Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 25. novembril 2015(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2016, mille komisjon võttis vastu 9. märtsil 2016 (COM(2016)0152),

–  võttes arvesse 16. märtsil 2016 vastu võetud ja 17. märtsil 2016 Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta (07068/2016 – C8-0122/2016),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0130/2016),

A.  arvestades, et massiline pagulaste ja rändajate sissevool Euroopasse on loonud erandliku olukorra, kus suur hulk inimesi vajab liidu enda territooriumil kiirelt humanitaarabi; arvestades, et selline erakorraline olukord on seadnud kõige enam mõjutatud liikmesriikide reageerimissuutlikkuse suure surve alla; arvestades, et siiani puudus asjakohane liidu tasandi rahastamisvahend, mille kaudu tegeleda katastroofis kannatada saanute humanitaarvajadustega liidu territooriumil;

B.  arvestades, et komisjon esitas 2. märtsil 2016 ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, mille abil lünk täita ja lisada olemasolevatele vahenditele võimalus tegeleda humanitaarvajadustega liidu territooriumil; arvestades, et see määrus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1, mis ei näe ette Euroopa Parlamendi osalemist otsustusprotsessis; arvestades, et nõukogu võttis määruse (EL) 2016/369 vastu 15. märtsil 2016;

C.  arvestades, et seejärel esitas komisjon paranduseelarve projekti, et luua selle vahendi jaoks eelarves struktuur ja teha koheste rahastamisvajaduste katteks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 3 tehtavate ümberpaigutuste kaudu kättesaadavaks 100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 80,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid;

D.  arvestades, et komisjoni hinnangul on uue vahendi jaoks vaja 2016. aastal 300 miljonit eurot ning edasi 2017. aastal 200 miljonit eurot ja 2018. aastal samuti 200 miljonit eurot, kuid rändajate ja pagulaste voo jätkumine senisel tasemel tähendaks, et vajadused tõenäoliselt kasvavad;

E.  arvestades, et komisjon tegi samuti ettepaneku suurendada Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu Europolis ning eraldada selleks kahe miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (paigutatakse ümber Sisejulgeolekufondi vahenditest);

1.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut võimaldada eraldada liidu eelarvest vahendeid erakorralise abi pakkumiseks liidu territooriumil, et tegeleda praeguse pagulaskriisi humanitaartagajärgedega; juhib tähelepanu rändajate ja varjupaigataotlejate järjest halvenevale olukorrale, mis on tingitud eelkõige Euroopa riikide koordineerimata tegevusest ning mis muudab erakorralise abi seda vajalikumaks ja pakilisemaks; rõhutab vajadust olla solidaarne liikmesriikidega, kelle territooriumil selline erakorraline olukord on tekkinud;

2.  võtab teadmiseks komisjoni poolt kiirmeetmena välja pakutud lahenduse; märgib, et pärast kahe usaldusfondi ja Türgi pagulasrahastu loomist on uus ad hoc mehhanism paigas, kuid puudub üldine strateegia pagulaskriisiga toimetulemiseks ning parlamendi eesõigusi kaasseadusandjana ei ole täielikult arvesse võetud; juhib tähelepanu murettekitavale asjaolule, et uue vahendi aluseks ei olnud seadusandliku tavamenetluse raames käsitletav komisjoni ettepanek võtta vastu määrus; rõhutab, et parlament on tegutsenud alati konstruktiivselt ja kiirelt, et toetada kõiki pagulaskriisiga seotud algatusi, ning seda tehakse ka nüüd paranduseelarve kiire vastuvõtmisega;

3.  on seisukohal, et ette tuleks näha jätkusuutlikum õigus- ja eelarveraamistik, et võimaldada vajaduse korral ka tulevikus liidu territooriumil humanitaarabi anda; märgib, et erakorralist rahalist abi, mille eesmärk on reageerida kriisidele ja ettenägematutele asjaoludele, tuleks selle olemusest tingitud põhjustel eraldada erivahenditest ja väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid;

4.  peab kiiduväärseks komisjoni lubadust mitte paigutada ümber välishumanitaarabiks ette nähtud eelarvevahendeid; märgib, et komisjon on teinud ettepaneku paigutada uue vahendi alusel tehtava esimese osamakse jaoks ümber Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringud, mis olid määratud pagulastega tegelemise koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel; on veendunud, et kogusummat ei saa katta vahendite ümberpaigutustest, mõjutamata seejuures Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tööd, mis satub käesoleval aastal niikuinii veel suurema surve alla ja võib vajada tugevdamist, kui ümberpaigutamiskava täie hooga käima läheb; on seega seisukohal, et kõnealuse 100 miljoni euro eraldamise näol peab olema tegemist vahendite võimalikult kiire kättesaadavaks tegemisega, mis tuleb hiljem kompenseerida; märgib, et rubriigis 3 ei ole enam mingit varu ning paindlikkusinstrumendi 2016. aasta vahendid on täielikult ära kasutatud; toetab seetõttu ettenägematute kulude varu kasutuselevõttu käesoleva aasta ülejäänud summa katmiseks nii vara, kui vaja, ning palub komisjonil esitada sellekohane ettepanek; leiab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära tõstmine rubriigis 3 on paratamatu, kui kavatsetakse tegeleda kõikide pagulas- ja rändekriisiga seotud vajadustega;

5.  kiidab heaks Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu suurendamise Europolis, pidades silmas praegust julgeolekuolukorda Euroopa Liidus; märgib, et selline jõutäiendus lisandub Europoli õigusraamistiku hiljutise läbivaatamise käigus kokku lepitud ressursside suurendamisele;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon jätaks kõik asutused, kes tegelevad rände ja julgeolekuga laiemalt, välja töötajate arvu 5 % suuruse vähendamise kavast, kuna need asutused on kõik alamehitatud, võttes arvesse viimase kahe aasta jooksul meeletult kasvanud töömahtu ja lisandunud ülesandeid; palub komisjonil tagada tasakaal justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel, austades nende töökoormust ja ülesandeid;

7.  kinnitab olukorra pakilisust silmas pidades oma valmisolekut võtta vastu komisjoni esitatud paranduseelarve projekt nr 1/2016;

8.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta heaks;

9.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2016 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 48, 24.2.2016. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (6) ELT L 70, 16.3.2016, lk 1.