Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 3. veebruar 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
ELi ja Moldova assotsieerimisleping: kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism ***I
 ELi ja Gruusia assotsieerimisleping: dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism ***I
 Marrakechi lepingu ratifitseerimine (saadud petitsioonide, eelkõige petitsiooni 924/2011 põhjal)
 Geneetiliselt muundatud sojauba FG72 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud kaubad
 Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud kaubad
 Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud kaubad
 Teenustekaubanduse lepingu läbirääkimised
 Uus soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste strateegia 2015. aasta järgseks perioodiks

ELi ja Moldova assotsieerimisleping: kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism ***I
PDF 114kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism, mis võimaldavad ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelises assotsieerimislepingus sätestatud tariifsete soodustuste ajutist peatamist (COM(2015)0154 – C8-0092/2015 – 2015/0079(COD))
P8_TA(2016)0035A8-0364/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0154),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0092/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 16. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0364/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. veebruaril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/..., millega rakendatakse kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepinguga

P8_TC1-COD(2015)0079


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/400) lõplikule kujule).


ELi ja Gruusia assotsieerimisleping: dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism ***I
PDF 236kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi, mis võimaldab ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelises assotsieerimislepingus sätestatud tariifsete soodustuste ajutist peatamist (COM(2015)0155 – C8-0091/2015 – 2015/0080(COD))
P8_TA(2016)0036A8-0365/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0155),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile(C8-0091/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 16. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0365/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. veebruaril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/..., millega rakendatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepinguga

P8_TC1-COD(2015)0080


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/401) lõplikule kujule).


Marrakechi lepingu ratifitseerimine (saadud petitsioonide, eelkõige petitsiooni 924/2011 põhjal)
PDF 154kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon Marrakechi lepingu ratifitseerimise kohta, lähtuvalt laekunud petitsioonidest, eriti petitsioonist nr 924/2011 (2016/2542(RSP))
P8_TA(2016)0037B8-0168/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse trükikirja lugemist takistava puudega kodanike petitsioone ja eriti petitsiooni nr 924/2011, mille on esitanud Ühendkuningriigi kodanik Dan Pescod Euroopa Pimedate Liidu (EBU) / kuningliku üleriigilise pimedate instituudi (RNIB) nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele,

–  võttes arvesse Marrakechi lepingut, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele (Marrakechi leping),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,

A.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul oli 2010. aastal kogu Euroopas 2 550 000 pimedat ja 23 800 000 vaegnägijat, kokku 26 350 000 nägemispuudega inimest;

B.  arvestades, et ainult 5 % arenenud riikides avaldatud raamatutest ja vähem kui 1 % arenguriikides avaldatud raamatutest toodetakse nägemispuudega inimestele sobivas vormingus;

C.  arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised;

D.  arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid allkirjastasid Marrakechi lepingu 2014. aasta aprillis ja on seega andnud poliitilise lubaduse selle ratifitseerimiseks;

E.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee julgustas oma konventsiooni rakendamise kohta koostatud Euroopa Liidu esialgse aruande lõppjäreldustes Euroopa Liitu võtma asjakohaseid meetmeid, et ratifitseerida ja rakendada Marrakechi leping nii ruttu kui võimalik;

F.  arvestades, et komisjon esitas ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Marrakechi lepingu sõlmimist Euroopa Liidu nimel (COM(2014)0638);

1.  tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklites 24 ja 30 rõhutatakse puuetega inimeste õigust haridusele, ilma diskrimineerimiseta ja võrdsete võimaluste alusel, ja tagatakse samas, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele;

2.  märgib sügava nördimusega, et seitse Euroopa Liidu liikmesriiki on moodustanud vähemusbloki, et takistada lepingu ratifitseerimisprotsessi; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles ratifitseerimisprotsessi kiirendama, seadmata ELi õigusraamistiku läbivaatamist või Euroopa Liidu Kohtu otsust ratifitseerimise eeltingimuseks;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, liikmesriikidele, komisjonile ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komiteele.


Geneetiliselt muundatud sojauba FG72 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud kaubad
PDF 255kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D042684 – 2016/2547(RSP))
P8_TA(2016)0038B8-0133/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 18. novembril 2015. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 16. juuli 2015. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 24. juunil 2011 esitas äriühing Bayer CropScience AG Belgia pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse sojauba FG72 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.  arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud sojaoas MST-FGØ72-2 sünteesitakse valku 2mEPSPS, mis muudab sojaoa vastupidavaks glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes, ja valku HPPD W336, mis muudab sojaoa vastupidavaks isoksaflutooli sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(5);

C.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletati alalises komitees 18. novembril 2015, ja et arvamust ei esitatud;

D.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse lõpliku otsuse tegemiseks tagasi komisjonile, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.  arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015(6) tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks võimatuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 eesmärgiga(7), milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(8) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

2.  palub komisjonil rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.  palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, võttes arvesse riikide korduvalt väljendatud muret, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA GMO Panel (EFSA Panel on Genetically Modified Organisms), 2015. Scientific Opinion on application (EFSA-GMO-BE-2011-98) for the placing on the market of herbicide tolerant genetically modified soybean FG72 for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 from Bayer CropScience AG (toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus Bayer CropScience AG taotluse EFSA-GMO-BE-2011-98 (herbitsiiditolerantse geneetiliselt muundatud sojaoa FG72 turule laskmine toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel) kohta). EFSA Journal (2015); 13(7):4167, 29 pp. doi:10.2903/j.efsa.2015.4167.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456.
(5) IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides 20 March 2015 (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine, 20. märts 2015) http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)


Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud kaubad
PDF 254kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø8-9 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D042682 – 2016/2548(RSP))
P8_TA(2016)0039B8-0134/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø8-9 × MON-89788-1) geneetiliselt muundatud sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 18. novembril 2015. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 18. juuni 2015. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 23. märtsil 2012 esitas äriühing Monsanto Europe S.A Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.  arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud sojaoas MON-877Ø8-9 × MON-89788-1 sünteesitakse valku DMO, mis annab taimele vastupidavuse dikambat sisaldavate herbitsiidide suhtes, ning valku CP4 EPSPS, mis annab sellele vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(5);

C.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletati alalises komitees 18. novembril 2015, ja et arvamust ei esitatud;

D.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse tagasi komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.  arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015(6) tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu seadusandlusega, sest see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005(7) eesmärgiga, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(8) sätestatud üldiste põhimõtete kohaselt moodustada alus, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase, loomade tervis ja heaolu, keskkonna kaitse ja tarbijate huvide kaitse seoses geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise;

2.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.  palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, võttes arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Teaduslik arvamus Monsanto taotluse EFSA-GMO-NL-2012-108 (herbitsiiditolerantse geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 turule laskmine toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel) kohta. EFSA Journal 2015;13(6):4136, lk 26. doi: 10.2903/j.efsa.2015.4136.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456.
(5) IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides 20 March 2015 (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine, 20. märts 2015) http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)


Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud kaubad
PDF 254kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D042681 – 2016/2549(RSP))
P8_TA(2016)0040B8-0135/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 18. novembril 2015. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 16. juuli 2015. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 11. augustil 2011 esitas äriühing Monsanto Europe S.A Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.  arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud sojaoas MON-877Ø5-6 × MON-89788-1 on vähendatud ensüümide rasvhappe delta-12-desaturaasi (FAD2) ja palmitoüül-atsüülikandevalgu tioesteraasi (FATB) ekspressiooni, mille tulemusena on suurenenud oleiinhappe ja vähenenud linoolhappe sisaldus ning ekspresseerub valk CP4 EPSPS, mis tagab vastupidavuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(5);

C.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletati alalises komitees 18. novembril 2015, ja et arvamust ei esitatud;

D.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse tagasi komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.  arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015(6) tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu seadusandlusega, sest see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005(7) eesmärgiga, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(8) sätestatud üldiste põhimõtete kohaselt moodustada alus, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase, loomade tervis ja heaolu, keskkonna kaitse ja tarbijate huvide kaitse seoses geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise;

2.  palub komisjonil rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.  palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, võttes arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Teaduslik arvamus Monsanto taotluse EFSA-GMO-NL-2011-110 (herbitsiiditolerantse, suurenenud oleiinhappe sisaldusega geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87705 × MON 89788 turule laskmine toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel) kohta. EFSA Journal 2015; 13(7):4178, lk 30. doi:10.2903/j.efsa.2015.4178.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456.
(5) IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides 20 March 2015 (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine, 20. märts 2015) http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)


Teenustekaubanduse lepingu läbirääkimised
PDF 237kWORD 124k
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks (2015/2233(INI))
P8_TA(2016)0041A8-0009/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse teenustekaubanduse üldlepingut(1), mis hakkas WTO raamläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusena kehtima 1995. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse WTO teenustekaubanduse nõukogu esimehe, suursaadik Fernando de Mateo poolt WTO kaubandusläbirääkimiste komiteele esitatud 21. aprilli 2011. aasta aruannet teenustekaubandust käsitlevate läbirääkimiste eriistungi kohta(2),

–  võttes arvesse nn teenuste tõeliste sõprade rühma („Really Good Friends of Services“ (RGF)) 5. juuli 2012. aasta avaldust(3),

–  võttes arvesse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste suhtes kohaldatavaid ELi direktiive, mille nõukogu võttis vastu 8. märtsil 2013. aastal ning mille salastatus tühistati ja mille nõukogu tegi avalikuks 10. märtsil 2015. aastal(4),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta mitmepoolse teenustelepingu üle(5),

–  võttes arvesse president Junckeri poolt 15. juulil 2014. aastal uuele komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid, mis kandsid pealkirja „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse 17. juuli 2014. aasta lõplikku lähtearuannet, mille koostas komisjonile Ecorys ja mis kandis pealkirja „Mitmepoolse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi toetav kaubanduse jätkusuutliku mõju hinnang“(6),

–  võttes arvesse kõigi teenustekaubanduse lepingu osaliste esitatud läbirääkimiste dokumente, eeskätt neid, mille salastatus tühistati ja mille komisjon avalikustas 22. juulil 2014. aastal, ning muu hulgas ELi algset pakkumist(7),

–  võttes arvesse volinik Malmströmi 5. veebruari 2015. aasta avaldust patsientide liikuvuse käsitlemise kohta teenustekaubanduse lepingus(8),

–  võttes arvesse ELi ja USA 20. märtsi 2015. aasta ühisavaldust avalike teenuste kohta(9) teenustekaubanduse lepingu ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste kontekstis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 39, isikuandmete kaitset käsitlevat Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 12,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8, mis edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust ühena väärtustest, millel EL rajaneb,

–  võttes arvesse üldhuviteenuseid käsitlevaid ELi toimimise lepingu artikleid 14 ja 106 ning protokolli nr 26,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2003. aasta resolutsiooni teenustekaubanduse üldlepingu, sh kultuurilise mitmekesisuse kohta WTOs(10),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 207 ja 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud arengusidususe põhimõtet,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teenustekaubanduse lepingu kohaliku ja piirkondliku mõõtme kohta (CDR 2700/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0009/2016),

A.  arvestades, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistega tuleks saavutada parem rahvusvaheline reguleerimine, mitte vähendada siseriiklikku reguleerimist;

B.  arvestades, et kuigi teenustekaubanduse leping on oma praegusel kujul ja praeguste läbirääkijatega mõnepoolne leping, peaks sihiks olema see, et sõlmitud kokkulepe saavutaks kriitilise massi, mis võimaldaks tal saada WTO raames mitmepoolseks kokkuleppeks;

C.  arvestades, et mis tahes kaubandusleping peab andma Euroopa tarbijatele rohkem õigusi ja tagama madalamad hinnad, looma juurde töökohti ja kindlustama töötajate kaitse; arvestades, et kaubandusleping peab soodustama ka säästvat arengut, edendama ülemaailmselt ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning ühtlustama Euroopa ettevõtjate tegutsemistingimusi; arvestades, et kaubanduspoliitika peaks aitama kaasa ILO inimväärse töö tagamise suuniste ja ÜRO säästva arengu tegevuskava (aastani 2030) elluviimisele ja olema nendega täiesti kooskõlas;

D.  arvestades, et kaubandusleping peab avama meie ettevõtjatele turu välisriikides ja tagama liikmesriikides kodanike kaitse; arvestades, et teenustekaubanduse lepinguga tuleks suurendada ligipääsu välisturgudele, edendada parimaid tavasid ja kujundada üleilmastumist eesmärgiga tagada, et see kajastab ELi väärtuseid, põhimõtteid ja huve ning aitab ELi ettevõtjatel ülemaailmsete väärtusahelate ajajärgul jõudsalt areneda; arvestades, et tarbijaõigused ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ei ole kaubandustõkked, vaid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” mittekaubeldavad põhielemendid; arvestades, et ELi kaubanduspoliitikas tuleb järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke; arvestades, et ELis on teenuste osutamise aluspõhimõteteks nende üldkättesaadavus, kvaliteet, ohutus, taskukohasus ja võrdne kohtlemine, mis peavad olema alati tagatud kõikides linnades ja piirkondades; arvestades, et EL peaks edendama soolist võrdõiguslikkust rahvusvahelisel tasandil;

E.  arvestades, et nii majanduse kui ka rahvusvahelise kaubanduse üleilmastumise, teenustepõhiseks muutumise ja digiteerimisega seoses tuleb viivitamata võtta poliitilisi meetmeid rahvusvaheliste eeskirjade täiustamiseks; arvestades, et ELil on märkimisväärne huvi tugevdada ülemaailmseid kaubanduseeskirju, et reguleerida ülemaailmseid tarneahelaid; arvestades, et mitmepoolne kaubandussüsteem on endiselt kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks kogu maailmas;

F.  arvestades, et teenustekaubanduse leping annab ELile võimaluse kindlustada oma positsiooni maailma suurima teenuste eksportijana, kelle osa maailma teenuste ekspordis oli 2013. aastal 25 %, mis moodustas kaubandusbilansi ülejäägi 170 miljardit eurot; arvestades, et ELi teenusteeksport on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, ulatudes 2014. aastal 728 miljardi euroni; arvestades, et teenustesektoris töötab ligikaudu 70 % ELi tööjõust ning teenuste osakaal Euroopa kaupade ekspordis on 40 %; arvestades, et 90 % ELis aastatel 2013–2025 loodavatest uutest töökohtadest on seotud teenustesektoriga; arvestades, et kõnealune leping võib hoogustada töökohtade loomist ELis;

G.  arvestades, et teenustekaubandus loob ELis töökohti ja edendab majanduskasvu, mida saaks tugevdada teenustekaubanduse lepinguga;

H.  arvestades, et palju olulisi turge, sealhulgas tärkava turumajandusega riikides, on Euroopa ettevõtjatele ikka veel suletud; arvestades, et tarbetud teenustekaubanduse tõkked, mis tariifseks teisendatuna moodustavad 15 % Kanada, 16 % Jaapani, 25 % Lõuna-Korea, 44 % Türgi ja 68 % Hiina puhul, ei võimalda Euroopa ettevõtjatel jätkuvalt oma konkurentsivõimest täit kasu lõigata; arvestades, et EL, kus teenustepiirangute tariifiekvivalent on vaid 6 %, on oma partneritest oluliselt avatum; arvestades, et EL peaks kasutama oma positsiooni teenuste kõige olulisema importija ja eksportijana, et tagada võrdsed võimalused vastastikuse turulepääsu ja ausa konkurentsi abil;

I.  arvestades, et mittetariifsed kaubandustõkked, mis moodustavad keskmiselt rohkem kui 50 % piiriüleste teenuste kuludest, mõjutavad ebaproportsionaalselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), keda on ELi teenuste eksportijate seas üks kolmandik ja kellel puuduvad sageli nende takistuste ületamiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid; arvestades, et tarbetute tõkete kõrvaldamine hõlbustaks VKEde rahvusvahelistumist, eeldusel et need tõkked saab kõrvaldada ilma neile aluseks olevate avalikku huvi pakkuvate poliitiliste eesmärkide täitmist ohtu seadmata; arvestades, et õigustatud avalikku huvi pakkuvate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed tuleks säilitada;

J.  arvestades, et väärtusahelate üleilmastumine suurendab nii kodumaise toodangu importi kui ka eksporti; arvestades, et toote- ja teenuskaubandus on omavahel seotud ning nende tarneahelate reguleerimiseks on vaja ülemaailmseid eeskirju; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelatega seoses muutuvad siduvad rahvusvahelised põhistandardid veelgi vajalikumaks, et vältida edasist võidujooksu reguleerimise vähendamise suunas ning sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut;

K.  arvestades, et kodanike usaldust ELi kaubanduspoliitika vastu tuleb suurendada, tagades mitte ainult vastastikku kasuliku tulemuse kodanikele ja ettevõtjatele tööhõives ja jõukuse loomisel, vaid ka läbipaistvuse, osaluse ja vastutuse kõrgeima taseme, pidades pidevat dialoogi sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, kohalike ja piirkondlike asutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning määrates läbirääkimistel kindlaks selged suunised;

L.  arvestades, et enamik ELi päevakorras olevatest kohustustest on seotud liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et kohustuste täitmine mõjutab eelkõige piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi;

M.  arvestades, et andmekaitse ei ole mitte majandusele koormaks, vaid see on majanduskasvu allikas; arvestades, et digitaalmaailma vastu usalduse taastamine on äärmiselt oluline; arvestades, et andmevood on teenustekaubanduses hädavajalikud, kuid need ei tohiks kunagi ohtu seada andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevat ELi õigustikku;

N.  arvestades, et oma 4. juuli 2013. aasta resolutsioonis läbirääkimiste alustamise kohta mitmepoolse teenustelepingu üle nõudis parlament, et komisjon viiks ellu oma kavatsuse koostada jätkusuutlikkuse mõjuhinnang;

O.  arvestades, et teenustekaubanduse leping hõlmab füüsiliste isikute liikumist lepingus osalevate riikide vahel, mistõttu tuleb kõiki ELi kodanikke lepinguosaliste territooriumile pääsemise osas võrdselt kohelda;

P.  arvestades, et nõusolekumenetlus annab parlamendile kaubanduslepingute üle lõpliku sõnaõiguse ning parlamendiliikmed otsustavad läbirääkimiste lõppedes vaid selle üle, kas teenustekaubanduse leping heaks kiita või tagasi lükata; arvestades, et teatavates liikmesriikides võib lepingu ratifitseerimiseks olla vaja ratifitseerimist piirkondlikes parlamentides ja/või piirkondlikku tasandit esindavates parlamendikodades;

Q.  arvestades, et parlament jätab endale õiguse avaldada arvamust pärast teenustekaubanduse lepingu teksti käsitlevate võimalike tulevaste ettepanekute ja eelnõudega tutvumist;

1.  esitab teenustekaubanduse lepingu käimasolevate läbirääkimiste kohta komisjonile alljärgnevad soovitused:

   a) seoses konteksti ja kohaldamisalaga:
   i) pidada teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi etapiks WTO tasandil uute sihtide seadmisel eesmärgiga taasalgatada teenustekaubanduse üldlepingu uuendamise läbirääkimised;
   ii) väljendada uuesti oma toetust ambitsioonikatele, terviklikele ja tasakaalustatud läbirääkimistele, mis peaksid vallandama integreerituma ülemaailmse teenusteturu kasutamata potentsiaali, hoides ära sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku dumpingu ning tagades samal ajal täieliku vastavuse ELi õigustikule; kujundada ja reguleerida üleilmastumist ning tugevdada rahvusvahelisi standardeid, tagades juriidiliselt õiguse reguleerida ja täita selliste avalikku huvi pakkuvate poliitikavaldkondade õigustatud eesmärke nagu rahvatervis, ohutus ja keskkond; tagada Euroopa teenuseosutajate, sealhulgas VKEde suurem turulepääs huvipakkuvates põhisektorites, tehes ühtlasi vajalikke erandeid tundlikele sektoritele, sealhulgas kõikidele avalikele teenustele; tagada, et läbirääkimistega aidatakse õiglaselt ja märkimisväärselt kaasa töökohtade loomisele ja kaasavale majanduskasvule, ning määrata kindlaks kaugeleulatuvate sihtidega standardid teenustekaubandusele 21. sajandil; austada ELi ja liikmesriikide poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi mudeleid ning ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud aluspõhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus; edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet kogu maailmas;
   iii) võtta eesmärgiks mitmepoolsus ning seista vastu seda takistavatele sätetele või lisadele, mis oleksid vastuolus teenustekaubanduse üldlepinguga ning takistaksid tulevikus WTO süsteemi sulandumist; võtta vastu uusi osalisi tingimusel, et nad aktsepteerivad juba kokku lepitud eeskirju ja eesmärkide taset; stimuleerida suuremat osalust läbirääkimistel; arvestada sellega, et BRIC-riikides ja MINT-riikides on teenustekaubanduses samaaegselt nii suurimad tõkked kui ka suurim kasvupotentsiaal; tunnistada nende riikide tähtsust ELi jaoks tõusva keskklassiga ekspordi sihtriikidena, vahesisendite allikatena ja peamiste keskustena ülemaailmsetes väärtusahelates; anda osalemise võimalus tärkava ja dünaamilise majandusega riikidele, kes on valmis sellele pühenduma, ning väljendada uuesti toetust Hiina palvele läbirääkimistega ühineda; tagada kõikide teenustekaubanduse lepingu osaliste püüd muuta läbirääkimiste tulemused mitmepoolseks; tagada, et arenguriikidele pööratakse erilist tähelepanu, ning lisada teenustekaubanduse lepingusse teenustekaubanduse üldlepingu IV artiklis sisalduvad sätted;
   iv) võtta teadmiseks, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi andmetel moodustab teenustesektor arenguriikide SKPst ligikaudu 51 % ning et teenuste eksport Aafrika riikidest suureneb; tunnistada, et kaubandus, sealhulgas teenustekaubandus, võib teatavatel tingimustel soodustada kaasavat majanduskasvu, säästvat arengut, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist ning inimväärsete töökohtade loomist ning võib edendada innovatsiooni, lihtsustades oskusteabe vahetamist, tehnoloogia arendamist ning investeerimist teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas välisinvesteeringute abil; jääda seega seisukohale, et arenguriikidele õiglase juurdepääsu andmine maailma teenusteturule võib toetada nende majanduslikku integratsiooni ja üleilmastumisega kohanemist;
   v) pidada meeles, et kuna läbirääkimised toimuvad soodustingimustel, saavad lepingust tulenevatest hüvedest enne lepingu mitmepoolseks muutmist osa vaid teenustekaubanduse lepingu osalised; vältida enamsoodustusrežiimi klausli kohaldamist teenustekaubanduse lepingus mitteosalejate suhtes seni, kuni leping muudetakse mitmepoolseks; vältida vabakaubanduslepingute lisamist enamsoodustusrežiimi klauslisse, nagu ka teenustekaubanduse üldlepingu puhul;
   vi) elavdada teenuseid käsitlevaid arutelusid Doha arenguvoorus;
   vii) tagada koostoime ja järjepidevus nii praegu läbiräägitavate kahepoolsete, mõnepoolsete ja mitmepoolsete lepingute vahel kui ka ühtse turu arengusuundumustega, eriti seoses digitaalse ühtse turuga; tagada sidusus ELi sise- ja välispoliitika vahel ning edendada välisasjades terviklikku lähenemisviisi; järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning ergutada 2015. aasta septembris vastu võetud säästva arengu eesmärkide elluviimist;
   viii) pakkuda välja konkreetsed kaitsemeetmed turistidele, muu hulgas selleks, et muuta läbipaistvaks rahvusvahelise rändlusteenuse ning rahvusvaheliste kõnede ja sõnumite tasud ning piirata ülemääraseid tasusid, mida nõutakse väljaspool Euroopat krediitkaarte kasutavatelt tarbijatelt, ning säilitada ELi ja liikmesriikide õigus anda turismisihtkohtade turvalisust puudutavaid hoiatusi;
   ix) lisada läbivaatamisklausel, millega luuakse mehhanism, mis annab lepinguosalisele võimaluse lepingust lahti ütelda või peatada või tühistada teatava teenuse liberaliseerimisest tulenevad kohustused, eelkõige juhul, kui ei peeta kinni tööõigus- ja sotsiaalnormidest;
   x) avaldada viivitamata jätkusuutlikkuse mõjuhinnang ja ajakohastada seda pärast läbirääkimiste lõppu, võttes arvesse teenustekaubanduse lepingu mõju kodanikele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, läbirääkimistel mitteosalevatele arenguriikidele ning ELi sotsiaalsele ja tööhõive olukorrale; hinnata üksikasjalikult ja õigeaegselt teenustekaubanduse üldlepingu mõju ELi majandusele alates selle jõustumisest; kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond täielikult jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu lõplikku väljatöötamisse; paluda parlamendi uuringuteenistusel avaldada põhjalik ja informatiivne uuring teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste ulatuse ja võimaliku mõju kohta, pidades muu hulgas silmas soolisi aspekte ja vajadust käsitleda selliseid nähtusi nagu klaaslagi ja sooline palgalõhe; kontrollida vastavust põhiõigustele, et parlament saaks teha teadliku otsuse teenustekaubanduse lepingule nõusoleku andmise või mitteandmise kohta;
   xi) tagada, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korda ei saaks enamsoodustusrežiimi klauslite abil üle võtta teistest kahepoolsetest investeerimislepingutest;
   b) seoses turulepääsuga:
   i) jätta lepingu kohaldamisalast välja avalikud teenused ja audiovisuaalmeedia teenused ning käsitleda kultuuriteenuseid ettevaatlikult, piiramata teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid ELi kohustusi; nõuda kaugeleulatuvate kohustuste võtmist kõigilt osalistelt, sektoritelt ja valitsustasanditelt, eelkõige välisturgude täiendavaks avamiseks riigihangete, telekommunikatsiooni, transpordi ning finants- ja kutseteenuste valdkonnas;
   ii) tagada vastastikkus kõigil tasanditel; toetada horisontaalsete kohustustega seotud sätete kasutamist vahendina eesmärkide ühise taseme seadmiseks, piiramata teenustekaubanduse üldlepingu XVI ja XVII artikli kohaseid õigusi ja kohustusi, ning arvestada sellega, et miinimumnõuetega kehtestataks osalemisest huvitatud riikide jaoks selged parameetrid; tagada kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu IV artikliga arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele paindlikkus selles, millises ulatuses peavad nad lepinguga ühinedes kohustusi võtma; tagada, et lepinguga püütakse luua võrdsed tingimused teenustesektoris ning avada uued turud ELi teenuseosutajatele;
   iii) jätta ELi kohustustest välja selliste uute teenuste osutamine, mida ei ole liigitatud asjaomases klassifikatsioonisüsteemis, säilitades võimaluse lisada need hilisemas etapis;
   iv) vältida kavatsetud meetmete rakendamiskeeldude ja nn sillaklauslite kohaldamist kõigi turulepääsuga seotud kohustuste ja võrdse kohtlemisega seotud riiklike kohustuste suhtes ning tundlike sektorite suhtes, näiteks avalikud ja kultuuriteenused, riigihanked, 4. tarneviis, transport ja finantsteenused; tagada piisav paindlikkus selleks, et viia üldist majandushuvi pakkuvad teenused tagasi riikliku kontrolli alla; säilitada ELi ja liikmesriikide õigus muuta oma kohustuste ajakava vastavalt teenustekaubanduse üldlepingule;
   v) võtta 1. tarneviisi alusel piiratud kohustusi, eelkõige digitaal- ja finantsteenuste ning maanteetranspordi valdkonnas, et vältida õiguslikku arbitraaži ja sotsiaalset dumpingut; võtta siiski kaugeleulatuvaid kohustusi ning tunnistada tungivat huvi satelliitsideteenuste, mereveoteenuste ja edasikindlustuse valdkonnas; tunnistada, et sellised kohustused saavad olla tulemuslikud ainult nõuetekohaselt reguleeritud keskkonnas; tagada ELi õiguse täielik järgimine välismaiste teenuseosutajate poolt ja selle jõustamine nende suhtes, kui ettevõtja osutab välisriigist ELi tarbijatele teenust, ning lisada sätted, mis tagavad tarbijatele kergesti kättesaadava õiguskaitse; teha ühtlasi kindlaks murekohad, millega puutuvad kokku tarbijad suhtlemisel kolmandates riikides asuvate teenuseosutajatega, anda tarbijatele juhiseid nende õiguse kohta saada sellistel juhtudel õiguskaitset ning pakkuda vajaduse korral välja konkreetsed meetmed;
   vi) võtta 3. tarneviisi puhul ambitsioonikas lähenemisviis, püüdes kaotada kaubanduslikku kohalolekut ja tegevuskohta puudutavad kolmandate riikide tõkked, näiteks väliskapitali piirangud ja ühisettevõtluse nõuded, kuna see on väga tähtis 1. ja 4. tarneviisi kohaselt osutatavate teenuste kasvu suurendamiseks, säilitades samal ajal kogu ELi hõlmavad reservatsioonid praegusel tasemel;
   vii) pidada meeles, et ELil on tungiv huvi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide väljapoole toimuva liikuvuse vastu; hoiduda uute kohustuste võtmisest väljaspool teenustekaubanduse üldlepingut seoses ELi-suunalise liikuvusega, kuni teised osalised ei ole oma pakkumisi märkimisväärselt parandanud; kinnitada, et tööjõudu käsitlev klausel säilitab välisriikide teenuseosutajate juriidilise kohustuse järgida ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööõigusakte ning kollektiivlepinguid; võtta 4. tarneviisi puhul ambitsioonikad kohustused nendel juhtudel, mis on aluseks 3. tarneviisi kohustustele; säilitada suutlikkus viia lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide puhul läbi majanduslike vajaduste ja tööturu analüüs;
   viii) austada liikmesriikide suveräänset õigust valida, milliseid sektoreid väliskonkurentsile avada ja mil määral, kasutades piiranguid ja erandeid; vältida liikmesriikide survestamist, et nad seda õigust täielikult ei kasutaks;
   ix) jätta kooskõlas artiklitega 14 ja 106 ning protokolliga nr 26 lepingu kohaldamisalast välja praegused ja tulevased üldhuviteenused ning üldist majandushuvi pakkuvad teenused (muu hulgas vesi, tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustussüsteemid, haridus, jäätmekäitlus ja ühistransport); tagada, et ELi, riiklikele ja kohalikele ametiasutustele jääks avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja osutamisega seoses täielik õigus võtta kasutusele, võtta vastu, hoida alal või tühistada mis tahes meetmeid; teha selline erand sõltumata sellest, kuidas avalikke teenuseid osutatakse ja rahastatakse; tagada, et sotsiaalkindlustussüsteemid jäetakse lepingu kohaldamisalast välja; lükata tagasi ettepanek patsiendi liikuvust käsitleva lisa kohta, millele on vastu enamik teenustekaubanduse lepingu osalistest; pidada meeles, et ELi kodanike jaoks on väga tähtsal kohal kvaliteetsed avalikud teenused, mis aitavad saavutada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;
   x) avaldada vastuseisu ühe ja sama kohaliku omavalitsuse ettevõtete ristsubsideerimise piirangutele, kui need on rangemad ELi või siseriiklike õigusaktidega kehtestatud piirangutest;
   xi) ilma et see piiraks teenustekaubanduse üldlepingu kohaldamist, püüda võtta kasutusele üheselt mõistetav nn kuldstandardi klausel, mida saaks lisada kõigisse kaubanduslepingutesse ning mis tagaks, et kommunaalettevõtete klauslit kohaldataks kõigi tarneviiside ja mis tahes teenuste suhtes, mida Euroopa, riiklikud või piirkondlikud ametiasutused peavad avalikeks teenusteks, igas sektoris ning teenuse monopoolsest seisundist olenemata;
   xii) tagada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga (2005) kogu lepingu suhtes kohaldatava horisontaalse ja õiguslikult siduva klausli abil, et osalistele jääb kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse või edendamisega seoses õigus võtta vastu või hoida alal mis tahes meetmeid, olenemata kasutatavast tehnoloogiast või levitamisplatvormist nii internetis kui mujal;
   c) seoses digitaalmajandust käsitlevate eeskirjadega:
   i) tagada universaalse õigusega eraelu puutumatusele kooskõlas olevad piiriülesed andmevood;
   ii) võtta ettevaatlik lähenemisviis andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate peatükkide läbirääkimise suhtes;
   iii) tunnistada, et andmekaitse ja õigus eraelu puutumatusele ei ole mitte kaubandustõkked, vaid põhiõigused, mida väärtustatakse nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 39 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 kui ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 12; tunnistada, et kõrgetasemeline usaldus on andmepõhise majanduse arendamisel esmatähtis; tagada selle põhiõiguse täielik järgimine, võttes nõuetekohaselt arvesse digitaalmajanduse viimaseid arenguid ning täites igakülgselt Euroopa Kohtu otsust programmi Safe Harbor kohtuasjas; lisada teenustekaubanduse üldlepingu XIV artiklil põhinev ulatuslik, üheselt mõistetav, horisontaalne, eraldiseisev ja õiguslikult siduv säte, mis jätab ELi praeguse ja tulevase isikuandmete kaitse õigusraamistiku lepingu kohaldamisalast täielikult välja ilma tingimuseta, et see peaks olema teenustekaubanduse lepingu muude osadega kooskõlas; kohaldada selliseid sätteid teenustekaubanduse lepingu kõigi muude lisade suhtes; toetada viivitamata ja ametlikult selliseid ettepanekuid teenustekaubanduse lepingu e-kaubandust käsitlevas lisas; toetada ettepanekuid, mille eesmärk on tagada kasutajate isikuandmete kaitse siseriiklike õigusraamistike kohaldamine mittediskrimineerival viisil; kohaldada e-kaubandust käsitlevas lisas sätestatud andmekaitsesätteid teenustekaubanduse lepingu kõigi teiste lisade, sealhulgas finantsteenuste lisade suhtes;
   iv) tagada Euroopa kodanike isikuandmete ülemaailmne voog täielikus vastavuses Euroopas kehtivate andmekaitse- ja andmeturbe-eeskirjadega; tagada, et kodanikele jääb kontroll oma andmete üle; lükata seetõttu tagasi andmevoogude suhtes kohaldatavad võimalikud üldnormid, mis ei viita vajadusele täita andmekaitsestandardite nõudeid;
   v) avaldada viivitamata ja ametlikult vastuseisu USA ettepanekutele teabe liikumise kohta;
   vi) võtta seisukoht, et selgelt kindlaks määratud ja vastastikku kokkulepitud õigusraamistik tagab julgeolekuohtudele reageerimise vajaduse korral kiire teabevahetuse; tagada teenustekaubanduse üldlepingu XIVa artikli ülevõtmine teenustekaubanduse lepingu põhiteksti; tagada riiklike turbeklauslite tuginemine asjakohastele vajalikkuskriteeriumidele; lükata siiski kindlalt tagasi teenustekaubanduse üldlepingu XIVa artiklis sätestatud riikliku julgeolekuerandi kohaldamisala laiendus ning kõik kaudsed kokkulepped tehnoloogiate osas; avaldada viivitamata ja ametlikult vastuseisu sellistele ettepanekutele teenustekaubanduse lepingus;
   vii) tunnistada, et digitaalne innovatsioon edendab majanduskasvu ja majanduse tootlikkust tervikuna; tunnistada, et andmevood on teenustemajanduse tähtis edasiviiv jõud, traditsiooniliste tootmisettevõtjate üleilmsete väärtusahelate oluline osa ning digitaalse ühtse turu arenemise hädavajalik eeldus; taotleda sellest tulenevalt andmete sundlokaliseerimisnõuete üldist keelustamist ning tagada, et teenustekaubanduse leping sisaldab tulevikukindlaid eeskirju ja ennetab digitaalmaailma killustumist; võtta seisukoht, et sundlokaliseerimisnõuded, st olukord, kus teenuste osutamise tingimusena sunnitakse teenuseosutajaid kasutama kohalikku taristut või looma kohalikku esindatust, takistavad välismaiste otseinvesteeringute tegemist või saamist osaliste poolt; püüda seepärast selliseid tavasid Euroopas ja väljaspool Euroopat võimalikult suures ulatuses piirata, kehtestades samal ajal vajalikud erandid, mis põhinevad avalikku huvi pakkuvatel õigustatud eesmärkidel, nagu tarbija- ja põhiõiguste kaitse;
   viii) tagada lõpliku lepingu sätete vastavus praegustele ja tulevastele ELi tasandi õigusaktidele, muu hulgas määrusele, mis käsitleb Euroopa elektroonilise side ühtset turgu, andmekaitse üldmäärusele, eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevale direktiivile ning 16 meetmele, mis sisalduvad digitaalset ühtset turgu käsitlevas teatises; kaitsta võrgu neutraalsust ja avatud internetti; tagada, et isikuandmeid saab liidust väljapoole edastada vaid siis, kui järgitakse ELi andmekaitsealastes õigusaktides sisalduvaid kolmandatele riikidele andmete edastamist käsitlevaid sätteid; tagada eelkõige, et ELile jääb võimalus peatada isikuandmete edastamine EList kolmandatesse riikidesse, kus eeskirjad ei vasta ELi piisavuse standarditele, ettevõtjad ei kasuta alternatiivseid meetmeid, näiteks siduvaid ettevõtluseeskirju või standardseid lepingupunkte, ning ei kehti direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikes 1 sätestatud erandid; tõkestada asukohapõhist piiramist ja järgida interneti avatud juhtimistava põhimõtet; teha osalistega koostööd asjakohasel tasandil, et võetaks vastu piisavalt kõrged andmekaitsestandardid;
   ix) edendada eeskirjadel põhinevat konkurentsi telekommunikatsioonisektoris, mis toob kasu nii teenuseosutajatele kui ka tarbijatele; tegeleda telekommunikatsioonisektoris püsivate regulatiivsete ebakõladega, takistades osalistel väliskapitali piirangute määramist, kehtestades konkurentsi soodustavaid hulgituru juurdepääsu eeskirju turgu valitsevate operaatorite võrkudele, esitades selged ja mittediskrimineerivad litsentsimiseeskirjad, kindlustades ELi telekommunikatsiooniteenuste osutajatele tegeliku juurdepääsu eksporditurgude viimase etapi taristule, tagades seadusandjate sõltumatuse ja toetades kõiki võrgutüüpe hõlmavate telekommunikatsiooniteenuste laiaulatuslikku määratlemist; tagada, et kõigil ettevõtjatel on võrdsed võimalused ning ELi mittekuuluvate riikide oligopoolsetel turgudel tegutsevad ettevõtjad ei kasuta ära ELi turu killustatust; tagada, et teenustekaubanduse lepingu osalised austavad põhimõtet, mille kohaselt on teenuseosutajatele ja tarbijatele kindlustatud avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs internetile; tagada, et teenustekaubanduse lepingus osalevates riikides tegutsevatel ELi ettevõtjatel on telekommunikatsiooniteenuste osas õiglane ja sümmeetriline turulepääs, mida ei takista mittetariifsed ja piiritagused tõkked, sealhulgas regulatiivsed nõuded, standardite asümmeetria, tehnoloogilised nõuded või piirangud;
   x) toetada kindlalt rahvusvahelist mobiilside rändlusteenust käsitlevaid sätteid ning laiendada neid rahvusvahelistele kõnedele ja sõnumitele; pakkuda lähitulevikus rohkem avalikult kättesaadavat teavet jaehindade kohta ning toetada pikas perspektiivis piirangute kehtestamist, et hindu langetada; tagada, et teenustekaubanduse leping ei takista kahepoolsete lepingute sõlmimist selles valdkonnas; teha jõupingutusi tarbijate kaitseks veebis, eeskätt seoses soovimatute elektrooniliste kommertsteadaannetega;
   xi) tagada tõhus koostöö digitaalmajanduse maksustamise valdkonnas, toetudes komisjoni hea maksuhaldustava platvormi tööle, ning tagada eelkõige seos maksustamise ja sektori äriühingute reaalse majandustegevuse vahel;
   d) seoses liikuvust käsitlevate eeskirjadega:
   i) tagada, et miski ei takistaks ELi ja selle liikmesriike säilitamast, täiustamast ja kohaldamast töö- ja sotsiaaleeskirju, kollektiivlepinguid ning õigusakte, mis käsitlevad füüsiliste isikute pääsu ELi või liikmesriigi territooriumile või nende ajutist viibimist ELi või liikmesriigi territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, nagu muu hulgas territooriumile pääsu lubamine või territooriumile pääsu lubamise tingimused; tagada kooskõlas töötajate lähetamist käsitleva direktiiviga 96/71/EÜ vastuvõtva riigi miinimumtöötingimuste kohaldamine kõikide praegu ja tulevikus ELi sisenevate teenuseosutajate suhtes; tagada, et kõikidel Euroopasse tulevatel töötajatel on päritoluriigist olenemata samad töötaja õigused kui vastuvõtva riigi kodanikel ning et peetakse kinni võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest; tagada, et teenustekaubanduse lepingule allakirjutanud riigid ratifitseerivad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa põhikonventsiooni ja rakendavad neid tulemuslikult; kutsuda kõiki osalisi üles ratifitseerima ja rakendama ILO peamisi standardeid ning edendama muid asjaomaseid ILO konventsioone ja ÜRO resolutsioone; tagada ELi ja liikmesriikide tööseaduste ning kollektiivlepingute järgimine ELi territooriumil; tugevdada rikkumiste ärahoidmiseks ELi järelevalve- ja jõustamismehhanismi; nõuda tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma tööinspektsioonide vahendeid; kiiresti koguda ja esitada üksikasjalik teave 4. tarneviisi alusel ELis praegu tegutsevate teenuseosutajate arvu ja liigi kohta, sealhulgas nende ELis viibimise aja kohta; kindlustada edaspidi märgatavalt tõhusam andmete piiriülene kättesaadavus ELis; lisada kaitseklausel, millega hoitakse ära see, et ettevõtjad saavad töövõitlusõigusest mööda hiilida või seda õõnestada, kasutades kollektiivlepingute läbirääkimiste ja töövaidluste ajal kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ning võimaldada teenustekaubanduse lepingu osalistel kohaldada vajalikke kaitsemeetmeid juhul, kui avaldatakse survet riigi palgatasemele, ohustatakse kohalike töötajate õiguseid või muid kokkulepitud standardeid, kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu X artiklis sätestatud piirangutega; nõuda tungivalt, et kõik lepinguosalised järgiksid OECD suuniseid hargmaistele ettevõtjatele;
   ii) tuletada meelde, et 4. tarneviisi alusel võetud kohustusi tuleb kohaldada üksnes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide (näiteks isikud, kellel on ülikooli või sellega võrdväärne magistrikraad või kes töötavad kõrgema astme juhtivatel ametikohtadel) liikumise suhtes, mis toimub sihtotstarbeliselt, piiratud ajavahemikus ning konkreetsete tingimuste kohaselt, mis on sätestatud selle riigi siseriiklikes õigusaktides, kus teenust osutatakse, ja neid siseriiklikke õigusakte järgivas lepingus; nõuda sellega seoses teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) artikli 16 järgimist ja rakendamist; lükata tagasi teenustekaubanduse üldlepingus sätestatud 4. tarneviisi eeskirjade märkimisväärne muutmine ning kaaluda direktiivi 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral) läbivaatamist;
   iii) tunnistada, et 4. tarneviisi käsitlev lisa kujutab endast Euroopa tungivat huvi, arvestades, et ELi spetsialistid on saanud hea hariduse ja on liikuvad ning et uute äritegevuste toetamiseks peavad ELi ettevõtjad üha enam kasutama Euroopas välisspetsialistide erioskusi ja oma personali väljaspool Euroopat; tagada, et see liikuvus toob lisaks Euroopa ettevõtjatele kasu ka Euroopa töötajatele;
   iv) avaldada vastuseisu viisasid ja muid sisenemisprotseduure käsitlevatele sätetele, välja arvatud need, mis on suunatud läbipaistvuse suurendamisele ning haldusmenetluste tõhustamisele; tagada, et teenustekaubanduse lepingut ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad osalise tööturule pääseda soovivaid füüsilisi isikuid, samuti kodakondsust või alalist elu- või töökohta puudutavate meetmete suhtes; kehtestada piisavad kaitsemeetmed, mis tagavad ajutiste teenuseosutajate naasmise päritoluriiki;
   v) taotleda kutseteenuste osutamise eeltingimusena kaubanduslikku kohalolu või residendistaatuse omamist eeldava nõude horisontaalset keelustamist; piirata kutseteenuseid käsitleva lisa kohaldamisala iga osalise võetavate kohustuste loendiga;
   vi) püüda luua raamistik koolituse, kõrgharidusastmete ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks, eeskätt arhitektuuri, raamatupidamise ja õigusvaldkonna sektorites, tagades samal ajal teenuste osutaja pädevuse ja seega osutatavate teenuste kvaliteedi kooskõlas ELi kutsekvalifikatsioonide direktiividega ning vältides ülikoolikraadide automaatset ja kvantitatiivset tunnustamist;
   vii) nõuda 4. tarneviisi käsitlevas lisas esitatud töötajate mõiste selget määratlemist;
   e) seoses finantsteenuseid käsitlevate eeskirjadega:
   i) saavutada leping, mis sisaldab ambitsioonikat, kuid siiski tasakaalustatud lisa, mis hõlmab igat liiki, finantsteenuste, eelkõige pangandus ja kindlustusteenuste osutamist, mis läheb teenustekaubanduse üldlepingu finantsteenuseid käsitlevast lisast kaugemale ning mis edendab pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; püüelda finantssüsteemi stabiilsuse ja üksikute finantsasutuste tugevdamise poole, tagades täieliku kooskõla kriisijärgse õiguskeskkonnaga ning õiglase konkurentsi finantsteenuste osutajate vahel; saavutada leping, mis rangematele nõuetele suunatud finantseeskirjade ühtlustamise ning finantsteenuste laiema valiku kaudu pakub Euroopa tarbijatele väärtust ja kaitset; seada eesmärgiks tarbijate asjakohane kaitse, sealhulgas andmekaitse ja õigus eraelu puutumatusele, samuti arusaadava ja täpse teabe esitamine, mis on teabe asümmeetria vähendamiseks hädavajalik;
   ii) kohustada teenustekaubanduse lepingu osalisi rakendama ja kohaldama finantssektori reguleerimise ja järelevalve suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid, näiteks neid, mida toetavad G20, Baseli pangajärelevalve komitee, finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon ning Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon; võtta meetmeid selle tagamiseks, et WTO finantsteenustega seotud kohustuste käsitusleppe peamised osad võetakse üle teenustekaubanduse lepingusse, parandades ühtlasi käsitusleppe sõnastust, et viia see vastavusse ELi praeguste täpsete poliitiliste seisukohtadega nendes valdkondades; tagada, et teenustekaubanduse leping aitab leevendada topeltmaksustamist ning mitte mingil juhul ei soodusta ega tekita lünki, mis võimaldavad maksupettust, maksude maksmisest kõrvalehoidumist, agressiivset maksuplaneerimist või rahapesu; püüelda selle poole, et riigid, kellel praegu ei ole ELiga kahepoolseid kaubanduskokkuleppeid, näiteks Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkong ja Taiwan, kellel on väga piiratud kohustused WTO tasandil, näiteks Tšiili ja Türgi, või kellel on väga piiratud kahepoolsed kohustused finantsteenuste vallas, näiteks Mehhiko, võtaksid põhjalikumad kohustused, eelkõige turulepääsu küsimuses;
   iii) lisada teenustekaubanduse lepingusse ettevaatuserand, tuginedes ELi-Kanada laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus sisalduvale erandile, millega jäetakse osalisele suveräänne õigus kalduda oma kaubanduskohustustest kõrvale ning võtta vastu meetmeid, mida ta peab ettevaatuse ja järelevalvega seotud põhjustel vajalikuks oma finants- ja pangandussektori reguleerimiseks, et tagada osalise finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;
   iv) tagada, et finantsteenuste valdkonnas ei võeta uusi kohustusi, mis võiksid seada ohtu ELi finantseeskirjad, sundides ELi loobuma oma finantssektori tugevdatud õigusraamistikust või takistades ELi kasutamast õigust piirata ülemääraste riskide võtmist finantsasutuste poolt; tagada, et miski selles lepingus ei piira ELi reguleerivate asutuste võimalusi olemasolevate või uute finantstoodete jaoks luba anda või sellest keelduda kooskõlas ELi õigusraamistikuga;
   v) rõhutades samal ajal vajadust suurendada ülemaailmset juurdepääsu finantsteenustele, kuna need on tähtsad majanduskasvu ja majanduse jaoks, arvata piiriülesed finantsteenused, sealhulgas portfelli valitsemine, ELi kohustustest välja, kuni finantseeskirjad on kõrgeimal tasandil ühtsed, välja arvatud äärmiselt piiratud ja nõuetekohaselt õigustatud juhtumid, nagu ettevõtjatevaheliselt osutatavad edasikindlustusteenused; olla eelkõige seisukohal, et selged ja usaldusväärsed eeskirjad ja menetlused, millega antakse kolmandates riikides asutatud äriühingutele luba selliste teenuste osutamiseks ELis, ning vajaduse korral ELi selgesõnaline kinnitus selle kohta, et nende äriühingute päritoluriigi rakendatav regulatiivne ja järelevalveraamistik on tunnistatud ELi raamistikuga samaväärseks, on keskse tähtsusega tagamaks, et liidus saaksid tegutseda üksnes järelevalve all olevad üksused ning et Euroopa ja välisettevõtjate vahel saavutatakse sõltumata nende kohtualluvusest võrdsed tingimused; võtta lisaks teenustekaubanduse lepingule viivitamata meetmeid, et piirata erinevusi viisides, kuidas riigid praegu tunnustavad teiste kohtualluvuste regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust, mis põhjustab praegu globaalse finantsteenuste turu killustatust, jõudes ühisele arusaamisele, et samaväärsuse otsus tuleks teha pärast läbipaistvat hindamist, kas kõigi kohtualluvuste eeskirjadega järgitakse samu eesmärke, ning mõistes, et kuigi sellisele otsusele peaksid eelnema varajased ja sagedased kahepoolsed dialoogid, võib see olla ühepoolne, kui vastastikune tunnustamine ei ole võimalik;
   vi) nõuda põhjalikku sõltumatut mõju eelhinnangut, et hinnata teenustekaubanduse lepingu alusel toimuva finantsvaldkonna edasise liberaliseerimise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;
   vii) tunnistada, et finantskriisile järgnenud uuesti reguleerivad meetmed ei ole veel möödas, sealhulgas nõuded, mis käsitlevad teatavaid õiguslikke vorme, tükeldamisi (nt panga eri tegevusvaldkondade üksteisest eraldamine), äritegevuse muutumist või vähendamist;
   f) seoses logistikat käsitlevate eeskirjadega:
   i) püüda saavutada transpordisektoris kaugeleulatuv, kuid tasakaalustatud tulemus, mis on ülemaailmsete väärtusahelate säästva arengu seisukohast kriitilise tähtsusega; suurendada transporditeenuste kiirust, usaldusväärsust, turvalisust ja koostalitlusvõimet, millest saavad kasu ärikliendid ning eratarbijad ja töötajad; tagada kooskõla ELi kliimapoliitikaga; pidada meeles transpordi- ja kättetoimetamisteenuste tähtsust Euroopa majandusele ja tööhõivele, arvestades, et Euroopa laevaomanikud kontrollivad 40 % maailma kaubalaevastikust, lennundussektor annab tööd enam kui viiele miljonile inimesele, Euroopa raudteetööstus moodustab üle poole kogu maailma raudteeseadmete tootmisest ja raudteeveoteenustest ning maanteetransport on ELi logistika jaoks jätkuvalt oluline; tunnistada seepärast transporditeenuste potentsiaali töötuse taseme vähendamiseks Euroopas; tagada, et läbirääkimisel peetakse silmas transpordisektori kiiret arengut ja ühistarbimise transpordiliikide kasvavat tähtsust eurooplaste igapäevaelus; nõuda, et välisettevõtjad järgiksid ELi territooriumil transpordi- või kättetoimetamisteenuseid pakkudes täiel määral ELis kehtivaid regulatiivseid standardeid;
   ii) taotleda välisturgudele juurdepääsu suurendamist ja konkurentsivastaste reguleerivate tavade vähendamist, pidades eriti silmas tavu, mis on keskkonnale kahjulikud ja vähendavad transporditeenuste tõhusust, ning ELi mittekuuluvate riikide kehtestatud piiranguid välisomandi suhtes, kindlustades juriidiliselt riigiasutustele õiguse transporti reguleerida ja vastutada ühistranspordi tagamise eest; tegeleda kabotaažisektoris kehtivate piirangutega ja vältida vedajate veoseta naasmist vastuvõtvast riigist, eeskätt mere- ja lennutransporti käsitlevates lisades;
   iii) esitada sätted, mille eesmärk on tugevdada reisijate õigusi, eriti lennutransporti käsitlevas lisas ning ka seoses kõigi transpordivahenditega, et leping oleks kasulik ka tarbijatele;
   iv) säilitada liikmesriikide õigused seoses kehtivate või tulevaste siseriiklike õigusnormidega ning kahe- või mitmepoolsete maanteetranspordilepingutega, mis sisaldavad transiidiloa nõudeid; arvata maanteetransporti käsitleva lisa kohaldamisalast välja sätted, mis hõlbustavad kutseliste juhtide riiki sisenemist ja seal viibimist; lükata tagasi kõik taotlused 4. tarneviisi kohustuste võtmiseks maanteetranspordi sektoris;
   v) tagada kooskõla rahvusvaheliste standarditega, näiteks nendega, mille on kinnitanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, ning pidada neid miinimumnõueteks ja seista vastu nende rahvusvaheliste määrade langetamisele; võtta pikaajaliseks eesmärgiks siduvad rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad mere- ja lennutranspordi valdkonnas; tagada logistikat ja transporti käsitlevate ILO konventsioonide, näiteks meretöönormide konventsiooni kohaldamine; rõhutada, et ELi ja liikmesriikide õigusaktidega tagatakse töötajatele kasu, mis hõlmab muu hulgas ohutust ja turvalisust, tarbijaid ja keskkonda; rõhutada, et kõik – nii välismaised kui ka kohalikud – teenuseosutajad peavad ELis neid õigusakte järgima; tunnistada, et teenuste kvaliteet on lahutamatult seotud tööhõive kvaliteedi ja kehtiva õigusraamistikuga;
   vi) püüelda selle poole, et konkureeriva postisektori liberaliseerimine, millest sõltub teenuste ja digitaalmajanduse edasine areng, ning universaalsete postiteenuste kaitse, mis on keskse tähtsusega majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, oleks õiges tasakaalus; sellest tulenevalt vältida konkurentsivastast ristsubsideerimist ja parandada juurdepääsu ELi mittekuuluvate riikide turgudele, tagades seejuures iga osalise kindlaks määratud üldiste teenusekohustuste täitmise;
   vii) tuletada meelde meretranspordi tähtsat rolli maailmamajanduses, seda nii sektorina kui ka rahvusvahelise kaubanduse edendajana; võtta eesmärgiks kindlate kohustustega selge tekst selle kohta, et rahvusvahelistele mereveoteenustele oleks tagatud juurdepääs nii sadamatele kui ka turgudele ning võrdne kohtlemine;
   g) seoses siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust käsitlevate eeskirjadega:
   i) tagada juriidiliselt Euroopa, riiklike ja kohalike asutuste õigus reguleerida avalikes huvides, kitsendamata seejuures teenustekaubanduse üldlepingus seatud piiranguid ja nõudmata vajalikkuse analüüsi; tagada, et lisade sätted ei kitsenda teenustekaubanduse üldlepingu VI artiklis või ELi õiguses sisalduvaid põhimõtteid;
   ii) tunnustada seda, et läbirääkimiste osalised järgivad õigusriigi põhimõtteid ja neil on sõltumatud kohtusüsteemid, milles on ette nähtud õiguskaitsevahendid investorite ja kodanike õiguste tagamiseks;
   iii) toetada häid valitsemistavasid ja läbipaistvust ning edendada haldusmenetluste, reguleerivate ja õigusloome protsesside häid tavasid, stimuleerides selliste meetmete laialdast kasutuselevõttu, mis tugevdavad otsuste langetajate sõltumatust, suurendavad otsuste läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust ning vähendavad bürokraatiat; rõhutada, et tarbijakaitse, tervishoid, keskkonnakaitse ja ohutus ning töötaja õigused peavad olema regulatiivsete püüdluste keskmes; tagada, et võimalikud muudatused ELi regulatiivse kaitse küsimuses võivad üksnes selle taset tõsta, mitte kunagi aga alandada;
   iv) tagada universaalteenusega kindlustatus, nii et näiteks äärepoolsete piirkondade, piirialade, mägialade või saarte elanikud saaksid samasugust standardteenust ega peaks maksma rohkem kui linnapiirkondade elanikud;
   v) tunnistada, et teenustekaubanduse üldlepingu sätetele vastavalt peaks siseriiklikku reguleerimist käsitlev lisa tagama, et osalised ei saaks rakendada varjatud kaubandustõkkeid ja määrata välisettevõtjatele tarbetut koormust, eeskätt siis, kui ettevõtjad taotlevad erinevat liiki lube; tagada, et siseriikliku reguleerimisega täidetakse jätkuvalt avalikku huvi pakkuvate poliitikavaldkondade eesmärke;
   vi) tagada, et kokkulepitud eeskirju kohaldatakse üksnes kaubandusega seotud meetmete suhtes, näiteks kvalifikatsioonide ning litsentsimise nõuete ja menetluskorra puhul, ning üksnes sektorites, kus osaline on võtnud kohustusi;
   vii) taotleda õiguslikku hinnangut ja avaldada see enne, kui Euroopa Parlamendis toimub hääletus lõpliku lepingu üle, eesmärgiga hinnata põhjalikult siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust käsitlevat kahte lisa, lähtudes ELi õigusest, ning teha kindlaks, kas nendes lisades sätestatud õiguslikke kohustusi juba ELis täidetakse;
   viii) määratleda selgelt läbipaistvuse ja objektiivsuse seadusandlikud põhimõtted, tagamaks, et neist kontseptsioonidest ei saaks üldnormid;
   ix) teha kaubandusega seotud eeskirju ja nende haldamist, sealhulgas föderaaltasandist madalamal tasandil kohaldatavaid eeskirju käsitlev teave veebis avalikult kättesaadavaks; seada rõhuasetus litsentsimist ja lubade andmist reguleerivatele eeskirjadele; teha konkreetseid jõupingutusi VKEdele veebipõhise kõikehõlmava teabelahenduse loomiseks ja kaasata VKEd selle väljatöötamisse;
   x) tagada, et välisettevõtjatelt nõutavad haldustasud oleksid õiglased ja mittediskrimineerivad, riiklikele kohtutele kaebuse esitamist võimaldavad piisavad abinõud oleksid välismaistele ja kodumaistele teenuseosutajatele võrdselt kättesaadavad ning kohtuotsused langetataks mõistliku aja jooksul;
   xi) hoida alal ELi tava korraldada enne seadusandlike ettepanekute tegemist avalikke konsultatsioone; tagada, et läbirääkimiste käigus järgitakse täpselt nende konsultatsioonide tulemusi;
   xii) avaldada vastuseisu ettepanekutele, mis nõuavad enne seadusandlike ettepanekute avaldamist nende kohustuslikku esitamist kolmandatele isikutele; pidada meeles, et sidusrühmade juurdepääs ressurssidele ja ekspertiisile on erinev, ning tagada, et vabatahtliku sidusrühmadega konsulteerimise protsessi kasutuselevõtuga teenustekaubanduse lepingus ei kalduta paremini rahastatud organisatsioonide poole;
   h) seoses teistes reguleerivates põhimõtetes sisalduvate reeglitega:
   i) tunnistada, et teenustekaubanduse leping on võimalus tagada konkurents eeskirjade abil, mitte eeskirjade jaoks;
   ii) tagada, et vastastikku kokkulepitud kohustustest peetakse praktikas kinni, võimaldada tõhusaid vastumeetmeid ja luua kohustuste rikkumiseks takistavad asjaolud; lisada selleks lepingusse riikidevahelise vaidluste lahendamise mehhanism, mida kasutatakse nii kaua, kuni leping muutub mitmepoolseks ja on võimalik kasutada WTO vaidluste lahendamise süsteemi; vaadata läbi määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel, tagamaks, et EL saab teenustesektorites võtta vastumeetmeid;
   iii) kaitsta riigihankeid käsitleva reguleeriva lisa lisamist eesmärgiga suurendada Euroopa ettevõtjate osalemist välishangetes, säilitades seejuures ELi kriteeriumid, sealhulgas sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid, ja menetlused Euroopa hangetes, pidades eelkõige silmas VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, valikukriteeriume, mis põhinevad parimal kvaliteedi ja hinna suhtel, ning künniseid, millest allpool kohustused ei kehti; kõrvaldada Euroopa-väliste pakkumiskutsete läbipaistvuse vähesus ja turulepääsu tõkked ning mõista hukka vastastikkuse puudumine selles valdkonnas kõigil valitsustasanditel, mille näiteks on kodumaiste ettevõtjate eeliskohtlemine paljudes riikides, pakkudes seejuures võimalust võtta turulepääsu ja võrdse kohtlemisega seotud kohustusi mitmepoolseks muutmise huvides; edendada WTO riigihankelepingu ja selle 2011. aasta redaktsiooni ratifitseerimist ning rakendamist nende osaliste poolt, kes seda seni teinud ei ole; kutsuda Euroopa Liitu üles looma Ameerika ettevõtlusalgatuse eeskujul Euroopa ettevõtlusalgatust, millega toetataks VKEde ja Euroopa tööstuse majanduslikku arengut;
   iv) tagada ELi väikeste ja keskmise suurusega teenuseosutajate kaitse ELi-väliste teenuseosutajate ebaausate kauplemistavade eest;
   v) vähendada energia ja keskkonnaga seotud teenuste tarbetuid kaubandustõkkeid, eriti neid, mis on seotud taastuvenergia ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja edendamisega, säilitades seejuures võimaluse esitada reservatsioone turulepääsu ja võrdse kohtlemise kohta kõikide selle valdkonna tarneviiside puhul, arvestades, et nendes kahes valdkonnas müüakse koos toodetega aina rohkeim teenuseid (näiteks paigaldus, hooldus ja remont); kiita heaks iga osalise suveräänsuse selgesõnaline tunnustamine energiaressursside osas kooskõlas aluslepingu sätetega ning tagada juriidiliselt teenustekaubanduse üldlepingu samaväärsete sätete parandamise kaudu ELi reguleerimisõigus, eeskätt selleks, et tagada vastavus säästvuse, kliimapoliitika, tarnekindluse ja taskukohasusega seotud Euroopa eesmärkidele;
   vi) tagada, et eelseisvad hankekohustused ei ületa mõne osalise kohalikke või siseriiklikke seaduseid;
   i) seoses teavitamise ja poliitilise tegevusega:
   i) tagada läbipaistvuse, dialoogi ja aruandekohustuse kõrgeim tase;
   ii) edastada Euroopa Parlamendile kõigis läbirääkimiste etappides viivitamata kogu teave; tagada, et kõik Euroopa Parlamendi liikmed saaksid kõik teenustekaubanduse lepinguga seotud läbirääkimisdokumendid ja Euroopa Komisjoni sisedokumendid, nagu läbirääkimisvoorude üksikasjalikud kokkuvõtted ja teenustekaubanduse lepingu osaliste pakkumiste põhjalikud hindamised, tingimusel et on tagatud nõuetekohane konfidentsiaalsus; kooskõlas WTO poliitika, salastatud dokumente käsitleva Euroopa Kohtu praktika ning piirangutega, mis on sätestatud liidu õigustikus, eelkõige dokumentidele juurdepääsu käsitlevas määruses (EÜ) nr 1049/2001, avalikustada läbirääkimisdokumendid, välja arvatud need, mis tuleb selge põhjendusega ja igal üksikjuhul eraldi salastada;
   iii) kiita heaks pärast 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi tehtud märkimisväärsed jõupingutused avalikkusele läbipaistvuse tagamisel, sealhulgas ELi turulepääsu pakkumiste avaldamine ja nõukogu antud mandaat; jätkata neid püüdlusi, esitades lepingu iga osa selgelt ja arusaadavalt selgitavaid teabelehti ning avaldades Europa veebisaidil iga vooru puudutavaid faktilisi tagasisidearuandeid; ergutada meie läbirääkimispartnereid suurendama läbipaistvust, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste tingimused ei oleks vähem läbipaistvad kui WTO egiidi all korraldatud läbirääkimistel;
   iv) tagada läbirääkimisprotsessis ELi institutsioonide tõsine ja pidev koostöö kõikide asjakohaste sidusrühmadega; nõuda läbirääkimiste edenedes selle koostöö tihendamist, et võtta piisaval määral arvesse Euroopa kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade ootusi, seda ka kodanikuühiskondade dialoogi raames; rõhutada, et liikmesriikidel, kes koostavad läbirääkimisjuhiseid, on sellega seoses põhjapanev roll;
   v) innustada liikmesriike kaasama riigi parlamenti ning kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning nendega konsulteerima ja andma neile piisavat teavet käimasolevate läbirääkimiste kohta;
   vi) kutsuda kohalike ja piirkondlike asutuste (keda ELi tasandil esindab Regioonide Komitee) esindajaid osalema dialoogides, mida komisjon korraldab iga läbirääkimiste vooru alguses ja lõpus;

2.  palub komisjonil käesolevat resolutsiooni täiel määral arvesse võtta ja vastata sellele kuue kuu jooksul pärast resolutsiooni vastuvõtmist;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile ja teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning kõigi teenustekaubanduse lepingu osaliste valitsustele ja parlamentidele.

(1) https://www.wto.org/english/docs_e/legal_e/26-gats_01_e.htm
(2) TN/S/36.
(3) http://eeas.europa.eu/delegations/wto/press_corner/all_news/news/2012/20120705_advancing_negotiations_services.htm
(4) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/03/150310-trade-services-agreement-negotiating-mandate-made-public/
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0325.
(6) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/july/tradoc_152702.pdf
(7) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/july/tradoc_152702.pdf
(8) http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1254
(9) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/march/tradoc_153264.pdf
(10) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 289.


Uus soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste strateegia 2015. aasta järgseks perioodiks
PDF 166kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat (2016/2526(RSP))
P8_TA(2016)0042B8-0150/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5“ (2000), „Peking +10“ (2005), „Peking +15“ (2010) ja „Peking +20“ (2015),

–  võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 1996. aasta teatist „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teema lisamine kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse“ (COM(1996)0067), milles komisjon kohustus edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis tegevustes ja poliitikavaldkondade kõigil tasanditel ning panema sellega aluse mõjusale soolise aspekti arvestamise põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta uuringuaruannet „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tugevad ja nõrgad küljed“,

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“ (COM(2010)0078),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(1),

–  võttes arvesse 2015. aasta oktoobris avaldatud avaliku konsultatsiooni „Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ELis” analüüsi,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 2015. aasta augustis avaldatud uut tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks”, mis kujutab endast seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest ettepanekutest koosnevat paketti,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 26. novembri 2015. aasta koosoleku tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 7. detsembri 2015. aasta kohtumise järeldusi, eelkõige lõiget 35,

–  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat (O-000006/2016 – B8-0103/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi põhiväärtus ning EL on võtnud kohustuse integreerida see kõikidesse oma tegevustesse, ja arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ülioluline strateegiline eesmärk, mis aitab saavutada üldised strateegia „Euroopa 2020“ majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset sidusust puudutavad eesmärgid;

B.  arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele on Euroopa Liidu aluslepingutes tunnustatud määrava tähtsusega põhiõigus, mis on Euroopa ühiskonnas sügavalt juurdunud ja ühiskonna edasiarenemiseks hädavajalik ning seda tuleb võrdselt arvesse võtta nii seadusandluses, kohtupraktikas kui ka igapäevaelus;

C.  arvestades, et EL on aegade jooksul astunud olulisi samme naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks, kuid viimasel aastakümnel on soolise võrdõiguslikkuse poliitikameetmete ja reformide rakendamine ELis aeglustunud; arvestades, et komisjoni eelmine naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 ei olnud piisavalt terviklik, et aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse toetamisele Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, ning arvestades, et strateegiaga püstitatud eesmärke ei ole tegelikkuses veel saavutatud; arvestades, et uus 2015. aasta järgse perioodi strateegia peab andma naiste õiguste tugevdamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele uut hoogu ja tooma kaasa konkreetseid meetmeid;

D.  arvestades, et 2010.–2015. aasta strateegia hinnang ja komisjoni uuringuaruandes „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tugevad ja nõrgad küljed“ välja toodud sidusrühmade seisukohad rõhutavad vajadust 2010. aastal vastu võetud strateegilist lähenemist tugevdada;

E.  arvestades, et oma 9. juuni 2015. aasta resolutsioonis nõudis parlament selgesõnaliselt uut, 2015. aasta järgset eraldi strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega tegelemiseks; arvestades, et avaliku konsultatsiooni tulemustest selgub, et 90 % vastanutest pooldab uut strateegiat;

F.  arvestades, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (lõige 35) palutakse komisjonil vastu võtta teatisena uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia pärast aastat 2015; arvestades, et oma 7. detsembri 2015. aasta deklaratsioonis võttis ELi eesistujariikide kolmik endale kohustuse esitada nõukogu järelduste eelnõu ELi soolise võrdõiguslikkuse kohta pärast aastat 2015 tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus;

1.  tuletab meelde, et ELi lepingu artikkel 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohustavad komisjoni võtma meetmeid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses;

2.  märgib, et varem on komisjon selgesõnaliselt pooldanud selget, läbipaistvat, õiguspärast ja avalikku teatist kõikide ELi institutsioonide poolt kõrgeimal poliitilisel tasandil toetatavat naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat;

3.  peab kahetsusväärseks, et 2015. aasta novembris avaldatud komisjoni 2016. aasta tööprogrammis ei mainitud eraldi ELi 2015. aasta järgset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat; taunib asjaolu, et komisjon avaldas 3. detsembril 2015 üksnes talituste töödokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“, mistõttu esitati üksnes institutsioonisiseseks kasutuseks mõeldud väiksema haardeulatusega dokument, mille tegevusraamistik on ajaliselt piiratud;

4.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon avaldas 2015. aasta augustis tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks”, mis on seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest ettepanekutest koosnev pakett;

5.  palub liikmesriikidel võtta täielik vastutus meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtete rakendamise parandamise eest liikmesriikide tasandil;

6.  mõistab hukka asjaolu, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) ei jõudnud 7. detsembril 2015 kokkuleppele ametlikus seisukohas mitmes soolist võrdõiguslikkust puudutavas küsimuses, sealhulgas naiste osakaalu juhtorganites käsitleva direktiivi osas, mida Euroopa Parlament on ammu oodanud;

7.  väljendab heameelt komisjoni lähenemise üle, millele on viidatud eelmainitud sisedokumendis soolise võrdõiguslikkuse strateegiliseks edendamiseks, kuid taunib konkreetsete näitajate ja eriotstarbelise rahastuse puudust, milleta eesmärkide ja näitajate edu ei ole ei mõõdetav ega ka saavutatav;

8.  palub, et komisjon kaaluks oma otsust ja võtaks vastu teatise uue soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste strateegia 2016–2020 kohta, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse küsimusi ja on kooskõlas rahvusvahelise kavaga, nimelt 2015. aasta erakorralise istungjärgu „Peking +20“ lõppdokumendiga ja uue raamistikuga „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020”;

9.  palub komisjonil teha koostööd parlamendi ja nõukoguga ning nõuab, et korraldataks ELi tippkohtumine soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste teemal, mis tutvustaks tehtud edusamme ja võetaks uued kohustused eelseisva tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (märts 2016) raamistikus;

10.  tuletab meelde, et ELi õigusaktide ja poliitikavahendite rakendamisel tuleb järgida subsidiaarsuse ja lisaväärtuse põhimõtet, et siseturu praktiliseks ja konkurentsivõimeliseks toimimiseks ei ole alati vaja ühtseid eeskirju ja et komisjon peab arvestama oma seadusandlikest ettepanekutest tuleneva halduskoormusega ning eri liikmesriikide erineva kultuuritausta ja tavadega;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika