Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Tuneesia 2014. aasta parlamendi- ja presidendivalimisi vaadelnud ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2014. aasta märtsi aruannet „Prisons in Tunisia, International Standards versus Reality“ („Vanglad Tuneesias, rahvusvahelised standardid ja tegelikkus“) ning Tuneesia justiitsministeeriumi ametnike avaldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu poolt Tuneesiale antava toetuse ühtset raamistikku ajavahemikuks 2014–2015, mida on komisjoni otsusega C(2014)5160 pikendatud kuni 2016. aasta lõpuni,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(1),

–  võttes arvesse 18. novembri 2015. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa naabruspoliitika ülevaate kohta (JOIN(2015) 0050),

–  võttes arvesse, et 1. detsembril 2015. aastal kirjutas Tuneesia alla programmi „Horisont 2020“ assotsieerimislepingule teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas,

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamise kohta Tuneesia Vabariigile(3),

–  võttes arvesse 19. aprillil 2016. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/580 erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamise kohta Tuneesia Vabariigile(4),

–  võttes arvesse ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 17. märtsi 2015. aasta soovitusi ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamiseks ja ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 18. aprilli 2016. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse Tuneesia 2016.–2020. aasta strateegilist arenguplaani,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0249/2016),

A.  arvestades, et Tuneesia on Euroopa naabruspoliitika raames üks ELi jaoks esmatähtsatest riikidest;

B.  arvestades, et Tuneesias edukalt kulgenud rahumeelne demokraatlik üleminekuprotsess on araabia riikidele eeskujuks ning selle protsessi kindlustamine on kogu piirkonna stabiilsuse huvides ja Euroopa julgeolekut otseselt mõjutavana ülimalt tähtis;

C.  arvestades, et 2015. aasta Nobeli rahupreemia anti Tuneesia riikliku dialoogi nelikule nende otsustava panuse eest mitmeparteilise demokraatia ülesehitamisse Tuneesias;

D.  arvestades, et Tuneesia sotsiaal-majanduslik olukord on praegu keeruline ning riigil on ka julgeolekuprobleeme, mis enamasti tulenevad Liibüa olukorrast; arvestades, et selline olukord ja riiki tabanud terrorirünnakud mõjutavad raskelt turismi kui Tuneesia majanduse tähtsaimat osa;

E.  arvestades, et Tuneesia majandus sõltub väga palju välisinvesteeringutest, turismist ja toodete eksportimisest ELi, ning arvestades, et majandus saab õitseda ainult siis, kui demokraatia areneb;

F.  arvestades, et töökohtade ja võimaluste puudus oli üks peamisi 2011. aasta massiliste rahva meeleavalduste põhjus ning paljusid neist probleemidest tunnetavad inimesed endiselt iga päev noorte suure töötuse näol;

G.  arvestades vajadust töötada välja tulemuslik partnerlus, mille raames võetaks arvesse Vahemere mõlema kalda elanike huve ja mille eesmärgiks oleks eelkõige vähendada sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust Tuneesias;

H.  arvestades, et seoses Ben Ali režiimi lõpuga ja demokraatiale üleminekuga võiks EL parandada oma poliitilist dialoogi Tuneesiaga, võttes stabiilsuse eesmärgi saavutamise viisina rohkem arvesse selle olulise partneri huvisid ja esmatähtsaid ülesandeid;

I.  arvestades, et EL ja liikmesriigid peavad Tuneesia rahva ja valitsusega endiselt koostööd tegema, et edendada ühiseid huvisid, sealhulgas kaubandust, investeerimist, turismi, kultuuri ja julgeolekut;

J.  arvestades, et allkomisjonide korraldamise raames on loodud kolmepoolne dialoog ametiasutuste, kodanikuühiskonna osaliste ja ELi esindajate vahel Tuneesias;

K.  arvestades, et ajakirjandusja avaldamisvabadus on avatud, vaba ja demokraatliku ühiskonna lahutamatud osad;

L.  arvestades, et Tuneesial oli tähtis roll Liibüa konfliktipooltevahelise kokkuleppe sõlmimisele kaasa aitamisel;

M.  arvestades, et Liibüa ebastabiilsus ja selle ülekanduvad mõjud kujutavad endast Tuneesia ja kogu piirkonna stabiilsusele suurt ohtu; arvestades, et Tuneesias viibib praegu suur hulk ümberasustatud liibüalasi, kes on põgenenud ebastabiilsuse ja vägivalla eest Liibüas, ning et see seab Tuneesia siseolukorra ja taristud surve alla;

N.  arvestades, et Tuneesias korraldati viimastel aastatel mitu terrorirünnakut; arvestades, et Tuneesia on terrorismivastase võitluse valdkonnas ELi oluline partner;

O.  arvestades, et IS/Daesh värbab muret tekitavalt suurt hulka Tuneesia noori, ning arvestades, et lootusetus ja majandusseisak muudavad noori aina haavatavamaks äärmusorganisatsioonide ahvatlusele;

1.  kinnitab oma toetust Tuneesia rahvale ja 2011. aastal algatatud poliitilisele üleminekuprotsessile; rõhutab probleeme ja ohte, millega Tuneesia puutub kokku seoses demokraatliku protsessi kinnistamisega ning vajalike reformide läbiviimisega sotsiaalse ja majandusliku heaolu saavutamiseks ja julgeoleku tagamiseks; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid eraldaksid Tuneesiale konkreetse toetuse pakkumiseks märkimisväärselt tehnilisi ja rahalisi vahendeid ning tagaksid nende parema koordineerimise; rõhutab, et kui ei võeta meetmeid Tuneesia abi ärakasutamise suutlikkuse, piirkonna stabiilsuse ja demokraatia suurendamiseks ning hea valitsemistava, korruptsioonivastase võitluse, majandusliku arengu ja tööhõive parandamiseks, satuvad kõik reformiväljavaated ohtu; nõuab seetõttu, et ELi ja Tuneesia vahel seataks sisse tõeline põhjalik ja laiaulatuslik partnerlus;

2.  kutsub Deauville’i partnerluse osalisi üles täitma endale võetud kohustusi; on seisukohal, et Tuneesia olukord õigustab tõelise nn Marshalli plaani käivitamist koos asjakohase rahastamisega, et toetada demokraatiale üleminekut ning edendada investeerimist ja arengut terviklikult kõigis majanduse ja ühiskonna sektorites, eriti töökohtade loomise ning kvaliteetsete ja kõikidele kättesaadavate avalike teenuste säilitamise raames; nõuab ühtlasi, et suurendataks kodanikuühiskonna toetamiseks tehtavaid jõupingutusi; väljendab muret praegusele üleminekuperioodile omaste sotsiaal-majanduslike ja eelarvega seotud raskuste pärast ning Tuneesia kohustuse pärast rakendada asjakohaseid reforme, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ning arendada säästlikku ja kaasavat majanduskasvu; peab seetõttu vajalikuks, et eelarvepädevad institutsioonid kiidaksid heaks suurendada otsustavalt Tuneesiale eraldatavaid Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahendeid;

3.  kinnitab, et Tuneesia ajalooline demokraatiale üleminek eeldab hoolimata raskest sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast palju laiahaardelisemat ELi ja Tuneesia vahelist partnerlust, mis läheks kaugemale tavapäraste meetmete võtmisest;

4.  kiidab Tuneesia ja selle naaberriikide head koostööd, mille näiteks on sooduskaubanduslepingu allkirjastamine ning kohaliku arengu edendamiseks kohalike piiriüleste komiteede moodustamine Alžeeriaga, samuti Tuneesia ja Liibüa majandussuhete tihendamine ning Tuneesia rahva solidaarsus Liibüa põgenikega; tunnustab leppimisprotsessis toimunud arengut Liibüas;

5.  rõhutab, kui oluline on austada inimõigusi läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamisel; nõuab põhivabaduste, soolise võrdõiguslikkuse ja muude inimõiguste austamise järelevalvemehhanismide väljaarendamist täielikus koostöös kodanikuühiskonnaga;

6.  rõhutab, et poliitilise integratsiooniprotsessi taasalgatamine Araabia Magribi Liidu raames võib olla eriti sobiv võimalus julgeoleku tagamiseks ja koostöö süvendamiseks kogu piirkonnas;

I – Poliitilised reformid ja institutsioonid

7.  väljendab toetust demokratiseerimisprotsessile ning juhib tähelepanu asjaolule, et Tuneesias tuleb teostada sotsiaalseid ja majanduslikke reforme; rõhutab vajadust toetada rahvaesindajate kogu, millele on usaldatud ülesanne rahutus piirkondlikus olukorras stabiilsust tugevdada ning ühtlasi demokraatiat süvendada; väljendab muret rahvaesindajate kogu vahenditenappuse üle, mis takistab tema seadusandlikku rolli ning aeglustab kiireloomuliste uute seaduste koostamist ja reformiprotsessi; toetab rahvaesindajate kogu püüdlusi suurendada oma suutlikkust, muu hulgas personali värbamise abil; toetab rahvaesindajate kogu vajaduste kindlakstegemist; palub, et parlamendi teenistused annaksid suurema panuse rahvaesindajate kogu suutlikkuse suurendamisse; soovitab parlamendil korraldada oma ruumides kõrgeimal poliitilisel tasandil koosolek, näiteks Tuneesia nädal, et edendada parlamentaarset koostööd;

8.  peab tervitatavaks ELi-Tuneesia parlamentaarse ühiskomisjoni moodustamist, millel on keskne roll, võimaldades Euroopa Parlamendi liikmetel ja Tuneesia parlamendisaadikutel regulaarselt kohtuda ja arendada struktureeritud poliitilist dialoogi demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja mis tahes muul vastastikust huvi pakkuval teemal; rõhutab, et kaubandusläbirääkimiste alustamise raames on ELi-Tuneesia parlamentaarse ühiskomisjoni ülesanne tagada käimasolevate läbirääkimiste tõhus jälgimine; nõuab, et rahvaesindajate kogu heaks käivitataks koostöös muude Euroopa Parlamendi komisjonidega, näiteks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga eraldi toetusalgatusi (et toetada justiits- ja siseasjade, rändeõiguse ning kriminaalasjades tehtava politsei- ja õiguskoostööga, sealhulgas terrorismiaktid, seonduvaid teemavaldkondi);

9.  tunneb heameelt Tuneesias peetava kolmepoolse dialoogi üle; kutsub üles seda jätkama ning laiendama kõikidele ELi-Tuneesia kahepoolsete suhete aspektidele ning tagama eriti kodanikuühiskonna kaasamise läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamisse ja läbirääkimistesse ELi-Tuneesia prioriteetide üle;

10.  märgib, et avaliku halduse reform on üks kõige keerulisem reform, mille Tuneesia peab ellu viima; tunneb heameelt, et Tuneesia valitsus kaalub uusi meetodeid prioriteetsete poliitikapõhimõtete kiireks rakendamiseks; usub, et Euroopa ja Tuneesia haldusasutuste vaheline mestimine annab avaliku halduse reformi positiivse panuse; toetab IT-põhiste lahenduste rakendamist e-riigi ja e-administratsiooni loomiseks ja arendamiseks;

11.  tunneb heameelt, et Tuneesia järgib ühinemisvabaduse osas rahvusvahelisi standardeid, mis on Tuneesiale andnud sõltumatu kodanikuühiskonna tugevdajana juhtrolli Araabia maades; nõuab, et suurendataks tehnilise ja suutlikkuse suurendamise alast toetust kodanikuühiskonna rühmadele, erakondadele ja ametiühingutele, millel on Tuneesias oluline roll ning mis on osutunud demokraatiale ülemineku ja üldise arengu, valitsuse aruandekohustuse ning inimõigustest kinnipidamise (sealhulgas naiste ja laste kaitse, soolise võrdõiguslikkuse ning kõikide tagakiusamise ja diskrimineerimise ohvrite kaitsmise) järelevalve vallas väga tähtsaks; kiidab heaks konkreetsed ELi rahastatavad programmid selles valdkonnas nagu kodanikuühiskonna toetamise projekt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Tuneesia neliku vahel sõlmitud kokkuleppe, mis käsitleb Tuneesia ja Euroopa kodanikuühiskonna vaheliste sidemete tugevdamist; julgustab kodanikuühiskonna ja avalike asutuste vahelist dialoogi ja koostööd, et teha kindlaks kohalikud arenguprioriteedid, sealhulgas kohalikud investeeringud; nõuab kodanikuhariduse ja demokraatliku osaluse edendamist;

12.  rõhutab kodanikukultuuri väljaarendamise tähtsust ja nõuab soodsama keskkonna loomist koos vajalike struktuuridega kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks otsuste tegemisse;

13.  peab vajalikuks, et komisjon ja Euroopa välisteenistus toetaksid vajalikul määral kohalikke valimisi (mis on kavas 2016. aasta oktoobris) ning ELi ja Euroopa Parlamendi vaatlusmissiooni ja valimisabi, kui Tuneesia valitsus peaks seda taotlema, nagu seda tehti juba 2014. aasta parlamendi- ja presidendivalimiste puhul; nõuab sellega seoses omavalitsuste toetamist Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) raames ning toetades liikmesriikidega kooskõlastatult mestimisprojekte;

14.  nõuab, et toetataks sooliselt tasakaalustatud poliitikat, muu hulgas isikustaatuse seadustiku reformimise teel, et tühistada naisi diskrimineerivad õigusaktid, nt pärimis- ja abieluõiguse valdkonnas, ning naiste ulatuslikumat osalemist avalikus elus ja erasektoris, nagu on sätestatud Tuneesia põhiseaduse artiklis 46; julgustab peale selle mentorlusprogrammide välja töötamist uutele naisjuhtidele, mis võiks aidata neil otsustuspädevatele ametikohtadele tõusta; soovitab Tuneesial tühistada oma ülddeklaratsioon, mis käsitleb konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

15.  nõuab noorte kaasamist poliitilisse ellu, pidades eelkõige silmas noorte osalemist kohalikel valimistel; väljendab sellega seoses heameelt ELi rahastavate projektide üle noorte teadlikkuse suurendamise ja kodanikuhariduse valdkonnas; väljendab heameelt seadussätete üle, mis käsitlevad noorte esindatust kohalikel ja piirkondlikel valimistel; leiab, et 2016. aastal toimuvad kohalikud valimised pakuvad võimalust julgustada noori poliitika muutmise protsessis uuesti aktiivselt osalema;

16.  tunneb heameelt üleminekuperioodi õigusemõistmise seaduse üle; tuletab meelde, et Tuneesia rahval on üleminekuperioodi suhtes suured lootused; peab kahetsusväärseks arvamuste kardinaalset lahknevust tõe ja väärikuse komisjonis; märgib, et riiklik lepitamine ja majanduskasv ei tohiks olla vastuolulised prioriteedid;

17.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus jätkaksid Tuneesia toetamist kohtusüsteemi reformimisel ja õigusriigi põhimõtete elluviimisel kooskõlas Tuneesia põhiseaduses sätestatud väärtustega, pakkudes sealhulgas tehnilist ja rahalist tuge kõrgema kohtunõukogu ja põhiseaduskohtu käimasolevale loomisele; tunneb heameelt 2011. aastal vastuvõetud ELi õigusreformi programmi (Programme on Justice Reform, PARJI) üle ja 2014. aastal vastuvõetud programmi PARJ2 üle, mida rahastati ainult 15 miljoni euro ulatuses;

18.  kutsub valitsust üles kiiresti vastu võtma meetmed, mis takistavad piinamise kasutamist; innustab Tuneesiat kaotama surmanuhtluse; väljendab muret seoses sellega, et Tuneesia asutused on korduvalt piinanud selliseid alaealisi, keda kahtlustati soovis ühineda terroriorganisatsioonidega;

19.  kutsub Tuneesiat üles viivitamata reformima oma 1978. aasta erakorralise seisukorra seadust, mida praegu rakendatakse väljaspool põhiseaduse peamisi sätteid;

20.  tunneb muret Tuneesia vanglate ülerahvastatuse, vanglates valitseva toidupuuduse ja puudulike sanitaartingimuste pärast ning nende asjaolude mõju pärast vangide põhiõigustele; tunneb heameelt Tuneesia karistusasutuste reformi käsitleva Tuneesia-Euroopa projekti üle, mille eesmärk on tugevdada alternatiivkaristuste süsteemi selle asemel, et määrata kergemate süütegude eest vangistus;

21.  nõuab karistusseadustiku reformimist, eelkõige selle artikli 230 tühistamist, millega nähakse ette kolmeaastane vangistus homoseksuaalsuse eest ning mis on vastuolus mittediskrimineerimise ning eraelu kaitsmise põhiseaduslike põhimõtetega; väljendab heameelt uue seaduse üle, millega asendatakse ja muudetakse uimasteid käsitlevat seadust 1992-52, milles heidutamise asemel seatakse prioriteediks ennetamine ning sätestatakse alternatiivsed karistused, millega soodustatakse uimastikasutajate rehabilitatsiooni ja integratsiooni, mis on asjakohane abinõu Tuneesia õigusaktide kooskõlla viimiseks rahvusvaheliste standarditega;

22.  nõuab, et kohaliku autonoomia laiendamise teel tugevdataks detsentraliseerimise ja piirkondade volituste suurendamise protsessi; toetab partnerlust ELi liikmesriikidega, mille raames ergutatakse detsentraliseeritud lähenemist (nt koolitused, suutlikkuse suurendamine selles valdkonnas) ja detsentraliseeritud koostöö projekte, mida viivad ellu liikmesriikide kohalikud organid, kes aitavad kaasa Tuneesia piirkondliku ja kohaliku valitsemise arengule, samuti partnerlussuhteid ja parimate tavade vahetamist ELi linnade ja kohalike omavalitsustega; nõuab, et EL suurendaks piirkondades oma toetust kodanikuühiskonnale, võttes aluseks olemasolevad edukad algatused;

23.  on mures, et kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku läbivaatamisel on tehtud vähe edusamme väljendusvabaduse kaitsmiseks; on mures, et mitmele kodanikule on esitatud süüdistus ja nad on vangi võetud väidetava laimamise või ametiisikute solvamise eest räpplugudes või avaliku sündsuse rikkumise eest, sealhulgas ajakirjanikud ja blogijatele oma arvamuste avaldamise eest; tunnustab Tuneesia liitumist Online Freedom riikide koalitsiooniga ning kutsub üles sellesse rohkem panustama;

24.  kinnitab, et ajakirjandus- ja meediavabadus, sõnavabadus veebis (ka blogijate jaoks) ja väljaspool ning kogunemisvabadus on demokraatliku ning avatud ja pluralistliku ühiskonna olulised tegurid ja selle vältimatu alustala; ergutab parima tava standardite kehtestamist meediasektoris, et tõeliselt kajastada uurivat ja diferentseeritud ajakirjandust; tunnistab võimalusi suurendavat mõju, mida avaldab tsenseerimata juurdepääs internetile ning digitaalsele ja sotsiaalmeediale; väljendab heameelt Tuneesia elava ja avatud internetimeedia üle, kuid palub Tuneesia ametiasutustel rohkem investeerida tehnoloogilisse põhitaristusse ning edendada digitaalset ühenduvust ja digikirjaoskust, eelkõige riigi vaeseimates osades; tunneb heameelt uue teabeseaduse vastuvõtmise üle 2016. aasta märtsis, mille eesmärk on tõhusalt kaitsta teabevabaduse õigust Tuneesias, sh rikkumisest teatajate õigusi; kiidab sellega seoses heaks asjaolu, et EL toetab audiovisuaalse kommunikatsiooni sõltumatut kõrget ametit ja selle järglast, audiovisuaalse kommunikatsiooni ametit, käimasoleva meediareformi toetusprogrammi raames 10 miljoni euro ulatuses;

25.  kutsub Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed üles andma Tuneesiale demokraatia partneri staatus, mis oleks suur samm edasi Tuneesia parlamendi demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tugevdamises;

II – Majanduslik ja sotsiaalne areng

26.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku 500 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi eraldamise kohta ning ettepaneku vastuvõtmise nõukogus ja parlamendis;

27.  võtab teadmiseks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste alustamise ELi ja Tuneesia vahel; tuletab meelde, et EL peab läbirääkimiste pidamisele lisaks andma vajadustele kohandatud tehnilist ja rahalist abi; rõhutab, et kõnealusel lepingul, mille eesmärk on parandada turulepääsu ja investeerimiskliimat, ei ole pelgalt kaubanduslik mõõde ning see peab aitama laiendada Euroopa standardite kehtestamist keskkonna, tarbijakaitse ja töötajate õiguste valdkonnale Tuneesias, edendades seeläbi Tuneesia stabiilsust, tugevdades selle demokraatlikku süsteemi ja elavdades majandust; kutsub komisjoni üles lähtuma läbirääkimistel eesrindlikust lähenemisviisist ja tagama, et leping oleks kasulik mõlemale osapoolele, võttes samas asjakohaselt arvesse poolte suuri majanduslikke erinevusi; tuletab meelde oma soovitust komisjonile ja Tuneesia valitsusele rakendada selge ja üksikasjalik menetlus Tuneesia ja Euroopa kodanikuühiskonna kaasamiseks kogu põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimiste jooksul; nõuab läbipaistva konsultatsiooniprotsessi algatamist ja Tuneesia kodanikuühiskonna ulatuslikumat arvesse võtmist, tuginedes selleks sarnastes läbirääkimistes kasutatud parimatele tavadele;

28.  märgib, et erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamine Tuneesiale on konkreetne samm Tuneesia majanduse toetamiseks ja stiimul reformide teostamiseks; nõuab, et EL suurendaks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu Tuneesiale antavat abi, samuti nõuab Tuneesiale antava rahvusvahelise abi kooskõlastamist, et Tuneesia saaks ELi toetusest täielikult kasu ja oleks võimalik töökohti luua, eelkõige noortele äsja kõrgkooli lõpetanutele; ergutab sõlmima partnerlusi muude huvitatud doonorriikide ja -organisatsioonidega kogu maailmas ja kõnealuses piirkonnas ning eelkõige innustab võtma meetmeid piirkondlike erinevuste vähendamiseks, koolituse ja investeeringute edendamiseks põllumajanduse valdkonnas, võttes arvesse kohaliku põllumajanduse eripärasid, ning infotehnoloogia, sotsiaalmajanduse, töötleva tööstuse ja VKEde edendamiseks, sest see soodustaks tööhõivet; märgib, et terrorirünnakud on turismisektorile ränka mõju avaldanud, ning, võttes arvesse meetmeid, mida Tuneesia võimud sestsaadik on võtnud, kutsub liikmesriike üles julgeolekuolukorda võimalikult kiiresti uuesti hindama, mida nad ei ole veel teinud, et Tuneesia turismisektoril oleks võimalik taastuda;

29.  kutsub ELi üles kaasama kodanikuühiskonna, kohalikud asutused ja muud tähtsad tegutsejad rahastamisprioriteetide kindlakstegemisse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahekokkuvõtte raames;

30.  rõhutab vajadust lahendada tööpuuduse probleem, eriti noorte ülikoolilõpetajate seas, ning käivitada põhjalikud reformid majanduskasvu, kvaliteetse hariduse ja tööhõive edendamiseks (nt hõlbustades valuutapiiranguid ja juurdepääsu mikrokrediidile, reformides tööseadusandlust, töötades välja tööturu vajadustele vastavad koolituskavad ja lihtsustades haldusmenetlusi) ning Tuneesia majanduse mitmekesistamiseks; kutsub kõiki osalisi säilitama head koostööõhustikku, et keskenduda reformidele, mille eesmärgiks on Tuneesia kõigi osade kaasav majanduslik areng, sealhulgas kõige vähem arenenud ja kõige vaesemates sisemaa piirkondades, mis vajavad pikaajalist arengukava; kutsub Tuneesia ametivõime üles soodustama algatusi, mille raames kodanikud püüavad parandada poliitilist dialoogi või arendada innovaatilisi tehnoloogialahendusi; rõhutab, et selliseid kodanikualgatusi tuleb toetada rahvusvahelisel tasandil;

31.  kiidab heaks Tuneesia 2016.–2020. aasta strateegilise arenguplaani algatuse ning nõuab selle kiiret rakendamist koos reguleerivate raamistike kehtestamisega, mille eesmärk on hõlbustada ELi ja kõigi rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide toetuse kasutuselevõtmist; tervitab uue investeerimiskoodeksi vastuvõtmist, mis peaks looma regulatiivse stabiilsuse ja hõlbustama investeerimist, samuti väljendab heameelt maksureformide üle; nõuab, et kaasajastataks avalikku haldust, mis peaks toimima tõhusalt ja läbipaistvalt, muutes projektide rakendamise palju lihtsamaks ja võimaldades rahalisi vahendeid paremini kasutada;

32.  toetab Tuneesia valitsuse jõupingutusi oma majandust kaasajastada ja liberaliseerida, et vastata uutele siseriiklikele, piirkondlikele ja üleilmsetele nõudmistele, ning usub, et tugev ja mitmekesine Tuneesia majandus loob töökohti, võimalusi ja jõukust ning aitab riigil saavutada oma laiemad poliitilised ja sotsiaalsed eesmärgid;

33.  tuletab meelde Tuneesia põllumajandussektori strateegilist tähtsust ning tervitab sellega seoses Tuneesia 2016. aasta eelarves ette nähtud meetmeid, kaasa arvatud põllumajandusettevõtjate võlgade tühistamine ning üleriigilise konsulteerimise algatamine põllumajandussektori teemal; peab hädavajalikuks, et üleriigiline konsulteerimine hõlmaks kodanikuühiskonda ja võimalikult paljusid sidusrühmi, kaasa arvatud maa lõunaosa väiketalunikud ja noored põllumajandusettevõtjad; on veendunud, et põllumajandussektoris vajatakse põhjalikku reformi ning ühtlasi tuleb kiiresti võtta rida praktilisi meetmeid, näiteks veemagestusjaamade võimsuse suurendamine, et lahendada veenappuse probleem, samuti meetmed, mis võimaldavad lahendada muid kliimamuutusest tulenevaid probleeme; kutsub Tuneesia ametivõime üles keelustama mis tahes ELis keelatud pestitsiide;

34.  kutsub ELi üles suurendama pingutusi Tuneesia kõrbestumise vastu võitlemiseks; märgib, et Tuneesias valitseb tõsine veenappus; kutsub Tuneesiat üles edendama säästvat põllumajandust ja säästlikke söömisharjumusi; soovitab ette võtta maareformi, et ergutada põllumajandusettevõtjaid metsi ja jõgesid hoidma; tuleb meelde, et Tuneesia rannaalade turismi säästlik areng nõuab hotellide tiheduse olulist vähendamist, et ratsionaliseerida investeeringuid ja korraldada rannajoont;

35.  väljendab heameelt projekti „Noorte liikuvus, toiduga kindlustatus ja maapiirkondade vaesuse vähendamine“ käivitamise üle ühenduse APIA (Agents de promotion des investissements agricoles) poolt, eesmärgiga vähendada noorte tööpuudust, pakkudes neile alternatiivseid töövõimalusi maapiirkondades; kutsub liikmesriike üles toetama ELi meetmeid, tehes Tuneesia ametiasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektoriga koostööd sektorivõi temaatilistes projektides, millel võib olla Tuneesia ühiskonnale otsene soodne mõju;

36.  tunneb heameelt Vahemere Liidu sekretariaadi väljatöötatud programmide üle, nagu näiteks Med4jobs, mis võtab sihikule noorte töölesobivuse Vahemere piirkonnas; kutsub Vahemere Liidu liikmesriike üles andma oma sekretariaadile ülesandeks keskenduda Tuneesia majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, toetades selle üleminekuprotsessi tugevdamist;

37.  nõuab otsusekindlamat võitlust korruptsiooni vastu, eelkõige võttes arvesse laienevat varimajandust ja seades eesmärgiks otsustamisprotsessi tõhususe ja läbipaistvuse suurendamise ning investeerimis- ja ärikliima parandamise; väljendab heameelt korruptsiooni vastu võitlemise ameti loomise üle Tuneesias, ent väljendab kahetust selle piiratud eelarve üle; nõuab tungivalt, et Tuneesia ametivõimud suurendaksid ameti suutlikkust ja tõhusust ning tagaksid sellele kogu vajaliku rahalise ja logistilise toetuse, et kindlustada avaliku halduse nõuetekohane toimimine ja avalike hangete seaduslikkus; kutsub Tuneesia ametiasutusi üles tagama oma korruptsioonivastaste meetmete hea nähtavuse;

38.  kutsub üles kiirendama 2013. aastal otsustatud riikliku sotsiaaldialoogi nõukogu elluviimist;

39.  peab murettekitavaks, et Tuneesias ei toimu varade tagastamist, kusjuures selle põhjuseks on varade konfiskeerimise ja tagastamise protsesside aeglus ja keerukus; nõuab, et Tuneesiale antaks tehnilise suutlikkuse valdkonnas konkreetset abi, et korraldada uurimisi ja koguda andmeid ning tõendeid, mida varade sissenõudmise protsessideks vajatakse;

40.  kutsub liikmesriike üles ilmutama toetust ja poliitilist tahet Tuneesia külmutatud varade kiiremaks tagastamiseks; kiidab heaks nõukogu 28. jaanuari 2016. aasta otsuse pikendada 48 isiku varade külmutamist veel üheks aastaks;

41.  nõuab ELis juba elavate tuneeslaste ja põhja-aafriklaste rahaülekannete kiiruse ja turvalisuse ning investeerimispotentsiaali edendamist, eriti seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga;

42.  tunneb muret Tuneesia võla jätkusuutlikkuse pärast ning nõuab, et uuritakse võimalusi selle jätkusuutlikumaks muutmiseks, eelkõige Tuneesia majanduslikku olukorda silmas pidades; nõuab, et Tuneesia võlad kantaks üle investeerimisprojektidesse, eelkõige strateegiliste taristute rajamiseks ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ning väljendab heameelt sellealaste algatuste üle; innustab komisjoni ja liikmesriike suurendama selliste projektide hulka; kutsub liikmesriike üles uurima, kuidas oleks võimalik tagada Tuneesia võlgade maksegraafiku privilegeeritud ümberkorraldamine ja võlakomponentide mitmekesistamine;

43.  tunneb heameelt ELi töökohtade loomise ja kutseõppe valdkonna projektide üle, nagu IRADA; soovitab kasutada Euroopa naabruspoliitika (ENP) vahendeid VKEde täiendavaks abistamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEdel on Tuneesia majanduskasvus oluline roll, mistõttu EL peaks neid toetama; julgustab naistele ja noortele suunatud idufirmade programmide väljaarendamist, et pakkuda VKEde sektori edendamiseks ärijuhtimise alast koolitust ja juurdepääsu rahalisele toetusele; soovitab, et Tuneesia võtaks asjakohased meetmed, et saada võimalikult peatselt kasu ELi COSME programmist (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm); ergutab eralaenude andmist VKEdele, sealhulgas parandades selleks krediidigarantiisektori suutlikkust ja reformides alakapitaliseeritud pangandussektorit; kiidab heaks Tuneesia Keskpangaga hiljuti käivitatud mestimisprogrammi, mille eesmärk on toetada pangandussektori kaasajastamist;

44.  soovitab kasutada ELi kogemusi piirkondlike rahaliste vahendite ning piirkondliku ebavõrdsuse vähendamise valdkonnas, et käsitleda Tuneesia piirkondlikku arengut ja vähendada selles ilmnevat ebavõrdsust; nõuab, et rahvusvahelised partnerid ja rahastavad institutsioonid aitaksid parandada ja laiendada Tuneesia üleriigilisi taristuid (nt maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad ja telekommunikatsioonivõrgud), et maapiirkondade ja sisemaa keskusi paremini lõimida;

45.  ergutab Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) lõimimist kogu ELi hõlmavate algatustega, nagu energialiit; soovitab samuti suurendada Põhja-Aafrika piirkondlikku koostööd konkreetsetes küsimustes, nagu metsastamine ja veevarude majandamine ning sotsiaal-majandusliku integratsiooni suurendamine kaubanduse tihendamise abil kogu Põhja-Aafrikas; tuletab meelde, et Vahemere Liit toetab konkreetsete projektide arendamist piirkonnas ning peab seetõttu olema seotud projektidega, mida Euroopa Liit Tuneesias ellu viib;

46.  nõuab, et ELi koostöös keskendutaks rohkem keskkonnasäästlikule majandusele ja säästvale arengule, suurendataks taastuvenergia kasutamist ning parandataks vee- ja jäätmekäitlust, eelkõige arvestades Tuneesia suurte võimalustega taastuvenergiasektoris; kiidab heaks niisugused projektid nagu Vahemere Liidu toetatav Bizerte järve reostusest puhastamine, taimedest katused Ghar al Milhis või orgaaniliste jäätmete kasutamine Bejas;

47.  väljendab heameelt Euroopa ja Vahemere elektriturgude lõimumise üle, mis on lõunanaabritega tehtava energiakoostöö oluline osa; on arvamusel, et projekt Elmed edendaks kahepoolset elektrienergiaga kauplemist Vahemere põhja- ja lõunaosa vahel ning tooks kasu kõikidele partneritele julgeoleku, stabiilsuse ja elektrienergia taskukohasuse vallas;

III – Julgeolek ja kaitse

48.  on väga mures Tuneesia julgeolekule avalduva vahetu mõju pärast, mis on muu hulgas tingitud Liibüa ebastabiilsest olukorrast; võtab teadmiseks asjaolu, et Tuneesia ja Liibüa piiri ühele lõigule ehitatakse tõkkevalli; väljendab muret selle pärast, et suur hulk tuneeslastest välisvõitlejaid on liitunud Daeshi ja muude terrorirühmitustega; rõhutab, et võitlus relvakaubanduse vastu on terrorismivastases võitluses olulisel kohal; rõhutab vajadust reformida Tuneesia luureteenistusi, austades samas õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste konventsioone;

49.  on mures terrorirünnakute pärast Ben Guerdane’i linna piiril vahetult pärast pommitamist Sabrathas, mis näitab, et Tuneesia-Liibüa piir on endiselt väga läbitungitav; väljendab muret olukorra pärast Liibüas ja kutsub kõiki Liibüa asjaosalisi üles tegema rahvusliku kokkuleppe valitsusega konstruktiivset koostööd; rõhutab, et EL on valmis pakkuma rahvusliku kokkuleppe valitsuse taotlusel julgeolekuabi ning et julgeolekualase tegevuse koordineerimine Tuneesia ja Liibüa vahel tuleb taas käivitada; soovitab koostöös Tuneesia ametiasutustega hinnata võimalust algatada Tuneesias ELi piirihaldamise abimissioon;

50.  tunnistab, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on radikaliseerumise ühed peamised põhjused; nõuab noorte paremat sotsiaalset kaasamist, et võimaldada neil leida stabiilsed töökohad ja ennetada nende värbamist terroriorganisatsioonide võitlejateks; soovitab kasutada Hedayah' taoliste rahvusvaheliste organisatsioonide algatuste kaudu kogutud oskusteavet, et koostada kohalikud ja piirkondlikud strateegiad vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks; nõuab teadlikkuse suurendamist nende võrgustike ja muude taoliste algatuste olemasolust Tuneesias;

51.  kutsub Tuneesia valitsust üles looma strateegia tagasisaabuvate välisvõitlejatega hakkama saamiseks, näiteks ühendades selleks karistus- ja ennetusmeetmed koos deradikaliseerimis- ja rehabiliteerimisprogrammidega, et neil oleks võimalus ühiskonda uuesti integreeruda, vähendades nii tulevikuriske; nõuab laiaulatuslikumat strateegiat, mis aitaks ennetada radikaliseerumist vanglates ja kinnipidamiskeskustes; nõuab keskendumist paremale haridusele ja noorte radikaliseerumise vastasele võitlusele;

52.  tunnistab, et terrorism on ühine probleem, mis eeldab ühist lahendust, ning et hiljuti on tihendatud ELi ja Tuneesia vahelist koostööd julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, eelkõige kaugeleulatuva programmi käivitamisega julgeolekusektori reformi toetamiseks;

53.  toetab ÜRO juhitavat rahu ja poliitilise leppimise protsessi Liibüas, mis on oluline vahend laiema piirkonna stabiliseerimiseks ning Tuneesia julgeoleku ja reformide tugevdamiseks;

54.  tunneb heameelt julgeolekuabikoordinatsiooni protsessi algatamise üle Tuneesia poolt, milles ELil on aktiivne osa; rõhutab, et EL peaks aitama Tuneesial ehitada üles asjakohased struktuurid, mille abil julgeolekuprobleemidega toime tulla; kiidab heaks G7+3 tulemused julgeolekukoostöö valdkonnas; nõuab praegu olemasolevate programmide viivitamatut rakendamist ning julgeolekuabi suurendamist Tuneesiale, keskendudes piirijulgeolekule, turismitaristute kaitsmisele ja ühiste terrorismiohtude vastu võitlemisele; ergutab Tuneesia ametivõime sellistele ohtudele siiski proportsionaalselt reageerima, et kaitsta demokraatlikke vabadusi ja põhiõigusi; nõuab Tuneesia pädevate ametiasutuste igakülgset toetamist, riikliku julgeolekunõuniku ametikoha loomist; nõuab, et liikmesriigid jagaksid Tuneesiaga julgeolekuvaldkonna parimaid tavasid, keskendudes eelkõige julgeolekutöötajate koolitamisele ja inimõiguste austamisele; nõuab, et julgeoleku valdkonnas Tuneesiale antava ELi toetuse puhul hinnataks süstemaatiliselt inimõiguste austamist;

55.  väljendab sügavat muret terrorismivastase võitluse seaduse 22/2015 pärast, mille Tuneesia rahvaesindajate kogu võttis vastu 2015. aasta juulis ja milles on sätestatud surmanuhtlus võimaliku karistusena mitme nn terroristliku süüteo eest; tunneb muret terrorismivastase võitluse seaduse mitme sätte pärast; rõhutab, et see seadus võib tõsiselt rikkuda põhivabadusi ja inimõiguste austamist Tuneesias; kutsub Tuneesia ametivõime üles jätkuvalt järgima moratooriumi surmanuhtluse kohaldamisele; tuletab meelde, et surmanuhtlus on Tuneesia õiguses juba olemas selliste kuritegude eest nagu mõrv ja vägistamine, kuigi kedagi ei ole alates 1991. aastast hukatud; rõhutab, et kuigi Tuneesia on üks neist riikidest, kus on terrorismioht, peavad riigid terrorismivastases võitluses täielikult austama inimõigusi; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika on tihedalt seotud inimõiguste austamise ja rahvusvahelise õigusega, ning tuletab meelde, et EL on otsustavalt surmanuhtluse kohaldamise vastu;

56.  tunneb heameelt, et terrorismivastase võitluse seaduses 22/2015 on ette nähtud ajakirjanike allikate õiguskaitse ja valitsuse volitamata jälitustegevuse kriminaliseerimine;

57.  väljendab heameelt 2015. aasta novembris käivitatud ELi programmi üle, millega toetatakse Tuneesia julgeolekusektori reformi ja mis keskendub eelkõige julgeolekuteenistuste restruktureerimisele, piirikontrollile ja luureteenistustele, ning otsuse üle see tõhusalt ja kiiresti käivitada, mida mõlemad osapooled väljendasid ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogus 18. aprillil 2016. aastal;

58.  nõuab vaid poliitikavahendite abil toetamise asemel eesmärkide loogika edendamist selge strateegilise käsitluse raames, milles keskendutakse ennetamisele, rahvaesindajate kogu toetamisele seaduste koostamisel ja terrorismivastase võitlusega tegeleva prokuratuuri loomisele;

59.  kiidab heaks tõhustatud poliitilise dialoogi ELi ja Tuneesia vahel terrorismivastase võitluse valdkonnas; rõhutab, kui oluline on kaitsta terrorismivastaste meetmete raames inimõigusi;

60.  nõuab tihedamat koostööd ELi asutustega, näiteks EUROPOLiga, märgib aga ühtlasi, et Tuneesia ei kuulu nende kolmandate riikide nimekirja, kellega Europol lepingud sõlmib; palub nõukogul kaaluda Tuneesia lisamist nende kolmandate riikide nimekirja; nõuab, et enne kokkuleppe heakskiitmist teostataks selle koostöö mõjuhinnang ja seda tutvustataks väliskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisel koosolekul; väljendab heameelt selle üle, et EUROJUST lõi Tuneesia jaoks kontaktpunkti ning kutsus ametiasutusi üles süvendama koostööd ja määrama teise kontaktpunkti, mis tegeleks konkreetselt terrorismi valdkonnaga; palub Tuneesia valitsusel võtta esimesel võimalusel nende ettepanekute kohta asjakohaseid järelmeetmeid;

IV – Liikuvus, teadus, haridus ja kultuur

61.  rõõmustab 2014. aasta märtsis alla kirjutatud ELi ja Tuneesia liikuvuspartnerluse üle ning nõuab selle kiiret rakendamist; nõuab Tuneesia suhtes uue viisapoliitika kehtestamist ja tagasivõtulepingu sõlmimist; märgib, et kuigi liikuvuspartnerlus põhineb riiklikul pädevusel, on see ELi ettepanekus naabruspoliitikasse kaasatud; soovitab liikmesriikidel Tuneesiaga solidaarne olla, hõlbustades ettevõtjate, õpetajate, üliõpilaste, teadlaste, loovisikute jt liikuvust;

62.  innustab ELi seadma oma lõunanaabruse partnerriikidega sisse liikuvuspartnerlusi, et lihtsustada viisamenetlusi tagasivõtulepingute osas; kutsub komisjoni koostöös liikmesriikidega arendama korduvrände skeemide võimalusi, mis avaksid rändajatele turvalisi ja seaduslikke liikumisteid; mõistab hukka inimkaubanduse, kus enamik ohvreid on naised, ning rõhutab, kui oluline on teha sellega võitlemiseks partnerriikidega rohkem koostööd; märgib, et mitmekordse sisenemise õigusega pikaajaliste viisade andmine lühiajaliste viisade asemel on parim abinõu ebaseadusliku rände vähendamiseks, sealhulgas ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse kaudu; soovitab, et Tuneesia muudaks kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega 2004. aasta seadust, millega muudeti kriminaalkorras karistatavaks ilma loata Tuneesia territooriumilt lahkumine;

63.  kutsub Tuneesia ametivõime tegema koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega, võitlemaks ebaseadusliku sisserändega;

64.  rõhutab, et sellised missioonid nagu EUNAVFOR MED aitavad konkreetselt ja tõhusalt inimkaubanduse vastu võidelda; kutsub liitu jätkama ja tugevdama seda laadi operatsioone ning kaasama neisse ka partnerriike, nagu Tuneesia;

65.  kiidab heaks ELi ja Tuneesia partnerluse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning Tuneesia osalemise raamprogrammis „Horisont 2020“; rõhutab, et järjekindel teadustöö ja tehnilise arengu poliitika soodustaks teadusja arendustegevuse investeeringuid, teadustöö ja innovatsiooni siirdamist erasektorisse ning uute ettevõtete loomist; rõhutab, et Tuneesia peaks saama programmi Erasmus+ täieõiguslikuks osaliseks, et laiemalt arendada üliõpilasvahetust; tunneb muret Tuneesia üliõpilaste üha süvenevate raskuste üle Euroopasse õppima minemisel; nõuab nn positiivse diskrimineerimise poliitika rakendamist eelkõige vähem arenenud piirkondadest pärit üliõpilaste heaks, luues stiimuleid, mis võimaldavad neil niisuguste programmidega liituda; kutsub Tuneesiat üles partnerlusi kohandama ja seadma neid prioriteediks, et arendada oskusi võõrkeelte, inseneriteaduse, taastuvenergia, teaduse ja informaatika erialal, kus on kõige kõrgem tööhõive määr;

66.  kutsub komisjoni üles julgustama partnerluste arendamist koolide, ülikoolide ja uurimiskeskuste vahel ning tõhustama elukestva õppe ühisprojekte, eriti keeleõppe, uute tehnoloogialahenduste, naiste hariduse edendamise ja ettevõtluse valdkondades;

67.  nõuab partnerluse tugevdamist loov-, kultuuri-, spordi-, rahvahariduse, kogukonnaelu ja audiovisuaalsektoris, tugevdades võrgustikke ning käivitades algatusi, millega suurendatakse kultuuridevahelist dialoogi, Rooma aega tagasi ulatuva ühise ajaloolise ja arheoloogilise pärandi väärtustamist, osaliste liikuvust, kultuuri- ja audiovisuaalsisu edendamist ja ringlust, muu hulgas festivalide ja näituste abil; ergutab Tuneesiat osalema programmis „Loov Euroopa“;

68.  soovitab ELi institutsioonidel ja eriti ELi delegatsioonil Tunises kasutada pakkumis- ja osalemiskutsete avaldamisel ning avalikkusega suhtlemisel araabia keelt; rõhutab, kui tähtis on, et Tuneesia valitsus teavitaks kodanikke oma meetmetest;

69.  leiab, et araabia keele kasutamine on vajalik kodanikuühiskonna kaasamiseks ELi ja Tuneesia vahelistesse suhetesse, eriti vabakaubanduslepingu läbirääkimiste raames;

o
o   o

70.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Tuneesia Vabariigi valitsusele ning Tuneesia rahvaesindajate kogu esimehele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0272. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0061. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0086. (4) ELT L 102, 18.4.2016, lk 1.