Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2058(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0232/2016

Esitatud tekstid :

A8-0232/2016

Arutelud :

PV 12/09/2016 - 18
CRE 12/09/2016 - 18

Hääletused :

PV 13/09/2016 - 4.15
CRE 13/09/2016 - 4.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0334

Vastuvõetud tekstid
PDF 226kWORD 68k
Teisipäev, 13. september 2016 - Strasbourg
ELi kütte- ja jahutusstrateegia
P8_TA(2016)0334A8-0232/2016

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon ELi kütte- ja jahutusstrateegia kohta (2016/2058(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mis sõlmiti 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“ (COM(2016)0051),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080),

–  võttes arvesse nõukogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta,

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(2),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni „Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0232/2016),

A.  arvestades, et ligi 50 % energia lõppnõudlusest ELis kulub küttele ja jahutusele, millest 80 % kasutatakse ära hoonetes; arvestades, et kütte- ja jahutussektor peaks peegeldama 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet (COP21); arvestades, et ELi energia- ja kliimaeesmärkidega kooskõlas olev kütte- ja jahutussektor peab hiljemalt 2050. aastaks põhinema täielikult taastuvatel energiaallikatel, mida on võimalik saavutada ainult energiatarbimist vähendades ning täielikult rakendades põhimõtet „energiatõhusus on meie tähtsaim kütus“;

B.  arvestades, et iga täiendav 1 % energiasäästu vähendab imporditava gaasi kogust 2,6 %(5);

C.  arvestades, et tuleks rohkem teha nii hoonete energianõudluse vähendamiseks kui ka olemasoleva nõudluse ümbersuunamiseks individuaalboilerites importfossiilkütuste põletamiselt säästlikumatele kütte- ja jahutusvariantidele kooskõlas ELi eesmärkidega 2050. aastaks;

D.  arvestades, et hooned esindavad kogu energia lõpptarbimises suurt osa ja arvestades, kui üliolulist rolli võivad suurem energiatõhusus hoonetes ja nõudlusreageeringuprogrammid etendada energianõudluse tasakaalustamisel ja maksimaalse nõudluse rahuldamisel, mis toob kaasa ülevõimsuse kärpimise ning tootmis-, käitamis- ja transpordikulude vähenemise;

E.  arvestades, et taastuvate energiaallikate osakaal on aeglaselt suurenenud (moodustades 2012. aastal primaarenergia tarnest 18 %, kuid sellel on kõikidel tasanditel suur potentsiaal ning taastuvate energiaallikate ja tagastatud energia osakaalu küttes ning jahutuses tuleks liikmesriikides veelgi suurendada;

F.  arvestades, et ELi kütte- ja jahutusturg on oma kohaliku laadi ning kaasatud erinevate tehnoloogiate ja ettevõtjate tõttu tugevalt killustunud; arvestades, et kohalik ja piirkondlik mõõde täidab tähtsat rolli õige kütte- ja jahutuspoliitika kindlaksmääramisel, kütte- ja jahutustaristu kavandamisel ja rajamisel ning tarbijate nõustamisel, et kõrvaldada takistused ning muuta küte ja jahutus tõhusamaks ja säästvamaks;

G.  arvestades, et biomass moodustab 89 % kogu ELi taastuvkütte tarbimisest ja 15 % kogu ELi küttetarbimisest ning et sellel on suur potentsiaal pakkuda veelgi märkimisväärseid ja kulutõhusaid lahendusi kasvavale küttenõudlusele;

H.  arvestades, et kütte ja jahutamise puhul on tegu hea näitega vajadusest tervikliku ja integreeritud süsteemipõhise lähenemisviisi järele energialahendustes, mis hõlmaks horisontaalset lähenemisviisi energiasüsteemi ülesehitusele ja majandusele laiemalt;

I.  arvestades, et kütteks ja jahutuseks kasutatavast primaarenergiast pärineb 75 % endiselt fossiilkütustest, mis on väga kõrge tase ja kujutab endast üht peamist takistust CO2-heite vähendamisele, kiirendades seega kliimamuutusi ja kahjustades oluliselt keskkonda; arvestades, et kütte- ja jahutussektor peaks panustama igakülgselt ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning et fossiilkütuste kasutamise eest toetuse maksmine tuleks järk-järgult lõpetada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldustega, võttes seejuures arvesse kohalikke tingimusi;

J.  arvestades, et tööstuslike ja muude kaubanduslike protsesside käigus toodetavast soojusenergiast, mis seejärel atmosfääri või vette heidetakse (selle asemel, et see kuidagi kasutusele võtta), piisaks arvestuslikult ELi kõigi elu- ja teenindushoonete küttevajaduste rahuldamiseks;

K.  arvestades, et hoonetesektorile langeb umbes 13 % kogu ELi CO2-heitest;

L.  arvestades, et edumeelse ja tõhusa kütte- või jahutussüsteemide kasutamisega hoonetes peab kaasnema põhjalik ühtlasel viisil tehtav soojusisolatsioon, millega vähendatakse energianõudlust ja tarbijakulusid ning aidatakse kaasa kütteostuvõimetuse leevendamisele ning kvaliteetsete kohalike töökohtade loomisele;

M.  arvestades, et põhjaliku ja integreeritud kütte- ja jahutusstrateegia väljakujundamise meetmed energialiidu raames pakuvad õige rakendamise korral nii ELi ettevõtjatele kui ka tarbijatele märkimisväärseid võimalusi seoses üldiste energiakulude vähendamisega tööstusele, konkurentsivõime edendamisega ning kulude kokkuhoiu võimaldamisega tarbijatele;

N.  arvestades, et ELi õigusraamistike ülesanne on rõhutada laiemaid eesmärke, kuid olulisem on saavutada tõelist edu kütte- ja jahutuse ümberkujundamisel osana laiemast energiasüsteemi uuendamisest;

O.  arvestades, et taastuvenergia, eelkõige elektri rolli optimeerimine üldises energiavõrgus, kasutades paremat integratsiooni kütte- ja jahutusrakenduste ja transpordiga, aitab kaasa energiasüsteemi CO2-heite vähendamisele, energiaimpordisõltuvuse vähendamisele, kodumajapidamiste energiaarvete kärpimisele ning ELi tööstuse konkurentsivõime suurendamisele;

P.  arvestades, et kõige tõhusam viis nende ühiste eesmärkide saavutamiseks on tugevdada ja toetada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste võimalusi kohaldada koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega täielikult integreeritud süsteemide põhist lähenemisviisi linnaplaneerimisele, taristuarendusele, hoonete ehitamisele ja renoveerimisele ning uutele tööstusarendustele, et maksimeerida ühendatavust, tõhusust ja muud vastastikust kasu;

Q.  arvestades, et hoonete energiatõhusus sõltub ka asjakohaste energiasüsteemide kasutamisest; arvestades, et energiatõhususe suurendamise põhimõtet ning energiatõhususe kui „esimese kütuse“ tunnustamise põhimõtet tuleb kütte- ja jahutussektoris jälgida;

R.  arvestades, et ambitsioonikad eesmärgid olemasolevate hoonete põhjalikuks renoveerimiseks looksid Euroopas miljoneid töökohti, eelkõige VKEdes, suurendaksid energiatõhusust ja etendaksid olulist rolli kütteks ja jahutuseks kasutatava energiatarbimise minimeerimise tagamisel;

S.  arvestades, et energiatõhusate, vähesaastavate ühiskondlike hoonete ja elumajade kavandamisel tuleb võtta arvesse arhitektuuri, linnaplaneerimist, küttevoogude nõudluse tihedust ja Euroopa kliimatsoonide ja ehitise liikide mitmekesisust;

T.  arvestades, et heitsoojuse ja kaugküttesüsteemide kasutamata potentsiaal on tohutu, arvestades et Euroopa üleliigse soojuse kogus ületab kõigi Euroopa hoonete kogusoojusvajaduse ning et 50 % kogu Euroopa soojusvajadusest on võimalik rahuldada kaugkütte abil;

U.  arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa elanikest elab piirkondades, eelkõige linnades, kus tihti ületatakse õhukvaliteedi norme;

V.  arvestades, et küte ja jahutus jäävad Euroopas ilmselt ka edaspidi suurima energianõudluse allikaks, millest valdav osa kaetakse maagaasi ja vedelgaasiga ning mille kasutust võiks optimeerida äärmiselt tõhusa energia salvestamisega; arvestades, et jätkuv toetumine fossiilkütustele on vastuolus ELi kliima- ja energiakohustuste ning CO2-heite vähendamise eesmärkidega;

W.  arvestades, et Euroopa eri kliimavööndites on aastas kütteks kasutatud energia kulu praegu väga erinev, sest Lõuna-Euroopa riikides on see keskmiselt 60–90 kWh/m2, kuid Kesk- ja Põhja-Euroopas 175–235 kWh/m2;

X.  arvestades, et tõhusate kütte- ja jahutuslahenduste rakendamisel on suur potentsiaal soodustada Euroopa tööstus- ja teenustesektori arengut, eelkõige taastuvenergiasektoris, ning suurema lisaväärtuse loomist äärepoolseimates ja maapiirkondades;

Y.  arvestades, et energiast on saanud sotsiaalne vara, millele tuleb tagada juurdepääs; arvestades aga, et mitte kõigi kodanike jaoks ei ole energia kättesaadav, sest Euroopas on see suureks probleemiks rohkem kui 25 miljonile inimesele;

Z.  arvestades, et energiatõhususe meetmete keskmes peaksid olema kõige kulutõhusamad viisid, kuidas parandada hoonete energiatõhusust küttevajaduse vähendamise ja/või hoonete ühendamise kaudu väga tõhusate alternatiividega;

AA.  arvestades, et üks suurimaid energiakulusid mõjutavaid tegureid on tarbijate vähene teadlikkus sellest, et küttesüsteemid ei ole tõhusad;

AB.  arvestades, et hea soojusisolatsiooniga kodud on kasulikud nii keskkonna kui ka kasutajate väiksemate energiakulude seisukohast;

AC.  arvestades, et 72 % ühepereelamute kütte- ja jahutusenergiast tarbitakse maapiirkondades ja keskmise asustusega piirkondades;

AD.  arvestades, et looduspõhised lahendused, näiteks hästi läbimõeldud haljastus ning murukatused ja -seinad, mis pakuvad hoonetele isolatsiooni ja varju, vähendades vajadust kütmise ja jahutamise järele, vähendavad energianõudlust;

AE.  arvestades, et 85 % hoonetes tarbitavast energiast kulub ruumide kütmisele ja vee soojendamisele ning 45 % küttele ja jahutusele kuluvast energiast ELis kasutatakse eluasemesektoris;

AF.  arvestades, et tööstusel on koostöös kohalike omavalitsustega oluline osa heitsoojus- ja heitjahutusenergia paremal kasutamisel;

AG.  arvestades, et keskmiselt 6 % eurooplaste tarbimiskulutustest läheb küttele ja jahutusele ning 11 % ei saa endale talvel lubada kodu piisavalt soojana hoidmist;

AH.  arvestades, et komisjoni strateegias ja liikmesriikide meetmetes on jahutussektorit siiski vaja põhjalikumalt analüüsida ja arvesse võtta;

AI.  arvestades, et on oluline soodustada uurimusi ajalooliste hoonete energiasäästuvõimaluste kohta, et muuta energiatõhusus võimaluse korral optimaalseks, tagades samas kultuuripärandi kaitse ja säilimise;

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“ üle, mis on esimene tähtis samm, et käsitleda kütmist ja jahutust Euroopa energiasektoris tervikuna ja määratakse kindlaks peamised tegevusvaldkonnad; kiidab täielikult heaks komisjoni ambitsioonika kava tunnistada elektri- ja küttesektori vahelist koostoimet ja seda ära kasutada, et saavutada tulemuslik sektor, mis suurendab energiajulgeolekut ja soodustab ELi kliima- ja energiaeesmärkide kulutõhusat saavutamist; palub komisjonil käsitleda kütte- ja jahutussektorit Euroopa energiaturu kujundamise osana;

2.  juhib tähelepanu sellele, et energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL), taastuvate energiaallikate direktiivi (2009/28/EÜ) ja hoonete energiatõhususe direktiivi (2010/31/EL) läbivaatamisel tuleb kehtestada konkreetsed kütte- ja jahutusenergia meetmed;

3.  on seisukohal, et kütte- ja jahutusstrateegias tuleb mõlemat vajadust ühtmoodi arvesse võtta, arvestades, et Euroopas on eri kliimavööndid ja energiakasutuse vajadus on seetõttu samuti erinev;

4.  rõhutab, et kütte- ja jahutusstrateegias peaksid esmatähtsal kohal olema säästvad ja kulutõhusad lahendused, mille abil on liikmesriikidel võimalik saavutada ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärgid; märgib, et liikmesriikide kütte- ja jahutussektorid erinevad üksteisest suuresti energiaallikate jaotuse, ilmastikutingimuste, hoonete energiatõhususe määra ja tööstuse osakaalu poolest ning rõhutab, et seetõttu tuleb tagada paindlikkus sobivate strateegialahenduste valimisel;

5.  nõuab, et riiklikul tasandil töötataks välja konkreetsed säästva kütte ja jahutuse strateegiad, mille puhul on erilist tähelepanu pööratud soojus- ja elektrienergia koostootmisele ning kaugküttele ja -jahutusele, mis põhinevad soovitatavalt taastuvatel energiaallikatel, nagu on sätestatud energiatõhususe direktiivi artiklis 14;

6.  märgib, et ELi kütte- ja jahutusstrateegia peamised prioriteedid on suur energiatõhusus, tõhus soojusisolatsioon ning taastuvate energiaallikate ja tagastatud soojuse kasutamine; on seepärast seisukohal, et energiatõhususe esmatähtsuse põhimõtet tuleb järgida, sest energiatõhusus pakub ühte suurimat ja kiireimat rahalist kasumit ning on tähtsaks osaks strateegias, mille abil saavutada tulemuslik üleminek ohutule, vastupidavale ja arukale kütte- ja jahutussüsteemile;

7.  märgib, et detsentraliseeritum ja paindlikum energiasüsteem, kus elektri- ja kütteallikad on paigutatud tarbimiskohale lähemale, võib soodustada detsentraliseeritud energiatoomist ja annab seega tarbijatele ja kogukondadele võimaluse energiaturul rohkem sekkuda, kontrollida oma energiakasutust ja hakata tarbimiskajas aktiivselt kaasa rääkima; on seisukohal, et mida lühem on primaarenergia teisteks energiavormideks ja soojusenergiaks muundamise ahel, seda suurem on kogu energiasüsteemi energiatõhusus; märgib peale selle, et selline käsitlus vähendab ülekande- ja jaotuskadusid, parandab energiataristu vastupidavust ning annab samas VKEdele kohaliku ettevõtluse võimalusi;

8.  rõhutab ühelt poolt ökodisaini ja energiamärgistuse õigusaktide ning teiselt poolt energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi vastastikust täiendavust kütte- ja jahutusenergia tarbimise vähendamisel; on seisukohal, et kodumasinad (pesumasinad, nõudepesumasinad jne) peaksid olema võimalikult energiatõhusad ja neid tuleks kavandada nii, et need saaksid paigaldatuna kasutada soojaveevarustust; on seepärast veendunud, et ökodisaini nõuded ja energiamärgise poliitikat tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja täiustada, et saavutada täiendav energiasääst ja suurendada uuenduslikumate toodete ja väiksemate energiakulude abil konkurentsivõimet;

9.  tuletab meelde, et küte ja jahutus moodustavad ELi energianõudlusest suurima osa; rõhutab, kui oluline on järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet praegu kättesaadavate taastuvate energiaallikate ning turu- ja riigipõhiste stiimulite vahel üleminekul vähese CO2-heitega ja kindlale energiavarustusele kütte- ja jahutussektoris;

10.  rõhutab vajadust kujundada üürnike ja korterelamute elanike jaoks soodne raamistik, et võimaldada ka neil isetootmisest, taastuvenergial põhinevast küttest ja jahutusest ning energiatõhususe meetmetest kasu saada, võideldes nii probleemidega, mis tulenevad lahknevatest stiimulitest ja mõnikord takistavatest üürieeskirjadest;

11.  rõhutab taastuvenergia tehnoloogiate, sealhulgas säästva biomassi kasutamise, aerotermilise energia, geotermilise ja päikeseenergia ning fotoelektriliste elementide ülitähtsat rolli koostoimes elektripatareidega, et soojendada vett ja tagada hoonete kütmine ja jahutus, koos soojuse salvestamise seadmetega, mida võib kasutada igapäevase või hooajalise tasakaalustamisega; kutsub liikmesriike üles pakkuma nende tehnoloogiate edendamiseks ja kasutuselevõtuks õigeid stiimuleid; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult kehtivaid energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiive, sealhulgas liginullenergiahoone nõudeid ja pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid, võttes arvesse vajadust tagada piisavad investeeringud hoonete moderniseerimiseks; palub komisjonil esitada kogu ELi hõlmav nägemus liginullenergiahoonete kohta 2050. aastaks;

12.  on seisukohal, et ELi energiajulgeolekut ümbritsevad küsimused puudutavad suures ulatuses kütte tarnekindlust; peab seepärast kütteallikate mitmekesistamist äärmiselt tähtsaks ning kutsub komisjoni üles uurima võimalusi taastuvatel energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate suurema kasutuselevõtu toetamiseks ja kiirendamiseks;

13.  on seisukohal, et energiatõhusa ja vähesaastava ehituse aluseks Euroopa eri kliimavööndites peaks olema küttega seotud loodusvarade kaardistamine ning sobivate arhitektuuriliste lahenduste, käitiste haldamise alaste parimate tavade ja linnaplaneerimise põhimõtete, sealhulgas linna tasandi võrgulahenduste, näiteks kaugkütte ja -jahutuse kasutamine tervete elu- ja ärirajoonide planeerimisel; rõhutab, et nõuetekohaselt isoleeritud hoone välispiiridel on suur soojuse salvestusvõime, mis toob kaasa märkimisväärse kütte- ja jahutussäästu;

14.  rõhutab, et energianõudlus hoonesektoris moodustab 40 % ELi energiatarbimisest ja kolmandiku maagaasi tarbimisest ning et seda oleks võimalik vähendada kolmveerandi võrra juhul, kui hooneid renoveeritaks kiiremini; rõhutab, et 85 % sellest energiatarbimisest kasutatakse kütmiseks ja sooja vee saamiseks ning et seetõttu jäävad vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide moderniseerimine, taastuvatest energiaallikatest saadud elektrienergia suurem kasutamine, jääksoojuse parem kasutamine tõhusate kaugküttesüsteemide abil ning hoonete põhjalik renoveerimine tugevama ja säästvama küttega varustamise saavutamisel põhilisteks viisideks; soovitab jätkata hoonete energiatõhususe standardite tõstmisega, võttes arvesse ja ergutades tehnilist innovatsiooni eelkõige isolatsiooni homogeensuse tagamisel; soovitab lisaks jätkuvalt toetada liginullenergiahoonete ehitamist;

15.  ergutab liikmesriike töötama välja pikaajalised kütte- ja jahutusstrateegiad, mis põhinevad terviklikul lähenemisviisil, ühtlustatud kaardistamisel ning energiatõhususe direktiivi artikli 14 järgsel hindamisel; rõhutab, et nimetatud strateegias tuleks määrata kindlaks esmatähtsad valdkonnad sekkumise jaoks ning võimaldada optimeeritud linnade energiaplaneerimist; nõuab, et komisjon aitaks liikmesriikidel seda ellu viia, töötades sel eesmärgil välja üldsuunised riiklike kütte- ja jahutusstrateegiate kohta;

16.  juhib tähelepanu hoonete renoveerimise ja soojustamise majanduslikule mõjule, mis toob sageli kaasa kuni 50 % madalamad kütte- ja jahutuskulud, ning kutsub komisjoni üles tagama piisavat kaasrahastamist algatuste jaoks, mille eesmärk on madala energiatõhususega sotsiaalkorterite ja kortermajade renoveerimine;

17.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle-töötada välja meetmete kogum kortermajade renoveerimise hõlbustamiseks; on seisukohal, et ka linnade energiaplaneerimise jaoks tuleks välja töötada ühtlustatud ja ulatuslik kogum, et kaardistada kohalik kütte- ja jahutusalane potentsiaal, optimeeritud ja integreeritud hoonete renoveerimine ning kütte ja jahutuse taristu arendamine;

18.  rõhutab, kui tähtis on arendada ELi kavu, mis tekitavad stiimuleid minna hoonete osas kaugemale õigusaktidest tulenevatest miinimumnõuetest, mis käsitlevad avalike hoonete, eluruumide ja sotsiaalelamute energiatõhusat renoveerimist ja keskkonnahoidlikke uusi hooneid;

19.  juhib tähelepanu kütte ja jahutuse kohalikule laadile ja potentsiaalile; kutsub kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi soodustama edasist soojusmajanduse moderniseerimist, renoveerides selleks olemasolevaid, madala soojus- ja jahutustõhususega ühiskondlikke hooneid või elumajasid; rõhutab sellega seoses selliste liikumiste nagu linnapeade pakti tähtsust, mis võimaldab teadmiste ja parimate tavade vahetust;

20.  rõhutab vajadust viia läbi kohaliku kütte- ja jahutuspotentsiaali kaardistamine kõikjal Euroopas, et linnadel oleks võimalik paremini tuvastada kohalikud saadaolevad ressursid ja nad saaksid seeläbi anda panuse ELi energiasõltumatuse suurendamisse, suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet kohalike ja mitte allhankeliste töökohtade loomise kaudu ning pakkuda tarbijatele puhast ja taskukohast energiat;

21.  kutsub kohalikke ametiasutusi üles hindama oma valdkonnas eksisteerivat kütte- ja jahutuspotentsiaali ning ka edasisi kütte- ja jahutamisvajadusi, võttes arvesse kohapeal kättesaadavate taastuvate energiaallikate, koostootmisel saadud soojusenergia ja kaugkütte mahu potentsiaali;

22.  usub, et väljaspool tsentraliseeritud kütte- ja jahutussüsteemidega piirkondi asuvate majapidamiste jaoks tuleks seada sisse atraktiivne rahastamissüsteem, et edendada uusi tehnoloogiaid, mis kasutavad majapidamiste kütmiseks taastuvaid energiaallikaid;

23.  kutsub kohalikke ametiasutusi üles suunama tähelepanu maal asuvatele hoonetele, mis on tavaliselt vanemad, vähem energiatõhusad, rohkem tervistkahjustavad ning pakuvad ebapiisavat soojustusmugavust;

24.  on seisukohal, et mida lühem on primaarenergia teisteks energiavormideks ja soojusenergiaks muundamise ahel, seda suurem on kogu energiasüsteemi energiatõhusus, ja, pidades silmas tugevalt erinevaid kliima- ja muid tingimusi liidus, kutsub komisjoni üles edendama tehnoloogiliselt neutraalseid vahendeid, mis võimaldaksid igal kogukonnal arendada välja kulutõhusaid lahendusi kütte- ja jahutusvaldkonna CO2-mahukuse vähendamiseks;

25.  märgib, et ELi õigusraamistike ülesanne on rõhutada laiemaid eesmärke, kuid olulisem on saavutada tõelist edu kütte ja jahutuse ümberkujundamisel osana laiemast energiasüsteemi uuendamisest;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi poliitikavahendid ja -võimalused ei ole veel piisavalt arenenud, et käivitada kütte- ja jahutussektoris muutusi, kasutada maksimaalselt ära võimalusi ning võtta kasutusele lahendused nõudluse vähendamiseks ja CO2-heite vähendamiseks sellises mahus ja tempos nagu vajalik;

27.  rõhutab kaugküttevõrkude tähtsust, mis on alternatiiviks rohkem reostavatele individuaalsetele küttesüsteemidele, pidades silmas, et see on äärmiselt tulemuslik ja kulutõhus vahend säästvama kütte ja jahutuse saavutamiseks, taastuvate energiaallikate, tagastatud soojuse ja jahutuse integreerimiseks ning väiksema elektritarbimise perioodidel taastuvallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi säilitamiseks, et pakkuda seeläbi võrgule paindlikkust; rõhutab vajadust integreerida suurem osa taastuvatest energiaallikatest, võttes arvesse, et üle 20 % kaugküttest ja -jahutusest juba toodetakse taastuvenergiast vastavalt energiatõhususe direktiivi artiklile 14, milles nõutakse koostootmise ja kaugkütte potentsiaali põhjalikke hindamisi; nõuab olemasolevate kaugküttesüsteemide moderniseerimist ja laiendamist, et minna üle ülitõhusale ja taastuvale alternatiivenergiale; ergutab liikmesriike kehtestama maksustamis- ja finantsmehhanisme, et ergutada kaugkütte ja -jahutuse kasutamist ning kõrvaldada õiguslikud tõkked;

28.  kutsub komisjoni üles hindama tõsiselt energiatõhususe direktiivi artikli 14 kohaselt ette nähtud liikmesriikide poolseid koostootmise ja kaugkütte potentsiaali põhjalikke hindamisi, et need kavad kajastaksid nende lahenduste tegelikku majanduslikku potentsiaali ning looksid kindla aluse ELi eesmärkidega kooskõlas olevatele meetmetele;

29.  rõhutab, et tihedalt asustatud linnastutes tuleb ebatõhusad ja jätkusuutmatud üksikud või kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid tingimata asendada järk-järgult tõhusate kaugkütte- või jahutussüsteemidega või neid tuleb tingimata moderniseerida uusimate kütte- või jahutustehnoloogiate abil, et minna üle ülitõhusatele koostootmisjaamadele ja taastuvale alternatiivenergiale;

30.  kutsub komisjoni üles pakkuma oma taastuvenergia direktiivi ja turukorralduse alastes algatustes välja meetmeid, mis aitavad luua tõhusamat ja paindlikumat energiasüsteemi, integreerides elektri-, kütte- ja jahutussüsteemid senisest suuremal määral;

31.  kutsub komisjoni üles looma ühtset Euroopa raamistikku, et edendada isetootmist ja pakkuda selle alast õiguskindlust, eelkõige ergutades ja toetades naabruskonna ühistuid, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid;

32.  nõuab hoonete kütteks ja jahutuseks vajaliku energianõudluse näitaja väljatöötamist liikmesriikide tasandil;

33.  nõuab strateegilist lähenemisviisi tööstuse kütte- ja jahutusnõudlusest tuleneva CO2-heite vähendamiseks, parandades protsesside tõhusust, asendades fossiilkütused säästvate energiaallikatega ja integreerides tööstuse ümbritsevasse soojusenergiakeskkonda;

34.  rõhutab energia- ja ressursivoogude koondamise tohutut potentsiaali primaarenergia kasutuse vähendamiseks, eelkõige tööstuskeskkondades, kus astmelise süsteemi kohaselt võib ühe protsessi ülemäärast soojust või külma kasutada uuesti teise protsessi juures, mis nõuab vähemäärmuslikke temperatuure, ja kui võimalik, siis hoonete kütteks ja jahutuseks kaugküttesüsteemide kaudu;

35.  võtab teadmiseks, et vähese energiatõhususega aegunud küttejaamad tuleks viivitamata asendada parimate võimalike alternatiividega, mis on täielikult kooskõlas ELi energia- ja kliimaeesmärkidega, näiteks keskkonnahoidlikumad koostootmisjaamad, mis kasutavad säästvaid kütuseid kooskõlas biomassi säästvuse kriteeriumitega;

36.  märgib, et küte ja jahutus on väga kohalik valdkond, kuna selle kättesaadavus ja taristu ning nõudlus kütte järele sõltuvad eelkõige kohalikest oludest;

37.  nõustub komisjoni küttestrateegias esitatud väitega, et elektri ja soojuse koostootmise majanduslikku potentsiaali ei kasutata praegu ära, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama veelgi suure tõhususega koostootmist ja kaugkütet kooskõlas komisjoni teatisega energialiidu olukorra kohta (COM(2015)0572);

38.  on seisukohal, et vaja on süsteemi tasandi lähenemisviisi jahutusele, sealhulgas hoonestatud keskkonna ja muude tegevusalade, nagu jahutuse puhul veonduses;

39.  leiab, et Euroopa mõõdukas kliimavööndis võivad teatavatel tingimustel oma paindlikkuse tõttu kujuneda väga oluliseks tõhusaid soojuspumpasid kasutavad küttesüsteemid, mida saab suvel kasutada ka jahutuseks; rõhutab, et hübriidküttesüsteem, mis toodab soojust kahest või enamast energiaallikast, saab soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütmise rolli suurenemist eelkõige olemasolevates hoonetes, kus neid saab piiratud renoveerimisvajadustega kasutusele võtta; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma soojuspumpade puhul piisavaid ühtlustatud arvutusmeetodeid ning jagama parimaid tavasid toetusmehhanismide kohta, et toetada tõhusaid, säästvaid ja vähese CO2-heitega lahendusi eri soojusvajadustele;

40.  ergutab komisjoni jälgima tähelepanelikult fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate ELi õigusaktide järgimist, et vähendada selliste gaaside atmosfääri paiskamist; palub komisjonil tagada, et alternatiivsete külmaainete kasutamine on ohutu, kulutõhus ja kooskõlas ELi muude eesmärkidega keskkonna, kliimamuutuste ja energiatõhususe valdkonnas;

41.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid uurima võimalusi kasutada geotermilise vee soojust või tööstuslikest protsessidest otse tagastatud energia soojust ja teistest madalama temperatuuriga soojusallikate, näiteks veealuste kaevanduste soojust, millega võib hiigelsuurte soojuspumpade abil kütta olemasolevate ja uute kaugküttevõrkude kaudu terveid linnasid, mitte ainult üksikuid hooneid, kui olemas on sobiv kaugküttetaristu või kui see välja ehitatakse;

42.  rõhutab selliste tehnoloogiate rolli, millega on võimalik vähendada nii soojusenergia nõudlust kui ka kasvuhoonegaaside heidet, näiteks väikese soojussisaldusega geotermilise energia, taastuvenergial põhineva kaugkütte ja -jahutuse, maagaasi või biometaani kasutavate väikesemahuliste kolmik- või koostootmisjaamade või nende kombinatsiooni kasutamine;

43.  on seisukohal, et soojuse salvestamise seadmed, mis kasutavad väljapool tarbimise tipptunde elektritakistust, (nt salvestades energiat soojusenergia vormis), mis parandab muutuva ressursiga taastuvate energiaallikate integreerimise abil elektriga varustamise kvaliteeti, võivad täita küttes väga tähtsat rolli ning aidata tasakaalustada võrku ning vähendada energiatootmist, -importi ja -hindu;

44.  on seisukohal, et heitsoojus- ja heitjahutusenergial, mis pärineb tööstusprotsessidest ning koostootmisest elektrienergia tootmisel tavaelektrijaamades ja rekuperatiivmeetodeid kasutavatest hästisoojustatud elumajadest ja mikrotootmisest, peaks olema küttes ja jahutuses senisest palju suurem roll; rõhutab, et tööstusliku heitsoojus- ja heitjahutusenergia ärakasutamist tuleb teadustöö arendamise tunnustada ja ergutada, sest see pakub investeerimise ja innovatsiooni jaoks suurepäraseid võimalusi; rõhutab, et tööstust ja lähedalasuvaid elu- või teenindushooneid tuleks ergutada tegema koostööd ning jagama oma energiatootmist ja -vajadusi;

45.  rõhutab, et kaugküttetaristu rahastamine riiklikest vahenditest või selle avaliku sektori omanduses olek ei tohiks tuua kaasa kulukat seotust suure CO2-heitega taristuga; kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles teostama järelevalvet kaugküttetaristule antava avaliku sektori rahalise toetuse üle, võttes arvesse ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaase 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 80–95 % ning tagada energiamajanduse sujuv üleminek;

46.  on seisukohal, et heitjahutusenergia tootmise, tarbimise ja uuesti kasutamise ühendamine toob keskkonnaalast ja majanduslikku kasu ning vähendab jahutamiseks vajaliku primaarenergia nõudlust;

47.  rõhutab, et jäätmetest energia tootmisel on kütmises jätkuvalt tähtis roll, kuna alternatiiviks on sageli prügilasse ladestamine ja fossiilkütuste kasutamine, ning tuletab meelde, et ringlussevõttu tuleb suurendada;

48.  kutsub liikmesriike üles kasutama õiguslikke ja majanduslikke vahendeid, et kiirendada järkjärgulist loobumist aegunud tahkekütusekatlatest, mille energiatõhusus on alla 80 %, ning asendada need võimaluse korral tõhusate ja säästvate kohaliku tasandi (nagu kaugküttesüsteemid) või mikrotasandi küttesüsteemidega (nagu geotermilisel ja päikeseenergial põhinevad süsteemid);

49.  juhib tähelepanu sellele, et arukate küttesüsteemide kasutuselevõtt võib aidata tarbijatel oma energiatarbimist paremini mõista ning ebatõhusad küttesüsteemid välja vahetada, edendades energiasäästu;

50.  tuletab komisjonile meelde, et 75 % olemasolevatest hoonetest Euroopas ei ole energiatõhusad ning et prognooside kohaselt on 90 % sellistest hoonetest 2050. aastal endiselt kasutuses; juhib seepärast tähelepanu pakilisele vajadusele näha ette selliste hoonete põhjalik renoveerimine;

51.  palub, et komisjon koostaks jääkidest energia tootmise programmi raames kava, millega edendada orgaaniliste jäätmete säästvat kasutamist kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega seotud kütteks ja jahutuseks ning nende võimalikku panust ära kasutada;

52.  rõhutab, et biogaas on kütte- ja jahutussüsteemide oluline säästev energiaallikas ja et seetõttu tuleb püstitada selge orgaaniliste jäätmete taaskasutuse sihteesmärk, et stimuleerida investeeringuid biojäätmete kogumisse ja käitlemisse;

53.  kutsub liikmesriike üles loobuma järk-järgult suurte heitkogustega aegunud katelde kasutamisest linnastute kütmiseks (need katlad paiskavad õhku mittetäielikust põlemisest tekkinud pürolüütilisi gaase, lämmastikoksiidi, tahma, tahkeid osakesi ja lendtuhka, mis konvektsiooniga laiali paiskub), ning edendama stiimulite abil säästvate, sealhulgas taastuvate alternatiivsete lahenduste kasutamist;

54.  palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et järkjärgult loobuda kütteõli ja kivisütt kasutavatest madala energiatõhususega ahjudest ja kateldest, mida praegu kasutatakse enam kui pooltes maapiirkondade hoonetes; on seisukohal, et energiat tuleks toota taastuvatest ja vähem CO2-heidet andvatest allikatest;

55.  rõhutab, et taastuvenergial põhinev kaugküte hoiab ära rohkem reostavate individuaalsete küttesüsteemide levimist, mis suurendavad elurajoonide õhureostust ja mida on palju raskem kontrollida kui laialt levinud kaugküttesüsteeme; rõhutab siiski, et taristud ja kliimatingimused on liidus erinevad ja et neid süsteeme tuleb nende tõhususe suurendamiseks sageli moderniseerida; nõuab seepärast, et analüüsitaks vajadust toetada kaugküttetaristuid, samuti maksustamise tavasid seoses taastuvate energiaallikate ja kaugküttega;

56.  leiab, et liikmesriigid peaksid võtma kiiresti meetmeid, et eemaldada järk-järgult kasutuselt madala temperatuuriga põletusseadmed tahkete kütuste ja orgaaniliste jäätmete põletamiseks, millest eraldub põlemise käigus atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke ühendeid; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid võimalust mööda soodustama vanade ja ebatõhusate puuküttega tulekollete kasutamisest loobumist tihedalt asustatud linnades ning hõlbustama nende asendamist kaasaegsete tõhusate, keskkonnasõbralike ja tervislike alternatiivsete lahendustega, kasutades samal ajal stiimuleid teadlikkuse suurendamiseks puude põletamisega seotud parimatest tavadest ja võimalikest terviseohtudest;

57.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaotama ökodisaini direktiivist ja keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivist tingitud õigusliku tühiku, mille tõttu ei võeta arvesse väljapoole nende direktiivide kohaldamisala jäävate alla 1 MW võimsusega rajatiste heitkoguseid;

58.  on seisukohal, et kuna vajadus jahutuse järele kasvab, tuleb seda küsimust täiendavalt kaaluda, mis hõlmaks kogu jahutusahela (tööstuses esinevast kõrgete temperatuuride mahajahutamise vajadusest kuni eluruumide jahutamise ja toiduainetetööstuse jahutusvajadusteni) ühtset käsitlust;

59.  märgib, et energiatõhususe ja küttelahenduste osas ratsionaalsete valikute tegemise eeltingimusena peavad kvaliteetsed andmed olema tarbijatele ja ametivõimudele kättesaadavad; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on laiendada digitaliseerimisest tulenevaid võimalusi kütte ja jahutuse valdkonda; palub komisjonil välja töötada taastuvenergial põhineva jahutuse mõiste ja arvutusmetoodika;

60.  on seisukohal, et veepõhistel soojusvahetitel võib olla tähtis roll jahutuses tööstuslikes protsessides, kui soojus juhitakse toodete ladustamiskohtade lähedal looduslikesse veekogudesse, mille temperatuur ei tõuse aasta jooksul üle 6 °C (vabajahutus);

61.  on seisukohal, et suure võimsusega statsionaarsed kütuseelemendid võivad lähitulevikus saada keskkonnasõbralikuks alternatiiviks tahkekütusena kasutatavale söele;

62.  on seisukohal, et elektrienergia gaaskütuseks muundamist ootab ees suur tulevik, kuna see võimaldab taastuvenergiat säilitada, üle kanda ning kohapealse ja kaugkütte saamiseks kasutada; märgib, et elektrienergia gaaskütuseks muundamine võimaldab, eriti linnastutes, taastuvenergia tõhusat kasutamist soojuse tootmiseks, tänu võimalusele kasutada juba olemasolevaid taristuid; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel edendada elektrienergia gaaskütuseks muundamise alaseid teadusuuringuid ja katseprojekte;

63.  on veendunud, et Euroopa Liidu innovatiivse kütte ja jahutuse strateegia nõuab ulatuslikke teadusuuringuid, et luua sel eesmärgil keskkonnasõbralikke seadmeid valmistav tööstus;

64.  rõhutab, kui kasulik on Euroopa tööstuse jaoks teadusuuringud ja tehnoloogiline innovatsioon, mis tugevdavad tema konkurentsipositsiooni ja ärilist elujõulisust ning aitavad kaasa ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele; toonitab sellega seoses vajadust laiendada energiatõhususel ning taastuvenergial põhinevatele kütte- ja jahutustehnoloogiatele suunatud teadus-, arendus- ja uuendustegevust, selleks et kärpida kulusid, tõsta süsteemi tulemuslikkust ning laiendada selliste tehnoloogiate kasutuselevõtmist ja energiasüsteemiga ühendamist; palub komisjonil teha valdkondlike sidusrühmadega koostööd taastuvenergial põhinevate kütte- ja jahutustehnoloogiate ajakohastatud tehnoloogiliste tegevuskavade toimivana hoidmiseks, et kooskõlastada, jälgida ja välja selgitada selliste kütte- ja jahutustehnoloogiate väljatöötamisel esinevaid puudujääke;

65.  on seisukohal, et pakilise vajaduse tõttu saavutada ELi küttesektori soojusmajanduse moderniseerimisel kiireid ja mõjusaid tulemusi, tuleks ELis keskenduda teadusuuringutele, mille eesmärk on praegu olemasolevate parimate tehnoloogiate ulatuslikum rakendamine;

66.  on seisukohal, et teadusuuringud raamprogrammi „Horisont 2020“ alusel peaksid hõlmama säästvaid lahendusi kütte ja jahutuse valdkonnas, jäätmepõhise kütte ja jahutuse tehnoloogiaid ning uute materjalide väljatöötamist, millel on maksimaalne soojusjuhtivus (soojusvahetid), minimaalne juhtivus – st maksimaalne soojustakistus (soojusisolatsioon) ning maksimaalne soojusakumulatsiooni määr (soojuse salvestamine);

67.  leiab, et raamprogrammi „Horisont 2020“ raames tuleks viia läbi teadusuuringuid, mis käsitlevad säästvaid ja tõhusaid kütte- ja jahutussüsteeme ning -materjale, näiteks väikesemahulisi lahendusi taastuvenergia tootmiseks ja salvestamiseks, kaugkütte- ja -jahutussüsteeme, soojus- ja elektrienergia koostootmist, isolatsioonimaterjale ja selliseid uuenduslikke materjale nagu struktuursed aknaklaasid, mis lasevad läbi suurel määral lühilainekiirgust (päikesevalgust), kuid minimaalselt pikklaine soojuskiirgust, mis muidu hoonete seest välja pääseks;

68.  rõhutab, et on vaja ulatuslikke teadusuuringuid innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks, et toota energiatõhusaid ning taastuvatel energiaallikatel põhinevaid seadmeid ning kütte- ja jahutussüsteeme;

69.  nõuab tehnoloogia neutraalsuse kaitsmisele ja kulutõhususele keskendunud olemasolevate õigusaktide läbivaatamist, et kindlustada, et need ei edendaks või seaks kahtluse alla mõnd tehnoloogiat rohkem kui teisi – kohapeal või hoone lähiümbruses (nt elumajade päikesepaneelidega) toodetud taastuvenergiat tuleks hoone energiatõhususe arvutamisel arvesse võtta, olenemata selle allikast;

70.  rõhutab sellega seoses, kui oluline on ühendada kõige täiuslikumad tehnoloogiad näiteks koduautomaatika ja aruka küttekontrolli abil aruka energiajuhtimisega, eelkõige ühendatud maailmas, kus seadmed võivad kergesti kohaneda ilmastikutingimuste ja elektrihinnasignaalidega ning aidata kaasa võrgu stabiliseerimisele; palub komisjonil integreerida arukad tehnoloogiad paremini asjakohastesse energialiidu algatustesse, et tagada arukate seadmete, nutikodude ja arukate hoonete tõeline ühendatus arukate võrkude ja energiasüsteemiga; on seisukohal, et sellised lahendusi tuleb propageerida olemasolevate hoonete põhjaliku renoveerimise puhul, sest need aitavad tarbijal mõista paremini oma tarbimisharjumusi ning kohandada oma küttesüsteemi toimimist vastavalt;

71.  rõhutab, et ehitussektoris on suur potentsiaal energianõudluse ja CO2-heite vähendamiseks; rõhutab, et renoveeritud hoonete määra tõstmiseks tuleb teha rohkem pingutusi; märgib, et selle saavutamiseks on vaja atraktiivseid rahalisi stiimuleid, eri tasanditel väga asjatundlike ekspertide olemasolu ning heade tavade vahetamist ja edendamist;

72.  kutsub komisjoni üles tuvastama ja kõrvaldama takistused, mis ikka veel segavad energiatõhususe meetmete võtmist, eelkõige elamute renoveerimist leibkondade poolt, ja arendama välja tõelise energiatõhususe turu, et edendada kogemuste vahetamist ja kindlustada toodete ja lahenduste kättesaadavust kogu ELis eesmärgiga luua tõeliselt ühtne energiatõhusate toodete ja teenuste turg; toonitab, et suurt töökohtade loomise ja majanduskasv potentsiaali pakub lisaks selliste toodete ja teenuste esialgsele kasutuselevõtmisele ka nende järgnev hooldamine ning kütet ja jahutust ühendava energiasüsteemi käitamine;

73.  on veendunud, et tööstus vajab poliitikakujundajate selgeid märguandeid, et teha ELi energiaeesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid; rõhutab vajadust ambitsioonikate ja siduvate sihtmärkide ning õigusraamistiku järele, mis edendab innovatsiooni, tekitamata põhjendamatut halduskoormust, et edendada parimal viisil kulutõhusaid ja keskkonnahoidlikke kütte- ja jahutussüsteeme;

74.  on veendunud, et investeeringud hoonete energiatõhususse peaksid toimuma paralleelselt investeeringutega taastuvenergial põhinevasse küttesse ja jahutusse; on seisukohal, et hoonete energiatõhususe ning taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse vaheline sünergia pakub märkimisväärset võimalust liikuda vähese CO2-heitega majanduse poole; väljendab heameelt riikliku tasandi jõupingutuste üle liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks;

75.  soovitab töötada arhitektuurimälestiste renoveerimiseks-soojustamiseks välja individuaalsed süsteemid, mille puhul keskendutakse investeeringutele hoone väliskesta koos kontrolli- ja automaatikasüsteemide optimeerimisega ning tõhusa kütte ja jahutuse pakkumisele, kandes samal ajal hoolt selle eest, et ei rikuta nende hoonete ainulaadset arhitektuurilist stiili;

76.  märgib, et arukate hoonete arhitektuuri puhul tuleks kasutada terviklikku lähenemisviisi, et tagada soojus- ja jahutusmugavus hoonete kuju ja massi, ruumi kohandamise ja selliste parameetrite muutmise abil, nagu päevavalguse kogus ning ventilatsiooni ja taastumise intensiivsus, tagades samal ajal madalad jooksvad kulud;

77.  rõhutab standardsete soojusenergiaauditite ning tööstusisolatsiooniga seotud probleemide kulutõhusa lahendamise tähtsust energia säästmiseks ja heitkoguste vähendamiseks; juhib tähelepanu, et tööstuse energiakulu saaks vähendada investeeringutega olemasolevatesse ja end tõestanud säästvatesse tehnoloogiatesse;

78.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on tähtis vahend energiasüsteemi ajakohastamiseks; leiab, et vähese CO2-heitega majandusele ülemineku prioriteediga seotud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamise piirangud ei ole olnud tulemuslikud; on seisukohal, et 2020. aasta järgse programmitöö perioodi puhul tuleks sellele prioriteedile eraldatud eelarvevahendite osakaalu suurendada;

79.  rõhutab, kui tähtis on tagada nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis juurdepääs rahastamisele, et investeerida igasuguses suuruses projektidesse, mis on seotud kütte- ja jahutussektori moderniseerimisega, sealhulgas kaugkütte ja -jahutusega, asjaomase võrgutaristu uuendamisse, küttesüsteemide moderniseerimisse, sealhulgas üleminekusse taastuvatele energiaallikatele, ning renoveeritud hoonete määra suurendamisse; kutsub komisjoni sellega seoses üles arendama töökindlat innovatiivset ja pikaajalist finantsmehhanismi; rõhutab rolli, mida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja muud rakendatavad Euroopa fondid, näiteks Euroopa Investeerimispangast või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu rakendatavad fondid võiksid täita rahastamise ja tehnilise abi osas, tagades püsivate regulatiivsete tingimuste abil projektide ligitõmbavuse investorite jaoks, selle nimel eelkõige vähendades bürokraatiat ning nähes ette ratsionaalse taotlemis- ja heakskiitmismenetluse; palub komisjonil tugevdada 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil kehtivaid sätteid kütte ja jahutuse kohta kõikide asjassepuutuvate Euroopa fondide puhul ning kaotada piirangud, mis takistavad kohalikke omavalitsusi eraldamast kasulikke vahendeid avaliku sektori hoonete renoveerimiseks; toetab arukate hoonete aruka rahastamise algatust, millega edendatakse ehitussektoris energiatõhususe suuremat rakendamist koos taastuvate energiaallikatega; on veendunud, et hoonete ajakohastamist ja soojusisolatsiooni tuleks eelistada muudele meetmetele seoses juurdepääsuga rahastamisele, pidades silmas nende äärmiselt suurt potentsiaali töökohtade loomiseks;

80.  kordab vajadust kasutada struktuurifondide vahendeid laiema hoonete ja hoonete tehniliste süsteemide valiku renoveerimise rahastamiseks, eriti erasektori kinnisvaraomanikele suunatud sooduslaenude vormis, mis tooks kaasa palju kindlama suundumuse olemasolevate hoonete hädavajaliku renoveerimise poole, eriti ELi vähem arenenud piirkondades;

81.  rõhutab, et kütte- ja jahutussektori arengu stimuleerimiseks peaks komisjon täielikult kasutama määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 19 ette nähtud eeltingimusi ning tagama, et kehtivad ELi õigusaktid, mis sisaldavad olulisi kütte ja jahutusega seotud meetmeid, on nõuetekohaselt üle võetud ja rakendatud;

82.  on seisukohal, et riigiabi suunistes tuleks tõhusate tehnoloogiate puhul, mis on hädavajalikud kütte- ja jahutussektori CO2-heite vähendamiseks, ja eriti kogukonnapõhiste lahenduste puhul tuleks võtta arvesse vajadust piisava avaliku sektori toetuse järele;

83.  on seisukohal, et sellised algatused nagu Euroopa kohaliku energia abivahend (ELENA), arukad linnad ja kogukonnad ning linnapeade uus terviklik kliima- ja energiapakt võiksid toetada kohalikke ja piirkondlikke ettevõtjaid hoonete energiasüsteemide renoveerimisel;

84.  palub komisjonil tagada, et ELi eelarvet kasutatakse kooskõlas CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe eesmärkidega;

85.  palub liikmesriikidel võtta sihtotstarbelisi meetmeid ja seada tugevad stiimulid energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate laialdasemaks kasutamiseks väikese sissetulekuga ja haavatavate kodumajapidamiste poolt; palub komisjonil eraldada palju suurem osa ELi vahenditest haavatavatele ja kütteostuvõimetutele kodumajapidamistele mõeldud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate programmidele ning anda liikmesriikidele suunised konkreetsete kütteostuvõimetust käsitlevate meetmete kohta;

86.  on seisukohal, et kodanikele tuleks anda paremat teavet nende energiatarbimise ja võimaliku energiakokkuhoiu kohta, samuti säästu ja eeliste kohta, mida pakub küttesüsteemide uuendamine taastuvenergial põhinevateks süsteemideks, sealhulgas võimalus toota ja tarbida enda toodetud taastuvenergial põhinevat kütet ja jahutust;

87.  on seisukohal, et liikmesriigid peavad muu hulgas teabekampaaniate, ühtsete kontaktpunktide ja kollektiivsete ostuskeemide (mis aitavad tarbijatel ühineda madalamate hindadega ostude tegemiseks) ja üksikute projektide koondamise (mitme väiksema projekti koondamine ühte suurde klastrisse, et anda neile võimalus saada parema intressimääraga investeeringuid) abil tagama, et tarbijad on täielikult teadlikud säästvamate kütte- ja jahutussüsteemide ning suurema energiatõhususe tehnoloogilistest ja majanduslikest eelistest ning neil on neile juurdepääs. et võimaldada neil teha parimaid võimalikke valikuid seoses oma isikliku olukorraga ning saada kasu majandusliku, tervise ja elukvaliteediga seotud olukorra paranemisest; märgib, et kaugetes ja eraldatud piirkondades asuvad kodumajapidamised võivad vajada eritähelepanu ja ainulaadseid lahendusi; rõhutab tootvate tarbijate potentsiaali taastuvenergial põhinevat kütet ja jahutust pakkuvate energiasüsteemide loomisel; rõhutab, et tähtis on jätkata paigaldajate ja arhitektide harimist, koolitamist, sertifitseerimist ja kontrolli, pidades silmas, et nad on kodumajapidamistest tarbijate esimene kontaktpunkt;

88.  on seisukohal, et hoonete soojustingimusi ja nende kütmise (või jahutamise) viiside tõhusust hindavate ekspertide jätkuv koolitamine on äärmiselt oluline; on veendunud, et vaja on optimaalselt paigutatud teenindusrühmi, mis on lõppkasutajatele ligipääsetavad;

89.  rõhutab, et tähtis on anda tarbijatele vabadus valida erinevate tõhusate ja taastuvenergial põhinevate küttetehnoloogiate hulgast selline, mis kõige paremini vastab nende isiklikele küttevajadustele;

90.  rõhutab, et seepärast on vaja anda tarbijatele teabe ja stiimulite abil võimalus kiirendada oma vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide moderniseerimist, et saavutada suur energiatõhusus, mis on juba saavutatav olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas taastuvenergial põhinevate küttesüsteemide abil; juhib tähelepanu sellele, et tarbijad ei ole teadlikud oma praeguste küttesüsteemide ebatõhususest; kutsub komisjoni üles esitama hoonete energiatõhususe direktiivi eelseisva läbivaatamise raames ettepanekuid, et aidata suurendada teadlikkust olemasolevate kütte- ja jahutussüsteemide moderniseerimisest ning suurendada nende moderniseerimise määra, ning samuti kaaluda energiamärgistuse süsteemi kehtestamist paigaldatud küttesüsteemide jaoks;

91.  rõhutab, et tarbijatel võib olla säästva Euroopa kütte- ja jahutussüsteemi poole liikumises aktiivne roll; on seisukohal, et nn energiamärgistuse uued eeskirjad, mille puhul uute märgiste skaala on ettepoole vaatav ja võimaldab rõhutada erinevusi eri toodete energiatõhususes, võiks aidata tarbijatel teha energiasäästu osas informeeritumaid valikuid ja vähendada oma arveid;

92.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid konkreetsed strateegiad üha suurema kütteostuvõimetuse probleemi lahendamiseks, et aidata kõikidel tarbijatel ja eriti kõige haavatavamatel tarbijatel parandada oma elu-, kütte- ja jahutustingimusi individuaalselt või kollektiivselt, olenemata sellest, kas tegu on omanike või üürnikega;

93.  rõhutab vajadust saavutada kõrge energiasõltumatuse tase kohalike ressursside eelistamise abil;

94.  nõuab, et olemasolevate tööstuskontsernide heitsoojust kasutataks kodude kütmiseks;

95.  on seisukohal, et kütteostuvõimetuse vastu võitlemisel on kõige tähtsam vähendada üldiseid küttekulusid kodumajapidamiste jaoks, tagades energiatõhususe märkimisväärse kasvu energiatarbimise kolmes peamises etapis: muundamisel primaarenergiast kasulikuks energiaks, selle energia transportimisel ning eelkõige kasutamisel lõpptarbija poolt; palub seetõttu liikmesriikidel seada energiatõhususe meetmed ning ülemineku taastuvenergial põhinevale küttele ja jahutusele tõeliseks prioriteediks;

96.  peab oluliseks tagada, et osa energiatõhususe suurendamiseks eraldatud vahenditest eraldataks kütteostuvõimetute kodumajapidamiste või kõige mahajäänumates piirkondades elavate isikute olukorra parandamiseks, näiteks toetades nende investeeringuid energiatõhusamatesse kütte- ja jahutusseadmetesse;

97.  on veendunud, et liikmesriigid peaksid energiatõhususe direktiivi alusel koostama riiklikud hoonete renoveerimise kavad, et muuta hooned energiatõhusaks, muu hulgas pakkudes stiimuleid eraisikute omanduses olevate hoonete renoveerimiseks, ning et sellised kavad peaksid hõlmama konkreetseid meetmeid kõige haavatavamate rühmade jaoks, et aidata võidelda kütteostuvõimetuse vastu;

98.  palub komisjonil energiatõhususe direktiivi rakendades luua koolituse energiatõhususe auditeerimise ja kavandamise valdkonnas tegutsejatele ning aidata eraisikutel ja eriti kõige haavatavamatel rühmadel selliseid meetmeid ellu viia;

99.  toonitab, et suur osa Euroopa hoonetest praeguse seisuga raiskab energiat, kuna nende soojustus on ebakvaliteetne ning küttesüsteemid vanad ja ebatõhusad, kuid samal ajal puudutab kütteostuvõimetus ligi 11 % ELi elanikkonnast;

100.  palub, et komisjon, liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused arvestaksid võimalikke tulevasi gaasivarustuse kriise ning integreeriksid biogaasi tootmise sõnnikust täielikult ringmajandusse;

101.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0266.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.
(5) Euroopa Komisjoni 2014. aasta teatis „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku“ (COM(2014)0520).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika