteet Euroopas: kriisi mõjud),

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2013. aasta aruannet „Third European Quality of Life Survey - Quality of life in Europe: Social inequalities” (Kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring. Elukvaliteet Euroopas: sotsiaalne ebavõrdsus),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(1),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(2),

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020”(3),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta(4),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus(5),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis(6),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas(7),

–  võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(8),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta(9),

–  võttes arvesse organisatsiooni Save the Children aruannet (2014) „Child poverty and social exclusion in Europe” (Laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopas),

–  võttes arvesse UNICEFi uurimiskeskuse 2014. aasta aruannet „Children of the Recession: The impact of the economic crisis on child well-being in rich countries” (Majanduslanguse lapsed: majanduskriisi mõju laste heaolule rikastes riikides),

–  võttes arvesse Euroopa vaesusevastase võrgustiku ja Eurochildi 2013. aasta aruannet „Towards children's well-being in Europe – explainer on child poverty in the EU”(Laste heaolu saavutamine Euroopas. Selgitused laste vaesuse kohta ELis),

–  võttes arvesse Eurochildi hindamisaruannet (2014) „The 2014 National Reform Programmes (NRP) and National Social Reports (NSR) from a child poverty and well-being perspective” (Laste vaesuse ja heaolu kajastatuse analüüs 2014. aasta riiklikes reformikavades ja riiklikes sotsiaalaruannetes),

–  võttes arvesse 26.–28. novembrini 2014 Bukarestis toimunud Eurochildi 11. konverentsi aruannet,

–  võttes arvesse UNICEFi Innocenti uurimiskeskuse 2012. aasta aruannet „Measuring child poverty: New league tables of child poverty in the world's rich countries” (Laste vaesuse mõõtmine: laste vaesuse uued edetabelid maailma rikastes riikides),

–  võttes arvesse DRIVERSi teaduslikku lõpparuannet „Social Inequalities in early childhood health and development: a European-wide systematic review” (Sotsiaalne ebavõrdsus väikelaste tervise ja arengu valdkonnas: kogu Euroopat hõlmav süsteemne ülevaade), London, september 2014,

–  võttes arvesse sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlevat ELi statistikat 2013. aasta kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. septembri 2009. aasta arvamust teemal „Töö ja vaesus: hädavajaliku tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine”,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2010. aasta arvamust teemal „Laste vaesus ja laste heaolu”,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust teemal „Euroopa miinimumsissetulek ja vaesuse näitajad”,

–  võttes arvesse sotsiaalset kaasatust käsitlevate Euroopa sõltumatute ekspertide võrgustiku kokkuvõtvat aruannet „Investing in children: Breaking the cycle of disadvantage – A study of national policies” (Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist – riiklike poliitikasuundade uuring)(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0310/2015),

A.  arvestades, et kui EL tahab täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärki vähendada vaesusest mõjutatud inimeste arvu 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra, tuleks laste vaesuse vastu võitlemine muuta poliitiliselt nähtavamaks ELi kõrgeimal poliitilisel tasandil;

B.  arvestades, et vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile tuleb kõigile lastele tagada õigus haridusele, tervishoiuteenustele, eluasemele, kaitsele, õigus osaleda last puudutavates otsustes, õigus meelelahutus- ja vaba aja tegevusele, küllaldasele toitvale söögile ja õigus hoolitsusele pere keskel;

C.  arvestades, et suurem osa liikmesriikidest on pööranud seni vähe tähelepanu ELi struktuurifondide kasutamisele võitlemaks murettekitava ja endiselt suureneva laste vaesusega Euroopas ning edendamaks laste sotsiaalset kaasatust ja üldist heaolu;

D.  arvestades, et sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemisega kaasneb laste vaesuse märkimisväärne suurenemine, ja arvestades, et lapsed on kõige suuremas vaesusriskis 19 liikmesriigis;

E.  arvestades, et Eurostati järgi on peamisteks laste vaesust mõjutavateks teguriteks rikkuse ümberjagamise poliitika, valitsuse sekkumise tõhusus sissetulekutoetuste kaudu, võimalusiloovate teenuste pakkumine, tööpoliitika(11) ja vanemate tööhõive, mis on seotud nende haridustasemega, ja leibkonna koosseis, kus lapsed elavad; arvestades, et tööhõive suurendamine on tõhus vahend vaesusega võitlemisel;

F.  arvestades, et viiendik kogu ELi elanikkonnast on alla 18aastased; arvestades, et vaatamata võetud kohustustele elab kogu ELis vaesuse ohus või sotsiaalses tõrjutuses rohkem kui üks laps neljast;

G.  arvestades, et parlament on korduvalt nõudnud sotsiaalsete investeeringute paketi rakendamist, ja toetab komisjoni soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist”, milles esitatakse terviklik poliitikaraamistik laste vaesuse vastu võitlemiseks ja laste heaolu edendamiseks, võttes aluseks kolm sammast, milleks on juurdepääs piisavatele vahenditele Euroopa Sotsiaalfondi raames, juurdepääs kvaliteetsetele ja kaasavatele teenustele ning laste osalemine ühiskonnas ja otsuste tegemisel, ning milles tunnistatakse lapsi õiguste omajatena; peab siiski kahetsusväärseks, et EL ei ole võtnud sidusaid meetmeid selle rakendamiseks Euroopa poolaasta raames;

H.  arvestades, et kuigi 56,7%-l tütarlastest, kelle vanemad on väga madala tööhõivega, on suurem tõenäosus sattuda vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohtu, püsib tänapäeval laste vaesuse oht suure tööhõivega perekondades (Rumeenias, Leedus, Portugalis, Hispaanias, Kreekas, Lätis, Slovakkias, Poolas ja Luksemburgis);

I.  arvestades, et lapse vaesus tuleneb perekonna vaesusest, arvestades, et seepärast on väikese sissetulekuga peredel ja suurtel peredel suurem oht vaesuda, samas kui tulude jagamisel on määrav mõju sotsiaalse ebavõrdsuse tsüklite vähenemisele, ja arvestades, et allakäivad riiklikud palgapoliitikasuundumused ja sotsiaalkaitsesüsteemid suurendavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu, mis süvendab üha kasvavat laste vaesust – liikmesriikides, kus laste vaesust esineb kõige vähem, on kõige vähem ka üldist vaesust ja ebavõrdsust;

J.  arvestades, et aastatel 2008–2012 kasvas Euroopas (EL 27 + Norra, Island ja Šveits) vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate laste hulk peaaegu miljonini, suurenedes ainuüksi aastatel 2011 ja 2012 poole miljoni võrra(12); arvestades, et Eurostati andmetel elas 2013. aastal 26,5 miljonit last EL 28 riikides vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et EL 27 riikides tõusis aastatel 2008–2012 vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht 26,5 %-lt 28 %-le; arvestades, et 2013. aastal elas EL 28 liikmesriigis 28 % alla 18aastasest elanikkonnast vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus ning et enamikus riikides on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht laste puhul suurem kui täiskasvanutel;

K.  arvestades, et naised on suuremas vaesuse ohus kui mehed, ning arvestades, et naiste vaesuse vastu võitlemine on tähtis omaette, kuid väga oluline ka seoses laste vaesuse vähendamiseks tehtavate jõupingutustega;

L.  arvestades, et ebavõrdsus ELi riikide vahel aina kasvab; arvestades, et alatoitumuse all kannatavate laste osakaal kasvab ärevusttekitavalt, mis põhjustab EList juba kadunud haiguste (nt rahhiidi) taaspuhkemist; arvestades, et on sümptomaatiline, et UNICEFi(13) andmetel on sellistes riikides nagu Eesti, Kreeka või Itaalia alates 2008. aastast drastiliselt kahekordistunud nende laste osakaal, kelle rahalised olud ei võimalda süüa kahel järjestikusel päeval liha, kana või kala;

M.  arvestades, et oma lõppmärkustes mõnede riikide viimaste perioodiliste aruannete kohta väljendas ÜRO lapse õiguste komitee muret seoses laste suureneva vaesuse ja/või vaesusriskiga, mis on tingitud majanduskriisist ning mõjutab paljude lapse õiguste konventsioonis sisalduvate õiguste, nimelt õiguse tervishoiule, haridusele ja sotsiaalsele kaitsele kasutamist, ning julgustas tagama, et lastele ette nähtud eelarveread oleksid kaitstud, ja arvestades, et finants- ja majanduskriis on põhjustanud elu- ja töötingimuste halvenemise ning uute abivajajate rühma esilekerkimise, kelle jaoks puudus on uus nähtus;

N.  arvestades, et soodne ettevõtluskeskkond soodustab tööhõive kasvu liikmesriikides, laiendab tööhõive võimalusi lapsevanemate jaoks, kes hiljem näitavad positiivset eeskuju, eelkõige kogukondades, mida mõjutab negatiivselt põlvkonniti edasikanduv vaesus ja tõrjutus;

O.  arvestades, et üksikvanemaga perekondi, eriti üksikemaga perekondi ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus rohkem (49,8 % võrreldes 25,2 %-ga), kuigi EU-SILC(14) andmetel esineb riikide vahel suuri erinevusi, mis on seotud vaesuse feminiseerumisega, naiste üleesindatusega ebakindlatel töökohtadel ja pealesunnitud osalise tööajaga töötamisel, ebaproportsionaalse ajaga, mida naised kulutavad tasustamata tööle, naiste tööelukatkestustega, et hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, ning soolise palgalõhega;

P.  arvestades, et laste vaesust saab leevendada tööhõivevõimaluste ja eriti naiste tööhõivevõimaluste parandamisega lastehoiu parema arendamise abil;

Q.  arvestades, et lapsi ja nende vanemaid, kasuvanemaid ja hooldajaid tuleb kaitsta diskrimineerimise eest kõigil sellistel alustel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus või veendumused, poliitilised või muud arvamused, kodakondsus, etniline või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, omand, sünnipära, puue, vanus või muu seisund, ja arvestades, et tõrjumise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht on suurem haavatavatest elanikkonnarühmadest pärinevate laste puhul, mida kinnitatakse ka kodututega tegelevate riiklike ühenduste Euroopa föderatsiooni viimases aruandes, kus rõhutatakse, et kodutute varjupaikades vastuvõetute hulgas suureneb naiste, noorte ja lastega perede (eriti rändajate perede) osakaal; arvestades, et finantskriisi ja majanduskriisi tagajärjel on ühe inimese sissetulekust elatuvad suurpered allakäivast palgapoliitikast ja sotsiaalkaitsesüsteemist tingituna suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

R.  arvestades, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedel võib olla lastele elukestev mõju ja see võib lõppeda põlvkondi kestva töötuse ja vaesusega; arvestades, et hariduslõhe eri sotsiaal-majanduslikest kihtidest pärit laste vahel on suurenenud (11 riigis ei ulatu pakutav väikelaste haridus ja hoid lastele vanuses 0–3 eluaastat üle 15 %);

S.  arvestades, et väikelaste haridus ja hoid mõjutab määravalt laste kognitiivset arengut, sest esimese viie aasta jooksul arenevad põhitähtsad võimed, ja arvestades, et juurdepääs kvaliteetharidusele rajab aluse hilisemale edule hariduse, heaolu, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse integratsiooni vallas ning mõjutab märkimisväärselt enesehinnangut, eelkõige ebasoodsatest oludest pärit laste puhul; arvestades, et hariduse vahe eri sotsiaal-majanduslikest ühiskonnakihtidest pärit laste vahel on suurenenud; arvestades, et töötavad lapsevanemad, kellel ei ole sageli võimalik saada lasteaiakohta, on sageli sunnitud jätma lapsed teise lapse hoolde või kasutama mitteametlikke tasulisi ja sertifitseerimata lapsehoiuvõrgustikke, mis seab ohtu laste turvalisuse ja heaolu; arvestades, et koolieelne haridus võib mängida olulist rolli vaesusest ohustatud laste madala sotsiaalse ja majandusliku staatuse kompenseerimisel ja on tegur, mis lihtsustab lapsevanemate jaoks naasmist tööturule(15); arvestades, et kaasavas hariduses arvestatakse kõigi õppurite vajaduste paljususega ja vastatakse vajadustele suurema osalemisega õppetöös, kultuuritegevuses ja kogukonna väärtustes, mis kujutab endast võimsat vahendit võitluses laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

T.  arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on laste vaesuse ja ärakasutamise probleemiga tegelemisel esirinnas ning neil lasub suur vastutus tõrjumise ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel, ja arvestades, et riiklikud ametiasutused peaksid neile vajaduse korral andma nende eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid;

U.  arvestades, et hariduskulusid, eelkõige koolitarvetega seotud ja transpordikulusid, kannavad enamikus riikides leibkonnad; arvestades, et see kulu on vaid üks paljudest teguritest, mis põhjustavad koolist väljalangemist; arvestades, et tõrjutud rühmadesse kuuluvate laste hariduse teel on endiselt finants-, haldus- ja muud praktilised tõkked;

V.  arvestades, et sotsiaal-majanduslik keskkond, milles lapsed elavad, mõjutab nende ajaveetmise kvaliteeti pärast kooli ja koolivaheaegadel, ja arvestades, et väheinnustav vaba aja veetmise viis soodustab paratamatult ebavõrdsust laste vahel, eelkõige kasvatuse ja hariduse valdkonnas;

W.  arvestades, et 2012. aastal oli ELi keskmine koolist väljalangevus 13 % ja et on riike, kus see määr oli üle 20 % (Portugal, Hispaania ja Malta)(16);

X.  arvestades, et isegi riikides, kus õigus tervisele on seadusega sätestatud, ei ole piisavad tervishoiuteenused kõikidele lastele kättesaadavad ning osal lastest on äärmiselt piiratud juurdepääs hädaabist kaugemale ulatuvatele teenustele, näiteks üldarstile või hambaarstile, eelkõige kättesaadavate avalike teenuste puudumise tõttu; arvestades, et vaesuses sündinud lastel on suurem krooniliste haiguste ja terviseprobleemide oht, mis loob üha uuesti ebavõrdsust;

Y.  arvestades, et perekondade majanduslikud probleemid mõjutavad lapsevanemate vaimse tervise probleemide suurenemist ja perekondade purunemist, millel on vaieldamatud tagajärjed laste psühholoogilisele ja sotsiaalsele heaolule;

Z.  arvestades, et olud, milles laps elab, kaasa arvatud sünnieelne aeg, mõjutavad määravalt kognitiivse süsteemi arengut, kommunikatsiooni ja keelt ning sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, mis omakorda mõjutab tervist, heaolu, kogukonnas osalemist ja õppimisvõimeid(17);

AA.  arvestades, et kõikidel lastel on õigus kaitsele kuritarvitamise, vägivalla ja hoolimatuse eest, ja arvestades, et uuringutest nähtub, et rahaline surve perekonnas, avalike teenuste kärpimine ja vaesuse suurenemine võivad viia suurema lastevastase vägivallani;

AB.  arvestades, et laste vaesus on mitmemõõtmeline nähtus, mis nõuab mitmemõõtmelist lahendust; arvestades, et tööhõive on oluline tegur, ent ei taga alati asjaomaste laste perekondadele vaesusest väljapääsu;

AC.  arvestades, et laste vaesus läheb ühiskonnale majanduslikult kalliks maksma, eelkõige sotsiaaltoetuste kulude suurenemise tõttu;

AD.  arvestades, et vaesuse ohus elavad perekonnad elavad suurema tõenäosusega ebahügieenilistes ja ohtlikes piirkondades, ja arvestades, et 17 % EL 28 riikide lastest elab ikka veel sellistes tingimustes ja 15 riigis on see määr üle keskmise; arvestades, et üha suurem väljatõstmiste arv, mis on tingitud sellest, et ei suudeta eluaseme eest maksta, on sundinud lapsi üha ebastabiilsematesse elamistingimustesse, mis mõjub omakorda halvasti laste arengule ja elus pakutavatele võimalustele;

AE.  arvestades, et Eurostati koostatud sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika 2012. aasta andmete kohaselt on kütteostuvõimetus reaalsus kõikides liikmesriikides; arvestades, et energiahinna tõusu tõttu elavad paljud lapsed ilma kütteta kodudes, ja arvestades, et seepärast suureneb hingamisteede- ja südame-veresoonkonna haigusjuhtumite arv;

AF.  arvestades, et terviseprobleemidega lastega peresid ja terviseprobleemidega lapsevanemaid ähvardab sagedamini vaesuse oht, perekonna lagunemine ja raskused töö leidmisel;

AG.  arvestades, et eelseisvaid säästva arengu eesmärke hõlmav 2015. aasta järgset perioodi käsitlev tegevuskava ja selle universaalsus annab võimaluse suurendada investeeringuid lastesse ja nende õigustesse;

AH.  arvestades, et sisserändajatest lapsed on vaesusriski rühmas üleesindatud ja et neid diskrimineeritakse rohkem keelebarjääri tõttu, ja arvestades, et see olukord on veelgi halvem ebaseadusliku sisserändaja staatuses laste puhul; arvestades, et rändevoogude intensiivistumisega suureneb praegu nende juhtude arv, kus sisserändajate lapsed jäävad kodumaale teiste pereliikmete või kolmandate isikute hoole alla, ja arvestades, et see mõjub halvasti laste arengule eelkõige emotsionaalsel tasandil;

AI.  arvestades, et viimaste aastate suur poliitiline tähelepanu laste vaesusele ELis ning ELi riigipeade poliitilised toetusavaldused ei ole laste vaesuse määra märkimisväärselt vähendanud;

AJ.  arvestades, et rahaliselt tuleks rohkem toetada toiduabiprogramme puudust kannatavate perekondade jaoks, sest üha suureneb nende laste arv, kes saavad süüa ainult koolis; arvestades, et need programmid on tähtsad, kuid neid ei saa siiski pidada pikaajaliseks lahenduseks;

AK.  arvestades, et keskkonnaprobleemid, nt reostus, liiklus, saastunud maapind ja joogivesi, mõjutavad sageli ebaproportsionaalselt vaesuses elavaid lapsi;

1.  soovitab liikmesriikidel võtta reaalne kohustus töötada välja laste vaesuse vastu võitlemise poliitika, milles keskendutakse laste vaesust mõjutavate tegurite korrigeerimisele ning suurendatakse nende sotsiaaltoetuste tõhusust, hulka, summasid ja ulatust, mis on suunatud eelkõige lastele, aga ka lapsevanematele, kes on töötud, ja palgavaesuse nähtusele (nt töötu abiraha ja piisav miinimumsissetulek), ning edendada tööalaseid õigusakte, mis tagavad sotsiaalsed õigused, k.a riiklikele tavadele ja kollektiivlepingutele vastav kohustuslik piisav miinimumpalk, millega pakutaks suuremat kindlust peredele ja võideldaks ebakindlate töösuhete vastu, edendades samal ajal piisavate sotsiaalsete õigustega töösuhteid;

2.  nõuab nende toetuste tõhususe jälgimist ja hindamist, et kohandada vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja koolist väljalangevuse vastu võitlemise poliitikat praegustele sotsiaalse võrdsuse nõuetele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid välja ja kohaldaksid mitmekesistatud asjakohaste tõendite kogumise protsesse sekkumise iga etapi suhtes;

3.  soovitab, et komisjon koostaks koos liikmesriikidega tegevuskava kolmesambalise lähenemisviisi elluviimiseks, mis on esitatud komisjoni soovituses „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist” ning on seotud juurdepääsuga ressurssidele ja teenustele ning laste osalusega; on arvamusel, et kolmesambalise lähenemisviisiga paremate tulemuste saavutamiseks võiks osutuda kasulikuks töötada välja laste vaesuse ja sellest nähtusest mõjutatud alade täpsed ja konkreetsed näitajad; kutsub liikmesriike üles tõhusalt ja terviklikult lõimima oma iga-aastastesse riiklikesse reformikavadesse ja riiklikesse sotsiaalaruannetesse sotsiaalsete investeeringute paketi ja komisjoni soovituse asjakohased aspektid ning palub komisjonil seada strateegia „Euroopa 2020” alleesmärk vähendada laste vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning teha laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine nähtavaks ja selgeks kõigis Euroopa poolaasta etappides; rõhutab, et tuleks teha ettepanek seada laste vaesuse vähendamine lastesse investeerimise abil 2016. aasta majanduskasvu analüüsi peamiseks prioriteediks, sest see on vaesuse vähendamise eesmärgini jõudmise põhivahend; palub, et komisjon tagaks tegevuskava abil komisjoni soovituse rakendamise iga-aastase järelevalve ja aruandluse liikmesriikide poolt, kasutaks Euroopa Sotsiaalfondi komisjoni soovituse rakendamiseks ning viiks läbi riiklikes reformikavades esildatud reformide vaesusele avalduva mõju hindamise;

4.  kutsub liikmesriike üles käsitlema nende jõupingutuste raames, mida tehakse laste vaesuse vastu võitlemiseks, ka laste ning erivajaduste ja puuetega pereliikmete eest hoolitsevate naiste seisundit;

5.  soovitab, et liikmesriigid pööraksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamisel ja sotsiaalpoliitika kujundamisel suuremat tähelepanu terviseprobleemidega lapsi kasvatavate perekondade (eelkõige üksikvanemaga perekondade) kaitsmisele vaesuse eest;

6.  kordab, et riigi ennetuspoliitikas on oluline keskenduda laste heaolu edendavatele mõistlikele meetmetele, millega toetatakse võimestatud, ühiskonda ja tööturule integreeruma suuteliste üksikisikute arengut, mitte ei keskenduta nende sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse tagajärgedele;

7.  on arvamusel, et jätmata unarusse vajalikku toetust vaesuses elavatele, koolist väljalangenud ja sotsiaalses tõrjutuses elavatele lastele, peaksid laste ja noorte toetuseks rakendatavad poliitikameetmed olema tugevalt suunatud ennetustööle, hõlmates pikaajalisi sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemise strateegiaid;

8.  soovitab liikmesriikidel rakendada või tugevdada universaalseid sotsiaaltoetusi lastele, nt laste toitlustamise kindlustamist soodustustingimustel või tasuta, iseäranis ebasoodsas olukorras olevatele ja vaestele lastele nende tervisliku arengu kindlustamise huvides; palub liikmesriikidel võtta vastu aktiivsed tööhõivemeetmed osana terviklikest strateegiatest ja poliitikasuundadest, et toetada lapsevanemate juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja piisavale sissetulekule ning kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavust (eriti lastehoiu, hariduse, tervishoiu, eluaseme ja vaba aja tegevuste vallas), hõlbustades töö- ja perekonnaelu ühitamist, ning suurendada laste ja nende perede osalust nimetatud poliitikasuundade väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves; rõhutab, et kõrvuti universaalsete lahendustega tuleks rakendada sihipäraseid meetmeid, et toetada kõige haavatavamatest ja tõrjutud rühmadest pärit lapsi ja noorukeid; peab kahetsusväärseks liikmesriikide valitsuste süvenevat suundumust liikuda üldiselt toetuspoliitikalt vajaduspõhise toetamise poole, sest on tõendeid, et üldine toetuspoliitika pakub laste vaesuse eest paremat kaitset(18);

9.  julgustab liikmesriike ja komisjoni kokku leppima ELi standardites või kehtestama kokkulepitud metoodika lapse kasvatamise kulude kindlakstegemiseks ja piisavate vahendite määramiseks eesmärgiga laste vaesust ära hoida ja selle vastu võidelda;

10.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon hoiduks soovitamast liikmesriikidel teha oma avalikus halduses ümberkorraldusi ja kärpeid, edendada töösuhete paindlikumaks muutmist ja avalike teenuste erastamist, mille tagajärjel on laste sotsiaalsed õigused üheselt nõrgenenud;

11.  palub komisjonil asetada rõhk vajadusele investeerida riiklikku ja tasuta haridusse, määrates konkreetsed õppemeetodid kõige haavatavamate ühiskonnarühmade jaoks, nagu sisserändajad või mitmesuguste puuetega inimesed; on seisukohal, et haridus võiks olla esmane ja võtmetähtsusega tegur selleks, et lapsed omandaksid oskused, mis võimaldaksid neil saada kvalifitseeritud ja piisavalt tasustatud töökohti, andes neile võimaluse ennast ise vaesusest välja aidata;

12.  tuletab meelde, et laste vaesuse vastu võitlemine nõuab elutsüklipõhise lähenemisviisi kasutuselevõttu, sealhulgas üle põlvkondade jätkuva vaesuse ringist väljamurdmist, mis kajastaks väikelapse-, lapse- ja noorukiea erinevaid vajadusi, lapsele kui tervikule suunatud lähenemisviisi kohaldamist, mõõtes ühtaegu iga lapse ebasoodsate tingimuste hulka ning tehes nii kindlaks need lapsed, kes on kõige ebasoodsamates tingimustes, ja mõõtes lisaks rahalisele vaesusele ka muudes mõõtmetes väljenduvaid ebasoodsaid tingimusi;

13.  soovitab, et kõigil lastel oleks selles otsustavas arenguetapis juurdepääs kvaliteetsetele teenustele; on arvamusel, et tervishoid, haridus, vanema- ja peretoetus, eluase ja turvalisus on põhilised teenuste valdkonnad, mida kõige sagedamini osutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

14.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu ja rakendaksid laste mitmemõõtmelise vaesuse vähendamise kavu ning teostaksid nende üle järelevalvet, keskendudes laste loomuomastele õigustele, seades sihiks laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ning seades selgelt tähelepanu keskmesse ja prioriteediks need lapsed, kes elavad kõige suuremas vaesuse ohus; tuletab meelde, kui oluline on, et ELi liikmeriigid näeksid ette kõige suuremat puudust kannatavate laste sotsiaalkaitsele, tervishoiule, haridusele ja sotsiaaleluasemetele tehtavate tegelike kulutuste puhul vähemalt kriisieelse taseme;

15.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kavad õpiraskustega laste sotsiaalse tõrjutuse tunde vähendamiseks ning näeksid ette tõhusamad õppevormid, mis toetaksid nende õppemeetodeid;

16.  kutsub liikmesriike üles tunnistama, et laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on kesksed takistused, mis tuleb ületada, et täita strateegia „Euroopa 2020” tööhõivemäära, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute ning energia ja säästva arenguga seotud eesmärke;

17.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid pööraksid suuremat tähelepanu sellise soodsa koolivälise keskkonna loomisele ja hoidmisele, kus lapsed saaksid sisukalt ja arendavalt aega veeta koolivälisel ajal ja koolivaheaegadel, ning samuti pööraksid rohkem tähelepanu sellele, et ka tõrjutud, äärepoolsetes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades oleks lastele tagatud esmane arstiabi;

18.  kutsub liikmesriike üles hoidma ära selliste laste getode tekkimist, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses ning kehtestama laste eluaseme miinimumstandardid, võttes arvesse lapse parimad huvid, ning tagama leibkondadele nõuetekohase eluaseme, mis vastaks nende vajadustele ja tagaks neile heaolu, eraelu puutumatuse ja elukvaliteedi, aidates nii saavutada sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse ning võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon ja parlament kasutaksid mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise pakutavat võimalust kasutada paremini Euroopa Sotsiaalfondi ja enim puudust kannatavatele isikutele suunatud toiduabiprogrammi ning kontrollida, kas lapsed on regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika programmitöö ja rakendamise prioriteet, eriti arvestades 2014. aastast jõustatavat uue, suurte hooldusasutuste järkjärgulise kaotamise kohustust ning lapsendanud ja kasuvanemate õigussuhete tugevdamist, et orvud ja puudust kannatavad lapsed saaksid tõesti pere- või perele sarnases keskkonnas üles kasvada; samuti nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks näitajad laste vaesuse analüüsimiseks;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid, kas laste tervist kahjustava alatoituvuse vältimiseks oleks vaja käsitleda toitumise mitmekesistamist ja toidu rikastamist hõlmavaid toidualaseid strateegiaid, toitumisalast haridust, rahvatervise ja toiduohutuse meetmeid ning lõpuks toidulisandeid, pidades silmas elanikkonna teatavaid rühmi;

21.  soovitab liikmesriikidel lisada riigieelarvesse selged, läbipaistvad, kaasavad ja vastutustundlikud sätted assigneeringute ja kulutuste kohta laste vaesuse vastu võitlemiseks ja laste kaitsmise kohustuse täitmiseks, mis eeldab, et selliste eesmärkide saavutamiseks on vaja ka suurendada riiklikke kulutusi; kutsub liikmesriike üles kasutama maksimaalselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, eriti Euroopa Sotsiaalfondi, et rakendada lastesse investeerimist käsitleva soovituse kõiki kolme sammast;

22.  soovitab komisjonil töötada välja suunised, et toetada laste osalust otsuste tegemise protsessis, ning kehtestada mehhanismid, millega edendada laste osalemist nende elu mõjutavate otsuste tegemises ja see tagada, ning võimaldada ja julgustada laste teadlike seisukohtade väljendamist, tagades, et neid seisukohti arvestatakse ning et need kajastuvad peamistes lapsi mõjutavates otsustes;

23.  soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgid;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid vajaduse korral välja koostöölepingud haridust, kultuuri- või spordiharidust, laste integratsiooni ning laste vaesuse vastu võitlemist edendavate asutuste ja institutsioonidega; soovitab siiski, et liikmesriigid tagaksid nende toetuste kontrollimise, kvaliteedi, jätkusuutlikkuse ja asjakohased ning tõhusad tulemused;

25.  kutsub liikmesriike üles rakendama konkreetseid õigusakte, mis kaitsevad ja suurendavad emaduse ja isadusega seonduvaid õigusi, sealhulgas ka tõhusate vahendite rakendamise teel, nagu töö- ja pereelu ühitamine, naistele tööle naasmise tagamine pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning üksikvanemaga perekondade toetamine; rõhutab lisaks, et jõulisemad õigusaktid isapuhkuse osas aitavad oluliselt võidelda soolise diskrimineerimise vastu tööl, samuti töötasuga seotud diskrimineerimise vastu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei annaks tööandjale võimalust õigustada töötajate ebavõrdset kohtlemist ja ahistamist viitamisega rasedusele, laste kasvatamisele või perekondlikele asjadele;

26.  soovitab, et liikmesriigid arendaksid ennetavat, universaalset ja integreeritud sotsiaalpoliitikat, mis väldiks vaesust ja laste äravõtmist oma perekonnast; palub liikmesriikidel tagada, et laste ja noorte hooldusasutusse paigutamist kasutatakse viimase abinõuna, ning kasutada Euroopa struktuurifonde ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi selleks, et toetada neisse asutustesse paigutatud laste üleviimist kasuperedesse ja kogukonnapõhiseid teenuseid;

27.  soovitab liikmesriikidel minna hooldusasutuste süsteemilt üle stabiilsetele kasuperedel põhinevatele süsteemidele, mis aitavad lapsi ja noori iseseisvaks eluks, haridustee jätkamiseks või tööle asumiseks paremini ette valmistada;

28.  soovitab liikmesriikidel arendada ja rakendada integreeritud lastekaitsesüsteeme, et kaitsta lapsi vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletusse jätmise eest tagamaks, et kõik kohustuste kandjad ja süsteemi osad teevad sektoriüleselt koostööd vastutust jagavate asutustega, eesmärgiga luua kõigile lastele kaitsev ja kaasav keskkond;

29.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid poliitikat, mis aitaks luua ja säilitada väärikaid töökohti, ning töötaksid välja koolitussüsteemid, kvalifikatsiooni tõstmise süsteemid, looksid selliseid võimalusi nagu kaugtöö ja paindliku tööajaga töö, mis lihtsustavad lapsevanemate jaoks tööturule sisenemist või naasmist pärast pausi erialases karjääris;

30.  kutsub ELi institutsioone, ELi ja liikmesriikide ametiasutusi ja teisi sidusrühmi üles välja töötama selged ülesanded ja kohustused, korrapärase dialoogi ja menetluskorra olukordadeks, kus lapsed vajavad piiriülest kaitset;

31.  soovitab, et liikmesriigid tagaksid kõikidele igas vanuses lastele juurdepääsu tasuta, kaasavale ja kvaliteetsele riiklikule haridusele, sealhulgas väikelaste haridusele ja hoiule ning formaalsele ja mitteformaalsele haridusele, edendades laste emotsionaalset, sotsiaalset, kognitiivset ja psüühilist arengut, ning kindlustaksid õpetajate ja laste sobiva suhtarvu ja edendaksid hariduses sotsiaalselt mitmekesisust, et tagada kõigile lastele ohutus ja heaolu ning võimalus saada kaasavat ja kvaliteetset haridust ning muuta sellega haridussüsteemi panus võrdsete võimaluste loomisse ja vaesuse ringist väljamurdmisse võimalikult suureks;

32.  nõuab, et liikmesriigid tõstaksid laste ja noorte haridustee katkestamise takistamiseks pakutavate haridusteenuste kvaliteeti, kasutades selleks individualiseeritud lähenemist ja edendades koostööd õpetajate, sotsiaaltöötajate ja lapsevanemate vahel;

33.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu alushariduse ja lastehoiu taskukohasuse ja kättesaadavuse parandamisele, võttes seda kui sotsiaalset investeeringut ebavõrdsuse kaotamiseks ja eriti vähem kindlustatud peredest pärit laste probleemide lahendamiseks, samuti suurendama lapsevanemate teadlikkust alushariduse ja lastehoiu programmides aktiivse osalemise kasulikkusest;

34.  kutsub liikmesriike üles edendama kaasavat kooli, mille jaoks on vaja mitte üksnes piisaval arvul erikooliõpetajaid, vaid on ka vaja integreerida eriõppevajadustega lapsed tavakoolirühmadesse;

35.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid kõigist sotsiaalsetest rühmadest pärinevatele lastele üldise ja võrdse juurdepääsu lastesõimedele ja -aedadele;

36.  kutsub liikmesriike üles edendama kõikide laste täieliku koolikohustuse täitmist, tagades vaesuses või selle ohus elavatele lastele kooliajaks tasuta põhilised koolitarbed, täisväärtusliku koolieine ja vajaliku transpordi, et suurendada praeguste sektorisse tehtavate riiklike investeeringute tõhusust ja võidelda paremini põlvkonniti edasikanduva vaesusega;

37.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõigile universaalsed riiklikud, tasuta ja kvaliteetsed tervishoiuteenused ennetava arstiabi, vaktsineerimiskavade ja esmatasandi arstiabi, diagnostikateenuste, ravi- ja taastusravi kättesaadavuse osas, ning tagaksid lastele kõne- ja psühholoogilise ravi, tagades naistele õiguse seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, arstiabi vastsündinutele, ema tervise hoolduse ja koduvisiidid sünnieelsel ja järgsel ajal, eelkõige enneaegse sünni korral, samuti juurdepääsu perearstile, meditsiiniõele, hambaarstile, perenõustamisteenustele ja vaimse tervise spetsialistidele kõikide laste ja nende perede jaoks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles integreerima need aspektid riikide ja ELi tasandil riikliku tervishoiupoliitika strateegiatesse;

38.  soovitab liikmesriikidel anda vajalikku abi, et tagada kõikidele lastele õigus kultuurile, spordile ja vabale ajale, juurdepääs välisaladele ja tervislikule keskkonnale, pöörates eelkõige tähelepanu võrdse juurdepääsu ja kvaliteedi tagamisele vaesuses ja kaugetes piirkondades elavatele lastele, puuetega lastele, rahvus- või etnilistesse, usu-, keele- ja sisserännanute vähemustesse kuuluvatele lastele ja sisserändajate lastele, ELi piires liikuvatele lastele olenemata nende rahvusest ja mahajäetud lastele; tuletab meelde ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigust mängida;

39.  rõhutab vajadust kaitsta vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavaid lapsi paremini koduvägivalla eest;

40.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, eriti suurema sotsiaalse ebavõrdsusega liikmesriigid, tugevdaksid sotsiaalseid õigusi ning teenuste ja sotsiaalkaitse kättesaadavust, mille riik peab tagama, suurendades laste ja nende peredega ning nende jaoks töötavate sotsiaalkindlustusteenuste ametnike ja tehniliste töötajate hulka ning suurendades arstiabi, psühholoogilist ja sotsiaalkaitset noorte jaoks, suunates selle vastavalt varase sekkumise strateegiale kõige enam abi vajavatele inimestele, eriti lastele;

41.  soovitab liikmesriikidel kehtestada mehhanismid, millega edendada laste osalemist nende elu mõjutavate otsuste tegemises ning võimaldada ja julgustada laste teadlike seisukohtade väljendamist, tagades, et neid seisukohti arvestatakse ning et need kajastuvad peamistes lapsi mõjutavates otsustes;

42.  tunnistab ELi poliitika sidususe tagamisel kodanikuühiskonna, sealhulgas laste õiguste ja vaesusevastaste organisatsioonide tähtsust ning nõuab, et tõhustataks kodanikuühiskonnaga dialoogi laste vaesuse probleemi vältimise ja lahendamise üle liikmesriikides;

43.  nõuab tungivalt, et komisjon asetaks haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaaluga tegelemise ja laste vaesuse vastu võitlemise selgelt esikohale;

44.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles osalema aktiivselt võitluses lastega kaubitsemise vastu mis tahes ärakasutamise eesmärgil, sealhulgas töö, sunniabielude, ebaseadusliku lapsendamise, ebaseadusliku tegevuse ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama laste ja noorte vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa ja rahvusvaheliste võrgustike tööd; märgib, et eriti tuleb toetada äärepoolseimate piirkondade ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade asutuste integreerimist nendesse võrgustikesse;

46.  on arvamusel, et õigus vabale ja üldisele haridusele, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemile on vaesusevastase võitluse peamised tingimused, eriti laste seas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda eesmärki silmas pidades võtma avalike teenuste nõrgenemise tõttu kasutusele lastegarantii, et igal vaesuses elaval lapsed oleks juurdepääs tasuta tervishoiuteenustele, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja õigele toitumisele osana Euroopa ühtsest kavast laste vaesuse vastu võitlemiseks, mis hõlmab nii lastegarantiid kui ka programme, mis pakuvad toetust ja võimalusi lapsevanematele sotsiaalse tõrjutuse olukorrast väljatulemiseks ja tööturule sisenemiseks;

47.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid oma omavalitsuste kaudu kohalikke laste ja nende perekondade tugikeskusi, eelkõige kogukondades ja/või piirkondades, kus esineb kõige enam laste vaesust, kus oleks ette nähtud mitte üksnes õigusabi ja/või -nõustamine, lapsevanemate nõustamine ja koolitugi, vaid muu hulgas ka tervisliku eluviisi ja turvalise internetikasutuse alane õpe ja nõustamine;

48.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel välja arendada statistikameetodid, mis integreeriksid mitmemõõtmelisi näitajaid, mis on rühmitatud vanuse, soo ning konkreetsete ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaupa ning millega mõõdetakse vaesust, sotsiaalset tõrjutust, ebavõrdsust, diskrimineerimist ja lapse heaolu (lapsevanemate sissetulek, juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, osalemine sotsiaal- ja kultuuritegevuses, juurdepääs piisavatele formaalse ja mitteformaalse hariduse teenustele, füüsiliste ohtudega kokkupuutumine, turvalisus, stabiilne perekeskkond ja eluga rahulolu tase), et mõjutada tõendatud teabega poliitika kujundamist ning võtta arvesse suhtelise vaesuse mõõtmise piiranguid ning ÜRO Arenguprogrammi, UNICEFi, OECD ning sotsiaalkaitsekomitee näitajate töörühma tehtud tööd, piirdumata vaid suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määraga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja terviklikul lähenemisviisil põhinevaid lahendusi ning kasutama kõiki selliste algatuste raames kogutud andmeid, näiteks UNICEFi koostatud analüüsi Multi-Overlapping Deprivation Analysis (MODA); rõhutab, et tuleks välja töötada lisanäitajad, et hinnata paremini teenuste kvaliteeti, tulemusi ja teenuste kättesaadavust, näiteks seoses vanemate sotsiaal-majandusliku staatuse ja taustaga (sisserändaja päritolu või vähemusse kuulumine), soo, puuete ja geograafiliste aspektidega;

49.  kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed üles koostama arvamusi lastesse investeerimise kohta;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0070.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0328.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0266.
(4) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(5) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 77.
(6) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.
(7) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 8.
(8) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 11.
(9) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 24.
(10) Sotsiaalset kaasatust käsitlevate Euroopa sõltumatute ekspertide võrgustik, kokkuvõttev aruanne „Investing in children: Breaking the cycle of disadvantage – A study of national policies” (Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist – riiklike poliitikasuundade uuring), Brüssel, 2014.
(11) Save the Children, „Child Poverty and Social Exclusion in Europe” (Laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopas), Brüssel, 2014, lk 5.
(12) Save the Children, „Child Poverty and Social Exclusion in Europe” (Laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopas), Brüssel, 2014, lk 5.
(13) UNICEFi uurimiskeskus (2014), „Children of the Recession: „The impact of the economic crisis on child well-being in rich countries” (Majanduslanguse lapsed: majanduskriisi mõju laste heaolule rikastes riikides), Innocenti aruanne nr 12, UNICEFi uurimiskeskus, Firenze, lk 2.
(14) „Child Poverty and Social Exclusion in Europe” (Laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopas), Brüssel, 2014, lk 14.
(15) Euroopa Komisjoni 2008. aasta temaatiline uuring laste vaesust käsitlevate poliitikameetmete kohta, lk 9.
(16) EU-SILC (2013), sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika.
(17) Drivers, 2014, „Universal, quality early childhood programmes that are responsive to need promote better and more equal outcomes in childhood and later life” (Universaalsed ja kvaliteetsed vajadustele vastavad programmid väikelaste jaoks annavad paremaid ja võrdsemaid tulemusi lapseeas ja kogu elu ajal).
(18) Tuginedes Eurofoundi uuringutele.


Ühtekuuluvuspoliitika ja marginaliseeritud kogukonnad
PDF 210kWORD 106k
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja marginaliseeritud kogukondade kohta (2014/2247(INI))
P8_TA(2015)0402A8-0314/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 151, 153, 162 ja 174–176,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomast kohtupraktikat, Euroopa sotsiaalhartat ja Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee asjaomaseid soovitusi ning Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta,

–  võttes arvesse ELi diskrimineerimisvastaseid direktiive, Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 14 ning selle konventsiooni protokolli nr 12;

–  võttes arvesse ÜRO 5. jaanuari 2011. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 437/2010, millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks(6),

–  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend(7),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013(8),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni edusammude kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel(9),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(10),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(11),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse(12),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis(13),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juulil 2014 avaldatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine liidus”,

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2014. aasta valdkondlikke juhiseid romade ja marginaliseeritud kogukondade kohta (9. valdkondlik eesmärk – sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine),

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2014. aasta teatist „Aruanne romade integreerimise riiklike strateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta” (COM(2014)0209),

–  võttes arvesse komisjoni 21. mai 2012 aasta teatist „Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad: ELi raamistiku rakendamise esimesed sammud” (COM(2012)0226),

–  võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia” (COM(2010)0715),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2015. aasta juhise kavandit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kohta võitluses haridusliku ja ruumilise segregatsiooniga (Guidance Note on the use of European Structural and Investment Funds in tackling educational and spatial segregation (Draft)),

–  võttes arvesse 24. veebruari 2015. aasta kirjalikult vastatavat küsimust komisjonile marginaliseeritud kogukondade rahastamise kohta (E-002782/2015),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust romasid käsitlevate integratsioonistrateegiate kohta(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0314/2015),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, sealhulgas vähendada vaesust ja tõrjutust ja need kaotada, mis nõuab eraldamise vältimist ning võrdse juurdepääsu ja võimaluste edendamist kõigi kodanike, sealhulgas kõige enam marginaliseeritud kogukondade ning igas vanuses rühmade ja üksikisikute jaoks, kes seisavad silmitsi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning kellel puudub juurdepääs haridusele, tööhõivele, eluasemele ja tervishoiusüsteemidele;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika, mis on määratletud 1986. aasta ühtse Euroopa aktiga, seisneb eri piirkondade vaheliste erinevuste ja kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamises; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepinguga lisati ühtekuuluvusele veel üks tahk viitega majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

C.  arvestades, et sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks on vaja, et EL täidaks oma osa marginaliseeritud kogukondade kaasamise poliitikas ning liikmesriigid kasutaksid selles valdkonnas oma oskusi, et võtta toetavaid meetmeid ning meetmeid nii rahvusvahelise koostöö kui ka riiklike programmide raames;

D.  arvestades, et 2010. aastal lisati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisvõimalused marginaliseeritud kogukondade jaoks; arvestades, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistik sisaldab strateegilist lähenemisviisi;

E.  arvestades, et määruses (EL) nr 1304/2013 on sätestatud, et Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse inimesi, sh selliseid ebasoodsas olukorras olevaid rühmi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ning vaesed ja sotsiaalselt tõrjutud mis tahes vanuses inimesed;

F.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 eraldatakse vähemalt 23,1 % ühtekuuluvuspoliitika eelarvest Euroopa Sotsiaalfondist tehtavate investeeringute jaoks; arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond täidavad konkreetset ja tähtsat rolli ning vähemalt 20 % Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on igas liikmesriigis eraldatud sotsiaalse kaasatuse edendamise ning vaesuse ja diskrimineerimise kõikide vormide vastu võitlemise erieesmärgiks, olles seeläbi tähtsaks vahendiks marginaliseeritud kogukondade suurema kaasamise edendamisel;

G.  arvestades, et määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud mitmed eeltingimused, mis on seotud diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja puuetega ning mille järgimine on kohustuslik(16);

H.  arvestades, et komisjoni kuues aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta näitas, et majanduskriis on suurendanud vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

I.  arvestades, et majanduskriis ning sellest tingitud eelarvekärped ja kokkuhoiumeetmed on kaasa toonud palju probleeme, mistõttu omavalitsustel esineb tihti tõsiseid eelarvelisi raskusi, mis omakorda vähendab võimalusi marginaliseeritud rühmadega tegelemiseks, nende kaasatuse parandamiseks ja eraldamise vältimiseks, sest need poliitikavaldkonnad sõltuvad peamiselt ja mõnikord ainult Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest;

J.  arvestades, et majanduskriisi ning avalike teenuste arvelt tehtud kulukärbete tagajärjed on raskendanud tõrjutud kogukondadest pärit naiste olukorda;

K.  arvestades, et marginaliseeritud kogukondade naised kannatavad tugevama mitmekordse diskrimineerimise all ning et nende tööhõive määr on palju madalam kui asjaomaste kogukondade meeste või teiste naiste tööhõive määr;

L.  arvestades, et kaasamispoliitika rakendamisest võtab osa suur hulk eri tasandite ja valdkondade avaliku ja erasektori osalejaid, sh kodanikuühiskonna esindajaid, kes tihti mängivad tähtsat rolli, ning see nõuab ühtset ja hästi koordineeritud lähenemisviisi;

M.  arvestades, et marginaliseeritud kogukonda ei ole praegu Euroopa Liidu tasandil määratletud; arvestades, et aruande mõistmine algab marginaliseerimise mõistmisest, lähtudes marginaliseeritud rühmade tunnuste ja omaduste analüüsist, mis võtab arvesse nende konkreetset olukorda ja vajadusi, nagu elu- ja töötingimused, piiratud juurdepääs haridus- ja tervishoiusüsteemile ning tööhõivele, koolist varakult lahkumine, millele lisandub struktuurne ja süsteemne tõrjutus, ning selle eesmärk on tagada nende tulemuslik sotsiaal-majanduslik kaasamine;

N.  arvestades, et komisjon ei ole esitanud marginaliseeritud kogukondade määratlust, pannes liikmesriikidele vastutuse teha otsus määratluse kohta oma siseriiklike näitajate põhjal; märgib siiski, et marginaliseerimise saab kindlaks teha mitmesuguste asjakohaste näitajate põhjal, nagu sotsiaalne tõrjutus, suur pikaajaline töötus, madal haridustase, diskrimineerimine, (väga) halvad elamistingimused, väga sage diskrimineerimine ning ülemäärane kokkupuude terviseriskidega ja/või juurdepääsu puudumine tervishoiule, st need on elanikkonna rühmad, keda loetakse kõige haavatavamaks ja enim abi vajavaks;

O.  arvestades, et marginaliseerimine on sotsiaalne nähtus, mille puhul isikud või kogukonnad on sotsiaalselt tõrjutud ning nende osalemine sotsiaalseks integratsiooniks olulistes sotsiaalsetes ja poliitilistes protsessides on süstemaatiliselt tõkestatud või keelatud; arvestades, et marginaliseeritud kogukondade mõiste hõlmab erinevaid rühmi ja üksikisikuid nagu vähemused, romad, puudega inimesed, allpool vaesuspiiri või vaesuse ohus elavad inimesed, rändajad, pagulased ja ühiskonnas sotsiaalselt tõrjutud rühmad; arvestades, et rassism, patriarhaat, homofoobia, majanduslik halvemus ja muud diskrimineerivad tegurid toetavad marginaliseeritud kogukondade naiste ebavõrdsuse teket ja mõjuvõimu vähenemist;

P.  arvestades, et marginaliseeritud kogukondi iseloomustavad ühised omadused, näiteks võib tegu olla: kohtadega seotud kogukondadega, nagu marginaliseeritud kogukonnad, kes elavad maapiirkondades või ebasoodsas olukorras piirkondades; huvidega seotud kogukondadega, nagu pagulased ja varjupaigataotlejad ning etnilised ja keelelised vähemused; ning puuetega inimestega, eakatega, kodututega ja põlisrahvastega; arvestades, et eri tüüpi marginaliseeritud kogukondade ees seisavad sarnased probleemid ja nad kõik kannatavad mitmesuguste häbimärgistamise ja diskrimineerimise vormide all;

Q.  arvestades, et Euroopas on suur hulk marginaliseeritud rühmi; arvestades, et nende hulgas on ka romad (termin, mida mõistetakse Euroopas erinevalt) – Euroopa suurim etniline vähemus ja üks kõige enam marginaliseeritud kogukondi;

R.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks käsitleda marginaliseeritud kogukondi nende mitmekesisuses, võttes arvesse konkreetseid vajadusi; arvestades, et marginaliseeritud kogukondade kaasamine rahastamisse nõuab jõupingutusi kõikidel tasanditel, pikaajalist integreeritud ja ühtset lähenemisviisi, püsivaid lahendusi, mõjuvõimu suurendamist, tuginemist kogemustele ja suutlikkuse suurendamist, sh marginaliseeritud kogukondade naiste ja tütarlaste hulgas, ning üleminekut institutsionaalselt kogukonnapõhisele hooldusele, et teha lõpp eraldamisele ja jõuda normaalse olukorrani;

S.  arvestades, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika strateegiad marginaliseeritud kogukondade naiste võimestamiseks peavad arvestama eakate, puudega, hooldavate ning vaimse tervise probleemidega naiste olukorraga;

T.  arvestades, et kunsti- ja kultuuripõhised projektid, millega edendatakse kultuuridevahelist suhtlust, osalejate mõjuvõimu suurendamist, loovuse ja sotsiaaloskuste arendamist ning aktiivset osalemist kohaliku kogukonna elus, on ühed tõhusamad vahendid sotsiaalse kaasamise ja integratsiooni edendamiseks;

U.  arvestades, et nii kooliharidus kui ka kogemusõpe aitavad kaasa marginaliseerimise ja mitmekordse diskrimineerimise probleemi lahendamisele, luues kogukondade vahel dialoogi, avatuse ja mõistmise ning võimestades marginaliseeritud kogukondi; arvestades, et unustada ei tohiks soolist aspekti hariduses ja selle tähtsust tõrjutud kogukondade naiste ja tüdrukute võimestamisel;

Üldpõhimõtted

1.  tuletab meelde tungivat vajadust tegeleda marginaliseeritud kogukondade küsimusega; toonitab ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli nende kogukondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse kaasatuse toetamisel;

2.  tuletab meelde, et marginaliseeritud kogukonnad seati ühtekuuluvuspoliitika meetmete keskmesse seoses kasvava murega sotsiaalse tõrjutuse pärast ja lubadusega selle vastu võidelda, muu hulgas seoses murega romade olukorra pärast ja pikaajalise nõudmisega parandada nende elutingimusi;

3.  kutsub komisjoni üles andma suuniseid marginaliseeritud kogukondade määratluse kohta, mis peaks sisaldama marginaliseeritud rühmade tunnuseid ja omadusi, võttes arvesse iga potentsiaalse sihtrühma konkreetset olukorda, probleeme ja vajadusi, et edendada nende sotsiaal-majanduslikku kaasamist, ning kaasates nende kogukondade esindajad; rõhutab, et selliste suunistega saaks suurendada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel kogu Euroopa Liidus;

4.  väljendab rahulolu, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistikus võeti kasutusele uued elemendid, mis tugevdavad esialgset lähenemisviisi, laiendades rahastamisvõimalusi ja lisades mehhanisme, mis tagavad, et toetus marginaliseeritud kogukondadele on kooskõlas Euroopa väärtuste ja eesmärkidega ning võtab arvesse vajadust kaasata neid rühmi kogu protsessi;

5.  kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku teavet marginaliseeritud kogukondadele mõeldud rahastamisvõimaluste kasutamise kohta; nõuab analüüsi, mis võimaldab jõuda asjakohaste järeldusteni ja teha kindlaks takistused, mis piiravad rahastamisvõimaluste suuremat kasutamist või parimate tulemuste tuvastamist;

6.  kutsub komisjoni üles kontrollima Euroopa käitumisjuhendi tulemuslikku kasutamist partnerluse põhimõtte ja kodanikuühiskonna kaasamise osas; tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel tuleb kohaldada ühissätete määruse horisontaalseid põhimõtteid, mis hõlmavad selliseid põhiõigusi nagu võrdsete võimaluste edendamine, diskrimineerimise tõkestamine ja säästva arengu edendamine; tuletab meelde, et kõigi liikmesriikide meetmete puhul, mida rahastatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika raames, tuleks järgida põhiõiguste põhimõtteid ning need ei tohi kunagi mingil viisil kaasa aidata eraldamisele;

7.  rõhutab, et võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtted sisalduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamiseeskirjades, et kõrvaldada ebavõrdsuse süsteemsed põhjused, mis võivad olla majanduslikud, sotsiaalsed, soopõhised või puudutada juurdepääsu kultuurile ja haridusele; rõhutab, et tõrjutuse juurte analüüsimisel tuleks keskenduda süsteemse ksenofoobia ja rassismi mõistmisele ja vastava teadlikkuse tõstmisele;

8.  tuletab meelde, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus kujutab endast põhimõtet, mida kohaldatakse ühtekuuluvuspoliitikas horisontaalselt; mõistab hukka mitmekordse diskrimineerimise, mille all kannatavad eelkõige marginaliseeritud kogukondadesse kuuluvad naised, sisserändajad ja puudega isikud;

9.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega tuleb käsitleda noorte ja laste, täiskasvanute ja puudega isikute vaesuse ning tõrjutuse probleemi, sealhulgas üleminekut hooldekodudelt kogukonnapõhisele hooldusele ja teenustele; nõuab, et asjaomased liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et töötada välja ja rakendada vastavad strateegiad, kohaldades integreeritud lähenemisviisi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kavandades konkreetsele sihtrühmale suunatud poliitikat, lähtudes põhimõttest olla „selgesõnaline, kuid mitte välistav”, tuleb vältida sarnases sotsiaal-majanduslikus olukorras olevate muude rühmade välistamist, et mitte tekitada kaitsereaktsioone; rõhutab, et see põhimõte on ainult esimene samm selle poole, et tunnistada vajadust pöörata tähelepanu kõige haavatavamatele ja enam marginaliseeritud kogukondadele ja isikutele;

11.  rõhutab, et tuleks luua vastutustundlikud, läbipaistvad ja demokraatlikud struktuurid korruptsiooni ja vahendite kuritarvitamise vastu võitlemiseks, et tagada marginaliseeritud kogukondade kaasamine;

12.  peab juurdepääsu avalikele teenustele marginaliseeritud kogukondade kaasamise üheks põhieesmärgiks; kutsub liikmesriike üles parandama kohandatud terviseteabe materjalide pakkumist ning haiguste ennetamise strateegiate ja ühenduse algatuste koostamist marginaliseeritud kogukondade jaoks; nõuab, et loodaks eristruktuure, nagu kontaktpunktid, mis nõustavad tervishoiule, tööturule ja haridusele juurdepääsuga seotud küsimustes; nõuab, et avalikus halduses toimuks üleminek nõudmisel põhinevalt lähenemisviisilt vastuvõtuteenustel põhinevale lähenemisviisile;

13.  nõuab marginaliseeritud kogukondasid käsitlevate riiklike strateegiate, sealhulgas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate, vaesuse vähendamise riiklike strateegiate, muude marginaliseeritud või ebasoodsamas olukorras olevate kogukondade strateegiate ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiate paremat koordineerimist ühtekuuluvuspoliitikaga ning nende vahel tugevamate seoste loomist;

14.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pidama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamisel lapsi esmatähtsaks, ja kordab, kui oluline on edendada võrdset juurdepääsu eluasemele, tervishoiule ja haridusele ning väärikaid elutingimusi laste jaoks;

15.  kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles ergutama Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise kasutamist, et toetada kogemusõpet ja elukestva õppe ning kultuuripõhiseid projekte, et saavutada innovatsiooni nimel uutesse oskustesse investeerimise eesmärk ning tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise eesmärk;

16.  tuletab meelde – pidades silmas süvenevaid piirkondlikke erinevusi, demograafilisi probleeme ja olukorda, milles on järjest rohkem noori, kes on lahkunud või kavatsevad praegu lahkuda oma päritoluriigist –, et eelarvetsükli 2014–2020 ajal on ühekuuluvuspoliitikale eraldatud vähem rahalisi vahendeid; on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika võib siiski anda lisaväärtust liikmesriikides juba tehtavale tööle ning et keskendudes tööhõivevõimaluste parandamisele, ühiskonnas osalemisele ja oskustesse investeerimisele eeskätt piirkondades, mis seda enim vajavad, aitab ühtekuuluvuspoliitika muu hulgas parandada sotsiaalset kaasatust ja vähendada vaesust, võimaldades asjakohast paindlikkust, et liikmesriikidel oleks võimalik anda individuaalset toetust kooskõlas kohalike vajadustega ja tagada, et rahalisi vahendeid kasutatakse valdkondades, kus töötus on suurim ja kus neid vahendeid kõige rohkem vajatakse;

17.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid järgiksid rakenduskavade elluviimisel neid põhimõtteid; kutsub komisjoni üles lisama oma aruandele analüüsi, sealhulgas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate kohta;

18.  rõhutab, et mõnes liikmesriigis kriisi ajal tehtud avalike teenuste eelarve kärbete tõttu on suurenenud tööpuudus, vähenenud sotsiaalkaitse, raskenenud elukohaga seotud olukord ning terviseprobleemid; kutsub liikmesriike üles kasutama tõhusamalt Euroopa Sotsiaalfondi toetust selleks, et võimaldada marginaliseeritud kogukondadele võrdset juurdepääsu avalikele teenustele ja parandada teenuste kvaliteeti ning võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

19.  nõuab Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatavate meetmete väljatöötamisel inimõiguste aspekti arvessevõtmist ning rõhutab, et poliitikakäsitused, mille eesmärk on tunnustada marginaliseeritud kogukondadest pärit naisi ise oma õigusi kasutavate aktiivsete kodanikena, peaksid hõlmama kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning et igas tegevuses ja poliitikakujundamises tuleks selgelt tegeleda nii avaliku kui ka varjatud rassismi probleemiga;

Programmide ettevalmistamine

20.  rõhutab, et partnerluse põhimõte peab viima kaasamiseni kõikidel tasanditel ning seda tuleb liikmesriikides kohustuslikult kohaldada ja mitte ainult vormi täiteks; rõhutab partnerluse käitumisjuhendi rakendamise tähtsust, et tagada partnerite võrdne osalemine ja esindatus, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata marginaliseeritud kogukondade kaasamisele, et võtta arvesse nende erilist olukorda ja võimalikke probleeme seoses ulatusliku panustamisega partnerlusse; tunneb muret, et ühissätete määruses ja Euroopa partnerluse käitumisjuhendis sätestatud partnerite kohustusliku kaasamise põhimõtteid on halvasti täidetud; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid partnerite, sh kõige enam asjasse puutuvate partnerite kaasatuse, ning rakendaksid stiimulite süsteemi ja parimate tavade vahetamist, pakkudes muu hulgas konkreetset toetust nendele haldusasutustele ja toetuse saajatele, kellel on selles valdkonnas ette näidata eriti head tulemused;

21.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on aktsepteerinud partnerluslepinguid, mis piisaval määral ei hõlma marginaliseeritud kogukondi; palub komisjonil võtta meetmeid, et hõlbustada marginaliseeritud kogukondade kaasamist projektide ettevalmistamisse, elluviimisse ja hindamisse ühe moodusena asjaomaste kogukondade mõju suurendamiseks; leiab, et Euroopa poolaasta raames antavad soovitused võiksid olla sobiv vahend, mille abil edendada meetmete võtmist liikmesriikide poolt;

22.  kutsub liikmesriike üles täitma marginaliseeritud kogukondade sotsiaalse kaasamise kohta esitatud riigipõhiseid soovitusi ja palub komisjonil nende täitmist hoolikalt jälgida;

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et mõned liikmesriigid, sealhulgas soovitusi saavad liikmesriigid, on seadnud marginaliseeritud kogukondade sotsiaal-majandusliku integreerimise oma rakenduskavades investeerimisprioriteediks; hoiatab siiski, et seda tuleb laiendada ka sellistele poliitikavaldkondadele nagu haridus ja tööhõive;

24.  kutsub liikmesriike üles rahalisi vahendeid täielikult ära kasutama; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu rahastamismeetmetele, mis ulatuvad kaugemale sihipärasest tegevusest valdkondliku eesmärgi „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlus vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu” raames, eelistades integreeritud ja süsteemset lähenemisviisi;

25.  on seisukohal, et mitmetasandilisel valitsemisel ja koordineerimisel on oluline roll; rõhutab, et sihtrühmadeni jõudmiseks on oluline kaasata kohalikke omavalitsusi ja kohalikke sidusrühmi ning selleks on vaja võimalikult suurt territoriaalset lähedust;

Programmide rakendamine

26.  toonitab integreeritud lähenemisviisi tähtsust; on seisukohal, et raha tuleks kasutada rohkem integreeritud viisil, sealhulgas mitme rahastajaga programmide, kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute ja ristfinantseerimise abil, nagu on osutatud ühissätete määruse artikli 98 lõikes 2, samuti tuleks luua koostoime muude ELi ja riiklike rahastamisvahenditega; kutsub asjaomaseid haldusorganeid ja ametiasutusi üles tegema aktiivselt koostööd kõigil tasanditel, sealhulgas piiriüleselt;

27.  märgib, et ristfinantseerimist kasutatakse praegu piiratult, mis on osalt tingitud ühissätete määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud reeglite keerukusest; on seisukohal, et ristfinantseerimise reeglite paindlikkuse suurendamine võiks eeskätt marginaliseeritud kogukondade puhul aidata suurendada projektide tulemuslikkust ja anda nende mõjule lisaväärtust; palub komisjonil seetõttu läbi viia ristfinantseerimise rakendamise ja kasutamise määra analüüsi;

28.  märgib, et marginaliseeritud kogukonnad elavad sageli ebasoodsamates linnaosades; rõhutab, et ebasoodsas olukorras olevate linnaosade jaoks on tähtis tõeliselt ellu viia linnade taaselustamise programmid, mis hõlmavad integreeritud ja kohapõhiseid lähenemisviise ja partnerlusi, lahendavad nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka territoriaalseid probleeme ja parandavad linnakeskkonda ning mis keskenduvad ka ühenduste parandamisele, et pakkuda sellistele kogukondadele paremat juurdepääsu; on seisukohal, et ELi tulevase linnade tegevuskava väljatöötamisel tuleks asjakohaselt arvesse võtta linnapiirkondade marginaliseeritud kogukondadega seonduvaid peamisi probleeme ja vajadusi, et vältida getostumist ja tulemuslikult võidelda eraldamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

29.  juhib tähelepanu maa-, mägi- ja eraldatud piirkondades elavate kogukondade erivajadustele, sealhulgas ühenduvuse, liikuvuse ja teenuste kättesaadavusega seotud probleemidele, aga ka kultuuriliste ja sotsiaalsete võimalustega seotud probleemidele; rõhutab, kui tähtis on need piirkonnad paremini ühendada; märgib ka, et piirialadel elavad inimesed kannatavad marginaliseerimise all sageli oma geograafilise olukorra tõttu ja seda tuleks ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel rohkem arvestada, eriti seoses Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgiga;

30.  rõhutab vajadust suurendada sidusrühmade, sealhulgas avalike asutuste, haldusorganite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, et suurendada kogukondade mõju, eelkõige võimaldades neil rohkem osaleda poliitika kujundamises; nõuab, et selleks tuleb kasutada ka sihtotstarbelist tehnilist abi ja rahastamist;

31.  palub komisjonil anda tehnilist abi, mida on vaja struktuurifondide haldamisega tegelevate asutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, ning kutsub liikmesriike üles andma nõu ja haldusabi, näiteks korraldama koolitusi ning abistama abitaotluste ja seletuste koostamisel, et marginaliseeritud kogukondadel, näiteks romadel, oleks lihtsam ettevõtlust ja tööhõivet toetavate Euroopa ja riiklike rahastamisprogrammide kohta teavet saada ning asjakohaseid taotlusi esitada;

32.  rõhutab, et sotsiaalpartneritel peab olema võimalik kasutada tehnilist abi, et tagada peale nende suutlikkuse suurendamise ka tegevuse koordineerimine ja esindatus ajutistes komisjonides, mis määravad kindlaks ja viivad ellu rakenduskavasid;

33.  toonitab, et komisjon peaks – partnerluses marginaliseeritud kogukondade esindajatega ja pärast suuniste esitamist marginaliseeritud kogukondade määratluse kohta – looma ajutise ekspertide nõuanderühma ning edendama haldustöötajate asjakohast koolitamist, et pakkuda eriteadmisi marginaliseeritud kogukondade ees seisvatest raskustest ja võidelda diskrimineerivate tavade vastu, eesmärgiga edendada kaasamist konstruktiivse ja tulemusliku dialoogi kaudu, ning rakendada marginaliseeritud kogukondadega seotud ja ELi rahastatud projekte ning teostada nende üle järelevalvet integreeritud ja tulemuslikul viisil, et maksimeerida nende mõju;

34.  peab hädavajalikuks kaasata võrdõiguslikkusega tegelevad asutused, naisorganisatsioonid ja marginaliseeritud kogukondade naised kõikidel tasanditel, alates kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest kuni liikmesriikide ja ELi institutsioonideni, rahaliste vahendite jaotamise, kasutamise, rakendamise ja järelevalvega seotud otsustusprotsessi, ning on seisukohal, et rakendatavate programmide järelevalvet ja hindamist tuleks pidada tõrjutud kogukondadest pärit naiste osalemise suurendamisel peamisteks eesmärgile viivateks tegevusteks;

35.  võtab teadmiseks lähenemisviisi, et enne investeeringute tegemist peab olema olemas kogu strateegiline ja rakenduslik poliitiline korraldus, sealhulgas piisav haldus- või institutsiooniline suutlikkus; soovitab komisjonil hoolikalt jälgida nimetatud tingimuste täitmist ning tagada, et asjaomased liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid, eelkõige kaasatuse edendamise ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise ja valdkonnas;

Järelevalve ja soovitused

36.  juhib tähelepanu, et ELi rahastatud projektide tulemuslikkuseks on vaja, et neil oleks pikaajaline perspektiiv, ning et nende rahaliste vahenditega peab toetama investeerimist abisaajate tegelikesse vajadustesse, rakendades mehhanisme, mis tagavad sihtrühmadeni jõudmise ning tõrjutuse ja marginaliseerimise käsitlemise; nõuab kvalitatiivsete hindamis- ja järelevalvemehhanismide loomist; kutsub komisjoni üles marginaliseeritud kogukondade jaoks kasutatavate vahendite kavandamis- ja hindamisprotsessis korraldama liikmesriikide tegevuse üle proaktiivseid ja osaluspõhiseid seire- ja järelevalvemehhanisme;

37.  rõhutab, et eluasemelt väljatõrjumine, kodutus, haridusest ilmajätmine ja töötus on sageli marginaliseerimise põhitegurid; rõhutab seetõttu, et marginaliseeritud kogukondade abistamisel on oluline integreeritud lähenemisviis, mis hõlmab eluaset, haridust ja tööhõivet;

38.  tuletab meelde – pidades silmas asjaolu, et hiljutine majandus- ja finantskriis on tabanud eriti rängalt marginaliseeritud rühmi, kellel on kõige suurem oht kaotada tööturu ebastabiilsuse korral töökoht–, et haridus ja tööhõive on parim viis vaesusest pääsemiseks ja seetõttu peaks marginaliseeritud kogukondade integreerimine ühiskonda ja tööturule olema prioriteet; märgib murelikult, et marginaliseeritud kogukondade liikmed on sageli ühiskonnast välja tõrjutud ja kannatavad diskrimineerimise all ning seetõttu on takistatud nende juurdepääs kvaliteetsele haridusele, töökohtadele, tervishoiule, transpordile, teabele ja teenustele üldiselt ning see kujutab endast keerulist probleemi, mis tuleb lahendada nõuetekohaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja siseriiklike vahendite üksteist täiendava kasutamise ning nende mõjusa kombineerimise abil; rõhutab sellega seoses vajadust teha marginaliseeritud kogukondade liikmeteni jõudmiseks erilisi pingutusi praeguste ELi programmide, nagu noorte tööhõive algatuse, Erasmus+ ja programmi „Loov Euroopa” kasutamise osas, jälgides seejuures korrapäraselt programmide edukust sihtrühmades, et katkestada vaesuse ja marginaliseerimise ahel ning suurendada inimeste kutseoskusi ja kvalifikatsioone;

39.  nõuab rahaliste vahendite kasutamist, et parandada marginaliseeritud kogukondade naiste elamistingimusi ning lihtsustada nende juurdepääsu kvaliteetsele ja stabiilsele haridusele, elukohale, tervishoiule, tööhõivele, lastehoiule, sotsiaalteenustele, ohvriabi teenustele ja õigussüsteemile;

40.  rõhutab, et marginaliseeritud kogukondade esindajaid tuleb aktiivselt kaasata ja võimaldada neil osaleda järelevalves täievoliliste liikmetena; märgib, et kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil oleks võinud saada märkimisväärsel hulgal kogemusi; rõhutab vajadust levitada ja kasutada ära parimaid tavasid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seoses marginaliseeritud rühmade ja üksikisikute kaasamisega ühiskonda analüüsima kõiki olemasolevaid parimaid tavasid, sealhulgas innovatiivseid tavasid, ning algatama võrgustike tegevust, teiste seas sotsiaal-, noorsoo- ja kogukonnatöötajate, samuti akadeemikute ja teadlaste hulgas; rõhutab vajadust ELi tasandi võrgustikuplatvormi järele, mis hõlbustaks parimate tavade vahetust ning probleemide ühist lahendamist ning mida saaks kasutada ka e-õppevahendina suutlikkuse suurendamiseks;

41.  kutsub komisjoni üles käsitlema ühtekuuluvuspoliitikat ja marginaliseeritud kogukondi oma iga-aastases struktureeritud dialoogis kodanikuühiskonna ja partnereid esindavate organisatsioonidega, kindlustades marginaliseeritud kogukondade esindajate osalemise ning edendades kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel analüüsil põhinevat mõttevahetust;

42.  juhib tähelepanu sellele, et teadlikkust struktuursest ja süsteemsest kaasamisest ei nõua mitte ainult ühiskond tervikuna, vaid see on eriti oluline otsustajate ja sidusrühmade töö jaoks kõigil haldustasanditel ning teistes asjaga seotud avalikes asutuses; kutsub kõiki avaliku sektori sidusrühmi ja koolitusasutusi üles viima läbi põhjalikku analüüsi diskrimineerimise ja marginaliseerimise põhjuste kohta ning suurendama teadlikkust sellest, et tuleb kõrvaldada ksenofoobia ja rassism ning kõik marginaliseerimise liigid, sh romavastasus, mis toovad kaasa süsteemse tõrjutuse; kutsub komisjoni üles jõustama rangelt diskrimineerimist käsitlevaid ELi õigusakte ning teostama nende üle järelevalvet; kutsub avalikke tööturuasutusi üles osutama kvaliteetsed, vajadustel põhinevaid ja kohandatud teenused;

43.  rõhutab, et marginaliseeritud rühmade abistamiseks ja integreerimiseks on vaja kahepoolset lähenemisviisi, kusjuures seda tuleks teha vahetult koos nendega, keda see puudutab, hariduse võimaldamise kaudu, sh haridusasutuste, koolituse, kutsenõustamise ja töövõimaluste abil, ning koos kohaliku kogukonna ja ametiasutustega, et parandada ja/või muuta üldsuse hoiakuid, suurendades teadlikkust eelarvamuste mõju kohta, parandades avalikke teenuseid ja kohandades sotsiaalsüsteeme;

44.  rõhutab, et haridus on põhiõigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus; toonitab, et kõigile ühiskonnaliikmetele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele haridusele on põhitegur, mis aitab katkestada sotsiaalse tõrjutuse ahela; on seisukohal, et kooliharidus, vabaharidus ja kogemusõpe, mida iseloomustab õppimine mitmekesisuses, on esimene samm marginaliseeritud kogukondade tõelise poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse kaasamise suunas; rõhutab vajadust rakendada programme ja projekte ning toetada tegevusi, mis on suunatud marginaliseeritud kogukondadele, et pakkuda eelõpet ja rõhutada koolihariduse vajalikkust, pakkudes samal ajal ka muud liiki hariduse ja elukestva õppe võimalusi, eelkõige kutseoskuste ja IKT valdkonnas, ning parandada juurdepääsu meediale, muu hulgas selleks, et võimestada marginaliseeritud kogukondade naisi ja tütarlapsi;

45.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles ergutama Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamist, et toetada VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, kes kaasavad marginaliseeritud kogukondi ja toovad neile kasu; juhib tähelepanu vajadusele toetada marginaliseeritud kogukondadele mõeldud meetmeid, et pakkuda abi mikroettevõtlusele ja luua selleks tingimusi, säilitades nii erinevaid ettevõtlusviise;

46.  juhib tähelepanu asjaolule, et lähitulevikus teevad paljud valdkonnad läbi märkimisväärse muutuse, mis tuleneb osaliselt internetipõhiste vahendite ja lahenduste ulatuslikumast kasutamisest; juhib tähelepanu asjaolule, et see seab surve alla nii madala kui ka keskmise kvalifikatsiooniga töötajad, mis mõjutab eeskätt marginaliseeritud kogukondade liikmeid, kes praegu tavaliselt nendes valdkondades tööd leiavad; rõhutab, kui olulised on kõigi ja eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade jaoks kättesaadavad ja taskukohased koolitused ning teenused uute tehnoloogiate valdkonnas ja sektorites, eriti arvestades digitaalvaldkonna ja keskkonnasäästliku majanduse võimalusi; märgib, kui olulised on mikro- ja väikesed ettevõtted, mis aitavad hoida töökohti maapiirkondades, ning nõuab seetõttu suurema tähelepanu pööramist asjaolule, et nendele ettevõtetele oleks tagatud juurdepääs rahastamisele;

47.  osutab marginaliseeritud kogukondade naiste võimestamise tähtsusele, ergutades asjaomastes kogukondades naisettevõtjaid ja naiste osalemist;

48.  rõhutab sotsiaalse ettevõtluse, ühistute, vastastikuste kindlustusandjate ja alternatiivse ettevõtluse võimalikku tähtsat rolli marginaliseeritud kogukondade naiste võimestamisel; soovitab toetada Ühtekuuluvusfondist ning iseäranis Euroopa Sotsiaalfondist selle valdkonna investeeringuid, millel on tugev sooline mõõde;

49.  kutsub komisjoni üles analüüsima piiranguid, mida seab praegune ühtekuuluvuspoliitika fondidest toetuse määramiseks kasutatav SKP-l põhinev jaotusmeetod, kasutades paremini ära olemasolevaid näitajaid – nt Eurostati EU-SILC andmeid sissetuleku ja elutingimuste kohta –, millega on võimalik tuvastada vaesuse ja sotsiaalse haavatavuse koldeid liidu territooriumil, et paremini suunata ELi toetust marginaliseeritud kogukondadele;

50.  rõhutab, et ELi poliitilises debatis kasutatakse marginaliseeritud kogukondi sageli ära tendentslikult ja poliitilistel eesmärkidel ning vaja on struktuurse tõrjutuse üksikasjalikku analüüsi, seda nii asjaomaste partnerluslepingute kui ka rakenduskavade puhul; palub komisjonil esitada sidusad, ühtsed ja selged suunised marginaliseeritud kogukondadega seotud ELi rahastatud projektide arendamise, rakendamise ja juhtimise kohta – muu hulgas põhjalikud analüüsid, parimate tavade näited ja poliitilised soovitused –, et tagada marginaliseeritud kogukondade arvestamine ELi vahendites ka tulevase programmiperioodi puhul;

51.  nõuab soolise aspekti ja valdkonnaülese analüüsi kaasamist kõikidesse ELi rahastatavatesse integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse algatustesse, tegevuskavadesse, meetmetesse ning rahastamiskokkulepetesse, et paremini tegeleda marginaliseeritud kogukondade naiste erivajadustega ning et erinevate struktuuriliste seisuste ja ülesannetega naiste hääle ja perspektiivide mitmekesisus oleks paremini esindatud; usub, et soolise mõju hindamine ja soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine on vajalikud selleks, et hinnata rahastamisprioriteetide, finantsressursside jaotuse ja rahastamisprogrammide tingimuste mõju naistele; rõhutab sooliselt eristatud andmete süsteemse kogumise ja regulaarse analüüsimise vajadust;

52.  kutsub liikmesriike üles välja panema auhinda eeskujuliku ja pühendunud tegevuse eest ELi vahendite rakendamisel marginaliseeritud rühmade integreerimiseks ja kaasamiseks; teeb ettepaneku, et sellise auhinna väljapaistva töö eest võiks anda liikmesriikide kohalikele omavalitsustele või piirkondadele;

53.  kutsub liikmesriike üles võimaldama ja soodustama võrgustike loomist nende kohalike omavalitsuste ja linnade vahel, kes tegelevad marginaliseeritud rühmade integreerimisega; leiab, et niisuguse võrgustiku eeskujuks võiks olla kliimamuutuse probleemidega tegelevate linnapeade konvent;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 132, 29.5.2010, lk 1.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(5) ELT L 354, 28.12.2013, lk 62.
(6) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.
(7) ELT L 74, 14.3.2014, lk 1.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0132.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0594.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(11) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112.
(12) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 120.
(13) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 60.
(14) ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.
(15) ELT C 114, 15.04.2014, lk 73.
(16) Määruse (EL) nr 1303/2013 XI lisa II osa.


ELi roll ÜROs
PDF 357kWORD 95k
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke (2015/2104(INI))
P8_TA(2015)0403A8-0308/2015

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja ÜRO kohta, eelkõige oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 69. istungjärgu kohta(1) ning oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi kui ülemaailmse osaleja ja tema rolli kohta mitmepoolsetes organisatsioonides(2),

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös(3), millega antakse ELile õigus ÜRO Peaassambleel sekkuda, et esitada suulisi ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, mis pannakse liikmesriigi taotlusel hääletusele, ning teostada vastulause esitamise õigust,

–   võttes arvesse Julgeolekunõukogu eesistuja 14. veebruaril 2014. aastal esitatud esmakordset avaldust rolli kohta, mida EL on täitnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel(4),

–   võttes arvesse deklaratsiooni, mis võeti vastu 2001. aastal Durbanis toimunud maailmakonverentsil rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi 2015. aasta märtsis avaldatud uuringut „Reforming the United Nations: State of Play, Ways Forward” (ÜRO reformimise hetkeseis ja edasised sammud),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0308/2015),

ELi eesmärgid ja ülemaailmsed tugevad küljed

A.  arvestades, et Euroopa Liidu tulevik on seotud ülemaailmse rahu, julgeoleku, arengu ja inimõigustega; arvestades, et ELi ees seisvad probleemid nõuavad globaalseid lahendusi ja globaalsed probleemid vajavad Euroopa tegusid;

B.  arvestades, et ELi välispoliitika põhimõtted ja eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ning need on tihedalt seotud ÜRO põhimõtete ja eesmärkidega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 nõutakse sõnaselgelt ÜRO põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamist;

C.  arvestades, et ELil on ainulaadne potentsiaal koondada ressursid kõikidest diplomaatilistest, julgeoleku- ja kaitsealastest, majanduslikest, arengu- ja humanitaarvaldkonna vahenditest täielikus kooskõlas ÜRO põhikirja sätetega; arvestades, et nende vahendite kasutamine tervikliku lähenemisviisi alusel annab ELile ainulaadse paindlikkuse, et tulemuslikult püüelda kõige keerulisemate julgeolekueesmärkide poole;

D.  arvestades, et EL osaleb ÜRO egiidi all aktiivselt rahu, julgeoleku ja progressi soodustamises ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kaudu;

E.  arvestades, et EL kaitseb oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning tema tegevus on suunatud rahu kaitsmisele, konfliktide ennetamisele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele kooskõlas ÜRO põhikirja, 1975. aasta Helsingi lõppakti ning1990. aastal heaks kiidetud Pariisi uue Euroopa harta põhimõtetega; arvestades, et EL moodustab osa ÜRO kollektiivsest julgeoleku süsteemist ning on kaasatud ÜRO põhikirja VIII peatükis ette nähtud piirkondlikesse kokkulepetesse;

F.  arvestades, et EL toetab arengumaades jätkusuutlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, mille peamised eesmärgid on vaesuse kaotamine ja pikaajalise rahu ja stabiilsuse edendamine ning sotsiaalse ebavõrdsusega võitlemine, ning annab humanitaarabi rahvastele, riikidele ja piirkondadele, mis peavad toime tulema kas loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud kriisidega;

G.  arvestades, et EL on juhtiv jõud erinevates omavahel seotud poliitikavaldkondades: kaubandus, areng, humanitaarabi, keskkond ja inimõigused;

H.  arvestades, et EL teeb jõupingutusi keskkonnasäästlikkuse heaks, edendades rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks majandamiseks;

I.  arvestades, et ELil on juhtiv roll ka keskkonnapoliitikas, eelkõige kliimamuutuste vastases võitluses, mitte üksnes selle võitluse esirinnas olemise ja endale kaugeleulatuvate eesmärkide seadmise tõttu, vaid ka ülemaailmsetel läbirääkimistel siduvate kokkulepete ning konkreetsete ja mõõdetavate meetmete kasutuselevõtu eest kindla väljaastumise tõttu;

J.  arvestades, et EL tugevdab sotsiaalset jätkusuutlikkust ja head valitsemistava demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kindlustamise, toetamise ja propageerimise teel;

K.  arvestades, et kooskõlas aluslepingutega edendab EL rahvusvahelist süsteemi, mis põhineb tugevamal mitmepoolsel koostööl ja heal ülemaailmsel juhtimisel, ning on pühendunud tõhusatele mitmepoolsetele suhetele, mille keskmes on ÜRO; arvestades, et pühendumuse aluseks on veendumus, et rahvusvaheline üldsus vajab ülemaailmsetele kriisidele, probleemidele ja ohtudele tulemuslikuks reageerimiseks tõhusat mitmepoolset süsteemi, mis põhineb universaalsetel õigustel ja väärtustel;

L.  arvestades, et ELi välispoliitikas on põhirõhk olnud kahepoolsetel suhetel ning koostööl ja partnerlusel riikide, riikide rühmade ning muude piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kogu maailmas; arvestades, et viimastel kümnenditel on erilist tähelepanu pööratud geopoliitilistele eesmärkidele ja muredele seoses ELi ida- ja lõunanaabrusega; arvestades, et EL on ka erisuhetes Aafrika riikidega ja pöörab asjaomaste riikide probleemidele oma tegevuses erilist tähelepanu;

M.  arvestades, et üha suurenevat ülemaailmset vastastikust sõltuvust silmas pidades peab EL tugevdama oma rolli nii kahepoolsetes suhetes kui ka mitmepoolsetel foorumitel;

N.  arvestades, et EL osaleb ja täidab olulist osa rahvusvahelistes läbirääkimistes ja vahendamises, eelkõige E3/EL3+3 ja Iraani läbirääkimistes ning Lähis-Ida rahuprotsessis;

O.  arvestades, et maailma suurima kaubandusühendusena on ELil oluline roll kahepoolses ja mitmepoolses kauplemiskorras, ning ta on välja töötanud aktiivsed kaubanduspoliitika meetmed majanduskasvu hoogustamiseks, vaesuse vähendamiseks ning keskkonna- ja loodusvarade kaitseks;

P.  arvestades, et EL koos liikmesriikidega annab suurima rahalise panuse ÜRO üldeelarvesse ning on suurim ÜRO humanitaarabi, ametliku arenguabi ja rahuvalveoperatsioonide rahastaja; arvestades, et ELi arengupoliitika on vaesuse vähendamise, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse aktiivse edendamise ning seega rahu ja julgeoleku tugevdamise tõttu väga tähtis; arvestades, et EL on ainukese mitteriigist osalejana enam kui 50 ÜRO mitmepoolse lepingu ja konventsiooni osapool;

Q.  arvestades, et EL on üks kõige kindlameelsem inimõiguste, põhivabaduste, kultuuriväärtuste ja mitmekesisuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsja ja edendaja; arvestades, et nimetatud põhimõtteid käsitlevad sätted on lisatud kõikidesse tema kahepoolsetesse partnerluslepingutesse ning need on ELi mitmepoolses poliitikas kesksel kohal; arvestades, et EL on alati olnud väga tugev rahvusvahelise õigusemõistmise toetaja;

R.  arvestades, et EL täidab olulist rolli ÜRO operatsioonide toetamisel ühist muret valmistavates piirkondades, eelkõige relvakonfliktidest mõjutatud tsiviilisikute ning eriti naiste ja laste kaitsmisel;

S.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et EL on võtnud kohustuse integreerida sooline võrdõiguslikkus kõikidesse oma tegevustesse ja poliitikavaldkondadesse, sealhulgas välis- ja arengukoostöö poliitikasse;

T.  arvestades, et inimkonnal on ühised väärtused ja huvid; arvestades, et ühiseid probleeme lahendades ning ühiseid eesmärke ja väärtusi edendades tuleb koormust ja kasu õiglaselt jagada;

ÜRO süsteem

U.  arvestades, et ÜRO süsteem on peamine ülemaailmne foorum ülemaailmse juhtimise parandamiseks ning sellisena parim foorum ELi väärtuste ja huvide edendamiseks;

V.  arvestades, et pärast Teist maailmasõda oli põhiline eesmärk rahu ja julgeoleku säilitamine; arvestades, et majandusliku ja sotsiaalse arengu ja inimõiguste edendamisel oli ÜRO põhikirjas keskne koht; arvestades, et keskkonnaalased probleemid on kerkinud ÜRO päevakorda alates 1970. aastate algusest; arvestades, et 1987. aastal ilmunud Brundtlandi aruandes „Our Common Future” (Meie ühine tulevik) määratletakse säästev areng kui areng, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada; arvestades, et 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) lisati arengu- ja keskkonnapoliitika küsimused vaesuse tõhusa vähendamise ja ülemaailmse säästva arengu edendamise probleemistiku hulka;

W.  arvestades, et ÜRO süsteem hõlmab kõiki koostöövaldkondi ja selle keskmes on peamiselt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest vastutav Julgeolekunõukogu, keda abistavad allorganid ja nõuandvad organid;

X.  arvestades, et ÜRO süsteem koosneb 19 spetsialiseeritud asutusest, mille hulgas on FAO, IFAD, ILO, IMF, UNESCO, UNIDO, WHO ja Maailmapanga Grupp, ning 11 fondist ja programmist, nende seas UNCTAD, UNDP, UNEP, UNFPA, UNHCR, UNICEF, ÜRO naiste õiguste agentuur ja WFP,(5) samuti üheksast talitluslikust ja viiest piirkondlikust komisjonist ning mitmetest teistest samalaadsetest organitest; arvestades, et ÜRO süsteemiga on seotud ka sellised organisatsioonid nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA);

Y.  arvestades, et enamik eespool nimetatud asutustest, fondidest, programmidest, komisjonidest ja komiteedest töötab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning ÜRO Peaassamblee egiidi all, kellele osa neist aru annavad;

Z.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on oluline roll ÜRO põhimõtete ja eesmärkide edendamisel ning inimkonna ühiste probleemide lahendamisel; arvestades, et teisalt vajab Euroopa ülemaailmseid partnereid oma probleemide lahendamiseks sellistes valdkondades nagu julgeolek, keskkonnakaitse, inimõigused, ränne, varjupaigaõiguse kaitsmine ja finantsiline ebastabiilsus;

AA.  arvestades, et ELil on oma naabruses eriline vastutus rahuvalve, arengu ja inimõiguste valdkonnas;

AB.  arvestades, et ÜRO raames võetavad meetmed peavad kindlasti järgima rahvusvahelist õigust; arvestades, et ÜRO mandaadi all toime pandud kuriteod avaldavad organisatsiooni usaldusväärsusele äärmiselt kahjulikku mõju ja ei tohiks jääda karistuseta;

AC.  arvestades, et riigid on jagatud geograafilisteks piirkondadeks ning seetõttu hääletavad riigid sageli blokkidena; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesriigid on sageli ise süstemaatilised inimõiguste rikkujad, kahjustades sellega Inimõiguste Nõukogu kui terviku tõhusust ja usaldusväärsust;

AD.  arvestades, et ISISe/Da’eshi poolt Iraagis ja Süürias toime pandud kultuuri- ja usumälestiste ja -objektide rüüstamisest ja sellega seotud salakaubaveost saadud tulu kasutatakse ISISe/Da’eshi terroristliku tegevuse rahastamisele kaasaaitamiseks; arvestades, et UNESCO ja UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon täidavad keskset rolli Süüria ja Iraagi kultuuripärandi kaitse tagamisel hädaolukorras;

AE.  arvestades, et EL ja ÜRO teevad tihedat koostööd kõige tundlikumate kriisistsenaariumide puhul, eelkõige Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; arvestades, et nende jõupingutusi tuleb veelgi tõhustada, et leida sellistele kriisidele rahumeelsed poliitilised lahendused;

AF.  arvestades, et 2015. aasta ÜRO Peaassambleel on kavas korraldada arutelu ja teha otsus Interneti Haldamise Foorumi mandaadi pikendamise üle; arvestades, et Euroopa Parlament on kutsunud assambleed üles pikendama Interneti Haldamise Foorumi mandaati ning suurendama selle ressursse ja tugevdama mitmed sidusrühmi hõlmavat internetihalduse mudelit;

EL ÜRO süsteemis

1.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid jagavad ÜRO põhikirja väärtusi ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1, ja neil on oluline roll kõnealuste põhimõtete ning ÜRO eesmärkide edendamisel liidu välistegevuse kaudu; on seisukohal, et EL vajab ülemaailmseid partnereid, et saavutada oma välispoliitika eesmärgid, eelkõige rahu ja julgeoleku, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, piirkondlike konfliktide, riikide läbikukkumise ja massihävitusrelvade leviku valdkonnas;

2.  on arvamusel, et ELi julgeolekukeskkond on üha ebastabiilsem ja heitlikum paljude pikaajaliste või uute esilekerkivate julgeolekuprobleemide tõttu; on seisukohal, et konflikt Ida-Ukrainas ning konfliktid Süürias ja Iraagis koos terroriorganisatsiooni ISIS esilekerkimise, Liibüa kriisi ja Aafrika (eelkõige Saheli, Liibüa ja Aafrika Sarve piirkonna) terrorismiohuga on tõsised ülemaailmsed ohud, mis vajavad reageerimist ülemaailmsel tasandil; on seisukohal, et ELil ei ole võimalik nende ohtudega üksinda toime tulla, vaid ta vajab rahvusvaheliste partnerite tuge;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL ja selle liikmesriigid osalevad aktiivselt ÜRO süsteemi töös ja panustavad sellesse mitmel eri viisil ja eri vormides, mis peaks olema nähtavam;

4.  väljendab heameelt ka ELi suure panuse üle arengu- ja humanitaarabisse kogu maailmas; tuletab meelde, et EL koos liikmesriikidega on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi rahastaja;

5.  tuletab meelde, et EL on muutunud tõeliseks rahvusvaheliseks osalejaks ning sellele vastavalt on tal ÜROs lisaõigustega vaatleja staatus ja õigus võtta sõna ÜRO Peaassamblee istungitel suuremate rühmade esindajate aruteludel ja üksikute riikide ees, õigus esitada ettepanekuid ja muudatusettepanekuid ning õigus esitada vastulauseid, tõstatada töökorralduslikke küsimusi ja saata ringlusse dokumente;

6.  tuletab lisaks meelde, et ELi esindavad ÜROs mitu osalejat: Euroopa Ülemkogu eesistuja, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjon ja ELi delegatsioonid ning selle 28 liikmesriiki, kellest kaks (Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised vetoõigusega liikmed; rõhutab asjaolu, et vastavalt aluslepingule on ELi liikmesriigid kohustatud oma tegevust kõigil rahvusvahelistel foorumitel kooskõlastama;

Kuidas ELi välispoliitika eesmärke ÜROs paremini saavutada

7.  on veendunud, et aluslepingus sätestatud välispoliitika eesmärkide paremaks saavutamiseks peaks EL püüdma tugevdada ülemaailmset juhtimist ÜRO süsteemis ning ühtlasi suurendama enda ja oma liikmesriikide mõju asjaomases süsteemis; tuletab meelde ELi kindlat kavatsust toetada aktiivselt ÜRO süsteemi kõikehõlmavat reformi, et tugevdada selle legitiimsust, piirkondlikku esindatust, läbipaistvust, aruandekohustust ja tõhusust praegustele keerukatele mitmetahulistele probleemidele reageerimisel; rõhutab eelkõige ÜRO Peaassamblee töö taaselavdamise tähtsust;

8.  rõhutab, et ELil peaks Peaassambleel olema piisava nähtavuse ja poliitilise võimendusega suurem roll, mis võimaldab tal paremini täita oma rahvusvahelisi kohustusi kooskõlas eespool nimetatud Peaassamblee 3. mai 2011. aasta resolutsiooniga;

9.  kordab, et toetab parlamentide ja piirkondlike kogude rolli ÜRO süsteemis;

10.  kutsub Julgeolekunõukogu liikmeid üles tihedas koostöös Peaassambleega läbi vaatama ja muutma ÜRO peasekretäri valimise läbipaistmatut menetlust ning tagama sellele ametikohale kandideerivatele meestele ja naistele võrdsed võimalused; kutsub kõiki ÜRO organeid ja eelkõige Julgeolekunõukogu üles pöörama piisavalt tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ÜROs ning kutsub ELi liikmesriike üles asuma selle nimel tehtavate jõupingutuste etteotsa naiskandidaatide julgustamise ja soodustamise teel; väljendab oma soovi, et järgmiseks ÜRO peasekretäriks valitaks naisterahvas; palub ELil toetada ÜRO naiste õiguste agentuuri sooidentiteedil ja sooväljendusel põhineva diskrimineerimise arvessevõtmisel;

11.  rõhutab ELi praegusi prioriteete, mis on seatud ÜRO Peaassamblee 70. istungjärguks ja milles korratakse liidu pikaajalist nõudmist, et ÜRO lihtsustaks oma struktuure, eelarvet ja töömeetodeid ning võtaks ette ka keerukamad küsimused, nagu Julgeolekunõukogu reformi;

12.  rõhutab, et ÜRO kõikide liikmesriikide valitsusi esindaval Peaassambleel peavad olema moodused ja vahendid ÜRO süsteemi suunamiseks ja kogu selle tegevuse koordineerimiseks;

13.  on veendunud selles, et Julgeolekunõukogu tuleb reformida, et paremini peegeldada maailma uut reaalsust ning tõhusamalt lahendada praegusi ja tulevasi julgeolekuprobleeme; julgustab ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigusega riike hoiduma veto kasutamisest genotsiidi ja inimsusvastaste kuritegudega seotud olukordades;

14.  tuletab meelde, arvestades ELi panust maailma rahu ja julgeoleku struktuuri ning Lissaboni lepingu eesmärki tugevdada Euroopa välispoliitikat, et ELi pikaajaline eesmärk on koht laiendatud Julgeolekunõukogus, ning kordab oma nõudmist korraldada üleeuroopaline arutelu selle reformi teemal; kordab oma üleskutset komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale püüelda Julgeolekunõukogu pädevuses olevates küsimustes ELi ühise seisukoha poole ning parandada olemasolevaid koostöömehhanisme, mille eesmärk on tagada, et Julgeolekunõukogusse kuuluvad ELi liikmesriigid kaitseksid asjaomasel foorumil ELi ühiseid seisukohti; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt teavitavad ELi liikmesriigid, kes on ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, teisi liikmesriike ja kõrget esindajat ning kaitsevad liidu seisukohti ja huve; tuletab lisaks meelde, et kui EL on võtnud seisukoha ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda kuuluvas küsimuses, taotlevad kõnealused liikmesriigid, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsutaks esitama liidu seisukohta;

15.  tuletab meelde, et ÜRO põhikirja VIII peatükis toetatakse ÜROsse kuuluvate piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide tugevdatud rolli, ning kutsub ELi ja OSCEd üles püüdlema selle poole, et suurendada enda ja teiste piirkondlike organisatsioonide kaasatust ülemaailmsesse juhtimisse;

16.  leiab, et EL peaks ÜROga tehtava täiendava koostöö kaudu rohkem ära kasutama partnerlusi ÜRO spetsialiseeritud asutuste, fondide, programmide, komisjonide ja komiteedega; nõuab, et ELi kooskõlastamist asjaomaste organite juhatustes tõhustataks eesmärgiga tagada, et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne;

17.  rõhutab, et lisaks nendele vajalikele reformidele, mis tuleb läbi viia ÜRO-siseselt, eeldab ELi välispoliitika eesmärkide parem saavutamine, sealhulgas põhiväärtuste edendamine, kõikide eri välispoliitiliste mõõtmete, s.t nii kahe- kui ka mitmepoolse poliitika tõhusamat kooskõlastamist; kordab oma nõudmist suurendada ELi meetmete ja abi nähtavust kõigil mitmepoolsetel foorumitel ja kohapeal;

18.  palub ELil koordineerida näiteks humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kaudu tõhusamalt oma humanitaarabi valdkonnas tehtavat tööd vastavate ÜRO asutustega, et saavutada piiratud ressurssidega optimaalne tõhusus ja vältida tegevuse tarbetut kattumist;

19.  kutsub asjaomaseid ELi ja ÜRO institutsioone üles täielikult järgima ja rakendama finants- ja haldusraamistiku lepingut; palub komisjonil anda parlamendile finants- ja haldusraamistiku lepingu ja seotud suuniste rakendamise kohta aru ning teha kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad ja esitada vastavasisulised ettepanekud;

20.  rõhutab ELi ja ÜRO Arenguprogrammi koostöö tähtsust abi tõhustamisel; toonitab tulemuslikule arengukoostööle suunatud ülemaailmses partnerluses osalemise tähtsust ning õhutab kõiki riike ja erasektori toimijaid end sellega siduma;

21.  arvab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on aidanud väga edukalt kaasa edusammudele, mida Euroopa on teinud seoses inimõiguste austamisega, ning see võib olla muudele piirkondadele eeskujuks;

22.  nõuab ennetavate ja varajase hoiatamise vahendite täiustamist ning ÜRO vahendusvõimaluste suurendamist koos sidusamate ja teostatavamate mandaatidega rahutagamis- ja rahuvalveoperatsioonideks, mis sisaldavad inimõiguste komponenti ja selgeid väljumisstrateegiaid; ergutab ELi liikmesriike toetama olulisemal määral rahutagamis- ja rahuvalveoperatsioone ning palub ELil teha kriiside lahendamisel suuremaid jõupingutusi vahendamise valdkonnas; tuletab meelde mõnede äärmus- ja terrorirühmituste poolt hiljuti toime pandud hirmutegusid ja inimõiguste rikkumisi ning konfliktides esinevat jätkuvat seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist kui sõjarelva; nõuab tungivalt, et Julgeolekunõukogu määratleks kooskõlas kaitsmise kohustuse doktriiniga ulatuslikud meetmed ja vahendid, et tagada selliste hirmutegude tõhus ennetamine ning õigusriigi põhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine, ning ergutaks ÜRO liikmesriike võitlema inimkaubandusega ja piirama terrorirühmitustesse värbamist ja nende rühmituste rahastamist, takistades ja ohjeldades terroristidest võitlejate värbamist, organiseerimist, transporti ja varustamist ning nende reisimise ja tegevuse rahastamist;

23.  nõuab, et EL toetaks sidususe, koostoime ja vastastikuse täiendavuse suurendamist rahuoperatsioonide läbivaatamiste, ÜRO rahukindlustamisstruktuuri ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 vahel; rõhutab, kui oluline on naiste võrdne ja täielik aktiivne osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahuläbirääkimistes, rahu kindlustamises, rahuvalves, humanitaarabi andmises ja konfliktijärgses ülesehitamises; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon on vaadanud läbi oma humanitaarabipoliitika, mille kohaselt võidakse rahvusvahelise humanitaarõiguse ja/või inimõigustealase õigusega nüüd põhjendada turvaliste abortide tegemist sõjas vägistamisohvriks langenud naistele;

24.  ergutab ELi edendama inimeste julgeoleku mõiste laiaulatuslikku määratlust, milles see seotakse tihedamalt inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja inimarenguga;

25.  on veendunud, et EL peab üles näitama tugevat ja aktiivset toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, eelkõige tugevdades ja laiendades oma suhteid ÜROga, eriti Julgeolekunõukoguga, ning tagades, et ELi liikmesriigid ratifitseeriksid kiiremas korras Rooma statuudi Kampala muudatused, millega määratletakse agressioonikuriteod; tuletab meelde, et esmane vastutus õigusrikkujate vastutusele võtmise eest lasub riikidel endil, ning toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni olukorras, kus riikide ametiasutused ei saa või ei soovi tegelikult rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude eest süüdistusi esitada;

26.  toetab ELi ja ÜRO kriisiohjamisalase operatiivkoostöö tugevdamist, ka selle kaudu, et EL teeb ÜROga koostööd nii analüüside jagamise (et jõuda ühise analüüsini) kui ka rahu ja julgeoleku tagamise operatsioonide planeerimise (et hõlbustada operatiivtöö aspekte) valdkonnas;

27.  leiab, et tuleb paremini tagada ÜRO liikmesriikide humanitaarabi lubadustest kinnipidamine regulaarsete ülevaadete avaldamisega kohustuste täitmisest;

28.  peab kiiduväärseks ELi soovi võtta relvakaubanduses suurem vastutus ja saavutada suurem läbipaistvus ning toetab relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise ja täieliku rakendamise edendamist ning osalisriikide esimese konverentsi tulemuse elluviimist; nõuab, et EL edendaks jätkuvalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingut kui ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ning seega kui tuumadesarmeerimise põhialust vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artiklile VI; nõuab lisaks, et EL astuks aktiivseid samme ülemaailmse desarmeerimise suunas;

29.  toonitab, kui oluline on, et EL jätkaks võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise aktiivset edendamist; väljendab heameelt 24. augustil 2015 toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumise üle, mille raames käsitleti esmakordselt lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigusi ning mõisteti hukka Lähis-Idas toimunud LGBTI-inimeste ründamised ja tapmised, mille pani toime ISIS; ergutab ÜRO Julgeolekunõukogu võtma rohkem arvesse LGBTI-inimeste õiguste rikkumisi;

30.  tuletab meelde ELi seisukohta surmanuhtluse suhtes kohaldatava nulltolerantsi küsimuses; toonitab, kui oluline on, et EL edendaks jätkuvalt moratooriumi surmanuhtluse suhtes;

31.  on veendunud, et ÜRO süsteemi majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja arengualast mõõdet tuleb põhjalikult tugevdada, tagades ÜRO organite poliitilisema lähenemisviisi ja parandades nendevahelist koostööd ning kindlustades saadaolevate vahendite tulemuslikuma ja läbipaistvama kasutamise; leiab, et selle saavutamiseks tuleb eelkõige läbi viia struktuuri- ja talitlusreform Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, kes on ÜRO põhikirja järgi selle eest vastutav peaorgan; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kaaluma võimalust tugevdada oma rolli Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, muutes selle säästva arengu nõukoguks;

32.  väljendab heameelt asjaolu üle, et loodi säästva arengu kõrgetasemelise poliitiline foorum, mille ülesanne on täita poliitilist juhtrolli ning anda suuniseid ja soovitusi kolme sambaga (sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane) seotud arengupoliitika kohta; on veendunud, et säästva arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peab kujunema kõikides arengupoliitika küsimustes peamine otsustusorgan, mis tagaks seega kooskõlastatud ja tulemusliku vajaduste hindamise, samuti vajalike tegevuskavade, otsuste ja siduvate meetmete vastuvõtmise seoses 2015. aasta järgse säästva arengu raamistikuga; toonitab vajadust viia tulemuslikult ellu 2015. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel vastu võetud säästva arengu eesmärgid;

33.  on veendunud, pidades silmas pagulaste ja rändajatega seotud korduvaid humanitaarkriise, mis põhjustavad palju inimkannatusi, ning arvestades asjaolu, et päritoluriikide säästev areng võib humanitaarkriisile aja jooksul lahenduse pakkuda, et kõikide selle probleemiga seotud asutuste tööd tuleks koordineerida;

34.  on seisukohal, et pagulastega seotud humanitaarkriisiga kaasnevaid probleeme tuleb käsitleda laiahaardeliselt, ELi-sisese solidaarsuse vaimus ning tihedas koostöös ÜRO ja selle asutustega;

35.  kutsub ELi ja ÜROd üles tõhustama oma ühiseid jõupingutusi, et saavutada 2015. aastal Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil ambitsioonikas ja õiguslikult siduv kokkulepe ning tagada, et sellele järgneks COP 21 kiire rakendamine;

36.  on seisukohal, et Maailmapanga Grupi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni tööd võiks samuti koordineerida ÜRO süsteemi raames, säilitades samas nende praegused otsustusstruktuurid, et tagada nende vastavate otsuste vastuvõtmine ja meetmete elluviimine vastutustundlikul, tõhusal, sidusal ja mitteliiasel viisil;

37.  toetab eesmärki luua mitmepoolsel tasandil investeeringute kaitse kord, mis hõlmaks uut süsteemi, mille kohaselt tunnustatakse siseriiklike kohtute pädevust, ja palub, et komisjon lisaks selle eesmärgi oma investeeringuid käsitlevate lepinguprojektide läbirääkimiskavasse; on seisukohal, et kui loodaks alaline rahvusvaheline kohus investeerimisvaidluste lahendamiseks, võiks see asuda ÜRO süsteemis ning see peaks põhinema kohtu alluvusse kuuluvate isikute õiguste ja kohustuste põhimõttel, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevatele OECD põhimõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele; on seisukohal, et ÜRO süsteem pakub sellise uue süsteemi jaoks kasulikke näiteid, eelkõige rahastamise küsimustes;

38.  peab vajalikuks viia lõpule WTO Doha arenguvoor ning usub, et ÜRO saab kasutada oma unikaalset positsiooni selleks, et tagada kõnealuste läbirääkimiste edukus arengumaade seisukohast; usub, et sellega seoses võiks ÜRO teha koostööd WTOga ning nõustada ja juhendada arengumaid, et edendada kaubanduse ja investeeringute strateegiat, milles ELil on keskne roll;

39.  on teadlik vajadusest tugevdada ja rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse sellesse, et rahvusvaheliste korporatsioonide ja inimõiguste küsimustega tegeleva valitsustevahelise töörühma töö tulemused oleksid edukad;

40.  on veendunud, et ÜRO peaks tõhustama oma tegevust kõigis inimeste heaoluga seotud küsimustes; on seisukohal, et need hõlmavad kultuurilist jätkusuutlikkust ning kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitsmist ja edendamist, kusjuures poliitikakujundamise lähenemisviisi tuleb integreerida haridus, turism, kultuuridiplomaatia, pärandikaitse, loomesektor ja teaduslik uurimistegevus;

41.  soovitab kindlustada ELi ja ÜRO vahelise koostöö hädaolukordades (humanitaarkriiside, relvakonfliktide ja loodusõnnetuste korral) pakutava hariduse programmide valdkonnas, jätkates selliste programmide toetamist nagu UNICEFi hädaolukordades antava hariduse ning kriisijärgse ülemineku programm, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kvaliteetse hariduse programm pagulaslaagrites ning ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni haridusalane tegevus;

42.  väljendab heameelt 2014. aastal ametisse nimetatud Euroopa Komisjoni koosseisu töö klastritesse organiseerimise üle, millega suurendati komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutust seoses ELi välispoliitika koordineerimisega tihedas koostöös teiste ELi institutsioonidega; rõhutab, et ülemaailmse mõõtmega poliitikavaldkonnad peavad olema selle konkreetse klastri töö keskmes;

43.  kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles lisama oma iga-aastasesse aruandesse ÜVJP kohta põhjaliku jaotise ELi ülemaailmsete välispoliitiliste eesmärkide edendamise kohta;

44.  on arvamusel, et Euroopa Parlamendil peab olema võimalik käsitleda ülemaailmseid probleeme samasugusel põhjalikul ja terviklikul moel, nagu seda teeb komisjon, ning organiseerida vastavalt oma tööd; ergutab kõiki parlamendikomisjone, kelle pädevusse kuuluvad välis- ja ülemaailmse mõõtmega poliitikavaldkonnad, edastama komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aruande asjaomast jaotist käsitleva arvamuse väliskomisjonile, kes vastutab käesoleva raporti eest;

o
o   o

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0259.
(2) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 66.
(3)3.mai 2011. aasta resolutsioon A/RES/65/276 Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös.
(4) S/PRST/2014/4, Julgeolekunõukogu eesistuja 14. veebruari 2014. aasta avaldus ÜRO ning piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide vahelise koostöö kohta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel.
(5) FAO: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon; IFAD: Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fond; ILO: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon; IMF: Rahvusvaheline Valuutafond; UNESCO: ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon; UNIDO: ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon; WHO: Maailma Terviseorganisatsioon; UNCTAD: ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents; UNDP: ÜRO Arenguprogramm; UNEP: ÜRO Keskkonnaprogramm; UNFPA: ÜRO Rahvastikufond; UNHCR: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet; UNICEF: ÜRO Lastefond; WFP: Maailma Toiduprogramm.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika