Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2898(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0442/2016

Esitatud tekstid :

B8-0442/2016

Arutelud :

PV 13/04/2016 - 17
CRE 13/04/2016 - 17

Hääletused :

PV 14/04/2016 - 7.9
CRE 14/04/2016 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0133

Vastuvõetud tekstid
PDF 222kWORD 112k
Neljapäev, 14. aprill 2016 - Strasbourg
2015. aasta aruanne Türgi kohta
P8_TA(2016)0133B8-0442/2016

Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Türgi 2015. aasta aruande kohta (2015/2898(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet Türgi kohta (SWD(2015)0216),

–  võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta ning nõukogu ja Euroopa Ülemkogu varasemaid asjakohaseid järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2015)0611),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused („ühinemispartnerlus“), ning nõukogu varasemaid, 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta,

–  võttes arvesse 29. novembril 2015. aastal toimunud ELi-Türgi tippkohtumise järgset ühisavaldust ja ELi-Türgi tegevuskava,

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva kohta(1),

–  võttes arvesse 14. detsembril 2015. aastal toimunud valitsustevahelist konverentsi, mille käigus avati ametlikult 17. peatükk (majandus- ja rahanduspoliitika),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eelkõige 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Türgi 2009. aasta eduaruande kohta(2), 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Türgi 2010. aasta eduaruande kohta(3), 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Türgi 2011. aasta eduaruande kohta(4), 18. aprilli 2013. aasta resolutsiooni Türgi 2012. aasta eduaruande kohta(5), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türgis(6), 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Türgi 2013. aasta eduaruande kohta(7), 13. novembri 2014. aasta resolutsiooni Türgi pingeid tekitava tegevuse kohta Küprose majandusvööndis(8), 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta Türgis(9) ning 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni komisjoni Türgit käsitleva 2014. aasta eduaruande kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poolt komisjoni Türgi 2014. aasta eduaruannet käsitlevas resolutsioonis Euroopa Komisjonile esitatud palvet vaadata senine läbirääkimiste pidamise viis läbi ning hinnata, kuidas ELi-Türgi suhteid ja koostööd saaks parandada ja intensiivistada,

–  võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni, sealhulgas selle sätet, mille kohaselt on kõikide liikmesriikide tunnustamine läbirääkimiste vajalik element, ja vajadust, et Türgi rakendaks täielikult Ankara lepingu lisaprotokolli, kaotades kõik kaupade vaba liikumise takistused igasuguste piirangute ja diskrimineerimiseta,

–  võttes arvesse asjaolu, et Türgi ühinemine ELiga sõltub kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega täielikust vastavusest Kopenhaageni kriteeriumitele ja ELi integratsioonivõimest,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 46, milles on sätestatud, et konventsiooniosalised kohustuvad järgima Euroopa Inimõiguste Kohtu lõplikke otsuseid kõigis nende osalusega kohtuasjades,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Süüria kriisi, relvarahu saavutamiseks ja rahumeelseks leppimiseks tehtavaid jõupingutusi ning Türgi kohustusi suurendada stabiilsust ja edendada heanaaberlikke suhteid intensiivsete jõupingutuste abil, mille eesmärk on lahendada veel lahendamata kahepoolsed küsimused, vaidlused ja konfliktid oma naaberriikidega maa- ja merepiiride ning õhuruumi üle, tehes seda kooskõlas ÜRO põhikirjaga ning väärtuste ja põhimõtetega, millele EL on rajatud,

–  võttes arvesse asjaolu, et õigusriigi põhimõtte, sealhulgas eriti võimude lahususe, demokraatia, sõnavabaduse, inimõiguste, vähemuste õiguste ja usuvabaduse austamine on läbirääkimisprotsessis kesksel kohal,

–  võttes arvesse asjaolu, et heaks on kiidetud kolme miljardi euro eraldamine pagulaskriisi haldamiseks Türgis, kusjuures üks miljard eurot võetakse ELi eelarvest ja ülejäänu tuleb liikmesriikidelt,

–  võttes arvesse Kati Piri tööd Euroopa Parlamendi väliskomisjoni alalise Türgi küsimuste raportöörina,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal, ning arvestades, et läbirääkimiste alustamine on lähtepunktiks ausal ja rangel tingimuslikkusel ning reformimise kohustusel põhinevale pikaajalisele protsessile, mille tulemusi ei saa ennustada;

B.  arvestades, et EL peaks jääma Türgi reformide toetajaks, võttes arvesse laienemisprotsessi ja ühinemisläbirääkimiste ümberkujundavat mõju;

C.  arvestades, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega oleks vajalik täielik vastavus Kopenhaageni kriteeriumitele ja ELi integratsioonivõimele; arvestades, et Türgi on võtnud kohustuse täita Kopenhaageni kriteeriumid, viia ellu piisavad ja tulemuslikud reformid ning saavutada järk-järgult vastavus ELi acquis’le; arvestades, et nendes jõupingutustes tuleks näha Türgi võimalust tugevdada oma institutsioone ja jätkata demokratiseerimis- ning moderniseerimisprotsessi;

D.  võttes arvesse, et õigusriigi põhimõtete austamine on läbirääkimisprotsessis kesksel kohal, sealhulgas eelkõige võimude lahusus, sõna- ja ajakirjandusvabadus, inimõigused ja demokraatia, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, heanaaberlikud suhted, usuvabadus, ühinemisvabadus ja rahumeelse meeleavaldamise vabadus, vähemuste õigused, naiste õigused, tegelemine selliste haavatavate rühmade nagu romade, puuetega inimeste ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI-) inimeste diskrimineerimisega;

E.  arvestades, et poliitiliste kriteeriumide osas on reformitempo aeglustunud ning sõna- ja kogunemisvabaduse valdkonnas on toimunud märkimisväärne tagasiminek;

F.  arvestades, et Türgi on endiselt üks kõige suurema vangistatud ajakirjanike arvuga riik maailmas;

G.  arvestades, et Freedom House’i ajakirjandus- ja meediavabaduse indeksi kohaselt ei ole Türgi press endiselt vaba ning internet on ainult osaliselt vaba;

H.  arvestades, et nii riigisisene kui ka -väline julgeolekuolukord on Türgis kiiresti halvenemas;

I.  arvestades, et Türgit on tabanud mitmed terroristlikud rünnakud, mille on arvatavasti toime pannud nn Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) / Daesh Diyarbakıris, Suruçis, Ankaras ja Istanbulis, mistõttu sai surma kokku 150 süütut inimest;

J.  arvestades, et Venemaa poolt Aleppo ja Süüria muude osade pommitamise tagajärjeks on Türgis kaitset taotlevate pagulaste arvu ulatuslik kasv;

K.  arvestades, et EL ja Türgi leppisid kokku, et läbirääkimisprotsessile antakse uut hoogu ja rändevaldkonnas tehakse tihedat koostööd;

L.  arvestades, et Türgi elanikkond on seni olnud enda hulgas elavate arvukate pagulaste suhtes imetlusväärselt külalislahke; võttes arvesse, et Türgi on vastu võtnud maailma suurima pagulaskonna, mis moodustab UNHCR andmetel ligi 2,7 miljonit registreeritud pagulast Süüriast, Iraagist ja Afganistanist;

M.  arvestades, et Türgi ametivõimud ei nõustunud õigeusu seminari taasavamisega Heybeliada saarel;

I.ELi ja Türgi suhete hetkeseis

1.  on Türgis esinenud demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamise alaseid tagasilööke silmas pidades sügavalt mures, et üldine reformitempo Türgis on viimastel aastatel märgatavalt aeglustunud ning teatavates olulistes valdkondades, nagu kohtusüsteemi sõltumatus, ühinemisvabadus, sõnavabadus, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine, on toimunud tagasiminek ja üha suurem eemaldumine Kopenhaageni kriteeriumite täitmisest, millest liikmeks pürgivad riigid peavad kinni pidama;

2.  rõhutab, et Türgi on ELi keskse tähtsusega strateegiline partner ning et aktiivsed ja usaldusväärsed läbirääkimised pakuksid asjakohase raamistiku ELi-Türgi suhete täieliku potentsiaali ärakasutamiseks; võtab teadmiseks, et EL on läbirääkimistele uue hoo andnud ning loodab, et peatükkide avamine päädib konkreetse eduga; nõuab sellega seoses konkreetseid edusamme ja tõelist pühendumust Türgi poolt; kordab oma komisjonile esitatud palvet vaadata läbi senine läbirääkimiste pidamise viis ning hinnata, kuidas ELi-Türgi suhteid ja koostööd saaks parandada ja intensiivistada; toetab kindlalt struktureeritud ja sagedasemat kõrgetasemelist poliitilist dialoogi kõige olulisemate ühist huvi pakkuvate teemade üle, milleks on ränne, terrorismivastane võitlus, energeetika, majandus ja kaubandus;

3.  on veendunud, et komisjoni 2015. aasta eduaruande edasilükkamine 2015. aasta novembris toimuvate Türgi valimiste järgsesse aega oli vale otsus, kuna see jättis mulje, et EL on valmis vaikima põhiõiguste rikkumise küsimuses, kui vastutasuks teeb Türgi valitsus koostööd pagulaste küsimuses; palub komisjonil kohustuda avaldama igal aastal eduaruanded vastavalt konkreetsele ja kindlale ajakavale; kutsub nii Euroopa Komisjoni kui ka nõukogu üles mitte eirama Türgi sisemisi arenguid ning selgelt kaitsma õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi Türgis, nagu on sätestatud Kopenhaageni kriteeriumites, ja sõltumata muudest huvidest;

4.  võtab teadmiseks 1. novembril 2015. aastal toimunud parlamendivalimiste tulemused ja uue valitsuse moodustamise; kordab oma nõudmist, et alandataks 10 % valimiskünnist, ja nõuab erakondade rahastamise ja valimiskampaaniate läbipaistvust; kiidab kodanikuühiskonna vabatahtlike aktiivset osalemist valimiste ajal ja suurt valimisaktiivsust; mõistab hukka meedia hirmutamise ja ahistamise ning opositsiooniparteide diskrimineerimise valimiseelses meediakajastuses, vägivalla ja hirmutamise õhkkonna, mida iseloomustavad eeskätt rünnakud üksikute kandidaatide ja opositsiooniparteide kontorite vastu, eelkõige Rahvademokraatliku Partei (HDP) puhul, samuti väga suure poliitilise polariseerumise; tunneb heameelt asjaolu üle, et Türgi Suures Rahvuskogus on viimase kahe valimise tulemusel ja 10 % valimiskünnisest hoolimata rohkem esindatud Türgi vähemusrühmad;

5.  nõuab tolliliidu ajakohastamist ja selle kohaldamisala laiendamist uutele sektoritele, k.a põllumajandustooted, teenused ja avalikud hanked; võtab teadmiseks, et läbirääkimised sellel teemal algavad kava kohaselt 2016. aasta teisel poolel; tuletab meelde, et tolliliit saab täieliku potentsiaali saavutada ainult siis, kui Türgi rakendab lisaprotokolli täielikult kõigi liikmesriikide suhtes; on arvamusel, et Türgi huve tuleks võtta arvesse tulevastes vabakaubanduslepingutes, mille EL sõlmib kolmandate riikidega, eelkõige ELi ja USA vahelise Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu (TTIP) läbirääkimiste puhul; nõuab inimeste vaba liikumise parandamist ja kultuuridevahelise suhtluse edendamist;

6.  märgib tunnustavalt, et 2015. aastal muutus ELi ja Türgi poliitiline dialoog välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes tihedamaks ning Türgi on rohkem võtnud arvesse ELi deklaratsioone ja nõukogu otsuseid; peab kahetsusväärseks, et Türgi ei ole ühinenud nõukogu otsusega, mis tehti pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt ja sündmusi Ida-Ukrainas, sh piiravad meetmed;

7.  kordab, et Türgi peaks vastavalt läbirääkimiste raamistiku sätetele viima oma välispoliitika veelgi rohkem ELi omaga kooskõlla; peab oluliseks suurendada teabevahetust välispoliitilistes küsimustes ning kutsuda Türgi välisminister võtma vajaduse korral alati osa välisasjade nõukogu istungitest; tuletab meelde, et Türgil kui olulisel transiidiriigil on ELi energiajulgeoleku seisukohast strateegiline tähtsus; peab väga oluliseks energiakoostöö kiiret arendamist ja energia transiidikoridori laiendamist Türgi kaudu Euroopa Liitu;

8.  kinnitab vajadust tugevdada heanaaberlikke suhteid, mis on läbirääkimisraamistiku oluline osa ja laienemisprotsessi esmatähtis element; palub sellega seoses, et Türgi suurendaks jõupingutusi lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamiseks, kaasa arvatud lahendamata õiguslikud kohustused ja vaidlused oma lähinaabritega maismaa- ja merepiiri ning õhuruumi üle vastavalt ÜRO harta sätetele ja rahvusvahelisele õigusele, palub, et Türgi valitsus allkirjastaks ja ratifitseeriks ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS); nõuab tungivalt, et Türgi valitsus lõpetaks Kreeka õhuruumi ja territoriaalvete korduvad rikkumised ning Türgi sõjalennukite tavapäraseks kujunenud lennud üle Kreeka saarte; väljendab kahetsust, et Türgi Suure Rahvuskogu kuulutatud casus belli ähvardust Kreeka vastu ei ole siiani tühistatud; nõuab tungivalt, et Türgi ja Armeenia jätkaksid oma suhete normaliseerimisega, luues selleks diplomaatilised suhted ilma eeltingimusteta, ning nõuab Türgi-Armeenia piiri avamist, mis võib tuua kaasa nende suhete paranemise, eriti piiriülese koostöö ja majandusliku integratsiooni osas;

II.Õigusriigi põhimõtete, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine

9.  on seisukohal, et ELile omaste õigusriigi põhimõtete ja põhiväärtuste järgimiseks on Türgis kiiresti vaja läbi viia reformid kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas; palub, ilma et see piiraks liikmesriikide seisukohti, et nõukogu ja EL teeksid pärast läbirääkimiste avamiseks kehtivate võrdlusnäitajate saavutamist ettepaneku avada peatükid 23 (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24 (õigus, vabadus ja turvalisus) ning palub tagada, et Türgi reformiprotsess kujuneks ELi väärtuste ja normide põhjal; kutsub Türgit üles osalema täielikult Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni poolt kohtureformide valdkonnas tehtavas töös;

10.  taunib viimase kahe aasta jooksul nii internetis kui ka mujal toimunud olulist tagasiminekut sõnavabaduse, väljendus- ja arvamusvabaduse alal Türgis, mille organisatsioon Piirideta Reporterid liigitas oma maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 149. kohale; tuletab meelde, et Türgi valitsuse enda andmete alusel on Türgi vanglas kinni peetavate ajakirjanike osas maailmas esikohal; kordab, et arvamus-, väljendus- ja sõnavabadus, sealhulgas sõltumatu meedia moodustavad Euroopa väärtuste tuuma; tunneb heameelt konstitutsioonikohtu otsuse üle, et Can Dündari ja Erdem Güli õigusi on rikutud; tuletab meelde, et neid ootab ikkagi kohtuprotsess ja et prokurörid nõuavad mitmekordset eluaegset vanglakaristust, väljendab muret otsuse pärast korraldada kogu kohtuprotsess kinniste uste taga ning nõuab, et ajakirjaniku väiteid relvade transpordi kohta Süüriasse uuritaks põhjalikult ja objektiivselt; mõistab hukka Türgi presidendi hiljutised konstitutsioonikohtu vastased avaldused; nõuab kõikide vangistatud ajakirjanike viivitamatut vabastamist ning ergutab Euroopa diplomaate jätkama ajakirjanike vastu algatatud kõikide kriminaalasjade terast jälgimist; taunib juhtivate valitsusametnike isiklikke rünnakuid ajakirjanike ja poliitiliste vastaste vastu ning Türgi liidrite järjest autoritaarsemat juhtimisstiili; nõuab tungivalt, et Türgi võtaks meetmeid kõigi ajakirjanike hirmutamise vormide vastu võitlemiseks, uurides eelkõige kõiki ajakirjanike vastu suunatud füüsilisi rünnakuid ning takistades aktiivselt meediaväljaannete vastu suunatud rünnakuid ning samuti leevendades väga pingelist poliitilist õhkkonda, mis piirab sõnavabadust meedias ja internetis;

11.  võtab teadmiseks organisatsiooni Transparency International poolt 27. jaanuaril 2016 avaldatud 2015. aasta korruptsiooni tajumise indeksi, mis osutab korruptsiooni suurenemisele Türgis viimase aasta jooksul ja paigutab Türgi nüüd 66. kohale; rõhutab, et Türgi valitsus peab selgelt ja järjekindlalt mõista andma, et tahab tõesti võidelda korruptsiooniga kõigil võimutasanditel;

12.  tuletab meelde, et korruptsioonivastane võitlus peaks olema Türgi jaoks üks põhiprioriteete; kutsub seepärast Türgit üles oma korruptsioonivastase võitluse strateegiat ja tegevuskava ajakohastama, looma korruptsioonivastase võitlusega tegeleva sõltumatu organi ning tegelema uurimise ja vastutusele võtmisega usaldusväärse järjekindlusega, muu hulgas kõrgetasemeliste juhtumite puhul;

13.  nõuab konglomeraadi Koza İpek Holding meediakanalite sõltumatust ja Feza meediakontserni taastamist, kõikide valitsuse esindajate kõrvaldamist juhatustest, nende kümnete vallandatud töötajate tööle tagasivõtmist, kes väljendasid rahulolematust valitsuse võimuhaaramisega, ning terrorismisüüdistuste tagasivõtmist;

14.  mõistab hukka mitme Türgi ajalehe, sh viimati Zamani vägivaldse ja ebaseadusliku ülevõtmise ning tunneb muret Digiturki otsuse pärast lõpetada telekanalite ülekandmine, mille põhjused on väidetavasti muu hulgas ka poliitilised; palub, et Türgi valitsus lõpetaks sõltumatule meediale poliitilise ja majandusliku surve avaldamise; mõistab teravalt hukka sõnalised ja füüsilised rünnakud ning laimamist ja terrorismivastast võitlust käsitlevate õigusaktide sageneva kasutamise ajakirjanike vastu, võtab teadmiseks veebipõhiselt ja traditsiooniliselt edastatava sisu keelud ning veebisaitide ja eriti sotsiaalvõrgustike blokeerimise tava, mille tõttu on ajakirjanike seas levinud enesetsensuur, kuna kardetakse, et võimude kritiseerimine toob kaasa veelgi suuremad vastumeetmed; tunneb sügavat muret kümnete tuhandete veebisaitide blokeerimise, 2015. aasta märtsis vastu võetud internetikeskkonda reguleeriva seaduse muudatuse ning telekommunikatsiooni direktoraadi mõjuvõimu pärast, mis lubab veebisaidid nelja tunni jooksul blokeerida mitmesugustel ebaselgetel põhjustel; tunneb muret asjaolu pärast, et Türgi satelliiditeenuse pakkuja Turksat peatas reedel, 26. veebruaril 2016 IMC TV saadete ülekandmise Ankara prokuröri nõudmisel, kes uurib, kas telekanal toetas terrorirühmitust; peab murettekitavaks meediaorganisatsioonidele kehtestatud äärmiselt kõrgeid maksutrahve; nõuab internetti käsitleva seaduse läbivaatamist, et toetada sellist keskkonda, mis soodustaks sõnavabadust internetis ning eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste kaitset; mõistab hukka asjaolu, et Türgi valitsusametnikud on püüdnud hirmutada välisriikide ajakirjanikke ja mõnel juhul nad välja saatnud; nõuab sõltumatu uurimise läbiviimist ajakirjanike Naji Jerfi ja Ibrahim Abdel Qaderi ning Süüriat käsitleva blogi „Raqqa is Being Slaughtered Silently“ autori Fares Hammadi tapmise suhtes Türgi pinnal; mõistab lisaks hukka uurimised, vahistamised, vanglakaristused ja rahatrahvid riigipea väidetava solvamise eest karistusseadustiku artikli 299 alusel; palub, et Türgi valitsus käsitleks neid küsimusi kiiremas korras ja prioriteetsena, et säilitada rahvusvahelistele standarditele vastav pluralism; on seisukohal, et avalik ja avatud arutelu on elujõulise demokraatliku süsteemi põhikomponent;

15.  palub, et Türgi valitsus võtaks kooskõlas Euroopa standarditega vastu usaldusväärse andmekaitseseaduse ja looks sõltumatu andmekaitseasutuse, tekitades seeläbi vajalikud tingimused tõhusaks ja tulemuslikuks rahvusvaheliseks politsei- ja õiguskoostööks ja teabevahetuseks ning täites samal ajal viisanõude kaotamise kriteeriume; palub, et Türgi ametiasutused määratleksid selgelt kõik seaduse kohaldamisala puudutavad erandid, eelkõige seoses tervisealaste andmete töötlemisega, ning näeksid ette valikumenetluse, mille abil tagada andmekaitseasutuse liikmete sõltumatus;

16.  väljendab veel kord muret terrorismivastase võitluse seaduse pärast, eriti terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja propaganda laiade ja ülihäguste määratluste pärast selles seaduses, sest need muudavad selliste kuritegude täpse olemuse määratlemise ilmselgelt võimatuks; rõhutab, et kriminaalvaldkonna ja terrorismivastast võitlust käsitlevad õigusaktid peavad olema kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga, mida Türgi peaks täielikult järgima ja rakendama; palub Türgil luua sellise poliitilise ja õigusruumi, mis võimaldaks kohtusüsteemil tegutseda sõltumatult ja erapooletult ka praktikas, et sellest ei saaks riigis teisitimõtlejate represseerimise vahend; palub, et Türgi rakendaks kõiki Euroopa kohtute otsuseid; väljendab muret selle pärast, et arvukatele kohtunikele ja süüdistajatele on määratud uued ülesanded või nad on soovimatult üle viidud või vallandatud, mis õõnestab kohtusüsteemi sõltumatust, erapooletust ja tõhusust ning ka nõuetekohase menetluse ja võimude lahususe põhimõtetest kinnipidamist; nõuab tungivalt võimude lahususe taastamist ning sisukate meetmete võtmist kohtusüsteemi täieliku sõltumatuse tagamiseks; mõistab hukka õigusemõistmise kallutamise teatavate poliitikute kasuks, mis muutus 2013. aasta korruptsiooniskandaali järellainetuses Türgis üldlevinuks; toonitab, et täitevvõimu osatähtsust ja mõjuvõimu kohtunike ja prokuröride kõrges nõukogus tuleb piirata ja vaja on anda ka piisavad tagatised selle kohta, et kohtunikke ei viida vastu nende tahtmist üle;

17.  tuletab meelde, et Türgi erakordne majanduskasv viimase kümne aasta jooksul on põhjustanud enneolematu buumi kinnisvara- ja taristusektoris, sageli keskkonnaprobleemide ja looduskaitse hinnaga; peab eelkõige murettekitavaks mitmeid riigis kavandatavaid megaprojekte ning palub valitsusel viivitamatult läbi viia keskkonnamõju ja sotsiaalse mõju hindamised, samuti kaasata projektide kavandamisse nõuetekohaselt kohalikke elanikke, et linnastumise, ruumikasutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise pikaajalisi negatiivseid tagajärgi võimalikult suurel määral vältida;

18.  on seisukohal, et põhiseaduse reformimise protsess peaks looma ilmaliku, pluralistliku, kaasava ja salliva ühiskonna; rõhutab, et uus põhiseadus peaks toetuma valdavale üksmeelele kogu poliitilise spektri ulatuses ja ühiskonnas tervikuna, vähemuste õigusi täielikult austades ning sõltumata kellegi konkreetsetest kultuurilistest või usulistest vaadetest, ja et see peaks tagama põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte kindla austamise; nõuab tungivalt, et Türgi austaks täielikult õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige usu- ja etniliste vähemuste vabadust; toonitab vajadust võtta vastu ulatuslikud diskrimineerimisvastased õigusaktid, millega keelataks ka diskrimineerimine ja vihkamist õhutavad avaldused etnilistel, usulistel, seksuaalse sättumusega seotud, soolistel või soolise identiteediga seotud alustel, ning vajadust keelata selline diskrimineerimine ka uue põhiseadusega; toonitab, et selline lähenemisviis ei tohiks siiski takistada Türgit andmast kodanikele eriõigusi etnilise päritolu, religiooni või keele põhjal, et neil oleks võimalik säilitada oma identiteeti; märgib sellega seoses, et kreeklastest vähemuse probleemide lahendamiseks, mis on eelkõige seotud hariduse ja omandiõigusega, on vaja täiendavaid meetmeid; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud võtaksid igasuguste vihakuritegude, sh antisemitismi eest vastutavate isikute ja organite vastu kohtulikke meetmeid, nagu lubati valitsuse 2013. aasta demokratiseerimispaketis; mõistab hukka Türgi valitsuse passiivsuse seoses kristlaste ja kirikuõpetajate tõsise ähvardamisega sotsiaalmeedias; ootab, et Türgi valitsus kohtleks kõiki Türgi kodanikke nende usulistest veendumustest olenemata ilma igasuguste eelarvamuseta; palub, et Türgi ametiasutused rakendaksid konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, saavutamaks romade de facto võrdsed õigused Türgi ühiskonnas, arvestades asjaolu, et Türgis elab maailma suurim roma kogukond, ning parandaks romade olukorda, pöörates erilist tähelepanu roma laste olukorrale ja roma naiste kaasamisele;

19.  palub Türgil teha jätkuvalt komisjoniga tihedat koostööd nii ettevalmistamisel olevate uute õigusaktide kui ka kehtivate õigusaktide rakendamise osas, et tagada kooskõla liidu acquis’ga;

20.  rõhutab vajadust kooskõlas Euroopa väärtustega täielikult austada õigust teistsugustele eluviisidele, nii ilmalikele kui ka usupõhistele, ja säilitada riigi ja religiooni lahusus;

21.  rõhutab, kui tähtis on jätkata reformiprotsessi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse vallas, võimaldades usukogukondade registreerimist juriidiliste isikutena, kõrvaldades kõik piirangud vaimulike koolitamiselt, ametisse nimetamiselt ja ametijärgluselt, täites Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaseid otsuseid ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning kõrvaldades kõik usupõhised diskrimineerimise vormid ja takistused; kutsub Türgit üles austama oikumeenilise patriarhaadi eripära ja tähtsust ning tunnistama seda juriidilise isikuna; kordab vajadust lubada Halki seminar uuesti avada ja kaotada kõik selle nõuetekohast toimimist takistavad tõkked, samuti vajadust lubada avalikult kasutada oikumeenilise patriarhi vaimulikutiitlit;

22.  kutsub Türgi valitsust üles peatama oma Akkuyu tuumaelektrijaama ehitamise kava; juhib tähelepanu sellele, et see jaam on kavandatud piirkonda, kus esineb tugevaid maavärinaid, ja see oleks seetõttu suureks ohuks mitte ainult Türgile, vaid kogu Vahemere piirkonnale; palub sellest tulenevalt Türgi valitsusel ühineda Espoo konventsiooniga, mis kohustab osalisi üksteist teavitama ja üksteisega konsulteerima kõikide kaalutavate oluliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne piiriülene kahjulik keskkonnamõju; palub Türgi valitsusel kaasata oma naaberriikide, näiteks Kreeka ja Küprose valitsused Akkuyu projekti jätkamise kavadesse või vähemalt nendega konsulteerida;

23.  väljendab muret naistevastase vägivalla püsivalt kõrge taseme pärast Türgis ning selle pärast, et naiste kaitsmiseks vägivalla eest ja selle ennetamiseks ei rakendata siseriiklikke õigusnorme; nõuab lisaks, et ametivõimud jõustaksid tulemuslikult kehtivaid õigusakte, milles käsitletakse naistevastast ja koduvägivalda, mis on nii maa- kui ka linnapiirkondades levinud probleem, ning tegeleksid soolise vägivalla juhtumitest mitteteatamise probleemiga, pakuksid sellise vägivalla ohvritele tugiteenuseid ja varjupaika, näeksid vägivallatsejatele ette karistused, suurendaksid ühiskonna teadlikkust ja tegeleksid soolise vägivalla ühiskondliku aktsepteerimise küsimusega; soovitab Türgi valitsusel edendada soolist võrdõiguslikkust poliitikas, majanduses, sotsiaal- ja kultuurisfääris, kodanikuühiskonnas ja muudes valdkondades;

24.  palub Türgil teha tõsiseid pingutusi LGBTI-inimeste kogukonna õiguste kaitseks; väljendab suurt muret selle pärast, et LGBTI-inimesi ei kaitsta piisavalt nende vastu suunatud vägivallaaktide eest; rõhutab sellega seoses oma pettumust selle pärast, et vihakuritegusid käsitlevas seaduses ei käsitleta kaitset selliste vihakuritegude eest, mille aluseks on seksuaalne sättumus ja sooidentiteet; peab kahetsusväärseks, et LGBTI-inimeste vastu toime pandud vihakuriteod jäävad sageli karistamata või nende toimepanijate karistust vähendatakse ohvri väidetava nn põhjendamatu provokatsiooni alusel;

III.Kurdi rahuprotsess ja olukord Türgi kaguosas

25.  väljendab sügavat muret halveneva olukorra pärast Türgi kaguosas; tuletab meelde, et Türgi valitsusel on kohustus kaitsta kõiki oma territooriumil elavaid inimesi, hoolimata nende kultuurilisest või usulisest päritolust; tunnistab Türgi seaduspärast õigust võidelda terrorismi vastu, lähtudes rahvusvahelisest õigusest; rõhutab siiski, et julgeolekumeetmete läbiviimisel tuleb järgida õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi; rõhutab, et kõik julgeolekujõudude poolt läbiviidavad operatsioonid peavad olema proportsionaalsed ja ei tohi kujutada endast kollektiivset karistamist; mõistab hukka erijulgeolekujõudude väärkäitumise ja nõuab selle toimepanijate kohtu alla andmist; nõuab humanitaarõiguse jõustamist, et kõik haavatud võiksid saada hoolitsust, millele neil on õigus;

26.  mõistab hukka vägivalla uuesti kasutuselevõtu Kurdistani Töölispartei (PKK) poolt, kes on kantud ELi terroriorganisatsioonide loetellu, ega pea seda põhjendatuks; rõhutab, et kurdi küsimusele ei ole vägivaldset lahendust ja nõuab tungivalt, et Türgi valitsus võtaks endale ülesande jätkata läbirääkimistega, et saavutada kurdi küsimusele ulatuslik ja jätkusuutlik lahendus; palub PKK-l panna maha relvad, loobuda terroristlikust taktikast ning kasutada oma ootuste väljendamiseks rahumeelseid ja õiguslikke vahendeid; mõistab teravalt hukka julgeolekujõudude ja tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud; väljendab sellega seoses tõsist muret, et Kurdistani Töölispartei noorteliikumise (YDG-H) võitlejad on ehitanud barrikaade ja kaevanud kaevikuid; rõhutab siiski, et rahumeelsed protestid peavad olema lubatud;

27.  kutsub Türgi ametivõime üles viivitamata tühistama liikumiskeelde, mis kehtestati vastuolus Türgi põhiseadusega; väljendab eriti sügavat muret olukorra pärast Cizres ja Sur/Diyarbakıris ning mõistab hukka tsiviilisikute tapmise, haavamise ja jätmise ilma vee, toidu ja arstiabita; palub Türgit, et ta laseks Rahvusvahelisel Punasel Poolkuul leevendada Cizres ja Diyarbakıris tekkinud humanitaarkriisi; nõuab tungivalt, et valitsus lubaks toimetada haavatud haiglasse, järgides Euroopa Inimõiguste Kohtu ajutisi meetmeid, ja tagaks tsiviilisikute ohutu lahkumine liikumiskeelu kehtestanud linnadest; on sügavalt mures hukkunud tsiviilelanike ja vigastatute kasvava arvu pärast ja arvab, et seda tuleb põhjalikult uurida, ning samuti on mures asjaolu pärast, et umbes 400 000 inimest on muutunud riigisisesteks põgenikeks; rõhutab, et perekondadel tuleb lubada saada kätte tänavatel lebavad surnukehad ja need matta, sest see on inimväärikuse küsimus; toonitab Türgi valitsuse kohustust tagada inimõigused ning kaupade ja teenustega varustatus ja neile juurdepääs kogu tsiviilelanikkonnale valdavalt kurdi elanikkonnast koosnevates Türgi osades, mida sõjategevus mõjutab; palub Türgi valitsusel luua ametlik mehhanism kiireloomulise abi ja hüvituse andmiseks nendele, kes pidid kodust põgenema, jäid töötuks ja kaotasid elatise; peab kahetsusväärseks ajaloopärandi hävitamist;

28.  võtab murelikult teadmiseks hiljuti Türgi valitsuse avaldatud linnade ümberkujundamise ja ümberasustamise projektid konfliktipiirkondades ning peab kahetsusväärseks otsust teostada Diyarbakiri Suri piirkonnas ulatuslik sundvõõrandamine, mis hõlmab ka kohaliku omavalitsuse ja kiriku omandit ja mis oleks usuvähemuste õiguste rikkumine; palub Türgi valitsusel austada piirkonna kultuurilist eripära ja hoiduda piirkonna tsentraliseeritud keskvalitsuse mõjuvõimu edasisest suurendamisest; nõuab sundvõõrandamisotsuse ja ümberehituskavade läbivaatamist, alustades dialoogi ja koostööd piirkondade ja suurlinnade munitsipaalvalitsustega ning austades elanike ja omanike õigusi;

29.  on vapustatud Esedullahi rühmade nime all tuntud erioperatsioonidele spetsialiseerunud politseijõudude tegevuse pärast, kuna nad näivad olevat toime pannud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, sh tsiviilisikute tahtlikke tapmisi Türgi kaguosas; nõuab, et Türgi võimud uuriksid põhjalikult Esedullahi rühmade tegusid ning võtaksid inimõiguste rikkujad vastutusele ja karistaksid neid;

30.  nõuab, et viivitamata sõlmitaks relvarahu ja jätkataks rahuprotsessi, et saavutada kurdi küsimusele läbirääkimiste abil lahendus; rõhutab, et esmatähtis on saavutada edu demokratiseerimises ja lepitamises; nõuab sellega seoses kurdi küsimuse lahendamise erikomisjoni loomist Türgi Suures Rahvuskogus, kes aitaks õiglustunde taastamise ja poliitilise kuritarvituste suhtes tundlike traumade leevendamisega kaasa püsiva rahu kehtestamisele; nõuab tungivalt, et EL võtaks siinkohal selles protsessis viivitamata aktiivse rolli; rõhutab, et oluline on pidada esmatähtsaks kurdi päritolu kodanike sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste parandamist ning võrdset kohtlemist; kordab oma üleskutset, et Türgi kui Euroopa Nõukogu liige loobuks Euroopa kohaliku omavalitsuse harta puhul reservatsioonidest, et tagada kõigi selle aspektide täielik rakendamine;

31.  mõistab teravalt hukka nende enam kui 1000 haritlase hirmutamise ja süüdistamise, kes kirjutasid alla petitsioonile, milles nõutakse rahu; mõistab hukka selle, et ligikaudu 50 neist vallandati või kõrvaldati ametist ja et veel neli allakirjutajat vangistati; rõhutab, et advokaat Tahir Elçi (kes pühendas oma elu rahule ja inimõigustele) tapmise eest vastutavad isikud tuleb anda kohtu alla; väljendab tõsist muret Rahvademokraatliku Partei (HDP) liikmete suhtes korraldatavate kohtulike uurimiste ning kohalike linnapeade (sh 25 kaaslinnapea) vangistamiste ja vallandamiste pärast ning paljusid kurdi poliitikuid ähvardavate ohtude pärast;

32.  mõistab teravalt hukka ISILi/Daeshi terrorirünnakud Diyarbakıris, Suruçis, Ankaras ja Istanbulis; väljendab solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega ning Türgi kodanikega, kes on ekstremismiga võitluses eesliinil; mõistab sama jõuliselt hukka 17. veebruaril 2016 toimunud pommiplahvatused Ankaras, mille eest võttis vastutuse võitlejate rühmitus TAK (Kurdistani Vabaduspistrikud), samuti 13. märtsil 2016 Ankaras toimunud rünnaku, ja avaldab kaastunnet ohvrite peredele ja leinajatele; rõhutab, kui tähtis on korraldada nende rünnakute põhjalik uurimine, et tuua nende toimepanijad kohtu ette; usub, et tugevam koostöö Europoli ja Türgi õiguskaitseasutuste vahel on terrorismiga tulemuslikult võitlemise jaoks ülisuure tähtsusega;

33.  peab tervitatavaks Türgi osalemist ülemaailmses ISILi vastases koalitsioonis ning Türgi baaside avamist Ameerika Ühendriikide ja koalitsioonivägedele; nõuab tungivalt, et Türgi tegutseks vajaliku vaoshoitusega ja täielikus koostöös oma Lääne liitlastega;

34.  nõuab tungivalt, et Türgi jätkaks jõupingutusi, mille eesmärk on vältida välisvõitlejate, raha ja varustuse jõudmist ISILini/Daeshini ning teiste äärmusrühmitusteni Türgi territooriumi kaudu; on mures, et Türgi ametivõimud ei pruugi olla võtnud kõiki võimalikke meetmeid ISILi/Daeshi tegevuse peatamiseks ja ennetamiseks, eelkõige üle Türgi piiri toimuva ebaseadusliku naftatranspordi vastu võitlemiseks; palub ELil suurendada oma teabevahetuse suutlikkust ja teha Türgi ametivõimudega selles vallas tihedat koostööd, et võitlust salakaubavõrgustike vastu veelgi rohkem toetada; märgib puudusi välisvõitlejate vahistamisel ning Iraagi ja Süüria piiri kontrollimisel;

35.  peab tervitatavaks Türgi toetust ja panust maailma suurriikide vahel saavutatud kokkuleppesse lõpetada vaenutegevus Süürias ning anda abi vajavatele inimestele humanitaarabi; peab seda oluliseks sammuks Süüria kriisi lahendamisel; märgib, et vaenutegevuse lõpetamine peaks kehtima kõigi konflikti osapoolte suhtes peale nende, kelle ÜRO Julgeolekunõukogu on määratlenud terroriorganisatsioonidena; kutsub kõiki osapooli üles neid kohustusi täielikult ja kiiresti täitma; tuletab meelde, et on veendunud, et Süüria konfliktile puudub sõjaline lahendus, ja rõhutab, et vaja on leida poliitiline lahendus; mõistab hukka Põhja-Süüria territooriumil kurdi jõudude vastu suunatud Türgi sõjalise sekkumise, mis kahjustab võitlust ISILi/Daeshi vastu, ning seab rahu- ja julgeolekupüüdlused ohtu;

IV.ELi ja Türgi koostöö pagulas-/rändekriisi valdkonnas

36.  toetab ELi ja Türgi vahelist uuendatud poliitilist koostööd geopoliitiliste väljakutsete valdkonnas, eelkõige pagulas- ja rändekriisi puhul; tunnistab Türgi suurt humanitaarpanust maailma suurima pagulaskonna vastuvõtmisel; nõuab, et EL ja Türgi ühendaksid rändajate massilise väljavoolu ärahoidmiseks oma jõud, et parandada põgenikelaagrites inimväärseid elutingimusi ja põhivajadusi ja need tagada ning hõlbustada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd; nõuab, et EL jätkaks tööd Türgi valitsusega, et tagada rändajate nõuetekohane dokumenteerimine; tuletab meelde, et mitte ainult Süüriast, vaid ka paljudest muudest riikidest ELi reisivate rändajate ja varjupaigataotlejate jaoks on Türgi üks tähtsamaid transiitriike; rõhutab, kui tähtis on teha Türgiga koostööd pagulaskriisi ohjamiseks ja merel hukkumiste vältimiseks; tunneb heameelt NATO järelevalvemissiooni üle Egeuse merel;

37.  avaldab heameelt pagulasi ja rände haldamist käsitleva ELi ja Türgi ühise tegevuskava aktiveerimise üle 29. novembril 2015, osana terviklikust koostöökavast, mis põhineb jagatud vastutusel, vastastikustel kohustustel ja nende täitmisel, ning nõuab selle kohest rakendamist; rõhutab, et ELi ja Türgi rändealast koostööd ei tohiks siduda läbirääkimisprotsessi ajakava, sisu ja tingimuslikkusega; usub, et pagulaskriisi jätmine Türgi kanda ei ole selle probleemi usaldusväärne pikaajaline lahendus; kutsub ELi liikmesriike näitama üles solidaarsust, et suurendada nende riikide arvu, kes nõustuvad koormuse ja vastutuse jagamise vaimus pagulasi ümber asustama;

38.  rõhutab, et 3 miljardit eurot ja täiendavaid vahendeid Türgi pagulasrahastus tuleb nõuetekohaselt kasutada, et see tooks kiiresti pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele otsest kasu tänu selliste projektide elluviimisele, millega täidetakse kohesed vajadused toidu, arstiabi, sanitaartingimuste ja hariduse järele; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist otsustusprotsessi kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina; nõuab tungivalt lubatud rahaliste vahendite väljamaksmist; palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel sel eesmärgil koostöös Türgiga tagada, et luuakse mehhanism rahaliste vahendite asjakohase kasutamise kontrollimiseks, et selle mehhanismi üle teostatakse hoolikat järelevalvet ning et komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt rahaliste vahendite kasutamisest; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu sellistele haavatavatele rühmadele nagu naised ja lapsed, eelkõike orvud, ning usuvähemused, näiteks kristlased ja jeziidid; rõhutab pakilist vajadust tegeleda Türgit läbivatel rändeteedel aset leidva soolise vägivalla ning naiste ja tütarlaste väärkohtlemise probleemiga;

39.  kiidab Türgi valitsuse hiljutist otsust avada Süüria pagulastele oma tööturg; ergutab võtma rohkem kiireloomulisi meetmeid selle tagamiseks, et kõik 700 000 Süüria last saaksid omandada haridust; kiidab Türgi valitsust Süüria pagulastele tasuta tervishoiuteenuste ja hariduse võimaldamise eest; taunib asjaolu, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üleskutsele vastavat rahastamise suurendamist ei ole toimunud ja et Maailma Toiduprogramm oli sunnitud vahendite vähenemise tõttu vähendama oma toiduabi määra 80 %le varasemaga võrreldes; kiidab Türgit rahaliste vahendite puudujäägi ühepoolse katmise eest ning kutsub liikmesriike ja ELi üles suurendama Türgis tegutsevate ÜRO asutuste ja nende koostööpartneriteks olevate VVOde rahastamist;

40.  märgib tunnustavalt, et Türgi on kuni viimase ajani kohaldanud Süüria pagulaste suhtes jätkuvalt avatud piiri poliitikat; tunnustab uute eeskirjade jõustumist Türgi viisarežiimis, mis on juba aidanud ebaseaduslike piiriületuste arvu tugevalt vähendada; rõhutab siiski, et ebaseadusliku rände peamisteks allikateks olevate kolmandate riikide suhtes tuleb kohaldada kooskõlas ELi viisapoliitikaga palju rangemat viisapoliitikat, et piirata selliste läbi Türgi Euroopasse liikuvate rändajate sissevoolu, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset; rõhutab, et Türgi vajab kõikvõimalikku abi, et tugevdada julgeolekut oma piiridel ja võitlust inimkaubitsejate vastu; palub Türgil ilmutada nulltolerantsi ja võtta mõjusaid meetmeid inimkaubitsejate ning Kreeka saartele suunduvate põgenikevoogude peatamiseks, mis põhjustavad ELis tõsiseid humanitaar-, sotsiaal-, poliitilisi ja julgeolekuprobleeme; õhutab Türgit, Bulgaariat ja Kreekat tegema tihedamat koostööd otsimis- ja päästeoperatsioonidel Egeuse merel ning palub Frontexil pakkuda Türgi rannavalvele toetust ja edendada kahepoolset teabevahetust; tunnistab, et meetmed võitluseks inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega saavad olla tulemuslikud vaid juhul, kui nendega samaaegselt rajatakse pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks ohutud ja seaduslikud sisenemisteed Euroopa Liitu;

41.  rõhutab, et ELi suubuva rände tõkestamine ei tohiks tuua kaasa pagulaste tagasitõrjumist või ebaseaduslikku kinnipidamist; palub komisjonil seoses ELi-Türgi ühise tegevuskavaga uurida Amnesty Internationali 1. aprilli 2016. aasta aruandes esitatud süüdistusi, et Türgi viib läbi Süüria pagulaste sunniviisilist tagasisaatmist; rõhutab, et kõik Kreekast Türki sunniviisilise tagasisaatmise menetlused peavad olema täielikult kooskõlas varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse saamist ning põhiõiguste rakendamist ja menetluslikke tagatisi käsitleva rahvusvahelise ja ELi õigusega; palub sellega seoses komisjonil jälgida teraselt, mil viisil Türgi ametiasutused kokkulepet rakendavad ja kas Türki tagasi saadetud isikute puhul järgitakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; kordab üleskutset Türgi valitsusele tühistada 1951. aasta Genfi konventsiooni suhtes seatud geograafiline reservatsioon; rõhutab, et otsustava tähtsusega on luua pagulastele ohutud ja seaduslikud marsruudid, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oluliselt jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks; on arvamusel, et Süüria kriisile tuleb tingimata leida poliitiline lahendus; nõuab tungivalt, et Türgi pingutaks oluliselt rohkem poliitilise lahenduse leidmiseks, täpsemalt saaks üle oma vastuseisust kurdide osalemisele Genfi rahukõnelustel;

42.  tunneb heameelt selle üle, et Türgi ametivõimud ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet Türgis ühendavad oma pagulaste registreerimise andmebaasid üheks registreerimissüsteemiks; peab vajalikuks otsida kiiresti tehnilisi lahendusi, et muuta see andmebaas koostalitlusvõimeliseks ja ühilduvaks Euroopa varjupaigataotlejate registreerimise andmebaasiga Eurodac; rõhutab ka selle olulisust, et kui pagulased Türgist Euroopasse lahkuvad, tuleb nad Türgi andmebaasist välja registreerida;

43.  rõhutab, et tagasivõtulepingu rakendamine kõigi liikmesriikide osas on ELi jaoks otsustava tähtsusega, kuna see annab võimaluse kasutada tõhusamat tagasisaatmispoliitikat rändajate suhtes, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset; on rahul 29. novembril 2015 toimunud ELi-Türgi tippkohtumisel saavutatud kahe osapoole vahelise poliitilise kokkuleppega muuta ELi-Türgi tagasivõtuleping täiel määral kohaldatavaks alates 2016. aasta juunist; kutsub Türgit üles seni rakendama täielikult ja tulemuslikult olemasolevaid kahepoolseid tagasivõtulepinguid ning tagama kõigi tagasisaadetud sisserändajate põhiõiguste täielik austamine;

44.  ergutab valitsust täielikult ja mittediskrimineerival viisil täitma viisanõude kaotamise tegevuskavas esitatud kriteeriumeid kõigi liikmesriikide suhtes; tuletab meelde, et viisanõude kaotamine on tulemuspõhine protsess ja Türgi kodanikel võimaldatakse viisavabalt reisida ainult siis, kui standardid on täidetud; palub komisjonil anda viisavabaduse tegevuskava tingimuste täitmiseks rohkem tehnilist abi;

V.Edu Küprose taasühinemise teemalistel läbirääkimistel

45.  kiidab märkimisväärset edu, mis on saavutatud Küprose taasühinemise teemalistel läbirääkimistel ÜRO erisaadiku egiidi all; tunneb heameelt kahe poliitilise juhi 11. veebruari 2014. aasta ühisdeklaratsiooni üle, mis on lahenduse aluseks; toetab kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega ja rahvusvahelise õigusega Küprose Vabariigi kujundamist kahest kogukonnast ja kahest piirkonnast koosnevaks föderatsiooniks, millel oleks ühtne suveräänsus, üks rahvusvaheline isik ja üks kodakondsus, kus mõlemad kogukonnad oleksid poliitiliselt võrdõiguslikud ja kõigil kodanikel oleksid võrdsed võimalused, ilma et see piiraks eelnevalt lõplikku kokkulepet; kiidab nii Küprose kreeka kui ka türgi kogukonna juhtide konstruktiivset lähenemisviisi ning nende otsusekindlust ja väsimatuid jõupingutusi selle nimel, et võimalikult kiiresti saavutada õiglane, kõikehõlmav ja toimiv lahendus; rõhutab aastakümneid kestnud Küprose probleemi lahendamise tähtsust kogu piirkonna ja Euroopa / Euroopa Liidu jaoks; tervitab seega uue taasühendamisreferendumi võimalust ning kutsub kõiki asjaosalisi üles positiivse tulemuse saavutamisele igati kaasa aitama;

46.  märgib, et Küprose küsimuse lahendamata jätmine mõjutab ELi ja Türgi suhete kujunemist, ning kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi üles tegema ühiseid jõupingutusi Küprose probleemi lahendamiseks;

47.  kutsub Türgit üles täitma oma kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolli kõigi liikmesriikide, kaasa arvatud Küprose Vabariigi suhtes, kuna selle täitmine muudaks läbirääkimisprotsessi oluliselt hoogsamaks;

48.  mõistab hukka Türgi seadusvastase asustuspoliitika ja kutsub Türgit üles hoiduma Türgi kodanike täiendavast asustamisest Küprose okupeeritud aladele, kuna see on vastuolus Genfi konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; nõuab tungivalt, et Türgi lõpetaks mis tahes tegevuse, mis muudab saare rahvastiku tasakaalu ja takistab seeläbi tulevase lahenduse leidmist;

49.  kutsub Türgit üles hoiduma mis tahes tegevusest Küprose majandustsoonis, mis võib põhjustada selles väga tundlikus piirkonnas pingeid ja kriisi ning mis võib kahjustada läbirääkimisi demokraatliku lahenduse leidmiseks ja sellega praeguse vastuvõetamatu kaheks osaks jaotatuse lõpetamiseks; tunnistab liikmesriikide õigust allkirjastada oma suveräänsete õiguste raames kahepoolseid ja muid lepinguid oma majandustsooni ressursside kasutamiseks;

50.  peab tervitatavaks kokkulepet, mille kaks juhti saavutasid paljude usaldust suurendavate meetmete osas, sealhulgas kahe uue ületuskoha avamine ja elektrivõrkude ühendamine; märgib siiski, et siiani on mobiiltelefonide koostalitlusvõime osas tehtud edusammud napid; nõuab seetõttu tungivalt, et mõlemad pooled kõik kokkulepitud meetmeid edasise viivituseta ellu viiksid; kutsub ELi üles lahendust täielikult toetama – nii poliitiliselt kui rahaliselt; kutsub Türgit üles läbirääkimisprotsessi ja selle positiivset tulemust aktiivselt toetama; palub Türgil alustada oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastada Famagusta isoleeritud piirkond ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550(1984); kiidab asjaolu, et teadmata kadunud isikute komiteele (mis tegeleb nii Küprose kreeklastest kui ka türklastest kadunuksjäänutega) on antud juurdepääs kõikidele asjaomastele kohtadele, sealhulgas sõjaväepiirkondadele; nõuab siiski tungivalt, et Türgi võimaldaks juurdepääsu asjaomastele arhiividele, mis maksimeeriks komitee tegevuse tulemuslikkust;

51.  pooldab Küprose Vabariigi presidendi Nicos Anastasiadese algatust kuulutada türgi keel ELi ametlikuks keeleks ja nõuab tungivalt, et pooled seda protsessi kiirendaksid; märgib, et liidu acquis’ rakendamine tulevases Küprose föderatsiooni türgi osas alates kokkuleppe jõustumisest peab olema juba hästi ette valmistatud; tunneb sellega seoses heameelt ELi ettevalmistusi käsitleva kahest kogukonnast koosneva ajutise komitee loomise üle; ergutab nii Euroopa Parlamenti kui ka Euroopa Komisjoni suurendama jõupingutusi Küprose türklastega suhtlemiseks, et valmistada ette täielikku integreerimist ELiga; ergutab Euroopa Parlamendi presidenti võtma vaidluse lahenduseni jõudmisel vajalikud meetmed;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0094.
(2) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 59.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 98.
(4) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 38.
(5) ELT C 45, 5.2.2016, lk 48.
(6) ELT C 65, 19.2.2016, lk 117.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0235.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0052.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0014.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0228.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika