Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni albiinode tapmise kohta Tansaanias(1),

–  võttes arvesse albiinode inimõigustealase olukorraga tegeleva ÜRO sõltumatu eksperdi 18. jaanuari 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ELi 13. juuni 2015. aasta pressiteadet rahvusvahelise albinismist teadvustamise päeva kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni 69/170 rahvusvahelise albinismist teadvustamise päeva kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 5. novembri 2013. aasta resolutsiooni nr 263 albiinode ründamise ja diskrimineerimise ärahoidmise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni 23/13 albiinode ründamise ja diskrimineerimise kohta,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1992. aasta deklaratsiooni rahvus- või etniliste, usuliste või keeleliste vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Cotonou partnerluslepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et albinism on kaasasündinud tervisehäire ja et maailmas on umbes üks albiino iga 20 000 inimese kohta; arvestades, et see määr on palju kõrgem Sahara-tagustes riikides, kus Tansaaniasse, Malawisse ja Burundisse on koondunud suurim arv albiinosid;

B.  arvestades, et albiinod seisavad silmitsi äärmuslikuimate tagakiusamise vormide ja inimõiguste rikkumistega, mis ulatuvad laialdaselt levinud ühiskondlikust diskrimineerimisest, solvangutest ja avalikest teenustest väljajätmisest tapmiste, inimröövide, vägistamiste ja vigastamisteni; arvestades, et ainuüksi 2015. aastal andsid inimõiguste vaatlejad teada 25 Aafrika riigis toimunud 448 rünnakust albiinode vastu; arvestades, et suure tõenäosusega on need arvud alahinnatud, sest ametiasutused kas ei tegele niisuguste kuritegude süstemaatilise jälgimise ja registreerimisega või neil ei ole piisavat suutlikkust ja vahendeid põhjalike uurimiste läbiviimiseks;

C.  arvestades, et suurim oht ähvardab Aafrika albiinosid nende häirega seotud laialdaselt levinud eelarvamuste ja eksitavate veendumuste pärast, sealhulgas müüt, mille kohaselt on albiinodel maagilised võimed, mistõttu kuritegelikud jõugud ja inimkaubitsejad tapavad neid kehaosade pärast, mida usutakse toovat õnne, tervist ja jõukust; arvestades, et mitmes riigis on albiinode haudu lahti kaevatud ja nende kehaosi või luid varastatud;

D.  arvestades, et Malawis, kus elab hinnanguliselt 10 000 albiinot, on politsei andnud 2014. aasta novembrist saadik teada 69 rünnakust, millest 18 olid mõrvad; arvestades, et 2016. aasta aprillis tapeti neli inimest, sealhulgas kaheaastane laps, mistõttu ametiasutused kuulutasid albiinod „ohustatud liigiks“;

E.  arvestades, et Malawi president Peter Mutharika on hiljutised rünnakud avalikult hukka mõistnud;

F.  arvestades, et lisaks Malawile on albiinode ründamisest teada antud mitmes muus Ida-Aafrika riigis, eelkõige Tansaanias, Burundis, Keenias ja Mosambiigis;

G.  arvestades, et albiinod naised ja lapsed on eriti kaitsetud sotsiaalse tõrjutuse ees; arvestades, et albiinod naised langevad sageli seksuaalvägivalla ohvriks, sest laialdaselt levinud uskumuse kohaselt võib seksuaalvahekord albiino naisega ravida HIV/AIDSi, ja arvestades, et naisi, kes on sünnitanud albiinost lapsi, tõrjutakse ja diskrimineeritakse tööl; arvestades, et lapsed moodustavad suure osa rituaalsete rünnakute ohvreist ja neid ohustab mahajätmine; arvestades, et hirm rünnakute ees ei lase kooliealistel lastel kasutada nende õigust haridusele;

H.  arvestades, et Tansaania valitsus on võtnud tõsiseid ja käegakatsutavaid meetmeid, võitlemaks riigis nõidumise vastu, sealhulgas peatades posijate litsentse ja vahistades arvukalt hõimuravitsejaid; arvestades, et Tansaania president nimetas 2008. aastal ametisse esimese albiino parlamendiliikme ja 2015. aastal esimese albiino peaministri asetäitja;

I.  arvestades, et hoolimata kasvavast rahvusvahelisest nähtavusest ja uute õigusaktide vastuvõtmisest puudutatud riikides on siiski esitatud väga vähe süüdistusi ja mõistetud karistusi ning paljudes Aafrika riikides pannakse endiselt karistamatult toime piinamist;

J.  arvestades, et 1. märtsil 2016 lintšis vihane rahvajõuk ja pani põlema seitse väidetavat albiinokütti; arvestades, et Malawi politsei üleminspektor käskis politseiametnikel maha lasta kõik, kes tabatakse albiino röövimiselt;

K.  arvestades, et albiinode diskrimineerimise, tagakiusamise ja häbimärgistamise tõttu on sajad inimesed pidanud põgenema ja otsima varjupaika ajutistes rajatistes; arvestades, et see olukord on pannud albiinod väga ebakindlasse ja ebaturvalisse olukorda ning piiranud nende juurdepääsu peamistele teenustele, nagu tervishoid ja haridus, nende võimalusi töö saamisel ja osalemist ühiskonnas;

L.  arvestades, et selline diskrimineerimine võib tekitada eluaegse trauma ja psühhosotsiaalseid probleeme ning põhjustab albiino kogukonnas suuri kartusi ja hirmu; arvestades, et albiinodel on tavaliselt rohkem raskusi vajaliku ravi, sealhulgas nahavähi profülaktiliste ravimite saamisel;

M.  arvestades, et ÜRO nimetas 2015. aasta märtsis ametisse oma esimese albinismiga isikute inimõigustealase olukorraga tegeleva sõltumatu eksperdi ja kuulutas 13. juuni ametlikult rahvusvaheliseks albinismist teadvustamise päevaks;

N.  arvestades, et 2016. aasta juunis toetas ÜRO esimest piirkondlikku foorumit, mis käsitles albiinode kaitseks võetavaid meetmeid Aafrikas ja kus kehtestati konkreetsete, lihtsate ja tõhusate meetmete tegevuskava, et võidelda albiinode inimõiguste rikkumise vastu;

O.  arvestades, et EL on viinud läbi avalikke teavituskampaaniaid, et suurendada selles küsimuses teadlikkust, ja toetanud kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist ning kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamise alaseid jõupingutusi võitluses albiinode tapmise vastu;

1.  tuletab meelde, et albiinodel on samasugune õigus elada kui kõikidel teistel, ilma hirmu tundmata, nagu on sätestatud 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklites 2 ja 3;

2.  väljendab sügavat muret albiinode jätkuva ja ulatuslikult levinud diskrimineerimise ja tagakiusamise pärast Aafrikas, eelkõige pärast hiljutist vägivalla sagenemist Malawis; mõistab kindlalt hukka kõik albiinode tapmised, inimröövid, vigastamised ja muu ebainimliku ja alandava kohtlemise ning väljendab ohvrite perekondadele kaastunnet ja solidaarsust; mõistab samuti hukka igasuguse spekulatiivse kauplemise albiinode kehaosadega;

3.  taunib selliseid sündmusi ümbritsevat vaikust ja tegevusetust; tuletab meelde, et riigi esmane kohustus on kaitsta oma kodanikke, sealhulgas kaitsetuid rühmi, ja nõuab tungivalt, et Malawi valitsus ja kõigi probleemist puudutatud riikide ametiasutused võtaksid kõik vajalikud meetmed, et likvideerida albiinode vastase vägivalla ja diskrimineerimise kõik vormid ning kaitsta nende ja nende pereliikmete väärikust, inimõigusi ja heaolu;

4.  nõuab tungivalt, et Malawi ametiasutused teeksid karistamatusele lõpu ning taotleksid võimalikult kiiresti rahvusvahelist toetust sõltumatute ja tulemuslike uurimiste läbiviimiseks kõigi albiinode rünnakute puhul, millest on teada antud, et mõista nende toimepanijate üle õigust ja neid karistada;

5.  tunneb heameelt president Mutharika avalduse üle, milles ta mõistis rünnakud hukka ja palus julgeolekuametitel pakkuda albiinodele maksimaalset kaitset; hoiatab siiski olukorra halvenemise eest ning tuletab meelde, et viha ja vägivalla õhutamine ei tohi olla reaktsiooniks albiinode praegusele diskrimineerimisele; mõistab eelkõige hukka inimeste mis tahes katsed mõista omakohut;

6.  palub, et Malawi valitsus täidaks tõhusamalt albiinode ravi-, psühholoogilisi ja sotsiaalseid vajadusi, tagades neile kaasamispoliitika raames võrdse juurdepääsu tervishoiule ja haridusele;

7.  tunneb heameelt Malawi 2015. aasta märtsi riikliku reageerimise kava üle, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja sisejulgeolekut ning parandada inimõiguste jälgimist, õigusemõistmist ja õigusakte ning võimestada albiinosid; palub, et Malawi valitsus jõustaks viiepunktilise tegevuskava ning nõuab, et sellele projektile eraldataks rohkem rahalisi vahendeid;

8.  tunneb heameelt Tansaania valitsuse jõupingutuste üle, mida tehakse albiinode diskrimineerimise vastu võitlemiseks, ja valitsuse otsuse üle keelata hõimuravitsejate tegevus, et peatada albiinode tapmine, ja nendib siiski, et kohtusse on antud liiga vähe juhtumeid; palub seepärast, et Malawi valitsus muudaks kehtivaid seadusi nii, et neis kajastuks albiinode vastaste kuritegude raskus;

9.  usub, et rohkem jõupingutusi tuleks suunata võitlemisele sellise diskrimineerimise ja vägivalla algpõhjustega avalike teavituskampaaniate abil; rõhutab, et kohalikel ametiasutustel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on keskne osa albiinode õiguste edendamisel, elanikkonna teavitamisel ja harimisel ning albiinosid puudutavate müütide ja eelarvamuste purustamisel;

10.  tunneb muret eriliste probleemide pärast, mis esinevad albiinodel naistel ja lastel, keda ohustab rohkem vaesus, ebaturvalisus ja isolatsioon; on kindel, et kõigil ohvritel peaks olema juurdepääs nõuetekohasele ravile ja psühholoogilisele nõustamisele, ja et tuleks kehtestada asjakohane poliitika, hõlbustamaks ohvrite taasintegreerumist kogukonda;

11.  palub probleemist puudutatud riikide ametiasutustel kohustuda koostöös rahvusvaheliste ja piirkondlike partneritega võtma kõik vajalikud meetmed, et takistada ebaseaduslikku kaubandust albiinode kehaosadega ja selle vastu võidelda, vaadata uuesti läbi kahtluse all olevad hauaröövide juhtumid, jälgida selliste kehaosade nõudluse allikaid ja need tuvastada ning mõista nn albiinoküttide üle kohut;

12.  on arvamusel, et prokuröridele, uurijatele ja politseitöötajatele tuleks anda erikoolitust, mille eesmärk on pakkuda albiinosid puudutavate juhtumite lahendamiseks vajalikke teadmisi;

13.  toonitab, et albinismi vähene mõistmine ja napp tervisealane teave kipub albiinode tervislikku seisundit halvendama; toonitab vajadust tagada, et neil oleks juurdepääs tervishoiule, eelkõige maa- ja kõrvalistes piirkondades; on arvamusel, et tervishoiutöötajatele tuleks pakkuda albiinodega arvestamise koolitust;

14.  nõuab, et õpetajaid ja kooliadministratsioonide töötajaid koolitataks paremini albiinode küsimuses, ja et Malawi ametiasutused hõlbustaksid albiinode juurdepääsu haridusele ja haridusest osasaamist;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ÜRO inimõiguste nõukogu lõi 2015. aastal albiinode inimõigustealase olukorraga tegeleva sõltumatu eksperdi ametikoha ja käivitas seejärel esimese piirkondliku foorumi, mis käsitles albiinode kaitseks võetavaid meetmeid Aafrikas ja mis toimus 17.–19. juunil 2016 Dar es Salaamis;

16.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid dialoogi probleemist puudutatud riikidega, toetamaks tõhusalt nende jõupingutusi albiinode erivajadusi ja õigusi käsitleva poliitika kujundamisel mittediskrimineerimise ja sotsiaalse kaasatuse alusel, pakkudes vajalikku rahalist ja tehnilist abi;

17.  ergutab kõiki probleemist puudutatud riike jagama parimaid tavasid albiinode kaitse ja inimõiguste edendamise vallas;

18.  nõuab, et EL jälgiks tähelepanelikult albiinode inimõigustealast olukorda Aafrikas, eelkõige oma delegatsioonide järjepideva aruandluse ja järelmeetmete abil, ning jätkaks albiinode kaitse ja sotsiaalse integratsiooni märkimisväärse parandamise edendamist;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Malawi ja Tansaania valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidule ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 94.