Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ning artikleid 136 ja 148,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 (horisontaalne sotsiaalklausel),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse 25.–26. märtsi 2010. aasta ja 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi ning komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitust (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsust (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(11),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(12),

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ (edaspidi „viie juhi aruanne“),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse 15.–16. novembril 2015 Antalyas toimunud G20 juhtide tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi töötajate poolt G20 vastastikuse hindamise protsessi jaoks koostatud tasakaalustamatust ja majanduskasvu käsitlevate jätkusuutlikkuse hinnangute ajakohastatud versiooni (oktoober 2015),

–  võttes arvesse COP 21 kokkulepet, mis võeti vastu Pariisi kliimakonverentsil 12. detsembril 2015,

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa majandusprognoosi (sügis 2015),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad euroala majanduspoliitika koordineerimist Euroopa poolaasta raames (november 2015),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2015)0690), häiremehhanismi aruannet 2016 (COM(2015)0691) ja ühise tööhõivearuande projekti (COM(2015)0700),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(13),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta(14),

–  võttes arvesse nõukogu soovitust euroala majanduspoliitika kohta,

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2016. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta aruannet majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta 2015. aastal (institutsiooni töödokument 014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis toimunud arutelu komisjoniga Euroopa poolaasta paketi ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsi üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0030/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu majandus on elavnemas, kuid et elavnemine on endiselt aeglane ning toimub liikmesriigiti ja liikmesriikide sees ebaühtlaselt ning osaliselt annavad sellele hoogu ajutised ja välised tegurid, sh madalad naftahinnad;

B.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides on majanduskasvu määr püsivalt väga madal;

C.  arvestades, et lisaks maailma majanduse arengu pidurdumisele esineb mitmes tärkava turumajandusega riigis majanduse ja finantsturgude ebastabiilsust, mis toob kaasa uued strateegilised ülesanded, millega Euroopa Liit peab nõuetekohaselt kohanema;

D.  arvestades, et Euroopas esineb endiselt oluline investeeringute puudujääk, mis nõrgendab märkimisväärselt ELi pikaajalisemat majanduskasvu potentsiaali, samal ajal kui euroala jooksevkonto ülejääk kasvab; arvestades, et riigi- ja erasektori võlg on paljudes riikides jätkuvalt suur, kuigi jooksevkonto puudujääke on vähendatud; arvestades, et mitmed liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi sisuliste struktuurireformide elluviimiseks;

E.  arvestades, et hoolimata mitme liikmesriigi jooksevkonto puudujäägi märkimisväärsest vähenemisest ja tööjõu ühikukulude vähenemisest, ei ole netovälisvõla osakaal SKPst enamikus liikmesriikides siiski vähenenud;

F.  arvestades, et tööhõive määr on tõusuteel, kuid sellest ei piisa, et töötust – eelkõige noorte ja pikaajalist töötust – ning vaesust oluliselt vähendada;

G.  arvestades, et oma konkurentidega võrreldes on Euroopa kõige rohkem imporditud ressurssidest sõltuv majanduspiirkond; arvestades, et seega on tulevase majanduskasvu eeltingimuseks Euroopas tõelise ringmajanduse ülesehitamine;

H.  arvestades, et 2008. aasta kriis ei olnud oma olemuselt mitte üksnes tsükliline, vaid ka struktuurne, mis selgitab selle kestvat mõju;

I.  arvestades, et isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on Euroopa Liidu ühtse turu jätkusuutliku majanduskasvu nurgakivi;

J.  arvestades, et maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise tõttu on mitmes liikmesriigis jäänud riigi eelarvesse laekumata miljardeid, millest on saanud kasu suured äriühingud, kahjustades riikidevahelise solidaarsuse aluseid ja ettevõtetevahelist ausat konkurentsi;

Poliitikameetmete kombinatsioon

1.  väljendab heameelt 2016. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsi paketi ja kavandatava poliitikameetmete kombinatsiooni üle, kuhu kuuluvad investeeringud, struktuurireform ja eelarvepoliitilised kohustused ning mille eesmärk on edendada veelgi suuremat majanduskasvu ja tugevdada Euroopa majanduse elavnemist ja paremuse poole ühtlustamist; rõhutab, et majanduse jõulisema elavnemise ning jätkusuutliku ja üldise jõukuse saavutamiseks on vaja suuri riiklikke jõupingutusi struktuurireformide tulemusliku rakendamise osas ning suuremat koordineerimist Euroopa tasandil;

2.  väljendab heameelt ELi ja euroala riikide rahandusolukorra paranemise, eelkõige valitsemissektori võla ja SKP suhte järkjärgulise vähenemise ning nominaalse eelarvepuudujäägi vähenemise üle; märgib siiski, et mitmes liikmesriigis suureneb jätkuvalt valitsemissektori võlatase koos madala SKP nominaalkasvu ja madala inflatsiooniga, ning et üheksa liikmesriigi suhtes rakendatakse endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust; juhib tähelepanu, et paljude liikmesriikide eelarvepoliitiline manööverdamisruum võimalike uute majandusšokkidega toimetulekuks on piiratud, ja et seetõttu tuleks kaaluda suuremat koordineerimist Euroopa tasandil, et toetada eelarve konsolideerimist ilma majanduskasvu takistamata;

3.  märgib, et Euroopa Liidu ülemaailmne konkurentsivõime on endiselt oluline eesmärk, ning juhib tähelepanu struktuurireformide, uurimis- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute, ressursitõhususe, tootlikkust suurendava innovatsiooni ja väiksema makromajandusliku tasakaalustamatuse olulisusele; on samal ajal seisukohal, et ülemaailmsete väljavaadete halvenemine nõuab ka sisenõudluse suurendamist, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet; on eriti mures üleilmse nõudluse võimaliku aeglustumise pärast;

4.  on seisukohal, et makromajandusliku tasakaalustamatusega tuleks tegeleda koordineeritud jõupingutuste abil, millesse on kaasatud kõik liikmesriigid, tuginedes asjakohastele reformide ja investeeringutele; rõhutab, et iga liikmesriik peab andma selles kontekstis panuse vastavalt oma individuaalsetele kohustustele; märgib, et suur jooksevkonto ülejääk tähendab võimalikku suuremat sisenõudlust; rõhutab, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase kujutab endast märkimisväärset haavatavust ning et selle kiiremaks vähendamiseks on vaja vastutustundlikke eelarvemeetmeid ja suuremat majanduskasvu;

5.  nõuab täiendavaid jõupingutusi majanduse elavdamise toetamiseks, parimate tulemuste saavutajatele lähenemise edendamiseks ja makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks, muu hulgas tootlikkuse suurendamise ja investeeringute ergutamise kaudu;

6.  tõdeb heameelega, et tööturu näitajad on hakanud tasapisi paranema, tunnistades samal ajal, et liikmesriikidevahelised erinevused on endiselt suured ja töötuse määr on endiselt lubamatult kõrge; rõhutab vajadust tugineda hiljutistele edusammudele, suurendades ka loodud töökohtade kvaliteeti ja nende tootlikkust; nõuab rohkem jõupingutusi oskustesse investeerimise suurendamiseks, tööturgude kaasavamaks muutmiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ning sissetulekute ja rikkuse kasvava ebavõrdsuse vähendamiseks, säilitades seejuures eelarvedistsipliini; rõhutab, et kahte tüüpi lähenemisviisi vältimiseks tuleks tööhõivenäitajatele anda olemasolevate näitajatega võrdne staatus, mis võimaldaks viia läbi süvaanalüüsi, ning et ELi poliitikas ja liikmesriikidele antavates suunistes tuleks neid nõuetekohaselt arvesse võtta;

7.  väljendab heameelt strateegia „Euroopa 2020“ koondsuuniste uuendamise üle ning nõuab strateegia „Euroopa 2020“ rolli tugevdamist Euroopa poolaasta juhtimises kooskõlas aluslepingu eesmärkide ja kohaldatavate õigusaktidega, ning võlakriisi kordumise vältimist; rõhutab ambitsioonika poliitika ja vahendite olulisust selleks, et tagada Euroopa jaoks säästvale energiavarustusele ja digitehnoloogiale üleminekust suurim kasu, seda ka tänu piisavatele investeeringutele teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ja oskustesse, mis vähendab Euroopa tootmistegurite kogutootlikkuse alast mahajäämust oma peamistest ülemaailmsetest konkurentidest; peab ülimalt oluliseks võitlust majandusliku ebavõrdsuse vastu, mis takistab pikaajalist majanduskasvu; kutsub komisjoni üles käsitlema riigipõhistes soovitustes keskkonnaalaseid maksureforme, seda ka eelarvepoliitiliste kohustuste kontekstis; nõuab strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide osas parimate tulemuste saavutajatele lähenemise sidusat ja terviklikku seiret;

Investeerimine

8.  nõuab, et võimalikult tulemuslikult kasutataks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), et kooskõlas mandaadiga toetada strateegilisi projekte, mis muidu rahastamist ei leiaks; kutsub liikmesriike ja EFSIt üles tihedalt kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi projektide registrite ja investeerimisplatvormide arendamisse, mida toetavad Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on saavutada EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koostoime;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kõiki võimalusi kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“, et tugevdada ühtekuuluvust ja leevendada erinevusi ühtsel turul, võimaldades kõigil piirkondadel arendada oma konkurentsieeliseid ja hõlbustades täiendavaid erainvesteeringuid; on seisukohal, et need investeeringud peaksid teenima järjekindlat tööstuspoliitikat ja seejuures tuleks eriti tähelepanu pöörata kvaliteetsete töökohtade loomisele, eelkõige noorte jaoks; rõhutab, et vaja on piisavat haldussuutlikkust, piirkondadel peab olema aktiivne roll ning tuleb parandada kooskõlastamist kõigil valitsustasanditel ja eri tasandite vahel; nõuab, et kaalutaks võimalikke edasisi poliitilisi meetmeid investeeringute puudujäägi ületamiseks ELis;

10.  on teadlik erasektoris toimuvast finantsvõimenduse vähendamise protsessist; rõhutab, et ELi investeerimistempo on kriisieelse ajaga võrreldes oluliselt aeglasem; juhib siinjuures tähelepanu sellele, et tähtis on kiiresti rakendada pangandusliit ja pankade struktuurireform, samuti ergutada kapitaliinvesteeringuid VKEdesse kapitaliturgude liidu abil; nõuab EFSI ja COSME programmi maksimaalset kasutamist, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele; on seisukohal, et ühtse turu suurem regulatiivne prognoositavus suurendaks investorite usaldust;

11.  rõhutab, et vaja on suuremaid investeeringuid inimkapitali, eelkõige haridusse ja innovatsiooni, samuti tööturu reformide kontekstis; rõhutab vajadust täiustada riiklikku haridussüsteemi, kutseharidust ja elukestva õppe süsteeme ning kohandada neid ELi tööturu uute nõudmistega oskuste ja teadmiste järele; rõhutab, et see võimaldab innovatsiooni, mis on majanduskasvu, tootlikkuse ja konkurentsivõime peamine tõukejõud; kutsub sellega seoses liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringute tootlikkust;

12.  kiidab heaks riigipõhised investeerimisprofiilid, mis tõstavad esile üksikute liikmesriikide peamisi investeerimisprobleeme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kõiki valitsustasandeid ja asjaomaseid sidusrühmi investeerimistakistuste väljaselgitamisse, keskendudes eelkõige siseturule, madalale sisenõudlusele ja struktuurireformidele, samuti piisavate avaliku ja erasektori rahastamist koondavate vahendite kättesaadavusele; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide majandusliku arengutaseme püsivaks ühtlustamiseks on vaja hulgaliselt tootlikke investeeringuid; märgib, et igas riigis tuleb leida sobiv tasakaal praeguste kulutuste, riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ja majanduslikku kasvupotentsiaali investeerimise vahel ning et ühtsel turul ja ELi vahenditel nagu EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on hea investeeringutaseme toetamisel tähtis roll; rõhutab, et mitmes liikmesriigis täheldatav vähene investeerimine teadus- ja uurimistegevusse võib jätta need riigid nn keskmise sissetuleku lõksu;

Struktuurireformid

13.  on seisukohal, et pärast pikka makromajandusliku kohandamise perioodi tuleks keskenduda struktuurireformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on tugevdada kvaliteetsetel töökohtadel ja tootlikkusel põhinevat kasvupotentsiaali, edendada õiglasi, tugevaid, tõhusaid ja eelarveliselt jätkusuutlikke hoolekandesüsteeme ning toetada liikmesriikide majanduse kestlikku üleminekut suuremale ressursitõhususele;

14.  nõuab kestlikke reforme toote-, teenuste- ja tööturul, samuti seoses pensioniskeemidega ning parema reguleerimise nimel, mis edendab innovatsiooni, töökohtade loomist ja heaolu suurendamist ning õiglast konkurentsi, nõrgestamata tarbijakaitset;

15.  rõhutab ressursi- ja energiatõhususe suurendamise tähtsust, sealhulgas ringmajanduse arendamise kaudu; rõhutab, et tähtis on edasi arendada tõelist energialiitu, mis põhineb solidaarsusel, tõhususel ja mitmekesisusel, eiramata kohalikke energiaallikaid, sealhulgas taastuvenergiat; palub komisjonil hõlmata need teemad riigipõhistesse soovitustesse, kus need on kõige olulisemad konkurentsivõime ja kestliku arengu tagamiseks;

16.  nõuab tungivalt uusi meetmeid, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist, suurendada tööturgude vastupidavust ja vähendada killustatust; rõhutab kestlike ja tulemuslike hoolekandesüsteemide tähtsust; tuletab meelde, et pensionisüsteemide kestlikkuse huvides on tähtis tagada kõrge tööhõivetase;

17.  rõhutab kaasaegse, tõhusa, demokraatliku ja kodanikusõbraliku avaliku halduse vajalikkust kõigil valitsustasanditel, samuti tõhusate ja läbipaistvate riigihanke-eeskirjade vajalikkust; rõhutab, kui tähtis on teha edasisi samme tõelise e-halduse suunas liikmesriikide sees ja nende vahel; palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlaks teha ja kõrvaldada oma haldussüsteemi puudused, sest need võivad kriisiolukorras ohtlikuks osutuda;

18.  nõuab maksustamise ulatuslikumat üleviimist tööjõult mujale, kusjuures selle üle tuleb otsustada riiklikul tasandil, tagades samas sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkuse;

19.  võtab teadmiseks ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi kohta, mis peaks tugevdama majanduskasvu soodustavate reformide teostamist liikmesriikides ja mille üle otsustatakse seadusandliku tavamenetluse korras; kordab, et struktuurireformide rakendamise eest vastutavad liikmesriigid;

Eelarvepoliitilised kohustused

20.  rõhutab vastutustundliku, majanduskasvu soodustava eelarvepoliitika vajalikkust, kus tagatakse võlgade jätkusuutlikkus ja võetakse arvesse majandustsüklit ning investeerimise puudujääki, austades samas kodanike sotsiaalseid õigusi; tuletab meelde, et osa liikmesriikide väga suur võlakoormus kujutab endast tõsist ohtu euroala võimalike tulevaste vapustuste korral; rõhutab, et riikides, kus valitsemissektori võla suhe SKPsse on kõrge, tuleb suurendada jõupingutusi riigi rahanduse tugevdamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks, et suunata need riigid võla kestliku vähendamise teele;

21.  nõuab tungivalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamist ja ühtlasi selle kehtivate paindlikkusklauslite täielikku kasutamist kooskõlas komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatisega (COM(2015)0012), muu hulgas selleks, et toetada ulatuslikumaid investeeringuid ja struktuurireforme ning lahendada julgeolekuohtude ja pagulasvoogudega seotud probleeme;

22.  rõhutab vajadust parandada maksukogumist, võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, algatada kohtuasju agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu ning töötada maksupoliitika parema kooskõlastamise nimel ELis; nõuab, et maksusüsteemid oleksid tulemuslikud ja läbipaistvad, et suurendada maksukogumist, ennetada maksustamise vältimist ja võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu; on seetõttu seisukohal, et maksu- ja tolliasutustele tuleks anda piisavad inim-, materiaalsed ja rahalised ressursid;

23.  toetab ratsionaalseid ja riigipõhiseid jõupingutusi avaliku sektori kulutuste kvaliteedi, tõhususe ja kasvusõbralikkuse parandamiseks, eelkõige vähendades kasutuid kulutusi ja suurendades majanduskasvu soodustavaid investeeringuid, kuid ohustamata põhiliste avalike ja sotsiaalteenuste osutamist;

Euroala erilise tähelepanu all

24.  tunneb heameelt euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse üle, mille komisjon esitas kuus kuud enne riigipõhiste soovituste esitamist ja mis võimaldab süvendada poliitika koordineerimist viie juhi aruande ja Euroopa Parlamendi asjaomaste resolutsioonide järelmeetmena;

25.  rõhutab, et arvestades euroalal valitsevat suurt vastastikust sõltuvust ning rahapoliitika ühtsust, kujutab euroala endast majandusüksust, kus tuleb edendada lähenemist parimate tulemuste saavutajatele ning toetada seda liikmesriikide poliitika suurema kooskõlastamisega; rõhutab, kui tähtis on kõigi liikmesriikide valitsuste tõhustatud tegevus, et rakendada oma riikides majandusreforme ja investeeringuid, mis on vajalikud, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ning vältida riikliku poliitika negatiivse mõju ülekandumist teistele liikmesriikidele; nõuab seega nende makromajandusliku tasakaalustamatuse ja ülekanduva mõju ilmingute põhjalikku hindamist, et täiendada iga riigi nõrkade kohtade hindamist ja makromajanduslikku dialoogi; nõuab täielikku kooskõla euroala soovituse ja riigipõhiste soovituste vahel;

26.  väljendab heameelt seoses suurenenud tähelepanuga euroala eelarvepoliitika üldisele seisundile, mis ei tähenda tähelepanu kõrvalejuhtimist üksikute liikmesriikide kohustustest; tuletab meelde, et kui asi puudutab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, siis ei saa eelarvepuudujääki ühes liikmesriigis tasakaalustada eelarveülejäägiga teises liikmesriigis; nõuab järjepidevat järelevalvet selle üle, kas eelarvepoliitika üldine seisund on olemasolevat investeeringute puudujääki arvestades asjakohane;

27.  toetab soovitust diferentseerida eri liikmesriikide poolt eelarve kohandamiseks tehtud pingutusi, võttes arvesse nende olukorda seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega ning stabiliseerimisvajadusi, samuti ülekanduvat mõju; märgib, et paljude liikmesriikide jaoks tähendab see majanduskasvu toetavat eelarve konsolideerimist; märgib teisest küljest, et mõnedel liikmesriikidel võimaldab eelarveolukorra paranemine seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega praeguses olukorras toetada sisemajandust;

28.  märgib, et kuigi euroala suur jooksevkonto ülejääk on teretulnud märk euroala välise konkurentsivõime kohta, annab selle praegune tase tunnistust ka siseinvesteeringute puudujäägist, mis on majanduskasvule ja tööhõivele kahjulik; on seisukohal, et tugevam sisenõudlus oleks kasulikum nii euroala jätkusuutliku majanduskasvu seisukohalt kui ka globaalsest vaatepunktist; on teadlik asjaolust, et mõnede liikmesriikide jooksevkonto ülejäägiga kaasneb positiivne ülekanduv mõju kogu väärtusahela ulatuses, mis võib mitmel eri moel kasuks tulla mõnedele teistele liikmesriikidele; tunnustab ka ühisraha rolli selles, et konkurentsivõimelisemad riigid on suutnud säilitada suurt ülejääki võrreldes ülejäänud maailmaga; väljendab heameelt seoses komisjoni 2016. aasta talvises prognoosis tehtud järeldusega, et mõnede liikmesriikide majanduskasv 2015. aastal oli tingitud peamiselt sisenõudlusest; peab oluliseks, et suurema jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid jätkaksid sisenõudluse suurendamist nii omaenda kui ka üldise kasu nimel; samal ajal kutsub vähem konkurentsivõimelisi liikmesriike tõhusalt rakendama struktuurireforme ja kvaliteetseid investeeringuid oma majanduse moderniseerimiseks ning pikaaegsete investeeringute jaoks jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna rajamiseks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“; on seisukohal, et see on parim viis makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamiseks liikmesriikides, samas kui riigisisene devalveerimine kahandaks nõudlust ja aeglustaks majanduskasvu kogu euroalal;

29.  rõhutab vajadust edendada tõelist majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, mis põhineb tootlikkuse suurenemisel ja kuluga mitteseotud tegurite paranemisel; peab tähtsaks, et kõik liikmesriigid rakendaksid tõhusalt struktuurireforme, parandaksid avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja omaksid piisavat investeerimisvõimet, et võimaldada tasakaalustatud ja jätkusuutlikku majanduskasvu, mis on väga oluline ka selleks, et vähendada riigivõla suhet SKPsse; tunnistab asjaolu, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase vähendab märkimisväärselt investeerimisvõimekust ja aeglustab seega majanduskasvu;

30.  tuletab meelde, et palgakujundus toimub sõltumatute kollektiivläbirääkimiste kaudu, ning kutsub asjaosalisi üles tagama nii vastutustundlikku kui ka majanduskasvupõhist palkade arengut, mis peaks ühtlasi peegeldama tootlikkuse tõusu; eelkõige palub asjaosalistel jooksevkonto puudujäägiga või peaaegu tasakaalus eelarvega riikides jätkata jõupingutusi tootlikkuse suurendamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks; samuti palub asjaosalistel suure eelarveülejäägiga riikides suunata ülemäärased säästud sisenõudluse ja kodumaiste investeeringute toetuseks;

31.  nõuab, et võetaks meetmeid, mis aitaksid vältida võidujooksu madalaimate maksumäärade ja sotsiaalsete standardite nimel, mis toob kaasa ebavõrdsuse kasvu; tuletab meelde vajadust säilitada rahvusvaheline konkurentsivõime, mis põhineb tootlikkusel ja paremuse poole ühtlustamisel; väljendab heameelt seoses suurema tähelepanuga kolmele tööhõivenäitajale makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabelis ning palub komisjonil käsitleda neid näitajaid võrdsetel alustel teiste näitajatega; on ühtlasi seisukohal, et poliitikasuunistes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate ning asjakohaste ressursitõhusust käsitlevate näitajate tulemustabeli analüüsi;

32.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 2015. aasta detsembri kohtumise järeldused majandus- ja rahaliidu kohta ning palub komisjonil hakata võimalikult kiiresti ette valmistama pikemaajalisi meetmeid;

Suurema demokraatliku vastutusega tulemuslikum Euroopa poolaasta

33.  taunib riigipõhiste soovituste puudulikku rakendamist ning on seisukohal, et paremaks rakendamiseks on vaja selgemalt sõnastada Euroopa tasandi prioriteedid ja suurendada riigi tasandil tõelist avalikku arutelu, poliitilist tahet ja pühendumust, mis suurendaks asjakohasust ja isevastutust; väljendab seoses sellega heameelt komisjoni liikmete visiitide üle liikmesriikidesse, et arutleda Euroopa poolaasta protsessi ja sellega seotud dokumentide üle;

34.  nõuab, et põhiprioriteetidele keskenduvate riigipõhiste soovituste andmisel jälgitaks, et käsitletakse kõiki olulisi ülesandeid, mh vajadust vältida võlakriisi kordumist ning vajadust suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

35.  väljendab heameelt seoses 15. detsembril 2015. aastal Euroopa Komisjoni presidendi ja eurorühma esimehe osalusel toimunud täiskogu aruteluga, kus käsitleti euroala soovituste eelnõu, ning soovib, et sellised täiskogu arutelud muutuksid Euroopa poolaasta tavapäraseks osaks; on seisukohal, et sellised arutelud tugevdavad ja täiendavad demokraatlikku dialoogi, eelkõige majanduslikku dialoogi, aidates suurendada täidesaatva võimu vastutust;

36.  rõhutab, et Euroopa Ülemkogu kevadine kohtumine peaks jääma keskseks ajaks, mil määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid; väljendab heameelt täiskogul komisjoniga peetud arutelu üle, kus käsitleti iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteete enne ja pärast selle vastuvõtmist; tuletab meelde, et majanduspoliitika kehtestamine ülemkogu poolt liikmesriikidele antud soovituste põhjal kujutab endast täitevvõimu akti, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi demokraatlikku kontrolli ja arutelu; kutsub seetõttu nõukogu üles võtma euroalale mõeldud soovitused ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi paketi järeldused vastu pärast seda, kui Euroopa Parlament on saanud nende suhtes oma seisukohta väljendada; kinnitab oma otsustavust käsitleda neid dokumente kiiresti ja väljendada oma seisukohta aegsasti enne kevadist Ülemkogu kohtumist; väljendab heameelt seoses Euroopa Parlamendi presidendile esitatud kutsega edastada parlamendi seisukoht kevadisel Ülemkogu kohtumisel; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et vastavalt aluslepingule tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu on soovitused vastu võtnud, samuti tuleb parlamenti teavitada mitmepoolse järelevalve tulemustest;

37.  rõhutab, kui oluline on, et parlamentides arutataks riikide kohta koostatud aruandeid ja riigipõhiseid soovitusi ning hääletataks nii riiklike reformikavade kui ka riiklike lähenemis- või stabiilsusprogrammide üle; kutsub liikmesriike üles kaasama struktureeritud viisil sotsiaalpartnereid, kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ja muid asjaomaseid sidusrühmi, kasutades selleks ära riikide kohta koostatud aruannete varajast avaldamist; rõhutab, et sotsiaalpartnerite roll palgakujunduses on asendamatu ning nende roll laiemates majandusaruteludes peaks olema ülioluline, eriti mis puudutab tootlikkuse edendamist; nõuab ühtlasi liikmesriikide parlamentide tugevamat koostööd Euroopa Parlamendiga;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon alustaks läbirääkimisi majanduse juhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkulepe üle; rõhutab, et selle institutsioonidevahelise kokkuleppega tuleks tagada, et Euroopa poolaasta ülesehitus võimaldab kõnealuse protsessi sisulist ja regulaarset parlamentaarset kontrolli aluslepingute raamistikus, eriti mis puudutab iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteete ning euroala käsitlevaid soovitusi;

Eelarvepoliitika

39.  peab kahetsusväärseks rahuldava mitmekordistava mõju puudumist tulenevalt ELi eelarve piiratusest, kusjuures ei ole võimalik muuta omavahendite süsteemi, ning seda, et majandusprognooside, majanduspoliitika prioriteetide ning aastaeelarvete ja mitmeaastaste eelarvete koostamise vahel puudub sidusus;

40.  märgib, et ELi eelarve aitab otseselt kaasa kahe eesmärgi saavutamisele 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kolmest eesmärgist (taastada investeeringud, jätkata struktuurireforme ja rakendada vastutustundlikku, ausat ja võetud poliitilisi kohustusi täita suutvat eelarvepoliitikat); väljendab seoses sellega heameelt komisjoni ettepaneku üle kasutada ELi rahalisi vahendeid tehnilise abi andmiseks struktuurireforme toetavate teenuste raames;

41.  on veendunud, et ELi eelarvega saaks leevendada survet liikmesriikide eelarvetele ning toetada eelarve konsolideerimist omavahendite kasutuselevõtu ja kulude ratsionaliseerimise kaudu; on veendunud, et avaliku sektori vahendite koondatud haldamine ELi tasandil võimaldaks saavutada mastaabisäästu ja seega vähendada kulusid, näiteks diplomaatias ja militaarvaldkonnas, seadmata samas kahtluse alla liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise põhimõtet, eelkõige struktuurifondide puhul;

42.  rõhutab asjaolu, et ELi eelarve puudujääk on õigusvastane; märgib, et liikmesriigid suhtuvad Euroopa Liidu eelarvesse kui kohandatavasse muutujasse, mis sõltub liikmesriikide eelarvetest;

43.  rõhutab, et euroala integratsiooni edendamine on majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks vältimatu, ning et eelarveliit on euro tõhusa toimimise alustala;

44.  nõuab, et Euroopa Parlamendi seisukoha kujundamisel euroala ja selle eelarvesuutlikkuse kohta võetaks arvesse 2016. aasta jooksul koostatava algatusraporti järeldusi euroala eelarvesuutlikkuse kohta;

45.  palub komisjonil viia lõpule mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine, nagu lepiti kokku 2013. aasta juunis vastu võetud poliitilises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel; rõhutab, et ELi aastatel 2009‒2014 tabanud finants- ja humanitaarkriis tõi ilmsiks kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku puudulikkuse; rõhutab samas vajadust viia läbi ulatuslik ELi finantsplaneerimise reform, milles võetaks piisavalt arvesse olemasolevate instrumentide eesmärke, rahastamist ja kestust;

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuspoliitika

46.  rõhutab, et selleks, et jäätmeid käsitlevate õigusaktide reform ja ringmajanduse tegevuskava aitaksid muuta Euroopa majanduse ringmajanduseks, on tingimata vaja integreerida vastavad soovitused Euroopa poolaasta protsessi, et edendada konkurentsivõimet ning luua töökohti ja jätkusuutlikku majanduskasvu; soovitab integreerida ringmajanduse põhimõtted riigipõhistesse soovitustesse;

47.  rõhutab taas sellise fiskaalraamistiku vajadust, mis soodustab jätkusuutlikku poliitikat, on kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ ning stimuleerib investeerimist ressursitõhususse, tootmisprotsesside moderniseerimisse ning parandatavate ja vastupidavamate toodete tootmisse; kordab, et tuleb järk-järgult kaotada keskkonnale kahjulikud toetused, sh fossiilkütustele, ning minna tööjõumaksudelt üle keskkonnamaksudele;

48.  peab oluliseks tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamist Euroopa poolaasta raamistikus ja toetab üleminekut tulemuspõhisele lähenemisviisile, samuti keskendumist haiguste ennetamisele ja tervislike eluviiside edendamisele; palub komisjonil koos kõigi sidusrühmadega töötada välja vahendid tervisenäitajate jälgimiseks, mõõta juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning edendada meditsiiniuuringute kulude läbipaistvust, et vähendada sotsiaalseid erinevusi ja tervishoius esinevat ebavõrdsust liikmeriikide vahel ja nende sees; palub komisjonil võtta riigipõhistes soovitustes arvesse ennetuskavadega seotud meetmete pikaajalist tervise- ja eelarvemõju;

49.  rõhutab tervishoiusektori jätkusuutlikkuse tähtsust, sest sellel sektoril on üldises majanduses oluline roll (sellega on seotud 8 % Euroopa tööjõust ja 10 % ELi SKPst), samuti rõhutab, kui tähtis on võimalus pakkuda kõigile kodanikele võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, sest tervis on liikmesriikide ja nende majanduse stabiilsuse, jätkusuutlikkuse ja edasise arengu jaoks väga oluline tegur;

Regionaalpoliitika

50.  märgib, et vähem arenenud piirkondadele on tähtsad ELi investeeringud ja nende suutlikkus meelitada ligi muid investeeringuid, edendades nii majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

51.  võtab teadmiseks seosed Euroopa poolaasta protsessi eesmärkide ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö vahel aastatel 2014–2020, mis kajastuvad ka partnerluslepingutes; on seetõttu seisukohal, et pärast 2014.–2020. aasta reformi võiksid ühtekuuluvuspoliitika instrumendid etendada väga olulist rolli asjaomaste riigipõhiste soovituste rakendamisel, toetades seeläbi struktuurireforme ning aidates saavutada ELi strateegilisi eesmärke ja rakendada tulemuslikult partnerluslepinguid; rõhutab siiski Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavade ja eesmärkide mitmeaastast ja pikaajalist olemust, võrreldes Euroopa poolaasta aastase tsükliga, ning vajadust koordineerida omavahel Euroopa Liidu prioriteete ning riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke vajadusi;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele, parlamentidele ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12. (2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41. (3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8. (4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33. (5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. (6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1. (7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11. (8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1. (9) ELT L 192, 18.7.2015, lk 27. (10) ELT L 268, 15.10.2015, lk 28. (11) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1. (12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0469.