Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Eritrea kohta, eriti 7. veebruari 2002. aasta(1), 18. novembri 2004. aasta(2) ja 15. septembri 2011. aasta(3) resolutsioone inimõiguste olukorra kohta riigis, sh Dawit Isaaki juhtumi kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 751 (1992), 1882 (2009), 1907 (2009), 2023 (2011) ja 2244 (2015), millega pikendati Eritreale kehtestatud relvaembargot 15. novembrini 2016, ning Somaalia ja Eritrea järelevalverühma 19. oktoobri 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Eritrea inimõiguste olukorraga tegeleva eriraportööri Sheila B. Keetharuthi aruannet, mille ta esitas Inimõiguste Nõukogule 19. juunil 2015,

–  võttes arvesse AKV-ELi koostöölepingut (Cotonou leping) 2005. ja 2010. aastal muudetud kujul, millele Eritrea on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2010. aasta otsust 2010/127/ÜVJP, mis käsitleb Eritrea vastu suunatud piiravaid meetmeid(4) ja mida on muudetud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/414/ÜVJP(5) ja uuesti muudetud nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsusega 2012/632/ÜVJP(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi arengukomisjoni kontrollitöörühma A 11. novembri 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 18. septembri 2014. aasta avaldust poliitvangide kohta Eritreas,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2015. aasta aruannet Eritrea ja Euroopa Liidu partnerluse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO naiste õiguste agentuuri 2014. aasta juuni riigiaruannet Eritrea valitsuse kohta,

–  võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi 3. veebruaril 2016. aastal kinnitatud Eritrea riiklikku soovituskava,

–  võttes arvesse inimõigusi Eritreas käsitleva ÜRO uurimiskomisjoni 8. juunil 2015. aastal meediale tehtud avaldust,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide 23. novembri 2011. aasta ja 25. juuni 2013. aasta avaldusi inimõiguste olukorra kohta Eritreas,

–  võttes arvesse oma 27. mai 2015. aasta arutelu ELi arenguabi üle Eritreale seoses dokumenteeritud inimõiguste rikkumistega,

–  võttes arvesse 1997. aastal vastu võetud Eritrea põhiseadust, milles tagatakse kodanikuvabadused, sh usuvabadus,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 29 sunniviisilise töö kohta, konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta ning konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et EL on toetanud Eritread alates 1993. aastast, kui riik eraldus Etioopiast ja sai iseseisvaks; arvestades, et Eritrea valitsus on esialgseid pärast iseseisvumist antud lubadusi demokraatia ja õigusriigi kohta riigikaitse ja ajateenistuse ettekäändel piiranud; arvestades, et 1997. aastaks kavandatud presidendivalimisi ei toimunud ning samal aastal ratifitseeritud põhiseadust ei ole kunagi rakendatud; arvestades, et ikka veel ei ole toimunud 2009. aasta piirkondlikke valimisi; arvestades, et isegi enne Rahvusassamblee laiali saatmist 2002. aastal võeti seaduseid vastu valitsuse dekreediga;

B.  arvestades, et Eritrea iseseisvumisega Etioopiast 1993. aastal tekkis rahvusvahelises kogukonnas ja Eritrea elanike hulgas lootus, et see aitab Eritreas üles ehitada riigi, kus austatakse inimõigusi ja puuduvad repressioonid; arvestades, et seda ei ole juhtunud ning selle asemel on toimunud hoopis suuremad repressioonid ja inimõiguste rikkumised;

C.  arvestades, et ÜRO eriraportööri aruande kohaselt on inimõiguste olukord Eritreas üks halvemaid maailmas, seal leiavad iga päev aset inimõiguste rikkumised ja viimastel aastatel ei ole olukord paranenud; arvestades, et paljud noored on riigist põgenenud, et pääseda repressiivse valitsuse ja kohustusliku ajateenistusse värbamise eest, mis toimub sageli väga noores eas; arvestades, et kuigi seaduses on sõjaväeteenistuse kestuseks määratud 18 kuud, jääb enamik eritrealasi teenistusse määramata ajaks; arvestades, et pikk ja kohustuslik ajateenistus takistab riigi potentsiaalset majandusarengut; arvestades, et ajateenijate võimalikul palgatõusul ei ole mingit mõju, sest nakfa hiljutine devalveerimine ja pangapiirangud on riigis kaasa toonud valuutadefitsiidi; arvestades, et paljusid ajateenijaid kasutatakse sunnitöölistena ning neile antakse tsiviilkohustusi; arvestades, et enamik ajateenijaid elab orjuses, kus kontrollitakse mis tahes tööd, töökohataotlusi ja pereelu loomise võimalust; arvestades, et riigis ei ole tagatud usu-, südametunnistuse-, meedia- ega sõnavabadus;

D.  arvestades, et ÜRO Eritrea inimõiguste uurimiskomisjon jõudis järeldusele, et kohtuvälised hukkamised, piinamine (sh seksuaalne piinamine ja seksuaalorjus), ajateenistus kui orjuse vorm, sunnitöö ning tulista-et-tappa-poliitika riigipiiridel võivad endast kujutada inimsusevastaseid kuritegusid;

E.  arvestades, et ühendus Human Rights Watch rõhutab, et Eritreas puudub usuvabadus; arvestades, et valitsus kiusab rängalt taga inimesi, kes praktiseerivad muid usundeid peale nende nelja, mida ta tunnustab; arvestades, et valitsus sekkub isegi tunnustatud usundite järgijate usutavadesse;

F.  arvestades, et homoseksuaalne tegevus on Eritreas ebaseaduslik ning valitsus keeldub rakendamast diskrimineerimisvastaseid seaduseid, mille eesmärk on kaitsta lesbisid, geisid, biseksuaale, trans- ja intersoolisi (LGBTI) inimesi;

G.  arvestades, et naistevastast vägivalda ja diskrimineerimist esineb Eritrea ühiskonnas kõigis valdkondades; arvestades, et naisi ei ähvarda äärmiselt suur seksuaalse vägivalla oht mitte ainult sõjaväes ja sõjaväelise väljaõppe laagrites, vaid ka ühiskonnas laiemalt, kus naiste vastu suunatud vägivald toimub karistamatuse õhkkonnas; arvestades, et hinnanguliselt 89 % Eritrea tütarlastest on läbi teinud suguelundite moonutamise; arvestades, et 2007. aasta märtsis avaldas valitsus teadaande, millega kuulutas naiste suguelundite moonutamise kuriteoks, keelustas selle läbiviimise ning toetas aasta jooksul haridusprogramme, milles kutsuti inimesi üles sellest tavast loobuma; arvestades, et naised võivad kaotada õiguse toidukupongidele ja maale;

H.  arvestades, et väga paljusid Eritrea elanikke on meelevaldselt vahistatud mitmel alusetul põhjusel – näiteks sõltumatute seisukohtade avaldamise eest – või ilma mingi selgesõnalise põhjuseta ja seega määramata ajaks; arvestades, et kinnipeetavaid, sealhulgas lapsi, hoitakse äärmiselt karmides tingimustes, mis mõnel juhul küündivad piinamise ning neile arstiabi võimaldamisest keeldumiseni; arvestades, et naissoost kinnipeetavaid valvavad sageli meessoost töötajad, mis suurendab seksuaalse ja soolise vägivalla ohtu; arvestades, et Freedom Houseʼi 2015. aasta aruande kohaselt on Eritrea meediamaastik jätkuvalt üks kõige mahasurutumaid, riik sai madalaima võimaliku hinde („halvimatest halvim“) ning nende inimeste osakaal, kellel on juurdepääs internetile, on üks maailma väiksemaid (kõigest 1 %);

I.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse pressiesindaja väljendas 18. septembril 2014. aastal Brüsselis tehtud avalduses muret seoses Eritrea parlamendi ning erakonna Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest 11 silmapaistva liikme kinnipidamisega alates 18. septembrist 2001 ilma süüdistuse, kohtuotsuse ja võimaluseta kohtuda advokaadiga, samuti seoses kümne sõltumatu ajakirjaniku ebaseadusliku kinnipidamisega alates 23. septembrist 2001 – nende seas on ka Rootsi kodanik Dawit Isaak, kes on ainus eurooplasest meelsusvang; arvestades, et patriarh Abune Antonios on ilma suhtlemisvõimaluseta koduarestis alates 2006. aasta jaanuarist;

J.  arvestades, et ajakirjandusvabadust Eritreas ei ole, sest sõltumatu meedia on keelatud, ning et Piirideta Reporterite maailma ajakirjandusvabaduse indeksi arvestuses on Eritrea 170–180 hinnatud riigi seas kaheksandat aastat järjest viimasel kohal;

K.  arvestades, et ÜRO Arenguprogrammi 2015. aasta inimarengu aruande kohaselt oli Eritrea 2015. aastal inimarengu arvestuses 188 riigi seas 186. kohal;

L.  arvestades, et ÜRO eriraportööri sõnul võib Eritrea inimõiguste olukorras eristada kolme peamist murevaldkonda: majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kasutamine, kaasa arvatud õigus sobivale eluasemele; salakaubavedu ja ebaseaduslik kaubitsemine; ning saatjata alaealiste kasvav arv nende rohkem kui 5000 inimese seas, kes igal kuul riigist põgenevad;

M.  arvestades, et 26. juunil 2015. aastal avaldasid sajad Eritrea pagulased Aafrika Liidu peakorteri ees meelt ja nõudsid, et piirkondlik organisatsioon avaldaks nende kodumaale survet demokraatlike reformide läbiviimiseks; arvestades, et meeleavaldajad nimetasid Eritrea kauaaegset presidenti Isaias Afewerkit diktaatoriks ja nõudsid, et Aafrika Liit midagi ette võtaks;

N.  arvestades, et 2015. aasta novembris hoiatas ÜRO tõsise põua eest Kirde-Aafrikas praeguse El Niño kliimanähtuse tagajärjel; arvestades, et 2015. aasta detsembris kinnitas ÜRO, et see põud on tõsiseim, mis piirkonnas registreeritud, ja selle tagajärjel vähenevad saagid 50 % kuni 90 %; arvestades, et seetõttu on Eritrea nende riikide seas, keda ähvardavad tõsised raskused elanikkonna toiduga kindlustamisel;

O.  arvestades, et täielikus vastuolus põuast tingitud reaalsusega on Eritrea president toidukriisi kartused tõrjunud, märkides, et põllumajandustoodangu vähenemisele vaatamata ei ähvarda riiki mingi kriis;

P.  arvestades, et EL on arenguabi ja toetuse andjana Eritrea oluline rahastaja;

Q.  arvestades, et Eritrea valitsus peatas 2011. aastal ühepoolselt abi ega tunnista avalikult oma koostööd ja partnerlust ELiga; arvestades, et Eritrea ei anna Euroopa Parlamendi liikmetele võimalust külastada riiki vabalt ja ilma järelevalveta;

R.  arvestades, et elatise kaotus sunnib naisi ja lapsi riigist pagema; arvestades, et 2015. aastal olid kodumaalt pagenud eritrealased süürlaste, iraaklaste ja afgaanide järel arvukuselt neljandal kohal nende seas, kes asusid riskantsele teekonnale Euroopasse ja läbisid halastamatute inimkaubitsejate kadalipu, et võtta ette ohtlik Vahemere ületamine; arvestades, et olukord Eritreas mõjutab seetõttu otseselt Euroopat, sest kui riigis austataks inimõigusi ja inimesed võiksid seal elada hirmu tundmata, võiksid eritrealased kodumaale tagasi pöörduda;

S.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on riigist pagenud üle 400 000 eritrealase ehk 9 % elanikkonnast; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul lahkub riigist ligi 5000 inimest kuus, mis on suures osas seletatav pidevate raskete inimõiguste rikkumistega; arvestades, et 2015. aastal anti ELis 69 %-le Eritrea päritolu varjupaigataotlejatest pagulasseisund ning veel 27 % sai täiendava kaitse, mis näitab tagakiusamise tõsidust Eritreas;

T.  arvestades, et lunaraha väljapressimise ja ränga piinamisega seotud inimkaubandus Siinai piirkonnas on arvukate röövitud Eritrea pagulaste tapmise ja kadumise põhjus ning sellest tõsiste traumadega pääsenud ei ole saanud mingit abi ega toetust; arvestades, et valitseb täielik karistamatus, kuna vastutavaid isikuid ei ole kohtu alla antud; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata inimkaubanduse ohvriks langenud saatjata lastele, kuna nemad on eriti haavatavad ning vajavad erilist abi ja toetust;

U.  arvestades, et 22. veebruaril 2016 avaldas Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) julgeolekusektori programm ametlikult Addis Abebas (Etioopia) uuringuaruande „Inimsmugeldamine ja inimkaubandus Aafrika Sarve piirkonnast Vahemere keskossa suunduval trassil“;

V.  arvestades, et Eritrea toetab Hartumi protsessi (ELi ja Aafrika liidu 28. novembril 2014 käivitatud algatus rände ja inimkaubanduse probleemiga tegelemiseks), mis hõlmab konkreetsete projektide elluviimist, muu hulgas kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamist ja teadlikkuse tõstmist;

W.  arvestades, et EL kehtestas esimest korda Eritrea vastu sanktsioonid 2010. aasta märtsis, et täita ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1907 (2009), ning arvestades, et sanktsioonid hõlmasid relvaembargot ning nende isikute reisipiiranguid ja varade külmutamist, kes ohustavad riigis rahu ja rahvuslikku leppimist;

X.  arvestades, et Eritrea stabiilsus on ka ELi huvides, kuna praegune olukord sunnib suurt osa elanikkonnast riigist põgenema ning tuhanded inimesed kaotavad elu kuritegevuse, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse tagajärjel;

Y.  arvestades, et režiim on sirutanud oma totalitaarse haarde ka võõrsil elava eritrealaste kogukonnani, pressides välismaal teenitud tulu eest nõutava 2 % maksuga pagulastelt raha välja, luurates nende järel ning võttes väidetavate väärtegude ettekäändel sihikule Eritreasse jäänud perekonnaliikmed; arvestades, et 28. jaanuaril 2016 kirjutasid Eritrea riikliku arengu minister ja ELi delegatsiooni juht Asmaras 11. Euroopa Arengufondi (EAF) raames alla riiklikule soovituskavale, mis hõlmab järgmise viie aasta jooksul 200 miljoni euro eest abi; arvestades, et meetmed peaksid keskenduma taastuvenergiale, valitsemisele ja riigi rahanduse juhtimisele eelkõige energiasektoris;

Z.  arvestades, et 13. novembril 2015 palus parlamendi arengukomisjon Euroopa Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel võtta arvesse EAFi komiteele Eritrea riikliku soovituskava kohta saadetud järeldusi, milles viidati Eritrea võimude poolt toime pandud inimõiguste rikkumiste ulatusele ja raskusele, nende võimude ebausaldusväärsusele arengukoostööpartnerina, üldisele korruptsioonile ja riigi rahanduse juhtimise peaaegu täielikule läbipaistmatusele ning rände haldamiseks mõeldud EAFi abi väärtarvitamise ohule; arvestades, et arengukomisjon palus EAFi komiteel riiklikku soovituskava mitte vastu võtta, enne kui seda on täiendavalt arutatud; arvestades, et parlamendi seisukohta ei võetud arvesse;

AA.  arvestades, et erakond Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest on sisse seadnud kontrolli ja järelevalve pagulas- ja diasporaakogukondade üle saatkondade kaudu, mis osalevad väljapressimises, nõudes diasporaamakse ja „vabatahtlikke“ tasusid selliste teenuste eest nagu isikut tõendavad dokumendid, passid, sünnitunnistused ja muud olulised dokumendid, millest pagulased võivad sõltuda; arvestades, et selline tegevus rikub diplomaatiliste suhete Genfi konventsiooni; arvestades, et erakonna Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest Madalmaades asuva noorteorganisatsiooni juhid on Asmara poliitilise juhtkonna toetusel võtnud õiguslikke meetmeid hollandi akadeemiliste ringkondade, meedia ja valitsusasutuste vastu, arvatavasti eesmärgiga vaigistada režiimi kriitikuid; arvestades, et Eritrea inimõiguste küsimustega tegelevat ÜRO eriraportööri on samuti ähvardatud;

1.  märgib väga murelikult taunimisväärse inimõiguste olukorra jätkumist ning õigusriigi ja meediavabaduse täielikku puudumist Eritreas;

2.  rõhutab, et õiguse defitsiidi käsitlemine, demokraatlik valitsemine ja õigusriigi taastamine tuleb seada esikohale, lõpetades autoritaarse võimu, mis püsib hirmul meelevaldse ja suhtlemisõiguseta kinnipidamise, piinamise ja muude inimõiguste rikkumiste ees, millest mõned võivad ulatuda inimsusevastaste kuritegudeni;

3.  nõuab tungivalt, et Eritrea valitsus teeks lõpu piiramatu ajateenistuse süsteemile, vabastaks kutsealused, kes on läbinud kohustusliku 18-kuulise teenistuse, ja lõpetaks tava kasutada kutsealuseid pärast seda perioodi sunnitööl, samuti võimaldaks sõjaväeteenistusest keeldumist veendumuste tõttu ning lõpetaks kohustusliku tava, mille kohaselt kõik kooliõpilased peavad veetma viimase kooliaasta sõjalise väljaõppe laagris; palub Eritrea valitsusel tagada, et keegi ei läbiks sõjalist koolitust enne 18-aastaseks saamist ning teenistusse ei värvataks ühtegi elanikku, kes on vanem ajateenijate tavapärasest vanusest; märgib, et Eritrea ametivõimud tuletasid 2016. aasta veebruaris meelde, et ELi kokkulepe ei vii mingisuguste reformideni Eritrea sõjaväeteenistust käsitlevas poliitikas;

4.  on veendunud, et EAFi komitee oleks pidanud arvesse võtma arengukomisjoni soovitust riiklikku soovituskava mitte vastu võtta ning jätkata läbirääkimisi; on seisukohal, et otsus võtta Eritrea riiklik soovituskava vastu Euroopa Parlamendi vastuseisust hoolimata näitab demokraatia defitsiiti ja nõrgestab oluliselt parlamendi rolli ELi arengueesmärkide tulemusliku rakendamise tagamisel; nõuab siinjuures, et parlamendile antaks EAFi suhtes kontrollivolitused, kasutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 295 sätestatud institutsioonidevahelist siduvat kokkulepet; rõhutab, et komisjon peaks arengukomisjoni järeldused programmidokumentide eelnõude kohta automaatselt saatma liikmesriikide alalistele esindustele;

5.  võtab teadmiseks 200 miljoni euro eraldamise järgmise viie aasta jooksul riiklikule soovituskavale 11. Euroopa arengufondi raames, et vähendada vaesust ja edendada sotsiaal-majanduslikku arengut, võidelda rände majanduslike ja poliitiliste algpõhjustega ning rahastada taastuvenergia, energiatõhususe ja majanduse juhtimisega seotud projekte; tuletab meelde, et see raha täiendab muid koostöövaldkondi, mille seas on näiteks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend;

6.  palub komisjonil tagada, et eraldatud raha ei too kasu Eritrea valitsusele, vaid antakse rangelt ainult Eritrea inimeste vajaduste rahuldamiseks arengu, demokraatia, inimõiguste, hea valitsemistava, julgeoleku ning sõna-, ajakirjandus- ja kogunemisvabaduse valdkonnas; nõuab tungivalt, et EL tagaks hiljuti kooskõlastatud abi tingimuslikkuse ja hoolitseks ühtlasi selle eest, et riiklik soovituskava aitaks Eritreal oma energiapoliitikat oluliselt muuta ning teha energia kättesaadavaks kõigile, eelkõige maapiirkondades, mis on ikka veel elektrita; on lisaks veendunud, et riikliku soovituskava valitsemist käsitlevas osas tuleks suurt tähelepanu pöörata ÜRO juhtimisel toimuva inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise soovituste rakendamisele;

7.  tuletab meelde, et saatjata alaealine on eelkõige potentsiaalselt ohustatud laps ning liikmesriigid ja EL peaksid saatjata alaealistega tegeledes juhinduma lastekaitsest ja mitte sisserändepoliitikast, et järgida lapse parimate huvide keskset põhimõtet; tuletab meelde, et iga alla 18-aastast isikut tuleb eranditult käsitleda lapse ja seega alaealisena; juhib tähelepanu asjaolule, et saatjata alaealised, eriti tüdrukud, on raskuste ja probleemide suhtes kaks korda haavatavamad kui teised alaealised;

8.  kutsub rahvusvahelist üldsust ja Eritrea arengukoostöö partnereid üles olukorda sekkuma ja avaldama Eritrea valitsusele survet, et välisabil võimaldataks haavatavaid kogukondi toetada, enne kui kriis teravneb; nõuab, et EL võtaks kiireloomulisi ja tõhusaid meetmeid, mis aitaksid suurendada eritrealaste vastupanuvõimet El Niñole, et tagada toiduga kindlustatus ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavus;

9.  on endiselt väga mures inimõiguste olukorra pärast riigis; kordab üleskutset Eritrea ametivõimudele vabastada viivitamata ja tingimusteta parlamendi liikmed, ajakirjanikud (teiste seas Rootsi kodanik Dawit Isaak, kelle kohta puuduvad andmed alates 2005. aastast) ning poliit- ja meelsusvangid;

10.  palub komisjonil nõuda Eritrea valitsuselt selgeid tagatisi, et ta viib demokraatlikud reformid ellu ja tagab inimõiguste kaitse, muu hulgas rakendades inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise töörühma 18. istungjärgu soovitused, millega valitsus 7. veebruaril 2014 nõustus; palub valitsusel lubada riiki ÜRO ja Aafrika liidu sõltumatud eksperdid, teiste seas ÜRO eriraportööri, ning võimaldada Eritrea inimõiguste olukorra uurimiskomisjonil kasutada täielikult oma mandaati ning teha temaga koostööd, muu hulgas riigi rahanduse küsimustes;

11.  tuletab meelde, et usuvabadus on üks põhiõigusi, ning mõistab teravalt hukka igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise usutunnistuse tõttu;

12.  peab tervitatavaks Eritrea valitsuse võetud meetmeid naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemiseks; kutsub valitsust üles parandama üldiselt naiste õiguste edendamist ja kaitset, võttes muu hulgas täiendavaid meetmeid võitluseks kahjulike tavadega, nagu laste, varajane ja sundabielu, ning karistamatuse lõpetamiseks seksuaalse vägivalla korral; palub Eritrea valitsusel austada üksiku naise juhitavaid majapidamisi ning tagada, et nad saavad vajaliku toetuse ja kaitse;

13.  mõistab hukka Eritrea valitsuse kasutatava nn diasporaamaksu, mida kogutakse väljapressimise ja muude ebaseaduslike meetmetega neilt kodanikelt, kes elavad Eritreast väljaspool, ning mida kasutatakse ÜRO resolutsioone rikkudes selleks, et naaberriikide relvarühmitisi rahastada ja seega piirkonda destabiliseerida; nõuab, et valitsus lõpetaks poliitika, mille kohaselt inimesi loetakse süüdi olevaks suguluse põhjal ja mis on suunatud nende isikute pereliikmete vastu, kes hoiduvad kõrvale ajateenistusest, püüavad Eritreast põgeneda või ei maksa 2 % tulumaksu, mille valitsus on kehtestanud välismaal elavatele eritrealastele;

14.  nõuab, et Eritrea allkirjastaks ja jõustaks viivitamata ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni ning täidaks täielikult kohustusi, mis tulenevad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartast, mis mõlemad keelavad piinamise; märgib murelikult, et valitsuse kontrolliga piiratakse jõuliselt avaliku ja erasektori, sh äriühingute tegevust; tunnistab, et riigi rahanduse juhtimise ja riigieelarve puudumise tõttu on eelarvekontroll võimatu ning valitsuse kontrolli tõttu keskpanga üle on võimalik rahalisi vahendeid kõrvale suunata, mis võib ergutada sõjaliste ostude tegemist ning toetada seega terrorismi ja piirkonna destabiliseerimist;

15.  nõuab tungivalt, et kõik Eritreasse investeerivad rahvusvahelised äriühingud tegutseksid viisil, mis toetab inimõiguste täielikku realiseerimist, ega tekitaks kahju;

16.  nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid uuriksid erakonna Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest ja selle eri tiibade, sh noortetiiva rolli ning keelaksid mis tahes vormis ühinemise ja tegevuse, mis toetab otseselt kontrolli- ja järelevalvetoiminguid Euroopas, kahjustab demokraatlikke põhimõtteid ja õigusriiki ning loob hirmutamise ja väljapressimise struktuure; nõuab tungivalt, et liikmesriigid aitaksid teha lõpu diasporaamaksule ja uuriksid finantstehinguid, mis on seotud muude „tasudega“, mida Eritrea valitsusega seotud ühendused välismaal koguvad, ning kaitseksid täies ulatuses kõigi Euroopas viibivate Eritrea pagulaste varjupaigaõigusi;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele, Aafrika Liidu nõukogule, Ida-Aafrika Ühendusele, ÜRO peasekretärile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Eritrea ametivõimudele.

(1) EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 359. (2) ELT C 201 E, 18.8.2005, lk 123. (3) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 146. (4) ELT L 51, 2.3.2010, lk 19. (5) ELT L 195, 27.7.2010, lk 74. (6) ELT L 282, 16.10.2012, lk 46.