Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bahreini kohta, eriti 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Bahreini kohta, eriti seoses Nabeel Rajabi juhtumiga(1) ja 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Bahreini ja Mohammed Ramadani juhtumi kohta(2),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. juuli 2016. aasta avaldust viimase aja sündmuste kohta Bahreinis,

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, sõnavabaduse ja ÜRO inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 31. mai 2016. aasta avaldust erakonna Al-Wefaq peasekretäri Ali Salmani süüdimõistmise kohta Bahreinis,

–  võttes arvesse arvamus- ja sõnavabaduse edendamise ja kaitsmisega tegeleva ÜRO eriraportööri David Kaye 1. juuni 2016. aasta avaldust opositsiooniliider šeik Ali Salmani süüdimõistmise kohta ning ÜRO peasekretäri pressiesindaja 16. juuni 2016. aasta avaldust ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 21. juuni 2016. aasta avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

–  võttes arvesse 2002. aasta veebruaris vastu võetud Bahreini põhiseadust, eriti selle 3. peatükki, Bahreini karistusseadustiku artiklit 364 ja Bahreini 1963. aasta kodakondsusseadust,

–  võttes arvesse Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) 2011. aasta novembri aruannet,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Bahrein on Euroopa Liidu oluline partner Pärsia lahe piirkonnas, sealhulgas poliitiliste ja majandussuhete, energeetika ja julgeoleku valdkonnas; arvestades, et partnerluse süvendamine on kummagi poole huvides, et tulla paremini toime tulevaste probleemidega;

B.  arvestades, et viimase kuu jooksul on Bahreini valitsus intensiivistanud inimõiguste kaitsjate ja poliitilise opositsiooni represseerimis- ja tagakiusamiskampaaniat; arvestades, et sõna- ja kogunemisvabadus on demokraatliku ja mitmeparteilise ühiskonna vältimatud alustalad; arvestades, et 2002. aastal vastu võetud Bahreini põhiseaduses on sätestatud põhivabadused, sealhulgas sõna- ja kogunemisvabadus;

C.  arvestades, et 13. juunil 2016 vahistas politsei uuesti tuntud inimõiguste kaitsja Nabeel Rajabi, süüdistades teda seoses 2015. aastal avaldatud Twitteri postitustega alusetute kuulujuttude levitamises sõja ajal ning ametivõimude solvamises, mille eest kokku võib määrata kuni 13 aasta pikkuse vanglakaristuse; arvestades, et aastatel 2012–2014 kandis Nabeel Rajab eelnevalt kaheaastast vanglakaristust seoses sõna- ja kogunemisvabaduse kasutamisega, ning arvestades, et ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühm tegi 2013. aastal otsuse, et teda peeti kinni meelevaldselt;

D.  arvestades, et pärast 15-päevast üksikvangistust halvenes Nabeel Rajabi tervis halbade kinnipidamistingimuste tagajärjel ja 27. juunil 2016 viidi ta haiglasse; arvestades, et 29. juunil 2016 viidi ta jätkuvatest terviseprobleemidest hoolimata tagasi vanglasse;

E.  arvestades, et Bahreini valitsus sundis Zainab Al-Khawaja uuesti vahistamise ja tähtajatu kinnipidamise ähvardusel pagendusse minema ning kehtestas reisikeelu Genfi ÜRO Inimõiguste Nõukogusse reisivale inimõiguste aktivistide rühmale;

F.  arvestades, et Mohammed Ramadani ja Husain Ali Moosat ähvardab endiselt eelseisva hukkamise oht;

G.  arvestades, et Bahreini ametivõimud jätkavad kodakondsuse äravõtmise kasutamist poliitilise allasurumise vahendina, mis kulmineerus vaimulik ajatolla šeik Isa Qassimi hiljutise kodakondsusest vabastamisega; arvestades, et Bahreini ametivõimud on võtnud kodakondsuse ära üle 300 kodanikult, sealhulgas inimõiguste kaitsjatelt, poliitikutelt, ajakirjanikelt ja kõrgematelt usutegelastelt, muutes enamiku neist kodakondsusetuteks, mis on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 15;

H.  arvestades, et 14. juunil 2016 peatasid Bahreini ametivõimud kuningriigi suurima poliitilise rühmituse Al-Wefaq National Islamic Society tegevuse, külmutasid selle varad, võtsid oma valdusse selle peakorteri ja esitasid kohtule taotluse erakond 2016. aasta juulis kiirendatud korras laiali saata;

I.  arvestades, et opositsioonierakonna Al-Wefaq juht šeik Ali Salman on viibinud alates 2015. aasta juulist ilma õiglase kohtumenetluseta vangistuses ning 2016. aasta mais tema karistust isegi pikendati apellatsiooniastmes neljalt aastalt üheksale; arvestades, et süüdistatava õiguste kaitse puudumine on Bahreini põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse otsene rikkumine; arvestades, et ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühm jõudis 2015. aasta septembris järeldusele, et tema kinnipidamine on meelevaldne;

1.  väljendab sügavat muret praegu toimuva inimõiguste kaitsjate, poliitilise opositsiooni ja kodanikuühiskonna represseerimiskampaania pärast ning demokraatlike põhiõiguste, eeskätt sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse, poliitilise pluralismi ning õigusriigi põhimõtete piiramise pärast Bahreinis; nõuab kõigi vägivallategude, ahistamise ja hirmutamise lõpetamist, sealhulgas kohtulikul tasemel, ning inimõiguste kaitsjate, poliitiliste vastaste, rahumeelsete meeleavaldajate ja kodanikuühiskonna osalejate tsensuuri lõpetamist ametivõimude ning julgeolekujõudude ja -teenistuste poolt;

2.  austab Bahreini suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ning ergutab dialoogi jätkumist Bahreini valitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel;

3.  nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks Nabeel Rajab ja teised inimõiguste kaitsjad, kes vangistati nende sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse õigustega seotud süüdistuste alusel, ning et loobutaks kõikidest nende vastu esitatud süüdistustest; kutsub ametivõime üles tagama Nabeel Rajabi kehalist ja vaimset puutumatust ning andma talle igasugust vajalikku arstiabi;

4.  mõistab hukka reisikeelu kehtestamise inimõiguste aktivistide delegatsioonile, kes pidi osalema Genfis toimuval ÜRO Inimõiguste Nõukogu 32. istungjärgul, ning nõuab, et valitsus selle reisikeelu tühistaks; rõhutab, et on lubamatu, et kodanikuühiskonna esindajaid ja meediat takistatakse osalemast rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning nõuab, et Bahreini ametivõimud austaksid Bahreini kodanikuühiskonna esindajate põhilisi inim- ja poliitilisi õigusi;

5.  tuletab Bahreini valitsusele meelde tema kohustust tagada kõigi kodanike julgeolek ja turvalisus, olenemata nende poliitilistest vaadetest, kuuluvusest või usutunnistusest; on veendunud, et pikaajalise stabiilsuse ja julgeoleku Bahreinis saab tagada üksnes tõeliselt pluralistliku ja mitmekesisust austava ühiskonna rajamisega ning nõuab sellega seoses praegu meelevaldselt Bahreini vanglates kinni peetavate šeik Ali Salmani ja teiste aktivistide vabastamist;

6.  on arvamusel, et õiguspäraseid ja rahumeelseid kaebusi peab olema võimalik vabalt väljendada; võtab murega teadmiseks õiguspärase poliitilise opositsiooni allasurumise Bahreini valitsuse poolt, sealhulgas šeik Ali Salmani karistuse pikendamise ning erakonna Al-Wefaq National Islamic Society tegevuse peatamise ja selle varade külmutamise; nõuab suuremaid põhivabadusi kõikide Bahreini kodanike jaoks; nõuab, et viivitamata lõpetataks riigis valitsevate erinevate poliitiliste arvamuste allasurumine ja nende juhtivate esindajate represseerimine sõltumata nende poliitilisest või usulisest kuulumisest;

7.  väljendab sügavat muret terrorismivastaste õigusaktide kuritarvitamise pärast Bahreinis ning eelkõige kodakondsuse äravõtmise kasutamise pärast poliitilise surve- ja karistusvahendina; kutsub Bahreini ametivõime tugevalt üles võtma tagasi oma otsust ajatolla šeik Issa Qassimilt kodakondsuse äravõtmise kohta, muutma riigi kodakondsusseadust ning andma Bahreini kodakondsuse tagasi isikutele, kellelt see ebaõiglaselt ära võeti, et järgida selles küsimuses rahvusvahelisi norme ja õigusakte;

8.  kutsub Bahreini ametivõime üles tagama 2002. aasta põhiseaduse täielikku rakendamist ning austama sellega tagatud inimõigusi ja põhivabadusi, nagu ka Bahreini poolt ratifitseeritud rahvusvahelisi inimõiguste norme ja õigusakte; nõuab eelkõige Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni, inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanismi ja riikliku inimõiguste asutuse esitatud soovituste tõhusat rakendamist, et inimõiguste olukorda saaks parandada;

9.  tuletab Bahreini ametivõimudele meelde, et piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikliga 15 on keelatud kasutada piinamise teel saadud tunnistusi tõendina mis tahes menetluse läbiviimisel; kutsub Bahreini ametivõime üles ratifitseerima piinamisvastase konventsiooni fakultatiivset protokolli;

10.  tunneb heameelt Bahreini osalemise üle rahvusvahelises Daeshi-vastases koalitsioonis;

11.  väljendab muret selle pärast, et Bahrein taastas surmanuhtluse, ning nõuab surmanuhtlusele moratooriumi taaskehtestamist;

12.  tunneb heameelt 2012. aasta Bahreini tööseaduses sätestatud töötajate kaitsemeetmete üle ning on seisukohal, et need võiksid olla Pärsia lahe koostöönõukogu teistele riikidele eeskujuks;

13.  avaldab Bahreinile tunnustust selle eest, et ta üldiselt austab oma kodanike ja välisriikide residentide õigust oma usku järgida; kutsub Bahreini ametivõime üles järgima riigi põhiseadust, milles sätestatakse, et kodanikke ei tohi nende õiguste ja kohustuste puhul nende usust lähtudes diskrimineerida, ning lõpetama šiiidi elanikkonna diskrimineerimist;

14.  võtab teadmiseks Bahreini valitsuse jätkuvad jõupingutused riigi karistusseadustiku ja õiguslike menetluste reformimisel ning ergutab valitsust seda protsessi jätkama; nõuab tungivalt, et Bahreini valitsus järgiks õigust õiglasele kohtumenetlusele reguleerivaid rahvusvahelisi norme; rõhutab Bahreinile antava toetuse ja eelkõige riigi kohtusüsteemi toetamise olulisust, et tagada selle vastavus rahvusvahelistele inimõigustealastele normidele; nõuab inimõiguste alase dialoogi tugevdamist ELi ja Bahreini vahel;

15.  kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkama visalt aru pärimist sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse ründamise pärast Bahreinis ja teistes Pärsia lahe koostöönõukogu riikides, kasutades selleks nii kahepoolset tasandit kui ka mitmepoolseid platvorme, näiteks 18.–19. juulil 2016 toimuvat ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ministrite kohtumist;

16.  mõistab hukka relva- ja tehnoloogiakaubanduse lepingud, mida kasutatakse inimõiguste rikkumiseks; nõuab pisargaasi ja politsei erivarustuse ekspordi keelustamist seniks, kuni on viidud läbi uurimine nende ebakohase kasutamise üle ning nende tegude toimepanijad on tuvastatud ja kohtu alla antud;

17.  soovitab tungivalt moodustada ELi ja Bahreini inimõiguste töörühma, kuid märgib, et ELi ja Bahreini vaheline inimõigustealane dialoog ei saa asendada kõikehõlmavat dialoogi valitsuse, opositsiooni ja kodanikuühiskonna vahel Bahreinis endas;

18.  ergutab Bahreini valitsust koostööle ÜRO eriraportööridega (eelkõige piinamise, kogunemisvabaduse, kohtunike ja juristide sõltumatuse ning inimõiguste kaitsjate küsimustes) ning esitama neile alalise kutse;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0279. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0044.