Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) V jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu jaotiseid XVII ja XIX,

–  võttes arvesse Prantsusmaa 17. novembril 2015 esitatud abipalvet ELi lepingu artikli 42 lõike 7 alusel,

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2015. aasta järeldusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimise tugevdamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2013. aasta ja 25.–26. juuni 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta ja 18. novembri 2014. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20.–21. veebruari 2014. aasta järeldusi kosmosepoliitika kohta,

–  võttes arvesse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning Euroopa Kaitseagentuuri juhi 7. juuli 2014. aasta eduaruannet Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembri järelduste rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2015. aasta aruannet oma kaitsesektorit käsitleva teatise rakendamise kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning komisjoni 11. detsembri 2013. aasta ühisteatist „ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele“ (JOIN(2013)0030) ning nõukogu 12. mai 2014. aasta sellega seotud järeldusi,

–  võttes arvesse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) peasekretäri Jens Stoltenbergi Euroopa Parlamendis 30. märtsil 2015. aastal tehtud avaldust ELi ja NATO tihedama koostöö kohta,

–  võttes arvesse USA kaitseministri asetäitja Bob Worki 28. jaanuari 2015. aasta ja 10. septembri 2015. aasta avaldusi USA sõjalise tehnoloogia arendamise kava (kolmanda „Offset Strategy“) kohta ning selle mõju kohta partneritele ja liitlastele,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning komisjoni 18. novembri 2015. aasta ühisteatist „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine“ (JOIN(2015)0050),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0151/2016),

A.  arvestades, et julgeolekuolukord nii liidus kui ka väljaspool muutub üha ohtlikumaks ja probleemsemaks ning seda iseloomustavad terrorirünnakud ja massiline tapmine, mis avaldab mõju kõigile liikmesriikidele ja millele liikmesriigid peavad reageerima, võttes kasutusele ühise strateegia ja kooskõlastatud tegevuse; arvestades, et need julgeolekuprobleemid nõuavad ELi julgeoleku tugevdamist ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkuva arendamise ja toetamise abil, et muuta see tõhusamaks poliitikavahendiks, mis tagaks ELi kodanike turvalisuse ning Euroopa normide, huvide ja väärtuste edendamise ja kaitse, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 21;

B.  arvestades, et EL peab võtma suurema rolli julgeoleku tagajana liidus ja väljaspool selle piire, tagades stabiilsuse nii oma naabruses kui ka ülemaailmselt; arvestades, et liit peab panustama võitlusse julgeolekuohtudega, eriti nendega, mis tulenevad terrorismist, nii liidus kui ka väljaspool selle piire, sh toetades kolmandaid riike võitluses terrorismi ja selle algpõhjustega; arvestades, et liikmesriigid ja liit peavad koostöös välja töötama tõhusa ja sidusa piirihaldussüsteemi välispiiride kaitseks;

C.  arvestades, et liit peab tõhustama oma koostööd ja kooskõlastamist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Ameerika Ühendriikidega, kes on jätkuvalt Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagajad, ÜROga, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga, Aafrika Liiduga ning muude naaberriikide ja piirkondlike partneritega;

D.  arvestades, et selliste probleemide puhul nagu ohud meie julgeolekule, rahutused ja relvakonfliktid liidu naabruses, ränne, inimeste elujärje halvenemine riigist sõltuvate ja sõltumatute tegurite tõttu, riigi- ja piirkondliku korra nõrgenemine, kaasa arvatud kliimamuutuse ja vaesuse tagajärjel, peab liit tegelema algpõhjustega, tuginedes kriiside lahendamisel nii liidus kui ka väljaspool terviklikule eeskirjadel ja väärtustel põhinevale lähenemisviisile;

E.  arvestades, et satelliitide võimalusi saaks kasutada ebaseaduslike rändevoogude ja rändeteede paremaks hindamiseks ja tuvastamiseks ning Põhja-Aafrikast tulevate rändajate puhul selleks, et teha kindlaks laevadele mineku kohad, et sekkuda varem ja päästa rohkem elusid;

F.  arvestades, et kaitseteemalisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2015. aasta juunis nõuti, et Euroopa teeks kaitse valdkonnas rohkem ja süstemaatilisemat koostööd, et tagada otsustava tähtsusega suutlikkus, sh ELi rahaliste vahendite ja olemasolevate võimaluste sidusa ja tõhusa kasutamisega;

G.  arvestades, et kosmosepoliitika on strateegilise sõltumatuse oluline mõõde, mille EL peab välja arendama, et kindlustada tundlik tehnoloogiline ja tööstuslik suutlikkus ning sõltumatu hindamissuutlikkus;

H.  arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealane suutlikkus on tähtis ja mõnel juhul isegi eluliselt tähtis paljudes olukordades alates igapäevasest kasutamisest rahuajal kuni kriisijuhtimise ja teravamate julgeolekuprobleemideni, sh täiemõõdulise sõjani; arvestades, et sellise suutlikkuse väljaarendamine on pikaajaline ettevõtmine; arvestades, et praeguse suutlikkuse kasutuselevõtmise ajal tuleb kavandada tulevase suutlikkuse väljaarendamist;

I.  arvestades, et kosmosetehnoloogia laialdane levik ja ühiskonna kasvav sõltuvus satelliitidest suurendavad konkurentsi kosmoseressurssidele (orbiidid, sagedused) ja muudavad satelliidid kriitilise tähtsusega taristu osaks; arvestades, et satelliidivastase tehnoloogia arendamine mitmete osalejate poolt (sh orbitaalrelvad) annab märku kosmose relvastamisest;

J.  arvestades, et kaitse ja julgeoleku valdkonnas võiks liit tegutseda muu hulgas selliste institutsioonide nagu Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse kaudu;

K.  arvestades, et viimase viiekümne aasta jooksul on kosmoseressursse arendatud tänu riikide kosmoseagentuuride ja viimasel ajal ka Euroopa Kosmoseagentuuri koordineeritud jõupingutustele; arvestades, et avakosmoseleping – rahvusvahelise kosmoseõiguse alusraamistik – jõustus 1967. aasta oktoobris;

L.  arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse arendamine ja säilitamine nõuab tõhusat koostööd ja sünergiat liikmesriikide vahel ning Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonidega;

M.  arvestades, et ELi kosmosealane suutlikkus peaks ühilduma NATO ja USA suutlikkusega, et neid saaks kriisi korral täielikult võrgustikuna kasutada;

N.  arvestades, et kosmosetehnoloogiline teadus- ja arendustegevus on suure investeeringutasuvusega sektor, mis annab ka erinevate kommertskasutuse võimalustega kvaliteetseid tarkvaralisi ja riistvaralisi kõrvaltooteid;

1.  on seisukohal, et kosmosealane suutlikkus ja kosmosepõhised teenused etendavad olulist rolli muu hulgas ka Euroopa julgeoleku ja kaitse seisukohast; on veendunud, et praegune ja tulevane kosmosealane suutlikkus ja kosmosepõhised teenused annavad liikmesriikidele ja liidule parema kahesuguse kasutusega tegevussuutlikkuse, rakendamaks ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) ning muid ELi poliitikaid sellistes valdkondades nagu välistegevus, piiride haldamine, mereohutus, põllumajandus, keskkond, kliimameetmed, energiajulgeolek, katastroofide ohjamine, humanitaarabi ja transport;

2.  on seisukohal, et ÜJKPd on vaja põhjalikumalt rakendada; kinnitab vajadust suurendada ÜJKP tulemuslikkust, nähtavust ja mõju; kinnitab kosmosepoliitika tähtsust ja lisaväärtust ÜJKP jaoks; on seisukohal, et kosmosepoliitika tuleks edaspidi integreerida muudesse liidu poliitikameetmetesse (nt sisejulgeoleku, transpordi, kosmose, energeetika ja teadusuuringute valdkonnas) ning sünergiat kosmosepoliitikaga tuleks tugevdada ja ära kasutada; rõhutab, et kosmosealase suutlikkuse kasutamine sõjas terrorismi ja terroriorganisatsioonide vastu on äärmiselt oluline, sest võimaldab tuvastada ja jälgida nende väljaõppelaagreid;

3.  on seisukohal, et liikmesriikide valitsused ja liit peaksid parandama juurdepääsu kosmosepõhisele satelliitsidele, kosmose olukorrast ülevaate saamisele, täppisnavigeerimisele ja Maa seirele ning tagama, et Euroopa oleks kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogia ja kosmosele ligipääsu osas sõltumatu; on seisukohal, et eelkõige kosmose olukorrast ülevaate saamine mängib ka edaspidi väga olulist rolli sõjalistes ja tsiviilküsimustes; rõhutab kohustust hoiduda kosmose militariseerimisest; tunnistab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavaid finantsinvesteeringuid; nõuab sellega seoses, et nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid tagaksid ELi sõltumatuse kosmosestruktuuride osas, hõlbustades selleks vajalike vahendite eraldamist; on arvamusel, et nimetatud eesmärk on olulise tähtsusega tsiviilvaldkonna (lääneriikides sõltub hinnanguliselt 6–7 % SKPst satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise tehnoloogiast) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna jaoks; on veendunud, et koostöö tuleks algatada valitsustevahelisel tasandil ja Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu;

4.  rõhutab programmi Copernicus julgeolekumõõdet, eelkõige selle rakendusi kasutamiseks kriisiennetuse ja kriisidele reageerimise, humanitaarabi ja -koostöö, mereseire ning konfliktiennetuse valdkonnas, mis hõlmab ka rahvusvaheliste lepingute täitmise järelevalvet; nõuab, et kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid kosmosealases suutlikkuses konfliktiennetusega seotud eesmärki;

5.  rõhutab, et ELi kosmosepoliitika edendab teaduse ja tehnika progressi, tööstuse konkurentsivõimet ning ELi poliitika, sh ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 189; tuletab meelde, et ELi kaks juhtprogrammi, Galileo ja Copernicus, on tsiviilotstarbelised ja toimuvad tsiviilkontrolli all, ning et nende programmide üleeuroopaline iseloom on muutnud nad üldse võimalikuks ja taganud nende edu; kutsub nõukogu, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning komisjoni tungivalt üles tagama, et Euroopa kosmoseprogrammid arendaksid Euroopa julgeoleku ja kaitsevõimekuse seisukohast olulist kosmosealast tsiviilsuutlikkust ja -teenuseid, eraldades eelkõige piisavalt vahendeid teadustegevuseks; on veendunud, et kosmosealase suutlikkuse kahesuguse kasutuse võimalus on tähtis selleks, et vahendeid võimalikult tulemuslikult ära kasutada;

6.  rõhutab, et kosmoseprogrammide kaitse- ja julgeolekualane kasu on tehnoloogiliselt seotud tsiviilotstarbelise kasuga, ning juhib sellega seoses tähelepanu Galileo ja Copernicuse kahesuguse kasutuse võimalustele; on seisukohal, et sellised võimalused, näiteks suurem täpsus, autentimise, krüpteerimise, pidevuse ja terviklikkuse parandamine (Galileo) tuleks järgmiste põlvkondade puhul täielikult välja arendada; toonitab, et kõrge resolutsiooniga Maa seireandmed ja positsioneerimissüsteemid on kasulikud tsiviil- ja julgeolekuvaldkondades, näiteks katastroofide ohjamisel, humanitaartegevuses, põgenike abistamisel, mereseirel, ülemaailmse soojenemise, energiajulgeoleku ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse valdkonnas, samuti ulatuslike loodusõnnetuste, eelkõige põudade, maavärinate, üleujutuste ja metsatulekahjude avastamisel ja vastumeetmete võtmisel; märgib vajadust parandada droonide ja satelliitide koostoimet; nõuab, et vahehindamisel nähtaks ette piisavad vahendid kõigi satelliitsüsteemide edasiarendamiseks;

7.  peab vajalikuks ELi tasandi terviklikku, integreeritud ja pikaajalist lähenemisviisi kosmosesektorile; on seisukohal, et ELi uues üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias peaks kosmosesektor olema mainitud ühena prioriteetidest, arvestades ELi kahesuguse kasutusega kosmoseprogrammide praegust väljaarendamist ning vajadust arendada edasi ELi tsiviilkosmoseprogramme, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka julgeoleku- ja kaitse-eesmärkidel;

8.  väljendab heameelt seoses ELi toetatava mitmepoolse algatusega võtta vastu kosmosetegevuse rahvusvaheline toimimisjuhend, millega kehtestatakse käitumisstandardid ja püütakse suurendada ohutust, turvalisust ja jätkusuutlikkust kosmoses, rõhutades, et kosmosetegevuses tuleb ilmutada suurt hoolikust, hoolsust ja vajalikul määral läbipaistvust usalduse loomiseks selles sektoris;

9.  palub komisjonil kiiresti määratleda ELi vajadused seoses kosmosepoliitika võimaliku panusega ÜJKPsse kõigis selle põhiaspektides, milleks on stardisüsteemid, positsioneerimine, kujutised, side, kosmoseilmastik, kosmoseprügi, küberjulgeolek, segamine, tüssamine ja muud rahvusvahelised ohud ning maapealne julgeolek; on seisukohal, et Euroopa praeguste süsteemide tulevased kosmosega seotud omadused tuleks kindlaks määrata vastavalt ÜJKP nõudmistele ja need peaksid hõlmama kõiki eelnimetatud aspekte;

10.  nõuab vajalike nõuete kindlaksmääramist tulevaste avaliku ja erasektori süsteemide jaoks, mis osalevad inimelude ohutuse alastes rakendustes (nt positsioneerimine, lennuliikluse korraldamine), seoses kaitsega võimalike julgeolekuohtude eest (segamine, tüssamine, küberrünnakud, kosmoseilmastik ja -prügi); on seisukohal, et sellised ohutusnõuded peaksid olema sertifitseeritavad ja kuuluma mõne Euroopa asutuse (näiteks Euroopa Lennundusohutusamet) järelevalve alla;

11.  toonitab sellega seoses, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosesuutlikkuse arendamisel peaks olema kaks strateegilist põhieesmärki: julgeolek Maal, mille tagavad orbiidil paiknevad seadmed, mis tegelevad Maa pinna seire, positsioneerimiseks, navigeerimiseks ja ajastamiseks vajaliku teabe andmise või satelliitsidega; ning julgeolek kosmoses ja kosmoseohutus, s.t julgeolek Maa orbiidil ja kosmoses, mille tagavad Maa pinnal ja orbiidil paiknevad kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteemid;

12.  võtab teadmiseks Euroopa kosmoseprogramme ähvardavad kübersõjalised ja hübriidohud, arvestades sellega, et tüssamine ja sideühenduse segamine võib takistada sõjalisi operatsioone või avaldada kaugeleulatuvat mõju igapäevaelule Maal; on veendunud, et küberjulgeoleku tagamiseks on vaja ELi, liikmesriikide, ettevõtete ja internetispetsialistide koostööd; palub seepärast komisjonil kaasata oma küberjulgeolekumeetmetesse ka kosmoseprogrammid;

13.  on seisukohal, et eri liikmesriikide poolt erinevatel riiklikel eesmärkidel killustatult kasutusele võetud kosmosesüsteemide koordineerimist tuleks tõhustada, et suuta kiiresti reageerida eri rakenduste (nt lennuliikluse korraldamisega seotud rakendused) häiretele;

14.  rõhutab, et komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa GNSSi Agentuuri, Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide koostöö on Euroopa kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste parandamiseks hädavajalik; on seisukohal, et liit, täpsemalt välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, peaks koordineerima, hõlbustama ja toetama sellist koostööd kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonnas spetsiaalse koordineerimiskeskuse abil; väljendab oma veendumust, et Euroopa Kosmoseagentuuril peaks olema märkimisväärne roll julgeoleku- ja kaitsepoliitikat hõlmava Euroopa ühtse kosmosepoliitika kindlaksmääramisel ja elluviimisel;

15.  palub komisjonil esitada julgeoleku- ja kaitseuuringute alaseks koostööks loodud Euroopa raamistiku tulemused kosmose valdkonnas ning soovitused, kuidas seda edasi arendada; palub komisjonil selgitada, kuidas programmi „Horisont 2020“ tsiviil-sõjalised teadusuuringud aitasid kosmosealase suutlikkuse valdkonnas rakendada ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat;

16.  väljendab heameelt kosmose jälgimise ja seire toetusraamistiku üle; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti raamistiku rakendamisest ning selle mõjust julgeolekule ja kaitsele; palub komisjonil koostada rakendamise tegevuskava, mis hõlmaks kavandatava struktuuri kindlaksmääramist;

17.  rõhutab, et innovatsiooni ja teadusuuringute ergutamine kosmosevaldkonnas on strateegiliselt tähtis julgeoleku ja kaitse huvides; tunnistab kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiate märkimisväärset potentsiaali, nii näiteks võimaldab Euroopa andmeedastussüsteem Maad reaalajas katkematult jälgida, viia orbiidile nanosatelliitide megakonstellatsioonid ning kokkuvõttes luua reageerimisvõimelise kosmosesuutlikkuse; rõhutab vajadust innovaatiliste suurandmetehnoloogiate järele, et kosmoseandmete kogu potentsiaali julgeoleku ja kaitse tagamiseks ära kasutada; palub komisjonil lisada need tehnoloogiad Euroopa kosmosestrateegiasse;

18.  kutsub üles töötama kosmoseküsimustes välja erinevaid ELi diplomaatilisi algatusi nii kahepoolses kui ka mitmepoolses kontekstis, et aidata kaasa kosmose institutsionaliseerimise arengule ning läbipaistvuse ja usaldust suurendavate meetmete arvu suurendamisele; rõhutab vajadust tõhustada tööd rahvusvahelise avakosmosetegevuse tegevusjuhendi edendamisel; julgustab Euroopa välisteenistust võtma muude valdkondade läbirääkimistel arvesse ka kosmoseaspekti;

19.  julgustab liikmesriike teostama ja viima lõpule ühisprogramme ja -algatusi, nagu rahvusvaheline satelliitkujutiste edastamise süsteem (MUSIS), riiklik satelliitside (GovSatcom) ning kosmose jälgimise ja seire (SST) programmid, koondama ja jagama vahendeid kaitse- ja julgeoleku valdkonnas ning kinnitab oma toetust sellistele programmidele ja algatustele;

20.  väljendab heameelt seoses riiklikku satelliitsidet (GovSatcom) hõlmava Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektiga, mille Euroopa Ülemkogu tunnistas 2013. aasta detsembris üheks Euroopa Kaitseagentuuri juhtprogrammiks; kutsub sellega seoses asjaosalisi üles looma alalise programmi ning kasutama Euroopa Kaitseagentuuri Euroopa lisaväärtust ka sõjalise satelliitside jaoks; väljendab heameelt Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri projekti DESIRE I eduka lõpuleviimise ning näidisprojekti DESIRE II käivitamise üle kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) tulevaseks toimimiseks eraldamata õhuruumis;

21.  on seisukohal, et ELi ja USA koostöö tulevase kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste arendamisel julgeoleku ja kaitse eesmärkidel oleks mõlemale poolele kasulik; on seisukohal, et ELi ja USA koostöö oleks tõhusam ja ühilduvam, kui mõlemad osapooled on samal tehnoloogilisel ja suutlikkuse tasemel; kutsub komisjoni üles tuvastama mis tahes võimalikku tehnoloogilist lünka ning sellega tegelema; märgib ära tehtud töö USA sõjalise tehnoloogia arendamise kava (kolmanda „Offset Strategy“) väljatöötamisel; nõuab tungivalt, et liit võtaks oma üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat välja töötades seda arengut arvesse ning lisaks oma strateegiasse ka julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse; on arvamusel, et liikmesriikide ja USA vahelisi eelnevaid kahepoolseid suhteid saaks vajaduse korral ära kasutada; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles arutama kaitseministritega, missugust strateegilist lähenemisviisi tuleks kasutada, ning teavitama Euroopa Parlamenti selle arutelu käigust;

22.  on arvamusel, et EL peaks aitama kaasa rahvusvahelise avakosmosetegevuse tegevusjuhendi kehtestamisele, et kaitsta kosmosetaristut, hoides samal ajal ära relvade paigutamise kosmosesse; on seisukohal, et selleks on väga oluline kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) programmi edasiarendamine; nõuab, et liit töötaks selle eesmärgi nimel koostöös ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitee ning muude asjaomaste partneritega;

23.  tuletab meelde, kui vajalik on ELi ja NATO tihe koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas; väljendab veendumust, et ELi ja NATO koostöö peaks hõlmama mõlema osapoole vastupanuvõime suurendamist koostöös naabritega, samuti kaitsealaseid investeeringuid; on seisukohal, et koostöö kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste valdkonnas pakub võimalusi parandada nende kahe raamistiku ühilduvust; on kindel, et see tugevdaks ka NATO rolli julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ning kollektiivkaitses;

24.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et EL peab jätkama oma püüdlusi võimalikult ulatuslikuma sõltumatuse tagamiseks nii kosmosevaldkonnas kui ka sõjalisel tasandil; märgib, et pikemas perspektiivis peavad ELil olema omaenda vahendid Euroopa kaitsesüsteemi loomiseks;

25.  leiab, et julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste kaitsmine küberrünnakute, füüsiliste ähvarduste, kosmoseprügi või muu kahjustava sekkumise eest võiks pakkuda võimalusi ELi ja NATO koostööks, mille tulemusena sünniks vahendite tagamiseks vajalik tehnoloogiline taristu, sest vastasel juhul võiksid raisku minna maksumaksjate raha eest tehtud mitmemiljardilised investeeringud Euroopa kosmosetaristusse; möönab, et äriotstarbelise satelliitside üha sagedasem kasutamine sõjalisel eesmärgil seab selle rünnakuohtu; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles teavitama Euroopa Parlamenti ELi ja NATO koostöö edenemisest nimetatud valdkonnas;

26.  on seisukohal, et ELi tsiviilprogrammid kosmose valdkonnas pakuvad mitmesugust suutlikkust ja erinevaid teenuseid, mida saaks potentsiaalselt kasutada paljudes sektorites, sh Copernicuse ja Galileo süsteemide järgmistel arenguetappidel; märgib vajadust võtta algusest peale arvesse mis tahes julgeoleku ja kaitsega seotud probleeme; leiab, et kosmose olukorrast ülevaate saamine / kosmoseilmastik, satelliidiside, e-luure ja varajane hoiatamine on valdkonnad, mis võiksid kasu saada suuremast koostööst avaliku ja erasektori vahel, täiendavast toetusest ELi tasandil ning pidevatest investeeringutest ning toetusest kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna agentuuridele;

27.  märgib Galileo avalikult reguleeritud teenuse (PRS) olulisust sõjaliste süsteemide navigatsiooni ja juhtimise jaoks; kutsub kõrget esindajat ning ELi liikmesriike üles suurendama oma pingutusi seoses 1967. aasta avakosmoselepingu võimaliku läbivaatamisega või algatama uue õigusraamistiku, milles võetakse arvesse pärast 1960. aastaid toimunud tehnoloogilist arengut ning mille eesmärk on hoida ära võidurelvastumine kosmoses;

28.  märgib, et kasutajatele otsest mõju omavate ELi kosmoseprogrammide rakenduste (nt Galileo ja Copernicuse teenuste) läbipaistvus ja Euroopa üldsuse teadlikkuse tulemuslik tõstmine on nende programmide edukuseks hädavajalik; on arvamusel, et neid programme saaks kasutada strateegilise planeerimise ja operatsioonide tõhususe suurendamiseks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames; toetab julgeoleku ja kaitsega seotud suutlikkusvajaduste kindlaksmääramist ja arendamist Galileo ja Copernicuse süsteemide järgmiste põlvkondade jaoks;

29.  juhib tähelepanu Galileo avaliku reguleeritud teenuse olemasolule, mille kasutajate ringi kinnitab valitsus ja mis sobib tundlike rakenduste jaoks oludes, kus tuleb tagada vastupidavus ja täielik töökindlus; on seisukohal, et muutuvatele ohtudele reageerimiseks tuleks järgmiste põlvkondade tehnoloogiates avalike reguleeritud teenuste suutlikkust edasi arendada; palub komisjonil tagada võimalikult tõhus tegevuskord, eelkõige kriisiolude puhuks; rõhutab vajadust jätkata majanduslik-sotsiaalse kasu maksimeerimiseks Galileo võimekustel põhinevate, sealhulgas ÜJKP jaoks vajalike rakenduste arendamist ja edendamist; lisaks tuletab meelde vajadust tugevdada Galileo taristu, sh maapealsete seadmete julgeolekut, ning palub komisjonil võtta koostöös liikmesriikidega selleks vajalikke meetmeid;

30.  rõhutab ELi GNSSi süsteemide kõrgetasemelist turvalisust; rõhutab, et Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud ülesanded on edukalt täidetud, eelkõige turvalisuse akrediteerimise ameti ja Galileo turvaseirekeskuste kaudu; nõuab sellega seoses, et Euroopa GNSSi Agentuuri kogemusi ja turvataristut kasutataks ära ka Copernicuse puhul; nõuab selle teema käsitlemist Galileo ja Copernicuse vahehindamise käigus;

31.  märgib eelkõige operatiivset vajadust väga kõrge resolutsiooniga Maa seireandmete järele programmi Copernicus raames ning kutsub komisjoni üles hindama, kuidas seda vajadust ÜJKP nõudeid arvestades rahuldada; juhib tähelepanu sellistele arengutele nagu peaaegu reaalajas toimuv seire ja voogvideo edastamine kosmosest, ning soovitab komisjonil uurida, kuidas neid rakendada, sealhulgas kaitse ja julgeoleku eesmärgil; tuletab samuti meelde vajadust tugevdada Copernicuse taristu, sealhulgas maapealsete seadmete julgeolekut ja andmeturvalisust, ning palub komisjonil koostöös liikmesriikidega selleks vajalikke meetmeid võtta; lisaks juhib tähelepanu vajadusele arutada küsimust, kuidas kaasata tööstus Copernicuse operatsioonide juhtimisse;

32.  juhib tähelepanu vajadusele parandada teabe satelliitidelt kasutajateni levitamise protsessi, sh rajades selleks vajaliku tehnoloogilise taristu; võtab teadmiseks komisjoni teatises märgitud asjaolu, et 60 % Euroopa satelliitide pardal olevast elektroonikast imporditakse praeguse seisuga USAst; nõuab sellega seoses algatust tundlike ja isikuandmete kaitsmise kohta;

33.  väljendab rahulolu tööga, mida tehakse, et anda ELile autonoomne juurdepääs valitsuste satelliitsidele (GovSatcom), ning palub komisjonil seda jätkata; tuletab meelde, et selle protsessi esimeseks sammuks oli tsiviilotstarbeliste ja sõjaliste vajaduste väljaselgitamine (vastavalt komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt), ning on seisukohal, et selle algatuse raames tuleks kõik vajadused kokku koondada ja kavandada töö kindlakstehtud vajadusi kõige paremini rahuldaval viisil; palub, et komisjon hindaks kasusaajate vajaduste ja nõudmiste põhjal järgmiste lahenduste tulu- ja kulupoolt:

kutsub sellega seoses komisjoni üles tegelema omandiõiguse ja vastutuse küsimustega; märgib, et lõplikust otsusest sõltumata peaks igasugune uus algatus olema tehtud üldsuse huvides ja tooma kasu Euroopa tööstusele (tootjad, käitajad, kanderaketid ja muud tööstuse allharud); on seisukohal, et GovSatcomi tuleks ka vaadelda kui võimalust ergutada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, kasutades kahesuguse kasutusega tehnoloogiate arendamisest saadavat eelist äärmiselt dünaamilisel ja konkurentsitihedal satelliitside turul; rõhutab vajadust vähendada sõltuvust kolmandate riikide tarnijate seadmetest ja teenustest;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et kosmose jälgimise ja seire arendamine on hea koostööalgatus kosmosevaldkonnas ja samm kosmoseturvalisuse suunas; nõuab ühe prioriteedina liidu enda kosmose jälgimise ja seire suutlikkuse kui Euroopa kaitset ja julgeolekut kindlustavate kosmosealaste võimekuste ühe haru edasiarendamist, et kaitsta majandust, ühiskonda ja kodanike turvalisust; on seisukohal, et kosmose jälgimine ja seire peaks kujunema eraldi eelarvega ELi programmiks, tagades seejuures, et ei vähendata käsilolevate projektide rahastamist; on lisaks veendunud, et EL peaks välja arendama terviklikuma kosmosealase olukorrateadlikkuse võimekuse, mis tähendaks paremat prognoosimisvõimet ning hõlmaks kosmose seiret koos kosmoses toimuvat tegevust ähvardada võivate ohtude analüüsi ja hindamisega; seepärast kutsub komisjoni üles kosmose jälgimisele ja seirele tuginedes välja töötama laiema kosmose olukorrast ülevaate saamise kontseptsiooni, mis hõlmaks ka kosmoseseadmete tahtlikku ohustamist, ning koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga võtma arvesse kosmoseilmastikku ja Maa-lähedasi objekte ning vajadust uurida kosmoseprügi kõrvaldamist ja selle tekke vältimist võimaldavaid tehnoloogilisi süsteeme; on veendunud, et kosmoses toimuva tegevuse terviklik kooskõlastamine tuleks saavutada ilma kosmose kasutamise vabadust piiramata; kutsub komisjoni üles uurima võimalust anda erasektorile oluline roll kosmose jälgimise ja seire süsteemi mittetundliku osa arendamisel ja hooldamisel, mille puhul võiks eeskujuks võtta Galileo kahepoolse juhtimisstruktuuri;

35.  toonitab vajadust arendada poliitikat ja teadussuutlikkust, et välja pakkuda tulevikurakendusi ning arendada välja konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, mille äriedu põhineks heas seisundis majanduskeskkonnal; märgib, et eraettevõtted etendavad kosmoseturul üha olulisemat rolli; juhib tähelepanu vajadusele kaasata VKEsid kosmosetehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tootmistegevusse, eriti sellisesse, mis on asjakohane julgeoleku tagamisel, ning kasule, mis sellest saadakse; on jätkuvalt ettevaatlik riskide puhul, mis on seotud reguleerimata eraalgatustega, millel on julgeoleku- ja kaitsealane mõju; rõhutab, et riski ja kasulikkuse vahekord võib olla igas kosmosetegevuse segmendis erinev, mistõttu tuleb seda hinnata igal üksikjuhul eraldi, eelkõige nimetatud sektori eripära tõttu suveräänsuse ja strateegilise sõltumatuse osas; kutsub komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles nägema ette vajalikud vahendid selliste riskide ohjamiseks;

36.  rõhutab, et strateegilist tähtsust arvestades peaks kosmose valdkonnas kõige suuremaid investeeringuid tegema avalik sektor; on arvamusel, et kosmoseprogrammide ja kosmosetaristu arendamisega seotud suured kulud eeldavad, et ainuke võimalus tagada nimetatud projektide jätkusuutlikkus on avaliku sektori otsusekindel panus, millega suunatakse erasektori algatusi;

37.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kosmoseprogrammide tulevasel rahastamisel oleks soovitav kindlaks määrata, millal võiks kasutada avaliku ja erasektori partnerluse eri vorme;

38.  juhib tähelepanu vajadusele luua korrektsed reguleerivad ja poliitikaraamistikud, et anda tööstusele täiendav arenguimpulss ja stiimulid tehnoloogiliseks arendus- ja uurimistööks kosmosevõimekuse valdkonnas; nõuab, et eelnimetatud valdkondades oleks tagatud kosmosevaldkonnaga seotud uuringute vajalik rahastamine; märgib, et programm „Horisont 2020“ võib olulisel määral aidata vähendada ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiate vallas; tuletab sellega seoses meelde, et programmi „Horisont 2020“ kosmost käsitlev osa kuulub prioriteedi „Juhtpositsioon tööstuses“ ja eelkõige erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas“ raamesse; on seetõttu seisukohal, et programmi „Horisont 2020“ tuleks kasutada Euroopa kosmosetehnoloogilise baasi ja kosmosetööstuse võimekuse toetamiseks; kutsub komisjoni üles programmi „Horisont 2020“ vahehindamise käigus eraldama piisavalt vahendeid julgeoleku ja kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiatele;

39.  on veendunud, et EL võiks etendada olulist rolli Euroopa kosmosealase võimekuse ja teenuste muutmisel kasutuskindlamaks, vastupidavamaks ja paindlikumaks; on veendunud, et kiirreageerimisvõimekus kahjustatud või kulunud kosmoseseadmete väljavahetamiseks või taastamiseks kriisiolukorras tuleks tõhusalt välja töötada mitme riigi vaheliste partnerluste abil, sh Euroopa tasandil; avaldab tunnustust Euroopa Kosmoseagentuurile töö eest kosmosealase olukorrateadlikkuse programmi väljatöötamisel eesmärgiga tuvastada ja prognoosida kosmoseprügi või satelliitide kokkupõrkeid; toonitab pakilist vajadust vähendada üha lisanduvatest satelliitidest ja kosmoseprügist tulenevat kokkupõrgete ohtu; palub, et komisjon ja nõukogu jätkaksid selle võimekuse rahastamist pärast 2016. aastat; väljendab seetõttu heameelt Euroopa kosmoseseire ja -jälgimise (SST) süsteemi käsitleva komisjoni algatuse üle, millega tagatakse ELi sõltumatus kosmosevaldkonnas; tõstatab küsimuse, kas on loodud asjaomased juhtimisstruktuurid, et hallata avalikku reguleeritud teenust ning muud olulist kosmosetaristut relvastatud rünnaku või muu suure julgeolekukriisi korral;

40.  julgustab komisjoni ja Euroopa agentuure kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ühendama oma jõud, et töötada välja koolitusnõuete valge raamat seoses julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste kasutamisega; on seisukohal, et tuleks kasutada ELi ressursse katsekursuste läbiviimiseks nendes valdkondades, kus liikmesriigid ja pädevad Euroopa agentuurid on tuvastanud selleks pakilise vajaduse;

41.  on arvamusel, et täiendav rahaline ja poliitiline toetus ELi kanderakettide ning PRIDE (taaskasutatava orbiidile saadetava ja iseseisvalt tagasipöörduva näidiskosmosesõiduki) programmi väljatöötamiseks ja kasutamiseks on strateegilise tähtsusega, kuna näidiskosmosesõiduk on kulutõhusam ning võimaldab sõltumatu juurdepääsu kosmosele ning tagab kosmosekriisi juhtimise plaani;

42.  väljendab muret asjaolu pärast, et Copernicuse ja Galileo programmide kulud on esialgsetest eelarveeraldistest tunduvalt suuremad; väljendab toetust ELi kosmosealase suutlikkuse edasiarendamisele, nõudes samas rahaliste vahendite asjakohast haldamist;

43.  kutsub liikmesriike, kes ei ole veel avakosmoselepingut ratifitseerinud, seda tegema, arvestades lepingu olulisust korra tagamiseks kosmoses;

44.  väljendab heameelt Euroopa uute kanderakettide Ariane 6 ja VEGA väljatöötamise kavade ja protsessi üle ning leiab, et nende rakettide ehitamine on Euroopa kaitse- ja julgeolekuvaldkonna kosmoseprogrammide pikaajalise elujõulisuse ja sõltumatuse jaoks otsustava tähtsusega; väljendab kindlat seisukohta, et Euroopa kanderakettide juhtpositsiooni säilitamine peab olema Euroopa strateegiline eesmärk ajal, kui esile on kerkimas uued konkurendid, kes toetuvad tugevalt konkurentsivõimelistele rahastamismudelitele; on arvamusel, et selle eesmärgi saavutamine eeldab asjakohaseid muutusi struktuuride, õigusaktide ja rahastamise osas, et hõlbustada uuenduslike ja konkurentsivõimeliste projektide arendamist Euroopa tasandil; innustab muu hulgas innovatsiooni komponentide korduvkasutamise vallas, kuna see kujutab olulist edasiminekut nii tõhususe kui ka säästlikkuse osas; on veendunud, et ELil tuleks pöörata erilist tähelepanu mõjule, mida mõningad projektid avaldavad ELi sõltumatusele, nt koostöö Venemaaga sellistes tundlikes valdkondades nagu satelliitide väljasaatmine rakettidega Sojuz;

45.  märgib, et on strateegiliselt oluline omada sõltumatut juurdepääsu kosmosele ning et on vaja vastavaid ELi meetmeid, sh julgeoleku ja kaitse valdkonnas, sest see võimaldaks Euroopale kriisi korral pääsu kosmosesse; kutsub komisjoni koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega:

peab neid jõupingutusi vajalikuks, et Euroopa suudaks ülemaailmsel stardiseadmete tehnoloogia turul konkureerida; on lisaks seisukohal, et EL peab endale tagama tugeva kosmosetehnoloogilise baasi ja vajaliku tööstussuutlikkuse, mis lubaks tal kavandada, arendada, käivitada, juhtida ja kasutada kosmosesüsteeme, alates tehnoloogilisest sõltumatusest ja küberjulgeolekust kuni pakkumist mõjutavate kaalutlusteni;

46.  on seisukohal, et liit peaks julgustama tehnoloogia ja oskusteabe tarneahelate kõiki osalejaid pöörama tähelepanu julgeoleku ja kaitse seisukohalt olulisele kosmosealasele suutlikkusele ja kahese kasutusega tehnoloogiatele ning peaks edendama uuenduslikke rakendusi ja uusi äriideid selles valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ning ettevõtluse arendamisele selles sektoris; märgib, et tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse alalhoidmiseks on vaja pidevaid finantsinvesteeringuid; on veendunud, et avalik sektor peab propageerima spetsialiseeritud inkubaatorite loomist ja uuenduslikele idufirmadele mõeldud asjakohaseid rahastamisvõimalusi, et kosmosealaste teadusuuringute kulukus ei takistaks uuenduslike projektide väljatöötamist; nõuab, et koostataks kava kahesuguse kasutusega kosmosetehnoloogia kasutamiseks kosmosesektoris, et edendada Euroopa kaitsetööstuse arengut ja suurendada konkurentsi;

47.  rõhutab vajadust toetada püüdlusi Euroopa koostöö tugevdamiseks selles valdkonnas, et teha lõpp ulatuslikule killustatusele, eelkõige institutsioonilise nõudluse poolel; on veendunud, et vaid kulutõhusam ja konsolideeritum Euroopa kosmosetööstus saab olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; rõhutab, et vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb Euroopa kosmosetööstuspoliitikat edasi arendada kooskõlastatult Euroopa Kosmoseagentuuriga;

48.  tuletab meelde, et Euroopa julgeoleku, kaitse ja stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks on oluline hoida ära tundliku kosmosetehnoloogia eksport riikidesse, kes ohustavad piirkondlikku ja ülemaailmset julgeolekut ning stabiilsust ning kellel on agressiivne välispoliitika ja kes toetavad otseselt või kaudselt terrorismi ning represseerivad oma kodanikke; nõuab, et kõrge esindaja, ELi liikmesriigid ja komisjon tagaksid, et tundliku kosmosetehnoloogia eksportimisel järgitakse täielikult ühise seisukoha 944 kaheksat kriteeriumit ning uue kahesuguse kasutusega kaupade määruse eeskirju;

49.  rõhutab vajadust ELi kosmosealast suutlikkust paremini koordineerida, arendades selleks vajalikke süsteemistruktuure ja menetlusi, et tagada proportsionaalsel tasemel turvalisus, sh andmeturve; palub komisjonil koostada juhtimismudel iga julgeoleku ja kaitsega seotud teenuseid osutava süsteemi jaoks ning seda edendada; on seisukohal, et lõppkasutajatele integreeritud teenuste pakkumiseks peaks ELi kosmosealast suutlikkust julgeoleku ja kaitse osas juhtima spetsiaalne tegevuse koordineerimiskeskus (programmi „Horisont 2020“ 2014.–2015. aasta tööprogrammis nimetatakse seda juhtimis- ja kontrollikeskuseks); on seisukohal, et kulutõhususe huvides tuleks see keskus võimaluse korral ühendada mõne olemasoleva ELi organiga (näiteks Euroopa GNSSi Agentuur, Euroopa Liidu Satelliidikeskus või Euroopa Kaitseagentuur), võttes arvesse võimekusi, mida need asutused juba praegu pakuvad;

50.  on arvamusel, et pikemas perspektiivis õigusliku raamistiku loomine, mis võimaldab püsivaid ELi tasandi investeeringuid julgeoleku- ja kaitsealasesse suutlikusse, võiks kindlustada ulatuslikuma ja süstemaatilisema Euroopa kaitsealase koostöö võtmetähtsusega suutlikkuse tagamiseks; võtab seepärast teadmiseks Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni järeldused; nõuab tungivalt, et nõukogu, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon töötaksid välja vajaliku raamistiku ELi tasandi rahastamiseks;

51.  märgib, et Euroopa kosmosetööstus on väga kontsentreeritud ja suure vertikaalse integratsiooniga: neli ettevõtet vastutavad rohkem kui 70 % töökohtade eest kogu Euroopa kosmosesektoris ning 90 % Euroopa kosmosesektori tootmistegevusest toimub kuues riigis; rõhutab, et ei tohiks tähelepanuta jätta nende riikide potentsiaali, kel on head tulemused kõrgtehnoloogiat hõlmavate patenditaotluste puhul, kuid kel puudub kosmosetegevuse traditsioon, ning nõuab poliitikameetmete koostamist, et ergutada nende riikide osalust Euroopa kosmosesektoris, kasutades sealhulgas programmi „Horisont 2020“ vahendeid;

52.  on samuti veendunud, et ELi järjepideva poliitikaraamistiku raames tuleks tugevdada teadus- ja arendustegevust kosmosetehnoloogia ja teenuste valdkonnas;

53.  on seisukohal, et ELi tasandi valge raamat julgeoleku ja kaitse kohta oleks sobilik vahend, mille abil struktureerida ELi tulevast osalemist kosmosealase suutlikkuse loomisel julgeoleku ja kaitse valdkonnas; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles algatama arutelu ELi ambitsioonide ulatuse kindlaksmääramiseks kosmosealase suutlikkuse ning julgeoleku ja kaitse kattuvates valdkondades; on seisukohal, et see võiks võimaldada ka sidusat arengut kõikides suutlikkuse valdkondades, mis puudutavad rahutagamist, konfliktide ennetamist ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamist, järgides ÜRO põhikirja põhimõtteid; kutsub komisjoni üles andma tulevases Euroopa kaitsealases tegevuskavas ülevaate oma kavadest seoses julgeoleku ja kaitse toetamiseks ette nähtud kosmosetegevusega; võtab samas teadmiseks kasu, mida annab julgeolekuga seotud rahvusvaheline koostöö ELi usaldusväärsete partneritega kosmosevaldkonnas;

54.  tuletab meelde, et kosmoseprügi on kosmosejulgeoleku jaoks kasvav probleem ning kutsub ELi üles toetama teadus- ja arendustegevust prügi aktiivse eemaldamise (ADR) tehnoloogiate väljatöötamisel; julgustab ELi investeerima rahvusvahelise lepingu koostamisse, milles sätestatakse kosmoseprügi õiguslik määratlus, kehtestatakse selle eemaldamise eeskirjad ning täpsustatakse vastutusega seotud küsimusi; rõhutab vajadust ulatuslikuma kosmose olukorrast ülevaate saamise ülemaailmse süsteemi järele ning nõuab, et kosmose olukorrast ülevaate saamise Euroopa süsteem ühendataks selliste partnerite nagu USA omaga, ning et võetaks rohkem usaldust suurendavaid meetmeid ja peetaks suuremat teabevahetust muude osapooltega;

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO peasekretärile, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretärile, ELi kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnaga tegelevatele agentuuridele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 122, 24.4.2014, lk 44. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1. (3) ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.