Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2006(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0172/2016

Esitatud tekstid :

A8-0172/2016

Arutelud :

PV 06/06/2016 - 15
CRE 06/06/2016 - 15

Hääletused :

PV 07/06/2016 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0248

Vastuvõetud tekstid
PDF 207kWORD 100k
Teisipäev, 7. juuni 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamine
P8_TA(2016)0248A8-0172/2016

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioon rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamise ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kohta (2016/2006(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(1),

–  võttes arvesse Jacques de Larosière`i juhitud kõrgetasemelise finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/30/EL tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 258/2014, millega luuakse liidu programm, toetamaks teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas aastatel 2014–2020, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 716/2009/EÜ(4),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 258/2014, millega luuakse liidu programm, toetamaks teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas aastatel 2014–2020 (COM(2016)0202),

–  võttes arvesse Philippe Maystadti 2013. aasta oktoobri aruannet „Should IFRS standards be more European?“ („Kas IFRS-standardid peaksid olema euroopalikumad?“),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule EFRAGi reformi rakendamisel tehtud edusammude kohta Maystadti aruande soovituste kohaselt (COM(2014)0396),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) hindamise kohta (COM(2015)0301),

–  võttes arvesse komisjoni 17. september 2015. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule IFRSi sihtasutuse, EFRAGi ja PIOB tegevuse kohta 2014. aastal kohta (COM(2015)0461),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava kohta (COM(2015)0468),

–  võttes arvesse uuringut Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) kohta („The European Union’s Role in International Economic Fora – paper 7: The IASB“) ja nelja uuringut IFRS 9 kohta („IFRS Endorsement Criteria in Relation to IFRS 9“, „The Significance of IFRS 9 for Financial Stability and Supervisory Rules“, „Impairments of Greek Government Bonds under IAS 39 and IFRS 9: A Case Study“ ja „Expected-Loss-Based Accounting for the Impairment of Financial Instruments: the FASB and IASB IFRS 9 Approaches“),

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel(5),

–  võttes arvesse G20 juhtide 2. aprilli 2009. aasta avaldust,

–  võttes arvesse IASB 2013. aasta juuli aruteludokumenti „A Review of the Conceptual Framework for Financial Reporting“ (finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku läbivaatamine) (DP/2013/1) ja IASB 2015. aasta juuli taotlust esitada seisukohad „Trustees' Review of Structure and Effectiveness: Issues for the Review“ (struktuuri ja tõhusust ning läbivaadatavaid küsimusi käsitlev usaldusisikute kogu ülevaade),

–  võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2015. aasta märkust struktuuri ja tõhusust käsitleva IASB usaldusisikute kogu ülevaate kohta,

–  võttes arvesse IASB poolt 24. juulil 2014 välja antud finantsinstrumente käsitlevat rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 9, IFRS 9 heakskiitmist käsitlevat EFRAGi nõuannet, EFRAGi hinnangut IFRS 9 kohta õige ja õiglase ülevaate põhimõtte suhtes, raamatupidamise regulatiivkomitee koosolekudokumente IFRS 9 kohta ja Euroopa Keskpanga (EKP) ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) arvamuskirju IFRS 9 heakskiitmise kohta,

–  võttes arvesse parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni koordinaatorite nimel saadetud 14. jaanuari 2014. aasta kirja, milles kommenteeritakse IASB aruteludokumenti finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku läbivaatamise kohta („A Review of the Conceptual Framework for Financial Reporting“),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 31. märtsi 2015. aasta aruannet raamatupidamisstandardite jõustajate jõustamis- ja reguleerimisalase tegevuse kohta („Enforcement and Regulatory Activities of Accounting Enforcers“) (ESMA/2015/659),

–  võttes arvesse ESMA 10. juuli 2014. aasta suuniseid finantsteabe rakendamise kohta (ESMA/2015/807),

–  võttes arvesse ESMA 19. jaanuari 2016. aasta nõuetele vastavuse tabelit koos ESMA suunistega finantsteabe rakendamise kohta (ESMA/2015/203 REV),

–  võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) juhtimise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ(8), mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ja mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/56/EL(9), mida kohaldatakse alates 2016. aasta juuni keskpaigast;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0172/2016),

A.  arvestades, et rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ja rahvusvahelised auditeerimisstandardid (ISA) on siseturu ja kapitaliturgude tõhusaks toimimiseks vaja minev oluline komponent; arvestades, et IFRSi ja ISAd võib käsitada avalike hüvedena ja seetõttu ei tohiks need ohustada finantsstabiilsust ega takistada liidu majanduslikku arengut ja peaksid teenima ühist heaolu, mitte ainult investorite, laenuandjate ja kreeditoride huve;

B.  arvestades, et äriühingute raamatupidamise võltsimine ohustab majandus- ja finantsstabiilsust ning õõnestab üldsuse usaldust sotsiaalse turumajanduse mudeli vastu;

C.  arvestades, et IRFSi eesmärk on tugevdada vastutust teabelünga vähendamise kaudu investorite ja äriühingute vahel, kaitsta investeeringuid ning suurendada läbipaistvust, parandades finantsteabe rahvusvahelist võrreldavust ja kvaliteeti ning võimaldades investoritel ja muudel turuosalistel teha teadlikke majandusotsuseid, ning seeläbi mõjutada finantsturgudel osalejate käitumist ja nende turgude stabiilsust; arvestades siiski, et see otsustamise seisukohalt kasulik raamatupidamisarvestuse mudel ei ole täielikult kooskõlas kapitali adekvaatsusega seonduva raamatupidamisarvestuse funktsiooniga, mida on kirjeldatud Euroopa Kohtu lahendites ja raamatupidamisdirektiivis, mille kohaselt ei hõlma raamatupidamisarvestuse kontseptuaalne alus IFRSi raamistikus raamatupidamisarvestuse eesmärki ELi õiguses, kus standardiks on konkreetsete arvnäitajate õige ja õiglane ülevaade, nagu märgiti komisjoni voliniku Jonathan Hilli 25. veebruari 2016. aasta kirjalikus vastuses E-016071/2015; arvestades, et õige ja õiglase ülevaate nõue eeldab terviklikku hinnangut, kus arvnäitajad ja kvalitatiivsed selgitused on olulised;

D.  arvestades, et raamatupidamisdirektiivis sätestatakse, et raamatupidamisarvestus on „aktsionäride, osanike ja kolmandate isikute kaitseks [ ] eriti oluline“ ning et need ettevõtjad „ei paku [ ] kolmandatele isikutele kaitset ulatuses, mis on suurem kui nende netovara“; arvestades, et raamatupidamisdirektiivis sätestatakse ka, et selle „eesmärk on kaitsta huve osa- või aktsiakapitaliga ettevõtjates“, tagades selle, et dividende ei maksta välja osa- või aktsiakapitalist; arvestades, et raamatupidamisarvestuse üldeesmärki on võimalik täita vaid siis, kui raamatupidamisaruannetes esitatud arvnäitajad annavad õige ja õiglase ülevaate äriühingu vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta; arvestades, et õige ja õiglane ülevaade, dividendimaksete üle otsustamine ja äriühingu maksevõimelisuse hindamine eeldavad samuti kvalitatiivset teavet ja riskide ulatuslikumat hindamist;

E.  arvestades, et IASB tegutseb Ühendkuningriigis Londonis ja USAs Delaware's registreeritud eraõigusliku ja mittetulundusliku IFRSi sihtasutuse raames ning on standardite kehtestaja, kelle menetlused peavad olema läbipaistvad, sõltumatud ja avaliku järelevalve all; arvestades, et ELi osalus IFRSi sihtasutuse eelarves on ligikaudu 14 %, millega ta on sihtasutuse suurim rahastaja;

F.  arvestades, et kapitali ülemaailmne liikumine eeldab ülemaailmset raamatupidamisstandardite süsteemi; arvestades, et IRFSi kohaldatakse eri meetoditega (täielik või osaline heakskiitmine, valikuline kohaldamine või lähenemine) 116 jurisdiktsioonis, kuid mitte USAs oma riigi emitentide suhtes;

G.  arvestades, et 2002. aasta septembris IASB ja USA Raamatupidamisstandardite Nõukogu (FASB) vahel sõlmitud Norwalki kokkuleppes soovitatakse lähendada IASB välja antud IFRS ja FASB välja antud US-GAAP;

H.  arvestades, et ELi heakskiiduprotsess tugineb IASi määruses sätestatud heakskiidukriteeriumitele; arvestades, et IFRS ei tohiks olla vastuolus raamatupidamisdirektiivis sisalduva õige ja õiglase ülevaate põhimõttega, mille kohaselt peavad finantsaruanded andma „õige ja õiglase“ ülevaate äriühingu varadest ja kohustustest, finantsseisundist ning kasumist või kahjumist; arvestades, et dividende ja lisatasusid ei tohiks maksta välja realiseerimata kasumist ehk lõpptulemusena kapitalist, nii nagu nõutakse kapitali säilitamise direktiivis; arvestades, et IFRS peaks edendama avalikku hüve Euroopas ning vastama finantsaruannete puhul nõutava teabe kvaliteedi põhikriteeriumidele;

I.  arvestades, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament osalevad heakskiiduprotsessis, lähtudes Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG, komisjoni eraõiguslik tehniline nõustaja) nõuannetest ja liikmesriikide esindajatest koosneva raamatupidamise regulatiivkomitee (ARC) tööst; arvestades, et Maystadti aruandes arutleti võimaluse üle luua pikemaajalisema lahendusena EFRAGi asemele eraldi amet;

J.  arvestades, et ELis on eri sidusrühmad – eelkõige pikaajalised investorid – , tõstatanud küsimuse IFRSi kokkusobivusest raamatupidamisdirektiivi õiguslike nõuetega, eriti konservatiivsust ja usaldusväärset juhtimist käsitlevate põhimõtetega; arvestades, et Euroopa Parlamendi osalemine standardite kehtestamisel ei ole piisav ega vasta ELi eelarvest IFRSi sihtasutusele makstavale rahalisele panusele; arvestades, et rõhutatud on ka Euroopa hääle tugevdamist, et tagada nende põhimõtete täielik tunnustamine ja arvesse võtmine standardite kehtestamise protsessi kõigis etappides;

K.  arvestades, et hiljutised finantskriisid tõid IFRSi rolli finantsstabiilsuse ja kasvu tagamisel G20 ja ELi päevakorda, eelkõige seoses eeskirjadega kahjumi kajastamise kohta pangandussüsteemis; arvestades, et G20 ja de Larosière'i aruanne toonitasid raamatupidamisstandarditega seotud keskseid küsimusi kriisi eel, sh bilansivälist raamatupidamist, turuhinnas hindamise põhimõtte ning kasumi või kahjumi kajastamisega seotud protsüklilisust, riski kumuleerumise alahindamist majanduse tsüklilise elavnemise ajal ning ühtse ja läbipaistva metoodika puudumist mittelikviidse ja probleemse vara hindamisel;

L.  arvestades, et IASB töötas välja IFRS 9 kohased finantsinstrumendid keskse vastusena kriisi mõnele aspektile ja selle mõjule pangandussektoris; arvestades, et EFRAG andis IFRS 9 kohta positiivse nõuande ja tegi mitu tähelepanekut „õiglase väärtuse“ kasutamise kohta turul tekkinud raskuste korral, kontseptuaalse aluse puudumise kohta seoses meetodiga, et laenukahjumi eraldised tehakse 12 kuuks, ning mitterahuldavate eraldiste tegemisega pikemaajaliste investeeringute osas; arvestades, et kuna IFRS 9-l ja tulevasel kindlustusstandardil on erinevad jõustumise kuupäevad, väljendati nõuandes reservatsiooni standardi kohaldatavuse kohta kindlustussektoris; arvestades, et IASB ise tunnistab probleemi; arvestades et muret tuntakse selle üle, et omakapitali kavandatav raamatupidamisarvestus võib pikaajalisi investeeringuid negatiivselt mõjutada; arvestades, et EKP ja EBA arvamuskirjad IFRS 9 kohta olid positiivsed, kuid neis nimetati ka mitut konkreetset puudust;

M.  arvestades, et bilansivälise raamatupidamise küsimust käsitleti „IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave“ hilisemates muudatustes ja kolme uue standardi – „IFRS 10: konsolideeritud finantsaruanded“, „IFRS 11: ühised ettevõtmised“, „IFRS 12: muudes (majandus) üksustes omatavate osaluste avalikustamine“ –, väljaandmisel;

N.  arvestades, et IASB avaldas 2015. aasta mais kontseptuaalset raamistikku käsitleva projekti, milles kirjeldatakse mõisteid, mis aitavad IASB-l IFRSi arendada, võimaldavad finantsaruannete koostajatel arendada ja valida raamatupidamispõhimõtteid ning aitavad kõikidel osalistel IFRSi mõista ja tõlgendada;

O.  arvestades, et IFRSi sihtasutuse juhtimisstruktuur on tema põhikirja kohaselt läbivaatamisel; arvestades, et seetõttu on praegu õige aeg vaadata läbi IFRSi sihtasutuse ja IASB juhtimis- ja järelevalveorganite organisatsiooniline ülesehitus ja vajalikud muudatused, et integreerida need paremini rahvusvaheliste finantseerimisasutuste süsteemi ja tagada huvide lai esindatus (nt tarbijaid esindavad asutused ja rahandusministeeriumid) ning avalik aruandekohustus, millega tagatakse raamatupidamisstandardite kõrge kvaliteet;

P.  arvestades, et ISAd töötab välja rahvusvahelise auditeerimis- ja kindlustusstandardite nõukogu (IAASB), Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) juures tegutsev sõltumatu organ; arvestades, et avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mis teostab järelevalvet ISA vastuvõtmiseni viiva protsessi ja IFACi muu avalikku huvi pakkuva tegevuse üle;

Q.  arvestades, et liidu programm, millega toetatakse teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas aastatel 2014–2020, hõlmab IFRSi sihtasutuse ja PIOB rahastamist aastatel 2014–2020, kuid EFRAGi rahastamist ainult aastatel 2014–2016;

Hinnang IFRSi ELis kohaldamise esimesele aastakümnele

1.  võtab teadmiseks komisjoni IASi hindamisaruande IFRSi kohaldamise kohta ELis ning selles sisalduva hinnangu, et IASi määruse eesmärgid on täidetud; väljendab kahetsust, et komisjon ei ole veel teinud ettepanekut õiguslike muudatuste tegemiseks, mis on vajalikud hinnangus välja selgitatud puuduste kõrvaldamiseks; palub standardite kehtestajal tagada, et IFRS oleks kokkusobiv olemasolevate raamatupidamisstandardite kogumiga, ja edendada lähenemist rahvusvahelisel tasandil; nõuab koordineeritumat lähenemisviisi uute standardite kehtestamisele, sh koordineeritud kohaldamise ajakavasid, võttes eelkõige arvesse IFRS 9 kohaste finantsinstrumentide ja uute IFRS 4 kohaste kindlustuslepingute rakendamist; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks sellel eesmärgil põhjalikult koostatud seadusandlikud ettepanekud ja tagaks selle, et võimalikud viivitused ei tooks kaasa ebakõlasid või konkurentsimoonutusi kindlustusvaldkonnas; kutsub komisjoni üles üksikasjalikult kontrollima, kas de Larosière' aruandes sisalduvad soovitused, eriti soovitus nr 4, milles märgitakse, et turuhinnas hindamise põhimõtet on vaja ulatuslikumalt kaaluda, on täielikult ellu viidud;

2.  palub komisjonil täita kiiremas korras Maystadti soovitust „avaliku hüve“ kriteeriumi laiendamise kohta, s.t et raamatupidamisstandardid ei tohiks ohustada finantsstabiilsust ELis ega ka takistada ELi majandusarengut, ning tagada selle kriteeriumi täielik järgimine heakskiiduprotsessis; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koos EFRAGiga Euroopa Kohtu lahendite ja raamatupidamisdirektiivi alusel selged suunised „avaliku hüve“ ning „õige ja õiglase ülevaate“ tähenduse kohta, et saavutada ühine arusaam nendest heakskiidukriteeriumidest; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Maystadti aruandes sisalduva „avaliku hüve“ kriteeriumi mõiste lisamiseks IASi määrusesse; kutsub komisjoni üles uurima koos EFRAGiga süstemaatiliselt, kas Maystadti aruandes määratletud „avaliku hüve“ kriteerium eeldab muudatuste tegemist praegu kehtivates raamatupidamisstandardites, ja tegema sellel alusel koostööd IASB ja liikmesriikide ning kolmandate riikide standardite kehtestajatega muudatustele laiema toetuse saamiseks või kui sellist laia toetust ei saada, siis näha ELi õiguses vajaduse korral ette eristandardid selliste kriteeriumite täitmiseks;

3.  märgib, et direktiivi 2013/34/EL artikli 4 lõike 3 kohast „õige ja õiglase ülevaate“ testi kohaldatakse standardselt raamatupidamisaruannetes esitatud arvnäitajate suhtes põhjendustes 3 ja 29 kirjeldatud ELi õiguse kohaselt koostatud raamatupidamisaruannete osas; toonitab, et see eesmärk on seotud kapitali adekvaatsust puudutava raamatupidamisarvestuse funktsiooniga, s.t et investorid – nii kreeditorid kui ka aktsionärid – , kasutavad raamatupidamise aastaaruande näitajad, et teha kindlaks, kas äriühing on netovarade osas maksevõimeline, ning dividendimaksete üle otsuste tegemiseks;

4.  toonitab, et raamatupidamisaruandes esitatud arvnäitajatest õige ja õiglase ülevaate saamiseks on kõige olulisem konservatiivne hindamine, mis tähendab seda, et kahjumit ei näidata liiga väiksena ega kasumit liiga suurena, nagu on kirjeldatud raamatupidamisdirektiivi artikli 6 punkti c alapunktides i ja ii; juhib tähelepanu, et raamatupidamisdirektiivi selline tõlgendus on leidnud kinnitust Euroopa Kohtu mitmes otsuses;

5.  märgib, et IASi määruse põhjendus 9 lubab teatavat paindlikkust IFRSi heaks kiitva otsuse tegemisel, „eeldamata ranget vastavust nende direktiivide igale sättele“; märgib siiski, et see ei laiene nii, et IFRS võiks erineda nii palju raamatupidamisdirektiivi (2013/34/EL) (millega asendati IASi määruse artikli 3 lõike 2 esimeses taandes osutatud neljas äriühinguõiguse direktiiv (78/660/EMÜ) ja seitsmes äriühinguõiguse direktiiv (83/349/EMÜ)) üldeesmärgist, et selle tulemuseks oleksid finantsaruanded, kus kasum on näidatud liiga suurena ja kahjum liiga väiksena; on sellega seoses seisukohal, et IAS 39 heakskiitmine oli arvatavasti vastuolus 2013. aasta raamatupidamisdirektiivile eelnenud neljanda ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi selle üldeesmärgiga, arvestades direktiivis kasutusele võetud kantud kahju mudelit ja eelkõige neljanda äriühinguõiguse direktiivi artikli 31 lõike 1 punkti c alapunkti bb, milles sätestatakse, et „arvesse tuleb võtta kõiki prognoositavaid kohustusi ja võimalikku kahju, mis on tekkinud vaadeldava või eelnenud aruandeaasta jooksul, isegi kui sellised kohustused või kahju ilmnevad alles bilansipäeva ja bilansi koostamise päeva vahel“;

6.  väljendab heameelt IASB kavatsuse üle võtta uues kontseptuaalses raamistikus uuesti kasutusele „konservatiivsuse“ põhimõte ja tugevdada „usaldusväärset juhtimist“ puudutavat põhimõtet; tunneb kahetsust, et IASB tõlgenduses tähendab „konservatiivsus“ ainult „kaalutlusõiguse konservatiivset käsitamist“; märgib, et IASB arusaamine „konservatiivsuse“ ja „usaldusväärse juhtimise“ põhimõttest ei lange kokku asjaomastes Euroopa Kohtu lahendites ja raamatupidamisdirektiivis sätestatuga; usub, et konservatiivsuse põhimõttega peaks kaasnema usaldusvääruse põhimõte; kutsub komisjoni ja EFRAGi üles leppima kokku konservatiivsuse ja usaldusväärse juhtimise põhimõtte tähenduses, nii nagu see on määratletud Euroopa Kohtu lahendites ja raamatupidamisdirektiivis, ja tegema sellel alusel koostööd IASB ja liikmesriikide ning kolmandate riikide standardite kehtestajatega nendele põhimõtetele laiema toetuse saamiseks; kutsub IASBd üles uurima süstemaatiliselt, kas läbivaadatud kontseptuaalne raamistik eeldab muudatuste tegemist praegu kehtivates raamatupidamisstandardites, ning tegema vajaduse korral muudatusi;

7.  võtab teadmiseks kahjumi kajastamise reformimise IFRSi raamistikus, mis peaks tegema võimalikuks konservatiivsema eraldiste tegemise kahjumi katteks, võttes kantud kahju asemel aluseks tulevikku suunatud oodatava kahjumi kontseptsiooni; on seisukohal, et heakskiiduprotsessis ELis tuleks hoolikalt ja konservatiivselt valmistada ette oodatava kahjumi kontseptsiooni määratlemise viis, et hoida ära liigne sõltumine mudelist ja teha võimalikuks selgete kontrolljuhendite andmine varade väärtuse languse kohta;

8.  on seisukohal, et bilansivälise raamatupidamise küsimust ei ole veel nõuetekohaselt ja tulemuslikult käsitatud, kuna vara bilansis kajastamise või mittekajastamise otsuse suhtes kohaldatakse endiselt mehhaanilist eeskirja, mille täitmisest on võimalik kõrvale hoida; kutsub IASBd üles neid puudusi kõrvaldama;

9.  tunneb heameelt IFRSi sihtasutuse ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) protokollide üle laiendatud koostöö kohta G20 poolt välja toodud väärtpaberiturgude reguleerimist puudutavates kesksetes küsimustes; peab sellist koostööd vajalikuks, et täita vajadus kõrgetasemeliste ülemaailmsete raamatupidamisstandardite järele ja julgustada järjepidevate standardite kohaldamist eri riikide süsteemides;

10.  on veendunud, et IASB ja IOSCO vahelises teabevahetuses IFRSi sageneva kasutamise kohta ei tuleks näha ainult kokkuvõtte tegemist, vaid seda tuleks käsitada ka võimalusena selgitada välja parimad tavad; väljendab sellega seoses heameelt IOSCO poolt kasutusele võetud iga-aastaste „jõustajate aruteluvoorude“ üle, et teavitada IASBd tähtsamatest rakendamise ja jõustamisega seotud küsimustest;

11.  märgib, et raamatupidamisstandardi mõju tuleb täielikult mõista; rõhutab, et IASB ja EFRAGi prioriteet peaks olema tugevdada oma mõjuanalüüse, eriti makromajanduse valdkonnas, ning hinnata väga erinevate sidusrühmade, sh pikaajalise investorite ja äriühingute ning üldsuse eri vajadusi; kutsub komisjoni üles tuletama EFRAGile meelde, et ta tugevdaks oma suutlikkust hinnata uute raamatupidamisstandardite mõju finantsstabiilsusele, keskendudes eriti ELi vajadustele, mida tuleks arvestada IASB standardiseerimise protsessi varasemas etapis; märgib eelkõige, et IFRS 9 osas kvantitatiivne mõjuhinnang puudub ning selle kohta ei saa andmeid enne 2017. aastat; kutsub komisjoni üles tagama, et IFRS 9 teeniks ELi pikaajalist investeerimisstrateegiat, eelkõige piirates sätteid, mis võivad põhjustada finantsaruannetes liigset lühiajalist volatiilsust; märgib, et Euroopa järelevalveasutused (ESMA, EBA ja EIOPA), kellel on oskusteadmised ja suutlikkus selle ülesande juures abistada, loobusid täisliikme staatusest EFRAGi juhatuses, kuna EFRAG on eraõiguslik organ; on seisukohal, et EKP ja Euroopa järelevalveasutused võiksid juhtimiskorra reformimise järel anda vaatlejatena EFRAGi juhatuses positiivse panuse, et finantsstabiilsusele tulenevat mõju paremini arvesse võtta; kutsub komisjoni üles uurima IASi määruse läbivaatamise raames võimalusi saada Euroopa järelevalveasutustelt süstemaatiliselt ja ametlikult tagasisidet;

12.  on veendunud, et ainult lihtsaid eeskirju on kasutajatel võimalik tulemuslikult kohaldada ja järelevalve teostajatel kontrollida; tuletab meelde, et G20 nõudis 2. aprilli 2009. aasta avalduses vähem keerulisi finantsinstrumentide raamatupidamisstandardeid ning selgust ja järjepidevust hindamisstandardite rahvusvahelisel kohaldamisel koostöös järelevalve teostajatega; tunneb muret IFRSi jätkuva keerukuse pärast; nõuab, et seda keerukust uute raamatupidamisstandardite väljatöötamise ajal vajaduse ja võimaluse korral vähendataks; usub, et vähem keeruline raamatupidamisstandardite süsteem aitaks kaasa ühtsele rakendamisele, nii et äriühingute finantsandmed oleksid liikmesriigiti võrreldavad;

13.  nõuab kohustuslikku riikidepõhist aruandlust IFRSi raames; kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, et avalik riikidepõhine aruandlus võib mängida otsustavat rolli maksustamise vältimise ja maksupettuse vastu võitlemisel;

14.  palub IASB-l, komisjonil ja EFRAGil kaasata Euroopa Parlament ja nõukogu varases etapis finantsaruandlusstandardite väljatöötamisse üldiselt ja eelkõige heakskiitmise protsessi; on seisukohal, et kontrolliprotsess IFRSi vastuvõtmiseks ELis tuleks ametlikult vormistada ja struktureerida analoogselt finantsteenuste valdkonnas teise taseme meetmete suhtes kohaldatava kontrolliprotsessiga; soovitab ELi ametiasutustel kutsuda kodanikuühiskonna sidusrühmad oma tegevust toetama, sh EFRAGi tasandil; kutsub komisjoni üles looma sidusrühmadele foorumit, et arutada Euroopa raamatupidamisarvestuse põhiküsimusi; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile võimalus saada EFRAGi juhatuse esimehe kandidaatide nimekiri, et korraldada ülesseatud kandidaadi üle toimuva hääletuse eel mitteametlikud kuulamised;

15.  märgib sellega seoses, et Euroopa Parlament peaks olema juhul, kui käesolevas resolutsioonis sisalduvaid ettepanekuid nõuetekohaselt arvesse võetakse, IFRSi aktiivne edendaja, kuna tõendid näitavad, et selle eelised kaaluvad üle kulud;

16.  on veendunud, et globaliseerunud majandus vajab rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardeid; tuletab siiski meelde, et lähenemine ei ole eraldi eesmärk, vaid on soovitav üksnes siis, kui see viib paremate raamatupidamisstandarditeni, mis kajastavad suundumust avaliku hüve, konservatiivsuse ja usaldusvääruse poole; on seetõttu veendunud, et IASB ja riikide raamatupidamisstandardite kehtestaja vahel peaks jätkuma jõuline dialoog, hoolimata sellest, et lähenemisprotsess kulgeb aeglaselt;

17.  märgib, et enamik ettevõtjatest on VKEd; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse uurida koos IASBga võimalust arendada VKEde jaoks välja ühised kvaliteetsed ja lihtsustatud raamatupidamisstandardid, mida võiksid ELi tasandil vabatahtlikul alusel kasutada mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja konkreetsemalt VKEde kasvuturgudel noteeritud VKEd; võtab sellega seoses teadmiseks kehtivates finantsaruandlusstandardites olemas olevad võimalused VKEde jaoks; on seisukohal, et selles valdkonnas töö jätkamise tingimusena peab IFRS olema vähem keeruline ja ei tohi soodustada protsüklilisust ning VKEde huvid peavad olema IASBs asjakohaselt esindatud; usub, et asjaomased sidusrühmad peaksid olema IASBs esindatud; kutsub komisjoni üles andma enne edasiste meetmete võtmist nõuetekohase mõjuhinnangu IFRSi mõju kohta VKEdele; nõuab selle arengu tähelepanelikku jälgimist ja palub anda Euroopa Parlamendile selle kohta täielikku teavet, võttes nõuetekohaselt arvesse parema õigusloome protsessi;

18.  toonitab, et riiklike standardite kehtestajad on nüüd tihedalt integreeritud EFRAGi; võtab seetõttu teadmiseks EFRAGi nõuandva rolli väikeste börsil noteeritud äriühingute ja üldisemalt VKEdega seotud raamatupidamisküsimustes;

19.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon ergutab liikmesriike järgima ESMA suuniseid finantsteabe rakendamise kohta; peab kahetsusväärseks, et mitu liikmesriiki ei järgi ega kavatse järgida ESMA suuniseid finantsteabe rakendamise kohta; kutsub neid liikmesriike üles püüdlema suuniste järgimise poole; palub komisjonil hinnata, kas ESMA volitused võimaldavad tagada ühtse ja sidusa rakendamise kõikjal ELis, ja kui see ei ole nii, siis uurima muid võimalusi nõuetekohase jõustamise tagamiseks;

20.  tõdeb, et tasakaal ühelt poolt IASi määruse kohustusliku kohaldamisala ja teiselt poolt liikmesriikide võimaluse vahel laiendada IFRSi kasutamist riiklikul tasandil tagab nõuetekohase subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse;

21.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle uurida, kas tasuks koordineerida ELi eeskirju dividendide maksmise kohta; tuletab sellega seoses meelde kapitali säilitamise direktiivi artikli 17 lõiget 1, milles osutatakse otseselt äriühingu aastaaruandele kui alusele otsuste tegemisel dividendide maksmise kohta ning seatakse dividendide maksmisele teatavad piirangud; märgib, et komisjoni hinnang IASi määruse kohta tõendas, et liikmesriikide vahel on endiselt erinevusi IFRSi jõustamisel; toonitab, et IASi määruse hindamist käsitlevas raportis on kapitali säilitamise ja dividendide maksmise eeskirju nimetatud õiguslike probleemide allikana, mis võivad tekkida teatavates jurisdiktsioonides, kus liikmesriigid lubavad või nõuavad IFRSi kasutamist selliste finantsaruannete puhul, mis on aluseks kasumi jagamisel; juhib tähelepanu, et iga liikmesriik otsustab selliste küsimuste lahendamise siseriiklikes õigusaktides kapitali säilitamist käsitlevate ELi nõuete raames; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama vastavus kapitali säilitamise direktiivi ja raamatupidamisdirektiiviga;

22.  kutsub EFRAGi ja komisjoni üles uurima võimalikult kiiresti, kas raamatupidamisstandardid võimaldavad maksupettust ja maksustamise vältimist, ning tegema kõik vajalikud muudatused võimaliku kuritarvitamise parandamiseks ja ärahoidmiseks;

23.  võtab teatavaks jätkuvad püüdlused avaliku sektori raamatupidamisarvestuse läbipaistvuse ning võrreldavuse parandamiseks, töötades selleks välja Euroopa avaliku sektori raamatupidamisstandardid (EPSAS);

IFRSi sihtasutuse, EFRAGi ja PIOB tegevus

24.  toetab komisjoni soovitust, et IFRSi sihtasutuse järelevalveorgan peaks keskenduma sisemise struktuuri asemel selliste avalikku huvi pakkuvate küsimuste arutamisele, mis võidakse IFRSi sihtasutusele suunata; usub siiski, et IFRSi sihtasutuse ja IASB juhtimise osas tuleks saavutada edasiminek, eriti mis puudutab läbipaistvust, huvide konfliktide ennetamist ja palgatud ekspertide mitmekesisust; juhib tähelepanu, et IASB legitiimsus on ohus, kui järelevalveorgan on oma vastutuse osas jätkuvalt eri meelt ja samas tuleb teha otsused konsensuse alusel; toetab eriti komisjoni ettepanekut kaaluda erineva pikkusega investeeringute tegijate aruandlusvajadusi ning pakkuda neile standardite välja töötamisel välja konkreetseid lahendusi, eriti pikaajalistele investoritele; toetab IASB paremat integreerimist rahvusvaheliste finantseerimisasutuste süsteemi ja meetmeid, et tagada huvide lai esindatus (nt tarbijaid esindavad asutused ja rahandusministeeriumid) ning avalik aruandekohustus, millega tagatakse raamatupidamisstandardite kõrge kvaliteet;

25.  tõdeb, et IASBs domineerivad erasektori osalised; juhib tähelepanu, et keskmise suurusega ettevõtjad ei ole üldse esindatud; juhib tähelepanu, et IFRSi sihtasutus sõltub jätkuvalt vabatahtlikest maksudest, mis sageli tulevad erasektorist, mis võib viia huvide konfliktini; palub komisjonil ärgitada IFRSi sihtasutust püüda saavutada mitmekesisem ja tasakaalustatud rahastamisstruktuur, mis tugineks muu hulgas tasudele ja avalikele allikatele;

26.  tunneb heameelt IFRSi sihtasutuse / IASB tegevuse üle süsiniku- ja kliimaaruandluse valdkonnas; on eelkõige seisukohal, et kesksed pikaajalised struktuursed küsimused, nt kasutamata süsinikuvarade hindamine ettevõtjate bilanssides, tuleks lisada selgesõnaliselt IFRSi töökavasse eesmärgiga töötada välja vastavad standardid; kutsub IFRSi organeid üles lisama oma tegevuskavasse selline keeruline teema nagu süsinikuaruandlus ja süsinikuriskid;

27.  kutsub komisjoni ja EFRAGi üles kaaluma pensionivarade paigutamise muutmist aktsiatest võlakirjadesse seetõttu, et IFRSi kohaselt võeti kasutusele turuhinnas hindamise põhine raamatupidamine;

28.  toetab komisjoni tema nõudmises, et IFRSi sihtasutus tagaks, et IFRSi sihtasutuse ning IASB juhtimis- ja järelevalveorganite liikmesuse tingimuseks oleksid IFRSi kasutamine ja püsiv rahaline osalus; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi IFRSi sihtasutuse ja IASB reformimiseks selliselt, et võtta vetoõigus liikmetelt, kes ei täida eespool nimetatud kriteeriume;

29.  kutsub IFRSi haldureid, IFRSi järelevalveorganit ja IASBd üles edendama asjakohast soolist võrdõiguslikkust vastavates foorumites;

30.  tuletab meelde Goulard'i raportis esitatud nõuet võtta meetmeid demokraatliku legitiimsuse, läbipaistvuse, vastutuse ja ausameelsuse edendamiseks, mis muu hulgas puudutab üldsuse juurdepääsu dokumentidele, avatud arutelusid eri sidusrühmadega, kohustuslike läbipaistvusregistrite loomist, lobistidega kohtumiste läbipaistvuse eeskirju ning sise-eeskirju, eriti huvide konfliktide ennetamist;

31.  toonitab, et EFRAGi reformimisega tuleb parandada ELi osalemist uue IFRSi väljatöötamisel ning osaleda võiks ka IFRSi sihtasutuse juhtimise reformimisel;

32.  peab kahetsusväärseks, et EFRAG on toiminud mõnda aega juhatuse esimeheta, arvestades tema juhtivat rolli konsensuse saavutamisel ja selge ning tugeva ELi seisukoha tagamisel raamatupidamisarvestuse küsimustes rahvusvahelisel tasandil; toonitab, et uus esimees tuleb ametisse nimetada võimalikult kiiresti; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kiirendaks töölevõtmise protsessi, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja selle majandus- ja rahanduskomisjoni rolli;

33.  on rahul 31. oktoobril 2014 jõustunud EFRAGi reformiga ja tunnistab selles osas tehtud suuri pingutusi; võtab teadmiseks suurema läbipaistvuse; peab kahetsusväärseks, et EFRAGi rahastamise küsimuses ja eriti seoses võimalusega seada sisse börsil noteeritud firmade poolt tasutavate kohustuslike maksude süsteem, on komisjon keskendunud neile reformi osadele, mis on saavutatavad lühikeses perspektiivis; palub komisjonil võtta ametlikke meetmeid – nii nagu Maystadti aruandes soovitati –, et julgustada liikmesriike looma riiklikke rahastamismehhanisme seal, kus sellist mehhanismi veel ei ole; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku pikendada EFRAGi käsitlevat liidu programmi aastateks 2017–2020; kutsub komisjoni üles kokku lepitud reformi igal aastal põhjalikult hindama, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 258/2014 artikli 9 lõigetes 3 ja 6; kutsub komisjon üles hindama võimalusi ja potentsiaali muuta EFRAG pikas perspektiivis avaliku sektori asutuseks;

34.  peab kahetsusväärseks, et Maystadti aruandes sisalduv nõue, et EFRAGi tegevjuhi ja EFRAGi tehniliste ekspertide rühma (TEG) esimehe ülesanded tuleks ühendada, on muudetud võimaluseks seda teha; märgib, et uue juhatuse koosseis erineb Maystadti aruandes soovitatust, kuna Euroopa järelevalveametid ja Euroopa Keskpank ei nõustunud saama juhatuse täisliikmeteks; kutsub EFRAGi üles suurendama kasutajate arvu juhatuses, mis on praegu ainult üks, ja tagama selle, et kõik asjaomased sidusrühmad oleksid EFRAGis esindatud;

35.  tervitab asjaolu, et PIOB mitmekesistas 2014. aastal oma rahastamist; märgib, et IFACi rahastamise osakaal kokku oli 58 %, mis küll moodustas endiselt märkimisväärse osa PIOB rahalistest vahenditest, aga oli tunduvalt väiksem kui künniseks olev kaks kolmandikku, mistõttu komisjon ei pidanud piirama oma iga-aastast osamakset, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 258/2014 artikli 9 lõikes 5; kutsub PIOBd üles rohkem pingutama audiitori kutseala usaldusvääruse tagamiseks;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
(3) ELT L 315, 14.11.2012, lk 74.
(4) ELT L 105, 8.4.2014, lk 1.
(5) ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.
(6) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 94.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.
(8) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.
(9) ELT L 158, 27.5.2014, lk 196.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika