Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2747(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0733/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/06/2016 - 12.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0270

Vastuvõetud tekstid
PDF 174kWORD 70k
Kolmapäev, 8. juuni 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad - olukord pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust
P8_TA(2016)0270RC-B8-0733/2016

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust (2016/2747(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist(1),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava, millega määratakse kindlaks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate tuvastamise kriteeriumid seoses taimekaitsevahendite määruse ja biotsiidide määruse rakendamisega(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust kohtuasjas T-521/14: Rootsi vs. komisjon, milles Rootsit toetasid Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Taani, Soome, Prantsusmaa ja Madalmaad(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 265 ja 266,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 22. märtsi 2016. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile ((2016)1416502),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruannet sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide alase teaduse seisu kohta 2012. aastal(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 5 on sätestatud, et toimeaineid, mida saab kas kindlaks määratavate teaduslike kriteeriumide alusel või, kuni nende kriteeriumide vastuvõtmiseni, ajutiste kriteeriumide alusel pidada aineteks, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, ei kiideta heaks, välja arvatud juhul, kui on kohaldatav üks artikli 5 lõikes 2 osutatud eranditest;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon võtab hiljemalt 13. detsembril 2013. aastal vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

C.  arvestades, et komisjon ei ole ikka veel võtnud vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid, ja arvestades, et nendega on nüüd üle kahe ja poole aasta hiljaks jäädud;

D.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes nimetati sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid ülemaailmseks ohuks ning toodi muu hulgas välja paljude sisesekretsioonisüsteemi häirete sage ja üha suurenev esinemine inimestel ning märgiti, et täheldatud on ka sisesekretsiooniga seotud mõju looduslike liikide populatsioonide puhul; arvestades, et esile on kerkimas tõendid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega kokkupuutest tingitud kahjuliku mõju kohta reproduktiivsusele (viljatus, vähktõbi, malformatsioonid) ning on ka hulgaliselt tõendeid kõnealuste kemikaalide mõju kohta kilpnäärme talitusele, ajutegevusele, rasvumisele ja ainevahetusele ning insuliini ja glükoosi homöostaasile;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu Üldkohus sedastas 16. detsembril 2015. aastal kohtuasjas T-521/14 tehtud otsuses, et komisjon on rikkunud ELi õigust, kuna ta ei võtnud vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

F.  arvestades, et kohus kinnitas oma otsuses, et komisjonil oli selge, täpne ja tingimusteta kohustus võtta eespool mainitud teaduslike kriteeriumide kehtestamiseks vastu delegeeritud õigusaktid hiljemalt 13. detsembril 2013. aastal;

G.  arvestades, et 28. märtsil 2013. aastal võttis komisjoni moodustatud ja Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt koordineeritud endokriinseid häireid käsitlev ekspertide nõuanderühm vastu aruande sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kindlakstegemise ja iseloomustamisega seotud kesksete teadusküsimuste kohta; arvestades, et selleks ajaks oli pärast talituste kolm aastat kestnud tööd teaduslikke kriteeriume käsitlev täisväärtuslik ettepanek juba valmis;

H.  arvestades, et kohus märkis lisaks, et üheski määruse (EL) nr 528/2012 sättes ei nõutud teaduslike ohupõhiste kriteeriumide mõju hindamist ning isegi juhul, kui komisjon pidas niisugust mõjuhindamist vajalikuks, ei vabasta see teda määruses kehtestatud tähtajast kinnipidamisest (otsuse punkt 74);

I.  arvestades, et kohus otsustas ühtlasi, et teaduslikke kriteeriume saab määrata kindlaks üksnes objektiivsel viisil sisesekretsioonisüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal ja sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest (otsuse punkt 71); arvestades, et kohus tegi seega selgeks, et teadusküsimuse üle otsustamisel ei ole sotsiaal-majandusliku mõju hindamine asjakohane;

J.  arvestades, et kohus otsustas samuti, et komisjon ei või talle seadusandja poolt delegeeritud volituste kohaldamisel seada kahtluse alla seadusandja kehtestatud õiguslikku tasakaalu siseturu toimimise parandamise ning inimeste ja loomade tervise ja keskkonnakaitse vahel (otsuse punkt 72); arvestades, et kohus on seega selgitanud, et komisjonil on sobimatu hinnata delegeeritud õigusaktiga seotud mõjuhindamise osana valdkondliku õigusakti regulatiivseid muudatusi;

K.  arvestades, et kohus leidis, et määruses (EL) nr 528/2012 kehtestatud ajutisi kriteeriume ei saa pidada piisavalt kõrgetasemelist kaitset tagavateks kriteeriumideks (otsuse punkt 77);

L.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 kohaselt nõutakse institutsioonilt, kelle toimingu tegematajätmine on tunnistatud aluslepingutega vastuolus olevaks, Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 2016. aasta veebruari täiskogu istungil tegi tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis teatavaks, et komisjon jätkab siiski mõjuhinnangu teostamist, kuna see on „kriteeriumide suhtes edasiste otsuste tegemisel kasulik ja isegi esmatähtis vahend“;

N.  arvestades, et komisjon on kohustatud koostama mõjuhinnanguid seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste puhul, millel on eeldatavasti märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju, et selgitada välja alternatiivsed lahendused, mis tähendab, et mõjuhinnangud on väärtuslikud vahendid, mis aitavad reguleerivatel asutustel hinnata poliitikavalikuid, kuid mitte teadusküsimustes otsuseid teha;

O.  arvestades, et komisjoni president Jean-Claude Juncker kinnitas oma 22. märtsi 2016. aasta kirjas Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile, et komisjon kavatseb enne teaduslike kriteeriumide üle otsustamist kõigepealt küsida õiguskontrollikomitee arvamust mõjuhinnangu kohta ja seejärel võtta 2016. aasta juuni lõpuks vastu teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

P.  arvestades, et seetõttu ei ole kahtlustki, et komisjon ei ole veel võtnud meetmeid kohtu otsuse täitmiseks, vaid hoopis jätkab ELi õiguse rikkumist, mida kinnitas kohus, ja seega rikub ta nüüd ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 266;

Q.  arvestades, et täiesti vastuvõetamatu on asjaolu, et komisjon, kes on aluslepingute täitmise järelevalvaja, ise neid ei järgi;

1.  mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei jätnud mitte üksnes täitmata oma kohustust võtta määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, vaid ei täitnud ka talle kui institutsioonile aluslepingutega, eeskätt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 266 pandud kohustusi;

2.  võtab teadmiseks komisjoni poliitilise lubaduse, mille kohaselt esitab ta ettepaneku, mis käsitleb teaduslikke kriteeriume endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks, enne suve;

3.  rõhutab, et Üldkohus otsustas, et teaduslikke kriteeriume saab määrata kindlaks üksnes objektiivsel viisil sisesekretsioonisüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal ja sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest ning et komisjonil ei ole õigust muuta alusaktis sätestatud regulatiivset tasakaalu talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud volituste kohaldamise raames, ehkki seda küsimust komisjon oma mõjuhinnangus uuribki;

4.  palub komisjonil viivitamata täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 266 tulenevad kohustused ja võtta viivitamata vastu ohupõhised teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile ning teavitada neid täiskogul toimunud resolutsiooni hääletuse tulemusest.

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/planned_ia/docs/2014_env_009_endocrine_disruptors_en.pdf
(3) http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d2dc30d51da24ab07e534c8a920ba78762970884.e34KaxiLc3qMb40Rch0SaxuTa3r0?text=&docid=173067&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=717530
(4) http://www.who.int/ceh/publications/endocrine/en/

Õigusteave - Privaatsuspoliitika