Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse president Muhammadu Buhari pöördumist Euroopa Parlamendi poole 3. veebruaril 2016,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja varasemaid avaldusi olukorra kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi olukorra kohta Nigeerias, sh 9. veebruari 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri varasemaid avaldusi olukorra kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu varasemaid avaldusi olukorra kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Nigeeria Liitvabariigi välisministri avaldusi Brüsselis 15. märtsil 2016. aastal toimunud kuuendal Nigeeria-ELi ministrite tasandi dialoogil,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mail 2014 jõustunud otsust lisada Boko Haram ELi terroriorganisatsioonide loendisse,

–  võttes arvesse Cotonou lepingu teist, ajavahemikku 2007–2013 hõlmavat muutmist, mille Nigeeria ratifitseeris 27. septembril 2010,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983,

–  võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki (Õigus mõtte -, südametunnistuse- ja usuvabadusele) sätteid usuvabaduse kaitse kohta,

–  võttes arvesse Nigeeria 2015. aasta märtsi presidendivalimiste tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 29. septembri 2015. aasta aruannet, milles käsitletakse Boko Harami poolt toime pandud rikkumisi ja kuritarvitusi ning mõju inimõigustele asjaomastes riikides,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris 16. aprillil 1991,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali aruannet „Nigeria: Still waiting for justice, still waiting for change. Government must prioritise accountability in the north-east“ („Nigeeria: ikka veel õigusemõistmise ja muutusteta. Valitsus peab seadma esmatähtsaks vastutuse riigi kirdeosas“),

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 2016. aasta jaanuari aruannet Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Nigeeria oma tohutute ressurssidega on Aafrika suurima majanduse ja suurima elanikkonnaga kultuuriliselt mitmekesine riik; arvestades, et Nigeeria etendab keskset osa piirkondlikus ja Aafrika poliitikas ning suunab piirkondlikku integratsiooni Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) kaudu; arvestades, et Nigeeria on ühtlasi maailma kõige ebavõrdsemate riikide seas, kus ulatuslik korruptsioon põhjustab olulisel määral majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, ja et riigi julgeolekut ohustab vägivaldne äärmusrühmitus Boko Haram;

B.  arvestades, et aastaid kestnud sõjalise diktatuuri, korruptsiooni, poliitilise ebastabiilsuse ja halva valitsemise tagajärjel ei ole investeeringud riigi taristutesse, haridusse ja sotsiaalteenustesse olnud piisavad, ja arvestades, et see kahjustab Nigeerias jätkuvalt sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi;

C.  arvestades, et rohkem kui kuus nigeerlast kümnest elab ära vähem kui kahe USA dollariga päevas; arvestades, et niisugune äärmuslik vaesus on veelgi teravam riigi põhjaosas, mis on kõige vähem arenenud; arvestades, et vaesus süvendab otseselt sotsiaalset lõhet, usuvaenu ja piirkondlikke erinevusi; arvestades, et Nigeeria Gini indeks on järsult kasvanud ja jõudis 2010. aastal 48,8-ni;

D.  arvestades, et organisatsioon Transparency International paigutas Nigeeria oma 2015. aasta korruptsiooni tajumise indeksis 175 riigi seas 136. kohale; arvestades, et mõningate hinnangute kohaselt varastatakse Nigeerias igal aastal 3–8 miljardi USA dollari väärtuses naftat;

E.  arvestades, et kuigi president Buhari võttis 2015. aasta märtsis võimu üle rahumeelselt, ohustavad rahu ja stabiilsust Nigeerias vägivaldse äärmusrühmituse Boko Harami poolt toime pandud rünnakud, tapmised ja inimröövid, madala ülemaailmse naftahinna tõttu virelev majandus, nõrgad poliitilised institutsioonid, ebaõnnestunud võitlus korruptsiooni vastu ning lahendamata konfliktid Nigeri jõe deltas ja Nigeeria keskosas (nn Middle Belt);

F.  arvestades, et Boko Haram tappis aastatel 2014–2015 vähemalt 8 200 tsiviilelanikku; arvestades, et hinnanguliselt on Boko Harami mässulised sundinud kodust lahkuma enam kui 2,6 miljonit inimest ja mõjutanud rohkem kui 14,8 miljonit inimest;

G.  arvestades, et terrorism on üleilmne oht, kuid rahvusvahelise kogukonna suutlikkus teha Boko Harami vastu võitlemisel Nigeeria ametivõimudega koostööd sõltub täiel määral uue administratsiooni usaldusväärsusest, vastutusest ja läbipaistvusest; arvestades, et valitsuse suutmatus teha lõpp karistamatusele sõjakuritegude eest kõrgeimal tasandil on riigis endiselt suur probleem; arvestades, et president Buhari on lubanud algatada nendes küsimustes uurimised;

H.  arvestades, et Boko Harami eesmärk on luua Nigeerias täielik islamiriik, sh rakendada kogu riigis kriminaalasjades šariaadikohtuid ning keelustada lääneliku hariduse andmine; arvestades, et Boko Haram on röövinud naisi ja tütarlapsi, et sundida neid korraldama enesetapurünnakuid; arvestades, et hiljutised enesetapjate pommirünnakud, sh need, mis toimusid Nigeeria kirdeosas 16. märtsil, 11. veebruaril ja 31. jaanuaril 2016, on põhjustanud kümnete inimeste surma;

I.  arvestades, et seksuaal- ja soopõhine vägivald ning vägivald lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI-) inimeste vastu on Nigeeria kirdeosa probleemsetes piirkondades ikka veel levinud, ja arvestades, et põhiõiguste olukord (nt tütarlaste ja naiste haridus, sotsiaalne õiglus ja riigitulude õiglane jaotamine ühiskonnas), nagu ka korruptsiooni vastane võitlus on järsult halvenemas;

J.  arvestades, et Boko Haram röövis 14.–15. aprillil 2014 Nigeeria kirdeosas asuvast Chiboki koolist 270 koolitüdrukut, ja arvestades, et enamik neist on ikka veel kadunud; arvestades, et nende saatuse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid kardetakse, et enamik neist kas sunniti abielluma mässulistega või hakkama ise mässuliseks, langes soolise vägivalla ohvriks või müüdi orjaks, ja et mittemoslemist tütarlapsed sunniti pöörduma islami usku; arvestades, et Boko Haram on alates 2009. aastast röövinud enam kui 2000 naist ja tütarlast, sh umbes 400 neist Borno osariigis asuvast Damasakist 24. novembril 2014;

K.  arvestades, et Nigeeria sõjavägi teatas 6. aprillil 2016, et kolme eelnenud nädala jooksul andis alla vähemalt 800 võitlejat; arvestades, et Nigeeria väed on alates 26. veebruarist 2016 Nigeeria, Tšaadi ja Kameruni vahelises mägises piirkonnas asuval Boko Harami territooriumil toimunud reidide käigus päästnud 11 595 pantvangi;

L.  arvestades, et röövitud koolitüdrukute katsumused on paljastanud laialdasemaid probleeme, k.a järjepidev koolide ründamine, õpetajate nappus ja pakiline vajadus rahvusvahelise rahastamise järele, et purustatud hooneid parandada ja taastada; arvestades, et haridusvõimaluste puudumine tähendab, et mõned lapsed ei ole enam aastaid koolis käinud;

M.  arvestades, et Boko Harami vägivaldne äärmuslus on valimatu ja põhjustanud vägivallalainega tohutuid kannatusi igast usust ja rahvusest inimestele; arvestades, et eelmisel aastal suurenes teadete kohaselt Nigeeria põhjaosas tapetud kristlaste arv;

N.  arvestades, et Middle Belti piirkond on kannatanud aastaid kestnud etniliste ja usukogukondade vaheliste majandus- ja poliitiliste pingete tõttu, ja et viimasel ajal on vägivalda õhutanud rändavate ja põldu harivate kogukondade vaheline võitlus võimu ja juurdepääsu pärast maale;

O.  arvestades, et nafta- ja gaasisektor on jätkuvalt Nigeeria peamised sissetulekuallikad, ehkki riigi majanduslikust rikkusest saadav kasu jaguneb väga ebavõrdselt; arvestades, et vaesuse ja tööpuuduse määrad on Nigeeria põhjaosas märkimisväärselt suuremad kui naftarikkas lõunas; arvestades, et Maailmapanga andmetel on Nigeeria kaotanud alates 1960. aastast korruptsiooni tõttu hinnanguliselt 400 miljardi USA dollari väärtuses naftatulusid ja viimase kahe aasta jooksul on läinud Nigeeria riigikassast kaduma veel 20 miljardi USA dollari väärtuses naftaraha;

P.  arvestades, et presidendi kantselei lõi spetsiaalse uurimisrühma, et uurida väidetavaid julgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste rikkumisi, sh tapmisi, piinamisi ja sunniviisilisi kadumisi;

Q.  arvestades, et Nigeeria senatis on praegu arutamisel kavandatav õigusakt, mille eesmärk on karistada „solvavate avalduste“ levitamise eest sotsiaalmeedias ning valitsuse või teiste kritiseerimise eest trüki- või elektroonilises meedias;

1.  väljendab heameelt võimu rahumeelse ülemineku üle Nigeerias pärast presidendivalimisi ning tunneb rõõmu president Buhari ja tema valitsuse ambitsioonikat reformikava ümbritsevate suurte ootuste üle;

2.  on sügavalt mures Nigeeria ees seisvate märkimisväärsete sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste ja julgeolekuprobleemide pärast ning peab kahetsusväärseks tegelike edusammude puudumist võitluses korruptsiooni vastu, mis on Nigeeria ühiskonda aastakümneid kimbutanud;

3.  tunnistab, et Nigeerial on potentsiaali saada Aafrikas majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks, kuid riigi arengut on pärssinud halb majandusjuhtimine, nõrgad demokraatlikud institutsioonid ja väga suur ebavõrdsus; nõuab samuti, et Euroopa Liit ja liikmesriigid täidaksid oma lubaduse anda igakülgset poliitilist, arengu- ja humanitaarabi, et toetada valitsuse kõikide tasandite programme, millega võideldakse vaesuse, noorte tööpuuduse ja naiste nõrga positsiooni vastu;

4.  on veendunud, et võitlust korruptsiooni vastu peavad juhtima Nigeeria ametivõimud, ning on veendunud, et vastasel juhul ootab riiki aastaid jätkuv vaesus, ebavõrdsus, mainekahju, vähenenud välisinvesteeringud ning noorte inimeste võimaluste kahjustamine; pakub lisaks oma toetust selle eesmärgi saavutamiseks ning korruptsiooni ja terrorismi vaheliste seoste purustamiseks;

5.  kiidab Buhari valitsuse tehtud jõupingutusi seoses korruptsioonivastase võitluse tugevdamisega ning korraldusega, et kõik valitsuse finantstehingud peavad toimuma läbi ühe pangakonto, et teostada kulutuste üle järelevalvet; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid, et tõhusalt takistada ebaseaduslikke rahavooge, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, ning edendaksid demokraatlikku rahvusvahelist koostööd maksuküsimustes;

6.  väljendab solidaarsust Nigeeria rahvaga, kes kannatab Boko Harami terroriaktide tõttu, mis on toonud kaasa tuhandete inimeste surma ja enam kui kahe miljoni inimese ümberasustamise; nõuab, et Nigeeria valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed, et tagada tsiviilelanike kaitse kooskõlas riigi piirkondlike ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate kohustustega, muu hulgas käivitades selliste kuritegude tervikliku, sõltumatu ja tulemusliku uurimise;

7.  mõistab teravalt hukka Boko Harami hiljutise vägivalla ja rünnakud ning palub föderaalvalitsusel kaitsta riigi elanikkonda ja käsitleda vägivalla algpõhjuseid, tagades kõikidele kodanikele võrdsed õigused, käsitledes muu hulgas ebavõrdsuse, viljakate põllumaade kontrolli, tööpuuduse ja vaesusega seotud küsimusi; on vastu mis tahes vägivaldsele ja humanitaarõigust rikkuvale kättemaksule Nigeeria sõjaväe poolt; väljendab siiski heameelt Nigeeria sõjaväe nn turvakoridori programmi üle, mis on mõeldud Boko Harami võitlejate rehabiliteerimiseks;

8.  taunib süütute naiste, meeste ja laste tapmist, vägistamist ja piinamist ning lapssõdurite värbamist ja ühineb Nigeeria rahvaga nende kindlas soovis võidelda oma riigis kõikide vägivalla vormide vastu;

9.  palub Nigeeria valitsusel koostada tervikliku strateegia terrorismi aluspõhjuste käsitlemiseks ning uurida antud lubaduste kohaselt tõendeid selle kohta, et Nigeeria sõjavägi võib olla pannud toime inimõiguste rikkumisi; väljendab heameelt 2016. aasta maisse kavandatud Abuja julgeolekualase tippkohtumise üle ning palub kõigil sidusrühmadel leida konkreetsed ja toimivad lahendused, mis aitaksid võidelda terrorismi vastu, seadmata ohtu inimõiguste austamist ja demokraatiat; toonitab piirkondliku koostöö tähtsust Boko Harami ohu käsitlemisel;

10.  nõuab rahvusvahelist uurimist ÜRO egiidi all, et määrata kindlaks kolmandate riikide vastutus selles piirkonnas terrorirühmituste (nagu Boko Haram) moodustamise ja rahastamise eest;

11.  on veendunud, et Chiboki koolitüdrukute röövimise teine aastapäev 14. aprillil peaks andma Nigeeria valitsusele ja rahvusvahelisele kogukonnale uut indu nende kohese ja tingimusteta vabastamise, samuti 2014. aasta novembris Damasaki linnas röövitud 400 naise ja lapse ning kõigi muude röövitud naiste ja laste vabastamise kindlustamiseks;

12.  palub ametiasutustel tagada kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste hea kättesaadavus naiste ja tütarlaste jaoks;

13.  võtab murelikult teadmiseks rünnakud Põhja-Nigeeria koolide vastu, mistõttu lastel puudub juurdepääs haridusele ning suureneb radikaliseerumise oht, millele panustavad vägivaldsed äärmusrühmitused, nagu Boko Haram;

14.  märgib, et Boko Haram on rünnanud valimatult moslemeid, kristlasi, muude usundite järgijaid ning mitte ühtegi usundit järgivaid inimesi, ning mõistab hukka vägivallalaine, sh usuinstitutsioonide ja usklike sihtmärgiks võtmise;

15.  mõistab lisaks hukka rünnakud farmerite vastu ning etnilised konfliktid karjakasvatajate ja farmerite vahel Nigeeria keskosas (nn Middle Belt), eelkõige Plateau ja Taraba osariigis, mida on iseloomustanud rasked inimõiguste rikkumised ja milles on alates 2014. aastast hukkunud tuhandeid inimesi;

16.  palub Nigeeria valitsusel ja rahvusvahelistel partneritel suurendada investeeringuid karjakasvatajate ja farmerite vaheliste konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks, toetades koostööd jagatud majandus- ja loodusressursside haldamise algatuste kaudu;

17.  palub president Buharil tagada, et tema valitsus kaitseks nigeerlaste õigust vabalt usku praktiseerida ning laiemalt kõikide kodanike õigusi kooskõlas riigi seaduste ja põhiseadusega, ning palub Nigeeria usujuhtidel aidata võidelda äärmusluse ja radikaliseerumise vastu;

18.  nõuab, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid jätkaksid Nigeerias diplomaatilisi jõupingutusi, et saavutada rahu, julgeolek, hea valitsemine ning inimõiguste austamine; nõuab eelkõige, et nad jätkaksid poliitilist dialoogi Nigeeriaga vastavalt muudetud Cotonou lepingu artiklile 8 ning pööraksid sellega seoses tähelepanu küsimustele seoses üldiste inimõigustega, sh mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabaduse ja mittediskrimineerimisega mis tahes alusel, nagu on sätestatud rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides;

19.  palub Nigeeria valitsusel lükata tagasi meelevaldsete petitsioonide ja muude seotud küsimuste keelustamise eelnõu, mis on praegu Nigeeria senatis arutamisel, sest see õõnestab Nigeerias ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust;

20.  palub Nigeeria valitsusel ja piirkondlikel ametivõimudel lõpetada Nigeeria LGBTI-kogukonna kriminaliseerimine ning tagada neile sõnavabadus;

21.  palub Nigeeria valitsusel võtta erakorralisi meetmeid Nigeri jõe deltas, muu hulgas meetmeid ebaseadusliku naftaalase tegevuse lõpetamiseks;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Nigeeria Liitvabariigi presidendile, Aafrika Liidu esimehele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning ECOWASi esindajatele.