Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 192, artikli 265 lõiget 5 ja artiklit 174,

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2015. aasta teatist seoses Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiaga (COM(2015)0366) ning sellele lisatud tegevuskava ja toetavat analüütilist dokumenti (SWD(2015)0147),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) („ühissätete määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(3),

–  võttes arvesse nõukogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldusi Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. oktoobri 2015. aasta arvamust komisjoni Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiat käsitleva teatise kohta(4),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. detsembri 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Alpide makropiirkondliku strateegia kohta(5),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas(6),

–  võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Alpide makropiirkondliku strateegia kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2014. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias“ (COM(2011)0017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsust 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse 25. ja 26. jaanuaril 2016. aastal Brdos (Sloveenia) toimunud Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia käivitamise konverentsi,

–  võttes arvesse 17. septembril 2014. aastal Innsbruckis toimunud ELi Alpi piirkonna strateegia sidusrühmade konverentsi,

–  võttes arvesse 1. ja 2. detsembril 2014. aastal Milanos toimunud Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia sidusrühmade konverentsi,

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 1996. aasta otsust 96/191/EÜ, mis käsitleb Alpide kaitse konventsiooni (Alpi konventsiooni) sõlmimist,

–  võttes arvesse komisjoni kokkuvõtvat aruannet Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia avaliku arutelu tulemustest,

–  võttes arvesse 18. oktoobril 2013. aastal Grenoble’is vastu võetud ELi Alpi piirkonna strateegia rakendamise poliitilises resolutsioonis sisalduvaid sidusrühmade seisukohti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös“,

–  võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2009. aasta valget raamatut pealkirjaga „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“ (COM(2009)0147),

–  võttes arvesse komisjoni innovatsiooniliidu 2015. aasta tulemustabelit,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013)0249),

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta juhenddokumenti koostoime võimaldamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale pealkirjaga „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0226/2016),

A.  arvestades, et igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks tuleb kogu ELis tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

B.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad on praegu kõige tähtsam vahend majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks; arvestades, et neid strateegiaid toetab kolme eituse põhimõte: ei uutele õigusaktidele, ei uuele rahastamisele ning ei uutele institutsioonidele;

C.  arvestades, et Alpide makropiirkondlik strateegia võib aidata peatada majanduslanguse suundumuse teadusuuringutesse, innovatsiooni ja ettevõtete toetamisse investeerimisega, võttes arvesse piirkonna ainulaadsust ja väärtust;

D.  arvestades, et makropiirkondlike strateegiate eesmärgiks peaks olema eri piirkondade ühiste eesmärkide parem saavutamine vabatahtliku ja koordineeritud lähenemise abil, mis ei hõlmaks täiendava reguleerimise loomist;

E.  arvestades, et kliimamuutused toimuvad Alpi piirkonnas kiiremini kui maailmas keskmiselt ja seetõttu põhjustavad need rohkem selliseid loodusõnnetusi nagu laviinid ja üleujutused;

F.  arvestades, et makropiirkondliku strateegiaga püütakse kindlaks teha ressursid ning kasutada ära piirkonna ühise arendamise potentsiaal;

G.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad on mitmetasandilise valitsemise mudel, milles kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke tasandeid esindavate sidusrühmade kaasamine on strateegiate edu jaoks väga tähtis; arvestades, et tuleb ergutada vastastikust koostööd eri makropiirkondade vahel, et parandada nende poliitikavaldkondade sidusust kooskõlas Euroopa eesmärkidega;

H.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad võivad olla abiks piiriüleste strateegiate ja rahvusvaheliste projektide väljatöötamisel, et luua koostöövõrgustikke, millest saaks kasu kogu piirkond;

I.  arvestades, et Alpi piirkonna piirkondlik identiteet ja kultuuripärand, täpsemalt rahvakultuur ja tavad väärivad erikaitset;

J.  arvestades, et Alpi ala piirkondade tugev alt üles lähenemisviis on viinud Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia väljaarendamiseni, mille eesmärk on tõhusalt lahendada kogu Alpi piirkonnas levinud probleeme;

K.  arvestades, et Alpi piirkonnal on oluline osa liikmesriikide majandusarengus ning see pakub arvukaid ökosüsteemi teenuseid sellega piirnevatele linna- ja linnalähedastele piirkondadele;

L.  arvestades, et Alpi piirkonna makrostrateegia mõjutab 80 miljonit inimest, kes elavad seitsme riigi (millest viis on ELi liikmesriigid (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, ja Sloveenia) ja kaks riiki väljastpoolt ELi (Liechtenstein ja Šveits)) 48 piirkonnas;

M.  arvestades, et ELi Alpi piirkonna strateegia peab ühitama keskkonnasäästlikkuse ja majandusarengu loodusliku keskkonnaga piirkonnas, mis on ka oluline turismisihtkoht;

N.  arvestades, et rahvastikukadu on mõne Alpi piirkonna peamine probleem ning enamik Alpi piirkonna elanikke ei saa elatuda üksnes alpiturismist, mis tähendab, et nad peavad arendama edasi põllumajandust, metsandust ning teisi keskkonnahoidlikke tööstuseid ja teenuseid;

O.  arvestades, et strateegiaga hõlmatud piirkondade vahelised erinevused on märkimisväärsed ja seetõttu on vaja kooskõlastada meetmeid ja sektoreid nii eri piirkondade vahel (horisontaalselt) kui ka iga piirkonna piires (vertikaalselt);

P.  arvestades, et Alpi piirkonnal on ainulaadne geograafiline ja looduslik eripära ning arvestades, et see piirkond kujutab endast tihedalt seotud makropiirkonda ja transiidiala, millel on oluline arengupotentsiaal; arvestades, et on vaja konkreetseid lahendusi probleemidele keskkonna, rahvastiku, transpordi, turismi, energia, hooajalisuse ja eri tegevustega seotuse valdkonnas ning et koordineeritud territoriaalne planeerimine võiks Alpi ja selle jalamil asuvatel aladel kaasa tuua paremaid territoriaalse ühtekuuluvuse tulemusi ning lisaväärtust;

Q.  arvestades, et Alpi piirkond on Euroopa veeallikas ja Alpid annavad piisavalt vett, et rahuldada suvel mägede jalamil asuvate alade vajadused kuni 90 % ulatuses; rõhutab, et vesi on oluline hüdroenergia, põllumajandusmaa niisutamise, säästva metsamajandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku säilitamise ning joogiveega varustamise jaoks; arvestades, et oluline on säilitada Alpides vee kvaliteet ja jõgede minimaalne vooluhulk ning leida õige tasakaal kohaliku elanikkonna huvide ja keskkonna vajaduste vahel;

R.  arvestades, et Alpi piirkonda läbivad mitmed piirid ja nende tõkete kõrvaldamine on eeltingimus selles piirkonnas koostöö tegemiseks, isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vabaks liikumiseks ning sellega seoses majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase koostoime tekitamiseks; arvestades, et Alpi piirkonna strateegia annab võimaluse piiriülese koostöö sisseseadmiseks, inimeste ja majandustegevuste ühendamiseks ja võrgustike loomiseks ning piiride ja nende loodavate tõkete kaotamiseks;

S.  arvestades, et komisjon rõhutab oma Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiat käsitlevas teatises vajadust vähendada Alpe läbiva transpordi mõju, et kaitsta Alpide looduskeskkonda, ning vajadust viia ellu strateegia kohaliku elanikkonna jaoks tervislikuma ja paremini hoitud elukeskkonna saavutamiseks;

T.  arvestades, et isikute vaba liikumine on põhiõigus ning eelkõige piirialadel majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonnaalase ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamise eeltingimus, et tagada tugev ja jätkusuutlik konkurentsivõime ning võrdne juurdepääs tööhõivele;

U.  arvestades, et Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia ala moodustavad selle keskel asuvad mägipiirkonnad ja Alpi jalamil asuvad alad, k.a suurlinnad, mis on üksteisega seotud tiheda koostoime ja funktsionaalsete suhetega, mis kõik mõjutab majandus-, sotsiaalset ja keskkonna arengut;

V.  arvestades, et kõnealune kaitsealuste ökosüsteemide ja teenustega piirkond võib luua aluse paljudele majandustegevusaladele, milles pannakse rõhku põllumajandusele, metsandusele, turismile ja energeetikale, võttes arvesse selle piirkonna kultuuri- ja looduspärandit;

W.  arvestades, et Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kui esimene mägipiirkonnaga seotud makropiirkondlik strateegia võib anda teistele ELi mägipiirkondadele eeskuju ja innustust;

X.  arvestades, et varasemad ELi makropiirkondlikud strateegiad on tõestanud seda liiki koostöökorra edu ning pakkunud kasulikke kogemusi uute makropiirkondlike strateegiate koostamiseks;

Üldkaalutlused ja juhtimine

1.  väljendab heameelt ELi Alpi piirkonna strateegiat käsitleva komisjoni teatise ning sellele lisatud tegevuskava üle; on seisukohal, et see on samm edasi piirkonna arendamises kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgiga; märgib, et strateegia ja tegevuskava võivad etendada olulist rolli kõnealuse piirkonna elanikkonna kahanemistendentsi ümberpööramiseks tehtavates jõupingutustes, eelkõige seoses noorte väljavooluga;

2.  toonitab väärt kogemusi, mis saadi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnalaseid huve tasakaalustava Alpi konventsiooni rakendamisel; palub, et osalevad riigid järgiksid saavutatud kokkuleppeid ning säilitaksid kindla pühendumuse Alpi piirkonna jätkusuutlikule arengule ja kaitsele;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pakuvad strateegia jaoks potentsiaalselt tähtsaid ressursse ning laia valikut vahendeid ja võimalusi; nõuab suuremat koostoimet, et edendada kooskõlastamist ja täiendavust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude strateegia seisukohtast tähtsate fondide ja vahendite, eelkõige programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, programmi LIFE, programmi COSME VKEde jaoks ja projekti Interreg Alpi piirkonna programmi ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahel, millega seoses peaks komisjon uurima spetsiaalsete projektikonkursside võimalikku lisaväärtust, millega keskendutakse Alpi piirkonna konkreetsetele probleemidele;

4.   palub, et komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ettevalmistamise, juhtimise ja rakendamise eest, rõhutaksid makropiirkondlike projektide ja meetmete olulisust; ootab suuremat koostegevust selliste ELi poliitikavaldkondade, programmide ja strateegiate koordineerimise abil, mis etendavad rolli Alpide piirkonnas, ja palub, et komisjon kontrolliks kõnealuste programmide tegelikku kohaldamist, et vältida kattumisi ning maksimeerida täiendavust ja lisaväärtust; kutsub komisjoni lisaks sellele üles tagama nii Euroopa Liidu kodanike kui ka liikmesriikide institutsioonide jaoks lihtsat juurdepääsu asjakohastele dokumentidele, et tagada järgitava menetluse täielik läbipaistvus;

5.  kordab, kui tähtis on kolme eituse põhimõte, sest makropiirkonnad on raamistikud, mis toetuvad koostööalgatuste lisaväärtusele ja ELi erinevate rahastamisvahendite koostoimele;

6.  kutsub liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja osalevaid piirkondi ühtlustama oma poliitikameetmeid ja asjakohaseid rahalisi vahendeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, integreerides võimaluse korral ELi Alpi piirkonna strateegia meetmed ja eesmärgid, kutsub ühtlasi kohandama oma vastuvõetud rakenduskavasid tagamaks, et ELi Alpi piirkonna strateegiaga hõlmatud projektid rakendatakse kiiresti ning et korraldusasutused võtavad rakenduskavasid rakendades (nt sihtotstarbeliste projektikonkursside, boonuspunktide või sihtotstarbelise eelarve kaudu) arvesse ELi Alpi piirkonna strateegia esmaseid eesmärke; nõuab makropiirondliku lähenemisviisi tugevdamist, pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgset reformi, ning rõhutab terviklike makropiirkondlike projektide ja meetmete tähtsust;

7.  kutsub Euroopa Investeerimispanka (EIP) uurima koostöös komisjoniga, kas oleks võimalik luua Alpi piirkonna investeerimisplatvorm, mis võimaldaks kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid; kutsub piirkonna jaoks looma projektide reservi, mis aitaks äratada investorite tähelepanu; sellega seoses ergutab komisjoni, Euroopa Investeerimispanka (EIP) ning osalevaid riike kasutama täielikult ära Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavad võimalused projektide rahastamiseks selles piirkonnas, et saavutada jätkusuutlik areng ja majanduskasv ning stimuleerida tööhõivet makropiirkondlikul tasandil;

8.   rõhutab vajadust asjakohaste ELi Alpi piirkonna strateegiat käsitlevate teabekampaaniate järele ning ergutab liikmesriike tagama, et strateegia on küllaldaselt nähtav ning selle eesmärkide ja tulemuste kohta antakse piisavalt teavet kõikidel tasanditel, sealhulgas piiriülesel ja rahvusvahelisel tasandil; nõuab kooskõlastamise ja parimate tavade vahetamise edendamist ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise puhul, eriti säästvate turismilahenduste loomise eesmärgil loodus- ja kultuuripärandi majandamise valdkonnas;

9.  nõuab makropiirkondlikul tasandil ELi Alpi piirkonna strateegia haldusorganite tugistruktuuri loomist koostöös ja kokkuleppel komisjoni, liikmesriikide ja piirkondadega; tunneb lisaks heameelt parlamendi esindatuse üle oma juhtorganites ning on veendunud, et parlament tuleks kaasata strateegia rakendamise järelevalvesse;

10.  kutsub komisjoni võtma aktiivset rolli ELi Alpi piirkonna strateegia rakendusetapis; on seisukohal, et ta peaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides ja ühisele haldamisele tuginedes koostöös liikmesriikide ja piirkondadega osalema strateegia projektide kavandamise ja elluviimise kõikides etappides, et tagada muu hulgas ametivõimudest, majandus- ja sotsiaalpartneritest ja kodanikuühiskonna esindavatest organisatsioonidest koosnevate kohalike ja piirkondlike sidusrühmade tõhus osalemine makropiirkonnaga seotud küsimustes ning nõuetekohane kooskõlastamine muude ELi toetatavate strateegiate ja rahastamiskokkulepetega;

11.  kutsub komisjoni objektiivsete kriteeriumide ja mõõdetavate näitajatega hindama ELi Alpi piirkonna strateegia rakendamist;

12.  toetab strateegilist planeerimist nii Alpi piirkonna linna- kui ka maapiirkondades, et järjepideva, koordineeritud ja integreeritud poliitika raamistikus edendada võrkude loomist ja ühiseid sihte (nt seoses taastuvenergia, heaolu, logistika ja ettevõtluse ning sotsiaalse innovatsiooniga); innustab jagama parimaid tavasid säästva turismi valdkonnas, näiteks piirkondade vahel ning teiste olemasolevate makropiirkondlike strateegiatega;

13.  toonitab, et otsustusprotsessi jaoks peab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes tegutsevad partnerluses kohaliku ja piirkondliku kodanikuühiskonnaga, olema juhtroll strateegia juhtorganites ning operatiiv-, tehnilistes ja rakendusorganites, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

14.  on seisukohal, et investeeringuid tuleks suunata sellele, et piirkonna kogu elanikkonnal oleks võrdne ja tulemuslik juurdepääs tervishoiule ning esmaabile ja kiirabiteenusele eelkõige maapiirkondades, et ennetada rahvaarvu vähenemist;

15.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant aruande ELi Alpi piirkonna strateegia rakendamise kohta, mis põhineks objektiivsetel kriteeriumitel ja mõõdetavatel näitajatel, et hinnata strateegia toimimist ja lisaväärtust majanduskasvu ja töökohtade loomise, ebavõrdsuse vähendamise ja säästva arengu osas;

16.  kutsub osalevaid riike jätkama oma jõupingutusi energiavarustuse allikate mitmekesistamiseks, võttes arvesse keskkonda; rõhutab vajadust säästvuse, konkurentsivõime ja moderniseerimise järgi seoses praeguse hüdroenergiataristuga, mis töötati välja väga varajases etapis, võttes samal ajal arvesse mõju, mida hüdroenergiataristu võib avaldada keskkonnale ja geoloogiale, ning edendades väikesi (mini-, mikro- ja piko-) hüdroenergiataristuid; rõhutab, et veeressursi integreeritud haldamine ja kaitse täidab Alpi piirkonna säästvas arengus esmatähtsat rolli ning seepärast peaks kohalikul elanikkonnal olema võimalik panustada hüdroenergiale ning kasutada selle loodavat lisaväärtust; kutsub osalevaid riike üles toetama hästitoimivate elektri taristuvõrkude loomist makropiirkonnas, et tagada seega energiavarustuse kindlus ning luua struktuurid piiriülese koostöö alaste parimate tavade vahetamiseks;

17.  rõhutab vajadust tugevdada täiendavalt sotsiaalset mõõdet, et tagada püüdlemine sellise kasvumudeli poole, millega saab kindlustada jätkusuutliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse kõigile, eelkõige piirialadel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on seada prioriteete ja võtta meetmeid igasuguse diskrimineerimise vastu;

18.   tuletab meelde, et avalike teenuste üldkättesaadavuse põhimõte tuleb tagada kogu ELi territooriumil, eriti hariduse, tervishoiu, sotsiaalteenuste ja liikuvuse valdkonnas, ning erilist tähelepanu tuleb pöörata puuetega isikute vajadustele; toonitab, et osalevad riigid peavad ergutama Alpi piirkonnas alternatiivseid ja innovaatilisi lahendusi avalike teenuste osutamisel, mis hõlmavad kohalikele ja piirkondlikele vajadustele kohandatud lahendusi; sellega seoses kutsub osalevaid riike üles looma stiimuleid avaliku ja erasektori partnerluste arendamiseks; tuletab siiski meelde kvaliteetsete avalike teenuste taskukohasuse ja kättesaadavuse põhimõtet kõikide jaoks;

19.   väljendab muret ökosüsteemide seisukorra halvenemise pärast ning looduskatastroofide ohu pärast teatavates Alpi piirkonna osades; rõhutab vajadust kohaldada igakülgselt looduskatastroofi riski juhtimise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiaid; rõhutab vajadust töötada välja ja rakendada ühiseid hädaolukorra lahendamise plaane piiriülese reostuse probleemiga tegelemiseks; nõuab ühise kiirreageerimisrühma loomist turismialade jaoks, mida mõjutavad sellised looduskatastroofid nagu mudalaviinid, maalihked ja üleujutused; sellega seoses viitab vajadusele edendada paremini ELi kodanikukaitse mehhanismi;

Töökohad, majanduskasv ja innovatsioon

20.  tunnistab, et Alpi piirkonnal on oma tohutute looduslike maastikega ning ökosüsteemide erakordse mitmekesisusega alates mägipiirkondadest kuni tasandikeni ja isegi Vahemere rannikuni oma keskkonnapärand, mida tuleb hoida, et tagada seeläbi inimeste ja looduse kooseksisteerimisel põhinev majanduspiirkond ja elupaik; rõhutab seepärast vajadust põllumajandustootmise ja muu majandustegevuse vahelise aktiivse koostoimelise koostöö järele piirkonnas asuvatel kaitsealadel (Natura 2000 kohad, rahvuspargid jne), et töötada välja integreeritud turismitooteid, ning vajadust säilitada ja kaitsta mägipiirkondade ainulaadset elupaika;

21.  toonitab võimalusi, mida strateegia pakub tööturu arenguks, kus esineb / võib täheldada suurt hulka mitmesugust piiriülest töölkäimist; on seisukohal, et töötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning uute töökohtade loomine rohelises majanduses peaksid olema osa Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia investeerimisprioriteetidest; rõhutab, et VKEd, mis sageli on pereettevõtted, nagu väikesed põllumajanduslikud pereettevõtted ja väikesed töötlemisettevõtted, on Alpi piirkonna põllumajanduses, turismis, kaubanduses, töönduses ja tootmistegevuses integreeritud ja säästval viisil keskse majandusliku tähtsusega, mistõttu need on Alpi piirkonna elu-, kultuuri- ja looduskeskkonna alustalad ning tööhõive tähtis allikas; toonitab vajadust Alpi piirkonna majandustegevuse ja tööhõivevõimaluste edasise mitmekesistamise järele;

22.  rõhutab vajadust seada esikohale investeerimine digitaaltaristusse ning seda, kui tähtis on tagada kiire ja tõhus juurdepääs kiirele internetiühendusele ning seeläbi digitaal- ja internetiteenustele, näiteks e-kaubandusele ning digitaalsete turustuskanalite ja kaugtöö kasutamisele ning muude võimaluste pakkumisele suurtest linnakeskustest kaugel eemal elavatele inimestele, edendades samal ajal alternatiive füüsiliselt ühest kohast teise sõitmisele;

23.  leiab, et innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutamine tähtsates majandusvaldkondades, mis on ajendatud aruka spetsialiseerumise strateegiatest ning mida rahastatakse olemasolevatest ELi rahastamisallikatest (nt ERF, ESF, COSME, „Horisont 2020“ või Erasmus+), võivad aidata luua kvaliteetseid töökohti strateegilistelt tähtsates sektorites, näiteks bioteaduste, biomajanduse, energeetika, mahetoodete, uute materjalide või e-teenuste valdkonnas; tuletab meelde, kui tähtis on tagada VKEdele tugev toetamine, mis võib aidata pöörata ümber Alpi piirkonna osadel aladel ja territooriumitel täheldatav rahvastikukao suundumus;

24.  kutsub liikmesriikide ja Alpi piirkonnas asuvate piirkondade pädevaid asutusi pidama Euroopa Komisjoniga dialoogi, et kaaluda, kas järgmisel programmitöö perioodil oleks ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võimalik ellu viia ühisprogrammi, millega toetada Alpi piirkonna teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tegevuse integreerimist Euroopa väärtusahelatesse, mis on ühtlustatud aruka spetsialiseerumise strateegiatega;

25.  julgustab klastrite loomist ja koostööd avaliku ja erasektori ettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste ning muude asjaomaste sidusrühmade vahel eesmärgiga edendada innovatsiooni ja muuta võimalikuks kasu saamine Alpi piirkonna ja lähedaste piirkondade koostoimest; leiab, et kavandatud tegevused peaksid tuginema riiklikel ja piirkondlikel aruka piirkondliku spetsialiseerumise innovatsioonistrateegiatel, et tagada tõhusamad ja mõjusamad investeeringud;

26.  tunnistab, kui oluline on arendada ELi Alpi piirkonna strateegia puhul projekte ühenduste ja institutsioonide ning kultuuri- ja loomesektori mikroettevõtjate ja VKEde jaoks, pidades silmas nende tähtsust investeeringute, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive seisukohast, aga ka nende tähtsat rolli kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel;

27.  rõhutab, et Alpide makropiirkondlik strateegia peaks mitte ainult pakkuma võimalusi traditsioonilise majandustegevuse vormide, näiteks põllumajanduse ja metsanduse ning käsitööndusliku majandustegevuse säilitamiseks, toetamiseks ja vajaduse korral kohandamiseks, vaid ka soodustama näiteks algatuse InnovFin kaudu innovatsiooni ja uusi algatusi selles valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleb pakkuda hõlpsamat juurdepääsu toetusele ja rahastamisele, pidades meeles nende rolli töökohtade loomisel;

28.  rõhutab, et turismi edasise arengu tagamiseks piirkonnas laiemalt on vaja osalevate piirkondade koostööd, eelkõige piiriülest koostööd; ergutab looma olemasoleval loodus- ja kultuuripärandil, jätkusuutlikkusel ja innovatsioonil põhinevaid turismistrateegiaid; rõhutab Alpi piirkonna eri traditsioonide ja kommete sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõõtmeid, mida tuleks edendada ja säilitada kogu nende mitmekesisuses;

29.  märgib, et röövlindude ja -loomade majandamist ja reintroduktsiooni Alpi piirkonnas viiakse ellu riiklikul ja kohalikul tasandil, kuid need liigid ei tunnista halduspiire, ning et ränne on piiriülene nähtus; nõuab selle reintroduktsiooniga seonduvate kokkupõrgete vältimiseks, et liikmesriigid parandaksid teabevahetuse abil erinevate ametiasutuste vahelist kooskõlastamist ning et vahetataks parimaid tavasid, et parandada põllumajandus- ja karjaloomade majandamist ja kaitset Alpi strateegia osana ja seoses Alpi konventsiooni suurkiskjate, looduslike kabiloomade ja ühiskonna platvormiga;

30.  toetab turismi pakkumise mitmekesistamist uute, piirkondlike oludega kohandatud ja piirkondlikke ressursse kasutavate turismivõimaluste abil, nagu teemapargid ja marsruudid turistide jaoks, toidu- ja veiniturism ning kultuuri-, tervise-, hariduse- ja sporditurism, et pikendada turismihooaega, vähendades samal ajal survet taristule ning saavutades aastaringse tööhõive turismitsüklis, samuti agroturism, et meelitada külastajaid harrastama maaelu ja elusloodusega seotud tegevusi peavoolust väljaspool asuvates hotellides, ning turismisihtkohtade konkurentsivõime ja säästvuse edendamist; toetab selliste uute turismitegevuste edendamist, mis kohanevad paremini kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega; rõhutab ühtlasi vajadust toetada ja tugevdada mägipäästeteenistuste koordineerimist;

31.  toetab meetmeid, millega vähendatakse transporditaristu koormust koolivaheaegade ja nendega seotud puhkuseperioodide hajutamise kaudu, nutikate teemaksude kaudu ning reisimise kõrghooajal ja tippkoormuse ajal turismiteenuse pakkujate pakutavate stiimulite kaudu;

32.  tuletab meelde kui suurt majanduslikku tähtsust omab pehmete ja säästvate turismitegevuste arendamine kogu Alpi piirkonnas, sealhulgas järve- ja kuurortlinnades; ergutab liikmesriike kasutama jalgratta kasutamist kombinatsioonis rongisõiduga või ühendveoteenustega; juhib tähelepanu parimatel tavadel põhinevatele turismiplatvormidele, mis on loodud osaliselt ELi poolt rahastatavate projektide raames;

33.  märgib, et aasta jooksul peab üks ja sama inimene sageli tegelema mitme eri tegevusega, mõnikord ka piiriüleselt; kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles ergutama kutseõppe (nii algse kui ka täiendõppe) pakkujaid koostööd tegema; rõhutab piiriüleseks õppeks ette nähtud programmi Erasmus + võimalikku kasu;

Liikuvus ja ühendused

34.  rõhutab, kui oluline on osalevates riikides parandada transpordi- ja energiaühendusi, sealhulgas kohalikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist transporti, ning mitmeliigilisi ühendusi sisemaaga (sealhulgas suurte linnastutega), et soodustada piirkonna arengut, parandada selle elanike elutingimusi ja meelitada ligi uusi elanikke, hinnates samal ajal, kas juba olemasolevaid võrgustikke oleks võimalik üleeuroopalise transpordivõrgu võrgustike parema rakendamise üldise eesmärgi raames renoveerida ja/või laiendada; rõhutab aruka taristu rajamise tähtsust; on seisukohal, et äsja rajatud taristutest peavad saama tõelised tehnoloogilised koridorid, mille raames saaks rajada kõik eraldiseisvad taristud, nagu elektri- ja telefoniliinid, lairiba- ja ultralairibaühendused, gaasitorud, valguskaabelvõrgud, veetorustikud jne;

35.  nõuab, et Alpi transpordi- ja keskkonnapoliitika tulevane kujundamine ja rakendamine oleks terviklik; sellega seoses rõhutab vajadust seada esikohale transpordiliikide üleminek maanteetranspordilt raudteetranspordile, eelkõige kaubaveo puhul, ning palub komisjonil seda üleminekut toetada; nõuab sellega seoses ka maanteetranspordist saadud tulude kasutamist tõhusa ja keskkonnahoidliku, reisijate ja kauba vedamiseks kasutatava raudteetranspordisüsteemi väljaehitamiseks ning müra ja keskkonnasaaste vähendamiseks, ning võtab teadmiseks projektid sellistes valdkondades nagu liikluskorraldus, tehnoloogiline innovatsioon, koostalitlusvõime jne; nõuab lisaks sellele olemasoleva taristu, sealhulgas mitmeliigiliste ja koostalitlevate kvaliteedisüsteemide pikendamist Alpi piirkonnas; rõhutab vajadust tagada juurdepääsetavus ja ühenduvus kõikidele selle piirkonna elanikele;

36.  rõhutab, et oluline on ühendada transpordiliinid muude Euroopa piirkondadega ning siduda need üleeuroopalise transpordivõrgu koridoridega, kasutades seejuures optimaalselt ära olemasolevat taristut; märgib, et mägine maastik on takistuseks ELi kodanike üksteisele lähendamisel ja et EL on võtnud kohustuse suurendada piiriülese transporditaristu rahastamist; kutsub osalevaid riike suunama oma jõupingutused selliste säästvate ja kaasavate lisaprojektide rakendamisele ja kavandamisele, samal ajal ühendades ja edendades üleeuroopalise transpordivõrgu võrku;

37.  juhib tähelepanu tõhusate transpordiühenduste puudumisele mägipiirkondades ning mägi- ja kõrvalpiirkondade vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike soodustama puhtaid, vähese CO2-heitega ja paremaid ühendusi – eriti raudteevõrkudes – piirkondlikul ja kohalikul tasemel, et suurendada ühtekuuluvust ja elukvaliteeti nendes piirkondades; ergutab ja toetab enda sisseseadmist Alpi piirkonnas;

38.  kutsub makropiirkondlikus strateegias osalevaid riike üles võtma arvesse piiriüleste töötajate eriolukorda ning töötama Alpide makropiirkonna jaoks välja piiriüleseid töötajaid käsitlevad kokkulepped;

39.  toetab uuenduslike kohalike nõudetranspordi vormide arendamist, nagu nutikas transporditeave, liikluskorraldus ja telemaatika ning mitmeliigilisus, võttes arvesse ka selles valdkonnas tegevuste piiriülese jagamise potentsiaali;

40.  juhib tähelepanu tõhusate digitaalsete ühenduste puudumisele mägipiirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike parandama ühendusi piirkondlikul ja kohalikul tasemel, et suurendada elukvaliteeti ning edendada uute tegevuste arendamist ja töövõimaluste loomist nendes piirkondades ning julgustada ümberasumist;

41.  rõhutab riiklike investeeringute tähtsust mägipiirkondades, et tegeleda turu suutmatusega pakkuda nendes piirkondades digitaalseid ühendusi; rõhutab, et lünkadeta ja kogu piirkonda kattev lairibainterneti-ühendus on oluline ka mägipiirkondades, et tagada kaugelasuvate ja majanduspiirkondade elujõulisus; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks;

Keskkond, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja energia

42.  rõhutab, kui oluline on kaitsta ja edendada bioloogilist mitmekesisust Alpi piirkonnas; nõuab ühiste jõupingutuste tegemist selle säilitamisele ja hoidmisele suunatud innovatiivsete meetmete rakendamiseks ning nõuab samal ajal ka suurkiskjate rolli täpset kontrollimist ja kohandamismeetmete võimalikku rakendamist, järgides samal ajal täielikult liidu acquis’d, mis käsitleb keskkonnakaitset, bioloogilist mitmekesisust ja vett; rõhutab, kui oluline on tagada, et võetakse kõik võimalikud meetmed juba olemasolevate õigusandlike algatuste dubleerimise vältimiseks;

43.   rõhutab, et Alpi makropiirkond pakub suuri võimalusi innovatiivseteks lahendusteks, mis võiksid nimetatud piirkonna muuta ainulaadseks ringmajanduse katselaboriks; teeb sellega seoses ettepaneku, et ELi 2017. aasta eelarvemenetlusse lisataks katseprojekt, milles uuritakse kõnealuse piirkonna potentsiaali, et töötada välja ringmajandusega seotud konkreetsed strateegiad, näiteks tootmise, tarbimise ja jäätmekäitluse valdkonnas;

44.   rõhutab, kui tähtis on toetada energia oma tarbeks tootmist, suurendada energiatõhusust ja toetada kõige tõhusamate taastuvate energiaallikate arendamist piirkonnas, hüdro-, päikese- ja tuuleenergiast kuni geotermilise energiani, ning edendada uute, Alpidele iseloomulike taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu; võtab teadmiseks küttesektoris kasutatavate eri liiki põletusseadmete mõju õhukvaliteedile; toetab metsapuidu säästvat kasutamist ilma olemasoleva metsaala vähendamiseta, mis on tähtis mäepiirkondade ökosüsteemi tasakaalustamiseks ning kaitseb laviinide, mudavoolude ja üleujutuste eest;

45.  rõhutab kiireloomulist vajadust töötada välja uued strateegiad võitluseks õhusaastega, mis põhjustab ohtu rahvatervisele, ning kliimamuutustega, eelkõige makropiirkonna tööstuslikemates ja tihedama asustusega aladel, tehes samal ajal kindlaks olemasolevad saasteallikad ja kontrollides tihedalt saasteainete heiteid; kutsub liikmesriike vastavalt üles kehtestama säästvat transpordipoliitikat kooskõlas Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu eesmärkidega ning toetama ökosüsteemi teenuste säilitamise ja ülalpidamist kogu Alpi makropiirkonnas;

46.   rõhutab energiatranspordi taristu tähtsust ja toetab arukaid energia jaotus-, salvestus- ja edastamissüsteeme ning investeerimist energiataristusse nii elektri ja gaasi tootmise kui ka transpordi vallas kooskõlas üleeuroopalise energiavõrguga (TEN-E) ja rakendades energiaühenduse huviprojektide loetelusse kuuluvaid konkreetseid projekte; rõhutab, kui oluline on kasutada kohalikke ja eelkõige taastuvaid energiaallikaid, et vähendada sõltuvust impordist; nõuab detsentraliseeritud / oma toodetava energia tootmise edendamist ning energiatõhususe suurendamist kõikides sektorites;

47.  nõuab tungivalt, et osalevad riigid teeksid ühiseid jõupingutusi, et rakendada ruumilist planeerimist ning alade integreeritud haldamist, kaasates mitmeid piirkonna sidusrühmi (riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, teaduskogukonda, vabaühendusi jne);

48.  kutsub üles tugevdama koostööd ja tööd, mida tehakse maailma liustike seire teenuse raames, arvestades hiljutise Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu otsuseid ja pärast seda järgitavat strateegiat;

49.  rõhutab, et kliimamuutused ja temperatuuri tõus ohustavad suurtel kõrgustel elavate liikide säilimist väga suurel määral ning et veel üks murettekitav probleem on liustike sulamine, sest sellel on suur mõju põhjaveevarudele; nõuab ulatusliku rahvusvahelise kava väljatöötamist, et võidelda liustike sulamise ja kliimamuutuste vastu kogu Alpide mäestiku piirkonnas;

50.  kutsub osalevaid riike jätkama oma jõupingutusi energiavarustuse allikate mitmekesistamiseks ja energiatootmise kombinatsioonis olemasolevate taastuvenergiaallikate (nagu päikese- ja tuuleenergia) arendamiseks; rõhutab veejõujaamade kestlikkust ja konkurentsivõimet; kutsub osalevaid riike üles toetama hästitoimivate elektri taristuvõrkude loomist makropiirkonnas;

51.  rõhutab, et energiavarustuse allikate mitmekesistamine parandab makropiirkonna energiajulgeolekut ja toob kaasa suuremat konkurentsi, mis on väga kasulik piirkonna majanduslikule arengule;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning valitsustele ja riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele riikides, mis osalevad ELi Alpi piirkonna strateegias (Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Austria, Saksamaa ja Sloveenia).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303. (4) ELT C 32, 28.1.2016, lk 12. (5) ELT C 19, 21.1.2015, lk 32. (6) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 1. (7) ELT C 55, 12.2.2016, lk 117.