Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2282(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0162/2016

Esitatud tekstid :

A8-0162/2016

Arutelud :

PV 12/09/2016 - 19
CRE 12/09/2016 - 19

Hääletused :

PV 13/09/2016 - 4.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0335

Vastuvõetud tekstid
PDF 250kWORD 91k
Teisipäev, 13. september 2016 - Strasbourg
VKEde konkurentsivõime suurendamine
P8_TA(2016)0335A8-0162/2016

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon VKEde konkurentsivõime suurendamise valdkondliku eesmärgi (ühissätete määruse artikli 9 lõige 3) elluviimise kohta (2015/2282(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 lõiget 3 VKEde konkurentsivõime suurendamise valdkondliku eesmärgi kohta,

–  võttes arvesse ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 37 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate rahastamisvahendite kohta,

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühises teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ellu viivaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid(1),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks(3),

–   võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate COSME programmi,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringut nr 381 VKEde, ressursitõhususe ja roheliste turgude kohta („SMEs, resource efficiency and green markets“) ja Eurobaromeetri kiiruuringut nr 394 avaliku sektori toetuse rolli kohta innovaatiliste toodete turustamises („The role of public support in the commercialisation of innovations“),

–  võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni VKEdele parema keskkonna loomise kohta Euroopas – väikeettevõtjate õigusakt(4),

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act““ (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse hartat, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras,

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga(5),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(6),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus(8),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust(9),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ (COM(2014)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juulil 2014 avaldatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet“ (COM(2011)0642),

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2011. aasta teatist „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest“ (COM(2011)0702),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele“ (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078),

–   võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames” (COM(2010)0553),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“(10),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0162/2016),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise põhiline vahend ELis ning selle eelarve kuni 2020. aastani on üle 350 miljardi euro; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikasse investeerimise tuntavad tulemused võivad aidata kujundada liikmesriikide piirkondade praegust ja tulevast majanduskasvu;

B.  arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on paljudes liikmesriikides suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, samuti pikaajaline ja noorte töötus ja sotsiaalne ebavõrdsus, ning et seetõttu võib VKEdel olla asjakohane ja oluline osa Euroopa majanduse taastumisel;

C.  arvestades, et ELis on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet (VKEd), mis moodustavad umbes 99 % kõigist ettevõtetest ning annavad tähtsa panuse majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, innovatsiooni ja kvaliteetsete töökohtade loomisse, pakkudes rohkem kui 100 miljonit töökohta, kaks igast kolmest erasektori töökohast, ja säilitades suurettevõtete omast kaks korda suurema tööhõive kasvu määra; arvestades, et ainult 13 % Euroopa VKEdest osaleb äritegevuses ja investeerimises ülemaailmsetel turgudel;

D.  arvestades, et ELi VKEd on väga mitmekesised ning nende seas on arvukalt kohaliku tasandi mikroettevõtteid, mis sageli tegutsevad traditsioonilistes sektorites, ning samuti leidub aina rohkem idufirmasid, kiiresti kasvavaid uuenduslikke ettevõtteid ja sotsiaalmajanduse ettevõtteid, mis keskenduvad konkreetsetele eesmärkidele ja rühmadele; arvestades, et nende ärimudelite probleemid on erinevad ja seetõttu erinevad ka nende nõudmised; arvestades, et liikmesriikide ja Euroopa õigusaktide lihtsustamine on otsustava tähtsusega, et hõlbustada VKEde juurdepääsu krediidile;

E.  arvestades, et VKEd suudavad väga hästi muutustega kohaneda ja tehnika arenguga sammu pidada;

F.  arvestades, et mikrokrediidil, mis on suunatud mikroettevõtjatele ja ebasoodsas olukorras isikutele, kes soovivad alustada tööd füüsilisest isikust ettevõtjana, on otsustav tähtsus traditsioonilistele pangandusteenustele juurdepääsu tõkete ületamisel, ja arvestades, et JASMINE (ühismeede mikrokrediidiga tegelevate asutuste toetamiseks Euroopas) ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund saavad pakkuda nõuetekohast toetust rahastamisele juurdepääsu parandamiseks, sh sotsiaalsete ettevõtete jaoks;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika programmiperioodil 2007–2013 toetati VKEsid 70 miljardi euro ulatuses, luues neis üle 263 000 töökoha, ning aidati VKEdel moderniseeruda, kasutades rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, suurendades oskuste omandamise võimalusi, võimaldades innovatsiooni ja tööviiside kaasajastamist;

H.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 toetab ühtekuuluvuspoliitika VKEsid veelgi rohkem, sest aastateks 2007–2013 ette nähtud toetust kahekordistatakse, nii et see ulatub 140 miljardi euroni;

I.  arvestades, et VKEde konkurentsivõime suurendamise valdkondlik eesmärk (valdkondlik eesmärk nr 3) on üks suurima üldisest rahastamisest saadava protsendimääraga valdkondlikest eesmärkidest (13,9 %) ning see on ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks väga tähtis;

J.  arvestades, et VKEd, kellel oleks õigus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saada, kuna nad tegutsevad konkurentsi tingimustes ja peavad toime tulema mitmesuguste piirangutega, sealhulgas rahavooga seotud piirangud, kannatavad eriti rängalt eeskirjade keerukuse ja pideva muutumise ning bürokraatia all, seda eelkõige halduskulude ja eraldatud summade ebaproportsionaalsuse ning rahastamistaotluste menetlemisele kuluva aja ja rahaliste vahendite ettemaksu vajaduse tõttu;

K.  arvestades, et valdkondliku kontsentreerumise kasutuselevõtmine 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel võimaldas koostada paremini investeerimisprioriteetidele keskendatud rakenduskavasid, et saada piisavalt vahendeid reaalsete tulemuste saavutamiseks;

L.  arvestades, et ühissätete määruse artiklites 14, 16 ja 29 sätestatud partnerluslepingud ja rakenduskavad on strateegilised vahendid investeeringute juhtimiseks liikmesriikides ja piirkondades;

M.  arvestades, et VKEd aitavad tagada, et tööstustoodang moodustaks 2020. aastaks vähemalt 20 % liikmesriikide SKPst;

N.  arvestades, et ainult väike osa Euroopa VKEdest on praegu suuteline leidma ja kasutama ära võimalusi, mida pakuvad rahvusvaheline kaubandus, kaubanduskokkulepped ja ülemaailmsed väärtusahelad, ning et ainult 13 % Euroopa VKEdest on viimase kolme aasta jooksul tegutsenud rahvusvahelisel tasandil väljaspool ELi;

O.  arvestades, et VKEde rahvusvahelisemaks muutumise protsess peaks põhinema ettevõtete sotsiaalsel vastutusel, inim- ja töötajate õiguste austamisel ning kõrgeimal võimalikul keskkonnakaitsel, et tagada õiglane konkurents ja kvaliteetsete töökohtade juurdekasv;

1.  märgib, et tänu valdkondlikule kontsentreerumisele on rakenduskavades paremini keskendutud piiratud arvule strateegilistele eesmärkidele, eelkõige majanduskasvu tugevdamisele ja VKEde, sealhulgas mikroettevõtjate võimalustele luua kvaliteetseid töökohti; leiab, et VKEd on Euroopa majanduse edasiviiv jõud ja ühtekuuluvuspoliitika edu võti, kuid sageli puutuvad nad oma suuruse tõttu kokku mitmesuguste probleemidega; soovitab seetõttu veelgi suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest VKEdele antavat toetust;

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse VKE-projektide lisaväärtust traditsiooniliste sektorite arendamisel ja uuendamisel, sest lisaks töökohtade loomisele aitab see ka kohaliku ja piirkondliku ettevõtluse eripära säilitada, järgides samas jätkusuutlikkuse põhimõtteid; rõhutab vajadust võtta ühtlasi arvesse selliste valdkondade konteksti ning mitte häirida õrna tasakaalu traditsiooniliste teadmistepõhiste tehnoloogiate ja innovatsiooni vahel; juhib tähelepanu sellele, et VKEd mängivad olulist rolli teenustesektoris, milles toimuvad digiteerimise tõttu märkimisväärsed muutused, ning on seetõttu seisukohal, et IKT-oskuste puudulikkuse probleemi käsitlemisel tuleks panna rohkem rõhku asjakohasele koolitamisele ja haridusele;

3.  rõhutab üldist vajadust mehhanismide järele, mis aitavad lihtsustada ärikeskkonda ning kiirendada õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga uute ettevõtete loomist, et toetada VKEde konkurentsivõimet ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ärakasutamist; rõhutab ka vajadust täita eeltingimused;

4.  palub komisjonil võtta eesmärgi nr 3 rakendamisel arvesse ringmajanduse paketi põhimõtteid, et toetada kestlikumat majanduskasvu ja luua VKEdes uusi kvaliteetseid töökohti, pöörates erilist tähelepanu keskkonnahoidlikele töökohtadele; on sellega seoses veendunud, et tähtis on jätkata VKEde keskkonnahoidliku konkurentsivõime edendamist, parandades juurdepääsu rahastamisele, andes rohkem teavet, lihtsustades õigusakte, vähendades halduskoormust, edendades e-ühtekuuluvust ja tugevdades keskkonnahoidlikku ettevõtluskultuuri; tõdeb, et ümbertootmist, parandamist, hooldamist, ringlussevõttu ja ökodisaini hõlmav keskkonnasäästlikum väärtusahel võiks luua paljudele VKEdele märkimisväärseid ärivõimalusi, eeldusel et majanduskäitumine muutub ning et seadusandlikud, institutsioonilised ja tehnilised tõkked kaotatakse või neid vähendatakse;

5.  tuletab meelde, et VKEde probleemid on samuti seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu kokkuhoiumeetmetest tuleneva nõudluse vähenemisega;

6.  ergutab liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi kaaluma rahastamisvahendite kasutamise võimalusi; rõhutab vajadust tagada selliste rahastamisvahendite ning VKEde rahaliseks toetamiseks ette nähtud VKEde algatusprogrammi kasutamisel läbipaistvus, vastutus ja kontroll; toonitab, et rahastamisvahendeid tuleks alati kasutada kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega ning et tuleks pakkuda asjakohast tehnilist ja haldustuge;

7.  nõuab laenuandmise lihtsustamist ja selle reguleerimise vähendamist, võttes arvesse mikroettevõtjate ja idufirmade ning nende tegevuspiirkondade eriomadusi; peab kahetsusväärseks, et investorid ja pangad on sageli tõrksad rahastama ettevõtteid idufirma või varajase laienemise etapis ning et paljudele VKEdele, eriti väikestele idufirmadele, on osutunud raskeks saavutada juurdepääsu välisrahastamisele; palub seetõttu komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel pöörata erilist tähelepanu laieneda soovivate mikroettevõtete ja idufirmade rahastamise kättesaadavuse parandamisele; juhib tähelepanu vajadusele võrdsustada VKEde rahastamise intressimäärad suuremate ettevõtete intressimääradega;

8.  leiab, et Euroopa väikeettevõtjad kalduvad rahastamisallikate valikul toetuma suuresti pankadele ja sageli ei ole nad täiesti teadlikud muude rahastamisallikate olemasolust ega oma rahastamisvõimalustest; märgib, et turgude killustumist arvesse võttes on komisjon välja pakkunud terve rea algatusi, nagu kapitaliturgude liit, mille eesmärk on mitmekesistada rahastamisallikaid, hõlbustada kapitali vaba liikumist ja parandada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige VKEde jaoks;

9.  juhib tähelepanu andmete puudumisele rahastamisvahenditega saavutatud tulemuste ja tagajärgede kohta ning üksnes kaudsele seosele kõnealuste rahastamisvahendite ning ELi üldiste eesmärkide ja prioriteetide vahel; kutsub komisjoni üles parandama veelgi tagastamatu abi andmist, selle asemel et edendada peamiselt rahastamisvahendite kasutamist;

10.  märgib, et programmitöö perioodil 2007–2013 tulenes vahendite ebapiisav ärakasutamine VKEde poolt mitmesugustest takistustest, nagu majanduskriisi mõjud, struktuurifondide keeruline haldamine ja halduskoormus ning VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele ja toetuskavade rakendamise keerulisus; hoiatab, et vahendite vähese ärakasutamise põhjustega tuleb tegeleda, et vältida samade probleemide kordumist programmitöö perioodil 2014–2020, ning tõdeb, et ülemäärase bürokraatia tõttu loobus osa VKEsid saadaoleva rahastamise taotlemisest; peab kahetsusväärseks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusust ja tegelikku mõju VKEdele käsitlevad senised uuringud on liiga üldised ja ebatäielikud, ning palub komisjonil koostöös liikmesriikidega seda teemat kiiresti hinnata ja hinnang parlamendile esitada; rõhutab, et ebapiisav haldussuutlikkus võib takistada valdkondliku eesmärgi nr 3 edukat ja õigeaegset saavutamist;

11.  võtab teadmiseks, et komisjon pöörab rohkem tähelepanu heale juhtimistavale ja kvaliteetsetele avalikele teenustele; tuletab meelde, et VKEde seisukohast on tähtis, et riigihangete korraldamine oleks läbipaistev, järjekindel ja uuenduslik; nõuab seetõttu tungivalt, et võimalikult suurel määral kõrvaldataks tõkked, mis takistavad VKEsid hankelepingutele kandideerimast, ning kaotataks ebavajalik halduskoormus, vältides uute nõuete kehtestamist liikmesriigi tasandil ja rakendades kehtiva õigusliku raamistiku sätteid eesmärgiga lahendada vaidlused riigihangete üle võimalikult kiiresti; tunneb heameelt direktiivi 2014/24/EL ja Euroopa ühtse hankedokumendi üle, mis peaksid märkimisväärselt halduskoormust vähendama, eelkõige VKEde jaoks; rõhutab vajadust jätkata vigade ja pettuste vastaste meetmete ranget kohaldamist, ilma et see suurendaks halduskoormust, ning lihtsustada haldusmenetlusi, et vigu vältida; palub hankijatel, kes soovivad korraldada koondhankeid, hoolitseda selle eest, et VKEsid ei jäetaks menetlusest kõrvale ainuüksi hanke kogumahu tõttu, sest suurematel hangetel võivad olla rangemad kriteeriumid;

12.  kutsub taas üles suurendama läbipaistvust ning kõigi asjaomaste piirkondlike ja kohalike asutuste, kodanikuühiskonna sidusrühmade, ettevõtete ja muude huvitatud osaliste osavõttu, eriti projektikonkursside nõuete määratlemises, et keskenduda paremini lõplike toetusesaajate vajadustele; rõhutab seetõttu, et partnerluspõhimõtet tuleb kohaldada ka partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamise, ettevalmistamise ja rakendamise etapis, nagu on ühissätete määruses ja partnerluse käitumisjuhendis põhjalikult kirjeldatud; on mures selle pärast, et palju VKEde organisatsioone liikmesriikides ei ole tegelikult kaasatud ja sageli neid ainult teavitatakse ilma piisava konsulteerimiseta; julgustab tulevikule orienteeritud, jätkusuutlikke ja ökoinnovatiivseid majandussektoreid esindavaid organisatsioone partnerluses osalema ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõnealuseid organisatsioone tugevdama, kasutades tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõigi ELi VKEdele suunatud investeerimisstrateegiate tõhusat kooskõlastamist ja järjekindlust; märgib, et sünergia tugevdamine struktuuri- ja investeerimisfondide ja muude VKEdele suunatud poliitikasuundade ning rahastamisvahendite vahel viib investeeringute mõju maksimumini; kiidab heaks kavatsuse lihtsustada struktuuri- ja investeerimisfondide juurdepääsetavust, võttes kasutusele nn kvaliteedimärgi projektide jaoks, mis hinnati kvaliteetseks, kuid mida programmi „Horisont 2020“ raames ei rahastata; nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostöös asjaomaste sotsiaalsete ja majanduslike sidusrühmadega looksid kas piirkondlikul tasandil ühtse kontaktpunkti, toetades seega juba olemasolevaid kontaktpunkte, või konsolideeritud platvormi mitmesuguste VKEdele suunatud ELi rahastamisvahendite ning projektide ettevalmistamise ja elluviimise haldustoe jaoks;

14.  rõhutab rolli, mida integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitav kohalik areng, makropiirkondlikud strateegiad ja Euroopa territoriaalne koostöö tervikuna võiksid täita valdkondliku eesmärgi nr 3 sihtide edukal elluviimisel, arvestades, et mõni projekt võib hõlmata piiriüleseid alasid, sh mitut piirkonda ja riiki, ning olla suuteline töötama välja asukohapõhiseid innovaatilisi tavasid;

15.  märgib, et komisjoni avaldatud esimese hinnangu kohaselt on VKEde toetuseks eraldatud summad eelmiste programmitöö perioodidega võrreldes oluliselt kasvanud; rõhutab, et struktuuri- ja investeerimisfondid ja eelkõige rakenduskavad, mille eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevust, võiksid aidata VKEdel suurendada oma suutlikkust esitada Euroopa Patendiametile patenditaotlusi, tagades elujõulised ja kasutajasõbralikud rahastamiskavad;

16.  peab kahetsusväärseks, et praegusel programmitöö perioodil esineb ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel viivitusi; juhib tähelepanu VKEde rahastamisvõimalustele juurdepääsu tagamise kiireloomulisusele ja sellele, et kuigi enamik rakenduskavasid on nüüd heaks kiidetud, on nende rakendamine alles väga varajases etapis; märgib, et viivitused põhjustavad ühtekuuluvuspoliitika elluviimises puudujääke, ja nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja meetmed selliste viivituste kiireks lõpetamiseks;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks ja ergutaks ühtekuuluvuspoliitika elluviimise kiirendamist ning eelkõige kestliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise potentsiaaliga projektide käivitamist, keskendudes ühtlasi maapiirkondades algatatavatele projektidele, mille eesmärk on luua uusi teenuseid ja vältida maapiirkondade elanikkonna vähenemist; palub komisjonil kõlblikkuskriteeriumide kindlaksmääramisel kaaluda lisandväärtust majanduslikus ja sotsiaalses mõttes ning projektide keskkonnamõju;

18.  rõhutab parlamendi rolli tulemustele suunatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamise järelevalves; kutsub komisjoni üles võimalikult varajases etapis kindlaks tegema ja vähendama takistusi, mis ei lase VKEdele ja mikroettevõtjatele mõeldud vahendeid tõhusalt kasutada, leidma võimalusi sünergia saavutamiseks struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning struktuuri- ja investeerimisfondide ja teiste VKEde jaoks oluliste fondide vahel ning andma konkreetseid tegutsemissoovitusi ja suuniseid selliste rahastamisvahendite edasiseks lihtsustamiseks ning nende kasutamise järelevalveks ja hindamiseks; märgib, et selles valdkonnas on üha rohkem raskusi, eriti äärepoolseimates piirkondades ja aladel, kus põhitaristu kehva kvaliteedi tõttu on vähe erainvesteeringuid;

19.  rõhutab, kui vajalik on struktureeritud dialoog Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi vahel selleks, et parandada ja lihtsustada VKEde juurdepääsu mitmekesistatud rahastamisallikatele;

20.  rõhutab, et peamised takistused, mis tõkestavad VKEde laialdast juurdepääsu struktuuri- ja investeerimisfondidele, on halduskoormus, abikavade suur hulk, eeskirjade ja menetluste keerulisus, rakendusaktide kehtestamise hilinemine ja ülemääraste nõuete kehtestamine; palub seetõttu kõrgetasemelisel lihtsustamise töörühmal esitada parema õigusloome strateegiat silmas pidades konkreetsed ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks ning VKEde jaoks struktuuri- ja investeerimisfondide haldamise menetluste lihtsustamiseks, pöörates erilist tähelepanu nõuetele, mis puudutavad auditeerimist, halduspaindlikkust, riski- ja vahehindamist, kontrollsüsteemi ning kooskõla konkurentsieeskirjade ja teiste ELi poliitikavaldkondadega; nõuab, et lihtsustamismeetmete puhul järgitaks selliseid Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ põhimõtteid nagu „ainult üks kord“ ja „kõigepealt mõtle väikestele“ ning et need loodaks ja rakendataks erinevatel tasanditel koostöös eri liiki VKEde esindajatega; palub kõrgetasemelisel töörühmal anda oma töö tulemustest pidevalt ülevaateid parlamendi regionaalarengukomisjonile ning kutsub komisjoni üles konsulteerima kõrgetasemelises töörühmas arutatavatel teemadel liikmesriikide esindajatega;

21.  palub komisjonil luua tingimused riiklikul ja piirkondlikul tasandil antava riigiabi jaoks, mis ei diskrimineeri VKEsid ja mis peaks olema kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika toetusega ettevõtetele, ning kasutada täiel määral ära abikavad, mis põhinevad üldise grupierandi määrusel, et vähendada haldusasutuste ja abisaajate halduskoormust ning suurendada struktuuri- ja investeerimisfondide kasutuselevõttu, selgitades seoseid VKEdele suunatud struktuuri- ja investeerimisfondide eeskirjade ja riigiabi eeskirjade vahel;

22.  palub komisjoni julgustada liikmesriike vahetama sellega seoses andmeid, teadmisi ja parimaid tavasid, tagades nõuetekohase aruandluse ja motiveerides neid toetama projekte, millel on suur töökohtade loomise potentsiaal;

23.  palub tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel leida püsiv lahendus regionaalpoliitikaga seotud maksete hilinemisele ja kohaldada nõuetekohaselt hilinenud maksmisega võitlemise direktiivi (2011/7/EL), tagamaks, et VKEd kui projektipartnerid maksete hilinemise tõttu ei loobuks käesoleval programmitöö perioodil toetusprogrammides ja projektides osalemast; juhib tähelepanu ka sellele, et kõnealuse direktiivi täpsem järgimine ning sealhulgas sellise nõude järgimine, et avaliku sektori asutused teeksid oma hangitavate toodete ja teenuste eest maksed 30 päeva jooksul, aitaks luua tingimusi VKEde stabiliseerumiseks ja kasvuks;

24.  rõhutab, et kuigi aruka spetsialiseerumise strateegiad ei ole ametlikult valdkondliku eesmärgi nr 3 eeltingimuseks, on need siiski tähtis vahend, mis aitab tagada uuenduslikkust ja valdkondlike eesmärkide kohandatavust, ning toonitab samas, et kõnealused strateegiad ei peaks olema suunatud ainult teadusel ja tehnoloogial põhinevale innovatsioonile, vaid ka innovatsioonile, mis ei põhine teadusel; palub komisjonil anda parlamendile aru VKEdele mõeldud aruka spetsialiseerumise strateegiate abil liikmesriikide ja/või piirkondlikul tasandil saavutatud tulemustest; toob esile iga üksiku piirkonna poolt vastu võetud aruka spetsialiseerumise strateegiate sidususe vastava piirkonna majandusega ning probleemi, mis puudutab aruka spetsialiseerumise elluviimist suurlinnadest väljaspool asuvatel aladel, kus võib puududa piisav tugitaristu; väljendab heameelt Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“ seotud eeltingimuste üle valdkondlikus eesmärgis nr 3 ning kutsub liikmesriike üles tegema vajalikke samme ja kiirendama Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“ sätestatud eesmärkide saavutamist; toetab Euroopa ettevõtluspiirkonna auhinda, mille eesmärk on selgitada välja ELi piirkonnad, millel on Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ kümmet põhimõtet rakendavad väljapaistvad, tulevikule suunatud ettevõtlusstrateegiad, ja neid piirkondi premeerida;

25.  palub korraldusasutustel võtta arvesse iga territooriumi omadusi ja konkreetseid pädevusi, keskendudes mahajäänud arengutaseme, väheneva elanikkonna ja suure töötuse määraga aladele, et edendada nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke majandussektoreid; kutsub komisjoni üles koostama spetsiaalseid programme, mis hõlmavad kõiki VKEdega seotud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu elemente; tuletab meelde soolist ebavõrdsust, mis tuvastati ka Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“, ning on mures naiste jätkuvalt vähese osalemise pärast ettevõtete loomises ja juhtimises; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama konkreetsete strateegiate kasutuselevõttu noorte ja naiste ettevõtluse toetamiseks rohelise majanduskasvu kontekstis, et ühitada majanduskasv, suurem tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja professionaalsuse kasv ning keskkonnahoidlikkus;

26.  palub komisjonil luua osalusplatvorm olemasolevate eelarvete piires VKEde projektitulemuste tutvustamiseks, kaasa arvatud näited Euroopa Regionaalarengu Fondi raames aastatel 2000–2006 ja 2007–2013 rakendatud headest tavadest;

27.  märgib, et komisjoni koostatud „Innovatsiooniteenuste arukas juhis“ rõhutab, kui tähtsad on avaliku toetuse strateegiad, mis on piirkondlikul tasandil välja töötatud sotsiaalsete ja majanduslike sidusrühmadega konsulteerides, selleks et tagada VKEdele soodne keskkond ja aidata neil säilitada konkurentsivõimelist positsiooni ülemaailmsetes väärtusahelates;

28.  rõhutab raskusi ja võimalusi, mida tekitab VKEdele kohandumine kliimakonverentsil COP21 hiljuti tehtud otsustega ja nende täitmine;

29.  on seisukohal, et VKEde tegevuse asjakohane toetamine ja soodustamine võib pakkuda uuenduslikke võimalusi pagulaste ja migrantide integreerimiseks;

30.  rõhutab, et kuivõrd VKEd on ELis peamised tööhõive allikad, tuleks ettevõtete loomist hõlbustada ettevõtlusoskuste edendamise abil ja ettevõtluse lisamise abil koolide õppekavadesse, nagu on välja toodud Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“, ning et eriti mikrokrediidi kavades on põhjapaneva tähtsusega asjakohane koolitus ja ettevõtluse toetamine ning eriväljaõpe, et valmistada noori ette keskkonnasäästlikuks majanduseks;

31.  palub komisjonil koostöös liikmesriikide ja korraldusasutustega ergutada sellise ökosüsteemi loomist, mis hõlmab ülikoole, teaduskeskusi, sotsiaalseid ja majanduslikke sidusrühmi ja avaliku sektori asutusi, et parandada ettevõtlusoskusi, ning julgustab korraldusasutusi kasutama kättesaadavaid rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud tehniliseks abiks, sealhulgas IKT uuenduslikuks kasutamiseks VKEdes; märgib sellega seoses, et valdkondliku eesmärgi nr 11 kohane tehniline abi peab tooma kasu kõigile ühissätete määruse partnerlust käsitlevas artiklis 5 osutatud partneritele; nõuab seetõttu, et valdkondliku eesmärgi nr 11 sätteid oleks võimalik kohaldada territoriaalsete VKEde organisatsioonide suhtes ja et neile oleks tagatud suutlikkuse suurendamise meetmed;

32.  rõhutab, et ainult ligikaudu 25 protsendil ELis asuvatest VKEdest on ELis eksporditegevusi ning et VKEde rahvusvahelisemaks muutumise protsess vajab tuge ka kohalikul tasandil; kutsub seetõttu komisjoni üles kasutama rohkem struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid, et aidata VKEdel kasutada pakutavaid võimalusi ja tulla toime rahvusvahelise kaubandusega kaasnevate raskustega ning toetada neid suurenenud rahvusvahelisest konkurentsist tulenevate kohanemiskulude ja negatiivsete mõjudega toimetulekul;

33.  palub komisjonil 2020. aasta järgseks perioodiks ühtekuuluvuspoliitikat ette valmistades suurendada VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks pakutavaid rahalisi vahendeid;

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0364.
(2) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0198.
(4) ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 1.
(5) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 7.
(6) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0002.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.
(9) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
(10) ELT C 218, 30.7.2013, lk 12.
(11) ELT C 415, 20.11.2014, lk 5.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika