Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 107, 108, 113, 115 ja 116,

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta otsust maksualaste eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta(1),

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) paljastusi, mis puudutavad maksualaseid siduvaid eelotsuseid ja muid kahjulikke tavasid Luksemburgis ning on saanud tuntuks kui nn LuxLeaks,

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) paljastusi, mis puudutavad offshore äriühingute kasutamist ning mis on saanud tuntuks kui nn Panama paberid, eriti 9. mail 2016 avaldatud dokumente,

–  võttes arvesse G7, G8 ja G20 rahvusvahelistele maksuküsimustele keskenduvate tippkohtumiste tulemusi, täpsemalt Ise-Shima tippkohtumist 26.–27. mail 2016 ning G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 14.–15. aprillil 2016 Washingtonis toimunud kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2015. aasta resolutsiooni Addis Abeba tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 30. novembri 2015. aasta aruannet pealkirjaga „G20/OECD äriühingu üldjuhtimise põhimõtted“,

–  võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. märtsi 2016. aasta järeldusi hargmaiste ettevõtjate tegevusega seotud maksustamise alase teabevahetuse ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta, 8. detsembri 2015. aasta järeldusi äriühingute maksustamise, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta, 9. detsembri 2014. aasta järeldusi äriühingute maksustamise kohta ning 1. detsembri 1997. aasta järeldusi maksupoliitika kohta, samuti teadet 22. aprillil 2016. aastal toimunud mitteametliku ECOFINi arutelu kohta Panama paberite teemal,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivi(2), millega muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks(4),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist(6),

–  võttes arvesse komisjoni 16. märtsil 2016 vastu võetud ühiseid järelmeetmeid parlamendi resolutsioonide osas, mis käsitlevad soovitusi läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ning maksualaseid siduvaid eelotsuseid ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmeid,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198) (ettepanek aruandluseks riikide lõikes),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut maksustamise vältimise vastase paketi kohta, mis koosneb sissejuhatavast teatisest(7), ettepanekust võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamise vältimise kohta(8), ettepanekust võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamise kohta(9), soovitusest maksulepingute kohta(10) ning uuringust agressiivse maksuplaneerimise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2011. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta (COM(2011)0121) ning Euroopa Parlamendi sellekohast 19. aprilli 2012. aasta seisukohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise tegevusjuhendi kohta(13) ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma korrapäraseid aruandeid nõukogule,

–  võttes arvesse 22. veebruaril 2016 ELi ja Monaco Vürstiriigi vahel parafeeritud lepingut maksude läbipaistvuse kohta,

–  võttes arvesse 12. veebruaril 2016 ELi ja Andorra Vürstiriigi vahel sõlmitud lepingut,

–  võttes arvesse 8. detsembril 2015 ELi ja San Marino Vabariigi vahel sõlmitud lepingut hoiuste intresside maksustamise kohta,

–  võttes arvesse 28. oktoobril 2015 ELi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel sõlmitud lepingut finantskontode andmete automaatse vahetamise kohta,

–  võttes arvesse 27. mai 2015 ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingut maksustamise kohta, mille eesmärgiks on parandada maksukuulekust,

–  võttes arvesse 30. novembri 2015. aasta uuendatud lepingut Jersey ja Ühendkuningriigi vahel ning nn seisukoha muutmist Jersey ja Ühendkuningriigi vahelise topeltmaksustamise vältimise korra artikli 2 tõlgendamise kohta,

–  võttes arvesse Guernsey ja Ühendkuningriigi vahelise topeltmaksustamise vältimise korda, mida muudeti 20. jaanuaril 2009 allkirjastatud ning 27. novembril 2009 jõustunud 2009. aasta korraga, mis käsitleb teabevahetust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuli 2015. aasta seadusandlikku seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega(14),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(15),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(16),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kui arenguriikide valitsemist, sotsiaalkaitset ja arengut takistavate probleemide kohta(17),

–  võttes arvesse eri parlamentaarseid arutelusid, mis on toimunud riikide parlamentides ja eriti Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas, USA Senatis, Austraalia Senatis ning Prantsusmaa Rahvuskogus ja Senatis, ning järjestikuseid aruandeid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 30. aprilli 2014. aasta soovitust rikkumisest teatajate kaitse kohta (CM/Rec(2014)7),

–  võttes arvesse LuxLeaksi dokumentide avaldamises süüdistatud Antoine Deltouri, Raphaël Halet ja Édouard Perrini kohtuprotsessi Luksemburgis,

–  võttes arvesse komisjoni otsuseid seoses riigiabiga Fiatile(18) ja Starbucksile(19) ning Belgia liigse kasumi otsuseid(20) ning otsuseid algatada uurimine McDonald’sile, Apple’ile ja Amazonile antud riigiabi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) raportit (A8-0223/2016),

Üldpõhimõtted, faktid ja arvud

A.  arvestades, et Panama paberite ja LuxLeaksi paljastused, mille tegi avalikuks uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium (ICIJ), on näidanud, et ELil ja liikmesriikidel on vaja kiiresti võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu ning suurendada koostööd ja läbipaistvust, et taastada mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid üle kogu maailma õiglane maksustamine, muutes meie maksusüsteemid õiglasemaks ja tagades, et äriühingud maksavad oma makse seal, kus on loodud väärtus;

B.  arvestades, et komisjon on maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ulatust hinnanud kuni 1 triljonile eurole aastas(21), samas kui OECD hinnangul(22) jääb ülemaailmselt kokku saamata 4–10 % äriühingu tulumaksutulust, mis on 75–180 miljardit eurot aastas 2014. aasta tasemel; arvestades, et need hinnangud on tagasihoidlikud; arvestades, et sellise tegevuse negatiivsed mõjud liikmesriikide eelarvetele ja kodanikele on ilmsed ning võivad vähendada usaldust demokraatia vastu; arvestades, et maksupettus, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine kahandavad liikmesriikide maksubaasi ning viivad seetõttu maksutulu kaotuseni, nõrgestades majandust ja valitsuste suutlikkust pakkuda piisavalt avalikke teenuseid, investeeringuid ja sotsiaalseid tagatisi;

C.  arvestades, et vastastikuse kontrolli finantsraamistikus ei ole vastuvõetav, et ressursse, mida tuleks luua ühes liikmesriigis tasumisele kuuluvate maksude abil, luuakse ebaõiglase ja agressiivse maksuplaneerimise kaudu tegelikult teises liikmesriigis;

D.  arvestades, et äriühingu tulumaksu vältimine mõjutab ebaproportsionaalselt arenguriike ja et selle tõttu väheneb maksutulu hinnanguliselt 100 miljardi USA dollari(23) võrra aastas, mis jätab nad ilma põhiteenuste rahastamiseks vajalikest olulistest ressurssidest ja kahjustab ELi arengukoostöö poliitikat;

E.  arvestades, et Panama paberite paljastamine tuletas meile meelde, et maksustamise vältimise probleem, mis ei puuduta ainult hargmaiseid ettevõtjaid, on tihedalt seotud kuritegevusega, ja et offshore äriühingute väärtust hinnatakse umbes 10 triljonile USA dollarile;

F.  arvestades, et G20 juhid võtsid 2009. aasta aprillis meetmeid, nõudes eelkõige, et offshore jurisdiktsioonid sõlmiksid vähemalt 12 maksualase teabevahetuse lepingut, mille eesmärk on teha lõpp pangasaladuste ajastule; arvestades, et majandusteadlased on seadnud nende meetmete mõjususe tõsise kahtluse alla, selgitades, et nende lepingute tulemusena on toimunud pangahoiuste ümberpaigutamine maksuparadiiside vahel, kuid nad ei ole vallandanud rahaliste vahendite olulist repatrieerimist(24); arvestades, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleksid offshore jurisdiktsioonide portfelliinvesteeringud vähemalt kuni 2014. aastani olnud languses, vaatamata hiljutistele rahvusvahelistele jõupingutustele suurendada finantsläbipaistvust; arvestades, et on liiga vara hinnata, kas automaatse maksualase teabevahetuse vastuvõtmine (ühtne aruandlusstandard) muudab seda suundumust;

G.  arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga esitatud teabe kohaselt on piiriüleste hoiuste arv offshore keskustes ajavahemikus 2008–2015 keskmiselt kasvanud 2,81 % aastas, samas kui mujal maailmas on kasv olnud ainult 1,24 %(25); arvestades, et kõige olulisemad offshore finantskeskused välismaiste hoiuste jaoks on Kaimanisaared (663 miljardit USA dollarit), Luksemburg (360 miljardit USA dollarit), Šveits (137 miljardit USA dollarit), Hong Kong (125 miljardit USA dollarit), Singapur (95 miljardit USA dollarit), Bermuda (77 miljardit USA dollarit), Panama (67 miljardit USA dollarit), Jersey (58 miljardit USA dollarit) ja Bahama (55 miljardit USA dollarit); arvestades, et piiriülesed hoiused sellistes Euroopa maksuparadiisides nagu Andorra, Gibraltar, Liechtenstein ja Šveits on viimastel aastatel vähenenud või paigal seisnud, mis paneb oletama, et offshore tegevus nihkub teistesse jurisdiktsioonisesse, ja et offshore tööstuses toimuvad ümberkorraldused, kuna üha rohkem sõlmitakse kahepoolseid maksualase teabe lepinguid;

H.  arvestades, et offshore finantskeskuste investeeringuvooge hinnati 2015. aastal 72 miljardile USA dollarile(26) ja need on viimastel aastatel kasvanud arenevates ja üleminekuriikides asuvatelt hargmaistelt ettevõtjatelt lähtuvate suurenevate voogude tõttu, mis sisaldavad mõnikord edasi-tagasi bartertehinguid; arvestades, et offshore investeeringutest moodustavad enamiku investeeringud eriotstarbelistesse üksustesse; arvestades, et 2015. aastal oli eriotstarbeliste üksusega seotud investeeringuvoogude esmane vastuvõtja Luksemburg, kuid eriotstarbeliste üksustega seotud investeeringuvood olid 2015. aastal eriti kõrged ka Madalmaade suunal; arvestades offshore finantsmehhanismide kaudu suunatud rahavoogude püsivust, rõhutab vajadust luua suurem sidusus maksu- ja investeerimispoliitika vahel Euroopa ja ülemaailmsel tasandil;

I.  arvestades, et OECD-le anti 2016. aasta aprillis taas volitused koostada koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide must nimekiri; arvestades, et maksuparadiiside kindlakstegemise kriteeriumid määrab kindlaks komisjon, kes on tunnistanud, et oluline on hinnata mitte ainult läbipaistvuse ja koostöökriteeriume, vaid vaadata läbi ka kahjulikud maksurežiimid;

J.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on peamised töökohtade loojad Euroopas, olles loonud ligikaudu 85 % viimase viie aasta kõigist uutest töökohtadest ELis(27); arvestades, et uuringud(28) on näidanud, et piiriülene äriühing maksab keskmiselt 30 % vähem makse kui ainult ühes riigis tegutsev äriühing; arvestades, et see moonutab tõsiselt konkurentsi, viib töökohtade kaotuseni liidus, tekitab ebavõrdsust ja takistab jätkusuutlikku majanduskasvu;

K.  arvestades, et komisjon määratleb agressiivse maksuplaneerimisena maksusüsteemi nüansside või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuste vähendamiseks; arvestades, et komisjon tunnistab, et agressiivne maksuplaneerimine võib toimuda mitmel kujul, mis viib olukorrani, kus maksuõigust ei kohaldata enam nii, nagu see on seadusandjate poolt ette nähtud; arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise peamiste vormide hulka kuuluvad võlgade ülekandmine, immateriaalsete varade ja intellektuaalse omandi asukoht, strateegiline siirdehindade määramine, hübriidsed lahknevused ja offshore laenustruktuurid; arvestades, et erikomisjoni kuulamisel osalenud ettevõtted kordasid enamasti, et nad maksavad palju makse ja nende käitumine on seaduslik; arvestades, et ainult väike osa ettevõtetest on seni avalikult tunnistanud, et äriühingu tulumaksu vältimine on prioriteet, millega tuleb tegeleda;

L.  arvestades, et ligikaudu üks kolmandik piiriülestest ettevõtjate investeeringutest suunatakse läbi offshore finantsstruktuuride; arvestades komisjoni märkust, et 72 % kasumi ümberpaigutamise juhtude puhul Euroopa Liidus kasutatakse ära siirdehindade määramist ja intellektuaalomandi maksukohustuse asukohta ning et ülejäänud kasumi ümberpaigutamise süsteemid hõlmavad võlgade ülekandmist(29);

M.  arvestades, et kahepoolsetes maksulepingutes jaotatakse maksustamisõigused lähte- ja asukohariikide vahel ära; arvestades, et lähteriikidele määratakse tihti õigus maksustada ettevõtte tegevusest saadavat tulu tingimusel, et ettevõtte püsiv tegevuskoht on lähteriigis, ning asukohariigid saavad õiguse maksustada passiivset tulu, näiteks dividende, autoritasusid ja intresse; arvestades, et sellist maksustamisõiguste jagamist on agressiivse maksuplaneerimise skeemide mõistmiseks oluline teada;

N.  arvestades, et raamatupidamise praktikas näidatakse ettevõtte finantsolukorda, võrreldes tulusid ja kulusid ning kasumit ja kahjumit kalendriperioodil, mil need tekivad, mitte aga perioodil, mil rahavood tegelikult toimuvad; arvestades, et kui maksustatav tulu liigub ühest jurisdiktsioonist teise ja mõlemad käsitlevad seda erineval viisil, tekib võimalus neid ebakõlasid ära kasutada; arvestades, et litsentsitasusid võib ilma nõuetekohase maksualase kooskõlastamiseta põhjendada äriliste eesmärkidega, ning arvestades, et neid maksustatakse mõnes riigis teistest soodsamalt, mis viib maksubaasi kahanemiseni teistes riikides;

O.  arvestades, et 60 % kogu maailma kaubandusest on kontsernisisene ning seetõttu kasutatakse seal siirdehindade metoodikat; arvestades, et 70 % kõigist kasumi ülekandmise juhtudest toimub siirdehindade abil;

P.  arvestades, et maksupoliitikate lähendamisega peaks kaasnema ka rangem kontroll ja kahjulike maksutavade täpsem uurimine; arvestades, et komisjon on alustanud uusi ametlikke uurimisi seoses hargmaiste ettevõtjate maksustamislahendustega; arvestades, et maksupoliitika meetmete hindamine riigiabi seisukohast on lähenemisviis, mis on viimasel ajal üha tähtsamal kohal; arvestades vajadust edasise arutelu ja meetmete järele, et paremini mõista ja käsitleda maksustamise ja konkurentsi koosmõju; arvestades, et komisjonil on võimalus uurida mittevalikuliselt ja erapooletult läbi kõik juhtumid, kus kahtlustatakse maksusoodustustega seotud ebaseaduslikku riigiabi; arvestades, et mitu komisjoni uurimismenetlust seoses riigiabiga olid raporti A8-0223/2016 vastuvõtmise ajal veel pooleli; arvestades, et ainult mõned liikmesriigid on alustanud sissenõudmismenetlusi mitme hargmaise ettevõtja vastu; arvestades, et teatavad liikmesriigid on oma riikliku maksupoliitika kohta läbi viinud ülekanduva mõju analüüsi, et hinnata selle mõju arenguriikidele;

Q.  arvestades, et parim vahend, millega võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, on hästi kavandatud õigusaktide rakendamine nõuetekohasel ja kooskõlastatud viisil;

Eriliste maksujurisdiktsioonide roll

R.  arvestades, et parlament on kohtunud Andorra, Liechtensteini, Monaco, Guernsey ja Jersey valitsuste esindajatega; arvestades, et Kaimanisaared on osalenud vaid koordinaatorite koosolekul, kuid mitte erikomisjoni ametlikul kuulamisel; arvestades, et Mani saar keeldus erikomisjoniga kohtumast, kuid saatis seevastu kirjaliku seisukoha;

S.  arvestades, et mõned konkreetsed maksujurisdiktsioonid aitavad aktiivselt kaasa agressiivse maksupoliitika kujundamisele hargmaiste ettevõtjate nimel, kes seeläbi maksustamist väldivad; arvestades, et äriühingu tulumaksu määr mõnes jurisdiktsioonis on nullilähedane või olematu; arvestades, et erinevate maksusüsteemide keerukus põhjustab läbipaistvuse puudumist, mis on ülemaailmselt kahjulik;

T.  arvestades, et kõik need jurisdiktsioonid on kohustunud olema valmis automaatseks teabevahetuseks aastaks 2017, välja arvatud Andorra ja Monaco, kes teevad seda 2018. aastal; arvestades, et on oluline jälgida, kas mõjusaid seadusandlikke muudatusi on juba tehtud, et tagada tulemuslik automaatne teabevahetus alates aastast 2017;

U.  arvestades, et seaduselüngad, teabe ebatõhus vahetamine ja üldisemalt mittevastavus kontrollinõuetele, teabe puudumine lõplike tulusaajate kohta ning panga- ja äriühingusaladused, olgugi et pangasaladust käsitlevaid õigusakte on järk-järgult kehtetuks tunnistatud, takistavad maksudest kõrvalehoidumisele ja maksustamise vältimisele lõpu tegemist; arvestades, et mõned maksuagendid finantssektoris kasutavad nende tavade läbipaistmatust agressiivsete maksutavade eesmärgil; arvestades, et algatusi luua riikidevaheline automaatne teabevahetus, mis läheks kaugemale olemasolevatest kahepoolsetest maksulepingutest, on tehtud alles hiljuti; arvestades, et täitmise tulemusliku tagamise puudumisel soodustavad süsteemi nõrkused maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist;

V.  arvestades, et teatud maksujurisdiktsioonid nii ELis kui ka väljaspool seda ei soovi oma maksusüsteeme ümber kujundada, hoolimata käimasolevatest ülemaailmsetest algatustest ja asjaolust, et neist mõned on seotud OECD tööga;

W.  arvestades, et kuulamised, kus osalesid Andorra, Guernsey, Jersey, Liechtenstein ja Monaco (vt 1. lisa), näitasid, et offshore äriühingu registreerimistingimused ja sellekohane teave on jurisdiktsioonide lõikes erinevad; arvestades, et teatud jurisdiktsioonide ametlikel maksuhalduritel ei ole täielikku teavet usaldusfondide, sihtasutuste ja äriühingute lõplike tulusaajate kohta ning nad ei kogu ega avalikusta seda; arvestades, et Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Šveits on allkirjastanud lepingud teabevahetuseks ELiga; arvestades, et Kanalisaared on allkirjastanud lepingud Ühendkuningriigiga ning kinnitanud oma valmisolekut sõlmida sarnaseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega;

X.  arvestades, et osade jurisdiktsioonide kehtivad õigusaktid ei taga häid valitsemistavasid ega kindlusta rahvusvaheliste standardite järgimist seoses lõplike tulusaajate, läbipaistvuse ja koostööga;

Y.  arvestades, et mõned neist jurisdiktsioonidest on liikmesriikide assotsieerunud või sõltlasterritooriumid, ning seega, isegi kui nad on omavalitsuslikud, kehtivad seal osaliselt vastava riigi ja Euroopa seadused; arvestades, et liikmesriigid peaksid seetõttu kaaluma selliste õigusaktide kehtestamist, mis tagaksid nende assotsieerunud või sõltlasterritooriumide vastavuse kõrgeimatele standarditele;

Z.  arvestades, et osadel liikmesriikidel on koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest isiklikud nimekirjad ja/või „maksuparadiisi“ või „privilegeeritud maksujurisdiktsiooni“ sisulised määratlused; arvestades, et nende nimekirjade vahel on suured erinevused selles osas, kui koostööd mittetegevateks jurisdiktsioonideks või maksuparadiisideks nad on määratletud või hinnatud; arvestades, et OECD nimekiri koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta ei täida oma eesmärki; arvestades, et komisjon avaldas 17. juuni 2015. aasta maksupaketis koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja, mis loodi olemasolevate riiklike nimekirjade ühise nimetaja põhimõtte alusel; arvestades, et endiselt on puudu liidu määratlus ja nimekiri koostööst keelduvate jurisdiktsioonide kohta, kuigi seda oleks kiiresti vaja; arvestades, et mitte ükski neist nimekirjadest ei sisalda selgeid, mõõdetavaid ja ammendavaid kriteeriume selle kohta, kui salatsevad on konkreetsed jurisdiktsioonid;

Finantsasutuste roll hargmaiste ettevõtjate agressiivses maksuplaneerimises

AA.  arvestades, et osa finantsasutusi ja raamatupidamisettevõtteid või õigusbüroosid on olnud vahendajaks keeruliste õiguslike struktuuride loomisel, mis on viinud agressiivsete maksuplaneerimise skeemideni, mida kasutavad hargmaised ettevõtjad, nagu seda tõestasid LuxLeaks ja Panama paberid; arvestades, et õiguslikud lüngad, ebakõlad ning riikidevahelise kooskõlastamise, koostöö ja läbipaistvuse puudumine loob keskkonna, mis hõlbustab maksudest kõrvalehoidmist; arvestades, et finantsasutused on maksupettuste vastases võitluses tänu nende käsutuses olevale teabele finantskontode ja tulusaavate omanike kohta ikkagi põhilised ja hädavajalikud abimehhanismid ning arvestades, et seetõttu on ülioluline, et nad teeksid sellise teabe vahetamisel täiel määral ja tõhusalt koostööd;

AB.  arvestades, et mitmed pankasid hõlmavad maksuskandaalid avalikustati kõnealuse uurimisega samal ajavahemikul; arvestades, et finantsasutused võivad kasutada mitmeid agressiivseid maksuplaneerimisskeeme, et toetada oma kliente maksudest kõrvalehoidumises või maksustamise vältimises; arvestades, et pangad võivad turul tegutseda oma klientide nimel ning väita, et on maksuhaldurite jaoks nende tehingute tulusaavad omanikud, ning et selle tulemusel saavad kliendid pankadele nende pangandusstaatuse või asukoha tõttu tagatud maksusoodustustest põhjendamatut kasu; arvestades, et pankadel (eriti pankadel, mis teevad investeerimispanga tehinguid) on agressiivse maksuplaneerimise loomisel ja rakendamisel kaksikroll: esiteks tagavad nad klientidele kasutamise eesmärgil agressiivse maksuplaneerimise, kasutades tihti selliseid finantstooteid nagu laenud, tuletisinstrumendid, repolepingud või mis tahes omakapitaliga seotud instrumendid, teiseks aga kasutavad nad agressiivset maksuplaneerimist ise omaenda pankadevaheliste ja struktuuriliste finantstehingute kaudu;

AC.  arvestades, et kõik erikomisjoniga kohtunud pangad eitasid ametlikult, et nad nõustavad oma kliente maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise eesmärgil, ning eitasid ka sellise eesmärgiga suhteid raamatupidamisettevõtete ja õigusbüroodega;

AD.  arvestades, et mõnel suuremal finantsasutusel on oluline arv tütarettevõtjaid valikulistes maksujurisdiktsioonides või jurisdiktsioonides, kus on madalad või väga madalad äriühingu tulumaksu määrad, et vältida maksustamist oma äri- ja eraklientide nimel või enda huvides; arvestades, et mitu finantsasutust on mõne oma filiaali tegevuse neis jurisdiktsioonides hiljuti lõpetanud; arvestades, et mitme finantsasutuse üle on mõistetud maksupettuse või rahapesu pärast Ameerika Ühendriikides kohut, mille tulemusel maksti kõrgeid trahve, aga Euroopa Liidus on algatatud väga vähe kohtuasju;

AE.  arvestades, et pangad tegutsevad konkurentsiturul ning omavad stiimulit edendada atraktiivseid maksuskeeme, et leida uusi kliente ja teenindada olemasolevaid kliente; arvestades, et pangatöötajatele avaldatakse sageli väga suurt survet kiita õigeks sellised klientide lepingud, mis võimaldavad maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, kuna neid ähvardab sellest keeldumisel vallandamise oht; arvestades, et pankade ja konsultatsiooniettevõtete kõrgetasemeliste töötajate ning maksuametite esindajate vahel on huvide konfliktid ja esinevad nn pöördukse juhtumid; arvestades, et maksuametitel ei ole alati piisavat juurdepääsu teabele või vahenditele pankade uurimiseks ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumite avastamiseks;

AF.  arvestades, et on oluline tunnistada, et mitte kõik keeruka ülesehitusega finantstehingud ei ole domineeriva maksumotivatsiooniga ning et valdavalt maksustamisest lähtuvad tooted on vaid väike osa kõikidest keeruka ülesehitusega finantstehingutest; arvestades, et agressiivsetesse maksuplaneerimistehingutesse kaasatud summad võivad aga olla väga suured, kus üksikud tehingud hõlmavad mõnikord miljardeid eurosid ning maksusoodustusi sadade miljonite eurode väärtuses(30); arvestades, et maksuhalduritele tekitab agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil kasutatavate keeruka ülesehitusega finantstehingute läbipaistvuse puudumine muret, eelkõige kui nende eri etapid viiakse ellu eri jurisdiktsioonides;

AG.  arvestades, et ELi krediidiasutustele kehtivad kapitalinõuete direktiivi IV paketi alusel juba avaliku aruandluse nõuded riikide lõikes; arvestades, et tuleks märkida, et kõnealustes aruannetes riikide lõikes on mõningad lüngad ning nende lünkadega tuleks tegeleda; arvestades, et mitte ükski erikomisjoniga kohtunud finantsasutustest ei esitanud seoses avalikustamisnõuetega vastuväiteid; arvestades, et osa neist ütles selgelt, et nad on selle nõudega nõus ja toetaksid selle saamist üldiseks standardiks;

AH.  arvestades, et avalikus aruandluses riikide lõikes seoses teatavate finantsasutuste dokumentidega on ilmnenud tähelepanuväärseid erinevusi nende ülemerejurisdiktsioonides teenitud kogukasumi, tegevuse, tasutud maksude ja töötajate arvu vahel; arvestades, et sama aruandlusega on avalikustatud ka ebakõla territooriumide vahel, kus nad tegutsevad ja kus neil on töötajad ning kust nad kasumit saavad;

AI.  arvestades, et erikomisjoniga kohtunud pangad ja hargmaised ettevõtjad ei vastanud täielikult kõikidele liikmete esitatud küsimustele ning mõned tõstatatud probleemid jäid seetõttu vastuseta või täpsemalt määratlemata; arvestades, et mõned neist pankadest ja hargmaistest ettevõtjatest saatsid hiljem oma kirjalikud seisukohad (vt 2. lisa);

Patentide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusega seotud tulu maksustamise erikorrad

AJ.  arvestades, et intellektuaalomandi, patentide ning teadus- ja arendustegevusega seotud skeemid on Euroopa Liidus laialt kasutusel; arvestades, et hargmaised ettevõtjad kasutavad neid selleks, et vähendada kunstlikult oma üldist maksukoormust; arvestades, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (BEPS) tegevuses nr 5 viidatakse nn muudetud seosepõhisele lähenemisviisile; arvestades, et käitumisjuhendi töörühma roll liikmesriikides on ka selliste tavade analüüsimine ja tulemuslik jälgimine;

AK.  arvestades, et käitumisjuhendi töörühm on Euroopa patenditulu maksustamise erikorra režiime analüüsinud, kuid ei ole oma analüüsi erirežiimide kohta lõpule viinud; arvestades, et samal ajal viidatakse OECD BEPSi tegevuskavas (tegevus nr 5) muudetud seosepõhisele lähenemisviisile kui uuele standardile teadus- ja arendustegevusega seotud soodustuste andmisel; arvestades, et liikmesriigid leppisid käitumisjuhendi töörühmas kokku rakendada alates 2015. aastast muudetud seosepõhist lähenemisviisi oma siseriiklikes õigusaktides; arvestades, et nad leppisid samuti kokku selles, et olemasolevad patenditulu maksustamise erikorra režiimid tuleks 2021. aastaks järkjärgult kaotada; arvestades, et liikmesriigid on muudetud seosepõhise lähenemisviisi rakendamisega riiklikul tasandil tõsiselt hiljaks jäänud;

AL.  arvestades, et mitu komisjoni uurimust on selgelt näidanud, et seos patenditulu maksustamise erikorra ning teadus- ja arendustegevuse vahel on sageli meelevaldne ja/või kunstlik; arvestades, et selle vasturääkivuse põhjal võiks oletada, et enamikel juhtudel on need skeemid loodud ja kasutatavad maksustamise vältimiseks; arvestades, et maksusoodustused, mis on suunatud teadus- ja arendustegevusest teenitud sissetulekutele (peamiselt patenditulu maksustamise erikord), viivad sageli kõikide valitsuste maksutulu suure languseni, sh valitsuste puhul, kes sellises poliitikas osalevad; arvestades, et tuleks pigem analüüsida, kuidas kõige paremini stimuleerida väga vajalikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ELis, ilma et loodaks kahjulikke maksutavasid; arvestades, et OECD ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on samuti mitu korda kinnitanud, et nad ei usu, et patenditulu maksustamise erikord on õige vahend teadus- ja arendustegevuse edendamiseks;

AM.  arvestades, et patenditulu maksustamise erikorra keskset rolli kahjulikes maksutavade süsteemides täheldati algselt parlamendi eelmise erikomisjoni (TAXE 1) teabekogumismissioonidel Madalmaades ja Ühendkuningriigis ning need leidsid seejärel kinnitust lähetusel Küprosele; arvestades, et ka teistes liikmesriikides on sarnased süsteemid olemas;

AN.  arvestades, et liikmesriikide hulgas vajab eriti kiirest lahendamist probleem, et täielikult puudub ühtlustatud lähenemisviis välismaale tehtavate maksete küsimuses; arvestades, et praeguses, kooskõlastamata raamistikus tekitab intressimaksete ja kasutustasude ning ema- ja tütarettevõtte direktiivide alusel tuluallikariigis maksustamise kaotamine koos dividendidelt, litsentsidelt ja litsentsitasudelt ning välismaale makstavatelt intressimaksetelt kinnipeetava maksu puudumisega mõnes liikmesriigis seaduselüngad, mistõttu saab kasum mis tahes liikmesriigist kergesti liidust välja voolata, ilma et seda vähemalt üks kord maksustataks;

Äriühingute maksustamisega tegeleva käitumisjuhendi töörühma, kõrgetasemelise maksustamisküsimustega tegeleva töörühma ning maksuküsimuste töörühma dokumendid

AO.  arvestades, et käitumisjuhendi töörühma volitused on kindlaks määratud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1. detsembri 1997. aasta järeldustes; arvestades, et käitumisjuhendi töörühma dokumendid on erikomisjoni töös oluliseks teabeallikaks (nagu seda on juba mainitud parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis);

AP.  arvestades, et alles viis kuud pärast erikomisjoni ametiaja algust tehti osa käitumisjuhendi töörühma koosolekudokumente ja protokolle Euroopa Parlamendi liikmetele üksnes parlamendi kinnistes lugemisruumides kättesaadavaks; arvestades, et kuigi kättesaadavaks on tehtud täiendavad dokumendid, on mõned dokumendid ja protokollid veel avaldamata, kättesaamatud või puudu; arvestades, et komisjon on ühel mitteametlikul kohtumisel väitnud, et on kõik temalt pärinevad ja tema käsutuses olevad dokumendid erikomisjonile kättesaadavaks teinud ja ülejäänud komisjonilt pärinevad asjakohased koosolekudokumendid, juhul kui need üldse kunagi komisjoni valduses olid, peavad seega olema kaduma läinud;

AQ.  arvestades, et liikmesriigid on parlamendi korduvatele nõuetele avaldada täielikult asjakohased dokumendid andnud mitterahuldavaid vastuseid; arvestades, et nii on toimitud mitmeid kuid; arvestades, et need dokumendid esitati Amsterdami ülikooli uurijatele pärast läbipaistvusdirektiivi alusel esitatud taotlusi; arvestades, et need dokumendid on siiski hiljuti kättesaadavaks tehtud, aga üksnes konfidentsiaalselt ning neid ei saa kasutada avalikus arutelus; arvestades, et läbipaistvus ja juurdepääs teabele on parlamendi töö oluline osa;

AR.  arvestades, et käitumisjuhendi töörühmas on uuritud konkreetseid probleeme, ilma et see oleks viinud konkreetsete reformideni; arvestades, et näiteks eelotsuste kohased arutelud on toimunud vähemalt alates 1999. aastast ning kokkulepitud soovituste rakendamisega on ikka veel raskusi, isegi pärast LuxLeaksi skandaale; arvestades, et patenditulu maksustamise erikorra režiimide uurimist ei viidud 2014. aastal täielikult lõpule ning ühtegi uut uurimist ei ole algatatud, hoolimata sellest, et liikmesriigid on uue muudetud seosepõhise lähenemisviisi rakendamisega hiljaks jäänud;

Välismõõde: G20, OECD ja ÜRO – kaasatus ja tagajärjed arenguriikidele

AS.  arvestades, et OECD, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on äriühingu tulumaksu maksubaasi kahanemise vastasest võitlusest huvitatud; arvestades, et vaja on tagada tavade ülemaailmne ühtlustamine ja üldiste standardite, näiteks OECD poolt BEPS-paketis esildatud standardite rakendamine; arvestades, et tuleks luua valitsustevaheline foorum ÜRO tasandil, mis on liikmete valikul vähem valiv kui OECD või G20, et võimaldada kõigil riikidel, sh arenguriikidel osaleda võrdsetel alustel; arvestades, et 14.–15. aprillil 2016 Washingtonis toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel korrati kõigile riikidele ja jurisdiktsioonidele üleskutset rakendada rahapesuvastase töökonna standardeid läbipaistvuse ning juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tulusaavate omanike kohta; arvestades, et mõned G20 liikmed on nõudnud tulusaavaid omanikke puudutava teabe automaatset vahetamist ning palunud rahapesuvastasel töökonnal ning maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmsel foorumil teha sel eesmärgil esialgsed ettepanekud 2016. aasta oktoobriks;

AT.  arvestades, et Ameerika Ühendriikides teabekogumismissiooni raames tehtud tähelepanekute kohaselt puudub tulusaavate omanike suhtes üleilmsel tasandil läbipaistvus ning ühtne määratlus; arvestades, et kõnealune läbipaistvuse puudumine on eriti silma paistnud varifirmade ja õigusbüroode puhul; arvestades, et Ameerika Ühendriigid valmistavad praegu ette OECD BEPSi tegevuskava rakendamist;

AU.  arvestades, et BEPSi protsess ei hõlma arengumaid võrdsete läbirääkimispartneritena ega paku tõhusaid tulemusi vaeseimate riikide maksuprobleemidele, mida näitab maksulepingute ülemaailmne võrgustik, mis takistab arenguriikidel sageli oma territooriumil teenitud kasumi maksustamist;

AV.  arvestades, et kuigi asjaomaste ELi ja Ameerika Ühendriikide asutuste vahel toimub juba praegu koostöö maksuküsimustes, puudub sarnane koostöö poliitilisel tasandil, eriti mis puudutab parlamentaarset koostööd;

AW.  arvestades, et 2016. aasta juuliks on kavandatud maksustamise sümpoosion eesmärgiga saavutada tugev, jätkusuutlik ja tasakaalustatud majanduskasv; arvestades, et G20 on kutsunud kõiki rahvusvahelisi organisatsioone (sh ELi) üles kõnealuseid probleeme lahendama;

AX.  arvestades, et erikomisjoni TAXE 2 ning arengukomisjoni ühine arutelu agressiivsete maksutavade tagajärgede üle arenguriikidele on näidanud, et arenguriigid seisavad silmitsi sarnaste maksubaasi kahanemise, kasumi ümberpaigutamise, läbipaistvuse puudumise, ülemaailmselt lahknevate maksustamissüsteemide ning sidusate ja mõjusate rahvusvaheliste õigusaktide puudumise probleemidega; arvestades, et arenguriigid kannatavad agressiivse maksuplaneerimise all; arvestades, et arenguriikide maksuametitel ei ole piisavalt vahendeid ega oskusteavet, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu tulemuslikult;

AY.  arvestades, et G20 liikmed on uuesti kinnitanud oma kindlat kavatsust teha jõupingutusi, et tugevdada arenguriikide majanduslikku suutlikkust ning julgustada arenenud riike järgima Addis Abeba maksualgatuse põhimõtteid, mis kiideti heaks ÜRO 27. juuli 2015. aasta kohtumisel; arvestades, et arenguriikide seisukohad ja prioriteedid on tulemusliku üleilmse kooskõlastamise jaoks olulised;

AZ.  arvestades, et IMF ja Maailmapank tagavad arenguriikide maksuametitele seoses rahvusvaheliste maksuküsimustega tehnilise abi, sh vahendid, et parandada arenguriikide suutlikkust maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise või rahapesu probleemide lahendamisel, eelkõige seoses siirdehindadega;

BA.  arvestades, et Austraalia valitsus on välja kuulutanud kava võtta maksustamist vältivate hargmaiste ettevõtjate suhtes kasutusele kõrvalesuunatud kasumi maksu, mis hakkab kehtima 1. juulist 2017, ning ka uue maksuameti töörühma loomise;

Parlamendi erikomisjoni (TAXE 2) töö

BB.  arvestades, et mitmed komisjoni väljapakutud meetmed on otsesed järelmeetmed parlamendi 16. detsembri 2015. aasta ja 25. novembri 2015. aasta resolutsioonidele; arvestades, et olulised algatused, mis neis sisalduvad, on seega nüüd vähemalt osaliselt komisjoni poolt esitatud; arvestades, et nendes resolutsioonides nõutud muud kriitilise tähtsusega meetmed on ikka veel puudulikud, näiteks fiskaalsete riigiabimeetmete raamistiku reform, mõjusad õigussätted rikkumisest teatajate kaitseks ning meetmed, mis vähendaksid agressiivse maksuplaneerimise jaoks antavat abi ja selle soodustamist nõustajate ja finantssektori poolt;

BC.  arvestades, et mõju liidule on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon (TAXE 1), kelle töö tulemuseks oli 25. novembril 2015 resolutsiooni vastuvõtmine ülekaaluka häälteenamusega; arvestades, et parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon võeti vastu sarnase ülekaaluka häälteenamusega; arvestades, et komisjon andis 16. detsembri 2015. aasta ja 25. novembri 2015. aasta resolutsioonidele ühise vastuse;

BD.  arvestades, et parlamendi erikomisjon TAXE 2, mis moodustati 2. detsembril 2015, on pidanud 11 koosolekut, osa neist koos majandus- ja rahanduskomisjoni, õiguskomisjoni ja arengukomisjoniga, kus kuulati ära konkurentsivolinik Margrethe Vestager, majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici, finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Jonathan Hill, Madalmaade rahandusasjade riigisekretär Eric Wiebes (ametisoleva eesistujariigi esindaja), maksustamise ja arengu valdkonna eksperdid, hargmaiste ettevõtjate esindajad, pankade esindajad ning ELi liikmesriikide parlamentide liikmed; arvestades, et koosolekuid peeti ka Andorra, Liechtensteini, Monaco, Guernsey ja Jersey valitsuste esindajatega ning saadi kirjalik seisukoht Mani saare valitsuselt (vt 1. lisa); arvestades, et erikomisjon korraldas ka teabekogumismissioone Ameerika Ühendriikidesse (vt raporti A8-0223/2016 6. lisa), et uurida oma volituste kolmandate riikidega seotud mõõtme konkreetseid aspekte, ning Küprosele (vt raporti A8-0223/2016 5. lisa); arvestades, et erikomisjoni liikmed olid isiklikult kutsutud osalema OECD kõrgetasemelise parlamentidevahelise töörühma TAXE töös; arvestades, et erikomisjon pidas koordinaatorite tasandil kinniseid koosolekuid, kus kuulati ära Kaimanisaarte valitsuse esindajad, uurivad ajakirjanikud ja komisjoni töötajad; arvestades, et kõik need tegevused, mis on pakkunud rikkalikult väga kasulikku teavet tavade ja maksusüsteemide kohta nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, on aidanud selgitada mõnda olulist küsimust, samas kui osad on jäänud vastuseta;

BE.  arvestades, et seitsmest hargmaisest ettevõtjast nõustus üksnes neli esimese kutse järel komisjoni liikmete ette astuma (vt 2. lisa);

BF.  arvestades, et komisjoni ja nõukogu jätkuva keeldumise tõttu nõustuda ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus üksikasjalike sätete kohta, millega reguleeritakse Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist, on Euroopa Parlamendi eri- ja uurimiskomisjonide pädevused, nagu näiteks tunnistajate kutsumise ning dokumentidele juurdepääsu nõudmise õigus, kui neid võrrelda liikmesriikide parlamentide ja USA Kongressi komisjonidega, ikka veel puudulikud;

BG.  arvestades, et nõukogu on maksuküsimustes hiljuti vastu võtnud mitmeid kõikehõlmavaid esialgseid poliitilisi seisukohti, ilma et ta oleks võtnud arvesse Euroopa Parlamendi arvamusi või isegi neid ära oodanud;

Järeldused ja soovitused

1.  kordab oma 25. novembri 2015. aasta ja 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonide järeldusi;

Komisjoni ja liikmesriikide järelmeetmed

2.  peab kahetsusväärseks, et 13 liikmesriigil ei ole nõuetekohaseid eeskirju dividendide maksuvabal läbivoolul põhineva agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks; peab samuti kahetsusväärseks, et 13 liikmesriiki ei uuri kinnipeetavate maksude vähendamise või nendest vabastamise taotluse heakskiitmisel tegeliku tulusaaja kohta mitte midagi; peab samuti kahetsusväärseks asjaolu, et 14 liikmesriigil ei ole agressiivse maksuplaneerimise ennetamiseks ikka veel välismaiste kontrollitavate äriühingute eeskirju ning et 25 liikmesriigil puuduvad eeskirjad selliste ebakõlade vastu võitlemiseks, mis tulenevad kohaliku ettevõtja teise riigi poolsest erinevast maksustamiskäsitusest; peab taunitavaks asjaolu, et mitte ükski liikmesriik ei ole seni nõudnud agressiivse maksuplaneerimise struktuuride keelamist;

3.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vastu täiendavad õigusaktid äriühingu tulumaksu vältimise kohta, sest liikmesriikidel on selleks, et võidelda maksubaasi kahanemise vastu, võimalik kuritarvituste vastaseid eeskirju karmistada; peab väga kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei arutanud parlamendi soovitusi üheski nõukogu töörühmas;

4.  kiidab heaks komisjoni 28. jaanuaril 2016 avaldatud maksustamise vältimise vastase paketi (ATAP), nagu ka kõik pärast seda avaldatud õigusaktide ettepanekud ja teatised (vt raporti A8-0223/2016 4. lisa); peab kiiduväärseks, et nõukogu võttis vastu direktiivi maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muutmise kohta, et kehtestada maksuhalduritele aru andmine riikide lõikes, kuid peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei oodanud ära ega võtnud enne oma seisukohas kokkuleppele jõudmist arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta ega näinud ette komisjoni kaasamist teabevahetusse; palub nõukogul jõuda maksustamise vältimise vastase paketi asjus üksmeelsele ja ambitsioonikale seisukohale ning jätta maksustamise vältimise vastane direktiiv üheks direktiiviks, et rakendada tõhusalt OECD soovitusi ja teha neis nõutust rohkemgi, et saavutada ELi eesmärgid ja tagada ühisturu nõuetekohane toimimine, selmet seda nõrgestada; peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu seisukoha praegust eelnõu on lahjendatud, eelkõige varasemate õiguste kaitse klausliga (seoses intresside mahaarvamisega) ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kitsama käsitusega; kiidab heaks kava koostada tõhusa maksustamise välisstrateegia raames koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühtne üleliiduline määratlus ja nimekiri; rõhutab, et see nimekiri peaks põhinema objektiivsetel, ammendavatel ja mõõdetavatel kriteeriumidel; kordab oma seisukohta, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu tõhusalt ja süstemaatiliselt võitlemiseks on vaja rohkem ja siduvamaid meetmeid;

5.  on seisukohal, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiv, mis on läbinud mitu järjestikust ad hoc muutmist (seoses automaatse teabevahetusega maksualaste siduvate eelotsuste vallas ning seoses riikide lõikes aruandlusega), tuleks täies mahus uuesti sõnastada, eelkõige – aga mitte ainult – selleks, et vähendada teabevahetuse põhimõttest praegu tehtavaid erandeid ja need lõpuks kaotada;

6.  kordab oma seisukohta, et rahvusvahelised äriühingud peaksid selgel ja arusaadaval kujul avaldama oma bilansis iga liikmesriigi ja iga kolmanda riigi kohta, kus nad asuvad, teatava konkreetse teabe, sealhulgas kasumi või kahjumi enne maksustamist, kasumi või kahjumi pealt võetavad maksud, töötajate arvu ja sooritatud tehingud; rõhutab, et oluline on teha see teave avalikult kättesaadavaks, võimaluse korral ELi keskregistri kujul;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks enne 2016. aasta lõppu ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta koos asjakohaste ja õiglaste jaotamispõhimõtetega, et luua terviklik lahendus liidus kahjulike maksutavadega võitlemiseks, muuta olukord ettevõtete jaoks selgemaks ja lihtsamaks ning hõlbustada piiriülest majandustegevust liidus; usub, et konsolideerimine on äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi oluline osa; on seisukohal, et konsolideerimine tuleks ette näha võimalikult kiiresti ja kõik vahepealsed lahendused, sh maksubaasi ühtlustamine koos kahjumi mahaarvamise mehhanismiga, saavad olla ainult ajutised; usub, et kohustusliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi täielik kehtestamine muutub üha hädavajalikumaks; kutsub liikmesriike üles äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitleva ettepaneku esitamise järel selles viivitamatult kokkuleppele jõudma ning seejärel õigusakte kiirelt rakendama; tuletab liikmesriikidele meelde, et äriühingute maksubaasiga seonduvad lüngad ja ebakõlad ning haldustavade erinevused võivad luua ELis ebavõrdsed tingimused ja ebaausa maksukonkurentsi;

8.  peab kiiduväärseks, et komisjon võttis 12. aprillil 2016 vastu ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase ning äriühingu maksustamise suuremat läbipaistvust käsitleva teabe avalikustamisega äriühingute, tütarettevõtjate ja filiaalide poolt; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni kavandatav kohaldamisala, kriteeriumid ja piirmäärad ei ole kooskõlas parlamendi eelnevate seisukohtadega ega ole seega tulemuslikud;

9.  kiidab heaks nõukogus 8. detsembril 2015 saavutatud kokkuleppe seoses automaatse teabevahetusega maksualaste siduvate eelotsuste vallas; peab siiski kahetsusväärseks, et nõukogu ei võtnud arvesse parlamendi soovitusi, mis ta esitas oma 20. oktoobri 2015. aasta raportis sellist meedet käsitleva komisjoni algse ettepaneku kohta; rõhutab, et komisjonile tuleb anda täielik juurdepääs liidu uuele maksualaste siduvate eelotsuste andmebaasile; rõhutab vajadust ulatusliku ja tõhusa andmebaasi järele, mis hõlmaks kõiki potentsiaalselt piiriülese mõjuga eelotsuseid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ruttu maksualaste siduvate eelotsuste alase automaatse teabevahetuse alustamiseks vajaliku õigusraamistiku;

10.  toonitab, et automaatne teabevahetus tähendab suurt hulka andmeid, mida on vaja töödelda, ning kordab, et kõnealuste andmete elektroonilise töötlemise ja andmete analüüsimiseks vajalike inimressurssidega seotud küsimusi tuleb kooskõlastada; nõuab komisjoni rolli tugevdamist selles töös; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt jälgima ja täielikult järgima maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamist riiklikul tasandil, eriti eesmärgiga kontrollida, kui paljud liikmesriigid taotlevad maksualast teavet nimetatud õigusliku aluse asemel hoopis kahepoolsete maksulepingute põhjal; kutsub liikmesriike üles tugevdama oma maksuameteid ja tagama neile piisava personali, et tagada maksutulu tõhus kogumine ja tegeleda kahjulike maksutavadega, võttes arvesse, et ressursinappus ja personalikärped ning ebapiisav väljaõpe, ebapiisavad tehnilised vahendid ja liiga piiratud uurimisvolitused on maksuametite tööd teatavates liikmesriikides tõsiselt takistanud; kutsub liikmesriike üles lõimima maksuhalduritega ning järelevalveasutuste ja reguleerivate asutustega vahetatud teavet;

11.  peab kiiduväärseks Prantsusmaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi 12. mai 2016. aasta avaldust äriühingute tegelike tulusaajate avalike registrite loomise kohta; kiidab Prantsusmaad usaldusfondide avaliku registri loomisele pühendumise eest; toetab Ühendkuningriigi plaani nõuda äriühingute tegelike tulusaajate avalikustamist kõikidelt mujalt kui Ühendkuningriigist pärit äriühingutelt, kes soetavad riigis kinnisvara või kes sõlmivad lepingu riigiga; kutsub kõiki liikmesriike üles samuti selliseid algatusi tegema;

12.  peab kahetsusväärseks, et uus OECD automaatse teabevahetuse standard ei võimalda arenguriikidele üleminekuperioodi ning et selle standardi vastastikuseks muutmise kaudu saab riigid, kellel puudub suutlikkus luua nõutava teabe kogumise, haldamise ja jagamise jaoks vajaliku taristu, välja jätta;

13.  märgib, et ELi ühise siirdehindade foorumi aastate 2014–2019 tööprogramm hõlmab heade tavade väljatöötamist, et OECD vastavad suunised oleksid kooskõlas liikmesriikide erijoontega; märgib, et komisjon jälgib selles töös tehtavaid edusamme;

14.  rõhutab, et 70 % kasumi ümberpaigutamisest toimub siirdehindade kaudu ning et parim viis selle probleemiga tegelemiseks on täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi vastuvõtmine; palub, et komisjon esitaks sellele lisaks konkreetse õigusakti ettepaneku siirdehindade kohta, võttes arvesse OECD siirdehindade alaseid suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele (2010); rõhutab lisaks, et vaja võib olla täiendavaid jõupingutusi siirdehindade raamistikust tulenevate maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud riskide kärpimiseks ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, eriti seoses immateriaalsete varade hinna määramisega, ja aktiivselt peaks uurima globaalseid alternatiive praegusele reaalturuväärtuse põhimõttele ning katsetama nende potentsiaali õiglase ja tõhusama globaalse maksusüsteemi tagamisel;

15.  peab kiiduväärseks, et konkurentsivolinik Margrethe Vestager on liigitanud riigiabi puhul siirdehinnad erilist tähelepanu vajavaks valdkonnaks, kuna see on hargmaiste ettevõtjate seas levinud vahend maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kavade, näiteks äriühingusiseste laenude kasutamiseks; märgib, et praegu ei ole veel olemas maksualase riigiabi tuvastamise ja reguleerimise suuniseid, ehkki selline riigiabi on osutunud murettekitavaks maksustamise vältimise vahendiks; kutsub komisjoni üles koostama suunised ja kehtestama selged kriteeriumid siirdehindade piirmäärade paremaks määratlemiseks, et hinnata riigiabi juhtumeid paremini; toetab komisjoni uurimise põhjal tehtud järeldusi Starbucksi, Fiati ja Amazoni kohta; rõhutab, et komisjonil peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele;

16.  peab kahetsusväärseks, et paljud hargmaised ettevõtjad ei ole maksustamise vältimist ja agressiivset maksuplaneerimist karmilt hukka mõistnud; rõhutab, et hargmaised ettevõtjad võivad anda agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil lihtsasti kunstlikke äriühingutevahelisi laene; rõhutab, et sellise laenurahastamise eelistamine kahjustab nii maksumaksjaid kui ka finantsstabiilsust; kutsub seetõttu liikmesriike üles lõpetama oma maksuõiguses võlakohustuste omakapitalile eelistamise;

17.  rõhutab, et rikkumisest teatajate tegevus on maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tegeliku mõõtme paljastamiseks ülioluline ning seega tuleb kogu ELis õiguslikult tagada rikkumisest teatajate tugevam kaitse; märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Nõukogu on selles küsimuses juba tööd alustanud; on seisukohal, et kohtud ja liikmesriigid peaksid tagama tõeliste ärisaladuste kaitse, vältides samas rikkumistest teatajate ja ajakirjanike tegevuse takistamist, segamist või pidurdamist ebaseaduslike, väärate või kahjulike tavade dokumenteerimisel ja paljastamisel, kui see on ilmselgelt ja kindlasti üldsuse huvides; peab kahetsusväärseks, et komisjonil ei ole kavas selles küsimuses kiireid meetmeid võtta, pidades silmas hiljutisi tähtsaid rikkumisest teatajate poolt tehtud paljastusi (LuxLeaks ja Panama paberid);

18.  peab kiiduväärseks, et komisjon on alustanud avalikku konsultatsiooni topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanismide täiustamiseks; rõhutab, et selge ajakava kehtestamine vaidluste lahendamise menetlusteks aitab tagada süsteemide tõhususe;

19.  tunneb heameelt tõhusa maksustamise välisstrateegiat käsitleva teatise üle, milles kutsutakse Euroopa Investeerimispanka üles lisama hea valitsemistava tingimused oma lepingutesse kõigi valitud finantsvahendajatega; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kehtestama uue vastutustundliku maksupoliitika, vaadates alustuseks läbi koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide küsimuses 2016. aastal kodanikuühiskonnaga tihedas koostöös rakendatud poliitika; kordab, et EIP peaks karmistama oma hoolsusmeetmeid, et parandada lõplike kasusaajate kohta esitatava teabe kvaliteeti ning tulemuslikumalt vältida tehinguid finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu või kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõjuga või kes on registreeritud offshore-finantskeskustes või maksuparadiisides, kus tegeletakse agressiivse maksuplaneerimisega;

20.  kutsub komisjoni üles kehtestama selged õigusaktid tehingu majandusliku sisu, väärtusloome ja püsiva tegevuskoha määratluse kohta, et lahendada eelkõige varifirmade küsimus;

Must nimekiri ja konkreetsed sanktsioonid koostööd mittetegevatele jurisdiktsioonidele ja territooriumidele ning kinnipeetav maks

21.  märgib, et seni on komisjoni ainuke vastu võetud konkreetne algatus koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide (sh ülemereterritooriumid) kohta olnud tõhusa maksustamise välisstrateegia; juhib tähelepanu asjaolule, et kuni praeguseni ei ole OECD kriteeriumid koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja kohta selle küsimuse lahendamisel tõhusaks osutunud ega hoiatuseks olnud; toonitab, et ikka veel on kolmandaid riike, kes kaitsevad ebaseaduslikult omandatud vara, mistõttu on ELi ametiasutustel võimatu seda tagasi nõuda;

22.  kutsub komisjoni üles koostama võimalikult kiiresti koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühtse määratluse ja nimekirja, st maksuparadiiside musta nimekirja, mis tugineb kindlatel, läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel ning milles arvestatakse OECD soovituste rakendamist, maksualase läbipaistvuse meetmeid, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmeid, automaatse teabevahetuse standardeid, aktiivsete kahjulike maksutavade olemasolu, mitteresidendist füüsilistele või juriidilistele isikutele soodustuste tegemist, tehingu majanduslikku sisu puudutavate nõuete ebapiisavust ning juriidiliste isikute puhul (sealhulgas usaldusfondide, heategevusorganisatsioonide, sihtasutuste jt) ettevõtte struktuuri, vara või õiguste omanike varjamist, ning peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust leppida sellises nimekirjas kokku järgmise kuue kuu jooksul; kutsub liikmesriike üles seda kokkulepet 2016. aasta lõpuks kinnitama; on veendunud, et enne nimekirja kandmist tuleb rakendada eskalatsioonimenetlust, mis algab sisulise dialoogi pidamisest selle jurisdiktsiooniga, kus puudused tuvastati, et saavutada menetluse ennetav mõju; on veendunud, et jurisdiktsioonide nimekirjast kõrvaldamiseks juhul, kui õigusnorme lõpuks või uuesti täidetakse, tuleks samuti luua mehhanism; on seisukohal, et hindamine peaks hõlmama ka OECD liikmesriike;

23.  nõuab musta nimekirja kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide jaoks konkreetset liidu õigusraamistikku, mis hõlmaks sanktsioone, muu hulgas vabakaubanduslepingute võimalikku läbivaatamist ja viimase abinõuna nende peatamist, samuti topeltmaksustamise vältimise lepingute peatamist ning liidu vahenditele juurdepääsu keelamist; märgib, et sanktsioonide eesmärk on saavutada seaduste muutmine asjaomastes jurisdiktsioonides; nõuab, et sanktsioone kohaldataks ka ettevõtetele, pankadele, raamatupidamisettevõtjatele, õigusbüroodele ja maksunõustajatele, kes on nendes jurisdiktsioonides tõestatult seotud ebaseadusliku, kahjuliku või õigusvastase tegevusega või kes on tõendatult hõlbustanud ebaseadusliku, kahjuliku või õigusvastase maksukorralduse kasutamist seoses nende jurisdiktsioonide õiguslike võimalustega;

24.  kutsub komisjoni üles koostama siduva õigusakti, millega keelatakse kõigil ELi institutsioonidel avada kontot või tegutseda jurisdiktsioonides, mis kuuluvad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide üleliidulisse nimekirja;

25.  kutsub liikmesriike üles asendama kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsed maksulepingud uue mitmepoolse vahendiga, et viia sisse piisavalt töökindlad kuritarvituste vältimise klauslid ja takistada seeläbi kõige soodsamate lepingute valimist, kusjuures selles tuleks käsitleda maksustamisõiguste jagunemist päritolu- ja asukohariigi vahel vastavalt majanduslikule sisule ning püsiva tegevuskoha asjakohast määratlust; peab selle protsessi kiirendamiseks vajalikuks, et liikmesriigid annavad komisjonile volitused selliste maksulepingute liidu nimel läbirääkimiseks; kutsub liikmesriike üles tagama, et arenguriike koheldakse selliste lepingute läbirääkimistel õiglaselt;

26.  kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku üleliidulise kinnipeetava maksu kohta, mida koguksid liikmesriigid, et liidus saadud kasumit enne selle liidust lahkumist vähemalt ühe korra maksustataks; märgib, et selline ettepanek peaks hõlmama topeltmaksustamise vältimiseks tagasimaksesüsteemi; rõhutab, et niisugune üldine maksude kinnipidamise süsteem, mille aluseks on krediidimeetod, aitab vältida topeltmaksuvabastust ning maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist, tekitamata seejuures topeltmaksustamist;

27.  peab kahetsusväärseks, et Andorra ja Monaco lubasid hakata täitma automaatse teabevahetuse kohustust alates 2018. aastast, mitte 2017. aastast; märgib, et mõned koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid, nagu Andorra, täidavad teabevahetuse standardeid, kuid liiguvad madalate maksudega riigiks saamise suunas; peab murettekitavaks, et Andorra ja Hispaania vahelise topeltmaksustamise lepinguga ei tagata praegu tõhusat automaatset teabevahetust; kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt liikmesriikide ja endiste või praeguste koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide vahel sõlmitud lepingutes sisalduva automaatse teabevahetuse nõude tõhusat kohaldamist;

28.  on seisukohal, et ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi hübriidseid lahknevusi majandusüksuste määratlemisel (mis võimaldab topeltmaksuvabastust) tuleks lisaks komisjoni maksustamise vältimise vastasele paketile käsitleda tõhusalt ka muudes Euroopa õigusaktides;

Patentide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusega seotud tulu maksustamise erikorrad

29.  märgib, et kuni praeguseni ei ole patentide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusega seotud tulu maksustamise erikorrad liidus innovatsiooni edendamisel nii tulemuslikud olnud, kui oodati; peab kahetsusväärseks, et selle asemel on hargmaised ettevõtjad kasutanud neid kasumi ümberpaigutamiseks selliste agressiivse maksuplaneerimise kavade raames nagu laialt levinud skeem Iirimaa ja Madalmaade ettevõtluskeskkonna ärakasutamiseks (nn double Irish with a Dutch sandwich); arvab, et patenditulu maksustamise erikord on majanduslike eesmärkide saavutamiseks sobimatu ja ebatõhus vahend; on veendunud, et teadus- ja arendustegevust saab edendada laiemate poliitikameetmetega, mille abil soodustatakse pikaajalist innovatsiooni ja sõltumatut uurimistööd, ning toetustega, mida tuleks eelistada patenditulu maksustamise erikorrale, sest toetuste puhul on nende maksustamise vältimise skeemide kaudu kuritarvitamise oht väiksem; märgib, et seos patenditulu maksustamise erikordade ning teadus- ja arendustegevuse vahel on tihti meelevaldne ning praegused mudelid viivad hargmaiste ettevõtjate tegeliku maksumaksmise kiire vähenemiseni;

30.  peab taunimisväärseks, et seni on teatavad liikmesriigid seda küsimust eelkõige käitumisjuhendi töörühma raames eiranud ning siiani ei ole esitatud asjakohast ajakava sellega tegelemiseks;

31.  palub, et komisjon esitaks patenditulu maksustamise erikorra kohta liidu siduvate õigusaktide ettepanekud, võttes aluseks OECD muudetud seosepõhise lähenemisviisi ning tegeledes ka selle puudustega, et keelata patenditulu maksustamise erikorra väärkasutamine maksustamise vältimise eesmärgil ning tagada, et kui seda kasutatakse, siis on tegemist tõesti tegeliku majandustegevusega; rõhutab, et komisjoni ettepanekut tuleks kohaldada kõigile liikmesriikides kehtestatud patenditulu maksustamise uutele erikordadele ning et kõiki veel kehtivaid patenditulu maksustamise erikordasid tuleks vastavalt kohandada;

32.  palub liikmesriikidel lisada minimaalse tegeliku maksustamise klausli nii intresside ja litsentsitasude direktiivi kui ka ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning tagada, et nõukogu ei tee ühtegi erandit;

Pangad, maksunõustajad ja vahendajad

33.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et teatavatel pankadel, maksunõustajatel, õigusbüroodel, raamatupidamisettevõtetel ja muudel vahendajatel on olnud tähtis roll klientide jaoks agressiivsete maksuplaneerimisskeemide loomisel ja nad on sellistele skeemidele kaasa aidanud, kuid samal ajal on nad aidanud liikmesriikide valitsustel kavandada maksuseadustikku ja maksualaseid õigusakte, mis tekitab olulise huvide konflikti;

34.  on mures selle pärast, et finantsasutustes, nõustamises ja õigusbüroodes puudub maksu-, finants- ja õigusnõustajate soovitatud ettevõtete omandisuhete konkreetseid mudeleid ja kontrolli puudutav läbipaistvus ja dokumentatsioon, nagu näitab ka hiljutine nn Panama paberite paljastus; soovitab varifirmade probleemi lahendamiseks karmistada erasektori äriühingute asutamisega seotud läbipaistvusnõudeid;

35.  on mures selle pärast, et riiklikes maksuametites puuduvad nii läbipaistvus kui ka piisavad dokumendid siirdehindade otsuste, patenditulu maksustamise erikorra, maksualaste eelotsuste ja muude äriühingute maksustamise määramata elementide mõju kohta konkurentsile;

36.  nõuab maksunõustamissektoris kehtivate käitumisjuhendite karmistamist, eelkõige selleks, et võimalikud huvide konfliktid selgelt ja arusaadavalt avalikustataks; palub komisjonil koostada kõigi nõustamisteenuste puhul kasutatav liidu käitumisjuhend, mis näeks ette kõigi võimalike huvide konfliktidega seonduvate olukordade selge avalikustamise; on veendunud, et see peaks hõlmama sellise üleliidulise korra kehtestamist maksunõustajatele, millega nähakse ette teatavate ametikohtade ühitamatus, et vältida huvide konflikte, mis on tingitud avaliku ja erasektori üheaegsest nõustamisest, ning hoida ära muud huvide konfliktid;

37.  juhib tähelepanu potentsiaalsetele huvide konfliktidele, mis tulenevad juriidiliste ja maksunõustamisteenuste ning audititeenuste osutamisest ühes ja samas raamatupidamisettevõttes; rõhutab seepärast, kui tähtis on nende teenuste osutamine üksteisest selgelt lahutada; palub komisjonil tagada selliste konfliktide vältimist käsitlevate õigusaktide asjakohane kontroll ja rakendamine ning uurida võimalust vaadata läbi auditidirektiiv, eelkõige selle artikkel 22, ja auditimäärus, eelkõige selle artikkel 5 ning auditiväliste teenuste „olulise mõju“ määratlus;

38.  palub komisjonil uurida teadusringkondade ja maksunõustajate seotust üksteisega ning käsitleda vähemalt huvide konflikti probleeme;

39.  kutsub liikmesriike üles kehtestama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, nagu kriminaalkaristused maksudest kõrvalehoidumisega seotud ettevõtete juhtidele ja võimalus tühistada nende spetsialistide ja ettevõtjate tegevusload, kes on tõendatult seotud ebaseadusliku maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidumise skeemide loomise, neid puudutava nõustamise või nende kasutamisega; palub, et komisjon uuriks võimalust kehtestada ebaseaduslikke maksutavasid kasutavate maksunõustajate proportsionaalne finantsvastutus;

40.  palub komisjonil analüüsida võimalust kehtestada proportsionaalne finantsvastutus pankadele ja finantsasutustele, kes aitavad teha ülekandeid teadaolevatesse maksuparadiisidesse, mis kuuluvad loodavasse maksuparadiiside ja koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonide üleliidulisse ühtsesse nimekirja;

41.  palub komisjonil karmistada pankadele kehtivaid nõudeid, mille kohaselt tuleb liikmesriikide maksuameteid teavitada ülekannetest jurisdiktsioonidesse ja jurisdiktsioonidest, mis kuuluvad maksuparadiiside ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide üleliidulisse ühtsesse nimekirja; kutsub liikmesriike üles tagama, et pangad ja muud finantsasutused esitavad reguleerivatele asutustele ja maksuhalduritele sarnast teavet; kutsub liikmesriike üles suurendama oma maksuametite suutlikkust uurida maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise juhtumeid;

42.  palub, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse pankadele, maksunõustajatele ja muudele vahendajatele kohustuslik nõue avalikustada keerulised struktuurid ja eriteenused, mis on seotud maksuparadiiside ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide üleliidulisse ühtsesse nimekirja kuuluvate jurisdiktsioonidega ning mis on kavandatud maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise hõlbustamiseks ja mida kliendid selleks ka kasutavad;

43.  palub komisjonil(31) kehtestada konkreetsed ühised kuritarvituste vältimise miinimumeeskirjad, mille eesmärk on takistada kasu saamist teatavast varade hübriidülekandmisest(32), mille mõjul sageli vähendatakse tulu ühes riigis, lisamata seda teise riigi maksubaasi, või tekitatakse kuritarvituslikke tehinguid, mis on seotud välismaal tasutud maksu ümberarvutustega;

Rikkumisest teatajad

44.  kordab, et rikkumistest teatajatel on ülitähtis roll üleastumiste, sealhulgas ebaseaduslike ja õigusvastaste tavade avalikustamisel; leiab, et sellised paljastused, mis heidavad valgust maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu ulatusele, teenivad ilmselgelt avalikke huve, nagu näitavad hiljutised LuxLeaksi või Panama paberite lekked, mis tõid esile, et varade ülekandmine madalate maksudega jurisdiktsioonidesse on väga ulatuslik; tuletab meelde, et maksuseaduste rikkumise avastamine ja selle eest vastutusele võtmine sõltub suurel määral andmetele juurdepääsust ja andmete kvaliteedist;

45.  peab kahetsusväärseks, et komisjon piirdub oma tegevuses olukorra jälgimisega liidu eri pädevusvaldkondades, kavandamata ühtegi konkreetset meedet probleemiga tegelemiseks; on mures, et selline kaitse puudumine võib takistada uute paljastuste tegemist ning see võib omakorda tähendada, et liikmesriigid jäävad ilma seaduslikust maksutulust; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole rahuldavalt vastanud Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni punktides 144 ja 145 esitatud nõudmistele ega Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustele, eelkõige nõudmisele luua 2016. aasta lõpuks selge õigusraamistik rikkumisest teatajate ja teiste selliste isikute kaitseks;

46.  kordab üleskutset, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku selge õigusraamistiku kohta, mille abil tagada rikkumistest teatajate ning ajakirjanike ja teiste neid abistavate ja ajakirjandusega seotud isikute tõhus kaitse; palub liikmesriikidel läbi vaadata oma kehtivad rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad õigusaktid ja lisada süüdistuse esitamisest loobumise võimalus juhtudeks, kus rikkumisest teatajad on tegutsenud avalikkuse huvides; kutsub üles võtma eeskujuks rikkumisest teatajate kaitse seisukohast parimaid ning teatavates liikmesriikides juba kehtivaid õigusakte;

Käitumisjuhendi töörühm ja institutsioonidevahelised küsimused

47.  peab kahetsusväärseks, et hoolimata asjaolust, et nii Euroopa Parlamendi esimene kui ka teine erikomisjon (TAXE 1 ja TAXE 2) on korduvalt nõudnud juurdepääsu käitumisjuhendi töörühma kõigile dokumentidele ja protokollidele, on Euroopa Parlamendi liikmetel lubatud kinnisel koosolekul tutvuda ainult piiratud arvu uute dokumentidega ning seegi lahendus saavutati alles viis kuud pärast TAXE 2 komisjoni volituste algust; märgib, et mõned nendest dokumentidest oleks tulnud avalikustada, et võimaldada avalikku kontrolli ja avatud poliitilist arutelu nende sisu üle; märgib lisaks, et nõukogul ei ole endiselt piisavalt tahet seda nõudmist täita;

48.  taunib tõsiasja, et kuigi komisjon on esitanud mõned käitumisjuhendi töörühma koosolekute siseprotokollid, ei ole ta suutnud levitatud dokumentide kohta täpseid andmeid pidada; leiab, et komisjoni kohus on säilitada käitumisjuhendi töörühma töövaldkonnas ringleva kogu teabe ja kõigi dokumentide kõiki jälgi ja andmeid, et hinnata liikmesriikide meetmete vastavust aluslepingule; palub komisjonil hankida kõik vajalikud dokumendid, et olukorda kiiresti parandada; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles tegema selles küsimuses komisjoniga koostööd;

49.  nõuab tungivalt käitumisjuhendi töörühma töömeetodite läbipaistvuse ja tulemuslikkuse parandamist, sest nende puudulikkus takistab ühe tegurina kahjulike maksutavade vastaste konkreetsete edusammude tegemist; peab kahetsusväärseks, et ei ole saanud käitumisjuhendi töörühmalt mitmeid nõukogust või liikmesriikidelt pärit koosolekudokumente, mis on erikomisjoni volituste tõhusaks rakendamiseks väga olulised; nõuab, et regulaarselt avaldataks kontrollitulemusi selle kohta, mil määral liikmesriigid soovitusi täidavad; palub, et käitumisjuhendi töörühm koostaks üldsusele kättesaadava aastaaruande, milles määratakse kindlaks ja kirjeldatakse liikmesriikides asjaomasel aastal kasutatud kõige kahjulikumaid maksutavasid; kordab 2015. aastal nõukogule esitatud nõudmist moodustada poliitilisel tasandil nn maksukomisjon;

50.  võtab avaliku teabe põhjal teadmiseks, et käitumisjuhendi töörühm käsitles aastatel 1998–2014 kokku 421 meedet ja luges neist kahjulikuks 111 (26 %), kuid kahte kolmandikku neist analüüsiti rühma esimesel viiel tegevusaastal; märgib, et liikmesriikide meetmete kontrollimine on aastate jooksul vähenenud ja 2014. aastal kontrolliti ainult 5 % kõikidest meetmetest, ning peab kahetsusväärseks, et rühm ei ole avastanud alates 2012. aasta novembrist ühtegi kahjulikku maksumeedet; järeldab, et käitumisjuhendi töörühm ei ole viimase kümnendi jooksul täiel määral töötanud ning selle juhtimine ja volitused tuleb kiiresti üle vaadata;

51.  kordab 2015. aastal komisjonile esitatud üleskutset avaldada ajakohastatud versioon õigusbüroo Simmons & Simmons 1999. aastal avaldatud haldustavasid käsitlevast aruandest, millele viidatakse käitumisjuhendi töörühma 1999. aasta aruande (Primarolo aruanne, SN 4901/99) punktis 26;

52.  rõhutab, et kuigi käitumisjuhendiga on üht-teist paremaks muudetud, on selgunud, et põhimõte, mille kohaselt liikmesriik teatab võimalikest kahjulikest meetmetest ise, ei toimi, kahjulike meetmete tuvastamise kriteeriumid on iganenud ning konsensuse põhimõte kahjulikkust puudutavate otsuste langetamisel ei ole osutunud tulemuslikuks; peab kahetsusväärseks, et mitu liikmesriiki on käitumisjuhendi töörühma vajaliku reformimise vastu; nõuab seega tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed ning reformiksid võimalikult ruttu kahjulike meetmete kindlaksmääramise kriteeriume ja käitumisjuhendi töörühma juhtimise eri aspekte (sh otsustamisstruktuuri, kokkulepitud maksumeetme tagasipööramise ja peatamise kontrolli, võimaliku venitamistaktika vältimist ja nõuete mittetäitmise eest määratavaid sanktsioone), et suurendada selle läbipaistvust ja vastutust avalikkuse ees ning tagada Euroopa Parlamendi kindel kaasatus ja juurdepääs teabele; juhib tähelepanu puudustele ja muule 3. lisas esitatud asjakohasele teabele; märgib samuti, et kui võrrelda komisjoni nimekirja kõikidest nendest maksusüsteemidest, mida käitumisjuhendi töörühm on ametlikult hinnanud, koosolekudokumentidega otsuste tegemise ajast ja hilisemast perioodist, siis ei ole paljudel juhtudel selge, kuidas otsus tehti, näiteks miks kuulutati lõpuks kahjutuks sellised süsteemid, mida võis põhjendatult kahjulikuks pidada, ning nendel juhtudel, kus süsteem hinnati lõpuks kahjulikuks, on ebaselge, kas liikmesriigid on maksumeetme tagasipööramise menetluse rahuldavalt ellu viinud; rõhutab, et seega ei täitnud liikmesriigid nõukogu direktiivides 77/799/EMÜ ja 2011/16/EL sätestatud kohustusi, sest nad ei vahetanud omaalgatuslikult maksualast teavet isegi juhtudel, kus vaatamata nende direktiividega jäetud kaalutlusõigusele oli põhjendatult alust eeldada, et teistes liikmesriikides jäävad maksud saamata või et maksusäästud tulenevad kasumi kunstlikust kontsernisisesest ümberpaigutamisest; rõhutab, et komisjon ei ole täitnud oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 1, sest ta ei võtnud vaatamata vastupidistele tõenditele selles küsimuses midagi ette ega võtnud kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi, eelkõige neid, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 77/799/EMÜ ja 2011/16/EL;

53.  märgib, et erikomisjonile sai selgeks, et teatud liikmesriigid püüavad süstemaatiliselt maksustamise vältimise vastase võitluse edenemist takistada; märgib, et maksualaseid haldustavasid (siduvaid eelotsuseid) on käitumisjuhendi töörühmas arutatud ligi kaks kümnendit; mõistab hukka asjaolu, et mitu liikmesriiki tõrkusid enne LuxLeaksi oma maksualaste siduvate eelotsustega seotud tavade kohta teavet vahetamast ja tõrguvad LuxLeaksi paljastuste järel võetud kohustustest hoolimata endiselt käitumisjuhendi töörühma väljatöötatud näidisjuhendit riiklikus õiguses rakendamast;

54.  kutsub komisjoni üles võimaldama Euroopa Parlamendile alatist, õigeaegset ja korrapärast juurdepääsu nõukogu maksustamisküsimustega tegelevate töörühmade, sealhulgas äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma, kõrgetasemelise töörühma ja maksuküsimuste töörühma koosolekudokumentidele ja protokollidele; soovitab komisjonil kasutada eeskujuna kokkulepet, mis sõlmiti Euroopa Parlamendiga ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Keskpanga protokollidele juurdepääsu küsimuses;

55.  palub, et komisjon esitaks liikmesriikide mitterahuldava reageerimise korral eelistatavalt ELi toimimise lepingu artiklite 116 või 352 alusel või tõhustatud koostöö raames seadusandliku ettepaneku käitumisjuhendi töörühma tõhususe parandamiseks;

56.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid kiireloomulisi meetmeid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksuparadiiside ja agressiivse maksuplaneerimise vastu nii nõudluse kui ka pakkumise osas; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ja eelkõige teatavad liikmesriigid ei ole mitu aastat nendes küsimustes ühtegi otsustavat sammu teinud, ja tuletab liikmesriikidele meelde neile kättesaadavat võimalust luua tõhustatud koostöö süsteeme (vähemalt üheksa liikmesriigi vahel), et kiirendada kahjulike ja ebaseaduslike maksutavade vastast tegevust;

57.  nõuab ELi uue maksupoliitika sidusus- ja koordineerimiskeskuse loomist komisjonis, et tagada ühtse turu nõuetekohane ja sidus toimimine ning rahvusvaheliste standardite rakendamine; on veendunud, et see uus keskus peaks vastutama järgmiste valdkondade eest: liikmesriikide maksupoliitika hindamine ja jälgimine liidu tasandil, tagamine, et liikmesriigid ei rakenda uusi kahjulikke maksumeetmeid, jälgimine, et liikmesriigid järgivad liidu ühtset nimekirja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta, riikide maksuametite vahelise koostöö tagamine ja edendamine (näiteks koolitus ja parimate tavade vahetamine) ning seda valdkonda puudutavate akadeemiliste programmide algatamine; leiab, et nii võib keskus aidata ära hoida uusi maksusüsteemide vahelisi lünki, mis võivad liikmesriikide vahel tekkida kooskõlastamata poliitiliste algatuste tõttu, ning aidata takistada maksutavasid ja -standardeid, mis häiriksid, takistaksid või segaksid ühtse turu nõuetekohast toimimist ja põhimõtteid; usub, et keskus võib toimida ka rikkumisest teatajate kontaktasutusena, kui liikmesriigid ja riiklikud maksuametid ei võta maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ilmsikstulemisel meetmeid või ei uuri juhtumit piisavalt; on seisukohal, et keskusele oleks kasulik oskusteabe koondamine liidu ja riikide tasandil, et vähendada maksumaksja koormust;

Välismõõde

58.  peab tervitatavaks, et G8 ja G20 tasandil keskendutakse jälle maksuküsimustele, mis peaks tooma kaasa uued soovitused; palub, et komisjon esindaks liitu eesootavatel G20 kohtumistel ja ad hoc sümpoosionidel ühtse seisukohaga; palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõigist leidudest ja tagajärgedest, mida võivad põhjustada G20 riikide otsused äriühingute tulumaksu maksubaasi kahanemise ja agressiivse maksuplaneerimise tavade ning ebaseaduslike rahavoogude vastase võitluse kohta;

59.  palub liidul, G20 riikidel, OECD-l ja ÜRO-l tihendada koostööd, et edendada ülemaailmseid suuniseid, mis on kasulikud ka arenguriikidele;

60.  toetab ÜRO raames hästivarustatud ja piisavaid lisavahendeid omava ülemaailmse asutuse loomist selle tagamiseks, et kõik riigid saavad üleilmse maksupoliitika kujundamises ja reformimises osaleda võrdsetel alustel; kutsub ELi ja liikmesriike üles alustama tööd laiaulatusliku ülemaailmse maksualase tippkohtumise korraldamiseks ja võtma eesmärgiks sellise valitsustevahelise organi loomise;

61.  soovib, et rahvusvahelistel foorumitel lepitaks läbipaistvuse suurendamiseks kokku tegelike tulusaajate rangemas ja täpsemas määratluses;

62.  palub komisjonil ja liikmesriikidel analüüsida vajaduse korral riikide ja ELi tasandi maksupoliitika ülekanduvat mõju, et hinnata selle mõju arenguriikidele;

63.  juhib tähelepanu sellele, et raha ebaseaduslik väljavool on arenguriikide võla üks olulisimaid põhjuseid ning agressiivne maksuplaneerimine on vastuolus ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega;

64.  palub komisjonil lisada kaubandus- ja partnerluslepingutesse hea maksualase valitsemistava klauslid, milles käsitletakse eelkõige asjaomaste OECD soovituste (näiteks BEPS algatus) täitmist maksustamise valdkonnas ja millega tagatakse, et ettevõtjad või vahendajad ei saa kaubandus- ja partnerluslepinguid kuritarvitada maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks või ebaseaduslikust tegevusest saadud raha pesuks;

65.  palub, et OECD ja teised rahvusvahelised organid alustaksid tööd ulatusliku BEPS II-ga, mis peaks põhinema peamiselt miinimumstandarditel ja konkreetsetel rakendamisalastel eesmärkidel;

66.  rõhutab, et selleks, et ELi hääl kuuldavaks teha, tuleks parandada komisjoni ja rahapesuvastasesse töökonda kuuluvate liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist; rõhutab, et vaja on üksikasjalikke rakendamissuuniseid, eriti arenguriikidele, ning samuti on vaja jälgida uute kahjulike maksumeetmete arengut;

67.  nõuab sellega seoses parlamentaarse järelevalverühma loomist OECD tasandil, et jälgida ja kontrollida nimetatud algatuse loomist ja rakendamist;

68.  nõuab rahvusvaheliste maksuküsimuste alase struktuurse dialoogi alustamist Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel; soovitab nende küsimustega tegelemiseks luua ametlikud parlamentidevahelised foorumid ja kasutada ka õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raamistikku; julgustab ELi ja USAd tegema koostööd OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase projekti rakendamisel; märgib, et USA ja EL ei tee valitsustevahelise FATCA kokkuleppe raamistikus kuigi palju vastastikust koostööd; julgustab USAd ja ELi tegema vastastikkuse saavutamiseks FATCA kokkuleppe raames tõhustatud koostööd ja kutsub kõiki osapooli üles osalema aktiivselt selle rakendamises;

69.  tunneb heameelt ELi viie suurima liikmesriigi poolt 2016. aasta aprillis käivitatud katseprojekti üle, mis on seotud tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe automaatse vahetamisega maksuhaldurite vahel; nõuab asjaomaste riikide sõnastatud eesmärke korrates, et seda algatust laiendataks ja et see oleks aluseks teabevahetuse ülemaailmsele standardile sarnaselt olemasoleva finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse standardiga;

70.  nõuab järgmise sammuna tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe kättesaadavuse ja sellise teabe vahetamise tõhususe parandamise vallas sellise tegelike tulusaajate üleliidulise avaliku registri loomist, mis hõlmaks ühtlustatud standardeid tegelikke tulusaajaid käsitlevale infole juurdepääsu kohta ja kõiki vajalikke andmekaitsealaseid kaitsemeetmeid ning mis oleks aluseks vastavale ülemaailmsele algatusele; rõhutab sellega seoses selliste institutsioonide tähtsat rolli nagu OECD ja ÜRO;

71.  palub viia läbi teostatavusuuring ülemaailmse vararegistri loomise kohta, mis hõlmaks üksikisikute, ettevõtjate ja kõigi üksuste, näiteks usaldusfondide ja sihtasutuste kogu finantsvara ning milles sisalduv teave oleks maksuhalduritele täielikult kättesaadav, kuid milles sisalduva teabe konfidentsiaalsuse kaitseks oleks samal ajal võetud kõik asjakohased kaitsemeetmed;

72.  rõhutab, et OECD standardite rakendamise ja tegelike tulusaajate küsimuses on vaja ühist ja terviklikku ELi ja USA lähenemisviisi; rõhutab lisaks, et kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse tuleks lisada hea maksualase valitsemistava klausel, et tagada võrdsed tingimused, luua rohkem väärtust ühiskonnale tervikuna, võidelda maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu ning saavutada Atlandi-üleste partnerite juhtpositsioon heade valitsemistavade edendamisel maksuvaldkonnas;

Täiendavad soovitused

73.  kutsub kõigi liikmesriikide parlamente üles tegema koostööd, et tagada liikmesriikide maksusüsteemide nõuetekohane kontroll ja sidusus; nõuab, et riikide parlamendid jälgiksid selles küsimuses valvsalt oma valitsuse otsuseid ja võtaksid endale parlamentidevaheliste maksuküsimusi käsitlevate foorumite raames rohkem kohustusi;

74.  kutsub komisjoni üles uurima kõiki ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumeid, millele tema tähelepanu on juhitud, et kõik oleksid liidu seaduse ees võrdsed; kutsub komisjoni üles otsustama juhtudel, kus väidetavaid maksusoodustusi loetakse ebaseaduslikuks riigiabiks, tagasinõudmise kasuks; on mures väidete pärast, mille kohaselt teeb Luksemburg siduvaid eelotsuseid suuliselt, et hiilida mööda maksustamisalase halduskoostöö direktiivist tulenevast teabejagamiskohustusest; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ja selle kohta aru andma, et liikmesriigid ei asendaks pärast liidu õiguse täiendamist ühte kahjulikku tava teisega; kutsub komisjoni üles jälgima kõiki konkreetsete maksusoodustuste andmise tõttu tekkivaid turumoonutusi ja neist aru andma;

75.  juhib tähelepanu digitaalsete lahenduste potentsiaalile maksukogumise tõhustamisel – see aitaks koguda maksuandmeid otse ühistarbimise tehingutelt ja vähendaks liikmesriikide maksuhaldurite üldist töökoormust;

76.  võtab teadmiseks Panama paberite paljastused, mis tõid ilmsiks varifirmade süstemaatilise kasutamise nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt, et varjata maksustatavaid varasid ning korruptsioonist ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulu; tunneb heameelt Euroopa Parlamendi otsuse üle moodustada sellega tegelemiseks uurimiskomisjon ning jätkata tööd maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu probleemidega; rõhutab, et poliitiliselt on äärmiselt tähtis analüüsida kirjeldatud tavadega seotud maksuhaldurite ja ettevõtjate tegevust, et kaotada seaduselüngad;

77.  peab vajalikuks teha rohkem tööd, et pääseda ligi liikmesriikide, komisjoni ja käitumisjuhendi töörühma dokumentidele; kordab, et Euroopa Parlamendile juba kättesaadavaks tehtud dokumente tuleb täiendavalt analüüsida, et hinnata adekvaatselt edasiste poliitiliste meetmete ja algatuste vajadust; kutsub tulevast uurimiskomisjoni üles seda tööd jätkama ja tegutsema erikomisjonist erinevas vormis, tegutsedes pigem uurimiskomisjonina, nagu Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja eelarvekomisjon;

78.  kutsub nõukogu üles Euroopa Parlamendiga konsulteerimise menetlust täielikult ära kasutama, eriti ootama enne poliitilisele kokkuleppele jõudmist ära Euroopa Parlamendi arvamuse ja võtma seda arvesse;

79.  kohustub jätkama erikomisjoni alustatud tööd, kõrvaldama selle volituste täitmist raskendavad tõkked ning tagama antud soovituste nõuetekohased järelmeetmed; teeb oma pädevatele organitele ülesandeks leida selle saavutamiseks parim institutsiooniline viis;

80.  palub pädeval parlamendikomisjonil järgida käesolevaid soovitusi oma tulevases samateemalises seadusandlikus algatusraportis;

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO-le, G20 riikidele ja OECD-le.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0420. (2) Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1). (3) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ (liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1). (4) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. (5) EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. (6) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73. (7) Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis“ (COM(2016)0023). (8) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutavad maksustamise vältimise vastased eeskirjad (COM(2016)0026). (9) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (COM(2016)0025). (10) Komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovitus maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta (C(2016)0271). (11) Uuring agressiivse maksuplaneerimise struktuuride ja näitajate kohta, Euroopa Liit, 2016. (12) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 134. (13) EÜT C 2, 6.1.1998, lk 2. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0257. (15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457. (16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408. (17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0265. (18) SA.38375, Luksemburgi riigiabi Fiatile. (19) SA.38374, Madalmaade riigiabi Starbucksile. (20) Komisjoni 11. jaanuari 2016. aasta otsus (EL) 2016/1699 Belgia ülemäärase kasumi maksustamise korra kui riigiabi kohta, SA.37667 (2015/C) (ex 2015/NN) (teatavaks tehtud numbri C(2015)9837 all) (ELT L 260, 27.9.2016, lk 61). (21) http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/tax_fraud_evasion/a_huge_problem/index_en.htm, Euroopa Komisjon, 10. mai 2016. (22) BEPSi mõõtmine ja jälgimine, tegevus nr 11 – 2015. aasta lõpparuanne, maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPSi) käsitlev OECD/G20 projekt. (23) ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) 2015. aasta maailma investeerimisaruanne – rahvusvahelise investeerimisjuhtimise reformimine (World Investment Report 2015 - Reforming International Investment Governance, UNCTAD, 2015). (24) http://gabriel-zucman.eu/files/JohannesenZucman2014 (25) BIS 2016 – Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) rahvusvaheline asukohapõhine pangastatistika (26) http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/webdiaeia2016d2_en.pdf (27) http://ec.europa.eu/growth/smes/, Euroopa Komisjon, 10. mai 2016. (28) http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-1351_en.htm#_ftnref8 ja Egger, P., W. Eggert ja H. Winner (2010), „Saving Taxes through Foreign Plant Ownership“, Journal of International Economics 81: 99–108; Finke, K. (2013), Tax Avoidance of German Multinationals and Implications for Tax Revenue Evidence from a Propensity Score Matching Approach, mimeo. (29) https://polcms.secure.europarl.europa.eu/cmsdata/upload/a0cf64ee-8e0d-4b5f-b145-6ffbaa940e10/TheRoleFinancialSectorTaxPlanning_Draft_210316.pdf (30) OECD, 2008, „Study into the role of tax intermediaries“ („Maksuvahendajate rolli uurimine“); http://www.oecd.org/tax/administration/39882938.pdf (31) Komisjoni talitused on kinnitanud, et komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta ettepaneku (maksustamise vältimise vastase paketi kohta) artikkel 10 („Hübriidsed lahknevused“) põhineb vastastikuse tunnustamise lähenemisviisil, mille eesmärk on kaotada erinevused hübriidmajandusüksuste ja hübriidfinantsinstrumentide õiguslikus liigitamises, kuid see ei käsitle varade hübriidülekandmist, mis ei puuduta lahknevusi õiguslikus liigitamises. (32) OECD määratluse järgi on hübriidülekanne tehing, mida käsitletakse vara omandiõiguse ülekandmisena ühe riigi maksude eesmärgil, kuid mitte teise riigi maksude eesmärgil, kus seda üldiselt loetakse kollateraliseeritud laenukohustuseks. OECD, märts 2012, „Hybrid Mismatch Arrangements: Tax Policy and Compliance Issues“, http://www.oecd.org/.

OSALENUD ISIKUTE NIMEKIRI

(KOMISJONIDE KOOSOLEKUD, KOORDINATORID JA LÄHETUSED)

KOMISJONI KOOSOLEKUTELE KUTSUTUD

HARGMAISED ETTEVÕTJAD JA PANGAD

Lisa 2.1: Kutsutud hargmaiste ettevõtjate nimekiri

Lisa 2.2: Kutsutud pankade nimekiri

KÄITUMISJUHENDIGA SEOTUD DOKUMENDID

(1)  Avalikult kättesaadavate dokumentide ja allikate põhjal.