Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist „Uued võimalused energiatarbijatele“ (COM(2015)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist avaliku konsultatsiooni algatamise kohta energiaturu uue korralduse üle (COM(2015)0340),

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“ (COM(2016)0051),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta teatist „Toimiv energiaturg“ (COM(2012)0663),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2012. aasta soovitust 2012/148/EL arukate mõõtmissüsteemide arendamiseks ettevalmistumise kohta,

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energiatarbijate õiguste harta kohta(1),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni toimiva energiaturu kohta(2),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(3),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni nutivõrkude arendamise kohalike ja piirkondlike tagajärgede kohta(4),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta kommunaalteenuste puhul(5),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0161/2016),

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle „Uued võimalused energiatarbijatele“;

2.  rõhutab, et raporti eesmärk on tagada kodumajapidamistest energiatarbijatele uued võimalused energiasüsteemi ülemineku taustal; rõhutab, et tööstustarbijaid tuleks käsitleda eraldi raamistikus;

3.  rõhutab, et käimasoleva energiasüsteemi ülemineku käigus toimub eemaldumine tsentraliseeritud tootmisel põhinevast traditsioonilisest energiasüsteemist ja liikumine detsentraliseerituma, energiatõhusama, paindlikuma ja suures osas taastuvatel energiaallikatel põhineva süsteemi suunas;

4.  juhib tähelepanu uuele turukorraldusele üleminekuga kaasnevatele kuludele teatavates liikmesriikides; palub komisjonil neid kulusid taskukohasuse ja konkurentsivõime seisukohast nõuetekohaselt arvesse võtta;

5.  tuletab meelde, et lõppeesmärgiks peaks olema majandus, mis põhineb energiatõhususe esmatähtsuse põhimõtte täielikul rakendamisel ja energiasäästu ning nõudluse meetmete pakkumise meetmetest tähtsamaks seadmisel, et täita meie kliimaeesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppe 1,5  stsenaariumiga, energiajulgeolekul, konkurentsivõimel ning eriti väiksematel tarbijaarvetel;

6.  on seisukohal, et seoses sellega peaks energialiit keskenduma eelkõige kodanike huvidele ning:

7.  on seisukohal, et järkjärgulisel loobumisel tarbijate energiahindade reguleerimisest tuleks arvesse võtta konkurentsi tegelikku taset turul energialiidu strateegia taustal, sest see peaks tagama, et energia on tarbijatele kättesaadav turvalise hinna eest;

8.  on seisukohal, et energiaalane üleminek peaks üldpõhimõttena kaasa tooma tõhusama, läbipaistvama, kestlikuma, konkurentsivõimelisema, tasakaalustatuma, detsentraliseerituma ja kaasavama energiasüsteemi, mis on kasulik kogu ühiskonnale, suurendab kodanike ning kohalike ja piirkondlike osalejate ja kogukondade kaasatust ning võimaldab neil energia tootmise, jaotamise ja salvestamise vahendeid täielikult või osaliselt omada, kaitstes samas kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi ning tagades, et energiatõhususe meetmetest ja taastuvenergia kasutamisest saadav kasu tehakse ka neile kättesaadavaks;

Toimiva ja kodanikele kasuliku energiaturu kujundamine

9.  on seisukohal, et mõningasest edust hoolimata ei ole kolmanda energiapaketi eesmärki (tõeliselt konkurentsivõimelise, läbipaistva ja tarbijasõbraliku energia jaemüügituru loomine) kõigis liikmesriikides veel täielikult saavutatud, nagu nähtub turu püsivalt kõrgest kontsentratsioonist, suutmatusest vähenevaid hulgimüügikulusid jaehindades kajastada, teenusepakkuja vahetamise võimaluse vähesest kasutamisest ja tarbijate rahulolematusest;

10.  on seetõttu veendunud, et komisjon peab kindlaks määrama või välja töötama täiendavad hästi toimiva ja tarbijasõbraliku energiaturu näitajad; rõhutab, et sellistes näitajates tuleks muu hulgas arvesse võtta energiatarnija vahetamise majanduslikku mõju tarbijatele, tarnija või paketi vahetamise tehnilisi tõkkeid ning tarbijate teadlikkuse taset;

11.  rõhutab, et avatud, läbipaistev, konkurentsivõimeline ja hästi reguleeritud turg on tähtis, et hoida hinnad madalad, hoogustada innovatsiooni, parandada klienditeenindust ja kõrvaldada tõkked, mis ei võimalda kasutada uuenduslikke ärimudeleid, mis võivad kodanikele häid võimalusi pakkuda, suurendades nende mõjuvõimu ja aidates ennetada kütteostuvõimetust;

12.  tuletab meelde, et klientide valikuid jaotusvõrgus piirab võrkude loomulik monopoolsus, mis tähendab, et kliendid ei saa jaotusvõrguettevõtjat vahetada; rõhutab, et vaja on piisavat turujärelevalvet jaotusvõrguettevõtjate üle, et kaitsta kliente võrguarvete järsu suurenemise eest;

13.  on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, tagamaks, et riiklike võrkude suuremast ühendatusest saadav kasu ei läheks jaotusvõrguettevõtjatele, vaid sellest saaksid otseselt kasu lõpptarbijad; on lisaks seisukohal, et riiklike võrkude ühendatuse suurendamine peab positiivselt mõjuma tarbijate makstavale energiahinnale ja seetõttu tuleb vältida kasu kandumist ainult jaotusvõrguettevõtjatele;

14.  palub komisjonil ja liikmesriikidel hoolikalt tagada kolmanda energiapaketi täielik rakendamine ning nõuab selle läbivaatamist energiaturu uue korralduse raames, et võtta arvesse järgmisi kodutarbijatega seotud soovitusi:

15.  on kindlalt veendunud, et kõik energiatarnijate veebisaidid ja kogu e-arveldamine peaksid olema puuetega inimestele täielikult juurdepääsetavad ja vastama Euroopa standardi EN 301 549 asjakohastele nõuetele;

16.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid täielikult rakendama kolmandas energiapaketis sätestatud tarnija vahetamist käsitlevad sätted ning et siseriikliku õigusega tuleb tagada tarbijate õigus tarnijaid kiiresti, lihtsalt ja tasuta vahetada ning et tarnija vahetamise võimalust ei tohiks takistada lõpetamistasude või trahvidega; toonitab, et selle õiguse jõustamine turuseire ning tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil on esmatähtis, ning toetab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) järeldusdokumendis „Sild 2025. aastasse“ esitatud soovitusi tarnija vahetamise kohta;

17.  on seisukohal, et tuleks edendada kollektiivseid tarnija vahetamise süsteeme ja kampaaniaid, et aidata tarbijatel leida nii hinna kui ka kvaliteedi poolest parem lahendus; rõhutab, et sellised süsteemid peavad olema sõltumatud, usaldusväärsed, läbipaistvad, terviklikud ja kaasavad ning jõudma ka vähem kaasatud inimrühmadeni; on seisukohal, et seda rolli sobiksid hästi täitma kohalikud ametiasutused, reguleerivad asutused, tarbijaorganisatsioonid ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid, et vältida kuritarvituslikke tavasid;

18.  rõhutab, et liikmesriigid peavad energiatarbijate, eriti kõige haavatavamate tarbijate kaitsmiseks nõuetekohaselt rakendama ja jõustama ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbija õiguste direktiivi sätteid rändmüügi, ebaõiglaste tingimuste või tavade ning agressiivsete turundusmeetodite kohta; märgib, et mitmes liikmesriigis on sagenenud kaebused rändmüügi kohta;

19.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle kaaluda konkreetselt energiavaldkonda käsitlevate õigusaktide lisamist tarbijakaitsealase koostöö määruse lisasse(7);

Kaasava energiasüsteemi tagamine, võimaldades kodanikel energiaalase ülemineku protsessis sisuliselt osaleda, ise taastuvenergiat toota ja energiatõhusaid valikuid teha

20.  on seisukohal, et hästitoimiva energiasüsteemi kontekstis on kohalikel ametiasutustel, kogukondadel, kodumajapidamistel ja üksikisikutel tähtis roll, nad peaksid energiaalasele üleminekule oluliselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada energiatootjateks ja -tarnijateks saama, juhul kui nad soovivad seda teha; märgib, et seetõttu on oluline, et Euroopa Liit võtaks tootva tarbija kohta kasutusele ühise operatiivse määratluse;

21.  palub liikmesriikidel võtta kasutusele nn netomõõtmise (net metering) kavad, et toetada isetootmist ja ühist energiatootmist;

22.  on seisukohal, et optimaalseks energiaalaseks üleminekuks on vaja märkimisväärset käitumise muutust kodanike seas; peab stiimuleid ja juurdepääsu kvaliteetsele teabele seejuures väga tähtsaks ja palub komisjonil seda oma edaspidistes ettepanekutes käsitleda; leiab, et haridus, koolitus ja teabekampaaniad on olulised tegurid, et käitumise muutust saavutada;

23.  on seisukohal, et isetootmise alustamist ja energiatõhususe meetmete kasutamist takistavad kapitali ja rahandusala oskusteadmiste piiratud kättesaadavus, suured esialgsed investeerimiskulud ja pikk tagasimakseaeg; soovitab uusi ärimudeleid, kollektiivseid ostuskeeme ja uuenduslikke finantsinstrumente, mis ergutavad kõiki tarbijaid isetootmise, -tarbimise ja energiatõhususe meetmeid kasutama; on seisukohal, et see peaks kujunema Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, programmi „Horisont 2020“ ja struktuurifondide oluliseks eesmärgiks; kordab, et projekte tuleks rahastada võrdleva kulutõhususe alusel, arvestades seejuures riiklikke ja ELI kliima- ja energiapoliitika eesmärke ja kohustusi;

24.  nõuab stabiilseid, piisavaid ja kulutõhusaid tasustamissüsteeme, et tagada investorite kindlus ja suurendada väikese ja keskmise mahuga taastuvenergiatootmise projektide alustamist, samas võimalikult vähendades turumoonutusi; kutsub liikmesriike üles täiel määral kasutama keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega aastateks 2014–2020 ette nähtud vähese tähtsusega erandeid; on seisukohal, et võrgutariifid ja muud tasud peaksid olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning õiglaselt kajastama tarbija mõju elektrivõrgule, vältides kulude topeltväljanõudmist ja samas tagades jaotusvõrkude hoolduse ja arenduse piisava rahastamise; peab kahetsusväärseks taastuvenergia toetussüsteemide tagasiulatuvaid muutusi, samuti ebaõiglaste ja karistavate maksude või tasude kehtestamist, mis kahjustab isetootmise jätkuvat laienemist; rõhutab, et hästi läbi mõeldud ja tulevikukindlad toetussüsteemid on tähtsad investorite kindlustunde ja maksumaksjate kulutuste tasuvuse suurendamiseks ning kirjeldatud muudatuste vältimiseks tulevikus; rõhutab, et tootvaid tarbijaid, kes pakuvad võrgule salvestamisvõimsust, tuleks tasustada;

25.  soovitab vähendada uue isetootmise suutlikkuse haldustõkkeid absoluutse miinimumini, eelkõige kõrvaldades turu ja võrgu juurdepääsupiirangud; soovitab lühendada ja lihtsustada autoriseerimismenetlusi, näiteks minnes üle lihtsa teavitamise nõudele, austades samas endiselt kõiki õiguslikke nõudeid ja tagades jaotusvõrguettevõtjate teavitamise; soovitab lisada taastuvenergia direktiivile selle läbivaatamise käigus konkreetsed sätted tõkete kõrvaldamiseks ja kogukondlike/koostööpõhiste energiasüsteemide edendamiseks nn kontaktpunktide kaudu, mis tegelevad projektilubadega ja annavad rahandus- ja tehnilist oskusteavet, ja/või konkreetsete tervituskampaaniate kaudu kohalikul ja kogukondlikul tasandil, samuti tagades tootvate tarbijate juurdepääsu alternatiivsetele vaidluste lahendamise mehhanismidele;

26.  rõhutab vajadust kujundada üürnike ja korterelamute elanike jaoks soodne, stabiilne ja õiglane raamistik, et võimaldada ka neil ühisomandist, isetootmisest ja energiatõhususe meetmetest kasu saada;

27.  palub komisjonil suurendada toetust linnapeade paktile, arukatele linnadele ja arukatele kogukondadele ning 100 % taastuvaid energiaallikaid kasutavatele kogukondadele, et neid laiendada ja edasi arendada kui vahendeid isetootmise ja energiatõhususe meetmete edendamiseks, kütteostuvõimetuse vastu võitlemiseks, parimate tavade vahetamise soodustamiseks kõigi kohalike ametiasutuste, piirkondade ja liikmesriikide vahel ning selleks, et tagada kõigi kohalike ametiasutuste teadlikkus neile kättesaadavast rahalisest abist;

Tarbimiskaja reguleerimise edendamine

28.  rõhutab, et tarbimiskaja stimuleerimiseks peab energiahind vastavalt kõrgema ja madalama tarbimisega perioodidele vahelduma, ja toetab seetõttu vabatahtlikkusel põhinevat dünaamilist hinnakujundust, mille mõju kõikidele tarbijatele tuleks põhjalikult hinnata; rõhutab, et tuleb rakendada tehnoloogiat, mis annab paindlikku tarbimist soosivaid hinnasignaale, muutes tarbijad vastuvõtlikumaks; on veendunud, et kõik tariifid peavad olema läbipaistvad, võrreldavad ja selgelt lahti seletatud; soovitab põhjalikumalt analüüsida, kuidas kehtestada ja rakendada progresseeruvaid ja muutuvaid tariifisüsteeme, et soodustada energiasäästu, enesereguleerimist, tarbimiskaja ja energiatõhusust; meenutab komisjonile, et tulevaste seadusandlike ettepanekute kavandamisel peaks olema tagatud, et dünaamiliste hindade juurutamisega kaasneb klientide ulatuslikum teavitamine;

29.  on seisukohal, et tarbijatel peaks olema lihtne ja kiire juurdepääs oma energiatarbimise andmetele ja sellega seotud kuludele, et aidata neil teha teadlikke otsuseid; märgib, et üksnes 16 liikmesriiki on lubanud võtta 2020. aastaks suures ulatuses kasutusele nutiarvestid; on seisukohal, et nutiarvestite kasutuselevõtmisel peaksid liikmesriigid tagama kindla õigusraamistiku, et teha kindel lõpp õigustamatute tagasiulatuvate arvete esitamisele ning tagada nutiarvestite tõhus kasutuselevõtt, mis on taskukohane kõigile, eelkõige kütteostuvõimetutele tarbijatele; rõhutab, et nutiarvestitest tulenev kasu tuleks võrguettevõtjate ja tarbijate vahel õiglaselt jagada;

30.  rõhutab, et aruka tehnoloogia arendamine mängib energiaalasel üleminekul olulist rolli ning võib aidata tarbijatel oma energiakulusid vähendada ja energiatõhusust parandada; palub seega IKT kiiret kasutuselevõttu, kaasa arvatud mobiilirakendused, internetipõhised platvormid ja arvete esitamine interneti teel; rõhutab, et nende muutuste käigus ei tohi tähelepanuta jätta kõige haavatavamaid või vähem kaasatud tarbijaid ning nende arved ei tohi suureneda, kui nad pole muutustest otseselt kasu saanud; märgib, et neid tarbijarühmi tuleks eraldi toetada ja tuleks vältida mis tahes sunnitud kaasamist, mis ei võimalda tarbijatel vabalt tariife ja tarnijaid valida;

31.  rõhutab vajadust soodustada arukate võrkude ja seadmete arendamist, millega automatiseeritakse energianõudluse reguleerimine vastavalt hinnasignaalidele; on veendunud, et arukate seadmete rakendamisel tuleb tagada kõrgetasemeline andmekaitse, seadmed peavad olema koostalitlusvõimelised, projekteeritud lõpptarbijale kasu toomiseks, varustatud energia säästmist suurendavate funktsioonidega ja toetama energiateenuste turgude arendamist ning nõudluse juhtimist;

32.  rõhutab, et tarbijad peaksid saama vabalt valida pakkumisi koondavaid ettevõtjaid ja tarnijatest sõltumatuid energiateenuse ettevõtjaid;

33.  on seisukohal, et kodanike energiaalaste andmete töötlemise ja säilitamisega peaksid tegelema üksused, mis haldavad andmetele juurdepääsu mittediskrimineerival viisil, ning see peaks toimuma kooskõlas ELis kehtiva eraelu puutumatuse ja andmekaitse raamistikuga, milles on sätestatud, et tarbijale peaks alati jääma kontroll oma andmete üle ning et andmeid tohib edastada kolmandatele osalistele vaid tarbija sõnaselge nõusoleku korral; on seisukohal, et lisaks peaks kodanikel olema võimalik kasutada oma õigust isikuandmeid parandada ja kustutada;

Kütteostuvõimetuse põhjuste kõrvaldamine

34.  nõuab tugeva ELi õigusraamistiku loomist kütteostuvõimetuse vähendamiseks, jagades liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja koostades kütteostuvõimetuse laia, üldise määratluse, mis keskendub põhimõttele, et taskukohase energia kättesaadavus on sotsiaalne põhiõigus;

35.  rõhutab, et andmete parem kättesaadavus ja kogumine on tähtis olukorra hindamiseks ja abi võimalikult tulemuslikuks suunamiseks kütteostuvõimetutele kodanikele, kodumajapidamistele ja kogukondadele;

36.  rõhutab, kui oluline on soodustada selles valdkonnas kõikvõimalikku koostoimet, eelkõige seda, mis on võimalik kohalike ametiasutuste ja jaotusvõrguettevõtjate vahel, kes suudavad pakkuda kõige rohkem teavet kütteostuvõimetuse määra kohta ja märgata ohuolukordi, järgides samas täielikult Euroopa ja riiklikke andmekaitse eeskirju;

37.  on seisukohal, et energialiidu juhtimise raamistik peaks hõlmama liikmesriikide seatavaid eesmärke ja aruandlust kütteostuvõimetuse kohta ning tuleks välja arendada heade tavade komplekt;

38.  on seisukohal, et energiatõhususe meetmed on kütteostuvõimetuse ja tarbijate haavatavuse kulutõhusa vähendamise strateegia kujundamisel kesksel kohal ning täiendavad sotsiaalkindlustuse poliitikat; nõuab meetmete võtmist, tagamaks, et seoses hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi, eelkõige selle artikli 7 läbivaatamisega pöörataks hoonete energiatõhusal renoveerimisel rohkem tähelepanu kütteostuvõimetutele kodanikele; soovitab kaaluda eesmärgina energiakulukate kodude vähendamist 2030. aastaks, keskendudes üürikinnisvarale ja sotsiaalkorteritele; on veendunud, et ehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, peaksid selles valdkonnas eeskuju andma;

39.  nõuab, et energiatõhususe jaoks ettenähtud ELi vahendeid ja isetootmise toetust suunataks rohkem kütteostuvõimetutele, madala sissetulekuga tarbijatele ja et rohkem tegeldaks üürnike ja omanike huvide lahknevuste lahendamisega;

40.  on seisukohal, et kuigi liikmesriikide eri tavasid tuleb austada, on täpselt suunatud sotsiaalsed tariifid madala sissetulekuga ja haavatavate kodanike jaoks üliolulised, mistõttu tuleks neid edendada; leiab, et mis tahes sellised sotsiaalsed tariifid peaksid olema täielikult läbipaistvad;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 24. (2) ELT C 93, 9.3.2016, lk 8. (3) ELT C 36, 29.1.2016, lk 62. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0065. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0342. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 364, 9.12.2004, lk 1).