Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruande kohta (2015/2231(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 19, 41, 42 ja 43,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0020/2016),
A. arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruanne esitati 26. mail 2015 ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ning ombudsman Emily O’Reilly tutvustas seda 23. juunil 2015 Brüsselis petitsioonikomisjonile;
B. arvestades, et Euroopa Parlament valis 16. detsembril 2014 Strasbourgis toimunud täiskogu istungil Emily O’Reilly uuesti Euroopa Ombudsmani ametikohale;
C. arvestades, et Euroopa Ombudsmani põhieesmärk on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult ning et õigus heale haldusele kajastab kõrgeimaid standardeid, mille täitmist ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt oodatakse; arvestades, et Euroopa Ombudsmanil on esmatähtis roll aidata ELi institutsioonidel muutuda avatumaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks, eesmärgiga suurendada kodanike usaldust liidu vastu;
D. arvestades, et 2015. aasta mai Eurobaromeetri uuringu kohaselt usaldab Euroopa Liitu 40 % ja umbusaldab 46 % kodanikest; arvestades, et institutsioonide suutlikkus üksteise tegevust kontrollida on Euroopa kodanike rahulolu suurendamiseks vältimatult vajalik;
E. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 24 on „igal liidu kodanikul [...] õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;
F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile volitused korraldada uurimisi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana; arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;
G. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana”;
H. arvestades, et esimese Euroopa Ombudsmani seisukoht on, et haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas selle asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega(2); arvestades, et seega peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused lisaks õiguslike kohustuste täitmisele olema ka teenistusvalmid ning tagama, et kodanikke koheldaks nõuetekohaselt ja nad saaksid täiel määral oma õigusi kasutada; arvestades, et head haldust tuleks mõista kui jätkuvat ja pidevat täiustusprotsessi;
I. arvestades, et 2014. aastal pöördus ombudsmani poole abi saamiseks 23 072 kodanikku; arvestades, et 19 170 kodanikule anti abi ombudsmani veebisaidil asuva interaktiivse juhendi vahendusel; arvestades, et 2014. aastal registreeris ombudsman 2079 kaebust ning sai 1823 teabenõuet;
J. arvestades, et ombudsmani menetletud 2163 kaebusest kuulus ombudsmani pädevusse 736 ja tema pädevusest väljapoole jäi 1427 kaebust;
K. arvestades, et 2163 menetletud juhtumist 1217 puhul andis ombudsman kaebuse esitajale nõu või edastas juhtumi, 621 juhtumi puhul teavitati kaebuse esitajat, et rohkem nõu ei ole võimalik anda, ja 325 juhtumi puhul alustati uurimist;
L. arvestades, et ombudsman avas 342 uurimist, millest 325 olid algatatud kaebuste põhjal ja 17 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et ta lõpetas 400 uurimist, millest 13 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et lõpetatud uurimistest 335 puhul olid aluseks üksikisikute kaebused ja 52 puhul ettevõtjate, ühenduste ja muude juriidiliste isikute kaebused;
M. arvestades, et ombudsman edastas 772 kaebust Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele, sealhulgas edastati 86 kaebust Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile, 144 kaebust komisjonile ning 524 kaebust teistele institutsioonidele ja organitele; arvestades, et enamik uurimisi puudutas komisjoni (59,6 %), millele järgnesid ELi ametid (13,7 %), Euroopa Personalivaliku Amet (9,4 %), muud institutsioonid (8,5 %), Euroopa välisteenistus (3,8 %), parlament (3,5 %) ja Euroopa Pettustevastane Amet (3,2 %);
N. arvestades, et ombudsmani lõpetatud uurimistest 21,5% puudutasid teabenõudeid ja juurdepääsu dokumentidele, 19,3% Euroopa Komisjoni rolli aluslepingute kaitsjana, 19,3% konkursi- ja valikumenetlusi ning 16% institutsiooni- ja poliitikaküsimusi, 11,3 % haldus- ja personalieeskirju, 8,3 % hankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist ning 6 % lepingute täitmist;
O. arvestades, et lõpetatud uurimistest 133 lahendasid institutsioonid või need lõpetati pärast sõbraliku lahendi leidmist ning 163 juhtumi puhul leidis ombudsman, et edasise uurimise läbiviimine ei ole õigustatud;
P. arvestades, et 76 juhtumi puhul haldusomavoli ei tuvastatud; arvestades, et 39 juhtumi puhul tuvastati haldusomavoli ja 13 juhtumi puhul kasutati juhtumi lõpetamiseks muid viise; arvestades, et juhtumite puhul, kus tuvastati haldusomavoli, esitas ombudsman 27 juhul kriitilised märkused ja 12 juhul soovitusettepanekud;
Q. arvestades, et enamiku 2014. aastal lõpetatud uurimiste kestus jäi vahemikku 3–18 kuud; arvestades, et uurimise lõpuleviimise keskmine ajavahemik oli 11 kuud;
R. arvestades, et institutsioonid on ombudsmani ettepanekuid järginud 80 % ulatuses; arvestades, et institutsioonid peavad järgima veel 20 % ettepanekutest, mis on neile esitatud;
S. arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, kellele ainuüksi 2014. aastal esitati 2714 petitsiooni, on Euroopa Liidu institutsioonilise toimimise oluline toetaja, kes toob parlamendi kodanikele lähemale; arvestades, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tihe koostöö parandaks demokraatlikku kontrolli ELi institutsioonide tegevuse üle;
1. kiidab Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitleva aastaaruande heaks;
2. õnnitleb Emily O’Reilly`t tema taasvalimise puhul Euroopa Ombudsmaniks ja avaldab talle tunnustust suurepärase töö eest; toetab tema eesmärki abistada ELi institutsioone nende püüdlustes pakkuda Euroopa Liidu kodanikele ja elanikele parimat teenust; peab ombudsmani keskendumist läbipaistvusele kui hea halduse tagatisele otsustavalt tähtsaks;
3. kiidab heaks, et ombudsman on ulatuslikumalt kasutanud oma volitusi strateegiliste uurimiste algatamiseks, ning toetab teda selles täielikult; kiidab heaks omaalgatuslike uurimiste koordinaatori ametissenimetamise ombudsmani büroos ning rikkumisest teatamist käsitlevate uute sise-eeskirjade kasutuselevõtmise; väljendab heameelt ombudsmani jõupingutuste üle oma büroo ümberkorraldamiseks, mis on juba märgatavalt suurendanud töö tõhusust; tervitab ja toetab ombudsmani ettenägelikku lähenemist ning uue viie aasta strateegia „2019. aasta poole“ vastuvõtmist, kus võetakse omaks strateegilisem lähenemine süsteemsete probleemide lahendamisele ning hea haldustava edendamisele;
4. väljendab heameelt ombudsmani 2014. aastal algatatud uurimiste üle, milles saab välja tuua järgmised kesksed teemad: läbipaistvus ELi institutsioonides, lobitöö ja kliiniliste uuringute läbipaistvus, põhiõigused, eetikaküsimused, kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis, ELi rahastatud projektid ja programmid ning ELi konkurentsipoliitika;
5. tuletab meelde, et aastate jooksul on 20–30% kaebustest puudutanud läbipaistvust ning kõige tavalisemad läbipaistvusega seotud küsimused käsitlevad institutsioonide keeldumist juurdepääsu andmisest dokumentidele ja/või teabele; on seisukohal, et avatus ja üldsuse juurdepääs dokumentidele, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 ning põhiõiguste harta artikliga 42, on institutsioonilise kontrolli- ja tasakaalusüsteemi oluline osa; toetab kõiki komisjoni ja muude ELi institutsioonide meetmeid kõigile võrdse, kiire ja lihtsa juurdepääsu tagamiseks ELi dokumentidele; peab kiiduväärseks suuremat läbipaistvust, mis on saavutatud dokumentide avaliku registri avaldamisega internetis; palub ombudsmanil uurida läbipaistvuse küsimusi seoses Euroopa Parlamendi õigeaegse juurdepääsuga komisjoni asjakohastele dokumentidele, mis käsitlevad rikkumisi ja EU Piloti menetlusi, eriti siis, kui need on seotud olemasolevate petitsioonidega; leiab, et usaldusväärse institutsioonidevahelise dialoogi tagamiseks tuleb määratleda ja kehtestada asjakohased mehhanismid;
6. hoiatab, et ikka veel ei täideta nõuetekohaselt kõiki Århusi konventsiooni ja sellega seotud määrustega ((EÜ) nr 1367/2006 ja (EÜ) nr 1049/2001) seotud sätteid; leiab, et komisjonil on läbipaistvuse vallas ikka veel palju arenemisruumi, eelkõige seoses sellise teabe kvantiteedi ja kvaliteediga, mida antakse üksikisikutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kui nad taotlevad dokumentidele juurdepääsu; soovitab ombudsmanil korraldada uurimine petitsiooni nr 0134/2012 põhjal, kus neid küsimusi ulatuslikult käsitletakse, et teha kindlaks ja heastada võimalik haldusomavoli kõnealuste määruste rakendamisel asjaomaste ELi institutsioonide poolt;
7. kiidab heaks ombudsmani uurimised kõrgete ELi ametnikega seotud nn pöördukse juhtumite asjus; märgib, et ombudsman uuris viie vabaühenduse kaebusi ja kontrollis komisjoni 54 toimikut; soovitab, et ombudsman aitaks välja töötada ja kasutusele võtta selged ja üksikasjalikud kriteeriumid ja jõustamismehhanismid huvide konfliktide tuvastamiseks, uurimiseks ja võimalusel vältimiseks Euroopa institutsioonide, organite ja asutuste kõigil tasanditel;
8. on seisukohal, et huvide konflikti mõiste ulatub lihtsast läbipaistvuse küsimusest kaugemale, ning et huvide konfliktist vaba Euroopa avaliku halduse tagamine on esikohal, kui eesmärk on luua tõeline Euroopa demokraatia ning hoida ELi kodanike usaldust nii ametiisikute kui ka institutsioonide vastu; soovitab ombudsmanil võtta oma uurimistes arvesse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni sätteid, OECD suuniseid huvide konfliktide vältimiseks avalikus teenistuses ja ka organisatsiooni Transparency International konkreetseid soovitusi;
9. märgib, et ombudsmani uurimise tulemusena avaldas komisjon dokumendid Kreeka ühinemise kohta euroalaga, Euroopa Keskpank avaldas Iirimaa valitsusele saadetud kirja finantskriisi kohta ning komisjon järgis ombudsmani soovitust ühise kalanduspoliitika reformi käsitlevate dokumentide avaldamise kohta, kuigi alles pärast seda, kui kokkulepe reformi üle oli saavutatud;
10. tunneb heameelt Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste läbipaistvuse suurenemise üle pärast ombudsmani uurimisi nende läbipaistvuse asjus; märgib, et nõukogu avaldas pärast seda direktiivid, mida EL kasutab TTIP üle läbirääkimiste pidamiseks ning et komisjon on teatanud kavatsusest suurendada lobitöö läbipaistvust ja laiendada juurdepääsu TTIPga seotud dokumentidele; märgib, et TTIP läbirääkimiste läbipaistvuse küsimus teeb kodanikele muret;
11. tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab ühendustelt ja kodanikelt arvukalt anonüümseid kaebusi TTIP läbirääkimiste vähese läbipaistvuse üle, mis näitab ELi üldsuse tõsist muret selles küsimuses;
12. küsib, kas pikki viivitusi otsuste tegemisel nõukogu mõne seadusandliku algatuse kohta, nagu horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv, mis on olnud üle kuue aasta külmutatud, või Marrakechi lepingu ratifitseerimine, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu hõlbustamist nägemispuudega ja trükikirja lugemise puudega inimeste jaoks, ei tuleks mitte pidada haldusomavoliks, sest need tekitavad asjaomaste kodanike seas ELi institutsioonide suhtes palju pahameelt; palub tungivalt nõukogu ja eelkõige nõukogu vähemusi, kes neid otsuseid blokeerivad, võtta vajalikud meetmed selliste väljakannatamatute olukordade lahendamiseks; soovitab ombudsmanil seda küsimust oma pädevuse raames uurida;
13. tunneb heameelt ombudsmani suurema ja vajaliku keskendumise üle lobitegevuse läbipaistvusele ning tema töö üle kohustusliku läbipaistvusregistri loomiseks, et kodanikud saaksid teada, kes püüab ELi otsustusprotsessis osalejaid mõjutada; tunneb heameelt selle üle, et ombudsman uuris komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja läbipaistvust, eelkõige eksperdirühmade puhul, kes annavad nõu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnas, millele EL kulutab rohkem kui kolmandiku oma eelarvest; toetab ombudsmani tegevust nende rühmade asjus ja ergutab teda jätkama nende koosseisu läbipaistvuse kontrollimist, et tagada kõigi majanduslike ja mittemajanduslike huvirühmade tasakaalustatud esindatus ja sooline tasakaalustatus kõigis poliitikavaldkondades;
14. märgib, et läbipaistvusregistris on vabatahtlikult registreerunud üle 7000 institutsiooni, mis näitab, kui mitmekesiste avaliku ja erasektori sidusrühmadega Euroopa institutsioonid koostööd teevad; kiidab heaks ombudsmani toetuse asepresident Timmermansi kavale muuta register kohustuslikuks; tunneb heameelt komisjoni 1. detsembri 2014. aasta otsuste üle, millega kohustatakse kõiki komisjoni liikmeid ja kõrgemaid ametnikke avalikustama kõik oma kontaktid sidusrühmade ja lobistidega ning nendega toimunud kohtumised; rõhutab, et register peaks sisaldama teavet lobiorganisatsioonide käsutuses olevate inimressursside ja rahaliste vahendite kohta, et paremini täita kehtivaid eeskirju ja sätteid ELi institutsioonide avatuse ja hea valitsemistava kohta;
15. soovitab ombudsmanil jääda valvsaks ja otsusekindlaks ning jätkata nõudmist, et komisjon tagaks täieliku läbipaistvuse kõigi eksperdirühmade liikmete ja koosolekute, tehnoloogiaplatvormide ja asutuste asjus; tuletab meelde tingimusi, mille Euroopa Parlament 2012. aastal eksperdirühmade eelarvete külmutamist lõpetades seadis;
16. märgib, et 2014. aastal täitis ombudsman tähtsat rolli kliiniliste uuringutega seotud andmete läbipaistvuse valdkonnas, aidates Euroopa Ravimiametil (EMA) välja töötada ennetavat läbipaistvuspoliitikat; märgib, et 2014. aasta oktoobris otsustas EMA ennetavalt avaldada oma kliiniliste uuringute aruanded; ergutab ombudsmani jätkama järelevalvet EMA kliiniliste uuringute andmete avaldamise üle ning tagama, et need vastaksid rangeimatele läbipaistvusnormidele;
17. palub, et liikmesriigid oleksid oma kohustuslikus koostöös ombudsmaniga hoolsamad;
18. nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks kliiniliste uuringute suurema läbipaistvuse edendamist, eriti EMA tulemuste kvaliteedi hindamise puhul; tuletab meelde, et see hindamine peaks põhinema innovatiivsete ravimite lisaväärtusel ja teadustegevuse tegelikel kuludel, et soodustada liikmesriikide hinnakujundamis- ja rahastamismudeleid;
19. palub ombudsmanil jätkata vastavalt oma pädevusele suurema läbipaistvuse toetamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et kindlustada juurdepääs tervishoiuteenustele;
20. tunneb heameelt uue ELi kliiniliste katsete määruse üle, mis kohustab avalikustama kliiniliste katsetega seotud teabe; märgib, et ombudsmani 2014. aasta rahvusvaheline avaliku teabe päev (International Right to Know Day) oli pühendatud kliiniliste uuringutega seotud andmete läbipaistvusele;
21. väljendab heameelt seoses ombudsmani uurimisega, mis käsitleb põhiõiguste kaitset ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, mis kehtestati eesmärgiga luua majanduskasvu ja töökohti, võidelda kliimamuutuste ja energiasõltuvuse vastu ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;
22. märgib, et programm „Horisont 2020” on ÜPP ja struktuurifondide järel tähtsuselt kolmas eelarveinvesteeringute pakett, mille eelarve küünib peaaegu 80 000 miljoni euroni, ning et see on edasise majandusliku ja sotsiaalse arengu võti; kutsub ombudsmani üles tagama ka edaspidi läbipaistvust programmi „Horisont 2020” kogu analüüsi ja projektide suhtes otsuste tegemise protsessi käigus;
23. kutsub Frontexit üles tagama tagasisaadetavate heaolu tagasisaatmislendude ajal ning korrektselt täitma oma käitumisjuhendit ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta; tunneb heameelt ombudsmani üleskutse üle Frontexile luua võimalike põhiõiguste rikkumiste kohta üksikkaebuste esitamise mehhanism; kutsub teda üles seda küsimust täiendavalt uurima, pidades silmas ELi piiridel järjest suurenevat põgenike hulka;
24. kiidab heaks ombudsmani uurimise selle kohta, kas ELi institutsioonid täidavad oma lubadust võtta kasutusele rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tuletab üheksale ELi institutsioonile, sealhulgas Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule meelde oma palvet talle teada anda, millised eeskirjad neil juba olemas on ja milliseid nad kavatsevad veel kehtestada;
25. avaldab ombudsmanile kiitust uurimiste eest seoses kodanike õigusega osaleda ELi otsustusprotsessis ja eriti seoses Euroopa kodanikualgatuse toimimisega; märgib, et 2014. aastal palus ta Euroopa kodanikualgatuse korraldajatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja teistelt huvirühmadelt tagasisidet Euroopa kodanikualgatuse kohta, et seda täiustada; märgib murega, et petitsioone esitanud organisatsioonide esindajad paluvad suuremat ühtsust ning allkirjade kogumise ja registreerimise haldusmeetodite täiustamist; ootab edasisi parandusettepanekuid, eelkõige kehtivate tehniliste ja andmekaitsega seotud piirangute kohta allkirjade kogumise protsessis; palub ombudsmanil jagada oma kogemusi ja anda oma panus Euroopa kodanikualgatuse määruse eelseisvasse läbivaatamisse;
26. tunneb heameelt selle üle, et ELi institutsioonid järgisid ombudsmani ettepanekuid 80% ulatuses; väljendab muret selle pärast, et jätkuvalt ei järgitud 20 % soovitustest; on teadlik, et ombudsmani soovitused ei ole õiguslikult siduvad; nõuab tungivalt, et liidu institutsioonid, organid ja asutused reageeriksid ombudsmani kriitilistele märkustele ja soovitusettepanekutele kiiresti, tulemuslikult ja vastutustundlikult; toetab ombudsmani pädevuse piires kõiki tema edaspidiseid uurimisi ELi eelarve täitmisel esineda võivate läbipaistvuslünkade kindlakstegemiseks, tehes vajaduse korral koostööd kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga;
27. tuletab meelde, et ombudsmanil on ka võimekus ja sellest tulenevalt kohustus kontrollida Euroopa Parlamenti ELi kodanike jaoks hea halduse tagamiseks;
28. avaldab ombudsmanile kiitust, et ta omal algatusel enne Euroopa Parlamendi valimisi otsustas korraldada interaktiivse ürituse „Your wish list for Europe”, mille eesmärk oli seada kodanikud otsustusprotsessi keskmesse;
29. ergutab ombudsmani jätkama Euroopa ombudsmanide võrgustiku edendamist, et ELi kodanikke paremini teavitada Euroopa Ombudsmani, riiklike ja piirkondlike ombudsmanide ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni pädevusvaldkondade jaotusest; tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku tähtsat panust heade tavade vahetamise ja oma liikmete ülesannete ning volituste kohta teabe andmise edendamisel; märgib, et 2014. aastal menetletud kaebustest 59,3% kuulus mõne võrgustiku liikme pädevusvaldkonda; palub petitsioonikomisjonil aktiivsemalt osaleda Euroopa ombudsmanide võrgustiku töös ja tugevdada võrgustikuga koostööd ELi tegevusvaldkonda kuuluva ühise poliitika valdkonnas; märgib, et 2014. aastal edastas ombudsman petitsioonikomisjonile 86 kaebust;
30. soovitab ombudsmanil koostöös Euroopa Kontrollikojaga uurida Euroopa Liidu rahastatavaid programme ja projekte ning eelkõige selliste projektide rahastamist, mis on spetsiaalselt mõeldud arengutaseme ühtlustamiseks;
31. nõustub ombudsmaniga, et ELi institutsioonid peaksid tagama, et nende teenused on puudega isikutele kättesaadavad ja et neil isikutel on juurdepääs teabele ja kommunikatsioonivahenditele; nõuab tungivalt, et institutsioonid tagaksid, et töökeskkonnad oleksid puudega isikute jaoks avatud, kaasavad ja juurdepääsetavad, et nad saaksid poliitilises ja ühiskondlikus elus tulemuslikult ja täielikult osaleda;
32. palub suurendada Euroopa Ombudsmani aastaeelarvet;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.