Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut(1),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 817 (1993) ja 845 (1993),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu otsust 13. septembri 1995. aasta ajutise kokkuleppe kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide väljavaadete kohta liiduga ühineda,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda sellele riigile ELiga ühinemiseks kandidaatriigi staatus, ja võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juuni järeldusi ning nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse 20. juulil 2015. aastal toimunud selle riigi ja ELi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 12. istungit,

–  võttes arvesse 27. augustil 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise eesistuja lõppdeklaratsiooni ja 2015. aasta Viini tippkohtumisele esitatud kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitusi,

–  võttes arvesse 8. oktoobril 2015. aastal Luxembourgis toimunud Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändetee teemalise kõrgetasemelise konverentsi deklaratsiooni ja riigijuhtide avaldust pärast 25. oktoobril 2015. aastal Brüsselis toimunud riigijuhtide kohtumist Lääne-Balkani rändeteel kulgevate pagulasvoogude teemal,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi vajaduste hindamise missiooni 27. novembri 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta juunis esitatud kiireloomulisi reformiprioriteete endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi jaoks,

–  võttes arvesse vanemekspertide rühma soovitusi süsteemsete õigusriigi probleemide kohta seoses 2015. aasta kevadel ilmsiks tulnud sidevahendite pealtkuulamisega,

–  võttes arvesse kõrgetasemelise ühinemisdialoogi viiendat kohtumist, mis toimus Skopjes 18. septembril 2015,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist „ELi laienemisstrateegia“ (COM(2015)0611) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti „Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2015. aasta aruanne“ (SWD(2015)0212),

–  võttes arvesse nelja peamise erakonna poliitilist kokkulepet (nn Przhino kokkulepe), mis sõlmiti Skopjes 2. juunil ja 15. juulil 2015,

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni 3.–4. detsembril 2015 Skopjes toimunud 13. istungi tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. veebruari 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone selle riigi kohta,

–  võttes arvesse Ivo Vajgli kui väliskomisjoni selle riigi alalise raportööri tööd,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks on oluline stiimul reformide jätkamiseks, eelkõige seoses õigusriigi põhimõttega, kohtusüsteemi sõltumatusega ning korruptsioonivastase võitlusega, ja see annab noorematele põlvkondadele lootust jõukaks tulevikuks; arvestades, et arvamusküsitlused näitavad endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis üldsuse märkimisväärset toetust ELi liikmesusele;

B.  arvestades, et õigusriigi põhimõte, meediavabadus, piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on ELi laienemisprotsessi peamisteks elementideks;

C.  arvestades, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on olnud ELi kandidaat kümme aastat ning on oma seaduste liidu õigustikuga kooskõlastamisel jätkuvalt edukaimate kandidaatide seas;

D.  arvestades, et (potentsiaalseid) kandidaatriike hinnatakse nende saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määratakse vajalike reformide kiiruse ja kvaliteedi alusel;

E.  arvestades, et komisjon, keda toetab Euroopa Parlament, on korduvalt nõudnud ühinemisläbirääkimiste alustamist, rõhutades läbirääkimiste olulisust vajalike reformide protsessi liikumapaneva jõuna;

F.  arvestades, et nõukogu on tõkestanud selle riigi ühinemisprotsessi edenemist, osaliselt lahendamata nimevaidluse tõttu Kreekaga; arvestades, et kahepoolseid küsimusi ei tohiks kasutada ELiga ühinemise protsessi takistamiseks, vaid neid tuleks selles protsessis võimalikult vara konstruktiivselt käsitleda, võttes arvesse ÜRO ja ELi põhimõtteid ja väärtusi;

G.  arvestades, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on ühisel arvamusel, et riigiga ühinemisläbirääkimiste alustamise soovitamine sõltub 2015. aasta juunis-juulis sõlmitud poliitilise kokkuleppe täielikust rakendamisest ja sisulistest edusammudest kiireloomuliste reformiprioriteetide elluviimisel; arvestades, et poliitilise kokkuleppe täielik rakendamine looks keskkonna, kus on reaalne väljavaade lahendada läbirääkimiste teel nimevaidlus Kreekaga;

H.  arvestades, et lõhestav poliitiline mentaliteet, kompromisside puudus ja dialoogi kokkuvarisemine kujunesid poliitiliseks kriisiks, mis viis selleni, et peamised opositsiooniparteid boikoteerisid riigi parlamenti, ja õõnestas veelgi üldsuse usaldust avaliku sektori asutuste vastu; arvestades, et valitsus ja opositsioon peavad ühiselt tagama jätkusuutliku poliitilise dialoogi ja koostöö, mis on riigi demokraatlikuks arenguks, Euroopa tegevuskava jätkamiseks ja kodanike ühise heaolu tagamiseks hädavajalik;

I.  arvestades, et riigi ees on tõsised probleemid seoses sidevahendite pealtkuulamisega, mis on toonud esile olulisi vajakajäämisi ja mureküsimusi; arvestades, et hiljutine poliitiline kriis on näidanud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi puudumist Makedoonia asutustes ning vajadust suurendada läbipaistvust ja avalikku vastutust, sealhulgas piisavaid mehhanisme järelevalveks põhiteenuste ja sisemiste struktuuride üle;

J.  arvestades, et nelja peamise erakonna juhtide poliitilise kokkuleppe täielik rakendamine on riigi stabiilsuse jaoks ülioluline; arvestades, et selles kokkuleppes on muu hulgas ette nähtud poliitilise ummikseisu ületamine, opositsiooni naasmine parlamenti, süsteemsete õigusriigi reformide elluviimine, heanaaberlike suhete tugevdamine, ametisoleva valitsuse ja peaministri tagasiastumine vähemalt 100 päeva enne ennetähtaegseid parlamendivalimisi, eriprokuratuuri asutamine ning vabad ja õiglased ennetähtaegsed parlamendivalimised;

K.  arvestades, et reformiprotsessi otsustava tähtsusega küsimused on näiteks meedia, kohtusüsteemi ja avaliku halduse poliitiline mõjutamine, korruptsioon ja Ohridi raamlepingu läbivaatamise lõpuleviimine;

L.  arvestades, et riik püüab toime tulla seda läbiva enneolematu pagulaste vooluga;

M.  arvestades, et see riik ja Kreeka taastasid enam kui 10 aasta järel vastastikku välisministrite kahepoolsed visiidid;

1.  väljendab heameelt nelja erakonna vahel 2. juunil ja 15. juulil 2015. aastal sõlmitud kokkuleppe üle, mida aitasid ette valmistada laienemisvolinik, kolm Euroopa Parlamendi liiget ja kohapealne ELi vahendaja; nõuab tungivalt, et erakonnad täidaksid oma kohustusi kodanike ees ning tagaksid viivitamata kõigi oma lubaduste täieliku, konstruktiivse ja õigeaegse täitmise jätkusuutlikul ja kokkulepitud viisil, sealhulgas tuleb täita lubadus tugevdada heanaaberlikke suhteid, ka selleks, et saada kutse ühinemisläbirääkimiste alustamiseks ELiga; nõuab ka tungivalt, et erakonnad osaleksid konstruktiivselt poliitilises dialoogis ning jätkaksid jõupingutusi üldsuse usalduse taastamiseks institutsioonide suhtes, et säilitada poliitiline stabiilsus ja kiirendada reformikava täitmist, tagamaks riigi Euroopa-Atlandi integratsioon ja väljavaade saada Euroopa Liidu liikmeks;

2.  võtab teadmiseks asjaolu, et mitmed 2015. aasta juuni-juuli kokkuleppes ette nähtud kohustused on täidetud kokkulepitud tähtaegadeks ja vastavalt eesmärkidele, kuid väljendab kahetsust kalduvuse pärast mõnede kohustustega viivitada ning teatud tagasimineku pärast kiireloomuliste reformiprioriteetide osas; rõhutab kokkuleppe neid aspekte, mis on seotud struktuurireformidega, ning vajadust, et kõik erakonnad osaleksid konstruktiivselt ja alaliselt ELi vahendaja asutatud töörühmas, käsitledes kokkuleppe rakendamise teemasid, seda ka valimisperioodil; kutsub kõiki osalisi üles seadma riigi huvid erakonna huvidest ettepoole ja rõhutab, et 2015. aasta juuni-juuli kokkuleppe kõikide osade täitmiseks on hädasti vaja kõikide erakondade kokkulepet, et suunata riik taas Euroopa-Atlandi perspektiivi poole; väljendab heameelt peamise opositsioonierakonna SDSM-i naasmise üle parlamenti 1. septembril 2015; väljendab heameelt selle üle, et 15. septembril 2015 nimetati sõltumatuid ja põhjalikke uurimisi juhtima eriprokurör; märgib, et uue valimisseaduse muudatused, uurimiskomisjoni moodustamist käsitlev seadus ja valitsust käsitlev seadus ning riigi uue valimiskomisjoni koosseisu käsitlev seadus võeti vastu hilinemisega;

3.  väljendab heameelt, et peamiste erakondade juhid on vastavalt 2. juuni 2015. aasta kokkuleppele võtnud kohustuseks tegutseda heanaaberlike suhete tugevdamise nimel, mis on riigi lähendamiseks Euroopa Liidule ülimalt tähtis;

4.  märgib, et 2015. aasta juuni-juuli kokkuleppe kohaselt pidi uus valitsus olema ametisse vannutatud 15. jaanuaril 2016, 100 päeva enne ennetähtaegsete valimiste kokkulepitud tähtaega; võtab teadmiseks, et Makedoonia parlament määras hääletusega 23. veebruaril 2016 ennetähtaegsete valimiste uueks toimumisajaks 5. juuni 2016; peab siiski kahetsusväärseks, et ei kasutatud võimalust saavutada konsensus kõikide osaliste vahel; tuletab meelde, et need valimised on riigi demokraatiaprotsessi oluliseks proovikiviks; nõuab, et kõik erakonnad aitaksid luua tingimusi usaldusväärsete ennetähtaegsete valimiste toimumiseks, ning rõhutab, kui tohutult tähtis on, et need valimised oleksid vabad, õiglased, täielikult kooskõlas rahvusvaheliste normidega ja OSCE/ODIRHi soovitustega;

5.  toonitab, et valimised tuleb ette valmistada vastavalt kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas tuleb tagada, et valimised oleks vabad ja õiglased, ning edendada meediavabadust; väljendab muret selle pärast, et valijate nimekirja kontrollimine ja meediareform edenevad aeglaselt; rõhutab, et riiklikul valimiskomisjonil peab olema täielik suutlikkus oma töö tegemiseks ning kõik osalised peavad nõustuma valijate nimekirja kontrolli metoodikaga, mille õiguspärasuse tagamiseks toimub kokkulepitud tasemel kohapealne kontroll; rõhutab lisaks, kui oluline on, et kõik poliitilised jõud tunnustaksid valimistulemusi ja osaleksid aktiivselt parlamentaarses tegevuses; märgib, et suuremad poliitilised jõud vastutavad valimiste ettevalmistamise eest ühiselt; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus osaleks valimiste vaatlemisel;

6.  peab strateegiliselt oluliseks tagada jätkuv toetus Makedoonia edusammudele ELi liikmesuse suunas; märgib, et riigiga ühinemisläbirääkimiste alustamise soovitamine peaks sõltuma 2015. aasta juuni-juuli poliitilise kokkuleppe täielikust rakendamisest ja sisulistest edusammudest kiireloomuliste reformiprioriteetide elluviimisel; palub, et nõukogu käsitleks seda teemat esimesel võimalusel pärast ennetähtaegseid parlamendivalimisi, nagu on soovitanud komisjon; rõhutab, et on vaja luua eeltingimused demokraatlike ja õiglaste valimiste toimumiseks, muu hulgas on selleks vaja usaldusväärset valijate registrit ja meediavabadust; tunneb heameelt seaduste ELi õigustikuga vastavusse viimise kõrge taseme üle ja selle üle, et riik on teinud viimasel aastal edusamme seoses 25 acquis' peatükiga 33-st;

7.  peab demokraatiaportsessi jaoks ülimalt oluliseks, et eriprokuröril oleks täielik toetus oma kokkulepitud ülesannete täitmiseks ja täieliku autonoomia säilitamiseks, samuti kõik vajalikud ressursid pealtkuulamisega seotud väärtegude uurimiseks; nõuab, et lõpetataks kohtutes eriprokurörile tõendite esitamise takistamine ning toetataks seaduse muutmise ettepanekuid, et tagada talle sõltumatud volitused seoses tunnistajakaitsega juhtumites, mille eest prokuratuur vastutab;

8.  peab demokraatiaprotsessi jaoks ülimalt oluliseks, et õigusriiki ja põhiõigusi käsitlevate süsteemsete reformidega seotud kiireloomulised reformiprioriteedid viidaks viivitamata ellu; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru poliitilise kokkuleppe ja kiireloomuliste reformiprioriteetide rakendamise kohta ennetähtaegsete parlamendivalimiste eel ning andma hinnangu valimiste toimumisele;

9.  rõhutab Makedoonia parlamendi keskset rolli riigi demokraatlikus arengus ning poliitilise dialoogi ja esindatuse foorumina; nõuab, et täiendataks ja tugevdataks selle seadusandlikke ja järelevalvefunktsioone; nõuab sidevahendite pealtkuulamise, julgeoleku ja vastuluure küsimustega tegelevate asjaomaste parlamendikomisjonide korrapärast kokkukutsumist ja tõrgeteta toimimist; märgib, et parlamendikomisjonid ei ole kinni pidanud poliitilises kokkuleppes ette nähtud tähtaegadest aruannete koostamiseks; nõuab, et vormistataks lõplikult parlamendis 24. detsembril 2012. aastal toimunud sündmuste uurimiskomisjoni soovitus; rõhutab, et sellele komisjonile tuleb tagada takistusteta juurdepääs vajalikele andmetele, tunnistustele ja tehnilisele abile, samuti tuleb teostada luureteenistuste tegevuse üle usaldusväärset parlamentaarset kontrolli, sealhulgas täidesaatvat võimu puudutava kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi abil;

10.  on mures luureteenistuste väga nõrga sisemise ja välise järelevalve ja kontrolli pärast; nõuab tungivalt vastavate ametite järelevalverolli tugevdamist nende teenistuste üle ning kõrgemate ekspertide rühma soovituste (süsteemsete õigusriigi probleemide kohta seoses 2015. aasta kevadel ilmsiks tulnud pealtkuulamisega) täielikku rakendamist;

11.  on mures, et Makedoonia avalik haldus on jätkuvalt poliitiliselt mõjutatud; nõuab tungivalt, et valitsus suurendaks professionaalsust, neutraalsust ja sõltumatust kõigil tasanditel ning tagaks vastutuse, läbipaistvuse ja tulemuslikkuse põhimõtete täieliku rakendamise; palub pädevatel asutustel rakendada jätkusuutlikul viisil haldusteenistujate seaduse ja riigiametnike seaduse, järgides täiel määral läbipaistvuse, meritokraatia ja võrdse esindatuse põhimõtteid, ning võtta vastu tervikliku avaliku halduse reformi strateegia aastateks 2016–2020, sealhulgas tegevuskava, ja avaliku sektori finantsjuhtimise reformikava;

12.  rõhutab, et on vaja edendada haldussuutlikkust ning kaasavat ja tõenduspõhist poliitikakujundamist, et tagada poliitika tõhus rakendamine ja aruandlusahelad; nõuab spetsiaalse koolitusprogrammi väljatöötamist avaliku halduse töötajatele; soovitab tungivalt, et komisjon pakuks selleks abi ja vahendaks võimalusi;

13.  toetab valitsuse kavatsusi suurendada avalike teenuste juurdepääsetavust, seades prioriteediks e-teenuste väljatöötamise; soovitab valitsusel otsida mestimisvõimalusi ja kasutada ära olemasolevaid parimaid tavasid; märgib, et e-teenused vähendaksid liigset bürokraatiat riigi, kodanike ja äritegevuse huvides; on lisaks seisukohal, et e-teenused parandaksid riigi majandusnäitajaid ja võimaldaksid muuta avalikku haldust ja teenuseid läbipaistvamaks;

14.  märgib ära väljakujunenud õigusraamistiku ja kohtusüsteemi reformi varasemad meetmed, kuid taunib valikulise õigusemõistmise juhtumeid, eelkõige kriminaalseadustiku artikli 353 väärkasutamist; nõuab veel kord poliitilist tahet depolitiseerida kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamine ja edutamine ning tagada kohtunõukogu professionaalsus ja sõltumatus; rõhutab, et vaja on halduskohtute tõhusat toimimist, nende piisavat töötajate arvu ja sõltumatust ning kohtunike ja prokuröride akadeemia suutlikkuse suurendamist; nõuab, et perioodiks 2015–2020 valmistataks ette uus kohtureformi strateegia ja tegevuskava ning et sellega seonduvalt konsulteeritaks põhjalikult huvirühmadega;

15.  peab kodanikuühiskonda hästi organiseerituks, kuid on jätkuvalt mures seda ümbritseva keerulise õhkkonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud avalike rünnakute pärast poliitikute ja meedia poolt; kutsub ametiasutusi üles mitte diskrimineerima kodanikuühiskonna organisatsioone mis tahes alustel nagu poliitilised seisukohad, usulised veendumused või rahvuseline koosseis; peab kahetsusväärseks, et kodanikuühiskonna organisatsioonidega ei tehta poliitikakujundamise ja õigusloome protsessis piisavalt koostööd ei keskvalitsuse ega kohalikul tasandil; kutsub ametiasutusi üles julgustama kodanikuühiskonna organisatsioone osalema aktiivselt kogu valimisprotsessi jälgimisel; nõuab tungivalt, et valitsus tunnustaks kodanikuühiskonna organisatsioonide lisaväärtust, konsulteerides nendega õigusloome protsessis ja poliitikakujundamises, töötaks välja vastava tegevuskava aastateks 2015–2017, moodustaks kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöönõukogu, hõlbustaks vajalikku dialoogi ning kaasaks kodanikuühiskonna organisatsioone regulaarselt ja struktureeritult poliitikakujundamisse; väljendab muret vägivaldsete kokkupõrgete pärast protestijate ja politsei vahel 2015. aasta mais toimunud meeleavaldustel ning palub, et valitsus tagaks kogunemisvabaduse täieliku austamise;

16.  kordab, et ametisutused ja kodanikuühiskond peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada ajalooline leppimine ning ületada lõhe etniliste ja rahvusrühmade (sh bulgaaria päritolu kodanike) vahel ja sees;

17.  ergutab riiki looma koos naaberriikidega ühiseid ajaloo ja hariduse eksperdikomisjone ning mitte kasutama õppematerjale, mis võivad sisaldada teistele riikidele solvavat keelekasutust, et edendada objektiivset faktidel põhinevat ajaloo tõlgendamist, tugevdada akadeemilist koostööd ja kasvatada noortes positiivset suhtumist naabritesse;

18.  peab kiiduväärseks ametivõimude poolt seni tehtud jõupingutusi Jugoslaavia salateenistuse arhiivi asjaomaste dokumentide Serbia käest tagasisaamiseks ning ärgitab neid seda protsessi lõpule viima, sest see oleks oluline samm kommunistliku mineviku seljataha jätmisel ja suurema demokraatia, vastutuse ja institutsioonilise tugevuse saavutamisel;

19.  tunneb jätkuvalt muret laialt levinud korruptsiooni pärast, eelkõige riigi ja kohalikes haldusasutustes, riigihangetes ja erakondade rahastamises; nõuab tungivalt, et valitsus võitleks korruptsiooni vastu mittevalikuliselt, saavutaks veenvaid tulemusi seoses kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni ennetamise ja süüdistuste esitamisega ning tagaks õiguskaitse- ja järelevalveasutuste sõltumatuks tegutsemiseks piisava autonoomia; võtab teadmiseks rikkumisest teatajate kaitse seaduse vastuvõtmise 2015. aasta novembris ning nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid selle rakendamise kooskõlas Euroopa standarditega; julgustab sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat tooma korruptsiooniteemasid päevavalgele ning toetama sõltumatut ja erapooletut uurimist ja kohtuprotsesse; rõhutab, et on vaja suurendada politsei, riigiprokuratuuri ja riikliku korruptsiooni ennetamise komisjoni sõltumatust ning tõhustada siseministeeriumi personalialast ja tehnilist suutlikkust võidelda korruptsiooniga; nõuab tugevdatud kontrolli võimalike huvide konfliktide üle ning valitud ja ametisse määratud ametnikele kuuluvate varade üle, selleks tuleks luua niisuguste riigiteenistujate keskregister;

20.  peab kiiduväärseks politsei ja riigiprokuratuuri tugevdamist organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning inimkaubanduse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmeid, sealhulgas piirkondlikke ja rahvusvahelisi operatsioone; peab kiiduväärseks koostööd naabruspoliitika riikide, ELi liikmesriikide ja Eurojustiga mitme organiseeritud kuritegevuse võrgustiku kahjutukstegemisel; ärgitab veelgi parandama õiguskaitseasutuste vahelist koostööd, sh naaberriikidega, ja suurendama kohtute ning konfiskeeritud vara haldamisega tegeleva asutuse volitusi ja vahendeid; nõuab organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse riikliku koordineerimiskeskuse tegevuse alustamist ja veenvate tulemuste saavutamist rahapesu vastases võitluses; peab kiiduväärseks riigi osalemist piirkondlikes algatustes ebaseadusliku tulirelva- ja lõhkeainekaubandusega võitlemiseks; nõuab tungivalt komisjoni ja Makedoonia ametiasutuste ning piirkonna riikide valitsuste koostöö täiendavat tugevdamist selles valdkonnas;

21.  võtab teadmiseks riigi olulise osaluse islamiäärmusluse vastases piirkondlikus võitluses; ärgitab töötama tihedas koostöös usujuhtide ja kogukondadega välja kõikehõlmava strateegia ja tegevuskava radikaliseerumise ennetamiseks ja selle vastu võitemiseks ning jätkama jõupingutusi välispäritoluga terroristide tuvastamiseks, nende tegevuse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks; kordab kindlalt, et valitsus peab töötama välja välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ühise ja ennetava strateegia, pidades silmas praegust rahvusvahelist terroriohtu;

22.  nõuab tungivalt Kumanovo sündmuste uurimise täielikku lõpuleviimist; tunneb heameelt poliitiliste toimijate avalduste üle, mille kohaselt ei tohiks Kumanovo sündmusi seostada rahvustevaheliste suhetega;

23.  tuletab valitsusele ja erakondadele meelde nende kohustust kujundada välja kaasamise ja tolerantsuse kultuur; kordab oma nõudmist, et diskrimineerimisvastane seadus ühtlustataks seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise osas liidu õigustikuga; märgib, et uues diskrimineerimisvastases komisjonis on ainult üks naissoost liige ning et selle liikmed valiti valitsuskoalitsiooniga poliitilise seotuse põhjal, mis seab kahtluse alla komisjoni erapooletu ja tõhusa tegutsemise; mõistab hukka igasuguse LGBTI-inimeste vastu suunatud vägivalla ning kordab oma nõudmist, et selliste vägivallategude toimepanijad tuleb kohtulikult vastutusele võtta; rõhutab vajadust võidelda romasid puudutavate eelarvamuste ja romade igasuguse diskrimineerimise vastu ning hõlbustada nende lõimimist ja juurdepääsu haridussüsteemile ja tööturule; väljendab heameelt koduvägivalla vastu võitlemist käsitleva uue seaduse üle, kuid märgib, et selles ei käsitleta vägivalla kõiki vorme; nõuab tungivalt, et pädevad asutused pakuksid koduvägivalla ohvritele tugiteenuseid ja eraldaksid soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja tegevuskava rakendamiseks piisavalt vahendeid;

24.  kordab, et diskrimineerimisvastast seadust tuleks muuta, et viia see Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 loetletud kõigi diskrimineerimisaluste osas liidu õigustikuga kooskõlla; mõistab hukka diskrimineeritud rühmade vastu suunatud vihkamist õhutavad avaldused ning nõuab kõikide vihakuritegude ja diskrimineerimise all kannatavate inimeste vastu suunatud rünnakute viivitamatut, erapooletut ja tõhusat uurimist ja nende eest vastutusele võtmist;

25.  väljendab sellega seoses heameelt Priština deklaratsiooni üle, milles kutsutakse valitsusi ning rahvusvahelisi, valitsustevahelisi ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles täielikult kohaldama mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid, kui tegeletakse on romade õiguste edendamise ja austamise alase töö ja meetmetega või romavastaste hoiakute vastase võitlusega Lääne-Balkanil;

26.  võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud laste õiguste austamise parandamisel; toonitab vajadust suurendada ja jälgida laste registreerimist väikelastele mõeldud haridusasutustesse, eeskätt kõige haavatavamate laste puhul; rõhutab, kui oluline on parandada puuetega laste kaasamist integraalteenuste abil; rõhutab vajadust koguda roma päritolu laste olukorra kohta liigitatud ja usaldusväärseid andmeid ning muuta õigusakte, et vältida laste abielusid; rõhutab vajadust koordineerida spetsialistide tegevust paremini, et ennetada lastevastast vägivalda ja selle probleemiga tegeleda;

27.  märgib murelikult, et külg külje kõrval elavate etniliste rühmade vahelistes suhetes valitseb habras rahu; palub kõigil erakondadel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel edendada aktiivselt kaasavat ja tolerantset ühiskonda, mis võimaldaks koos eksisteerida eri rahvastel ja usunditel; rõhutab, et kooseksisteerimise ja dialoogi tugevdamiseks ning eri etniliste, rahvuslike ja usukogukondade ühtekuuluvuse saavutamiseks on vaja proaktiivsemat lähenemisviisi; tuletab valitsusele, institutsioonidele ja erakondade juhtidele meelde, et nad on võtnud kohustuse rakendada täielikult Ohridi raamlepingut ja viia lõpule selle läbivaatamine (sealhulgas poliitikasoovitused); kutsub komisjoni üles andma parlamendile ja nõukogule aru rahvustevaheliste suhete olukorrast riigis ja Ohridi raamlepingu rakendamisest; nõuab aastate 2015–2020 strateegilise detsentraliseerimisprogrammi ja selle tegevuskava paremat koordineerimist;

28.  tuletab meelde, et haridus ja kultuuriline haridus võivad aidata suurendada sallivust ja eri etniliste rühmade leppimist; kordab oma eelmises resolutsioonis esitatud soovitust integreeritud hariduse kohta ning palub valitsusel ja pädevatel kohaliku tasandi ametiasutustel tagada integreeritud haridusstrateegia rakendamise avatus, läbipaistvus ja kaasavus, eraldades selleks piisavalt vahendeid ja kaasates selle läbivaatamisse ja rakendamisse ka kodanikuühiskonna organisatsioone;

29.  palub ametiasutustel tagada, et kõik riigiasutused järgivad ombudsmani ja teiste nõuandvate organite soovitusi, austades täielikult seadust ja vastutuse põhimõtet, et tagada tõhusad õiguslikud sanktsioonid sõltumatute organite nõuete ja soovituste täitmatajätmise korral ning tagada ombudsmanide seaduse muutmine, et see oleks täielikult kooskõlas ÜRO määratletud Pariisi põhimõtetega, milles käsitletakse inimõiguste kaitse ja edendamisega tegelevate riiklike institutsioonide staatust ja tegevust;

30.  rõhutab, kui oluline on meediavabadus ja meedia sõltumatus, mis kuuluvad ELi põhiväärtuste hulka ja on demokraatia nurgakiviks; taunib sõna- ja meediavabaduse olukorra jätkuvat halvenemist; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et riik on langenud organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatavas indeksis 2015. aastal 117. kohale (2009. aastal 34. koht); peab äärmiselt murettekitavaks poliitilist survestamist, vihakõnet, jätkuvat polariseerumist, meedia vähest sõltumatust ja minimaalset pluralismi, ajakirjanike telefonide levinud ja ebaseaduslikku pealtkuulamist, ajakirjanike vastu suunatud vägivalda ja ähvardusi, hirmutamist ja enesetsensuuri, süsteemset poliitilist sekkumist toimetuste otsustesse, mõnede ajakirjanike madalaid kutse- ja eetikastandardeid ning uuriva ja tasakaalustatud meediakajastuse puudumist;

31.  nõuab tungivalt meetmete võtmist meediavabaduse suurendamiseks; kutsub kõiki erakondi üles leppima kokku kiireloomulises meediareformis, mille abil tagada reguleeriva organi sõltumatus ning meediakajastuse objektiivsus ja professionaalsus; nõuab tungivalt, et valitsus rakendaks avalikke teenuseid puudutavate teadaannete puhul läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume ning tagaks elektroonilist sidet ja audiovisuaalmeedia teenuseid käsitleva uue seaduse läbipaistva ja mittemeelevaldse rakendamise ning muu hulgas suurendaks meediat reguleeriva asutuse sõltumatust ja suutlikkust; nõuab, et audiovisuaalteenuseid reguleeriva asutuse nõukogu liikmetele antaks täielik otsustusõigus nimetatud nõukogu liikmete ja avalik-õigusliku ringhäälingu töötajate nimetamise üle, mis peab toimuma erapooletult ja ajakirjanike liitudega konsulteerides; nõuab avalik-õigusliku ringhäälingu toimetusliku töö sõltumatuse ja finantssõltumatuse tagamist, samuti kõikide erakondade täielikku ja võrdset juurdepääsu meediale; nõuab peatselt toimuvate valimiste valguses võrdsete tingimuste loomist ka meedia küsimuses;

32.  väljendab heameelt toimiva turumajanduse arendamiseks tehtud hea ettevalmistuse üle, sealhulgas õigusraamistiku lihtsustamise üle, mis on parandanud üldist ettevõtluskeskkonda; märgib siiski, et õigusriigi põhimõtte nõrk jõustamine, vähetõhus kohtusüsteem, ulatuslik varimajandus ja korruptsioon on äritegevusele tõsiseks takistuseks; rõhutab, et õiguskindluse suurendamine välisinvestorite ja siseriiklike ettevõtjate jaoks, diskrimineerivate tavade vältimine, haldussuutlikkuse suurendamine, reguleerivate ja järelevalveasutuste tugevdamine ning õigusaktide, õigusriigi põhimõtte järgimise ja lepingute täitmise kvaliteedi parandamine on endiselt arvestatavalt suureks väljakutseks; nõuab ühtlasi karistusseadustiku artikli 353 (ametiseisundi ja võimu kuritarvitamise kohta) läbivaatamist ja kooskõlastamist ELi õigustiku ja turumajanduse põhimõtetega; ärgitab kaotama mittetariifseid kaubandustõkkeid; rõhutab põllumajanduse ja turismi suurt potentsiaali ja strateegilist tähtsust riigi edasise arengu jaoks;

33.  tunneb muret valitsemissektori suure võla pärast; nõuab eelarvedistsipliini parandamist ja ergutab järgima tasakaalustatud eelarve põhimõtet; nõuab eelarve täitmise ja läbipaistvuse parandamist;

34.  väljendab heameelt asjaolu üle, et SKP reaalkasv oli 2015. aasta esimeses kvartalis 3,9 %, kuid peab murettekitavaks, et töötuse määr on endiselt kõrge, st 27,4 %, ning osalus tööturul on väga madal, eriti noorte ja naiste puhul; tuletab meelde, et poliitiline kuuluvus ei tohiks töö leidmist mõjutada ning seda ei tohiks valimiskampaaniate ajal kasutada kodanike survestamiseks ja hirmutamiseks, nagu OSCE/ODIHR on juba osutanud; nõuab tungivalt, et valitsus alustaks toimivat sotsiaaldialoogi, määraks kindlaks pikaajalist ja struktuurset töötust käsitleva poliitika, edendaks majanduspoliitika alast koostööd, muudaks haridussüsteemi tööturu vajadustele paremini vastavaks ning töötaks välja sihipärase strateegia noorte ja naiste paremaks integreerimiseks tööturule; palub valitsusel pöörata erilist tähelepanu noorte väljavaadete parandamisele;

35.  tunneb muret üha suurema ajude äravoolu pärast, eelkõige noorte seas; võtab teadmiseks raskused riigi haridussüsteemis ning rõhutab vajadust sellekohase põhjaliku analüüsi järele; soovitab tulevasi reforme ja seadusemuudatusi strateegiliselt kavandada, kaasates üliõpilasliikumisi ja -organisatsioone, et vähendada kõrghariduse ja kutseoskustega tööjõu väljavoolu; soovitab Eurostati ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide andmete ja analüüside põhjal – need viitavad tõsistele rändesuundumustele, eeskätt noorte hulgas – hinnata perioodi 2013–2020 riiklikku strateegiat kõrghariduse ja kutseoskustega töötajate võrkude loomise ja koostöö ning nende väljavoolu vähendamise kohta ning teha neid suundumusi puudutavad andmed ja statistika avalikuks;

36.  võtab murelikult teadmiseks riigi haridussüsteemi probleemid ning rõhutab vajadust sellekohase põhjaliku analüüsi järele; soovitab tulevasi reforme ja seadusemuudatusi strateegiliselt kavandada, kaasates asjaomaseid üliõpilasliikumisi ja -organisatsioone, et võimaldada neil selles protsessis oma õigusi täielikult kasutada;

37.  kutsub riigi noorte- ja spordiametit üles tunnustama riikliku noortenõukogu rolli, toetama seda ning looma sellega alalise koostöömehhanismi; väljendab heameelt aastate 2016–2025 riikliku noorsoostrateegia väljatöötamise üle ning rõhutab vajadust eraldada selle rakendamiseks piisavalt vahendeid;

38.  peab kiiduväärseks kavatsust täiustada ja ajakohastada raudteevõrgu teatavaid lõike ning julgustab Makedoonia ametiasutusi arendama ja täiustama ühistransporti koostöös naaberriikidega veelgi;

39.  peab kahetsusväärseks, et energiaeesmärgid on täitmata, eelkõige seoses energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamisega, ning nõuab vastavate tegevuskavade kiiret vastuvõtmist;

40.  rõhutab vajadust teha elektrienergia siseturu avamisel edusamme ja järgida täielikult energiaühenduse asutamislepingut; rõhutab vajadust võtta vastu riiklikud tegevuskavad energiatõhususe ja taastuvenergia kohta; on mures ärevustekitavalt kõrge õhusaaste pärast ja nõuab tungivalt, et valitsus võtaks viivitamatult meetmeid õhusaaste vähendamiseks, eeskätt linnapiirkondades;

41.  kordab oma muret suure õhu- ja veereostuse pärast riigis; märgib, et keskkonnaküsimustes tuleb teha märkimisväärseid pingutusi, eeskätt õhukvaliteedi osas;

42.  peab kiiduväärseks asjaolu, et toidu- ja veterinaaramet on jätkanud elusloomade ja loomsete saaduste impordikontrollisüsteemi ajakohastamist, parandades seeläbi kontrolli loomade tuvastamise, registreerimise ja liikumise üle; peab kiiduväärseks, et jõustunud on täiendavad õigusaktid lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise ja zootehniliste küsimuste kohta, samuti uus seadus loomade heaolu kohta;

43.  tunneb endiselt muret ebapiisava suutlikkuse pärast kavandada ja kasutada ühinemiseelse abi rahastamisvahendist saadavat toetust; nõuab tungivalt, et valitsus tugevdaks haldussuutlikkust ja rahastamisvõimet, et ELi vahendeid nõuetekohaselt ja õigeaegselt taotleda ja rakendada; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ELi rahastatavaid projekte, et vältida Euroopa avaliku sektori raha väärkasutamist poliitilistel ja muudel ebasobivatel eesmärkidel;

44.  märgib, et riik seisab silmitsi enneolematu rändevooga, nii et 2015. aastal käis riigist läbi üle 500 000 inimese; tõdeb, et riik on olnud migrantide ja pagulaste tohutu sissevooluga toimetulemisel ning tõhusate piirihaldusmeetmete võtmisel vastutustundlik partner; on teadlik ülipingelisest olukorrast piiril Kreekaga ning palub ametivõimudel jätkata ELiga rändeküsimuses koostööd ja tegevuse koordineerimist; ärgitab tõhustama piirihaldusega seotud meetmeid, et võidelda ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu; võtab teadmiseks sissevooluga kaasneva majanduskoormuse; kutsub komisjoni üles tõhustama piirihaldussuutlikkuse toetamist ja võimaldama juurdepääsu asjakohastele ELi vahenditele ja programmidele; palub pädevatel asutustel vältida selliseid meetmeid ja hoiduda sellistest tegevustest, millega võidakse pagulasi ja migrante diskrimineerida ja seada ohtu nende elu, sealhulgas tuleks hoiduda vägivalla ja jõu kasutamisest; märgib, et kõik valdkonna meetmed peaksid olema kooskõlas ELi väärtuste ja põhimõtetega ning austama inimväärikust ja inimelu; soovitab pädevatel asutustel edendada ELi abiga vastuvõtu- ja majutusvõimalusi, piirkondlikku koordineerimist ja teabevahetust ning tõhusat piirihaldust, suurendada õiguskaitsealast suutlikkust ja võidelda inimkaubanduse vastu; nõuab tungivalt, et riik teeks kõik endast oleneva, et tagada pagulastele ja migrantidele mõeldud rajatiste olemasolu, luua inimlikud tingimused, hoiduda vägivaldsest tagasisaatmisest ja tagada riigi enda seaduste ning pagulasi ja varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide range järgimine; märgib, et Schengeni liikmesriikides esitatud põhjendamatute varjupaigataotluste üldarv on vähenenud; tuletab meelde, et erilist tähelepanu tuleb pöörata pagulastest ja migrantidest laste ning läbi riigi reisivate saatjata alaealiste ebakindlale olukorrale, pakkudes neile põhiteenuseid ja tagades kontakti sotsiaaltöötajatega, et võimaldada neile asjakohane kaitse;

45.  on seisukohal, et ELi läbirääkimised võivad mõjuda kahepoolsete vaidluste lahendamispüüetele ainult soodsalt ning ühtlasi hoogustavad ja võimendavad need ülivajalikke reforme, eelkõige seoses õigusriigi põhimõtte, kohtusüsteemi sõltumatuse ja korruptsioonivastase võitlusega, ning tugevdavad etniliste rühmade ühtekuuluvust ja tagavad ELi laienemispoliitika tõsiseltvõetavuse;

46.  avaldab tunnustust Kreekaga üheteistkümne usaldust suurendava meetme küsimuses sõlmitud kokkuleppe üle, mis puudutab peamiselt hariduse, kultuuri, energeetika ja siseasjade valdkondi; märgib, et parim usalduse suurendamise vahend on koostöö; peab positiivseks märgiks kahe välisministri kõrgetasemelisi konsultatsioone, mis toimusid mõlemas pealinnas, ja ühise rakkerühma loomist meetmete rakendamise kontrollimiseks; palub mõlemal poolel nende kohtumiste tulemuste põhjal edasi tegutseda ja korraldada kõrgel poliitilisel tasandil täiendavaid konstruktiivseid arutelusid, muu hulgas usalduse suurendamise meetmete rakendamise üle, et kahepoolset koostööd veelgi rikastada ja vastastikust usaldust suurendada; innustab mõlema riigi valitsusi kasutama seda impulssi ja astuma konkreetseid samme vastastikuse usalduse suurendamiseks, sealhulgas nime küsimuses; palub kõrgel esindajal/komisjoni asepresidendil ja Euroopa Komisjonil seda koostöövalmidust toetada ja töötada välja uusi algatusi järelejäänud erimeelsuste lahendamiseks kooskõlas Rahvusvahelise Kohtu 5. detsembri 2011. aasta otsusega, et teha koostöös mõlema riigi ja ÜRO eriesindajaga jõupingutusi nime küsimuses mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmiseks, ning palub sellest parlamendile aru anda;

47.  toonitab piirkondliku koostöö tähtsust ning on veendunud, et see on ELiga ühinemise protsessi äärmiselt oluline aspekt, mis on kasulik kogu piirkonna stabiilsuse ja heaolu suurendamiseks; peab kiiduväärseks riigi konstruktiivset rolli piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös ning valmidust korraldada piirkondliku koostöö soodustamiseks koos naaberriikidega kõrgetasemelisi visiite; märgib, et suhetes Bulgaariaga on lahendamata küsimusi, ning kordab, kui oluline on viia lõpule läbirääkimised sõpruslepingu, heanaaberlike suhete ja koostöö üle; väljendab veel kord muret selle pärast, et vaidlustes naaberriikidega kasutatakse argumente ajaloost, ja peab tervitatavaks kõiki pingutusi ühiselt läbielatud ajaloosündmuste tähistamiseks koos ELi kuuluvate naaberriikidega; leiab, et see võiks aidata edendada ajaloo paremat mõistmist ja heanaaberlikke suhteid;

48.  peab kiiduväärseks riigi aktiivset osalemist Lääne-Balkani riikide kuuiku ühenduvust käsitlevas tegevuskavas ning transpordi piirkondlikku põhivõrku käsitleva kokkuleppe heakskiitmist ja muid Berliini protsessi raames võetud kohustusi; kutsub pädevaid ametiasutusi üles rakendama enne järgmist Lääne-Balkani riikide tippkohtumist, mis toimub 2016. aastal Prantsusmaal, kiiresti nn pehmeid meetmeid (nt piiriületuskorra lihtsustamine ja ühtlustamine, raudteereformid, infosüsteemid), milles lepiti kokku 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel;

49.  ergutab valitsust suurendama üldist kooskõlastatust ELi välispoliitikaga, kuna kooskõlastatuse tase on jätkuvalt madal (68 %); palub valitsusel järgida ELi ühist seisukohta Rooma statuudi terviklikkuse kohta;

50.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaasama riiki ELi makropiirkondlikesse koostööstrateegiatesse Kagu-Euroopas; õnnitleb Makedooniat Kesk-Euroopa algatuse eesistumisperioodi eduka lõpuleviimise puhul;

51.  on seisukohal, et Makedoonia NATOsse kuulumine aitaks kaasa suurema julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse saavutamisele Kagu-Euroopas; loodab, et ühinemisläbirääkimised algavad peagi; tuletab siiski meelde, et ühinemine ELiga ja ühinemine NATOga on teineteisest sõltumatud protsessid;

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning asjaomase riigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 84, 20.3.2004, lk 13.