Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles käsitletakse meetmeid, mille vastuvõtmisel tuleb võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade eripärasid ja piiranguid,

—  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta(1),

—  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni merealaste teadmiste 2020 ja merepõhja parema kaardistamise kohta säästva kalapüügi edendamiseks(2),

—  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2014. aasta teatist „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2014)0254),

—  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit“ (COM(2010)0546),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ,

—  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust teatise „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“ kohta (2015/C 012/05),

—  võttes arvesse Regioonide Komitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust teatise „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“ kohta (2015/C 019/15),

—  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatist „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas“ (COM(2012)0494),

—  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil(3),

—  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2013. aasta teatist „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskava. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“ (COM(2013)0279),

—  võttes arvesse komisjoni 29. augusti 2012. aasta rohelist raamatut „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni“ (COM(2012)0473),

—  võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni sinise majanduskasvu – jätkusuutliku majanduskasvu soodustamise kohta ELi merendussektoris, meretranspordis ja turismisektoris(4),

—  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2014. aasta teatist Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia kohta (COM(2014)0086),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0044/2016),

A.  arvestades, et rannapüügiga on hõivatud 80 % Euroopa laevastikust ning et koos karp- ja koorikloomade püügiga tagab see rannikupiirkondades, saartel ja äärepoolseimates piirkondades kõrge tööhõive taseme ning kujutab endast üldjuhul sotsiaalselt jätkusuutlikku ja keskkonnasäästlikku ning märkimisväärset potentsiaali omavat kalapüügivormi; arvestades, et selle mõju ranniku- ja saarepiirkondade sotsiaalsele pärandile ja kultuurilistele eripäradele on erandlik ja mitmekesine;

B.  arvestades, et enamik ranniku- ja saarepiirkondade kalapüügist on tavapärane kutseline kalapüük, st eluviis ning peamine elatise teenimise ja otsene ja kaudne töökohtade loomise allikas, eriti piirkondades, mis sõltuvad rannapüügist ning mis vajavad majanduskasvu ja arengu hõlbustamiseks erimeetmeid ja toetust;

C.  arvestades, et rannapüügi määratlus ja seda iseloomustavad jooned on väga erinevad nii eri liikmesriikides kui ka ühe ja sama liikmesriigi eri rannikupiirkondades ning et edaspidi tuleb ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) seda olukorda reguleerida ja ühtlustada, ning arvestades, et liikmesriikide geograafilised ja kliimatingimused, ökosüsteemid ja sotsiaalmajanduslikud tegurid on väga erinevad;

D.  arvestades, et rannapüük toimub Euroopa Liidu eri meredel erinevalt, näiteks püük Aadria merel ja kogu Vahemerel erineb kalapüügist Atlandi ookeani avamerealadel, sh Prantsuse Guyana rannikul, ning India ookeanil;

E.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruses (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohta määratletakse väikesemahuline rannapüük püügina, mida teostatakse vähem kui 12 meetri pikkustel laevadel ilma veetavaid püügivahendeid kasutamata, ning et see on ainuke ELi õigusaktides esinev rannapüügi määratlus;

F.  arvestades, et piirkondadeks jaotamine on üks reformitud ÜKP alustalasid, kuna Euroopa kalanduse äärmise mitmekesisuse tõttu ei ole keskne juhtimine siin asjakohane; arvestades, et juba ranniku- ja saarepiirkondade kalapüügi iseloomu tõttu on mittetsentraliseeritud käsitus selles valdkonnas ja sellele tuginevates kogukondades eriti oluline;

G.  arvestades, et kui EMKFist rahastatav tegevus seondub väikesemahulise rannapüügiga, võib abi osakaal selles olla 30 protsendipunkti võrra suurem;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruses (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta nõutakse, et liikmesriikides, kus enam kui 1000 alust saab lugeda väikesemahulise rannapüügi laevadeks, tuleb koostada tegevuskava väikesemahulise rannapüügi arengu, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks;

I.  arvestades, et rannapüüki tuleks hallata määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt, võttes arvesse kõigi liikmesriikide ja iga üksiku püügipiirkonna laevastike püügivahendite erinevusi, geograafilisi ja klimaatilisi piiranguid, tehnilisi tegureid ja kalavarusid ning aidates sellega säilitada kohalikke traditsioone ja kalandusega seotud tegevusi;

J.  arvestades, et iga püügipiirkonna iseärasuste tõttu võib teabe ja heade tavade vahetamine eri piirkondade vahel aidata oluliselt parandada kalanduse mõju keskkonnale ja mereökosüsteemidele, samuti parandada kõigi rannikupiirkondades ja nende ümbruses teostatavate inim- ja majandustegevuste vahelist vastasmõju;

K.  arvestades, et väikesemahulisest kalapüügist saadav tulu on oluliselt kahanenud tegevuskulude, eeskätt kütusehindade märkimisväärse kasvu tõttu, samuti kala esmamüügihindade languse tõttu, mis sageli põhjustab püügikoormuse tõusu;

L.  arvestades, et mitmete esmatähtsate sihtliikide varude majandamine on paljudes piirkondades seadnud kalapüügile ja väikestele kalurikogukondadele tõsiseid piiranguid;

M.  arvestades, et rannapüügis kasutatakse peamiselt traditsioonilisi püügivahendeid ja -võtteid (nt almadraba-lõkspüünised), mis oma eripärade tõttu määratlevad rannikupiirkondade identiteedi ja eluviisi, ning on ülioluline säilitada nende kasutamine ja kaitsta neid ajaloo-, traditsioonilise ja kultuuripärandi osana;

N.  arvestades, et mittetöönduslik kalapüük suurendab ranniku- ja saarekogukondade elujõudu tänu rahvastikukao ning kalandussektori vananemise ja sealse tööpuuduse tõkestamisele; arvestades, et arendus- ja uuendustegevusel võib olla suur tähtsus sellistes kogukondades töökohtade loomisel; arvestades, et lisaks kasutatakse mõnedes piirkondades mittetöönduslikul püügil vanu püügiviise ja -vahendeid, mis on keskkonnasõbralikumad ja mille mõju ohustatud kalavarudele on väiksem;

O.  arvestades, et mittetöönduslik, traditsiooniline ja rannapüük on keskkonnasõbralik ning on ranniku- ja saarekogukondades üks säilimise, arengu ja tööhõive alustalasid;

P.  arvestades, et Vahemere määruse kohaselt hõlmab veetavate püüniste klassifikatsioon ka traale ja nootasid, kuigi teiste klassifikatsioonide, näiteks FAO klassifikatsiooni kohaselt loetakse noodad eraldi püügivahendite rühmaks; arvestades, et veetavaid traale käsitlevaid sätteid ei tuleks kohaldada traditsioonilistele rannikumere nootadele, mida kasutatakse mitteohustatud liikide püüdmiseks;

Q.  arvestades, et kõigest innovatsiooni ja mitmekesistamise kohta räägitust hoolimata tuleb arvestada, et väga suur kalurikogukond on ülimalt sõltuv tavapärastest ja vanadest püügiviisidest;

R.  arvestades, et uues ÜKPs tunnustatakse kalapüügist sõltuvate ranniku- ja saarepiirkondade olulisust ning et seoses liikmesriikide rolliga kalandusest sõltuvatele inimestele rahuldava elatustaseme tagamisel, rannapüügil sellise elatustaseme saavutamisele kaasaaitamisel ning rannaelanike jaoks säästva rannapüügi, kalandustegevuse mitmekesistamise ja sissetulekute edendamisel, võttes seejuures arvesse sotsiaal-majanduslikku tegelikkust ja keskkonnategureid, tuleks rõhutada ka koolituse ning kalurite tööohutuse ja töötervishoiu tähtsust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 ette nähtud erikaitse põhimõttega;

S.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika uue määrusega antakse väikesemahulise, ranna- ja traditsioonilise kalapüügiga tegelevatele kaluritele eelispüügiõigus kuni 12 meremiili laiuses vööndis, st ELi vete kõige tundlikumas osas, ning arvestades, et komisjoni läbiviidud vana ÜKP määruse hindamisel leiti, et 12 meremiili laiused vööndid olid vana majandamiskorra üks väheseid edulugusid, samas kui see kord ise põhjustas territooriumi ja ressursside kasutamisel arvukalt konflikte teiste rannikualadel toimuvate inimtegevustega;

T.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt tuleb meetmete võtmisel, eriti seoses kalandussektoriga, võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade erilisi iseärasusi ja piiranguid, arvestades eriti nende kaugust, isoleeritust ja ookeanil valitsevaid tingimusi, seda sageli väga spetsiifilistes piirkondlikes tingimustes, kus peab suutma ennast ise ära toita;

U.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade geograafiliste eritingimuste ja suure kauguse tõttu Euroopast on rannapüük nende majandusarengu jaoks eluliselt vajalik;

V.  arvestades, et äärepoolseimates piirkondades pakuvad rannapüügile konkurentsi kolmandate riikide lipu all sõitvad laevad, kes kasutavad samu püügipiirkondi, püüavad samu liike ja müüvad neid samadel turgudel, samuti kolmandatest riikidest tulev import, mida mõjutavad täiesti teistsugused tegevuskulud ning õiguslikud, sanitaar- ja ökoloogilised piirangud; arvestades, et sellistes tingimustes lähevad tühja kõik pingutused kohaliku arengu ja toiduga isevarustamise toetamiseks, kui neid ei toeta nende piirkondade jaoks kehtestatud ELi erimeetmed;

W.  arvestades, et äärepoolseimates piirkondades aitab rannapüügi kõrval majandusarengule ja kohaliku piirkonna värskete toodetega varustamisele kaasa ka merevesiviljelus;

X.  arvestades, et enamikku rannikupiirkondi, eriti Lõuna-Euroopa riikides ja saartel, ähvardab märkimisväärne majanduslangus, mis toob kaasa rahvastikukao ning paremaid töö- ja haridusvõimalusi otsivate elanike väljarände;

Y.  arvestades, et Euroopa kriis näitas, et Euroopa peab majandustegevust mitmekesistama, samuti seda, kui tähtis on analüüsida uusi innovatsiooni- ja teadmusmudeleid, mis võivad luua kohapeal uusi töökohti;

Z.  arvestades, et mõned rannapüügipiirkonnad paiknevad majanduslikult arenenud piirkondade ja turismipiirkondade läheduses, kuid ei suuda sellegipoolest piisavat majanduskasvu saavutada; arvestades, et surve mereressursside kasutamiseks kasvab neis piirkondades juba praegu ning kalandussektor on muutumas turismi kõrval marginaalseks, ehkki need kaks sektorit sobivad kokku ja täiendavad teineteist;

AA.  arvestades, et tihtipeale kujutavad püügipäevikud endast väikeste rannapüügiettevõtete jaoks halduskoormust ja soovitav oleks suurem paindlikkus;

AB.  arvestades, et turismisektori surve rannikupiirkondadele põhjustavad peamiselt mõned konkreetsed tegevused, näiteks kontrollimatu harrastuskalapüük, mis seavad mõningates piirkondades mereressursid pingelisse olukorda ja mõjutavad traditsiooniliste kalastuspiirkondade elanike ärivõimalusi;

AC.  arvestades, et kohalike kalanduse tegevusrühmade loomine kalandusest sõltuvates piirkondades on ülitähtis, kuna selliseid rühmi peetakse kasulikuks vahendiks, mis pakub võimalusi kalandustegevuse mitmekesistamiseks ning kokkuvõttes soodustab ranniku- ja saarepiirkondade üldist arengut ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mistõttu tuleb eraldada veelgi rohkem majanduslikke vahendeid, mis võimaldavad neil rühmadel vastavates piirkondades tekkida ja tegutseda;

AD.  arvestades, et karp- ja koorikloomi korjavad naised jäävad tähelepanuta ning naised on üldse kalandussektoris alaesindatud;

AE.  arvestades, et merendussektoris võrgukudujate, varustajate, lossijate ja pakkijatena töötavad naised tervikuna jäävad märkamatuks;

AF.  arvestades, et majanduskriis annab tunda ka kalandussektoris, eriti tööpuudusest kõige enam mõjutatud elanikerühmade, näiteks noorte ja naiste seas, ning seepärast on vaja mitmekesistamist ja innovatsiooni, et suurendada tööhõivet, kasutada ära selliseid uusi võimalusi nagu nn sinine ja roheline areng ning ennetada arengu- ja äärepoolseimates piirkondades kalanduse marginaliseerumist ja võtta sellele vastumeetmeid; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kutseõppele;

AG.  arvestades, et ranniku- ja saarepiirkondades võib majandust mitmekesistada turunduse ja kalatoodete reklaamimise, gastronoomia, turismi, traditsioonilise, ajaloo- ja kultuuripärandi, keskkonna ja keskkonnasäästliku majanduskasvuga seotud tegevuste kaudu;

AH.  arvestades, et toimub meremajanduse mõiste areng ning et see võib anda jõulise impulsi majanduskasvule ja -arengule ja töökohtade loomisele, eriti rannikualadel, saareriikides ja -piirkondades ning äärepoolseimates piirkondades;

AI.  arvestades, et ranniku- ja saarekogukonnad on meremajanduse kontseptsiooni realiseerimisest sügavalt huvitatud;

AJ.  arvestades, et ELi algatuses „Innovaatiline liit“ tunnistatakse ja tuvastatakse puudujäägid, mis piiravad ja takistavad teadusuuringute ja innovatsiooni arengut, näiteks ebapiisavad investeeringud teadusesse, piisavate andmete puudumine merede ja ookeanide kohta, ebapiisav rahastamine ning era- ja avaliku sektori vahelise koostöö puudumine;

AK.  arvestades, et meremajanduse areng soodustaks üldist ning eriti ranniku-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade majanduskasvu, ning et just kalandusest sõltuvatel piirkondadel on keskne koht innovatsiooni arendamisel ning neid tuleks kaasata meremajanduse arendamise igal etapil;

AL.  arvestades, et nii nagu teistes sektorites, on ka kalandussektoris keskkond ja majandus omavahel seotud; arvestades, et seetõttu tuleks meremajanduse arendamisel keskenduda sotsiaalmajandusele ning säästvatele ja keskkonnasõbralikele projektidele ja tegevustele, mille eesmärk on käivitada rannikualadel arendustegevus, kaitsta merekeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust tervikuna ning eriti toetada keskkonnasõbralikku ja bioloogilist mitmekesisust soodustavat väikesemahulist kalapüüki; arvestades, et sellised projektid peavad olema ka sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlikud, et tagada mittetööndusliku kalapüügi jätkuv elujõulisus;

AM.  arvestades, et meremajandus võib aidata parandada ka ohutust kalalaevadel, kalurite töötingimusi ja igapäevast heaolu;

AN.  arvestades, et selektiivsust puudutavad ja keskkonnaeesmärgid kehtivad kõigi jaoks, kuid väikelaevadel on keeruline täita lossimiskohustust;

AO.  arvestades, et antropogeenset ehk inimtegevuse mõju rannikupiirkondades on keskkonnakaitse küsimustega seonduvalt alahinnatud; arvestades, et erinevate tegevuste kumulatiivseid mõjusid rannikupiirkondades ei ole piisavalt tunnistatud ega hinnatud; arvestades, et mõningates piirkondades aset leidvad tegevused, näiteks meretransport, turism, mõnel puhul kontrollimatu ja kurnav harrastuskalapüük ja selle käigus püütud liikide müük, salaküttimine, sisemaalt pärinev tööstuslik ja asulareovesi jms, mõjutavad eriti kalandussektorit;

AP.  arvestades, et teadmised merekeskkonna ja eriti mereökosüsteemide seisundi kohta on ülitähtsad erinevate tegevuste keskkonnamõjude hindamiseks ning asjakohaste kaitsemeetmete kehtestamiseks ja seireprogrammide loomiseks, et toetada kalavarude taastumist, ressursside jätkusuutlikku kasutamist ning innovatsiooni arengut; arvestades, et merekeskkonnaalased andmed on ebapiisavad ega ole piisavalt süstematiseeritud;

AQ.  arvestades, et teatavates piirkondades ohustab ebaseaduslik kalapüük tõsiselt mittetööndusliku rannapüügi püsimajäämist ning kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse säilimist;

AR.  arvestades, et integreeritud merenduspoliitika eesmärk on reageerida kogu Euroopa meresid, tööstust ja kalureid ähvardavatele probleemidele meetmetega, mis ulatuvad keskkonna kaitsest rannikupiirkondade arendamiseni vesiviljeluse, mereturismi või muude sinise majanduskasvuga seotud majandustegevuste kaudu;

1.  palub komisjoni kohaldada rannapüügi, väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügi määratlus eri piirkondade sotsiaalmajanduslike näitajate ja iseärasustega, piirdumata üksnes kalalaevade mõõtmete ja võimsusega, kuna kehtivad ELi määrused ei ole selles osas rahuldavad; teeb ettepaneku kasutada piirkondadeks jaotamist, et kohandada rannapüügi määratlust igal üksikjuhul vastavalt iga püügipiirkonna erisustele; teeb ettepaneku võtta arvesse mitmeid selliseid soovituslikke kriteeriume nagu laevade suurus, kasutatud püügivahendid, püügiviiside selektiivsus, püügiretkede pikkus ja laevaomaniku viibimine laeva pardal, tavapärased ettevõtlusnäitajad ning piirkonnas tavapärased omandi- ja ettevõtlusstruktuurid, püügisektori seotus töötlemise ja müügiga, püügitegevuste tegelik iseloom ja ulatus ja muud tavapärase tegevusega seotud tegurid ning ettevõtetelt lähtuv toetus või mõju kohalikele kogukondadele;

2.  palub komisjonil kaaluda väikesemahulise rannapüügi võimalust saarekogukondades, mis tavapäraselt sõltuvad elatise saamisel kalapüügist ja tegelevad püügiga aastaringselt;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järkjärgult suurendama mittetöönduslikule kalapüügile eraldatavaid püügikvoote, et sellist sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku püügiviisi ergutada;

4.  kutsub komisjoni üles toetama uuenduslikke projekte ja õigusnorme, mis hõlbustavad ranniku-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade arengut, võttes arvesse sotsiaalmajandusliku tegevuse mitmekesisust kui võimalust soodustada mittetööndusliku kalapüügi soodsaid välismõjusid nii sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse kui ka keskkonnakaitse seisukohast uut liiki toetustega praeguse ELi rahastamise raames; rõhutab, et eelistada tuleks projekte, mis on suunatud töökohtade jätkusuutlikule loomisele ja säilitamisele, püügisektori suuremale osalemisele töötlemises ja müügis, sotsiaalse ettevõtlusega seotud ettevõtlusvormide edendamisele, lühikeste turustuskettide edendamisele, uute tehnoloogiate juurutamisele kalapüügiga seotud kaupade ja teenuste müügil ja edendamisel, innovatsioonile uute kaupade ja teenuste väljatöötamisel ning tavapäraste rollide kaitsmisele ja säilitamisele;

5.  on seisukohal, et tehniliste meetmete raamistiku läbivaatamisel tuleb võtta arvesse rannapüügi iseärasusi ning lubada teatavaid piirkondlikke erandeid, juhul kui need on põhjendatud;

6.  kutsub komisjoni üles kooskõlastama Euroopa tasandil teostatavat uuringut harrastusliku rannapüügi mõju väljaselgitamiseks ning parameetrite määratlemiseks, mille põhjal võiks mõnes piirkonnas harrastuslikku rannapüüki piirata; nõuab nimetatud tegevuse hoolikamat seiret selleks, et kalapüük ja harrastuspüük teineteist ei segaks, kuna märkimisväärse turismitööstusega äärepoolseimates piirkondades on see juba murettekitav probleem;

7.  kutsub liikmesriike üles EMKFi rahade jagamisel eelistama väikesemahulist rannapüüki ning sellise püügiga tegelejate jaoks menetlusi lihtsustama ja seostama;

8.  nõuab sellise tegevuse edendamisega seotud asutustelt selle tagamist, et kõik kohalikud huvigrupid, ettevõtjate ühendused, kalanduse ja okeanograafia teadusliku uurimise instituudid, ülikoolid, tehnokeskused ning kohalikud ja piirkondlikud asutused osaleksid innovatsiooniprotsessides, kuna see aitaks võtta projektides kasutusele põhjalikke meetmeid, parandada projektide rahastamise väljavaateid ja anda neile piisavat abi Euroopa Kalandusfondi seatud tingimuste täitmiseks;

9.  kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile aru liikmesriikide poolt EMKFi jaoks koostatud tegevuskavadest väikesemahulise rannapüügi arendamiseks ning selle konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks;

10.  kutsub komisjoni üles viima ellu merendussektoris tegutsevate mitmesuguste naisterühmade toetamiseks vajalikke meetmeid, et soodustada nende osalemist ning tagada nende esindatus kõigis valdkondades, nii otsuste langetamisel kui ka püügitegevustes;

11.  palub komisjonil juurutada erimeetmeid võrgukudujate, varustajate, lossijate ja pakkijatena töötavate naiste töötingimuste väljaselgitamiseks ja parandamiseks;

12.  palub, et komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega tugevdaks Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET) rolli, kes annab kohalikele kalanduse tegevusrühmadele märkimisväärset abi;

13.  palub komisjonil edendada ja ergutada kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevust suuremate rahaliste vahendite eraldamisega, kuna need rühmad annavad jätkuvalt kalandussektorile vahetut nõu ja abi ning edendavad seeläbi kalanduspiirkondades sotsiaalselt kaasavat jätkusuutliku arengu mudelit, innustavad noori ja naisi tegelema uute äriprojektidega ning panustavad innovatsiooni, taristute uuendamisse, investeerimisse ja majanduse mitmekesistamisse ning kohalike majandamiskavade koostamisse kalurite endi poolt; kutsub komisjoni üles tugevdama pädevate asutuste rolli ja funktsioone uute uuenduslike tegevuste arendamisel ning tihedas koostöös valdkonna eri ettevõtjatega;

14.  palub komisjonil aidata tugevdada kalurikogukondade rolli kohalikus arengus ning kohalike kalavarude ja merendustegevuse juhtimisel;

15.  kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu naiste erilisele tähtsusele rannikupiirkondade majanduses ja vastavalt tegutsema, nagu see juba toimub agrotööstuses; nõuab, et tunnustataks panust, mille naised annavad SKPsse mitmesuguste abitööde tegijatena, ning nende eriti olulist panust kodumajapidamistes, kus soopõhine tööjaotus tavapäraselt tähendas seda, et kalapüük oli vaid meeste amet; nõuab, et kõigil tasanditel ametialaselt tunnustataks naiste traditsioonilisi rolle antud sektoris ning käivitataks sihtotstarbelised programmid naisettevõtjate toetamiseks antud valdkondades;

16.  kutsub komisjoni üles edendama ja toetama investeeringuid kalandussektori mitmekesistamisse lisategevuste arendamise ja valdkonnas leiduvate karjäärivõimaluste mitmekesistamisega, investeerides näiteks laevadesse, ohutusseadmetesse, koolitusse, kalandussektori keskkonnateenustesse ning kultuuri- ja haridustegevusse, pannes erilist rõhku keskkonna kaitsele ja säästva majanduskasvu edendamisele; rõhutab, et peaeesmärk peab olema rahastada tegevusi, mis on sotsiaalselt, ökoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad ning võivad luua töökohti, eriti noortele ja naistele; rõhutab, et merevesiviljelus sobib kokku rannapüügiga äärepoolseimates piirkondades ja täiendab seda, ning palub komisjonil toetada kasvatus- ja sordiaretusviise subtroopika- ja troopikapiirkondade soojades vetes; kutsub komisjoni üles tähtsustama naiste rolli mittetööndusliku rannapüügi ja kõigi sellega seotud tegevuste juures;

17.  kutsub komisjoni andma impulssi kalapüügiturismi käivitamisele ja arendamisele, et rakendada selle valdkonna potentsiaaliga sobivat mitmekesist äristrateegiat ja tulemuslikumalt rahuldada tema vajadusi, arendades uut turismiliiki, mille juures on muu hulgas esmatähtsad kvaliteet, paindlikkus, uuenduslikkus ning kalanduspiirkondade ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamine ning keskkonna ja inimeste tervise kaitse; lisaks kutsub komisjoni üles edendama ja toetama investeeringuid kalandussektorisse turismivaldkonnas, et luua erinevaid turismivorme – edendada mittetöönduslike kalatoodetega seotud kokakunsti, õngitsemisturismi, veealust ja sukeldumisturismi jms, kasutades jätkusuutlikult ära kaluripärandi ja konkreetse kalanduspiirkonna tüüpilised jooned;

18.  juhib tähelepanu merespordiharrastuste kasvavale tähtsusele kohalike kogukondade tugevdamisel, eriti väljaspool hooaega, pidades silmas uusi allvee-, sukeldumis- ja muid merespordialasid (nt lainelauasõit ja bodyboarding);

19.  kutsub komisjoni üles kalandusturismi käivitamise ja arengu ergutamiseks aktiivselt edendama ja toetama investeerimist kalandussektori mitmekesisuse suurendamisse kultuuri ja kunsti valdkonnas osana traditsioonilisest pärandist (käsitöö, muusika ja tants) ning toetama investeerimist traditsiooni, ajaloo ja kalastuspärandi kui sellise (kalapüügivahendid, võtted, ajaloolised dokumendid jms) edendamisse muuseumide avamise ja rannapüügiga tihedalt seotud näituste korraldamise kaudu;

20.  kutsub komisjoni uurima võimalust kasutada püügilaevu mitmeks otstarbeks, nii et need saaksid püügifunktsiooni säilitades tegeleda ka muu, puhke- ja turismimajandusega seonduvaga (näiteks mereteabepäevad, töötlemise, koolituse või kokakunstiga seotud tegevused jne), sarnaselt maapiirkondades toimivate talukoolide või põllumajandusturismiga;

21.  palub komisjonil ja liikmesriikidel oma asutuste kaudu tagada, et väikesemahuline rannapüük saaks õiglasel määral osa EMKFi rahastamisest, eriti selle suhtes kehtestatud halduspiiranguid arvestades;

22.  kutsub komisjoni looma meetmeid, mis soodustaksid ja edendaksid merega seotud kutsealade vahelist liikuvust;

23.  nõuab avalikust eelarvest rahastatavate teadusuuringute ja projektide tulemuste teatavatel tingimustel avalikustamist ning olemasolevate merd ja ookeane käsitlevate andmete tõhusama avalikustamise ja kättesaadavuse tagamist ning praegu majanduskasvu ja innovatsiooni pidurdavate haldustakistuste kõrvaldamist;

24.  nõuab, et komisjon täiustaks eeskirju ja juurutaks mehhanismid järelevalveks selle üle, et väikesemahulisele kalapüügile jaotataks jagatud liikide osas õiglased püügikvoodid;

25.  rõhutab, et kalapüügi peamine tulemus on kala ise ning et on väga tähtis täiustada mitmesuguseid kala kasutamise viise, muu hulgas konservide tootmist ja kalaga kaasnevate toodete kasutamist; kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama ja toetama investeeringuid kalanduse mitmekesistamisse kohalike kalatoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas ning soodustama kohalike turunduskanalite arendamist, selliste toodete reklaamimist värskele toodangule omistatavate selgelt eristatavate kohalike sümbolite ja/või kaubamärkide abil, ning toetama niisugusel eesmärgil loodavaid kohalikke äriprojekte; rõhutab, et sellelaadne innovatsiooni toetamine peab eeskätt hõlmama kohalike kalatoodete kvaliteeti tagavate etikettide ja pitserite väljatöötamist;

26.  nõuab suuremat paindlikkust alla 12 meetri pikkuste laevade püügipäevikute küsimuses, eriti seoses dokumentide 48 tunni jooksul väljasaatmise nõudega, kuna see tekitab olulist halduskoormust; teeb ettepaneku vabastada sellest kohustusest laevad, mis müüvad kogu oma kala enampakkumisel, millisel puhul saaks vajaliku teabe kätte ilma asjatut halduskoormust põhjustamata;

27.  õhutab looma merekaitsealasid, mis edendavad kalavarude jätkusuutlikkust ning hõlbustavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrollimist ja tõkestamist; toonitab, et EL peab pakkuma liikmesriikidele selles osas asjakohaseid suuniseid, koordineerimist ja tuge;

28.  nõuab kindlat toetust naiste tööle, kuna naistel on mittetöönduslikus kalapüügis tähtis osa; rõhutab eriti naiste täidetavaid keskseid tööprotsesse töötlemisahelas ja nende keskset tähtsust karp- ja koorikloomade püügil;

29.  märgib, et äärepoolseimates piirkondades toimuv rannapüük kuulub selle oluliste lisakulude tõttu EMKFi raames kehtiva hüvitamiskorra alla; palub komisjonil täiendada nimetatud korda äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud erimehhanismiga sarnaselt põllumajandussektoris kehtiva POSEI programmiga;

30.  palub komisjoni aidata tuua avalikesse toitlustuskohtadesse (haridusasutused, haiglad, restoranid jne) mittetöönduslikul kalapüügil, karp- ja koorikloomade püügil ning väikesemahulises, säästvas ja ekstensiivses vesiviljeluses toodetud värskeid toiduaineid;

31.  rõhutab, et äärepoolseimatel piirkondadel on nende kaugusest ja saarelisusest tingitud erisused; rõhutab, et sellised erijooned muudavad rannapüügi neis piirkondades kallimaks ning et sellised lisakulud tuleks EMKFi raames täielikult hüvitada;

32.  rõhutab, et äärepoolseimate piirkondade rannapüügilaevastikud koosnevad pahatihti vanadest alustest, mis tekitab probleeme mereohutusega; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 508/2014 (EMKFi kohta) läbivaatamiseks, et lubada toetada äärepoolseimates piirkondades väikesemahulisel rannapüügil kasutatavate laevade uuendamist tingimusel, et nende võimsus ei suurene;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles läbipaistvuse, innovatsiooni ja arengu edendamiseks tegema kättesaadavaks merendus- ja ökoloogiaalased andmed ning tagama kõigile huvitatud osapooltele juurdepääsu avaliku sektori kaasrahastamisega saadud teaduslikule teabele;

34.  rõhutab, et ookeanide ning ranniku- ja rannikulähedaste alade potentsiaal on arengu, tööhõive, energiavarustuse sõltumatuse, innovatsiooni ja säästva arengu seisukohalt suures osas läbi uurimata; on seisukohal, et kui EL tunnistab seda potentsiaali ja nende alade tähtsust, muudab see ranniku-, saare- ja äärepoolseimad piirkonnad atraktiivsemaks ja ergutab nende arengut;

35.  väljendab muret seoses programmi „Horisont 2020“ rakendamisega meremajanduse valdkonnas, kuna see on Euroopa tasandil peamine teadusuuringute ja innovatsiooni arengu programm; toetab programmi „Horisont 2020“ raames meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonna loomist, mis aitab rahvusvaheliste avaliku ja erasektori partnerluste kaudu tugevdada rannikupiirkondades toimuvaid tegevusi;

36.  toetab innovatsiooniks ja meremajanduse kasvuks määratud vahendite kasutamist alusuuringute, teadus- ja arendustegevuse, koolituse, ettevõtete asutamise, keskkonnakaitse ning uuenduslike toodete ja protsesside turuletoomise rahastamiseks;

37.  palub komisjonil toetada algatusi selliste projektide rahastamise vahetuks juhtimiseks, mille põhirõhk lasub rannapüügil ja rannikupiirkondade arengul;

38.  rõhutab, kui tähtsad on sellised säästvat kalapüüki toetavad keskkonnakaitsevahendid nagu üksikute projektide keskkonnamõju hindamine ning strateegiate, kavade ja programmide keskkonnamõju strateegiline hindamine;

39.  rõhutab integreeritud merenduspoliitika tähtsust kalapüügist sõltuvate piirkondade jaoks ning mõistab vajadust üha rohkem panustada meremajanduse strateegiasse; eesmärk on toetada pikemas perspektiivis kõigi mere ja merendusega seotud valdkondade jätkusuutlikku kasvu, tunnistades merede ja ookeanide kui üldiselt ja eriti rannikupiirkondades tööhõivet loovate jõujaamade tähtsust;

40.  rõhutab, et ranniku- ja saarepiirkonnad ning äärepoolseimad piirkonnad on innovatsiooni arengus kesksed osalejad ning nad tuleb kaasata meremajanduse arengu igas etapis;

41.  rõhutab, kui tähtis on EMKF, mis keskendub eriti mitmekesistamisele ja innovatsioonile kalandussektoris, eesmärgiga toetada keskkonnasäästlikku, innovaatilist, konkurentsivõimelist, tõhusat ja teadmistepõhist kalandust; toetab vajadust tugevdada Euroopa Kalandusfondi neljanda telje rahastamist, et toetada kalurikogukondade liikmeid ja tõsta uute tegevuste arendamisega nende elatustaset; palub komisjonil võimalikult kiiresti valideerida EMKFi piirkondlikud fondid;

42.  rõhutab, kui tähtis on tugevdada sidemeid kohalike kogukondade ja ülikoolide/tehnokeskuste vahel, kuna need annavad otsustava panuse ettevõtlusinkubaatorite loomisse, mis aitavad genereerida merendusvaldkonnas uusi äriideid;

43.  kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama projekte, mis toetavad innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu tugevdamist, mille eesmärk on uute toodete, seadmete ja võtete ning uute või täiendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide väljatöötamine või kasutuselevõtmine; palub komisjonil edendada ja innustada teabe ja heade tavade vahetamist eri püügipiirkondade vahel, et toetada uuenduslike ja säästvate püügiviiside väljatöötamist; sellega seoses peab väga tähtsaks kasutada merenduse ja kalanduse ametikoolides ettevõtjate koolitamise ja mitmekesistamise mooduleid;

44.  kutsub komisjoni õhutama kalandusest sõltuvates piirkondades uute innovaatiliste ettevõtete loomist, pakkudes stiimuleid ettevõtluseks ja merendussektoris häid eduvõimalusi omavate idufirmade loomiseks, millega aidataks tavapärast rannapüüki mitmekesistada, töökohti luua ja elanikke neisse piirkondadesse juurde tuua või hoida neid sealt lahkumast;

45.  palub, et komisjon kasutaks püügiviiside ja -vahendite kohta seadusandlike ettepanekute esitamisel selektiivset lähenemisviisi, et võtta arvesse püügiviiside ja -vahendite tegelikku mõju iga asjaomase piirkonna mittetöönduslikele kalavarudele; palub komisjonil tagada kõigi seadusandlike algatuste mõjude põhjalik eelhindamine, milles võetakse arvesse iga püügipiirkonna erisusi; leiab, et mitteselektiivsel lähenemisel püügiviiside ja -tehnikate kasutamisele on juba niigi tõrjutud saare- ja rannikukogukondadele rängad tagajärjed, see süvendab rahvastikukadu ning takistab arengut ja innovatsiooni; leiab, et väikesemahulise rannapüügi puhul tuleks rakendada positiivset diskrimineerimist; on seisukohal, et selline käsitus nagu näiteks triivvõrkude keelustamise ettepaneku puhul, näitab seda, et komisjon alles kohandab ennast sellise reformitud ÜKPga, mille kaasseadusandjad otsustasid vastu võtta; tuletab komisjonile meelde tema kohustust toimida uues ÜKP määruses sätestatud piirkondliku jaotuse raamistikus;

46.  märgib, et rannikumere ökosüsteemid on tundlikud, ning nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt vastavalt ettevaatuspõhimõttele igasuguse sellise tegevuse hindamist, mis võiks mõjutada kalavarude jätkusuutlikkust (näiteks mereveod, jäätmed, transport, põhjaveereostus, puurimine või rannikule uute turismirajatiste ehitamine);

47.  soovitab komisjonil lugeda esmatähtsaks ELi rannapüügi ja väikesemahulise kalapüügi sotsiaalmajanduslik tähtsus, laevastikuosade määratlemise alternatiivsete viiside vastuvõtmine ning tegevuse mitmekesistamine kalapüügist suuresti sõltuvates rannikupiirkondades; märgib, et tähtis on koguda piisavalt teaduslikku teavet, mis hõlbustaks väikesemahulise kalapüügi paremat haldamist ning selle kujundamist bioloogiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlikuks;

48.  palub komisjonil kiirendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist käsitleva sotsiaalpartnerite kokkuleppe ülevõtmist ja selle muutmist nõuetekohaseks ELi õigusaktiks;

49.  palub komisjonil kooskõlas Vahemere määruses sätestatud püügivahendite ekspertklassifikatsiooniga võtta arvesse traalvõrkude ja nootade erinevusi, et uusimate teadussoovituste valguses paremini sätestada mõlema püügivahendi säästev kasutamine;

50.  palub komisjonil tagada rannapüügi jaoks oluliste kalavarude seisundi hindamise läbivaatamine ning rõhutab vajadust analüüsida väikesemahulise kalapüügi mõjusid kalavarudele, unustamata ka laiemalt, näiteks tuunipüügil kasutatavaid püügiviise ning arvestades, et rannapüügil püütavad liigid, mis küll moodustavad kogupüügist vaid väikese osa, on sotsiaalmajanduslikus mõttes väga väärtuslikud ja väga olulised nende kalurite püsimajäämiseks, kelle igapäevane sissetulek sellistest liikidest sõltub;

51.  on mures tavapäraste püügiviiside ja -oskuste kadumise pärast rannikukogukondi mõjutavate sobimatute eeskirjade tõttu;

52.  palub komisjonil muuta sätet, milles käsitletakse kalavõrkude selliseid tehnilisi näitajaid nagu võrgusilma minimaalne suurus, võrgu kõrgus, kaugus kaldast ja sügavus, mille puhul võrku võib kasutada – kõike seda tasakaalustatuma väljapüügi ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks;

53.  liikmesriikide piirialade geograafiliste erisuste arvessevõtmiseks palub komisjonil muuta kehtiva määruse sätteid, millega nähakse ette kaugus kaldast ja sügavus, mille puhul võib püügivahendeid kasutada;

54.  rõhutab vajadust muuta 2006. aastal vastu võetud Vahemere määrust, milles käsitletakse Vahemere kalavarude säästvaks kasutamiseks võetavaid haldusmeetmeid ning sätestatakse eeskirjad püügivahendite tehniliste näitajate ja kasutusviiside kohta; on seisukohal, et see määrus tuleb viia kooskõlla uue ühise kalanduspoliitikaga ja eriti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga, arvestades seejuures, et Vahemere basseinis tegutsevad ka kolmandad riigid;

55.  rõhutab liikmesriikide vahelise tulemusliku kooskõlastamise vajalikkust selle tagamiseks, et kaluritele antaks õigeaegset ja põhjalikku teavet kehtivate eeskirjade rakendamise ja muutmise kohta;

56.  palub komisjonil ühtekuuluvuspoliitika kontekstis edendada projekte, mis aitavad kaitsta ranniku- ja saarepiirkondi kui traditsioonilise, kultuurilise ja ajaloolise kalandus- ja merenduspärandi alasid;

57.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles subsideerima ELi rahalistest vahenditest almadraba-püüniste säästvuse sertifitseerimist, et edendada selle püügiviisi tunnustamist ja kasutamist;

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 419, 16.12.2015, lk 167. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0438. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0291. (4) ELT C 75, 26.2.2016, lk 24.