Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Florian Philippotʼ puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 2. septembril 2015. aastal Prantsuse Vabariigi justiitsminister seoses Nanterreʼi ülemkohtus poolelioleva laimusüüdistuse menetlusega (viitenumber JIJI215000010) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. septembril 2015. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Florian Philippotʼ ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0014/2016),

A.  arvestades, et Prantsuse kohtuasutused on taotlenud Florian Philippotʼ puutumatuse äravõtmist seoses kolmanda riigi poolt alustatud kriminaalasjaga;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 8 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades ka seda, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt ei või parlamendiliikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada, neid vahistada, kinni pidada ega kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu ning et parlamendiliikmeid ei või kriminaalmenetluse käigus vahistada ega kohaldada nende suhtes muid vabadust piiravaid meetmeid ilma parlamendi loata;

E.  arvestades, et Florian Philippotʼd süüdistab kolmanda riigi, täpsemalt Qatari valitsus selles, et ta on kõnealust riiki laimanud ühes raadiosaates 9. jaanuaril 2015 ja ühes telesaates 19. jaanuaril 2015, andes mõista, et Qatar rahastab terrorismi;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 8 ja Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklis 26 on keelatud tsiviil- või kriminaalmenetluste alustamine parlamendiliikmete vastu nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste tõttu;

G.  arvestades, et Prantsuse süsteemi sätted, mis kaitsevad rahvaesindajaid oma kohustuste täitmisel, on pärit aastast 1789 ning põhinevad austusel rahva tahte väljendamise vastu ja vajadusel, et demokraatliku riigi valitud esindajad saaksid täita oma ülesandeid vabalt, kartmata, et neid võidakse kohtu alla anda või et täidesaatev või kohtuvõim võib nende tegevusse sekkuda(2);

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme puhul hõlmab selline puutumatus mitte üksnes parlamendiliikme poolt parlamendi ametlikel kohtumistel väljendatud arvamusi, vaid ka mujal, näiteks meedia vahendusel väljendatud arvamusi, tingimusel et „väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos“(3);

I.  arvestades, et avalik arvamusavaldus Euroopa Liidu ja kolmandate riikide välispoliitika teemal on seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustustega;

J.  arvestades, et seetõttu ei ole Florian Philippotʼ puutumatuse äravõtmiseks alust;

K.  arvestades, et juhul kui Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 peetaks antud asja suhtes kohaldamatuks – kuigi see nii ei ole –, tuleks Prantsuse ametiasutuste taotlust käsitleda kõnealuse protokolli artikli 9 alusel koostoimes Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 lõikega 2, st taotlusena saada luba Florian Philippotʼ vahistamiseks või tema suhtes muu vabadust piirava meetme kohaldamiseks seoses õiguserikkumisega;

L.  arvestades, et üldiselt on parlamendiliikme puutumatuse eesmärk võimaldada seadusandjal täita oma põhiseaduslikke ülesandeid ilma välise sekkumiseta, eelkõige täidesaatva võimu sekkumiseta(4); arvestades, et sama põhimõte kehtib ilmselgelt ka siis, kui mõni kolmas riik on algatanud Euroopa Parlamendi liikme vastu kriminaalmenetluse, süüdistades teda laimus;

M.  arvestades, et seetõttu ei ole vaja kaaluda, kas esineb fumus persecutionis ehk kas kriminaalmenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust;

1.  otsustab Florian Philippotʼ puutumatust mitte ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Florian Philippot’le.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23. (2) Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 17. detsember 2002, A. vs. Ühendkuningriik, punkt 47. (3) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543:33. (4) Parliamentary Immunity. A Comprehensive Study of the Systems of Parliamentary Immunity of the United Kingdom, France, and the Netherlands in a European Context, Sascha Hardt, Intersentia, Ius Commune Europaeum Series, nr 119, ISBN 978-1-78068-191-7, Maastricht, juuli 2013.