Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2750(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1054/2016

Esitatud tekstid :

B8-1054/2016

Arutelud :

PV 04/10/2016 - 17
CRE 04/10/2016 - 17

Hääletused :

PV 05/10/2016 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0376

Vastuvõetud tekstid
PDF 162kWORD 50k
Kolmapäev, 5. oktoober 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Prokuratuur ja Eurojust
P8_TA(2016)0376B8-1054/2016

Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti kohta (2016/2750(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(1),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 14. märtsi 2014. aasta töödokumenti Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (PE530.084),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(2),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 85, 86, 218, 263, 265, 267, 268 ja 340,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile Euroopa Prokuratuuri kohta esitatud küsimusi (O-000092/2016 – B8-0715/2016 ja O-000093/2016 – B8-0716/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86 on sätestatud, et liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu võetud määruste abil asutada pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist Euroopa Prokuratuuri;

B.  arvestades, et hiljuti koostatud dokumendi „Uuring ja aruanded käibemaksu alalaekumise kohta ELi 28 liikmesriigis: 2016. aasta lõpparuanne“ (TAXUD/2015/CC/131) kohaselt jäi ELis 2014. aastal laekumata tervelt 159,5 miljardit eurot käibemaksutulu;

C.  arvestades, et on oluline, et EL ja kõik liikmesriigid tegutseksid ELi finantshuve kahjustavate pettuste kindlakstegemisel ja nende üle kohtumõistmisel tõhusalt ja heidutavalt, kaitstes sel moel kõigi liikmesriikide maksumaksjaid, kes annavad oma osa liidu eelarvesse;

D.  arvestades, et Eurojust on aidanud kaasa riikide uurimisasutuste ja prokuratuuride tegevuse kooskõlastamisele ja koostööle mitut liikmesriiki puudutavate juhtumite korral ning samuti on ta aidanud luua vastastikust usaldust ja leida ELi erinevate õigussüsteemide ja -tavade ühisosa; arvestades, et Eurojust on hõlbustanud koostöötaotluste rahuldamist ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, parandades sel moel piiriülest süüdistuse esitamist;

E.  arvestades, et viimasel kümnendil on piiriülene kuritegevus kasvanud ja kuritegusid saadavad korda väga liikuvad ja paindlikud rühmitised, kes tegutsevad aktiivselt mitmes liikmesriigis ja mitmes kuritegevuse valdkonnas;

F.  arvestades, et kohtuasjas C-105/14: Taricco jt märkis Euroopa Kohus, et Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 määratletud pettuse mõiste hõlmab käibemaksutulusid;

1.  kinnitab taas parlamendi pikaaegset toetust tõhusa ja sõltumatu Euroopa Prokuratuuri asutamisele, eesmärgiga vähendada ELi eelarve kaitsmisele suunatud riiklike õiguskaitsealaste jõupingutuste praegust killustatust ja tugevdada seeläbi pettusevastast võitlust Euroopa Liidus;

2.  palub nõukogul esitada Euroopa Prokuratuuri pädevuste ja menetluste ühemõtteline ja selge kogum, võttes aluseks direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv); palub nõukogul suurendada pingutusi jõudmaks kokkuleppele finantshuvide kaitse direktiivi asjus, mille kohaldamisalasse kuulub ka käibemaks, ning taasalustada läbirääkimisi parlamendiga, et Euroopa Prokuratuuri asutamine muutuks võimalikuks; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuril peaks olema esmapädevus finantshuvide kaitse direktiivis määratletud rikkumiste korral; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei luba anda Euroopa Prokuratuurile pädevust finantshuvide kaitse direktiivi kohaste juhtumite korral, kus ELi rahastamine ületab 10 000 eurot, kuid jääb alla 50 % kaasfinantseerimisest; kutsub seega nõukogu üles tühistama reeglit, mis jätab Euroopa Prokuratuuri ilma võimalusest teostada pädevust kõigi finantshuvide kaitse direktiivi kohaste juhtumite korral, kus liidu eelarvele tekitatud kahju on võrdne teisele ohvrile tekitatud kahjuga või sellest väiksem; kutsub nõukogu üles tagama, et riiklikud ametiasutused teavitavad Euroopa Prokuratuuri viivitamata kõigist juhtumitest, mis on mingil viisil seotud finantshuvide kaitse direktiiviga, tehes seda nii enne uurimist kui uurimise vältel;

3.  palub nõukogul taasalgatada arutelu Euroopa Prokuratuuri käsitleva ettepaneku konsolideeritud teksti (11350/1/16) artiklite 17 ja 20 üle, et tagada Euroopa Prokuratuurile suurem tõhusus ja selgus; palub nõukogul selgitada Euroopa Prokuratuuri ja riiklike prokuratuuride pädevusi süüdistuste esitamisel, kui tegemist on a) mitmiksüüteoga (üks organiseeritud rühmitis saadab korda mitmeid kuritegusid, nt rahapesu ja inimkaubandus) ja b) segatüüpi süüteoga (ühe kuriteosündmuse raames saadetakse korda rohkem kui üks kuritegu, nt käibemaksupettus ja rahapesu); peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Prokuratuuri ja riiklike prokuratuuride vahelise arvamuste lahknemise korral pädevusküsimustes ei tee lõplikku otsust sõltumatu kohus, nagu Euroopa Kohus; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri tulevane tõhusus sõltub pädevuste selgeks tegemisest, ja kui seda ei saavutata, ei suuda ELi seadusandjad tagada Euroopa Prokuratuuri tulemuslikkust, minnes seega vastuollu ühe Euroopa Parlamendi kindla nõudmisega;

4.  on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuril on uurimistegevuseks vaja piisavalt uurimismeetmeid; tuletab sellega seoses meelde, et kaasseadusandjad leppisid kokku liikmesriikide puhul kehtivates uurimismeetmete taotlemise kriteeriumides, mis tuginevad direktiivis 2014/41/EL (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades) sisalduvale vastastikuse tunnustamise põhimõttele;

5.  leiab, et kohtuliku läbivaatamise tulemuslikkuse tagamiseks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja aluslepingutega tuleks kõik Euroopa Prokuratuuri tehtavad tegevust puudutavad otsused, mis mõjutavad kolmandaid riike, pädevas riiklikus kohtus läbi vaadata; on arvamusel, et tuleks võimaldada otsest kohtulikku läbivaatamist Euroopa Kohtus;

6.  märgib, et on ülioluline vältida kahjulikku mõju, mida võib põhjustada liikmesriikide ametiasutustega tehtav koostöö; kutsub sellega seoses nõukogu üles tagama, et Euroopa Prokuratuuri sõltumatus oleks piisavalt kaitstud, näiteks võttes vastu sätte, mis võimaldab teha erandi liikmesriikide ametiasutustega tehtavast koostööst, kui põhjuseks on Euroopa Prokuratuuri nõuetekohane toimimine;

7.  on seisukohal, et tuleb tagada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõiguste kaitse; peab oluliseks, et määruses sätestataks eelkõige Euroopa Prokuratuuri kahtlusalustele täiendavad kaitseõigused, eeskätt õigus õigusabile, õigus teabele ja juurdepääsule kohtuasja materjalidele ning õigus esitada tõendeid ja paluda Euroopa Prokuratuuril koguda tõendeid kahtlustatava heaks;

8.  kutsub komisjoni üles täpsustama kulude-tulude analüüsis kollegiaalse struktuuri hinnangulist mõju eelarvele ja esitama parlamendile tegeliku olukorra väljaselgitamise tulemused ning tuletab meelde, et parlament võtab seda infot lõpliku otsuse tegemisel arvesse;

9.  tuletab meelde Eurojusti olulist rolli liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelise õiguskoostöö ja kooskõlastamise tõhustaja ning kolmandate riikidega seotud uurimiste toetajana ning palub nõukogul selgitada Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelisi suhteid ja eelkõige kollegiaalse struktuuri mõjusid ning Euroopa Prokuratuuri suhteid OLAFiga, et eristada nende rolle ELi finantshuvide kaitsel;

10.  on arvamusel, et Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti vahelise koostöö ja teabevahetuse tõhususe huvides peaks neil olema sama tegevuskoht;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0234.
(2) ELT C 346, 21.9.2016, lk 27.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika