Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eelkõige 17. detsembri 2015. aasta(1) ja 15. jaanuari 2015. aasta(2) resolutsioone,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 21. augusti 2013. aasta ja 10. veebruari 2014. aasta järeldusi Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Egiptuse assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, sõnavabaduse ja inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. oktoobri 2015. aasta vastust kirjalikult vastatavale küsimusele E-010476/2015 ELi ja liikmesriikide sõjalise toetuse kohta Egiptusele,

–  võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, eelkõige selle artiklit 52 (piinamise kohta) ja artiklit 93 (rahvusvahelise inimõigustealase õiguse siduva iseloomu kohta),

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO piinamise vastast konventsiooni, millega Egiptus on ühinenud,

–  võttes arvesse Egiptuse õiguste ja vabaduste komisjoni avaldust, milles anti teada, et 2015. aastal jäi riigi julgeolekujõudude käes kadunuks 1700 inimest,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et teadaolevatel andmetel kadus 28-aastane itaallasest Cambridge'i ülikooli doktorant Giulio Regeni 25. jaanuaril 2016 pärast seda, kui oli lahkunud oma kodust Kairos; arvestades, et tema surnukeha leiti 3. veebruaril 2016. aastal Kairo lähedase maantee äärest;

B.  arvestades, et Egiptuse võimud andsid korralduse lahkamiseks, enne kui surnukeha saadeti Itaaliasse, kus Itaalia uurijad viisid läbi oma lahkamise; arvestades, et tulemusi ei ole veel avalikustatud; arvestades, et Egiptuse ametivõimud on kinnitanud, et neil ei ole selle mõrvaga seoses midagi varjata, et nad on samamoodi huvitatud tõe väljaselgitamisest ja valmis tegema käimasoleva uurimise läbiviimisel Itaalia uurijatega täielikku koostööd;

C.  arvestades, et ajakirjanduse ja Kairos resideeriva Itaalia suursaadiku teatel leiti surnukeha uurides, et Regenit oli tugevalt pekstud ja mitmel viisil piinatud; arvestades, et Itaalia siseministri sõnul oli surnukehal „märke millestki ebainimlikust – loomalikust, vastuvõetamatust vägivallast“;

D.  arvestades, et Regeni oli tegemas Kairos uurimistööd sõltumatute ametiühingute kohta Mubaraki-järgses ja Morsi-järgses Egiptuses ning tal oli kontakte valitsusvastaste isikutega;

E.  arvestades, et Giulio Regeni juhtum järgnes paljudele muudele sunniviisilise kadumise juhtumitele, mis on Egiptuses toimunud alates 2013. aasta juulist; arvestades, et nende kadumiste eest ei ole kedagi karistatud;

F.  arvestades, et praegune Egiptuse valitsus on viinud läbi valitsuse kritiseerijate, sh ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ning poliitiliste ja sotsiaalsete liikumiste liikmete meelevaldse kinnipidamise ulatusliku kampaania; arvestades, et Egiptuse ametivõimude teatel on alates 2013. aasta juulist kinni peetud üle 22 000 inimese;

G.  arvestades, et ametivõimud ähvardavad vägivallaohvrite abistamise ja rehabilitatsiooni El Naheemi keskust sulgemisega, kuna keskuse vastu on esitatud valesüüdistused tervishoiunõuete rikkumises; arvestades, et keskusel on olnud ülimalt oluline roll vägivalla- ja piinamisohvrite ravimisel ning teabe andmisel piinamiste, tapmiste ja vahi all olevate isikute suhtes toime pandud kõige tõsisemate väärkohtlemise juhtude kohta;

H.  arvestades, et Egiptus on Euroopa Liidu pikaajaline strateegiline partner; arvestades, et ELi suhtlus Egiptusega peaks vastavalt Euroopa naabruspoliitika põhimõttele „rohkema eest rohkem“ olema stiimulipõhine ja sõltuma demokraatlike institutsioonide reformimise ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste vallas saavutatud edust; arvestades, et ELi välisasjade nõukogu tegi 21. augustil 2013 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ülesandeks vaadata läbi ELi abi Egiptusele; arvestades, et välisasjade nõukogu otsustas, et ELi koostöö Egiptusega kohandatakse vastavalt kohapeal toimuvatele muutustele;

I.  arvestades, et välisasjade nõukogu 21. augusti 2013. aasta järeldustes märgitakse, et „liikmesriigid leppisid kokku, et kõikide siserepressioonideks kasutada võidavate seadmete Egiptusesse eksportimise litsentsid peatatakse ja ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP hõlmatud seadmete ekspordilitsentse hinnatakse uuesti ning Egiptusele antav julgeolekuabi vaadatakse üle“; arvestades, et välisasjade nõukogu kordas neid järeldusi uuesti 2014. aasta veebruaris; arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kinnitas oma 27. oktoobri 2015. aasta vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-010476/2015, et need järeldused kujutavad endast poliitilist otsustust mitte toetada Egiptust sõjaliselt;

J.  arvestades, et 2014. aastal vastu võetud Egiptuse põhiseaduses sätestatakse põhiõigused ja -vabadused;

K.  arvestades, et Egiptust varitseb terrorismioht mitmete Egiptuses, eriti Siinai poolsaarel tegutsevate džihaadiorganisatsioonide poolt, kellel on sidemeid Islamiriigi ja muude Liibüa kriisis aktiivselt tegutsevate terroriorganisatsioonidega; arvestades, et jätkuv konflikt Liibüas omab otsest mõju Egiptuse julgeolekule; arvestades, et see jätkuv kriis teeb Euroopa Liidule, eriti aga Itaaliale suurt muret;

1.  mõistab teravalt hukka ELi kodaniku Giulio Regeni piinamise ja mõrvamise kahtlastel asjaoludel ning avaldab tema perekonnale sügavat kaastunnet;

2.  palub Egiptuse ametivõimudel anda Itaalia ametivõimudele kõik dokumendid ja kogu teave, mis on vajalik Giulio Regeni juhtumi kiire, läbipaistva ja erapooletu ühise uurimise läbiviimiseks vastavalt rahvusvahelistele kohustustele, ning teha kõik, et tuua selle kuriteo toimepanijad võimalikult ruttu kohtu ette;

3.  rõhutab sügava murega, et Giulio Regeni juhtum ei ole üksikintsident, vaid et see toimus Egiptuses viimastel aastatel valitsenud piinamise, vangistuses suremise ja sunniviisilise kadumise kontekstis, mis on ELi ja Egiptuse assotsieerimislepingu artikli 2 selge rikkumine, kuna see leping näeb ette, et ELi ja Egiptuse suhted põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonis (mis moodustab lepingu lahutamatu osa) sätestatud demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel; palub seepärast Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel tõstatada Egiptuse ametivõimude ees küsimus sunniviisiliste kadumiste ja piinamise tavapärase praktika kohta ning nõuda Egiptuse julgeolekustruktuuri ja kohtusüsteemi tulemuslikku reformimist;

4.  on sügavalt mures vägivallaohvrite abistamise ja rehabilitatsiooni El Naheemi keskust ähvardava sulgemisohu pärast; nõuab, et korraldus selle asutuse sulgemiseks võetaks kiiresti tagasi;

5.  väljendab muret Egiptuse õiguste ja vabaduste komisjoni pideva ahistamise pärast seoses komisjoni ilmse rolliga Egiptuses läbiviidud kampaanias „Lõpp sunniviisilistele kadumistele“;

6.  tuletab Egiptuse ametiasutustele meelde nende riiklikke ja rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi ja palub neil seada esmatähtsale kohale inimõiguste kaitse ja edendamine ning tagada vastutuse võtmine nende õiguste rikkumise eest; nõuab taas, et kohe ja tingimusteta vabastataks kõik isikud, keda peetakse kinni pelgalt sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamise tõttu, sealhulgas inimõiguste kaitsjad, ajakirjandustegelased ja blogipidajad; palub Egiptuse ametivõimudel tagada kooskõlas rahvusvaheliste normidega õigus õiglasele kohtulikule arutamisele;

7.  kutsub Egiptuse valitsust üles tagama, et kodumaised ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sõltumatud ametiühingud saaksid riigis tegutseda vabalt ilma valitsusepoolse sekkumise või hirmutamiseta; palub Egiptuse ametivõimudel tühistada mitmele Egiptuse juhtivale inimõiguste kaitsjale kehtestatud reisimiskeeld;

8.  loodab, et uus põhiseadus, mis kiideti heaks 14. ja 15. jaanuaril 2014, eelkõige selle artiklid 52, 73 ja 93, on oluline samm riigi üleminekul demokraatiale;

9.  võtab teadmiseks uue rahvakogu loomise ja kutsub seda üles vaatama kiiresti läbi repressiivset 2013. aasta novembri meeleavalduste seadust, mida on kasutatud erimeelsuste rahumeelse väljendamise kõigi vormide mahasurumiseks, aga ka 1914. aasta rahvakogunemiste seadust; nõuab ka muude, Egiptuse põhiseadust rikkudes vastu võetud repressiivsete õigusaktide läbivaatamist, sh terrorismiaktide seaduse ja terroristlike üksuste seaduse läbivaatamist, mida võiks väärkasutada pigem sisemisteks repressioonideks, mitte aga kollektiivse julgeoleku parandamiseks; rõhutab oma valmisolekut uurida koos Egiptuse ametivõimudega võimalust töötada Egiptuse parlamendi jaoks välja suutlikkuse tõstmise programm;

10.  rõhutab, et pikaajalist stabiilsust ja julgeolekut Egiptuses on võimalik tagada ainult tõeliselt pluralistliku ühiskonna loomisega, milles austatakse seisukohtade ja eluviiside mitmekesisust, ning palub Egiptuse ametivõimudel pühenduda lepitusdialoogile, mis toob kokku kõik mittevägivaldsed jõud, sh mittevägivaldsed islamistid, et taastada kaasava poliitilise protsessi kaudu usaldus poliitikasse ja majandusse;

11.  rõhutab, et Euroopa Liit omistab Egiptusega kui olulise naabri ja partneriga tehtavale koostööle suurt tähtsust, samuti Egiptuse rolli piirkonna stabiilsuse tagamisel; jagab Egiptuse rahva muret riigi ja piirkonna eest seisvate majanduslike, poliitiliste ja julgeolekuprobleemide pärast; mõistab hukka terroristide rünnakud Egiptuse tsiviilisikute ja sõjaväe vastu;

12.  nõuab, et EL, eelkõige liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ja ELi esindus Kairos hoiaksid pidevat kontakti inimõiguste kaitsjate ja muude erimeelsust väljendavate isikutega, et toetada ohus või vahi all viibijaid ja jälgida tähelepanelikult nende kohtumenetlusi;

13.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid täielikult välisasjade nõukogu 2013. aasta augusti järeldusi sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi ja julgeolekualase koostöö kohta; nõuab jälitusseadmete ekspordi peatamist, kui on tõendeid, et sellised seadmeid võidakse kasutada inimõiguste rikkumiseks; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil anda aru ELi liikmesriikide ja Egiptuse vahelise sõjalise ja julgeolekualase koostöö praeguse olukorra kohta ja töötada tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga välja kava, milles esitatakse konkreetsed sammud, mida Egiptuse ametivõimud peavad tegema, et märgatavalt parandada inimõiguste olukorda ja viia ellu põhjalik kohtusüsteemi reform, enne kui võiks kaaluda välisasjade nõukogu 2013. aasta augusti järelduste ümberhindamist;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0463. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0012.