Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks) (COM(2016)0061 – C8-0033/2016 – 2016/2022(BUD))

P8_TA(2016)0111 A8-0077/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0061 – C8-0033/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,(2) eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0077/2016),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule tagasi pöördumist, vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Rootsi esitas taotluse EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Rev. 2 osa 29 („Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine“) alla kuuluvas majandussektoris ja peamiselt NUTS 2 tasandi Norrlandi põhjaosa piirkonnas (SE33), ning arvestades, et 647st koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 500 töötajat; arvestades, et 470 töötajat koondati ettevõttes Volvo Group Truck Operation EMEA selle Umeås paiknevas tehases töötajate arvu vähendamise tõttu ning ülejäänud 177 koondati nelja tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures (IL Logistics AB, Lemia, Caverion ja Isringhausen);

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtte tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud;

F.  arvestades, et EGFist toetatavate meetmete finantskontrolli eest vastutab liikmesriik, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 21 lõikes 1;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Rootsil õigus saada nimetatud määruse alusel 1 793 710 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 2 989 518 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Rootsi ametiasutused esitasid taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 16. septembril 2015 ning et komisjon lõpetas hinnangu andmise 16. veebruaril 2016 ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud erakorralise töötajate nappuse tõttu kõnealuse taotluse hindamist tähtajaks lõpule viia; tuletab meelde, et toetusesaajate huvides peaks toetus olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav; palub liikmesriikidel ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonidel teha kõik nendest oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine;

4.  märgib, et Euroopa ja Põhja-Ameerika ei ole äriotstarbeliste sõidukite tootmises enam juhtival positsioonil, kuna hiljuti on esile kerkinud Aasia veokitootjad; juhib tähelepanu sellele, et 2014. aastal kahanes liidus raskeveokite tootmine ning vähenes suurte äriotstarbeliste sõidukite, busside ja vagunite eksport (6,3 miljardi euro ehk 11 % võrra), äriotstarbeliste sõidukite koguimport liitu aga suurenes (+10 %); märgib, et veoautotööstusel on raske tulla toime suurte muutustega ja vajadusega kohaneda üha enam globaliseeruvas maailmas; märgib, et Rootsi ametiasutused väidavad, et Volvo Umeås paikneva tehase osaline ümberpaigutamine on tingitud Volvo optimeerimiskavas välja toodud vajadusest suurendada tõhusust ja vähendada kulusid, et tulla toime olemasoleva ja oodatava ülemaailmse konkurentsiga;

5.  juhib tähelepanu sellele, et koondamised tekitavad Västerbotteni maakonnas (Umeå on selle pealinn) probleeme, kuna selle piirkonna vabad töökohad on kõrget kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades, enamikul sihtrühma kuuluvatest töötajatest on aga ainult keskharidus; märgib, et taotluses osutatakse hiljuti esitatud aruandele, milles väidetakse, et Västerbotteni piirkond vajab 40 000 uut töötajat; väljendab heameelt eriharidust vajavatele töötajatele suunatud meetmete üle;

6.  palub liikmesriikidel koostada koos sotsiaalpartneritega strateegiad, mis ennetaksid prognoositavaid tööturu muutusi ning kaitseksid liidu töökohti ja oskusi, lähtudes komisjoni poolt iga kaubanduskokkuleppe kohta koostatavatest terviklikest kaubanduse mõjuhinnangutest;

7.  märgib, et taotlus ei hõlma mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, sest piirkond ei ole noorte tööhõive algatuse alusel selliseks sekkumiseks abikõlblik;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Rootsi ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 30. jaanuaril 2015, aegsasti enne seda, kui tehti otsus kavandatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFi toetuse andmise kohta;

9.  märgib, et Rootsil on kavas võtta käesoleva taotlusega hõlmatud koondatud töötajate jaoks üheksat liiki meetmeid: i) põhjalik hindamine ja personaalne planeerimine, ii) mitmesugused tööotsimistegevused ja personaalne nõustamine, iii) motivatsiooni ja tervist edendavad meetmed, iv) ettevõtlus ja oma ettevõtte loomine, v) haridus ja koolitus, vi) oskuste ja pädevuse kinnitamine, vii) tööotsingute toetamine erasektori teenuseosutajate kaasabil, viii) sõidukulud ja muud sõitmisega seonduvad kulud, ix) tööotsingutoetus;

10.  väljendab heameelt töötajate motivatsiooni ja tervist edendavate meetmete üle; on seisukohal, et selliseid meetmeid on vaja selleks, et tugevdada nende motivatsiooni ja aidata neid, kelle tervis on pärast töö kaotamist halvenenud; peab tähtsaks ka osalejate oskuste ja pädevuse kinnitamiseks mõeldud meetmeid;

11.  võtab teadmiseks suure summa, mida kasutatakse toetusteks ja stiimuliteks; märgib lisaks, et vastavalt EGFi määrusele on selliste meetmete rahastamise maksimummäär 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

12.  ootab komisjoni vastust, mis kinnitaks, et esildatud tööotsingutoetus ei asenda liikmesriigi kohustust seoses aktiivsete tööturu- või sotsiaalkaitsemeetmetega; ootab lisaks analüüsi EGFi toetatavate meetmete täiendavuse kohta;

13.  märgib, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning kohalike riigiasutustega konsulteerides;

14.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

15.  tuletab meelde, kui tähtis on suurendada kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende ametialase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevust; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvad koolitused on kavandatud mitte ainult koondatud töötajate vajadusi, vaid ka tegelikku ärikeskkonda ja majandussektorite tulevikuväljavaateid arvestades;

16.  palub, et komisjon kirjeldaks tulevastes ettepanekutes täpsemalt, millistes sektorites võiksid töötajad tõenäoliselt tööd leida ning kas pakutav koolitus on kooskõlas majanduse tulevikuväljavaadete ning koondamistest mõjutatud piirkondade tööturu vajadustega;

17.  märgib, et Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; pöördub taas komisjoni poole palvega, et komisjon esitaks oma aastaaruandes nende andmete võrdleva analüüsi, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

18.  märgib, et praeguseks on mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sektori kohta koos käesoleva taotlusega laekunud EGFile 22 taotlust, neist 12 puhul on põhjenduseks toodud kaubanduse globaliseerumine ja 10 puhul ülemaailmne finants- ja majanduskriis;

19.  palub komisjonil hoolikalt hinnata juhtumeid, kus EGFi rahastamist taotletakse ettevõtete ümberpaigutamisstrateegiatest tulenevate koondamiste jaoks, ning tagada, et need ettevõtted täidaksid täielikult siseriiklikust õigusest ja kollektiivlepingutest tulenevaid kohustusi koondatud töötajate ees ning EGFi kasutataks täiendava meetmena;

20.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

21.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

22.  tuletab komisjonile meelde tema kohustust esitada õigeaegselt üksikasjalik teave, mis kinnitaks, et kavandatud tööotsingutoetus ei asenda liikmesriigi kohustust seoses aktiivsete tööturu- või sotsiaalkaitsemeetmetega, ning EGFi meetmete täiendavust kinnitav analüüs;

23.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu kõigile EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

24.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

25.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2016/618).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist (EGF/2016/000 TA 2016 – Tehniline abi komisjoni algatusel) (COM(2016)0078 – C8-0095/2016 – 2016/2025(BUD))

P8_TA(2016)0112 A8-0078/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0078 – C8-0095/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2015/000 TA 2015 – tehniline abi komisjoni algatusel)(4),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0078/2016),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu abi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust 60 %-ni kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), ja arvestades, et EGFi määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt võib EGFi määruse rakendamiseks komisjoni algatusel tehniliseks abiks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning vajalike haldus- ja tehnilise toe, teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada 0,5 % nimetatud summast (s.o 828 060 eurot 2016. aastal);

E.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud vajadust suurendada EGFi kui koondatud töötajate toetamiseks ette nähtud liidu instrumendi lisaväärtust, tõhusust ja abisaajate tööalast konkurentsivõimet;

F.  arvestades, et kavandatav 380 000 euro suurune summa vastab ligikaudu 0,23 %-le EGFi 2016. aasta maksimumeelarvest;

1.  võtab teadmiseks komisjoni poolt tehnilise abina pakutud meetmed EGFi määruse artikli 11 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 12 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kulude rahastamiseks;

2.  tuletab meelde, kui oluline on kontaktide loomine ja EGFi kohta teabe vahetamine, ning toetab seetõttu EGFi kontaktisikute eksperdirühma ja EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate kontaktide loomise seminaride rahastamist; loodab, et selline teabevahetus aitab ühtlasi parandada ja täpsustada aruandlust EGFi vahenditest toetatud meetmete edukuse kohta liikmesriikides, eelkõige toetusesaajateni jõudmise ja nende tööturule naasmise määra kohta; toetab ka kõiki algatusi, mis puudutavad EGFi vahenditest toetatud meetmete igapäevase haldamisega tegelevate kohalike omavalitsuste suuremat osalemist ja nendega konsulteerimist;

3.  peab tervitatavaks jätkuvat tööd EGFi taotluste ja haldamise jaoks standardmenetluste väljatöötamisel, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC2014), mis võimaldab taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada; märgib, et komisjon kavatseb 2016. aasta prioriteedina valmistada ette ja viimistleda iga EGFi juhtumi rakendamist käsitleva lõpparuande mooduli; märgib siiski, et EGFi eelarvest tasutavad SFC2014 protsessi kulud on endiselt suhteliselt suured;

4.  peab tervitatavaks aruandluse integreerimist elektroonilisse andmevahetussüsteemi (SFC2014); usub, et see vähendab liikmesriikide halduskoormust ja lihtsustab aruannete kasutamist hindamiseks;

5.  tõdeb, et EGFi elektroonilisse andmevahetussüsteemi integreerimise protsess on kestnud aastaid ja EGFi poolt selleks tehtud kulutused on olnud suhteliselt suured; märgib, et sellist kulutuste taset tuleb hoida veel ühe aasta jooksul, misjärel peaksid hoolduskulud olema väiksemad;

6.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei andnud teada, milline on olnud süsteemi SFC2014 integreerimise edukus alates 2011. aasta algusest kuni 2014. aastani, nagu paluti parlamendi 24. juuni 2015. aasta resolutsioonis, mis käsitleb ettepanekut tehnilise abi kohta 2015. aastal; palub uuesti komisjonil esitada ülalnimetatud andmed edukuse kohta, hõlmates ka viimaseid arenguid;

7.  on seisukohal, et süsteemi SFC2014 võiks kasutada ka selleks, et võimaldada komisjonil koguda üksikasjalikke andmeid EGFi rahastamise mõju kohta, eriti EGFist toetust saanud koondatud töötajate tööturule naasmise määra kohta; rõhutab vajadust hinnata põhjalikumalt leitud töökohtade liiki ja kvaliteeti ning keskmise ja pikema perioodi suundumusi, mis puudutavad EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördumist;

8.  peab tervitatavaks, et komisjon kavatseb investeerida 70 000 eurot tehnilise abi eelarvest eelkõige üksikisikutele antava EGFi toetuse mõju jälgimise ja hindamise parandamisse; soovitab, et:

9.  rõhutab, et võimalikult suure sünergia saavutamiseks on vaja veelgi parandada suhteid kõikide EGFi taotlustega seotud isikute vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel; rõhutab, et tuleks tugevdada riikliku kontaktisiku ning piirkondlike ja kohalike juhtumitega tegelevate isikute vahelist suhtlemist ning teha selgeks ja kõikide partnerite vahel kokku leppida teabevahetuse ja toetuse korraldamine ning teabevood (sisejaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad);

10.  kordab oma palvet, et komisjon kutsuks parlamenti mõistliku etteteatamisajaga eksperdirühma koosolekutele ja seminaridele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe(5) asjaomastele sätetele;

11.  palub komisjonil põhjendada otsust sõlmida EGFi määruse artikli 20 lõike 1 punktis a nõutud vahehindamise läbiviimiseks allhankeleping välistöövõtjaga; nõuab, et komisjon otsustaks, kuidas kulude-tulude analüüsi alusel edasi minna, keskendudes selgelt objektiivsusele, tulemustele, lisaväärtusele, tööalasele konkurentsivõimele ja tõhususele;

12.  palub komisjonil kaasata EGFi vahehindamisse kõik aspektid, mis puudutavad kõigi EGFi projektide kulutõhusust, andmed otsetoetuste kohta ning soovitused selle kohta, kuidas suurendada liikmesriikide osalust EGFis ja sünergiat ESFi või siseriiklike programmide meetmetega; märgib, et see tegevus tuleks kombineerida püüdlustega luua täielik andmebaas kõigi EGFi sekkumiste tulemuste kohta; nõuab arutelu korraldamist vahehindamise tulemuste üle eesmärgiga hinnata, kas EGF on koondamisest tulenevate probleemide puhul kõige tõhusam vahend;

13.  palub, et komisjon lisaks kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi EGFi toetuse kohta kuni 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ja jätkaks seda meedet pärast 2017. aasta detsembrit püsivalt ja jätkusuutlikult, tehes ettepaneku uue EGFi määruse kohta, eriti arvestades noortegarantii rakendamist ja noorte tööhõivekriisi jätkumist;

14.  rõhutab, kui tähtis on suurendada üldist teadlikkust EGFist ja selle nähtavust; tuletab taotluse esitanud liikmesriikidele meelde nende ülesannet anda sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele, ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele teavet EGFi rahastatavate meetmete kohta, nagu on sätestatud EGFi määruse artiklis 12;

15.  palub liikmesriikidel ja kõigil asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi menetlus- ja eelarvekorra täiendavaks parandamiseks, et suurendada EGFi mõju; märgib sellega seoses, et parlament koostab praegu komisjoni hinnangul põhinevat algatusraportit, et teha kokkuvõte EGFi määruse toimimisest ja uuritud juhtumitest;

16.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist kehtestanud parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele; kutsub liikmesriike üles kasutama enne ametlike taotluste esitamist rohkem komisjoni abi;

17.  palub liikmesriikidel ja kõigil asjaomastel institutsioonidel toetada sagedasemat rahastamiskõlblikkuse künnistest erandite tegemist VKEde kasuks, vaatlusperioodi pikendamist ning võimalust hõlmata asjaomase ettevõtte koondatud töötajatele sidusteenuseid pakkuvad koondatud töötajad, aidates seega kaasa EGFi tõhusamale ja mõjusamale kasutamisele;

18.  palub, et liikmesriigid rõhutaksid selgemini EGFi rahastamise täiendavust ja selle seost muude fondidega ning kaaluksid kõige asjakohasemaid viise EGFi lisaväärtuse suurendamiseks, sünergia tagamiseks muude rahastamisallikatega ning nende asendamise ja kattuvuse vältimiseks;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist (EGF/2016/000 TA 2016 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2016/619).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0237. (5) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta – uus rahastamisvahend erakorralise toetuse andmiseks liidu territooriumil (07068/2016 – C8-0122/2016 – 2016/2037(BUD))

P8_TA(2016)0113 A8-0130/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 25. novembril 2015(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2016, mille komisjon võttis vastu 9. märtsil 2016 (COM(2016)0152),

–  võttes arvesse 16. märtsil 2016 vastu võetud ja 17. märtsil 2016 Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta (07068/2016 – C8-0122/2016),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0130/2016),

A.  arvestades, et massiline pagulaste ja rändajate sissevool Euroopasse on loonud erandliku olukorra, kus suur hulk inimesi vajab liidu enda territooriumil kiirelt humanitaarabi; arvestades, et selline erakorraline olukord on seadnud kõige enam mõjutatud liikmesriikide reageerimissuutlikkuse suure surve alla; arvestades, et siiani puudus asjakohane liidu tasandi rahastamisvahend, mille kaudu tegeleda katastroofis kannatada saanute humanitaarvajadustega liidu territooriumil;

B.  arvestades, et komisjon esitas 2. märtsil 2016 ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, mille abil lünk täita ja lisada olemasolevatele vahenditele võimalus tegeleda humanitaarvajadustega liidu territooriumil; arvestades, et see määrus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1, mis ei näe ette Euroopa Parlamendi osalemist otsustusprotsessis; arvestades, et nõukogu võttis määruse (EL) 2016/369 vastu 15. märtsil 2016;

C.  arvestades, et seejärel esitas komisjon paranduseelarve projekti, et luua selle vahendi jaoks eelarves struktuur ja teha koheste rahastamisvajaduste katteks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 3 tehtavate ümberpaigutuste kaudu kättesaadavaks 100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 80,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid;

D.  arvestades, et komisjoni hinnangul on uue vahendi jaoks vaja 2016. aastal 300 miljonit eurot ning edasi 2017. aastal 200 miljonit eurot ja 2018. aastal samuti 200 miljonit eurot, kuid rändajate ja pagulaste voo jätkumine senisel tasemel tähendaks, et vajadused tõenäoliselt kasvavad;

E.  arvestades, et komisjon tegi samuti ettepaneku suurendada Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu Europolis ning eraldada selleks kahe miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (paigutatakse ümber Sisejulgeolekufondi vahenditest);

1.  peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut võimaldada eraldada liidu eelarvest vahendeid erakorralise abi pakkumiseks liidu territooriumil, et tegeleda praeguse pagulaskriisi humanitaartagajärgedega; juhib tähelepanu rändajate ja varjupaigataotlejate järjest halvenevale olukorrale, mis on tingitud eelkõige Euroopa riikide koordineerimata tegevusest ning mis muudab erakorralise abi seda vajalikumaks ja pakilisemaks; rõhutab vajadust olla solidaarne liikmesriikidega, kelle territooriumil selline erakorraline olukord on tekkinud;

2.  võtab teadmiseks komisjoni poolt kiirmeetmena välja pakutud lahenduse; märgib, et pärast kahe usaldusfondi ja Türgi pagulasrahastu loomist on uus ad hoc mehhanism paigas, kuid puudub üldine strateegia pagulaskriisiga toimetulemiseks ning parlamendi eesõigusi kaasseadusandjana ei ole täielikult arvesse võetud; juhib tähelepanu murettekitavale asjaolule, et uue vahendi aluseks ei olnud seadusandliku tavamenetluse raames käsitletav komisjoni ettepanek võtta vastu määrus; rõhutab, et parlament on tegutsenud alati konstruktiivselt ja kiirelt, et toetada kõiki pagulaskriisiga seotud algatusi, ning seda tehakse ka nüüd paranduseelarve kiire vastuvõtmisega;

3.  on seisukohal, et ette tuleks näha jätkusuutlikum õigus- ja eelarveraamistik, et võimaldada vajaduse korral ka tulevikus liidu territooriumil humanitaarabi anda; märgib, et erakorralist rahalist abi, mille eesmärk on reageerida kriisidele ja ettenägematutele asjaoludele, tuleks selle olemusest tingitud põhjustel eraldada erivahenditest ja väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid;

4.  peab kiiduväärseks komisjoni lubadust mitte paigutada ümber välishumanitaarabiks ette nähtud eelarvevahendeid; märgib, et komisjon on teinud ettepaneku paigutada uue vahendi alusel tehtava esimese osamakse jaoks ümber Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringud, mis olid määratud pagulastega tegelemise koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel; on veendunud, et kogusummat ei saa katta vahendite ümberpaigutustest, mõjutamata seejuures Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tööd, mis satub käesoleval aastal niikuinii veel suurema surve alla ja võib vajada tugevdamist, kui ümberpaigutamiskava täie hooga käima läheb; on seega seisukohal, et kõnealuse 100 miljoni euro eraldamise näol peab olema tegemist vahendite võimalikult kiire kättesaadavaks tegemisega, mis tuleb hiljem kompenseerida; märgib, et rubriigis 3 ei ole enam mingit varu ning paindlikkusinstrumendi 2016. aasta vahendid on täielikult ära kasutatud; toetab seetõttu ettenägematute kulude varu kasutuselevõttu käesoleva aasta ülejäänud summa katmiseks nii vara, kui vaja, ning palub komisjonil esitada sellekohane ettepanek; leiab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära tõstmine rubriigis 3 on paratamatu, kui kavatsetakse tegeleda kõikide pagulas- ja rändekriisiga seotud vajadustega;

5.  kiidab heaks Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu suurendamise Europolis, pidades silmas praegust julgeolekuolukorda Euroopa Liidus; märgib, et selline jõutäiendus lisandub Europoli õigusraamistiku hiljutise läbivaatamise käigus kokku lepitud ressursside suurendamisele;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon jätaks kõik asutused, kes tegelevad rände ja julgeolekuga laiemalt, välja töötajate arvu 5 % suuruse vähendamise kavast, kuna need asutused on kõik alamehitatud, võttes arvesse viimase kahe aasta jooksul meeletult kasvanud töömahtu ja lisandunud ülesandeid; palub komisjonil tagada tasakaal justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel, austades nende töökoormust ja ülesandeid;

7.  kinnitab olukorra pakilisust silmas pidades oma valmisolekut võtta vastu komisjoni esitatud paranduseelarve projekt nr 1/2016;

8.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2016 kohta heaks;

9.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2016 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 48, 24.2.2016. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (6) ELT L 70, 16.3.2016, lk 1.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Samo Jereb kontrollikoja liikmeks (C8-0025/2016 – 2016/0804(NLE))

P8_TA(2016)0114 A8-0060/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0025/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0060/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Samo Jereb kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks (C8-0411/2015 – 2015/0814(NLE))

P8_TA(2016)0115 A8-0059/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0411/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0059/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Jan Gregor kontrollikoja liikmeks (C8-0412/2015 – 2015/0815(NLE))

P8_TA(2016)0116 A8-0057/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0412/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0057/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Jan Gregor kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Ladislav Balko kontrollikoja liikmeks (C8-0413/2015 – 2015/0816(NLE))

P8_TA(2016)0117 A8-0055/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0413/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0055/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Ladislav Balko kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Janusz Wojciechowski kontrollikoja liikmeks (C8-0414/2015 – 2015/0817(NLE))

P8_TA(2016)0118 A8-0061/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0414/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0061/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  ei toeta nõukogu ettepanekut nimetada Janusz Wojciechowski kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (D044281/01 – 2016/2624(RSP))

P8_TA(2016)0119 B8-0439/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (D044281/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artikli 20 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused)(3), artiklit 7,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti järeldusi toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu kohta(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

A.  arvestades, et süsteemset herbitsiidi glüfosaati toodetakse praegu maailmas rohkem kui ühtegi teist herbitsiidi; arvestades, et selle kasutamine maailmas on järsult suurenenud (viimase 40 aastaga 260 korda ehk 1974. aasta 3200 tonnilt 825 000 tonnini 2014. aastal)(5);

B.  arvestades, et glüfosaat on mitteselektiivne herbitsiid, mis hävitab kõik rohttaimed; arvestades, et see tekitab muutusi nn shikimhappe ainevahetusahelas (shikimate pathway), mis esineb ka vetikatel, seentel ja bakteritel; arvestades, et on leitud, et Escherichia coli ja Salmonella enterica serotüübi Typhimurium kokkupuude glüfosaadi kaubanduslike valmististe surmavast doosist väiksema doosiga muudab selle serotüübi reaktsiooni antibiootikumidele;

C.  arvestades, et 76 % maailmas tarbitavast glüfosaadist kasutatakse põllumajanduses; arvestades, et seda kasutatakse laialdaselt ka metsanduses, aianduses ja linnamajanduses;

D.  arvestades, et glüfosaati ja/või selle jääke on leitud vees, mullas, toidus ja jookides ning mittetoidukaupades, samuti inimorganismis (nt uriinis ja rinnapiimas);

E.  arvestades, et elanikkond puutub glüfosaadiga kokku peamiselt sellega töödeldavate alade läheduses elades, kodumajapidamistes ja toidu kaudu; arvestades, et kokkupuuted glüfosaadiga on sagenenud selle aine kasutamise kasvu tõttu; arvestades, et glüfosaadi ja selle kõige levinumate koostisainete mõju inimtervisele tuleb korrapäraselt jälgida;

F.  arvestades, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009 võib toimeaine heaks kiita üksnes juhul, kui seda ei liigitata ega kavatseta liigitada kategooria 1A või 1B kantserogeeniks vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätetele, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude asjaomase toimeainega on tühine või kui esineb tõsine oht taimetervisele, mida ei saa muude vahenditega tõrjuda;

G.  arvestades, et 2015. aasta märtsis klassifitseeris Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks (kategooria 2A), lähtudes piiratud tõenditest vähi esinemise kohta inimestel (tegelikult aset leidnud kokkupuutejuhtude põhjal), piisavatest tõenditest vähi esinemise kohta katseloomadel (nn puhta glüfosaadi uuringute põhjal) ning veenvatest tõenditest nn puhta glüfosaadi ja glüfosaadi valmististe kantserogeensusega (genotoksilisuse ja oksüdatiivse stressi mõttes) seotud mõju mehhanismi kohta;

H.  arvestades, et Rahvusvahelises Vähiuurimiskeskuses kategooria 2A jaoks kasutatavad kriteeriumid on võrreldavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sisalduvate kategooria 1B kriteeriumidega;

I.  arvestades, et sellegipoolest viis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 2015. aasta novembris lõpule glüfosaati käsitleva eksperdihinnangu ning jõudis järeldusele, et tõenäoliselt ei kujuta glüfosaat endast inimeste jaoks kantserogeenset ohtu ning et tõendusmaterjali põhjal ei tule seda klassifitseerida aine võimaliku kantserogeense mõju põhjal vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

J.  arvestades, et komisjoni XXX rakendusmääruses (EL) .../..., millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (edaspidi „rakendusmääruse eelnõu“), tehakse nii BfRi kui ka EFSA läbiviidud teaduslike hindamiste alusel ettepanek lubada glüfosaadi kasutamist kuni 30. juunini 2031 ehk siis kõige pikema võimaliku tähtajani mis tahes otstarbel, piirates ühe koostisaine kasutamist ja nõudes liikmesriikidelt nimekirja koostamist muudest koostisainetest, mida ei või taimekaitsevahendites kasutada, seadmata selle kasutamisele mingeid õiguslikult siduvaid tingimusi ning nõudes üksnes kinnitavat teavet aine endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kohta;

K.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist;

L.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 öeldakse, et selle sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel, tagamaks, et turule lastavad toimeained ja tooted ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju; arvestades, et järgnevalt öeldakse, et eelkõige ei takistata liikmesriikidel rakendamast ettevaatuspõhimõtet siis, kui puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, millist riski kujutavad inimeste või loomade tervisele või keskkonnale taimekaitsevahendid, millele liikmesriigi territooriumile viimiseks luba taotletakse;

M.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt võetakse kõik otsused toimeaine heakskiitmise, heakskiitmisest keeldumise või heakskiitmise tingimuste muutmise kohta vastu, tuginedes komisjoni läbivaatusaruandele ning, kui on asjakohased määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused, ettevaatuspõhimõttele tuginedes;

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatakse, et konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, võib võtta ajutised riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ettenähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisateavet riski igakülgsemaks hindamiseks;

O.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud ettevaatuspõhimõtte järgimise tingimused on glüfosaadi kantserogeenseid omadusi puudutava teabe jätkuvat vastuolulisust arvestades täidetud;

P.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 2 pikendatakse toimeainele antud heakskiitu kuni 15 aastaks; arvestades, et ohutuse mõttes peaks heakskiitmise tähtaeg olema proportsionaalne kõnealuste ainete kasutamisega kaasnevate võimalike ohtudega, ning mis tahes heakskiidu uuendamise otsuse tegemisel tuleks võtta arvesse asjaomast ainet sisaldavate taimekaitsevahendite tegeliku kasutamise kogemusi ning teaduse ja tehnika arengut;

Q.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsuses juhtumi 12/2013/MDC kohta, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) heakskiitmisel ja turulelaskmisel, palutakse komisjonil muuta oma leevendusmeetmete (tingimused ja piirangud) määratlemist ja rakendamist, lisades täiendavaid nõudeid selle tagamiseks, et komisjon ei hoiduks kõrvale kohustusest tagada inimeste ja loomade tervise ja keskkonna tulemuslik kaitse, ega võimaldaks liikmesriikidele pea piiramatut kaalutlusõigust potentsiaalselt ohtlike ainete suhtes võetavate leevendusmeetmete määratlemisel, arvestades seda, et tavapärased sõnastused on väga ebamäärased, nii et võib tekkida kahtlus, kas need üldse õiguslikult mingeid leevendusmeetmete nõudeid sisaldavad;

R.  arvestades, et rakendusmääruse eelnõu ei sisalda siiski õiguslikult siduvaid riskide leevendamise meetmeid, hoolimata järeldusest, et pea kõik glüfosaadi kasutusviisid on leitud olevat maapealsetele selgroogsetele loomadele, sealhulgas lindudele ja imetajatele pikemas perspektiivis väga ohtlikud; arvestades, et mitteselektiivne herbitsiid glüfosaat hävitab mitte üksnes kahjulikud umbrohud, vaid kõik taimed, ning lisaks ka vetikad, seened ja bakterid, avaldades sellega lubamatut mõju ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele; arvestades, et seetõttu ei vasta glüfosaat määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 3 punkti e alapunkti iii nõuetele;

S.  arvestades, et mitmed liikmesriigid on juba rakendanud ettevaatusabinõusid rahvatervise ja keskkonna kaitseks; arvestades, et kõigis liikmesriikides ühesuguse kaitsetaseme saavutamiseks tuleks liidu tasandil kehtestada toimeaine heakskiitmisel selged ja õiguslikult siduvad tingimused selle kasutamiseks;

T.  arvestades, et komisjoni palvel võttis EFSA oma hinnangus arvesse Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse aruannet, milles loeti glüfosaat inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et EFSA hinnangus tugineti arvukatele tõenditele, sealhulgas mitmetele uuringutele, mida Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus ei hinnanud, mis on EFSA arvates üks põhjus, miks keskus jõudis teistsugustele järeldustele;

U.  arvestades, et hindamise eest vastutanud EFSA pestitsiidide osakonna juhataja nimetas teatavaid Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse poolt hindamata jäänud uuringuid „keskseteks“ ja „otsustavateks“; arvestades, et EFSA ei ole siiani nõustunud neid uuringuid üldsusele kättesaadavaks tegema, kuna taotlejate väitel kahjustaks avalikustamine nende ärihuve; arvestades, et uuringute avaldamata jätmine muudab sõltumatu teadusliku kontrollimise võimatuks; arvestades, et EFSA ei ole esitanud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 kohast nõutavat põhjendust, mis tõendaks, et teabe avaldamine võib ettevõtteid kahjustada;

V.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(6) artikli 4 lõikele 2 keelavad institutsioonid juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks ärihuve, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve; arvestades, et Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse ja EFSA vahelise erimeelsuse puhul üldsuse jaoks niivõrd olulistes küsimustes nagu vähk ning glüfosaadi heakskiitmise, heakskiitmisest keeldumise või heakskiitmise tingimuste muutmise otsuse üldine tähtsus, esineb kindlasti ülekaalukas üldine huvi kõnealused uuringud avalikustada;

W.  arvestades, et lisaks tõsisele murele glüfosaadi kantserogeensuse pärast esineb kahtlusi ka küsimuses, mida võtta ette seoses selle endokriinseid häireid põhjustavate omadustega; arvestades, et glüfosaadil põhinevad valmistised on põhjustanud endokriinseid häireid inimorganismi rakuliinides, ning et nõuetekohaste horisontaalsete teaduslike kriteeriumide puudumisel ei saa välistada ka endokriinselt vahendatavaid toimemehhanisme; arvestades, et komisjon esitab sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratlemise standardid 2016. aasta augustiks;

X.  arvestades, et EFSA nimetas ühe mureküsimusena seda, et endokriinselt vahendatavaid toimemehhanisme ei saa välistada, sest andmelünkade tõttu ei saanud hindamist lõpule viia; arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 2.2 sätestatakse siiski, et toimeaine kiidetakse heaks ainult siis, kui esitatud on täielik toimik; arvestades, et see on veelgi olulisem, kui pidada silmas, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatakse, et toimeaine kiidetakse heaks ainult juhul, kui sellel ei leita olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle toimeainega on väheoluline või kui esineb tõsine oht taimetervisele, mida ei saa muude vahenditega tõrjuda;

Y.  arvestades, et on ebasobiv, et komisjon tegeleb selle märkimisväärse puudujäägiga kinnitavate andmete kaudu, mis esitatakse pärast heakskiitmise uuendamise otsust, sest kinnitavate andmete menetlust tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 2 sätestatud erakorralistel juhtudel ja see ei peaks puudutama andmenõudeid, mis kehtisid taotluse esitamise ajal;

Z.  arvestades, et viimase kahe aastakümne jooksul on kogunenud täiendavaid tõendeid kahjulike tagajärgede kohta, eriti asjaolu kohta, et glüfosaat avaldab suure tõenäosusega mõju mitmete selgroogsete ainevahetusahelale, sealhulgas põhjustades hepatorenaalseid kahjustusi ja mõjutades glüfosaadi kelaativa toime tõttu toitainete tasakaalu(7);

AA.  arvestades, et 2015. aasta juulis teatas referentliikmesriik oma kavatsusest esitada glüfosaadi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast ühtset klassifitseerimist puudutavad dokumendid Euroopa Kemikaaliametile kui asjakohasele teadusasutusele kemikaalide ühtse klassifitseerimise küsimuses; arvestades, et taotlus pidi esitatama 2016. aasta märtsi lõpuks; arvestades, et otsustusprotsess peaks kestma 18 kuud;

AB.  arvestades, et glüfosaati kasutatakse ulatuslikult nn kuivatamiseks (desiccation) ehk põllukultuuri surmamiseks enne selle koristamist, et kiirendada selle küpsemist ja lihtsustada selle koristamist (tuntakse ka ingliskeelse nimetuse „green burndown“ all); arvestades, et sellel taval ei ole mitte ainult tugevalt kahjulikud tagajärjed bioloogilise mitmekesisuse jaoks, vaid see toob kaasa ka palju suurema pestitsiidijääkide sisalduse lõplikus koristatud toodangus, põhjustades suuremat inimeste toidukaudset kokkupuudet(8); arvestades, et selle tavaga saastatakse ka töödeldud põllukultuuri kõrt, mida ei saa enam loomasöödaks kasutada; arvestades, et nii inimeste tervise kui ka keskkonna kaitse seisukohalt on mitteselektiivse herbitsiidi kasutamine sellisel eesmärgil lubamatu;

AC.  arvestades, et suur osa geneetiliselt muundatud põllukultuuridest on glüfosaadi suhtes resistentsed(9); arvestades, et 2012. aastal kasutati kogu maailmas 56 % glüfosaadist geneetiliselt muundatud põllukultuuride jaoks, mis on glüfosaadi suhtes resistentsed(10);

AD.  arvestades, et 2015. ja 2016. aastal avaldas Euroopa Parlament vastuväiteid neljale erinevale komisjoni rakendusakti eelnõule, mis käsitlesid geneetiliselt muundatud põllukultuure sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest toodetud kaupu(11)(12)(13)(14); arvestades, et kõik need põllukultuurid muudeti glüfosaadi suhtes resistentseks; arvestades, et kolm nendest põllukultuuridest muudeti ka teise herbitsiidi suhtes resistentseks, ühendades omavahel mitu resistentsust;

AE.  arvestades, et glüfosaadi ulatuslik kasutamine viimase 20 aasta jooksul glüfosaadi suhtes resistentsete põllukultuuride suhtes on teadaolevalt toonud kaasa resistentsete umbrohtude väljaarenemise, sest glüfosaadi pidev kasutamine ilma umbrohutõrjevahendite või umbrohutõrje tavade piisava vahetamiseta on tugevalt soodustanud resistentsete umbrohtude väljaarenemist; arvestades, et sellele vastuseks lisavad agrobiotehnoloogia ettevõtted põllukultuuridele täiendavaid herbitsiiditolerantseid tunnuseid, mida tõendavad kolm neljast geneetiliselt muundatud põllukultuurist, millele Euroopa Parlament on vastuseisu avaldanud, mis on paigaltammumine, mis võib viia umbrohtude multiresistentsuse suurenemiseni(15); arvestades, et selline mürgine spiraal on jätkusuutmatu;

AF.  arvestades, et uuringud on näidanud, et integreeritud taimekaitse, mis põhineb põllukultuuride mitmekesistamisel, maaviljelustavadel, külvikuupäevadel ja mehaanilisel umbrohutõrjel, võib aidata kasutada herbitsiidide kasutamist, säilitades põllukultuuride saagikuse ning saavutades suurema jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse, mis toob kaasa olulise kasu bioloogilise mitmekesisuse jaoks(16);

AG.  arvestades, et EFSA leidis 2015. aastal, et teatavate taimekaitsevahendite, sealhulgas glüfosaadi puhul oli jääkide piirnormide määramiskordade arv, millest oli teatatud, oluliselt väiksem kui statistiliselt usaldusväärsete järelduste tegemiseks vajalik; arvestades, et EFSA on seisukohal, et aruandvad riigid peaksid laiendama jääkide piirnormide jõustamiseks kasutatavate analüüsimeetodite kohaldamisala, tagamaks, et määramiste väike arv ja vähene andmete esitamine teatavate riikide poolt ei moonutaks enam ülevaadet tuvastatud ületamisjuhtudest ja jääkide piirnormide ületamise määrast(17);

AH.  arvestades, et 2016. aasta märtsis lükati fütofarmatseutiliste toodete alalises komitees edasi hääletus toimeaine glüfosaat heakskiitmise uuendamist käsitleva rakendusmääruse eelnõu üle;

AI.  arvestades, et USA valitsuse aruandluse eest vastutav amet (Government Accountability Office) esitas hiljuti USA Toidu‑ ja Ravimiametile soovituse hinnata glüfosaadijääkide ohtlikkust rahvatervisele ja avalikustada vastav teave;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ei taga inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemelist kaitset, ei ole kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ning sellega ületatakse määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  palub komisjonil esitada uue rakendusmääruse eelnõu, et käsitleda paremini glüfosaati sisaldavate herbitsiidide säästvat kasutamist; palub komisjonil soovitada liikmesriikidel eelkõige piirata glüfosaadi müüki mittekutselistele kasutajatele või see keelata ning paluda komisjonil koos liikmesriikide ekspertidega koostada hinnang, et hinnata mittekutselistele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahendite kasutamist ja teha ettepanekuid, arendada koolitust ja kasutuslubade andmist kutselistele kasutajatele, pakkuda paremat teavet glüfosaadi kasutamise kohta ning kehtestada ranged piirangud toimeainet glüfosaat sisaldavate toodete koristuseelsele kasutamisele;

3.  palub komisjonil uuendada glüfosaadi heakskiitmist seitsmeks aastaks; tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt võib komisjon toimeainele antud heakskiidu loa kehtimise ajal tagasi võtta, kui uute teaduslike andmete valguses selgub, et aine ei vasta enam heakskiitmise kriteeriumitele; palub komisjonil ja liikmesriikidel kiirendada oma tööd nimekirja koostamisel muudest koostisainetest, mida ei või taimekaitsevahendites kasutada; peab tervitatavaks polüetoksüleeritud rasvamiini kasutamise keelustamist glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites;

4.  kutsub komisjoni eelkõige üles mitte heaks kiitma ühtki mitteprofessionaalset glüfosaadi kasutusviisi;

5.  kutsub komisjoni eelkõige üles mitte heaks kiitma glüfosaadi mis tahes kasutamist avalikes parkides, mänguplatsidel ja avalikes aedades või nende lähedal;

6.  kutsub komisjoni eelkõige üles mitte heaks kiitma glüfosaadi mis tahes põllumajanduslikku kasutamist, kui vajalikuks umbrohutõrjeks piisab integreeritud kahjuritõrje vahenditest;

7.  palub komisjonil oma heakskiitu glüfosaadi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohast ühtset klassifitseerimist puudutavate dokumentide eelseisva Euroopa Kemikaaliametile esitamise valguses uuesti hinnata;

8.  palub komisjonil kiires korras tagada glüfosaadi üldise toksilisuse klassifitseerimise sõltumatu läbivaatamine, tuginedes kõigile kättesaadavatele teaduslikele andmetele, kaasa arvatud glüfosaadi kantserogeensusega seotud andmed, ning võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kohta vastavalt endokriinseid häireid põhjustavate ainete eeldatavatele horisontaalsetele teaduslikele kriteeriumidele;

9.  palub komisjonil ja EFSA-l ülekaalukat avalikku huvi arvestades viivitamatult avalikustada kõik teaduslikud tõendid, mille põhjal määrati glüfosaadile soodne klassifikatsioon ja tehti ettepanek selle heakskiitmist uuendada; palub lisaks, et komisjon teeks kõik vajaliku, et lihtsustada ELi hindamisprotsessis kasutatud teaduslike tõendite täielikku avaldamist;

10.  palub komisjonil teha oma toidu- ja veterinaarametile ülesandeks kontrollida ja analüüsida liidus toodetud ja imporditud toiduainetes ja jookides esinevaid glüfosaadijääke;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rahastada taimekaitsevahenditele alternatiivsete, säästvate ja kulutõhusate lahenduste alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse;

12.  on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonide suhtes tuntava ja institutsioonidevahelise usalduse seisukohalt on oluline, et komisjon võtaks käesoleva resolutsiooni suhtes asjakohaseid järelmeetmeid;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) EÜT L 031, 1.2.2002, lk 1. (4) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302 (5) http://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0070-0 (6) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (7) http://ehjournal.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12940-016-0117-0 (8) http://ehjournal.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12940-016-0117-0 (9) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 (10) http://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0070-0 (11) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456). (12) Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040). (13) Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038). (14) Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø5-9 × MON-89788-1) MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039). (15) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 (16) http://ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/pdf/herbicide_reduction_can_preserve_crop_yields_as_well_as_biodiversity_benefits_of_weeds_445na2_en.pdf (17) http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/scientific_output/files/main_documents/4038.pdf

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam (2015/2272(INI))

P8_TA(2016)0120 A8-0069/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 5, artiklit 21, eriti selle lõiget 1, lõike 2 punkti h ja lõike 3 teist lõiku, ning artikleid 8, 22, 24, 25, 26, artiklit 42 ja eriti selle lõiget 7 ning artiklit 46,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 222,

–  võttes arvesse 2003. aastal vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat ning 2008. aastal vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise aruannet,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi aruannet „EL muutuvas üldises keskkonnas – rohkem ühendatud, rohkem vaidlustatud ja keerukam maailm“,

–  võttes arvesse komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist „ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele“ (JOIN(2013)0030),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine“ (JOIN(2015)0050),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2015. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (vastavalt Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu aastaaruandele ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta)(1),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsioon vastastikuse kaitse klausli (ELi lepingu artikli 42 lõige 7) kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta (EUCO 217/13) ning 25. ja 26. juuni 2015. aasta järeldusi (EUCO 22/15), samuti nõukogu 18. mai 2015. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kohta (8971/15),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1835, milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord(3),

–  võttes arvesse komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ (JOIN(2013)0001),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiat, mille Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu 24. juunil 2014. aastal,

–  võttes arvesse NATO 2010. aasta strateegilist kontseptsiooni ning NATO 2014. aasta Walesi tippkohtumise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(4),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni relvaekspordi kohta, ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine(5),

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris ÜRO peaassambleel vastu võetud lõppdokumenti „Säästva arengu tegevuskava aastani 2030“ ja kliimamuutuste Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0069/2016),

A.  arvestades, et paljud ELi praegused ja tulevased probleemid ja ohud on keerulised ja omavahel seotud, lähtuvad nii riiklikest kui ka mitteriiklikest jõududest ning nii seest- kui ka väljastpoolt ühispiire; arvestades, et vaja on seostada kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne kontekst; arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide otsustavaks ühiseks tegevuseks on vaja tugevat poliitilist tahet ja juhtimist, et reageerida ennetavalt, ühiselt ja tulemuslikult nendele probleemidele, kaitsta ELi väärtuseid ja ühiskonnamudelit ning muuta EL mõjusaks ja tugevamalt strateegiliseks jõuks ning aidata kaasa ülemaailmse julgeoleku tugevdamisele; arvestades, et seda arengut peab ette valmistama ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, milles määratakse kindlaks, millisel määral soovib EL olla poliitilisel tasandil rahvusvaheline toimija;

B.  arvestades, et EL peab tunnistama oma vahetu strateegilise keskkonna halvenemist ja selle pikaajalisi tagajärgi; arvestades tõsiasja, et korraga on ilmnenud mitu kriisi ja neil on üha otsesemad tagajärjed ELi enda territooriumil, mis tähendab, et ükski liikmesriik ei suuda reageerida üksinda ja eurooplased peavad julgeoleku tagamiseks ühiselt oma kohustusi täitma;

C.  arvestades, et 2003. aastal vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegias nimetatud ohud – terrorism, massihävitusrelvad, piirkondlikud konfliktid, riikide läbikukkumine ja organiseeritud kuritegevus – on suures osas endiselt ajakohased; arvestades, et praegu on ELil lisaks mitu rasket ja ettearvamatut probleemi, nagu revisionistlike jõudude püüded muuta jõuga piire, rikkudes rahvusvahelist õigust, ja seada kahtluse alla reeglitel põhinev maailmakord, samuti kliimamuutus, aeglane majanduskasv, suured rände- ja pagulasvood, suurim pagulaskriis pärast Teist maailmasõda, peale selle kosmose- ja küberneetikatehnoloogia arenguga seotud probleemid, finantskuritegevus, tuumarelva levik ja võidurelvastumine, hübriid- ja asümmeetriline sõjapidamine ja sellest tulenevad ohud;

D.  arvestades, et Euroopa julgeoleku struktuuri aluseks on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE); arvestades, et EL on OSCE üks tähtsamaid osalisi;

E.  arvestades, et piirkondliku julgeoleku halvenemise tõttu tuleb ELil prioriteediks võtta oma lähinaabruse stabiliseerimine, loobumata sealjuures oma globaalsete kohustuste täitmisest; arvestades, et julgeolekukriisi vahetult ELi piiri taga teravdavad ja kujundavad ülemaailmsed suundumused ning seetõttu on piirkondliku julgeoleku tulemuslik ohjamine ELi ülemaailmse tegutsemise suutlikkuse eeltingimus;

F.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu tegi 26. juunil 2015. aastal kõrgele esindajale ülesandeks jätkata strateegilise analüüsi protsessi, et valmistada tihedas koostöös liikmesriikidega ette ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, mis esitatakse Euroopa Ülemkogule 2016. aasta juuniks;

G.  arvestades, et tuleb tugevdada liikmesriikide solidaarsust, eemaldada institutsioonidevahelised tõkked, jagu saada kapseldunud mõtteviisist institutsioonides ja Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide esindustes ning eraldada ELi eesmärkide saavutamise toetuseks küllaldased ja paindlikud eelarvevahendid, et EL saaks kiiresti ja tõhusalt ohtudele reageerida; arvates, et efektiivne Euroopa strateegia nõuab eelkõige liikmesriikide tugevat poliitilist tahet ja ühise eesmärgi tunnetamist, et oleks võimalik välja töötada ja kasutama hakata tegelikult toimivaid Euroopa vahendeid;

H.  arvestades, et erinevaid ohtusid konkreetsetele liikmesriikidele tuleb näha ohtudena liidule tervikuna ja need ohud nõuavad liikmesriikide tugevat ühtsust ja solidaarsust ning järjepidevat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

I.  arvestades, et uues strateegias peaksid kesksel kohal olema terviklik lähenemisviis ning ELi välis- ja sisepoliitika vahendite järjepidev ja koordineeritud kasutamine; arvestades, et ELi relvaeksporti ei saa pidada ELi otsestes julgeolekuhuvides olevaks ning ELi ülemaailmse strateegia väljatöötamisel tuleks arvesse võtta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP; arvestades, et ELi üks esmaseid eesmärke on propageerida oma väärtusi ja sellega kaasa aidata rahu, maailma julgeoleku ja säästva arengu ning rahvaste solidaarsuse ja vastastikuse austamise tugevdamisele; arvestades, et kui EL võtab meetmeid oma sise- ja välispoliitika teostamiseks, ei tohi neid põhieesmärke tähelepanuta jätta; arvestades, et kui EL tegeleb oma kaubandushuvide edendamisega, tuleb liidul alati püüda tagada, et tema meetmed oleksid kooskõlas rahu- ja inimõiguste kaitse eesmärkidega;

J.  arvestades, et muutuvas ja ebakindlas rahvusvahelises keskkonnas peab EL olema strateegiliselt sõltumatu, et ta saaks tagada oma julgeoleku ning edendada oma huve ja väärtusi;

K.  arvestades, et ELi ülemaailmse strateegia keskmes peab olema inimeste julgeolek ning täielikult tuleb arvesse võtta julgeolekuga seotud soolist aspekti ja ÜRO resolutsiooni 1325;

L.  arvestades, et alates Euroopa julgeolekustrateegia vastuvõtmisest 2003. aastal on ELi eesmärk olnud saavutada rahvusvaheline kord, mis põhineks tegelikul mitmepoolsusel ja rahvusvahelise õiguse normidel;

M.  arvestades, et uus strateegia peab olema kooskõlas säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030;

N.  arvestades, et tulevase strateegiaga peaksid kaasnema iga-aastased rakendusaruanded ja strateegias peaksid sisalduma järgmised eesmärgid, mida tuleks täpsustada nn alamstrateegiates, mis sisaldavad konkreetseid sätteid eri tegevusvaldkondade kohta;

Euroopa Liidu kaitsmine

1.  märgib, et Euroopa Liidu eesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja inimeste heaolu ning ühtlasi tagada liidu kodanike ja territooriumi julgeolek; rõhutab, et liidu välistegevuses juhindutakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 nimetatud põhimõtetest; toonitab, et EL peab seega tagama nii sisemise kui ka välise vastupanuvõime, suutlikkuse ennetada, takistada ja lahendada prognoositavaid probleeme ja ohte ning olla ootamatute kriiside puhul valmis kiiresti tegutsema ning peab tagama suutlikkuse taastuda erinevatest rünnakutest ja tagama energia ja toorainete varustuskindluse, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste mõju, millega tuleb tingimata ja kohe tegeleda, kusjuures EL peab etendama juhtivat osa ülemaailmsete kliimameetmete rakendamises ja säästva arengu edendamises;

2.  on veendunud, et muutuva globaalse olukorraga toimetulekuks peaks ELi strateegia põhinema järgmisel:

3.  rõhutab, et iga liikmesriigi piir on ka liidu piir ja seda tuleb kaitsta kui liidu piiri;

4.  on seisukohal, et ELil on ülemaailmse toimijana ülimalt oluline osa rahvusvahelistes inimõiguste alastes õigusaktides sätestatud põhimõtete, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse põhimõtte järgimises; on seetõttu kindlalt seisukohal, et inimõigused tuleb sisuliselt integreerida uude üldisse strateegiasse, mis on hädavajalik ELi strateegilise raamistiku, ELi inimõigustealaste suuniste ning inimõiguste ja demokraatia tegevuskava täielikuks rakendamiseks; rõhutab sellega seoses vajadust alati konsulteerida ELi, liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikuühiskondadega, et praktikute ja inimõiguslaste kogemused ja ekspertteadmised ELi välis- ja julgeolekupoliitikas teadmiseks võtta ja seda poliitikat täpsustada; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et EL välispoliitikas kiidetaks heaks strateegiline käsitus inimõigustest, rõhutataks konkreetseid sellekohaseid meetmeid ja tulemusi ning demonstreeritaks ELi inimõiguste alase tegevuse sidusust eri riikides ja piirkondades, sõltumata julgeoleku, välispoliitika, kaubanduse, energeetika, abi ja muude valdkondade probleemidest;

5.  on veendunud, et väga tähtis on teha kindlaks ELi kõigi 28 liikmesriigi tegelikud ühised välispoliitilised huvid kõigis maailma piirkondades ja kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades; rõhutab lisaks, et nende ühiste huvide nähtavale toomine aitaks juba iseenesest märkimisväärselt tugevdada ELi kui välispoliitikas osaleja rolli; palub komisjoni asepresidendil ja välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha Euroopa välisteenistusele ülesandeks sellised konkreetsed huvid kaardistada ning kindlaks määrata strateegilised ja operatiivsed eesmärgid, mis annaksid otseselt konkreetseid tulemusi;

6.  usub, et Ameerika Ühendriigid on ELi peamine strateegiline partner; märgib, et EL ja selle liikmesriigid peavad olema ühtsemad ja valmis võtma oma kollektiivse julgeoleku ja territoriaalkaitse eest suurema vastutuse ning sealjuures vähem lootma USAle, seda eriti Euroopa naabruses; rõhutab, et Atlandi-ülene liit peab jääma normidel põhineva ülemaailmse süsteemi üheks kandvaks jõuks; kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles tõhustama oma kaitsevõimet, et olla valmis koostoimes NATOga reageerima väga mitmesugustele tsiviil-, sõjalistele ja hübriidohtudele ja -riskidele, ning täiel määral ära kasutama Lissaboni lepingu sätteid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta;

7.  nõuab, et EL parandaks sel eesmärgil sidusat ja struktureeritud koostööd kaitseuuringute valdkonnas, tugevdaks tööstusbaasi ja küberkaitset ühiskasutuse ja teiste koostööprojektide kaudu, et tõhusamalt kasutada riikide kaitse-eelarveid, saavutada kollektiivne eesmärk – tõsta uuringukulude osakaalu kaitsekuludes 2 %-ni ning hakata järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rakendama ELi rahastatavat kaitseuuringute ja -tehnoloogia programmi; on seisukohal, et tuleb tugevdada Euroopa Kaitseagentuuri rolli ning suurendada selle vahendeid, et agentuur saaks tulemuslikumalt toimida; on ka seisukohal, et liikmesriigid peaksid endale võtma suurema vastutuse Euroopa jaoks hädavajaliku suutlikkuse arendamisel ja ELi strateegilise sõltumatuse toetamisel, suurendama Euroopa Kaitseagentuuri kaudu oma kulutusi sõjalistele uuringutele ning tugevdama Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB) ja Euroopa kaitseturgu; nõuab, et liikmesriigid kasutaksid oma kaitse-eelarveid läbipaistvamalt ja vastutustundlikumalt; peale selle kutsub liikmesriike üles tagama piisava suutlikkuse Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas asjakohasteks ÜRO rahuvalvemissioonideks; on seisukohal, et lisaks tuleb parandada Euroopa luureandmete vahetust ning välja arendada tegelikult toimiv Euroopa luure- ja prognoosimisvõime koos vajalike järelevalvemehhanismidega;

8.  kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegelema ebaselguse kõrvaldamisega ELi lepingu artikli 42 lõikes 7 sisalduvast vastastikuse kaitse klauslist ning määrama kindlaks juhised ja menetlused selle klausli rakendamiseks, et võimaldada liikmesriikidel klauslile tuginedes tõhusalt reageerida;

9.  kritiseerib karmilt komisjoni, kes ei ole õigeaegselt täitnud 2013. aastal Euroopa Ülemkogu poolt talle pandud ülesandeid seoses kogu ELi hõlmava tervikliku varustuskindlusrežiimi kavandatud tegevuskavaga, kavandatud rohelise raamatuga kaitsevaldkonna ja tundliku julgeoleku valdkonna tööstusliku suutlikkuse kontrolli kohta, samuti seoses kaitse- ja julgeolekualaste riigihangete kontrolli ning kaitsevaldkonnas toimuvate valitsustevahelise müügitehingute kontrolliga;

10.  võtab teadmiseks nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsuse (ÜVJP) 2015/1835; palub, et Euroopa Kaitseagentuuri juht ning komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitaksid Euroopa Parlamenti sellest, kuidas kajastab see nõukogu otsus parlamendi korduvat nõudmist, et Euroopa Kaitseagentuuri tuleb tugevdada selle personali- ja jooksvate kulude rahastamisega liidu eelarvest;

11.  on veendunud, et peamine eesmärk peaks olema liikumine alaliselt jagatud rahvusvaheliste sõjaväeüksuste, ühiste kaitsejõudude ja ühise kaitsepoliitika kujundamise suunas, mille lõpptulemus peaks olema Euroopa Kaitseliidu loomine; nõuab sellega seoses ELi alalise sõjalise peakorteri loomist, et parandada sõjaliste kriiside ohjamise suutlikkust ning tagada erandolukorra plaanimine ja jõudude ja varustuse koostalitlusvõime; kutsub liikmesriike üles tugevdama kaitsekoostööd kollektiivselt, kahepoolselt ja piirkondlikes klastrites; toetab ELI kaitset käsitleva, ELi üldisel strateegial põhineva valge raamatu vastuvõtmist;

12.  on seisukohal, et ELi lepingu artikli 42 lõike 7 aktiveerimine peaks toimima kõigi julgeoleku ja kaitse alaste aluslepingu sätete kogu potentsiaali rakendamise katalüsaatorina;

13.  rõhutab, et ELi ja NATO koostöö tugevdamine on erakordselt oluline ja see peaks kindlustama eri operatsioonide koordineerimise, ning toetab Euroopa jõudude loomist, mis tugevdaksid NATO-t territoriaalkaitses ja oleksid võimelised sõltumatult korraldama sekkumisoperatsioone väljaspool ELi piire; rõhutab, et ÜJKP peaks tugevdama NATO Euroopa-sammast ja tagama, et NATO Euroopa liikmesriigid oleksid suutelised oma kohustusi täitma; soovitab omavahel siduda ELi lahingurühmade ja NATO reageerimisjõudude kontseptsioonid; tuletab meelde, et sõjaline panustamine peab põhinema ELi liikmesriikide solidaarsuse põhimõttel;

14.  rõhutab, et relvaekspordi kontroll on ELi välis- ja julgeolekupoliitika koostisosa ning selle teostamisel tuleb juhinduda Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 nimetatud põhimõtetest, mille hulka kuuluvad eelkõige demokraatia ja õigusriigi edendamine, rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine; tuletab meelde, et on äärmiselt oluline tagada sidusus relvaekspordi ning ELi kui ülemaailmse inimõiguste kaitsja usaldusväärsuse vahel; on sügavalt veendunud, et ühise seisukoha kaheksa kriteeriumi efektiivsem rakendamine aitaks oluliselt kaasa ELi üldise strateegia arendamisele;

15.  kutsub liikmesriike üles järgima ühist seisukohta relvaekspordi kohta ning lõpetama relvade müümise kolmandatele riikidele, kes ei vasta loetletud kriteeriumidele;

16.  toetab ülemaailmsete ühisvalduste (meri, õhk, kosmos ja küberruum) tõhusa haldamise edasist täiustamist;

17.  märgib, et tehnoloogia osa meie ühiskondades on kasvamas ning et ELi poliitika peab vastama kiiretele muutustele tehnoloogia arengus; rõhutab sellega seoses, et internetil ja tehnoloogial võib olla põhjapanev ja võimendav roll arengus, demokratiseerimises ja kodanike emantsipatsioonis kogu maailmas, ning toonitab seetõttu, kui tähtis on ELi vaba ja avatud interneti ning digitaalõiguste kaitseks;

18.  rõhutab, et tehnoloogia mõju peaks kajastuma ka ülemaailmses strateegias, samuti küberjulgeoleku algatustes, ning inimõiguste edendamine peaks olema kõikide ELi poliitikavaldkondade ja programmide lahutamatu koostisosa, kui see on asjakohane, et parandada inimõiguste kaitset, edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja head valitsemistava ning rahumeelset konfliktide lahendamist;

Euroopa laiema naabruse stabiliseerimine

19.  on veendunud, et mõjusama ja usaldusväärsema ülemaailmse jõuna tegutsemiseks peaks EL endale võtma suurema vastutuse ja keskenduma julgeolekuvaakumi täitmisele oma lähemas ja kaugemas naabruses ning õigusriigi põhimõtetel ja inimõiguste austamisel rajaneva stabiilsuse ja julgeoleku tingimuste loomisele, mis vältimatult hõlmab praeguste sõdade, konfliktide, rändevoogude ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemist;

20.  on veendunud, et EL peaks tõsisemalt osalema pingete vähendamise diplomaatias, eriti oma lõunapoolsetes naaberriikides; on seisukohal, et uus strateegia peaks hõlmama mooduseid, kuidas EL saaks kasutada hiljutise Iraani tuuma-alase kokkuleppe kogemust ja edendada usalduse kindlustamist ning muid julgeolekuga seotud piirkondlikke kokkuleppeid, mis võivad tugineda ka Euroopa enda kogemustele piirkondliku julgeoleku vallas, näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsile, ning sellistele lepetele nagu Helsingi lõppakt;

21.  on seisukohal, et stabiilsuse ja rahu loomiseks ning inimeste julgeoleku, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja demokratiseerimise edendamiseks peaks EL täitma oma laienemis- ja integratsioonikohustusi, võttes aluseks majanduskasvu ja kaasavaid ühiskondi toetavad poliitikameetmed, ja tegema hiljuti läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raames jätkuvalt koostööd eriti tihedalt assotsieerunud riikidega; tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 võib iga Euroopa riik taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta järgib Kopenhaageni kriteeriume, mis on kinnitatud ja vääramatud, ning austab demokraatia põhimõtteid, põhivabadusi ja inim- ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtete järgimise; on seisukohal, et EL peaks alati säilitama sidusa ja järjepideva toetava tegevuse nii ida- kui ka lõunapoolsetes naaberriikides;

22.  on veendunud, et praegune pagulaskriis nõuab terviklikku üleeuroopalist hoiakut ja kiiret kooskõlastatud tegutsemist, kus kasutatakse nii sisemisi kui ka väliseid vahendeid; nõuab pikaajalist strateegiat ning varjupaiga-, migratsiooni- ja tagasivõtupoliitika jätkusuutlikku haldamist ühiste põhimõtete alusel ja solidaarselt, võttes seejuures asjakohaselt arvesse inimõigusi ja inimeste julgeolekut; nõuab Schengeni süsteemi, Euroopa piiri- ja rannavalve ning Frontexi tugevdamist; palub komisjonil sellega seoses välja pakkuda mõjusaid ja jätkusuutlikke lahendusi; on veendunud, et selles osas peaks EL edendama praktilisemat ja terviklikumat lähenemisviisi abi andmiseks Aafrikale, Lähis-Idale ning ebakindlatele ja sõjale avatud riikidele ja piirkondadele;

23.  on veendunud, et kaasav mitmepoolne diplomaatia, mida juhib ja koordineerib komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, on konfliktide lahendamisel ja kriiside ohjamisel nii ELi naabruses kui ka ülemaailmselt ülimalt oluline vahend; rõhutab, et vaja on välja arendada strateegilisem juhtimine, suurem järjepidevus ja positiivne sünergia ELi tasandi välis- ja sisepoliitiliste meetmete vahel, mis on üha tihedamalt omavahel seotud, samuti liikmesriikides ning Euroopa välisteenistuse ja komisjoni vahel;

Mitmepoolse ülemaailmse juhtimise tugevdamine

24.  on veendunud, et EL peaks olema piirkondliku rõhuasetusega konstruktiivne ja paindlik ülemaailmne toimija, kes oleks varustatud vajalike tsiviil- ja sõjaliste vahenditega ning kes püüaks tõusta reeglite seadjaks, toetades ja tugevdades tõhusat mitmepoolset ülemaailmset juhtimist, seades eesmärgiks demokraatia, hea juhtimistava õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste tugevdamise; rõhutab, et ÜJKP on üks peamisi vahendeid kriiside ärahoidmiseks ja lahendamiseks;

25.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles pürgima välistegevuses kõikehõlmava, ühise ja tervikliku lähenemisviisi poole ning võtma arvesse asjaolu, et sise- ja välisjulgeolek on lahutamatult seotud; sellega seoses kutsub ELi üles arendama koostoimet julgeoleku, arengu, kaubanduse, inimõiguste, demokraatia edendamise meetmete ja ELi välistegevuse vahel ning võtma need poliitikavaldkonnad oma ülemaailmse strateegia osaks; rõhutab vajadust tagada, et ELi tegevus kaubanduse valdkonnas aitaks saavutada ka tuumarelva leviku tõkestamise, rahu edendamise ja inimõiguste kaitsmisega seotud eesmärke;

26.  tuletab meelde energiajulgeoleku ulatuslikku ja üha suurenevat osa ELi sisemises arengus ja suhetes kohalike, piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega; nõuab energialiidu viie samba kiiret ja viivitamatut ellurakendamist; on veendunud, et ELi strateegilistes huvides on anda komisjonile eelisõigus kaasläbirääkida ja kaasallkirjastada kõik lepingud, mis puudutavad energiatarneid kolmandatest riikidest ja sealset energiatootmist;

27.  rõhutab, et liikmesriikidel peab olema poliitiline tahe ilmutada suuremat paindlikkust ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustes, et seda valdkonda tõeliselt elavdada; toetab kaitseministrite nõukogu formaadi loomist ning Euroopa Ülemkogu korrapäraseid kohtumisi kaitseküsimustes; nõuab tungivalt, et need liikmesriigid, kes seda soovivad, looksid alalise struktureeritud kaitsekoostöö; toonitab sellega seoses vajadust ületada struktuuripiirangud, mis on seotud eelkõige vajaduste hindamisega, (tsiviil- ja sõjaliste) võimetega ning ühise rahastamisega; on veendunud, et alalise struktureeritud kaitsekoostöö ja Euroopa Liidu lepingu artikli 44 kasutamine on kõige sobivamad institutsioonilised meetodid selle ühise poliitika realistlikuks edasiviimiseks;

28.  toetab põhimõtet, et ELi liikmesriigid peaksid võtma kohustuseks kasutada 2024. aastaks kaitsekulutusteks vähemalt 2 % SKPst, et saavutada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide teostamiseks vajalik ja kohane tsiviil- ja sõjaline suutlikkus, suurendades samal ajal ühisarengu ja koostöö ning liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamise kaudu mastaabisäästu;

29.  rõhutab, et ülemaailmsete ohtude ja probleemide puhul tuleb tugevdada ülemaailmsete ja piirkondlike toimijate koostööd, et saavutada ülemaailmne reeglitel põhinev kord; on veendunud, et konkreetsete valdkondlike teemade seostamine huvitatud piirkondlike toimijatega võimaldab jagada Euroopa väärtusi ning aitab kaasa kasvule ja arengule; tuletab meelde, et globaalsetel ohtudel on sageli kohalikud põhjused ning seetõttu on nende lahendamiseks vaja kaasata kohalikke jõude; märgib, et samuti on eriti vajalik tihedamate suhete loomine valitsusväliste osalejate ning kohalike ja piirkondlike valitsuste ja kodanikuühiskonnaga, et tagada terviklik lähenemine ülemaailmsetele probleemidele, nagu kliimamuutus ja terrorism, ning vaja on läbi vaadata see viis, kuidas EL arendab ja määratleb partnerlusi, et tõhustada partnerite omalustunnet ja integreerida rohkem paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi;

30.  on kindlalt seisukohal, et sidemed peamiste ülemaailmsete ja piirkondlike toimijatega – riikide, organisatsioonide ja institutsioonidega – peavad rajanema liidu aluspõhimõtetel ja strateegilistel huvidel, rahvusvahelise õiguse austamisel ning kindlaksmääratud ühistel eesmärkidel ja huvidel, võttes arvesse nende toimijate strateegilist kaalu ja potentsiaalset osa ülemaailmsete riskide ja probleemide lahendamisel; usub, et strateegilise ühenduvuse projektidel võib olla väga tähtis osa tugevate ja stabiilsete suhete arendamises Euroopa tähtsaimate partneritega;

31.  nõuab sidemete tihendamist piirkondlike jõudude ja raamistikega, seades eesmärgiks rahu, julgeolekut, konfliktide ärahoidmist ja kriiside ohjamist soodustava koostoime saavutamise, ning nõuab, et tugevamini toetataks riike, mis on piirkondlike kriiside tõttu ränga surve all, ja muu hulgas aidataks neil luua paindlikke ja stabiilseid institutsioone ning kaasavat ühiskonda ning kasutataks kaubanduslepinguid ja valdkondlikke kokkuleppeid julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu edendamiseks, samuti rakendataks terviklikke piirkondlikke strateegiaid;

32.  taunib asjaolu, et autokraatliku ja repressiivse riigikorraga maad on üha edukamad inimõiguste, arengu, demokraatia ja aktiivse kodanikuühiskonna arengu kahjustamisel või takistamisel; kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegelema selle negatiivse ülemaailmse suundumusega ELi üldise strateegia raames;

33.  märgib, et liidu heaolu määravaks teguriks on liidu suutlikkus jääda innovaatiliseks, konkurentsivõimeliseks ja saada kasu kiiretempolisest ülemaailmsest majandusest; on seisukohal, EL peab kasutama sidusalt kõiki poliitikavahendeid, et luua Euroopa majanduse jätkusuutlikuks kasvuks soodsad välistingimused; on seisukohal, et EL peab olema tegus ja aktiivne toimija ning edendama vaba ja õiglast kaubandust ja investeeringuid, turvalisi kaubanduskanaleid ning suuremaid turulepääsuvõimalusi üle kogu maailma ning kaitsma ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsust, propageerides kõrgeid reguleerimis- ja juhtimisnõudeid;

34.  märgib, et ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks peab EL tugevdama koostööd reformitud ÜROga ning peab oma positsiooni määrama selliselt, et ta saaks mõjutada ja juhtida ülemaailmsetel foorumitel toimuvat nendes valdkondades, mis puudutavad ELi strateegilisi huve ja julgeolekut, ning peab süvendama oma partnerlusi teiste ülemaailmsete ja piirkondlike toimijatega ja muutma need partnerlused, kaasa arvatud partnerlused valitsusväliste toimijatega, mõjusateks poliitikavahenditeks; on seisukohal, et EL peab ka tugevdama Euroopa diplomaatiat, suurendama selle tegevusvõimet konfliktide ärahoidmiseks, toetama demokraatiat ja rahu, ohjama kriise, looma lepituse ja dialoogi abil liitusid ning arendama ja tugevdama kodanikuühiskonda; kutsub üles süvendama ELi ja ÜRO ning ELi ja Aafrika Liidu koostööd rahutagamisoperatsioonides; rõhutab, et konfliktide lahendamise moodused peaksid võimalikult palju lähtuma mitmepoolsetest kokkulepitud lahendustest, arvestades seejuures, et sellistel sekkumistel tuleb silmas pidada paljusid aspekte seoses rahuvalve ja rahu tagamisega, säästva arenguga, rände algpõhjuste lahendamisega ning inimõiguste järgimisega;

35.  juhib tähelepanu liidu juhtivale rollile arenguabi andmise valdkonnas ja kutsub liikmesriike üles täitma võetud kohustusi ja eraldama 0,7 % oma SKPst arenguabiks; kutsub ELi üles edendama pragmaatilisemat suhtumist abi andmisse, soodustades eelarvetoetuse kasutamist; kutsub liikmesriike üles tegema kõik võimaliku, et täita säästva arengu eesmärgid;

36.  rõhutab, et arengut ei saa toimuda ilma julgeolekuta ja julgeolek ei ole võimalik ilma arenguta; juhib tähelepanu sellele, et ELi arengupoliitika peab seetõttu ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias olulise osa moodustama;

37.  väljendab rahulolu selle üle, et uus ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia suunitlus on terviklik, parandab sise- ja välispoliitika sidusust ning aitab koordineerida institutsioonide ja liikmesriikide vahelist tegevust; tuletab meelde aluslepingus sisalduvat kohustust järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning vältida mis tahes vastuolusid arengumaid mõjutava arengupoliitika ja arenguga mitteseotud poliitika vahel; kutsub sellest lähtuvalt liikmesriike ja komisjoni üles looma ja tugevdama oma vastavate ministeeriumite ja kogu volinike kolleegiumi koostöösüsteeme ning kaasama riikide parlamendid poliitikavaldkondade arengusidususe kavva, ja kutsub ELi üles tugevdama koordineerimismehhanismi, et välja selgitada poliitikameetmete võimalikku mõju arengueesmärkidele, integreerides arenguaspektid poliitilistesse algatustesse kohe algusest peale ja juurutades poliitikavaldkondade arengusidusust puudutavate mõjude ja arengu süsteemsemat mõõtmist; kutsub sellega seoses üles looma efektiivseid õiguskaitsevahendeid kannatanute jaoks juhtudeks, kui riigi kohtusüsteem ei ole ilmselgelt võimeline lahendama välismaiste üksuste rakendatud meetmeid;

38.  väljendab heameelt selle üle, et rahu ja arengu seost on tegevuskavas kuni aastani 2030 asjakohaselt kajastatud ning sellest tulenevalt on seatud säästva arengu 16. eesmärk rahu ja õigluse kohta; kutsub ELi ja liikmesriike üles käsitama prioriteetsena muu hulgas säästva arengu 16. eesmärgiga (inimõigused, hea valitsemistava, rahu ja demokraatia tugevdamine) seotud meetmeid ja tagama, et need kuuluksid arengukoostöö programmitöös riiklike soovitusprogrammide sihtvaldkondadesse;

39.  nõuab, et vaadataks läbi Euroopa arengukonsensus, sest sel on oluline osa ajakohastatud ja terviklikus ELi üldises strateegias; rõhutab, et selline läbivaatamine peaks arvesse võtma uusi ülemaailmseid probleeme, tegelema ELi säästva arengu eesmärkide elluviimisega ja kinnitama alusväärtusi, nagu inimõiguste austamine, pöörates erilist tähelepanu ohustatud rühmade, näiteks tüdrukute, naiste ja puuetega inimeste õigustele, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele, aga ka peamistele arengu efektiivsuse põhimõtetele, nagu partnerriikide arengustrateegiate omavastutus, suurenenud vastutus seoses partnerriikide siseriiklike õigussüsteemidega ja vajadustepõhine eristamine, aga ka säästva arengu eesmärkidest tulenevatele tulemuskriteeriumitele; rõhutab, et Euroopa Liit peaks tegema kõik võimaliku selleks, et tugevdada kõigi arenguvaldkonna osaliste vastastikust täiendavust, et kasutada ära Euroopa arengupoliitika kogu potentsiaal ja sellega kiirendada 2030. aastani ulatuva arengukava elluviimist;

40.  märgib murelikult võla jätkusuutmatuse suurenemist nii arenenud kui ka arenguriikide puhul; kutsub komisjoni üles tugevdama laenuandjate ja laenuvõtjate ühise vastutuse põhimõtet, ning kõigis oma poliitikavaldkondades tulemuslikult järgima ja edendama ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise põhimõtteid; nõuab sellega seoses, et EL ja selle liikmesriigid osaleksid konstruktiivselt ÜRO töös rahvusvahelise võlgade restruktureerimise mehhanismi loomiseks;

41.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et endiselt puudub regulatiivne raamistik selle kohta, kuidas äriühingute tegevus peaks olema kooskõlas inimõigustega ning vastama sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega seotud kohustustele, ja seetõttu on teatavatel riikidel ja ettevõtetel võimalik neid kohustusi karistamatult eirata; kutsub ELi ja liikmesriike üles aktiivselt osalema ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Keskkonnaprogrammi töös rahvusvahelise lepingu loomisel, millega saaks riikidevahelised korporatsioonid võtta vastutusele inimõiguste ja keskkonnanormide rikkumise eest;

42.  toetab ideed vaadata üle ELi ning Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riikide vahelised suhted, tõhustades võrdsete partnerite poliitikat, austades suveräänsete riikide valitsuste demokraatlikku poliitilist vabadust võtta vastu oma rahvale kasulikke poliitilisi otsuseid ja kindlustada, et heal valitsemistaval ja inimõiguste põhimõtetel oleks oluline osa Cotonou lepingu järgses lepingus, ning tunduvalt tihendades kaubanduse, turvalisuse, kliimamuutuste ja migratsioonipoliitikaga seotud ELi arengueesmärkide vahelisi seoseid; nõuab, et Euroopa Arengufondi suhtes kehtestataks ametlikud kontrollivolitused, mida võiks teha Lissaboni lepingu artiklis 295 sätestatud institutsioonidevahelise siduva kokkuleppe kaudu; nõuab 2020. aasta järgseks perioodiks õiglast ja tulemuslikku ELi ja AKV partnerlust, mis põhineks omavastutuse põhimõttel ning võrdsete õiguste ja kohustustega partnerite vastastikusel lugupidamisel, keskenduks enam ühistele probleemidele ja huvidele ning oleks paremini kohandatud selleks, et saavutada reaalseid muutusi mõlema osapoole soovides ja probleemides, millega neil tuleb tegeleda; nõuab, et Euroopa Liit arendaks kaubandusinstrumente AKV riikidega, eriti majanduspartnerluslepinguid, et reaalselt muuta kummagi osapoole julgeolekut ja heaolu;

43.  rõhutab, et EL peab jätkama ja tugevdama pingutusi majanduskasvu ja paindlikkuse suurendamiseks oma naabruses ja nendes piirkondades, mis on ELi huvides eriti olulised; tuletab meelde, et just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted loovad enamiku töökohti ning nende töö hõlbustamine on seega äärmiselt tähtis majandusarengu soodustamiseks;

44.  kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni ja liikmesriike üles seostama ELi üldise strateegia selgelt ELi eelarve struktuuri ja prioriteetidega, sealhulgas omavahendite osa suurendamisega, ette nägema strateegia elluviimiseks vajalikud vahendid ning võimalikult hästi kasutama olemasolevaid eelarveid, parandades sel eesmärgil koostööd ja koordineeritud tegevust diplomaatia, arengu, kaubanduse, energeetika ja kaitse valdkonnas;

ELi, liikmesriikide parlamentide ja Euroopa kodanike osalus

45.  rõhutab, et üldine strateegia tuleks läbi vaadata iga viie aasta tagant, kui algab Euroopa Parlamendi ja komisjoni uue koosseisu ametiaeg, kuna siis saab kontrollida, kas selle eesmärgid ja prioriteedid on ohte ja julgeolekukeskkonda arvestades ikka veel asjakohased, ning uuel komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal oleks võimalik selle läbivaatamisel osaleda;

46.  rõhutab, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid jälgivad ELi meetmeid ning Euroopa Parlamendil on keskne roll ELi institutsioonide välistegevuse korrapärases ja üksikasjalikus kontrollimises; on seisukohal, et sellesse järelevalvetegevusse võiks rohkem kaasata liikmesriikide parlamente; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja oluline partner ELi välissuhete kujundamisel ning jooksvate probleemidega tegelemisel, muu hulgas ka ELi välispoliitiliste meetmete jälgimisel; nõuab, et Euroopa Parlamendile esitataks iga-aastane aruanne strateegia rakendamise kohta;

47.  on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks täiel määral täitma oma rolli ELi püüetes konflikte ära hoida;

48.  rõhutab, kui oluline on see, et protsessi kaasataks aktiivselt liikmesriikide parlamendid ning et nad viiksid koos Euroopa Parlamendiga läbi põhjalikumat ühist kontrolli ÜVJP/ÜJKP parlamentidevahelise konverentsi istungite ajal;

49.  kutsub Euroopa poliitikakujundajaid üles aktiivselt suhtlema kodanike, kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike ametivõimudega, et arutada, kas Euroopa julgeoleku jaoks on vaja tugevamat raamistikku ning millist kasu sellest saab.

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0213. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0019. (3) ELT L 266, 13.10.2015, lk 55. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0470. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0472.

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon ELi Kesk-Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta (2015/2220(INI))

P8_TA(2016)0121 A8-0051/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 13. jaanuaril 2015. aastal avaldatud neljandat vahearuannet 2007. aastal vastu võetud ELi Kesk-Aasia strateegia rakendamise kohta,

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi Kesk-Aasia strateegia kohta, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 22. juunil 2015,

–  võttes arvesse 20. novembril 2013. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel välja kuulutatud kohustusi,

–  võttes arvesse 12.–13. oktoobril 2015. aastal Milanos toimunud ELi ja Kesk-Aasia viienda kõrgetasemelise energia- ja veealase koostöö konverentsi ühisavaldust,

–  võttes arvesse 21. septembrist kuni 2. oktoobrini 2015. aastal Varssavis toimunud OSCE inimmõõtme rakendamist käsitleva kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse 2011. aastal Türgis käivitatud piirkondlikku julgeolekut ning turvalise ja stabiilse Afganistani nimel tehtavat koostööd käsitlevat Istanbuli protsessi ning selle tugevdamiseks peetud „Heart of Asia“ piirkonna riikide ministrite konverentsi, mis toimus 14. juunil 2012. aastal Kabulis,

–  võttes arvesse väliskomisjoni 1. juuni 2015. aasta kuulamisel avaldatud toetust ja antud positiivset hinnangut äsja ametisse nimetatud ELi Kesk-Aasia eriesindajale Peter Burianile,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone piirkonna kohta, eriti 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta(1) ja 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(3), eriti kontrollikoja eriaruande nr 13/2013 „ELi arenguabi Kesk-Aasiale“ II osa,

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid(4), ning eriti selle punkti 240,

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni energiapoliitika alase koostöö kohta ELi välispartneritega: strateegiline lähenemisviis kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamisele(5),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral(6),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks(7),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi inimõiguste strateegia läbivaatamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(9),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjaid toetava ELi poliitika kohta(10),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni inimõiguste ja tehnoloogia ning sekkumis- ja jälgimissüsteemide mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides(11),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(12),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni OSCE tugevdamise ja ELi rolli kohta(13),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(14),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Kasahstani kohta(15),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2013. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Kasahstanis(16),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Kõrgõzstani kohta seoses homoseksuaalsuse propageerimist käsitleva seaduseelnõuga(17);

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta seisukohta nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Kirgiisi Vabariigile(18),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kõrgõzstanis(19),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kõrgõzstanis(20),

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel(21),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Usbekistanis(22),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(23),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(24),

–  võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019, mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015. aastal,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 12. mail 2014. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/53/144 „Deklaratsioon üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike organisatsioonide õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi“ (inimõiguste kaitsjate deklaratsioon),

–  võttes arvesse ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ja Euroopa naabruspoliitika jätkuvaid läbivaatamisi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0051/2016),

A.  arvestades, et ELi Kesk-Aasia strateegia võeti vastu olukorras, kus suurenes piirkonna tähtsus ja ELi tegevus naabruses asuvas Afganistanis, ELi naabruspoliitika laienes Kaspia mere piirkonnale, EL jätkas postsovetlike ühiskondade reformimise ja kaasajastamise toetamist ning tähtsal kohal olid ELi energiajulgeoleku huvid; arvestades, et tunnistati ka julgeolekuprobleemide ja -ohtude olemasolu, mis nõuavad Kesk-Aasia ja ELi ning selle liikmesriikide vahelist tihedamat koostööd; arvestades, et strateegiat on rakendatud peaaegu kaheksa aastat;

B.  arvestades, et hoolimata ühisest minevikust on Kesk-Aasia paljurahvuseline ja mitmeusuline heterogeenne piirkond; arvestades, et vastastikuse usalduse puudumine ning loodusvarade kasutamise ja jagamisega seotud püsivad pinged on seni õõnestanud tõelise piirkondliku koostöö arendamist;

C.  arvestades, et ELi ja viie Kesk-Aasia riigi vahel vastastikust huvi pakkuvates valdkondades tehtava koostöö süvendamise peamiseks tingimuseks on demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimine partnerlus- ja koostöölepingutes sätestatud partnerluse mõiste sügavamas tähenduses; arvestades, et demokraatia ja inimõiguste üldine olukord piirkonnas on endiselt mitmeti halb ja tekitab muret;

D.  arvestades, et suured puudujäägid õigusriigi põhimõtete järgimisel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel takistavad Kesk-Aasia riikide säästva arengu ja hea valitsemistava saavutamise võimalusi nende ühiskondade kahjuks;

E.  arvestades, et kaubandus- ja energiaalased sidemed tugevdavad ELi ja Kesk-Aasia suhteid ning edendavad ühiseid väärtusi, nagu õigusriigi põhimõtted, hea valitsemistava ja inimõiguste austamine; arvestades, et üldise soodustuste süsteemi eesmärk on mitmekesistada Kesk-Aasia riikide majandust;

F.  arvestades, et mõned liikmesriigid on teatavate Kesk-Aasia riikidega loonud kahepoolsed suhted ja neid süvendanud; arvestades, et EL vajab sidusat ja järjepidevat lähenemisviisi piirkonnale, et vältida kattumisi või segadust tekitavate sõnumite saatmist;

G.  arvestades, et kui aastatel 2014–2020 on ELi poolt Kesk-Aasiale peamiselt arengukoostöö rahastamisvahendist antavat arenguabi suurendatud 1 miljardi euroni, mida on 56 % rohkem kui programmiperioodil 2007–2013;

H.  arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend on oluline vahend, mille eesmärk on toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja demokratiseerimist;

I.  arvestades, et piirkond puutub üha enam kokku usufanatismiga, mis avaldub toetuses Islamiriigile/Daeshile, Al Qaedale Afganistanis ja Hizb-ut-Tahririle, ning palju inimesi on liitunud Islamiriigi/Daeshiga Süürias ja Iraagis;

J.  arvestades, et see piirkond on oluline narkootikumide transiiditee Afganistanist Venemaale ja teatavad kohalikud hõimud tegelevad selle tulusa kaubandusega, mis võimaldab neil korruptsiooni ja huvide hägustumise tõttu kasutada märkimisväärset poliitilist mõjuvõimu;

K.  arvestades, et haridusel on keskne roll piirkonna stabiilse, turvalise ja säästva arengu edendamisel;

L.  arvestades, et 2015. aasta juunis kinnitas välisasjade nõukogu oma pühendumust naiste õiguste edendamisele ja märkis, et naiste mõjuvõimu suurendamisel selles piirkonnas on pikaajalise stabiilsuse ja hea valitsemistava tagamise seisukohast äärmiselt oluline osa;

M.  arvestades, et Kesk-Aasia riigid peavad parandama oma varjupaigapoliitika õigus- ja halduskorda ning piirkondlikud konsultatiivprotsessid, nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni koordineeritav Almatõ protsess, võivad sellele kaasa aidata;

N.  arvestades, et kliimasoojenemise mõju Kesk-Aasias on veel suuresti teadmata, ent juba on selge, et veevarustusprobleemid madalamatel aladel asuvates riikides kasvavad veelgi;

O.  arvestades, et Venemaal ja Hiinal on piirkonnaga tugevad sidemed ja sellele suur mõju, kuid ELil on ikkagi palju võimalusi oma tegevuse ja koostöö tõhustamiseks Kesk-Aasia riikidega;

P.  arvestades mitmesuguseid piirkondlikke protsesse, nagu Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (CSTO), Shanghai Koostööorganisatsioon (SCO) ja Euraasia Majandusliit (EEU), mille liikmeteks on mitu Kesk-Aasia riiki ja kus domineerivad Venemaa ja/või Hiina;

Q.  arvestades, et piirkond on kaasatud algatusse „One Belt, One Road“, eelkõige selle uude siiditee majandusvööndi osasse, mis suurendab piirkonna strateegilist tähtsust;

R.  arvestades, et Kesk-Aasia piirkonnas, kuhu kuuluvad endise Nõukogude Liidu Kesk-Aasia vabariigid, on samuti suur Venemaa, Hiina, Mongoolia, Iraani ja Afganistani mõju;

ELi kohustustega seotud üldised tähelepanekud

1.  rõhutab, et ELil on sügav strateegiline, poliitiline ja majandushuvi kahe- ja mitmepoolsete suhete tugevdamise vastu kõigi Kesk-Aasia riikidega, seades selle aluseks ühised väärtused, mida deklareeritakse ELi ning Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistani vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes ning Türkmenistaniga sõlmitud lepingus, mis ei ole veel jõustunud;

2.  rõhutab ELi suurt huvi jõuka, rahumeelse, demokraatliku, stabiilse ja kaasava Kesk-Aasia vastu, mis toimib nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt jätkusuutliku piirkonnana, nagu on märgitud 2007. aasta strateegias;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et senine strateegiline lähenemine suhete kujundamisele Kesk-Aasia riikidega on olnud elujõuline ja edukas vaid osaliselt; märgib, et ELi ja Kesk-Aasia strateegia sihtriikide vahelisi majandussuhteid ei ole asjakohaselt arendatud, piirkondliku koostöö ja Kesk-Aasia riikide integratsiooni soovitav edendamine kogemuste ja standardite ülekandmise teel on ELi poolt seisma jäänud;

4.  leiab, et käesolevas resolutsioonis nimetatud valdkondades ei ole veel tehtud suuri edusamme, kuid loodab, et nii liidu ja selle liikmesriikide kui ka viie Kesk-Aasia riigi poolel osalejad teevad tõsiseid jõupingutusi, et saavutada eesmärgid, mis on sätestatud ametlikes dokumentides ja lepingutes, mis on aluseks liidu kahe- ja mitmepoolsetele suhetele Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistaniga;

5.  on rahul Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja nõukogu poolt 2015. aastal tehtud ELi Kesk-Aasia strateegia läbivaatamisega; on siiski seisukohal, et riikide erinevusi ja igaühe eripära arvesse võttes peaksid prioriteedid, eesmärgid ja sihteesmärgid olema paremini vastavusse viidud Kesk-Aasia partnerriikide huvide, vajaduste ja raamtingimustega ning olema seepärast täpsemalt sõnastatud igale riigile kohandatud tegevuskavades ning lisada tuleks näitajad ja võrdlusnäitajad, samuti selle täitmise mõistliku ajakava, et võimaldada tegevuskavade võimalikult kiiret ja paindlikumat kohandamist piirkonna raamtingimustega;

6.  nõustub seisukohaga, et 2007. aastal vastuvõetud strateegia ning selles sõnastatud pikemas perspektiivis esmatähtsad valdkonnad (inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimine, hea valitsemistava ja demokratiseerumine, noored ja haridus, majandusareng, kaubavahetus ja investeeringud, energeetika ja transport, keskkonnasäästlikkus ja vesi, ühised julgeolekuohud ja -probleemid ning kultuuridevaheline dialoog) on jätkuvalt aktuaalsed ja vajalikud ELi konkreetseks tegevuseks piirkonnas vastavalt ELi strateegias kindlaks määratud eesmärkidele; pooldab siiski konkreetsemat suunitlust strateegia läbivaatamisel;

7.  võtab rahuloluga teadmiseks strateegia üsna ulatusliku läbivaatamise; nõustub nõukoguga, kes on lugenud selle piirkonna strateegiliselt tähtsaks, ning on seisukohal, et seepärast tuleb tihendada koostööd poliitiliste, diplomaatiliste ja kaubandussuhete vallas ning toetada tõelisi demokraatlikke ümberkujundusi; tunneb sellega seoses heameelt aastatel 2014–2020 piirkonda suunatava ELi arenguabi varasema perioodiga võrreldes 56 % võrra suurema mahu ja konkreetsema suunitluse üle;

8.  peab tervitatavaks asjaolu, et strateegia läbivaatamist arutati 21. detsembril 2015. aastal Astanas toimunud ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel; toetab ELi ja Kesk-Aasia tippkohtumise korraldamist ELi eesmärkide edendamiseks piirkonnas ning probleemide ja koostööküsimuste arutamiseks;

9.  jagab seisukohta, et nii kahepoolses kui ka piirkondlikus plaanis tuleks paremate tulemuste saavutamiseks kohaldada diferentseeritud, tingimustel ja stiimulitel põhinevat lähenemisviisi; on veendunud, et piirkondlikud programmid sellistes valdkondades nagu piirikontroll, uimastite ja uimastikaubanduse vastane võitlus, transport ja energeetika tuleks huvitatud osapoolte, sh laiema piirkonna osapoolte, nt Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Aserbaidžaani mõjutamiseks kohandada konkreetsete oludega;

10.  nõuab, et EL teeks intensiivsemat ja eesmärgistatud koostööd nende Kesk-Aasia riikidega, kes soovivad saavutada ELi Kesk-Aasia strateegias ettenähtust enamat;

11.  rõhutab, et tõhustatud piirkondlik koostöö parandaks piirkonna majanduse ja julgeolekuolukorda; arvestades asjaolu, et Kesk-Aasia piirkondade vahelised sidemed on nõrgad, kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni töötama välja projekte, mis edendaksid koostööd sidemete tugevdamisest huvitatud riikidega;

12.  toonitab, et ELi vahenditest väljamaksete tegemine peaks olema selgelt stiimuli- või tulemuspõhine, kus võetakse arvesse igale riigile kehtestatud võrdlusnäitajate täitmist, ning sõltuma mõõdetavatest saavutustest eeskätt sellistes valdkondades nagu demokratiseerimine, korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine, vabad ja õiglased valimised, inimõigused, uimastikaubanduse tõkestamine, tööõiguse normide järgimine, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtted, areng, inimeste turvalisus ja heanaaberlikud suhted;

13.  nõustub, et konkreetset ja konstruktiivset tegevust ning demokraatlike reformide ja valitsusprogrammide vastuvõtmist võib pidada paljudes valdkondades saavutustele kaasaaitavateks teguriteks; nõuab siiski, et komisjon ja Euroopa välisteenistus võtaksid oma hindamiste aluseks kohapeal kindlakstehtud asjaolud;

14.  kordab vajadust ELi suurema poliitilise nähtavuse järele Kesk-Aasia piirkonnas; nõuab, et EL ja liikmesriigid piirkonnas oma välispoliitika sidusust ja kooskõlastatust suurendades räägiksid ühel häälel ilma kahepoolsete läbirääkimisteta, mille tulemusena sageli vähendatakse inimõigustega seotud tingimusi, ning täieliku mõju ja koostoime saavutamiseks tuleb käivitada koostöös liikmesriikidega abi ja projektide ühine kavandamine; nõuab, et nõukogu / Euroopa välisteenistus / komisjon võtaksid vastu mõõdetavate võrdlusnäitajatega konkreetse tegevuskava, mis võimaldab nõuetekohaselt hinnata edaspidi tehtavaid edusamme; tunneb heameelt liikmesriikide ulatuslikuma kaasamise ja omavastutuse üle strateegia rakendamisel;

15.  peab tervitatavaks ELi Kesk-Aasia eriesindaja ametikoha taastamist aastase vaheaja järel ning loodab, et äsja ametisse nimetatud eriesindaja annab olulise panuse strateegia rakendamisse Kesk-Aasia riikides ja nendega suhete kujundamisse sellega, et tagab piirkonnas liidu välistegevuse sidususe ja edastab ELi seisukohad Kesk-Aasia juhtpoliitikutele ja üldsusele;

16.  nõuab, et ELi eriesindaja keskenduks demokraatia, õigusriigi põhimõtete, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste tugevdamisele, piirkondliku koostöö edendamisele ning dialoogi hõlbustamisele ja vaidlusi tekitavate lahendamata küsimuste rahumeelsele lahendamisele, luues suhteid mitte ainult valitsuste ja parlamentide, vaid ka kodanikuühiskonna ja meediaga, aidates kaasa konfliktide ennetamisele ning edendades piirkondlikku julgeolekut, kindlasuunalist keskkonna ja kliimamuutuste, eelkõige vee- ja süsivesinike varude majandamist; palub ELi eriesindajal teavitada Euroopa Parlamenti suuliselt ja kirjalikult peamistest probleemidest vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36 ja eriesindaja mandaadile;

17.  nõuab, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja ELi eriesindaja suurendaksid ELi kohalolekut Kesk-Aasias, tagades parema ELi nähtavuse elanikkonnas, kodanikuühiskonnas, kohalikus meedias ning äriringkondades ja ülikoolides; nõuab, et Euroopa välisteenistus tasakaalustaks vaikse diplomaatia suurema avaliku diplomaatiaga;

18.  nõuab, et Euroopa välisteenistus esitaks korrapäraselt Kesk-Aasiat käsitleva analüüsi, võttes arvesse piirkonna mitmekesist naabrust ning lisades Afganistani ja Iraani integreerimist puudutavaid küsimusi ja pakkudes välja Kaspia mere piirkonda käsitleva tervikliku lähenemisviisi;

19.  palub komisjonil tagada piirkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OSCE, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (ONUDC), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) võetavate meetmete ja piirkonnas kasutatavate ELi väliste rahastamisvahendite (näiteks arengukoostöö rahastamisvahend, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ja partnerluse rahastamisvahend) vahelise koostoime, sidusus ja järjepidevus ning parandada EBRD ja EIP tegevuse kooskõlastamist;

20.  palub ELil teha keskkonna, hariduse ja kliimapoliitika valdkonnas koostööd USA abi- ja arenguprojektidega, et saavutada suurem tõhusus ja jõuda ühiselt laiema üldsuseni;

21.  nõuab ELi ja OSCE vahelise Kesk-Aasiat puudutava koostöö tugevdamist, eelkõige inimõiguste, demokratiseerimise ja julgeoleku valdkonnas, et vajaduse korral ühineda nende püüdlustega piirkonnas ja neid täiendada;

22.  ergutab ELi delegatsioone Kesk-Aasias kasutama oma potentsiaali maksimaalselt ära ELi strateegia rakendamiseks, eelkõige kodanikuühiskonna toetamiseks ja kaasamiseks;

23.  toetab jätkuvat parlamentidevahelist koostööd ja rõhutab piirkonda saadetud alalise delegatsiooni rolli piirkonna riikidega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingute järelevalves;

Demokratiseerimine, inimõigused ja õigusriik

24.  nõuab, et nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon tähtsustaksid ja toetaksid demokraatia edendamist ja tugevdamist, kodanikuõiguste, poliitiliste õiguste ja inimõiguste, sealhulgas ÜRO sotsiaalpaktis kodifitseeritud sotsiaalsete õiguste jõustamist, õigusriigi ülesehitamist ning head valitsus- ja haldustava Kesk-Aasia riikides ning looksid sellega eeldused julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks, avatud ühiskonna kujundamiseks kõnealustes riikides ning selle tulemusel väliste ja sisemiste julgeolekupoliitiliste ja majanduslike survete ja probleemidega tegelemisel kasutatavate heade tavade levitamiseks;

25.  rõhutab, et ELi strateegia keskmesse peavad jääma inimõigused ja demokraatia, võttes arvesse, et partnerlus- ja koostöölepingutes kavandatud koostöö eeldab inimõiguste ja demokraatia klausli kohaldamist; peab kahetsusväärseks, et partnerlus- ja koostöölepingutega sätestatud juriidilisi kohustusi kaitsta demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ei ole nõuetekohaselt rakendatud, erandiks on vaid mõningane edu Kõrgõzstanis;

26.  peab kahetsusväärseks, et demokraatlike normide, inimõiguste ja põhivabaduste üldine järgimine ei ole veel piisav; peab kahetsusväärseks, et kuigi mõnes piirkonna riigis on tehtud teatavaid edusamme, on üldine inimõiguste olukord endiselt muret tekitav; see puudutab nii õigusreforme, aktiivsemat tegevust piinamise tõkestamiseks ning meetmeid laste töö ja sunniviisilise töö kaotamiseks;

27.  juhib tähelepanu Saksamaa ja Prantsusmaa koordineerimisel ning Soome ja Läti aktiivsel toetusel tegutseva õigusriigi platvormi lisaväärtusele ja edasisele potentsiaalile mitme riigi- ja haldusõiguse teemalise ning kohtunike koolitusürituse korraldamisel; ergutab teisi liikmesriike selles ennetavamalt osalema; nõuab samas, et platvormi täiustataks, et hõlmata demokratiseerimise ja inimõiguste alaseid aktuaalseid küsimusi; nõuab kodanikuühiskonna täit kaasamist platvormi ja tihedamat koostööd sellega; kutsub ELi ja liikmesriikide saatkondi üles toetama tõeliselt sõltumatuid valitsusväliseid partnereid;

28.  juhib tähelepanu ebakõlale seaduste vastuvõtmise ja nende tegeliku rakendamise vahel, mis põhjustab edu ebatäpset hindamist; nõuab, et Euroopa välisteenistus ja komisjon lähtuksid edusammude hindamisel praktikas tegelikult saavutatud tulemustest, mitte õigusaktidest või avaldustest;

29.  soovitab ELil kohandada oma inimõigustealast poliitikat ja välisrahastamisvahendeid, võttes paremini sihiks järjepideva pikaajalise demokraatliku reformi;

30.  mõistab kindlalt hukka inimõiguslaste, opositsioonipoliitikute ja ajakirjanike jätkuva tagakiusamise Türkmenistanis, Usbekistanis, Tadžikistanis, Kasahstanis ja Kõrgõzstanis ning palub Euroopa välisteenistusel kõikide tema käsutuses olevate vahenditega nende kaitseks kiiresti välja astuda;

31.  mõistab hukka pagendatud opositsiooniesindajate vastu suunatud tegevuse teatavate Kesk-Aasia režiimide poolt, sh mõrvad ja Interpoli kaudu toimuvate väljasaatmismenetluste kuritarvitamise; nõuab, et liikmesriigid tagaksid parema kaitse ja hoiduksid nende väljasaatmisest kooskõlas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, mis keelab tagakiusamise ohvri väljaandmise tema tagakiusajale;

32.  nõuab sellega seoses, et Euroopa välisteenistus mõistaks oma avaldustes selgelt hukka Kesk-Aasia režiimide võetud repressiivmeetmed avaliku julgeoleku tagamise ettekäändel, võttes samas arvesse põhjendatud julgeolekukaalutlusi;

33.  kutsub nõukogu, Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles nõudma suhete edasisel kujundamisel tugevamalt seda, et Kesk-Aasia partnerriigid ratifitseeriksid kiiresti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ning võtaksid vastu ja jõustaksid ILO olulised põhistandardid ja muud normid, mida ei ole veel üle võetud;

34.  mõistab, milline risk kaasneb nende välisvõitlejate tagasipöördumisega, kes käisid võitlemas kõrvuti Daeshiga, kuid väljendab sügavat muret kodanikuühiskonna ja opositsioonierakondade mahasurumise pärast julgeoleku ja stabiilsuse kaitsmise ettekäändel, sh küsitavate terroristlikus tegevuses osalemise süüdistuste või ebamääraste sotsiaalse vaenu õhutamise süüdistuste esitamine, nn välisagentide seadused, millega häbimärgistatakse ja piiratakse välismaalt rahastatavate seaduslike valitsusväliste organisatsioonide tegevust, ning seire-, järelevalve-, tsensuuri- ja filtreerimistehnoloogia suurem kasutamine, ning peab neid igal juhul sobimatuteks lahendusteks; tuletab partnerriikidele meelde, et tõeliselt toimiv demokraatia peab austama sõnavabadust ja meedia pluralismi; rõhutab sellega seoses, et arvamusvabaduse mahasurumine ei aita kuidagi kaasa püsiva stabiilsuse säilitamisele riigis; rõhutab, et vastavad ELi vahendid, nagu regulaarsete seminaride korraldamine ja tihedam suhtlemine üldsusega, peaksid aitama tugevdada tema rolli, ning et paljud kogukonnad on praegu pigem valmis toetuma rühmade ja klannide vahelistele suhetele või võrgustikele, mida kontrollib valitsev eliit;

35.  kutsub piirkonna riike üles mitte käsitlema rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide kohalolekut ohuna, vaid ühiskonna rikastamisena, ja tagama neile täieliku juurdepääsu kinnipidamisasutustele karistuste kohaldamise läbipaistvuse parandamiseks, eriti puudutab see koostööd kõigi ÜRO asutuste ja Rahvusvahelise Punase Ristiga;

36.  peab muret tekitavaks, et piirkonna riikides on üha rohkem seadusi, millega piiratakse ajakirjandus-, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadust ning võetakse sihikule kodanikuühiskonna rahastamine (nn välisagentide seadused) ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) kogukonnad (LGBTI propaganda seadused); on sellega seoses seisukohal, et EL peab oma prioriteetide hulka võtma lisaks nimetatud vabaduste edendamisele ka usu- ja veendumuste vabaduse ning naiste, laste ja vähemuste õiguste edendamise;

37.  kutsub ametivõime energilisemalt kaitsma Kesk-Aasia ühiskondade usu- ja rahvusvähemusi ning lesbisid, geisid, biseksuaale, trans- ja intersoolisi inimesi, lõpetama nende diskrimineerimisele ja jõustama haavatavate isikute, eelkõige puuetega isikute õigusi;

38.  tuletab meelde, et laste õiguste kaitse ja edendamine on üks ELi peamisi eesmärke, ning kutsub ametivõime toetama selle eesmärgi elluviimist kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste normidega, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;

39.  on rahul inimõigustealaste dialoogide käivitamisega kõigis viies Kesk-Aasia riigis; juhib siiski tähelepanu selle protsessi vähesele läbipaistvusele ja palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal läbi vaadata piirkonna riikidega toimuvate inimõigustealaste dialoogide rolli, mandaadi, eesmärgid ja järelmeetmed, ning eelkõige kaasata kõik sidusrühmad, sealhulgas islami reformimeelsed poliitilised liikumised, kes on äärmusluse vastu, käivitada inimõiguste süstemaatilise järelevalve mehhanismid ja eriolukorra kavad juhtudeks, kui nendes mehhanismides ilmneb tõsiseid puudusi; märgib, et inimõigustealased dialoogid on ELi ja Kesk-Aasia riikide vahelistes suhetes tähtis vahend, mis võimaldab rakendada arukaid strateegiaid ning seepärast tuleks seda piisavalt kasutada; nõuab, et sellised dialoogid oleksid osa terviklikust inimõigustealasest tegevusest piirkonnas; nõuab sellega seoses, et inimõiguste küsimusi tõstataks ja käsitletaks kõigil, sh riigipeade ja valitsuste tasandil; nõuab tungivalt, et EL tegeleks järjekindlalt ja avalikult konkreetsete juhtumitega;

40.  rõhutab ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise mehhanismi tähtsust inimõiguste kaitse, demokratiseerimise protsessi ja õigusriigi põhimõtete tulemusliku elluviimise seisukohast Türkmenistanis, Usbekistanis, Tadžikistanis, Kasahstanist ja Kõrgõzstanis;

41.  tuletab Kesk-Aasia riikide valitsustele meelde nende kohustusi OSCE inimmõõtme raames;

42.  peab tervitatavaks ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 2015. aasta juunis piirkonda külastades tehtud avaldusi, milles ta hoiatas demokraatia vähenemise eest;

43.  märgib, et ELi ja USA tegevus Kesk-Aasias on peaaegu täielikult kooskõlastamata; ergutab looma praktilisemaid koostöösidemeid; on veendunud, et ühismeetmetest võib olla kasu eelkõige sellistes valdkondades nagu inimeste turvalisus ja inimõiguste edendamine;

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

44.  tõdeb, et kui inimõiguste edendamisel on Usbekistanis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Türkmenistanis erinevad probleemid, siis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on piirkonna probleemid ühised;

45.  märgib, et kuigi kõik viis Kesk-Aasia riiki on ratifitseerinud ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, valitseb jätkuvalt patriarhaalne ja meeste poolt juhitav kultuur, naiste ja meeste vahelist märkimisväärset ebavõrdsust esineb ikka veel paljudes valdkondades, sealhulgas seoses juurdepääsuga kõrgharidusele, mõnele tööturusektorile ja võimalusega saada õiguskaitset ja kasutada õigusi, ning naistevastane vägivald on paljudes Kesk-Aasia piirkondades ikka laialt levinud ja seda esineb mitmel kujul, sh koduvägivalla, naiseröövimise, inimkaubanduse, varajaste abielude ja füüsilise väärkohtlemise kujul; kutsub kõnealust viit riiki üles rakendama täielikult konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; kordab, et ELi toetus peab sisaldama konkreetseid meetmeid naiste diskrimineerimise kaotamiseks;

46.  märgib, et naistel on terviklik ja tähtis roll kõigi Kesk-Aasia riikide põllumajandustootmises, kuna põllumajandussektoris hõivatud naiste keskmine osakaal on 58 %(25); palub kõigil Kesk-Aasia riikidel soodustada naiste tööhõivet ja naisettevõtlust eelkõige maapiirkondades; nõuab, et tütarlaste ja naiste majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja nende mõjuvõimu suurendamist edendataks ja jälgitaks ELi suhete ühe peamise eesmärgina selles piirkonnas;

47.  tunnustab üksikute Kesk-Aasia riikide võetud meetmeid soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks, näiteks muudatusi Kõrgõzstani kriminaalkoodeksi artiklites 154 ja 155, mis jõustusid 2014. aasta veebruaris ja millega karmistati karistusi laialt levinud naiseröövimise tavale; märgib siiski, et naiste õiguste kaitse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine piirkonnas on endiselt keeruline; palub komisjonil jätkuvalt toetada Kesk-Aasia riike naiste õiguste tegevuskavade väljatöötamisel soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja saavutamiseks ning tagada, et kõigil, ka ühiskonna kõige haavatavamatel liikmetel, oleks võimalus oma inimõigusi täiel määral kasutada;

48.  kiidab heaks Kasahstani soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja selles sisalduvad 45 poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku meedet; palub komisjonil jätkuvalt toetada Kesk-Aasia riike naiste õiguste tegevuskavade väljatöötamisel ja nõuab selle strateegia tõhusamat rakendamist; peab kahetsusväärseks, et naised ei ole Kasahstani otsustusorganites piisavalt esindatud, kuigi õiguslikult kehtib poliitilistes institutsioonides 30 % kvoot;

49.  palub Euroopa välisteenistusel koostada ELi Kesk-Aasia strateegia läbivaatamise käigus aastateks 2016–2020 seatud eesmärkide kohaselt ja Kesk-Aasia riikide juba tehtud edusammude valguses tervikliku võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid meetmeid naiste õiguste ja elamistingimuste parandamiseks; on seisukohal, et kõiki Kesk-Aasia riike tuleks julgustada võtma vastu õigusnorme, milles keelatakse selge sõnaga igasugune naistevastane vägivald ja diskrimineerimine, sealhulgas seksuaalne, füüsiline, psühholoogiline ja majanduslik kuritarvitamine, kus naised isoleeritakse ühiskonnast muu hulgas selle abil, et takistatakse nende töötamist ja juurdepääsu pangakontodele, krediitkaartidele või transpordivahenditele; juhib tähelepanu sellele, et majanduslik kindlus on kõige olulisem tegur, mis määrab selle, kas koduvägivalla ohver pääseb vabaks ja vabaneb edasisest väärkohtlemisest püsivalt; palub Kesk-Aasia riikidel käsitleda naistevastast vägivalda kriminaalkuriteona, uurida nõuetekohaselt kõiki teatatud juhtumeid ja rakendada meetmed, millega tagatakse ohvritele kaitse, abi ja juurdepääs õigusemõistmisele, ning võtta kasutusele õigusaktide jõustamist tagavad mehhanismid; märgib, et abielude korraldamine on Kesk-Aasias küllaltki oluline tegevusala, ning palub, et selle piirkonna riigid kaaluksid sellise tegevuse õiguslikku reguleerimist, et haavatavaid naisi ärakasutamise eest paremini kaitsta; kutsub Kesk-Aasia riike üles korraldama koolituskampaaniaid, milles käsitletakse õigust elada ilma vägivallata, ja teadlikkuse tõstmise algatusi kogu ühiskonna jaoks tervikuna ja eriti usujuhtide jaoks selle kohta, et abielu sõlmimiseks on rangelt nõutav mõlema poole nõusolek;

50.  märgib, et õigusnormide ja tegelikkuse vahel on lõhe ning kuigi mõne riigi seadustega tagatakse vara jagamisel võrdsed õigused, soositakse jätkuvalt meessoost pärijaid; väljendab muret selle pärast, et Tadžikistanis abielusid seaduslikult ei registreerita, mis jätab naised pärast lahutust eriti haavatavasse olukorda, arvestades, et OSCE uuringu kohaselt jääb seetõttu 80 % lahutatud naistest omandiõiguseta ega saa laste ülalpidamistoetust;

51.  nõuab ELilt tungivalt Kesk-Aasia riikides inimõiguste kaitsmise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ning aktiivse koostöö tegemist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ILO, OECD ja ÜRO, et luua sünergia naiste mõjuvõimu suurendamiseks;

52.  märgib, et ministeeriumiametnike seas on vähe naisi, nimelt 2015. aastal oli naisi sellistel ametikohtadel Kõrgõzstanis 15 % ja Türkmenistanis 5,7 %(26); ergutab Kesk-Aasia riike ja komisjoni keskenduma ka naiste kaasamisele otsustusprotsessidesse, eelkõige poliitika vallas, ja soovitab kvoodisüsteemi kasutuselevõttu, et edendada naiste osalemist, eriti ametikohtadele kandideerimisel;

53.  palub Kesk-Aasia riikidel edendada võrdset juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, et tagada naiste potentsiaali kasutamine majanduskasvu ergutamisel nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

54.  soovitab kohtutöötajaid teavitada soolise võrdõiguslikkuse küsimustest ja neid sel teemal koolitada ning osutab vajadusele karistada soolise vägivalla toimepanijaid;

55.  rõhutab vajadust korraldada õiguskaitseametnikele, prokuröridele ja kohtutöötajatele naistevastase vägivalla ja inimkaubanduse teemalisi koolituskursusi ja luua ohvrite jaoks ligipääsetavad keskused ja varjupaigad, kus antakse psühholoogilist ja õigusabi;

56.  rõhutab, et oluline on nõuetekohaselt rahastada soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamisega tegelevaid institutsioone ja organeid ning tagada naiste õiguste edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide sõltumatus ja rahastamine;

Haridus, noored ja inimestevahelised otsekontaktid

57.  rõhutab, et haridus on üks tähtsamaid valdkondi ELi pikaajaliste meetmete rakendamiseks Kesk-Aasias; peab haridust tähtsaks integratsiooni tugisambaks ning demokraatia, majanduse ja sotsiaalse arengu võimaldajaks kõigis Kesk-Aasia riikides; toetab tööd, mida on tehtud Kesk-Aasia haridusplatvormi institutsiooniliste ja haridusprogrammide raames, pakkudes tehnilist tuge ja võimaldades dialoogi seminaridel (nagu Bishkek, 2014); tunneb sellega seoses heameelt Läti algatuse üle korraldada esimene ELi ja Kesk-Aasia ministrite hariduseteemaline kohtumine ning Läti ja Poola võetud kohustuse üle juhtida piirkondlikku haridusprogrammi, võttes arvesse mõne liikmesriigi kahetsusväärselt pikka aega kestnud vastuseisu; kutsub ELi ja liikmesriike aktiivselt osalema Läti 2015. aasta esimese poolaasta eesistumise ajal esitatud vastavate eesmärkide saavutamises; peab kaasavasse ja kvaliteetsesse haridusse investeerimist parimaks viisiks, kuidas piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda parandada;

58.  ergutab komisjoni tegelema ELi ja Kesk-Aasia haridusplatvormi tuvastatud puudujääkidega, nagu probleemid õiglase juurdepääsuga haridusele, ajude äravool ning koolitus ebasoodsas olukorras ja haavatavatele rühmadele, nagu tütarlapsed, puudega lapsed ja vähemuste hulka kuuluvad lapsed;

59.  nõuab, et EL pühendaks rohkem tähelepanu kvaliteetse hariduse edendamisele Kesk-Aasia riikide noorte seas, sest sellel on soodne mõju sotsiaalsele kaasatusele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja stabiilsusele ning jätkusuutliku demokraatliku ühiskonna kujundamisele ning see on parim vahend vägivaldse äärmusluse ja piirkonna noorte radikaliseerumise ennetamiseks; peab seda prioriteediks, sest 14aastased ja nooremad moodustavad 25–35 % elanikkonnast, mille plahvatuslik noorenemine on muutunud demograafiliseks probleemiks; palub pöörata rohkem tähelepanu piiriülestele projektidele kultuuridevaheliseks leppimiseks ja arenguks Fergana orus;

60.  väljendab heameelt alg- ja keskhariduse omandajate arvu suurenemise üle ning rõhutab, et oluline on jätkata sama joont; tunneb heameelt, et alg- ja keskhariduse omandanud naiste arv on peaaegu võrdne meeste omaga; rõhutab, kuivõrd oluline on naiste juurdepääs kutse- ja kõrgharidusele, eelkõige Usbekistanis ja Tadžikistanis, kus ülikooliõpinguid jätkavate naiste ja meeste arvu vahel on veel märkimisväärne lõhe;

61.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on naiste juurdepääs kutse- ja kõrgharidusele, sealhulgas nende suurem osalemine teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, ning nõuab tungivalt, et ELi eriesindaja ergutaks looma stiimuleid selles valdkonnas; on seisukohal, et EL peaks tõhustama selle valdkonna meetmeid, näiteks korraldama õpetajatele koolituskursusi ja hankima õppematerjale; nõuab, et astutuks samme selleks, et ajakohastada riiklikku haridussektorit, edendada rahvusvahelisi akadeemilisi vahetusi ja anda naistele võimalus võrdsetel alustel osaleda; on seisukohal, et haridusvaldkonna spetsialistide jaoks tuleks välja töötada soolise võrdõiguslikkuse teemalised koolituskursused;

62.  on seisukohal, et ELi positiivset rolli piirkonnas tuleks suurendada hariduse ja inimestevaheliste kontaktide kaudu; tuletab meelde ELi selliste rahvusvaheliste vahetusprogrammide nagu „Erasmus+“, Erasmus Mundus ja Erasmus Tempus tähtsust positiivse liikuvuse ja ELi ja Kesk-Aasia kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning programmides osalevate üliõpilaste võimestamiseks võimaluste loomisel, mis kõik toob kultuure üksteisele lähemale; tunneb heameelt tõsiasja üle, et EL on eraldanud piirkonna Erasmus+ hariduskoostöö programmile 115 miljonit eurot; kutsub kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles liidu ja liikmesriikide tasandil hindama ja arendama ELi ja Kesk-Aasia piirkonna vahelisi olemasolevaid õppe- ja stipendiumiprogrammide mehhanisme ja noorte spetsialistide vahetust eriti tehnoloogia ja rakendusteaduste vallas;

63.  peab tervitatavaks asjaolu, et kõik viis Kesk-Aasia riiki on järginud hoolikalt Bologna protsessi, millest on viimastel aastatel juhindunud paljud riigisisesed reformid;

64.  kutsub komisjoni soodustama Kesk-Aasia teadlaste, instituutide ja ettevõtete osalemist teaduse ja innovatsiooni alastes koostööprojektides, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames;

Majandusintegratsioon, kaubandus ja säästev areng

65.  märgib, et riikide ühised jooned pärinevad vanemast ajaloost, sealhulgas Siiditee, türgi hõimude poolse koloniseerimise ja islami vastuvõtmise aegadest; märgib ühtlasi, et piirkonna viie riigi arengutase on erinev: Kasahstan on tõusmas piirkonna tähtsaimaks osaliseks, kellega Euroopa Liidu suhted edenevad jõudsalt; Kõrgõzstan ja Tadžikistan on palju vaesemad, kuid on suhteliselt avatud, kaasates mõningal määral kodanikuühiskonda; arenevad ka ELi suhted Usbekistaniga, kuid Turkmenistan on endiselt piirkonna kõige suletum riik, kus puudub tõhus sõltumatu kodanikuühiskond;

66.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et see piirkond on ka märkimisväärselt mitmekesine eelkõige loodusvarade (nt fossiilsed kütused ja põllumaa) poolest ning sellest osaliselt tulenevalt ka riikide praeguse inim- ja majandusarengu taseme poolest; rõhutab, et ühelt poolt on oluline võtta arvesse piirkonna kultuurierinevusi ja teisalt riikide omavahelist sõltuvust;

67.  tõdeb, et uuel tõukel ELi ja Kesk-Aasia vahelises majanduskoostöös võib olla soodne mõju ajakohastamisele ja demokratiseerimisele piirkonnas;

68.  on veendunud, et piirkonna majanduse mitmekesistamine loob regionaalarengu, stabiilsuse ja julgeoleku seisukohast lisaväärtust, pidades silmas sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnatasakaalu; leiab, et on oluline ajakohastada ja arendada säästvat riigisisest transporti ja energiataristut, eelkõige maapiirkondades, parandada ühtlasi juurdepääsu kiirele internetile ja hõlbustada piirkondadevaheliste ühenduste arendamist; on seisukohal, et keskkonna taastamine ja säästev areng peaksid olema piirkonna arengu seisukohast võrdse tähtsusega, ning rõhutab mõlema edendamisel kaubanduse olulisust; pooldab ELi toetuse suurendamist loodusvarade majandamise arendamiseks Kesk-Aasia riikides ning nendevahelise piiriülese koostöö ergutamiseks;

69.  on mures seiskunud ja ebaühtlase sotsiaal-majandusliku arengu, läbipaistvuse puudumise ja sellest tuleneva korruptsiooni, halb valitsemistava, nõrga institutsioonilise raamistiku, õigusriigi põhimõtete eiramise ja kodanikuühiskonna vähese osaluse pärast, mis soodustab klientelismi ning süvendab korruptsiooni ja riigi vähese tõhususe probleemi;

70.  rõhutab ELi ja Kesk-Aasia kaubandussuhete tähtsuse suurenemist, kuna EL on nüüd piirkonna esimene kaubanduspartner; rõhutab, et EL peab edendama kaubandus- ja investeerimissuhteid Kesk-Aasia riikidega; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele, et Kesk-Aasia riigid suurendaksid oma jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemisel ja stabiilse keskkonna edendamisel, et meelitada ligi välisinvesteeringuid;

71.  on seisukohal, et majandus- ja kaubandussuhted Kesk-Aasia riikidega peaksid arenema koos õigusriigi põhimõtete, demokraatia ning inimõiguste ja põhivabaduste edenemisega, mitte nende arvelt; tuletab selleks meelde, et oluline on aktiveerida ELi sõlmitud kaubanduslepingute asjaomastes klauslites ette nähtud sätted, kui lepingupool rikub inimõigusi;

72.  märgib, et strateegia üks prioriteet on kaasav ja jätkusuutlik majandusareng; rõhutab, et Kesk-Aasia riikidel tuleb aktiivselt edendada vaesuse vähendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastast poliitikat; märgib, et majanduskasvu aeglustumine Venemaal ja Hiinas, jätkuvad geopoliitilised pinged ja Ukraina konflikt avaldavad äärmiselt ebasoodsat mõju piirkonnale; rõhutab sellega seoses, et piirkonnale põhjustavad tõsiseid sotsiaal-majanduslikke probleeme halvenevad majandussuundumused, mis tulenevad toorainehindade langusest, rubla devalveerumisest ja sellest, et vähenenud on Venemaale rännanute rahaülekanded, kusjuures paljud väljarännanutest naasevad nüüd töötuna kodumaale; märgib selle tagasilanguse taustal, et piirkonna majanduskasvu pärast 2014. aastat hinnatakse ligikaudu poolele eelmise kümne aasta keskmisest kasvumäärast;

73.  nõuab, et komisjon töötaks välja programmid, mis hõlbustavad sotsiaalset integratsiooni ja välismaalt naasnud isikute tööhõivet, ning peetaks aktiivsemat dialoogi rände ja liikuvuse teemal;

74.  rõhutab, et on vaja sellist ELi Kesk-Aasia strateegiat, mis ei põhineks geostrateegilistel huvidel, vaid kujundaks kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, mida iseloomustab ametiühingutega liitumise vabadus ja aktiivne kodanikuühiskond, samuti suurem sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine eriti maapiirkondades;

75.  rõhutab, et viimaste aastate kiirele majanduskasvule vaatamata on piirkonnas kõrge vaesuse määr, suur sissetulekute ebavõrdsus ja oodatav eluiga lüheneb eeskätt maapiirkondades, kus elab 80–90 % rahvastikust; rõhutab, et majanduse üleminekuperioodil toimunud erastamine ei ole suures osas puudutanud mägipiirkondi; rõhutab, et eriti mõjutatud on nimetatud piirkondade naised, sest mehed lähevad linna tööd otsima ja jätavad talumajapidamise ning perekonna eest hoolitsemise täielikult naiste õlule;

76.  rõhutab, et strateegia tuleb kooskõlastada üleilmsete kohustustega, eelkõige 2030. aasta säästva arengu tegevuskavaga, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal ÜRO säästva arengu tippkohtumisel;

77.  ergutab integreerima säästva arengu eesmärgid piirkonda käsitlevasse ELi arengukavasse; kordab, et nende eesmärkide kaasamine muudab säästva arengu Kesk-Aasia piirkonnas ulatuslikumaks;

78.  rõhutab, et ELil on oluline kasutada arengukoostööd inimõiguste edendamiseks ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, suurendada kaubavahetuse ja investeeringute mahtu kõigis piirkonna riikides ning sotsiaalpartnerite rolli ja osalemist kodanikuühiskonnas;

79.  on seisukohal, et arenguabi tuleks anda vaid riikides, kes on siiralt pühendunud vaesuse vähendamisele ning võrdsele ja jätkusuutlikule sotsiaal-majanduslikule arengule ja inimõiguste austamisele, ning sellised riigid peavad näitama, et neil on tõhus korruptsioonivastane poliitika, ja lubama ELil teha järelevalvet tehtu üle; seab sellega seoses kahtluse alla Türkmenistanile ja Usbekistanile antava abi mõistlikkuse ja kulutõhususe; palub praeguse poliitika läbi vaadata, kui olukord paraneb; ergutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat aitama sellealast edu süvendada; peab kahetsusväärseks, et korruptsiooni kõrge taseme ja ebatõhusa bürokraatia tõttu on abi kasutussuutlikkus väga väike ja soodne mõju väga piiratud;

80.  märgib, et praegune läbivaatamine seoti meelega lahti 2014. aastal lõppenud Kesk-Aasia arengukoostöö rahastamisvahendi 2014–2020. aasta programmi koostamisest, et vältida segadusi ja kattumist, säilitades samas ELi meetmete sidususe piirkonnas;

81.  nõuab, et arenguabi keskenduks maaelu arengule ja säästvale põllumajandusele, eriti monokultuuride, näiteks puuvilla kasvatamise osakaalu vähendamisele;

82.  nõuab, et EL jälgiks oma tehnilise ja rahalise abi tõhusust Kesk-Aasia riikide avaliku sektori reformimisel;

83.  nõuab ELi arengupoliitika kooskõlastamist liikmesriikide tegevusega piirkonnas; nõuab tihedamat arengukoostööd USAga ühise säästva arengu partnerluse raames; nõuab ühtlasi Kesk-Aasia piirkonna arendamisel koostöö tegemist ka Hiina ja Venemaaga;

84.  võtab arvesse Hiina enesekehtestamist piirkonnas ja tema rolli muutumist väliskaubanduspartnerist vahendajaks piirkondlikus majandusjuhtimises, mis hõlmab avalike hüvede pakkumist piirkonnas;

85.  on veendumusel, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning Hiina siiditee vööndi „One Belt One Road“ algatuse vaheline sünergia on tähtis vahend majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks piirkonnas;

86.  märgib samuti, et kaks riiki, Kasahstan ja Kõrgõzstan, on ühinenud Venemaa loodud uue Euraasia Majandusliiduga;

87.  nõuab ELi tihedat koostööd ÜRO fondide ja asutustega ning Maailmapangaga;

88.  võtab teadmiseks jätkuva valdkondliku eelarvetoetuse Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis ning kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles määrama eeskätt jätkuvatele eelarvetoetuse programmidele kindlaks ranged ja objektiivselt kontrollitavad tingimused ning neid kohaldama; rõhutab siiski, et nendega peavad kaasnema rangemad kriteeriumid, sealhulgas tugev reformikava ja tõhusad korruptsioonivastased meetmed; märgib, et ELi eelarvetoetusi ei tohiks kasutada avalike põhiteenuste (nt põhi- ja keskharidus, esmatasandi tervishoid, põhitaristu) otserahastamiseks, mis on peamiselt ametiasutuste vastutusalas; on pigem seisukohal, et ELi abi peaks olema seotud ametiasutuste tulemuslikkusega selle valdkonnas ning ELi eelarvetoetus peaks aitama välja töötada täiustatud avalikke teenuseid, nt teadusuuringud, innovatsioon, kõrgharidus, innovaatiline taristu jms;

89.  väljendab heameelt makromajandusliku finantsabi suurendamise üle ning nõuab, et asjaomast vahendit kasutataks rangete tasuvuskriteeriumide ja ülekanduvat mõju käsitlevate üksikasjalike mõjuhindamiste alusel; rõhutab strateegia rakendamise eduaruannete tähelepanuväärsemaid aspekte arvesse võttes seda, et oluline on liikmesriikide kaasamine ELi abi rakendamisse, et saavutada suurem mõju ja parandada tulemusi;

90.  väljendab heameelt Kõrgõzstani taotluse üle kohaldada GSP+ erikorda ja loodab, et Tadžikistan ja Usbekistan järgivad tema eeskuju;

91.  peab oluliseks kõigi Kesk-Aasia riikide poolt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgimist ja WTOga ühinemist;

92.  tunnistab kooskõlas OECD järeldustega, et välismaiste otseinvesteeringute ja VKEde ettevõtlusalased ühendusprogrammid (business linkage programmes – BLPs) on eriti olulised investeeringute ülekanduva mõju mitmekesistamise ja maksimeerimise vahendina, kuna nende abil saavad Kesk-Aasia riigid siduda välismaised otseinvesteeringud tihedamalt sisemajandusega ja suurendada konkurentsivõimet ning samal ajal võimaldavad need saada juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele, rahastamisele, tehnoloogiale ja juhtimisoskustele; kutsub sellega seoses Kesk-Aasia riikide valitsusi üles neid programme algatama ja suurendama sidusrühmade kaasatust juba olemasolevates ettevõtlusalastes ühendusprogrammides; juhib tähelepanu asjaolule, et kohaliku tootmise vastavuse tagamiseks rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele tuleb kehtestada täiendavad meetmed, nagu selliste koolitusprogrammide pakkumine, mis aitavad VKEdel oma töötajate oskusi parandada, või VKEde toetamine rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite omaksvõtmisel;

93.  rõhutab, et piirkonna säästva majandusarengu seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirkondlikku integratsiooni, suurendada piirkonnasisest kaubandust, keskenduda transpordivõrkudele ja logistikateenustele, parandada ärikeskkonda ning õiguslikku ja regulatiivset raamistikku, eriti VKEde jaoks;

94.  tuletab meelde, et Kesk-Aasia piirkonnas esineb palju tuberkuloosi nakatumise juhtumeid; rõhutab, et oluline on tuberkuloosiravi järjepidevus tärkava turumajandusega riikides, kes ei saa enam kahepoolset ELi abi, võttes arvesse teatavate tuberkuloositüvede ravimresistentsuse tekke võimalikkust;

Energeetika, keskkond, vesi ja transport

95.  rõhutab vajadust intensiivsema dialoogi järele taristu, sh energia- ja transpordivõrkude ning kiirete internetiühenduste arendamise valdkonnas;

96.  märgib, et koostöö energeetika vallas on ELi ja Kesk-Aasia vahelistes suhetes esmatähtis; peab piirkonda ELi jaoks võimalikuks energiajulgeoleku lisaallikaks, eelkõige koostöö võimaliku tihendamise poolest Kasahstani ja Türkmenistaniga; tuletab meelde, kui tähtis on, et ELil oleks turvaline, stabiilne ja vastuvõetava hinnaga energiavarustus kooskõlas energialiiduga ning arvestades selle tähtsust liidu üldise julgeoleku seisukohast; rõhutab seepärast vajadust, et energiavarustus ja selle mitmekesistamine oleksid ELi ja Kesk-Aasia strateegia põhielement, ning kutsub ELi tegema rohkem jõupingutusi energiaturu integreerimiseks, mis on kõigi poolte huvides, sest see aitab mitmekesistada energiavarustust; kutsub selleks üles kahekordistama jõupingutusi, et saavutada eesmärk laiendada lõunakoridori Kesk-Aasiale ja Kaspia-ülest gaasijuhet; rõhutab siiski, et energiavaldkonna lepingud ja dialoogid peavad kindlasti hõlmama inimõiguste küsimusi;

97.  võtab teadmiseks, et EL toetab energiaprojekte, millega võidakse pikendada lõunakoridori, muu hulgas Kaspia merd ja võib-olla Iraani läbivate marsruutide kaudu; kutsub siiski ELi üles viima läbi selliste projektide põhjalikud teostatavusuuringud, sh keskkonna- ja sotsiaalmõju hindamised;

98.  toetab seda, et EL edendab taastuvenergiat, energiatõhusust ja energiaturgude integreerimist Kesk-Aasias naaberriikide ja ka ELi turgudega;

99.  kordab oma arvamust, et loodusvaradest saadava tulu uuesti investeerimine on keskse tähtsusega jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu jaoks;

100.  soovitab paremat kooskõlastamist ja uusi jõupingutusi Itaalia ja Rumeenia juhitud olulise vee ja keskkonna piirkondliku platvormi raames;

101.  pooldab ELi ennetavama rolli suurendamist keskkonda säästvas arengus; rõhutab selles kontekstis mäetööstuse läbipaistvuse algatuses edendatavate keskkonnasäästlikkuse põhimõtete tähtsust loodusvarade töötlemisel ja kaevandamisel piirkonnas; märgib, et piirkonnas järgivad seda algatust ainult Kasahstan ja Kõrgõzstan ning 2015. aastal peatati ajutiselt Tadžikistani kandidaatriigi staatus;

102.  märgib murega, et kliimamuutuste süveneva mõju kõrval püsivad jätkuvalt paljud nõukogude ajast pärit teravad keskkonnaprobleemid, mis on seotud näiteks möödunud aastakümnetel toimunud jälgimata ja jätkuva tuumasaastega ning tuumapolügoonide kiiremas korras puhastamise, tööstus- ja kaevandamistegevuse, loodusvarade jätkusuutmatu kasutamise, pinnase ja ökosüsteemide seisundi halvenemise, õhusaaste, kõrbestumise ning eelkõige katastroofiliselt ebamajandusliku veekasutusega; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks sellega seoses tehnilise abi andmist, abistaks ressursside kasutuselevõtul ning pakuks nende probleemidega tegelemiseks Euroopa oskusteavet ja häid tavasid;

103.  nõuab, et EL jätkaks finants- ja tehnilise abi andmist tervishoiu-, humanitaar-, keskkonna- majandus- ja teadlikkusega seotud küsimustes, mis on seotud Kirde-Kasahstanis Semej (varem Semipalatinsk) linna lähedal asuvas Semipalatinski tuumapolügoonis minevikus NSVLi tehtud tuumakatsetuste tagajärgedega;

104.  peab tervitatavaks ja ergutab täiendavaid jõupingutusi kliimamuutustega kohanemisel ja neile vastupidamise suurendamisel ning nõuab, et Kesk-Aasia riigid annaksid asjakohase panuse 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsi edukusse;

105.  kutsub ELi tõhustama oma katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime suurendamise programme Kesk-Aasias, mis on väga looduskatastroofialdis piirkond ja kus on suur keskkonnakatastroofide ja kliimamuutuste oht;

106.  peab väga muret tekitavaks Kasahstani saiga-antiloobikarjade massilist suremist 2015. aasta mais; nõuab, et EL aitaks teadusuuringute ja keskkonnameetmetega hoida ära võimalikke tulevasi juhtumeid;

107.  kutsub ELi rohkem pingutama, et edendada Kesk-Aasia riikide koostööd veemajanduse vallas;

108.  soovitab ELil veelgi enam tähtsustada ja kasutada oma nn veediplomaatiat, et hõlbustada veeressursside paremat piiriülest majandamist ja vahendada erimeelsuste lahendamist, muu hulgas edendada avatud ja mõjusaid raamistikke, eriti Roguni tammi küsimuses; nõuab sellega seoses, et EL stimuleeriks ja ergutaks veelgi rahvusvaheliste konventsioonide ja õiguslike põhimõtete järgimist ühiste veevarude küsimustes;

109.  kutsub piirkonna riike üles, kui nad ei ole seda juba teinud, allkirjastama ja ratifitseerima ÜRO Espoo ja Århusi veeprobleeme käsitlevad konventsioonid ning kaasama kodanikuühiskonda nende rakendamisel;

110.  nõuab uusi jõupingutuste tegemist, et tulla toime ja võidelda Araali mere kokkukuivamisest tingitud keskkonnakatastroofi traagiliste tagajärgedega; nõuab, et komisjon toetaks rohkem Araali mere rahvusvahelist fondi, ja kutsub Euroopa välisteenistust käsitlema seda küsimust prioriteedina oma regulaarses suhtlemises Usbekistaniga;

111.  juhib tähelepanu asjaolule, et Hiina, ELi ja Venemaa jaoks on otsustava tähtsusega ehitada välja piki Siiditeed kulgev strateegiline, tänapäevane ning koostalitlusvõimeline maantee- ja raudteeinfrastruktuuri süsteem ning piirkonna edukas integreerimine tänapäevase ja usaldusväärse infrastruktuuri abil annab suurepärase võimaluse mitte ainult tihedamaks majanduslikuks integratsiooniks piirkonnas, vaid ka inimeste liikuvusele ja kultuurivahetusele kaasaaitamiseks, mis omakorda loob parema keskkonna õigusriigi põhimõtete ja demokraatia edendamiseks;

112.  kordab, et EL on valmis jagama oma kogemusi ja oskusteavet, et edendada ohutus-, turvalisus- ja keskkonnaalaste standardite vastuvõtmist ja jõustamist kõigi transpordiliikide puhul ning aidata luua ühendusi Euroopa ning Kaukaasia ja Kesk-Aasia vahelise transpordikoridori ulatuses; toetab eeskätt ELi jätkuvaid jõupingutusi ohutu ja turvalise õhu- ja meretranspordi väljaarendamiseks Kesk-Aasias;

113.  ergutab ELi tegevuse koordineerimist Hiina transpordipoliitikaga piirkonnas;

Piirkondlik koostöö, julgeolekuohud ja piirikontroll

114.  ergutab ELi laiendama Kesk-Aasiat käsitlevat dialoogi asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Kesk-Aasia riikide naabrite ja piirkonna teiste aktiivsete riikidega;

115.  ergutab ELi suurendama ühenduvust, tehes koos Kesk-Aasia riikidega selgeks tõhustatud koostöö valdkonnad, eelkõige seoses transpordi ja energiaga; rõhutab, et esmatähtsana tuleb käsitleda integratsiooni Kesk-Aasia riikide seas ja vahel ning integreerumist rahvusvaheliste turgudega ja koridoridega;

116.  on veendunud, et EL peaks koostöös liikmesriikidega jätkama konkreetsete piirkondliku integratsiooni ja usalduse suurendamise meetmete edendamist, tunnustades samas üksikute Kesk-Aasia riikide või riikide rühmade edusamme, mis on saavutatud tänu tihedamale koostööle; on seisukohal, et ELi meetmed peaksid olema kohandatud iga riigi vajadustele ja eripärale; rõhutab, et piirkonna riikide vahel tuleb süvendada poliitilist dialoogi ja soodustada usalduse suurendamise meetmeid;

117.  peab piirkonna majandusintegratsiooni süvendamist tähtsaks elemendiks stabiilsuse ja rahu saavutamiseks piirkonnas;

118.  rõhutab kõigis poliitikavaldkondades OSCE ja ÜROga koostöö tegemise tähtsust;

119.  palub ELil kaasata ajutiselt ka Mongoolia teatavatesse Euroopa Kesk-Aasia strateegia aspektidesse;

120.  tõdeb, et peamised Kesk-Aasia strateegias sedastatud ohud ja probleemid on endiselt aktuaalsed;

121.  on seisukohal, et EL peaks ergutama piirkondlikku koostööd, eelkõige ühistes küsimustes ja probleemides, ning et ühised huvid peaksid olema tähtsamal kohal kui asjaomaste riikide erisused;

122.  märgib, et lahendamata rahvusküsimused, võimu rahumeelse ülemineku väljavaadete puudumine ja mittekaasav valitsemine võivad tekitada Kesk-Aasia riikides ebastabiilsust ja äärmuslust ning seetõttu on suure kahtluse all, kas on võimalik tulemuslikult ellu viia ELi Kesk-Aasia strateegia peamisi huve;

123.  toetab ELi pikaajalist eesmärki muuta loomisjärgus olev ELi ja Kesk-Aasia kõrgetasemeline julgeolekualane dialoog tõeliseks koostööfoorumiks, kus tegeldakse ühiste julgeolekuprobleemide lahendamisega piirkonnas ja väljaspool seda, nt Afganistani sõja ülekanduv mõju, sh nn Islamiriigist tulenev oht, uimastikaubandus, inimkaubandus, vägivaldne äärmuslus ja terrorism ning keemiline, bioloogiline, kiirgus- ja tuumaoht (KBRT); rõhutab, et tähtsad ja soodsa mõjuga on piirkondlikud koostööprogrammid, sealhulgas piiriülese koostöö tihendamise ja piirijulgeoleku programmid, nagu piirihaldusprogramm Kesk-Aasias (BOMCA) ja Kesk-Aasia uimastitevastase tegevuse programm (CADAP); on veendumusel, et dialoogis tuleb käsitleda ka inimeste turvalisust, mitte ainult riiklikku julgeolekut; kordab ELi kindlat kavatsust arendada Kesk-Aasia riikidega nii piirkondlikke kui ka kahepoolseid julgeolekudialooge, tagades Afganistani suurema osalemise koostöös asjaomaste piirkondlike partneritega, eelkõige ÜRO Kesk-Aasia ennetava diplomaatia piirkondliku keskusega (UNRCCA);

124.  võtab teadmiseks, et vastu on võetud Kesk-Aasia uimastitevastase tegevuse programm aastateks 2014–2020; on siiski mures oopiumi kasvatamise rekordilise mahu ja sellega kaubitsemise pärast, mille marsruut kulgeb Afganistanist läbi Kesk-Aasia; nõuab, et Euroopa välisteenistus ja komisjon tegeleksid organiseeritud kuritegevuse ja eliidi uimastikaubanduses osalemise probleemiga ning rahvatervisele avaldatava negatiivse mõjuga piirkonnas;

125.  soovitab veel kord viia Kesk-Aasia piirihaldusprogrammi BOMCA ja Kesk-Aasia uimastite vastase tegevuse programmi arengukoostöö rahastamisvahendist üle stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendisse;

126.  nõuab, et EL jätkaks stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist rahastatavate piirkondlike abiprogrammidega, mille eesmärk on konfliktide ennetamine ja rahu kindlustamine, sh kogukondade ja rahvuste vahelise leppimise edendamine, ning Kesk-Aasia riikide piiride märkimine;

127.  peab tervitatavaks Šveitsi ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) rahastatud projekti „Piiriülene koostöö kestva rahu ja säästva arengu nimel“, mille eesmärk on luua kestvat rahu ja säästvat arengut soodustavam keskkond Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahelistel piiriülestel aladel;

128.  rõhutab 2007. aastast Așgabatis asuva ÜRO Kesk-Aasia ennetava diplomaatia piirkondliku keskuse (UNRCCA) ja OSCE rolli konfliktide ennetamisel piirkonnas;

129.  kutsub ELi üles toetama ÜRO Kesk-Aasia ennetava diplomaatia piirkondliku keskuse (UNRCCA) algatusi ja keskuse järelevalve all pöörama tähelepanu veeküsimustele ning alustama dialoogi viie riigi vahel piiriülese reostusega tegelemiseks;

130.  palub komisjonil uurida ebasoodsaid tagajärgi, mida võivad tekitada veevarudele juurdepääsu küsimused Kesk-Aasia stabiilsusele ja julgeolekule, ning jälgida tähelepanelikult kõiki arenguid;

131.  märgib murelikult, et USA 2015. aasta inimkaubanduse aastaaruandes(27) on Türkmenistan ja Usbekistan paigutatud nn järelevalvenimekirja, mis tähendab, et inimkaubanduse ohvrite arv nendes riikides kasvab; palub ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaatoril toetada Türkmenistani ja Usbekistani võitluses inimkaubandusega, mis kahjustab inimväärikust ja millega kaasneb sageli psühholoogiline terror ja füüsiline vägivald ning mis tuleb seetõttu kaotada; palub liikmesriikidel rõhutada seda olulist teemat oma suhetes nende riikidega;

132.  peab oluliseks ELi ja Kesk-Aasia riikide koostööd terrorismi ennetamisel ja terrorismiga võitlemisel; on sügavalt mures selle pärast, et osaliselt poliitilisest marginaliseerumisest ja kehvadest majanduslikest väljavaadetest ajendatuna sõidab aina rohkem Kesk-Aasia kodanikke Lähis-Idasse, et võidelda Islamiriigi, al-Nusra ning teiste terroristlike ja äärmusorganisatsioonide ridades või neid muul viisil toetada; möönab, et kui märkimisväärne osa radikaliseerunud Kesk-Aasia kodanikest naasevad oma kodumaale, võivad nad ohtu seada julgeoleku ja stabiilsuse terves Kesk-Aasias, Afganistanis, Iraanis, Venemaal, Hiinas ja Indias;

133.  ergutab ELi koos Kesk-Aasia riikide valitsustega tegelema Islamiriigi ridadesse võitlejate ja toetajate värbamise ühise probleemiga, keskendudes poliitilistele ja haldusalastele puudujääkidele, nt edendades usuvabadust ja kaitstes samas ilmalikke põhiseadusi ning vaadates läbi diskrimineerivad seadused ja poliitika, viies ellu nii meestele kui ka naistele mõeldud teavitusprogramme, keskendudes ebasoodsas olukorras olevate noorte tööhõivele, pidades esmatähtsaks poliitilisi reforme ning tagades julgeolekuteenistuste parema kooskõlastatuse, samuti õppides Euroopa ja Aasia kogemustest islamiäärmuslaste rehabiliteerimisel ja taasintegreerimisel;

134.  on seisukohal, et rahvusvaheline koostöö, sh Venemaa ja Hiinaga, on tähtis islamiäärmusluse suureneva ohuga tegelemiseks Kesk-Aasias; kutsub kõiki piirkonnas mõju omavaid rahvusvahelisi osalejaid ergutama Kesk-Aasia riike tegema ühiseid jõupingutusi, et kooskõlastada paremini oma julgeolekuteenistuste koostööd, muu hulgas luureandmete jagamise valdkonnas; rõhutab, et selline koostöö peaks olema kooskõlas nende rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega;

135.  on sügavalt mures Põhja-Afganistani julgeolekuolukorra halvenemise ning tagasilöökide ohu pärast piirkonna sõjalisele ja poliitilisele stabiilsusele; peab tervitatavaks ELi Afganistani ja Kesk-Aasia strateegia sidususe suurendamist; rõhutab siiski vajadust seostada paremini ELi Kesk-Aasia lähenemisviis Afganistaniga ja kohandada praegust poliitikat Afganistani käsitleva 2014. aasta järgse strateegiaga; julgustab kaasama Afganistani piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku tagamise programmidesse; ergutab Kesk-Aasia riikide valitsusi võtma ennetavama rolli ja osalema laiemas koostöös stabiilsuse saavutamiseks Afganistanis; rõhutab vajadust inimeste julgeoleku, terrorismivastase, sisserände ja uimastikaubanduse vastase strateegia piirkondliku kooskõlastamise järele;

136.  palub nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel käsitleda oma suhetes Kesk-Aasia riikidega esmatähtsana julgeolekusektori reformi, sh parem rahastamine ja väljaõpe, edendades usuvabadust ilmalike põhiseaduste raames, terrorivastase võitluse ennetavaid aspekte ja endiste džihadistide rehabiliteerimise jõupingutusi, mis peaksid kuuluma islamiäärmusluse vastase tegevuse üldisesse strateegiasse; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Kesk-Aasia riikide julgeolekusektori reformimise hädavajalikkusele vaatamata ei ole EL seda oma strateegiasse lisanud; väljendab sellega seoses heameelt Kasahstanis tehtud edusammude üle, mida võib pidada kogu piirkonna reformimise alguseks; palub ELil välja töötada julgeolekusektori reformimise eriprogrammid Kõrgõzstani ja võib-olla ka Tadžikistani jaoks, keskendudes õigusriigi põhimõtetele ja inimõiguste standarditele kriminaalõiguses ning tsiviilkorrakaitsele;

137.  avaldab tunnustust Kesk-Aasia tuumarelvavaba tsooni jätkuvale rakendamisele viies Kesk-Aasia riigis;

138.  palub liikmesriikidel sarnasemalt tõlgendada ja rakendada ning järgida rangelt relvaekspordi kontrolli käsitleva ELi 2008. aasta ühisseisukoha kaheksat kriteeriumit; tunneb sellega seoses muret asjaolu pärast, et mõned Euroopa ettevõtjad on eiranud ühist seisukohta pärast kahepoolsete lepingute sõlmimist teatavate liikmesriikide poolt;

139.  palub liikmesriikidel lõpetada valmis sekkuvate jälgimissüsteemide eksportimise piirkonna riikidesse, kui on piisavalt alust arvata, et neid süsteeme võidakse kasutada ajakirjanike, poliitikategelaste ja inimõiguste kaitsjate vastu; kutsub komisjoni muutma Euroopa ekspordikontrolli süsteemi, et ennetada selliste sekkuvate süsteemide sattumist valedesse kätesse;

Konkreetsete riikidega seotud küsimused

140.  rõhutab, et alljärgnevad eri riike puudutavad punktid sisaldavad vaid esmatähtsaid küsimusi ega ole seepärast kõikehõlmavad;

Kasahstan

141.  rõhutab, et sügavamad poliitilised ja majandussuhted peaksid põhinema ühistel väärtustel; märgib, et Kasahstan on esimene Kesk-Aasia partner, kellega EL on lõpetanud läbirääkimised laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle ja lepingu allkirjastanud; seoses lepingu lõpliku vormistamisega oodatakse, et Kasahstan hakkaks aktiivselt tegema konkreetseid poliitilisi ja demokraatlikke reforme, mis tulenevad tema rahvusvahelistest kohustustest ja lubadustest; leiab, et 100sammuline programm on katse tegelda riigis kiireloomuliste reformidega;

142.  rõhutab sellega seoses Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta soovitusi ELi ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta, mis olid otsustava tähtsusega Euroopa Parlamendi nõusoleku saamisel uue laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks ning on seda ELi ja Kasahstani tulevase koostöö seisukohast;

143.  on äärmiselt mures ajakirjandus-, sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse üha ulatuslikuma kärpimise pärast; kordab ja rõhutab, et uue laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimistel saavutatud eduga on seostatud konkreetseid ja käegakatsutavaid edusamme poliitiliste reformide valdkonnas; palub Kasahstanil teha kõik endast oleneva, et tagada oma õigusaktide kooskõla Euroopa Nõukogu standarditega, ja palub, et riik tagaks põhivabaduste täieliku kasutamise ilma omapoolsete piirangute kehtestamiseta; kutsub Kasahstani ametivõime võtma konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, et täita kogunemis- ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri soovitusi, mis sisalduvad tema 2015. aasta jaanuaris toimunud Kasahstani lähetuse tulemuste aruandes; ergutab Kasahstani sellega seoses läbi vaatama ja muutma oma uue kriminaalkoodeksi laimu käsitleva osa, sest see kahjustab põhivabadusi; väljendab sügavat muret mittetulundusühenduste seaduse pärast, mis vähendab valitsusväliste organisatsioonide sõltumatust ja seab isegi ohtu nende olemasolu Kasahstanis, ning nõuab selle läbivaatamist;

144.  tuletab Kasahstanile meelde tema demokraatliku reformi läbiviimise kohustusi OSCE raames ning nõuab, et Kasahstan kui ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige aastatel 2013–2015, 2017. aasta rahvusvahelise EXPO korraldaja ja ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kandidaat aastateks 2017–2018 viiks oma välispoliitika eesmärgid kooskõlla tähtsate kodumaiste poliitiliste reformidega;

145.  rõhutab, et 20. märtsi 2016. aasta valimisi jälginud OSCE/ODIHRi rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgsete järelduste kohaselt on Kasahstan veel kaugel OSCE ees võetud demokraatlike valimiste alaste kohustuste täitmisest, kuigi mõningaid edusamme oli märgata; ergutab Kasahhi ametivõime võtma vastu vajalikke meetmeid selleks, et täita täielikult kõiki OSCE/ODIHRi soovitusi;

146.  nõuab kõigi poliitvangide, sh opositsioonierakonna Alga! juhi Vladimir Kozlovi vabastamist;

147.  tunnustab Kasahstani positiivset rolli 2013. aasta E3+3 Iraani tuumaprogrammi läbirääkimiste korraldamisel ja hõlbustamisel, riigi panust üleilmsetesse tuumajulgeoleku ja -ohutuse algatustesse, sh Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhitava ja 2017. aastal tegevust alustava uue rahvusvahelise tuumkütuse panga loomine, katset olla vahendajaks Venemaa ja Ukraina kriisis ning teeneid Süüria opositsiooni konsultatsioonide pidamisel;

148.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Kasahstan jõudis 2015. aastaks WTOga ühinemise protsessi lõppjärku;

Kõrgõzstan

149.  peab kahetsusväärseks Kõrgõzstani tagasilangust, kuna tegemist on piirkonna riigiga, millele EL pani kõige suuremaid lootusi demokraatlike eesmärkide saavutamisel;

150.  kiidab Kõrgõzstani edusammude eest, mida kinnitasid hiljutised parlamendivalimised; märgib, et need toimusid rahulikult ja läbipaistvus on märkimisväärselt paranenud; tunneb heameelt Kõrgõzstani 4. oktoobri 2015. aasta parlamendivalimiste OSCE vaatlusmissiooni tulemuste üle, milles rõhutati, et hääletajatel oli lai valikuvõimalus ja valimiskampaanias oli konkurentsi; väljendab siiski muret selle pärast, et hääletamise eeltingimuseks olnud biomeetriliste andmete kohustuslikul registreerimisel tekkis suuri probleeme hääletajate nimekirjadesse kandmisega; rõhutab, et on vaja rohkem ära teha täielikult toimiva parlamentaarse demokraatia kujundamiseks, olgugi et Kõrgõzstanis, mis oli üks ELi demokraatia toetusprogrammi katseriike, võis algul täheldada julgustavaid märke demokraatlike reformide teostamisest ja arenemisest tõelise mitmeparteisüsteemi suunas;

151.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Kõrgõzstan on võtnud tagasi piirava välisagentide ja LGBTI-inimeste seaduseelnõu, ning palub tagasi lükata kõik LGBTI-inimesi diskrimineerivad ja kodanikuühiskonna vastased seadused;

152.  peab tervitatavaks Kõrgõzstani edukat valimist ÜRO Inimõiguste Nõukogusse ajavahemikuks 2016–2018 ja kutsub Kõrgõzstani kasutama oma peatset liikmesust konstruktiivselt inimõigusküsimustega tegelemiseks;

153.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus aitaksid Kõrgõzstanil tagada õigluse 2010. aasta etniliste kokkupõrgete ohvritele;

Tadžikistan

154.  nõuab, et Tadžikistan täidaks rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi ning kaitseks kogunemisvabadust ja õiguselukutse esindajate sõltumatust; juhib tähelepanu meedia keerulisele olukorrale pärast seda, kui president allkirjastas uue seaduse, mille kohaselt kogu ametlikke sündmusi käsitlev teave suunatakse läbi riikliku infoagentuuri, piirates sellega muu meedia juurdepääsu; palub Tadžikistanil hoiduda sekkumisest valitsusväliste organisatsioonide tegevusse ja nende rahastamist käsitlevate hiljuti vastuvõetud õigusaktide rakendamisest;

155.  on mures otsuse pärast keelustada Tadžikistani Islami Taassünni Partei, millele eelnes muret tekitav areng õiguspäraste poliitiliste jõudude mahasurumise ja kriitikute vaigistamise suunas julgeolekukaalutlustel; palub Tadžikistani ametivõimudel täita 1997. aasta rahulepingu järgseid kohustusi ja võtta vajalikke meetmeid sõnavabaduse, pluralismi ning vaba ja avatud poliitilise keskkonna tagamiseks;

156.  võtab teadmiseks OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni järeldused 1. märtsi 2015. aasta parlamendivalimiste kohta Tadžikistanis, mille kohaselt toimusid valimised piiratud poliitilises ruumis ega suutnud tagada kandidaatidele võrdseid tingimusi;

157.  on endiselt mures ELi arenguabi ebatõhususe pärast riigis; nõuab, et Euroopa välisteenistus ja komisjon seaksid esikohale programmid, mille eesmärk on tõkestada piinamine kinnipidamisasutustes ja tagada meediavabadus Tadžikistanis;

158.  väljendab heameelt Tadžikistani liitumise üle WTOga 2013. aasta märtsis;

Türkmenistan

159.  rõhutab, et Türkmenistan on ühinenud enamiku tähtsamate rahvusvaheliste lepingutega ja on seetõttu kohustatud igas olukorras inimõigusi austama ja kaitsma; väljendab valmisolekut suurendada ELi toetust demokraatia põhimõtete ja inimõiguste valdkonnas, võttes eelkõige täies mahus kasutusele demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning kasutades ka muid võimalusi Türkmenistani reformiprotsessi toetamiseks;

160.  peab kahetsusväärseks, et aruandeperioodil jäi õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas olukord praktiliselt muutumatuks, hoolimata teatavatest seadusandlikest jõupingutustest poliitika, kohtusüsteemi, majanduse, ühiskonna ja hariduse vallas; on arvamusel, et rahvusvahelised eksperdid peaksid läbi vaatama uued õigusaktid, juhindudes rahvusvahelistest inimõigustealastest kohustustest;

161.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning komisjonil võtta ühendust Türkmenistani ametivõimudega ja nõuda konkreetseid meetmeid inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimise parandamiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21; nõuab lisaks käimasolevale inimõigustealasele dialoogile, et igal tasandil tõstatataks inimõigustega seotud mureküsimusi; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele muuta Așgabatis asuv kontaktasutus võimalikult kiiresti täiemahuliseks ELi esinduseks Türkmenistanis, et muu hulgas suhelda kodanikuühiskonnaga ja jälgida inimõiguste olukorda;

162.  rõhutab, et tähtis on jätkata inimõigustealast dialoogi, eriti jätkuva surve avaldamiseks poliitilistel kaalutlustel kinnipeetud isikute vabastamiseks ja kadunud isikute saatuse avalikustamiseks;

163.  tõdeb, et ELi ja Türkmenistani partnerlus- ja koostöölepingu jõustumine aitaks arendada juba nendevaheliste väljakujunenud suhete täieliku potentsiaali;

164.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning komisjoni asepresidendil pidada kinni tema eelkäijaga sõlmitud kokkuleppest seiremehhanismi kohta, tänu millele teavitab Euroopa välisteenistus nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisest pärast selle jõustumist;

165.  peab tervitatavaks Türkmenistani ja ELi hiljuti tõhustatud koostööd seoses ühiste sõlmküsimustega; võtab teadmiseks riigi kohaloleku OSCE 2015. aasta inimmõõtme rakendamist käsitleval kohtumisel ja Türkmenistani kõrgetasemeliste esindajate viibimise ajutise kaubanduslepingu raames 2015. aasta oktoobris toimunud ühiskomitee 15. iga-aastasel kohtumisel;

166.  palub Türkmenistanil lõpetada praegu toimuva satelliitantennide eemaldamise ja teatavatele veebisaitidele juurdepääsu tõkestamise kampaania ning teha lõpp sõltumatute ajakirjanike ja kodanikuühiskonna aktivistide hirmutamisele ja ahistamisele;

Usbekistan

167.  peab kahetsusväärseks, et EL ei ole sisuliselt püüdnud Usbekistani demokratiseerida, ning kordab taas oma ootust, et EL jätkaks aktiivselt selle eesmärgi saavutamist Usbekistanis; märgib, et Usbekistani valitsus keeldub läbi viimast olulisi reforme; julgustab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat välja töötama Usbekistani kriitilise, tingimusliku ja sidusa hõlmamise poliitika;

168.  mõistab hukka põhiõiguste ja -vabaduste süstemaatilise ja sagedase rikkumise, mis toimub hoolimata täiustatud seaduste vastuvõtmisest selles valdkonnas ning rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide ratifitseerimisest; nõuab, et Usbekistani ametiasutused võtaksid sisulisi meetmeid kõigi probleemidega tegelemiseks ning ÜRO piinamisküsimusi käsitleva eriraportööri, piinamisvastase komitee ja inimõiguste komitee kõigi soovituste tõhusaks täitmiseks;

169.  nõuab, et Usbekistani ametivõimud vabastaksid kõik isikud, kes on vangistatud kättemaksuks sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse rahumeelse kasutamise eest, ning rõhutab vajadust vangide piinamise juhtumite ärahoidmise ja uurimise järele; väljendab muret vanglakaristuste meelevaldse pikendamise pärast; palub Usbekistani ametivõimudel lubada inimõigustega tegelevatel sõltumatutel valitsusvälistel organisatsioonidel töötada takistusteta;

170.  tunneb heameelt asjaolu üle, et riigis on tehtud teatavaid edusamme laste töö kasutamise lõpetamisel, ning eriti selle üle, et valitsus on vastu võtnud vastava keelu; tuletab meelde selle keelu rakendamise sõltumatu ja erapooletu seire vajalikkust; kordab, et tuleb lõpetada sunniviisiline töö iga-aastase puuvillakoristuse ajal, ja julgustab ühtlasi valitsust võtma lisakohustuse jätkata konkreetsete jõupingutuste tegemist (nt tegevuskava), et kaotada sunniviisiline töö kooskõlas ILO ja Maailmapanga soovitustega;

171.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on otsustanud mitte arutada nõusoleku andmist ELi ja Usbekistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokollile, millega laiendatakse lepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuni leiab kinnitust, et ellu on viidud konkreetsed reformid, mis on andnud arvestatavaid tulemusi, ja on tagatud, et Usbekistanis on asutud tulemuslikult likvideerima nii lapstööjõu kui ka sunniviisilise töö kasutamist;

172.  on sellega seoses arvamusel, et teatav osa ELi arenguabist Usbekistanile, sh riigi parlamendi suutlikkuse suurendamine, oli valesti suunatud ning tuleks ümber suunata hoopis otstarbekamatesse valdkondadesse, nagu maaelu areng või keskkonnajuhtimine ja veemajandus;

173.  väljendab sügavat muret Usbekistani Islamiliikumise tegevuse pärast, mis kinnitas 2015. aasta augustis oma lojaalsust Islamiriigile ning on värvanud Kesk-Aasias tuhandeid džihadiste;

o
o   o

174.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, ELi Kesk-Aasia eriesindajale ning Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Turkmeenia ja Usbekistani valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 49. (2) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91. (3) ELT L 255, 30.9.2015, lk 68. (4) ELT L 255, 30.9.2015, lk 27. (5) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 28. (6) ELT C 419, 16.12.2015, lk 153. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0252. (8) ELT C 434, 23.12.2015, lk 111. (9) ELT C 434, 23.12.2015, lk 87. (10) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 69. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0288. (12) ELT C 434, 23.12.2015, lk 24. (13) ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 12. (14) ELT C 419, 16.12.2015, lk 159. (15) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 93. (16) ELT C 45, 5.2.2016, lk 85. (17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0008. (18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0426. (19) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 92. (20) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 80. (21) ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 12. (22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0040. (23) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 195. (24) ELT C 36, 29.1.2016, lk 126. (25) Maailmapanga 2012. aasta statistika. (26) Maailmapanga statistika viieaastases ajavahemikus 2011–2015. (27) Koostaja: USA välisministeerium

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon Zika viiruse puhangu kohta (2016/2584(RSP))

P8_TA(2016)0122 B8-0449/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 1. veebruari 2016. aasta avaldust, mille kohaselt on Zika viiruse puhangu näol tegemist rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Zika viiruse puhangu kohta (O-000030/2016 – B8–0119/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et WHO kuulutas 1. veebruaril 2016. aastal Zika viiruse puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks,

B.  arvestades, et Zika viirus on hiljuti esile kerkinud sääskede levitatav viirus, mis tuvastati esimest korda 1947. aastal Ugandas Zika metsa reesusahvidel metsakollapalaviku järelevalve võrgustiku kaudu;

C.  arvestades, et Zika viirushaiguse puhanguid on aeg-ajalt registreeritud kahes ELi piirkonnas, Martinique’i saarel ja Prantsuse Guajaanas, ning Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning arvestades, et ELis on tuvastatud nakkusjuhtumeid, eelkõige Guadeloupe’i ja Saint-Martin’i ülemereterritooriumidel;

D.  arvestades, et 2007. aastal levis Zika viirus esimest korda väljapoole oma teadaolevaid endeemilise leviku piire ja põhjustas epideemia Mikroneesia Liiduriikide Yapi saarel, sellele järgnes 2013.-2014. aastal ulatuslik epideemia Prantsuse Polüneesias ning viiruse edasine levimine mitmesse riiki Okeaanias, sh Uus-Kaledooniasse ja Cooki saartele; arvestades, et Zika viirust peeti inimesel ainult kerget haigestumist põhjustavaks viiruseks, kuid Prantsuse Polüneesia haiguspuhangu tagajärjel selgus, et viirus võib põhjustada neuroloogilisi tüsistusi (nt Guillain-Barré sündroomi ja meningoentsefaliiti);

E.  arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel on enamik nakkusjuhte (umbes 80 %) asümptomaatilised;

F.  arvestades, et Zika viiruse kõige ulatuslikum puhang on registreeritud Brasiilias, eriti Brasiilia kirdeosas;

G.  arvestades, et 2015. aasta novembris kuulutas Brasiilia tervishoiuministeerium välja rahvatervisealase hädaolukorra, kuna Pernambuco osariigis sündis 2015. aastal ebatavaliselt palju mikrotsefaalia all kannatavaid lapsi; arvestades, et järsult kasvanud on peamiselt mikrotsefaalia raskete vormide esinemine, kuid mõnedel andmetel esines selle haiguse leebemaid vorme erakordselt palju juba mõned aastad enne 2015. aasta Zika viiruse puhangut;

H.  arvestades, et sääskede elutsükkel oleneb kliimast, elupaigast ja bioloogilisest mitmekesisusest, ning arvestades, et sääskede levikut hõlbustavad inimtekkelised tegurid, nagu kliimamuutused, inimtekkelised veekeskkonnad, raadamine, linnastumine ja kanalisatsiooni puudumine, olmejäätmed, konfliktid ja reisimine;

I.  arvestades, et Zika viiruse puhang on ilmsiks toonud ebavõrdsuse viirusest haaratud riikides, sh seoses tervishoiusüsteemide ja inimeste elutingimustega, ning arvestades, et haiguspuhang mõjutab ülekaalukalt ühiskonna vaeseimaid liikmeid, kes elavad sageli lahtiste veeallikate läheduses ning kellel puuduvad vahendid haiguse ennetamiseks ja ravimiseks; arvestades, et naised moodustavad endiselt enamiku maailma vaestest ja nende olukord on eriti haavatav, kuna naised vastutavad peamiselt majapidamises toidu, puhta vee, hügieeni ja mikrotsefaaliaga seotud sündroomidega laste kasvatamise eest, mis võib vajada täiendavaid rahalisi vahendeid, eriti kui puuduvad sobivad või taskukohased tugistruktuurid;

J.  arvestades, et sissetoodud Zika viiruse nakkusjuhtudest on teatanud mitmed Euroopa riigid; arvestades, et 11. veebruaril 2016 osutas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus mikrotsefaalia juhtumile, mis tuvastati Sloveenias rasedal naisel, kes oli põdenud raseduse ajal Brasiilias viibides Zika-laadset nakkust;

K.  arvestades, et 9. veebruari 2016. aasta seisuga ei olnud Euroopast teateid Zika viiruse autohtoonse leviku kohta, kuid mõned juhtumid on teadete kohaselt esinenud ELi äärepoolseimates piirkondades;

L.  arvestades, et viiruse esilekerkimist on seostatud mikrotsefaalia juhtumite ja muude neuroloogiliste häirete, sh Guillain-Barré sündroomi suurema esinemissagedusega; arvestades, et 1. veebruaril 2016. aastal teatas WHO, et on mõjuvaid põhjuseid kahtlustada põhjuslikku seost rasedusaegse Zika-nakkuse ja mikrotsefaalia vahel, kuigi teaduslikult pole seda veel tõestatud;

M.  arvestades, et esialgsete uuringute üha rohkemate tulemuste põhjal on teadlased valdavalt seisukohal, et Zika viirus on üks tegureid, mis põhjustab mikrotsefaaliat(3), seisundit, mida iseloomustab loote ajurakkude kahjustumine(4) ning ebatavaliselt väikese peaga laste sünd, kellest enamikul esineb mahajäämus aju arengus; lisaks on ilmnenud, et Zika viirus võib kahjustada loodet kogu raseduse vältel(5) ja põhjustab ka Guillain-Barré sündroomi; arvestades, et ebakindlus seoses sündimata lapse tervisega ja lisaks ebakindlus edasikandumismehhanismide osas seab naised ja teismelised tütarlapsed, sh eelkõige rasedad naised ja nende perekonnad tõeliselt raskesse olukorda, eelkõige pidades silmas nende tervist ja pikemaajalisi tagajärgi perekonnale, ning arvestades, et osutatud ebakindlust ei tohiks mingil juhul kasutada käesoleva kriisi lahendamiseks vajalike kiireloomuliste otsuste ja meetmete edasilükkamise ettekäändena;

N.  arvestades, et mikrotsefaalial võib olla mitmeid põhjusi, kuid sageli jääb põhjus teadmata, ning arvestades, et mikrotsefaalia puhul puudub konkreetne ravi, on oluline valdkondadevahelise meeskonna olemasolu, kes hindaks ja hooldaks mikrotsefaalia all kannatavaid vastsündinuid ja lapsi, samuti on äärmiselt oluline varane sekkumine stimuleerivate ja mänguliste programmide abil, mis võivad arengule soodsalt mõjuda, ning vanemate nõustamine ja tugiteenused;

O.  arvestades, et Argentina ja Brasiilia teadlased on seostanud mikrotsefaalia sagedast esinemist Brasiilias larvitsiid püriproksüfeeniga, mida hakati Brasiilias 2014. aastast alates viiruse levikualadel joogivette lisama; arvestades, et selle võimaliku seose pärast peatas Brasiilia lõunaosas asuva Rio Grande do Suli osariigi kohalik omavalitsus kooskõlas ettevaatuspõhimõttega püriproksüfeeni kasutamise alates 13. veebruarist 2016, kuigi tervishoiuministeerium soovitas seda mitte teha;

P.  arvestades, et 2015. aasta oktoobrist alates teatatud 4783 mikrotsefaalia juhtumi puhul välistati mikrotsefaalia rohkem kui 700 juhul;

Q.  arvestades, et 404 väikelapse seast, kelle puhul mikrotsefaalia leidis kinnitust, oli Zika viiruse test positiivne ainult 17 lapsel;

R.  arvestades, et Zika viiruse puhang on ELi ülemereterritooriumidel ilmnenud 2013. aastast saadik;

S.  arvestades, et 2016. aasta suvehooajal võib Euroopas ilmneda viiruse kohapealse edasikandumise oht vektorputukate kaudu;

T.  arvestades, et praegu ei ole viiruse vastu olemas konkreetset ravi või vaktsiini, kuid India ettevõte Bharat Biotech teatas 3. veebruaril 2016, et nad töötavad kahe vaktsiinikandidaadiga, neist üks rekombinantne vaktsiin ja teine inaktiveeritud vaktsiin, millega on jõutud prekliiniliste katseteni loomadel;

U.  arvestades, et Zika viirus võib edasi kanduda sugulisel teel(6)(7) ning WHO on märkinud, et sugulisel teel edasikandumine on suhteliselt tavaline(8);

V.  arvestades, et esinenud on ka teateid Zika viiruse edasikandumise kohta vereülekande teel;

W.  arvestades, et valitseb tegelik Zika viirusnakkuse piiriülese edasikandumise oht nakatunud reisijate ja ülemaailmse kaubanduse kaudu;

1.  sedastab, et Zika viirus kandub edasi inimesele peamiselt nakatunud sääse hammustuse kaudu; troopikapiirkonnas levitab viirust peamiselt perekonda Aedes kuuluv Aedes aegypti, sama sääsk, kes levitab ka dengue, chikungunya ja kollapalaviku viirust;

2.  märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel ei ole praegu olemas ei ravi ega vaktsiini, ja kuna Zika viirust levitavad sääsed hammustavad nii siseruumides kui ka väljas ning peamiselt päeval, põhineb ennetamine praegu isiklikel kaitsemeetmetel nagu permetriiniga töödeldud pikkade varrukatega särkide ja pikkade pükste kandmine (eriti sellistel kellaaegadel, mil Zika viirust kandev sääsk on kõige aktiivsem) ning magamine ja puhkamine sääsevõrkudega kaitstud või õhukonditsioneeriga ruumides või siis sääsevõrgu all;

3.  rõhutab, et oluline on koostada teavituskavad kõige sobivamal tasandil, et suurendada elanikkonna teadlikkust ja edendada sääsehammustusi ennetavat käitumist;

4.  väljendab heameelt selle üle, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus pidevalt olukorda jälgib; kutsub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust üles korrapäraselt ajakohastama oma riskihindamisi ja epidemioloogilist seiret; on arvamusel, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks moodustama troopiliste nakkushaiguste eksperdikomisjoni, et tõhusalt koordineerida kõiki meetmeid, mida EL peaks võtma, ja nende üle järelevalvet teostada;

5.  väljendab heameelt komisjoni otsuse üle võtta kasutusele 10 miljonit eurot Zika viiruse alasteks teadusuuringuteks, ning soovitab keskenduda rasketele kaasasündinud aju väärarengutele Ladina-Ameerikas ja nende oletatavale seosele Zika viirusnakkusega; väljendab siiski kahtlust selle üle, kas see on piisav summa sellise ulatusliku teadusliku ülesande jaoks, mille eesmärk on aidata õppida tundma Zika viirushaigust ja selle neuroloogilisi tüsistusi ning töötada välja diagnostilised testid ja ravimid;

6.  märgib, et Zika viirust on registreeritud 28 riigis ja sellel on võimalikud elumuutvad tagajärjed, eelkõige noorte ja vaesuses elavate naiste jaoks, kellest enamik elab osutatud riikide vähim arenenud piirkondades; rõhutab haiguse tõenäolist edasist levikut silmas pidades, et rahvusvaheline üldsus peaks kiiresti rakendama eelmise aasta Ebola kriisi ajal saadud kogemusi;

7.  rõhutab, et teadusuuringud peaksid keskenduma eeskätt viiruse levikut ärahoidvatele ennetusmeetmetele ning ravile; nõuab Zika viiruse alaste teadusuuringute teostamist kolmes suunas: Zika viiruse ja kaasasündinud aju väärarengute vahelise tugevalt kahtlustatava seose uurimine, ravimeetodite ja vaktsiini väljatöötamine ning testide väljatöötamine haiguse kiireks ja tulemuslikuks diagnoosimiseks;

8.  rõhutab vajadust jätkata mikrotsefaalia ja larvitsiid püriproksüfeeni vahelise võimaliku seose uurimist, arvestades asjaolu, et puuduvad seda seost välistavad teaduslikud tõendid;

9.  rõhutab, et teadusuuringud ei tohiks tähelepanuta jätta mikrotsefaalia teisi võimalikke ja täiendavaid põhjusi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et raamprogrammis „Horisont 2020“ ja seitsmendas raamprogrammis on olemas täiendavad rahastamisvõimalused malaaria ja tähelepanuta jäetud nakkushaiguste, mille hulka kuulub ka Zika viirusnakkus, vastaste vaktsiinide väljatöötamise alasteks teadusuuringuteks;

11.  kutsub komisjoni üles tagama, et juhul kui teadusuuringuteks kasutatakse ELi avaliku sektori vahendeid, ei oleks nende uuringute tulemused kaitstud intellektuaalomandi õigustega ja patsientide jaoks oleks tagatud väljatöötatud toodete taskukohane hind;

12.  kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid meetmeid nende ELi piirkondade jaoks, kuhu Zika viirus on juba levinud, et likvideerida nendes piirkondades kõik võimalikud levikuvektorid, toetada juba nakatunud inimesi, eelkõige rasedaid naisi, ja hoida ära ulatuslikum edasikandumine kõnealustes piirkondades ja ülejäänud Euroopas;

13.  kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava viiruse leviku tõkestamiseks Euroopas ning liikmesriikide ja kolmandate riikide abistamiseks epideemiaga võitlemisel piirkondades, kus puhang on kõige ägedam (peamiselt Kariibi mere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas); on seisukohal, et kõnealune kava peab sisaldama selliste kaitsevahendite sihtotstarbelist ja piisavat tasuta jagamist nagu võrgud (sääsehammustuste vastu) ja kondoomid (sugulisel teel edasikandumise vältimiseks); kutsub komisjoni üles töötama välja ohjamise protokolli, mis on suunatud kodanikele, kes võivad epidemioloogilise konteksti tõttu Zika viirusnakkust edasi kanda, et varajase tuvastamise abil tulemuslikult katkestada viiruse sugulisel teel või vereülekandega edasikandumise ahel;

14.  rõhutab vajadust kasutada rahastamise ja laboratoorsete vajaduste arutamisel sootundlikku lähenemisviisi, arvestades testimise keerukust ning ohutute, tõhusate, taskukohaste ja manustatavate vaktsiinide väljatöötamist rasedate naiste jaoks, kes jäetakse varase etapi kliinilistest uuringutest tihti välja; nõuab tungivalt, et rahastajad jääksid nende vaktsiinide väljatöötamisega prognoositud kulude osas realistlikuks, sh ELi teadusuuringute jaoks rahaliste vahendite eraldamisel, ning seaksid esikohale tütarlaste ja naiste turvalisuse;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et Zika viirus on ilmsiks toonud puudused nii riikide tervishoiusüsteemide, eriti esmase tervishoiutasandi reageerimisel kui ka reproduktiivtervise teenuste osutamisel ja tütarlaste ja naiste reproduktiivtervisega seonduvate õiguste osas viiruspuhangust haaratud riikides, eriti mis puudutab teavitamist ja arstiabi raseduse vältel ja selle järel ning rasedusest hoidumist ja raseduse katkestamist, ning kõnealuste riikide valitsusametnikud on soovitanud naistel rasedus edasi lükata, kuni Zika viiruse kohta rohkem teavet saadakse;

16.  sedastab, et vaja on suurendada laborite suutlikkust, et kinnitada oletatavaid Zika viirusnakkuse juhte ELis/EMPs ja eristada Zika viirust teistest arboviirusnakkustest (nt dengue ja chikungunya); kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koordineerima teadusuuringuid Zika viirust uurivate laborite vahel ning edendama selliste laborite asutamist liikmesriikides, kus need puuduvad;

17.  nõuab, et EL ja liikmesriigid esitaksid strateegiad, mis aitaksid omavahel kokku viia vaktsiinide tootjaid, haiguste ennetamise ja tõrje keskusi ja teisi riiklikke tervisekaitseasutusi ja tervishoiuteenuste osutajaid, et edendada andmete ja analüüside vahetust;

18.  rõhutab, et oluline on suurendada sünnitusarstide, lastearstide ja neuroloogide teadlikkust sellest, et Zika viirusnakkuse esinemist tuleb uurida patsientide puhul, kes on 2014. aastast saadik käinud Brasiilias või teistes viirusnakkusest haaratud riikides, ning patsientidel, kellel esineb kaasasündinud kesknärvisüsteemi väärareng, mikrotsefaalia või Guillain-Barré sündroom;

19.  märgib murega, et paljudes viirusnakkusest haaratud riikides ei ole rasedus kaalutletud otsus, eelkõige neis riikides, kus seksuaalvägivallajuhtumite arv püsib jätkuvalt kõrge; kutsub ELi üles toetama viirusnakkusest haaratud riikides üldise juurdepääsu saavutamist esmatasandi arstiabile, sh sünnituseelne ja -järgne arstiabi ja Zika viiruse diagnostilised testid, toetama viirusnakkusest haaratud riikide valitsusi, et nad teeksid kättesaadavaks ulatusliku seksuaal- ja reproduktiivtervise alase teabe ja tervishoiuteenuste paketi, sh pereplaneerimisvõimalused, pöörates tähelepanu sellele, et kõigile naistele ja teismelistele tütarlastele oleksid kättesaadavad kvaliteetsed rasestumisvastased vahendid ning ohutu abort, et võidelda epideemia puhkemisest saadik järsult sagenenud ohtlike abortide vastu, ning alustama kõnealuses kontekstis partnerriikidega vajalikku arutelu rasestumisvastaste vahendite ning naiste ja tütarlaste õiguste üle;

20.  juhib tähelepanu sellele, et seni (10. veebruari 2016. aasta seisuga) on 25 ELi/EMP riiki, USA ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus soovitanud rasedatel või rasedust planeerivatel naistel vältida reisimist Zika viirusnakkusest haaratud piirkondadesse;

21.  kutsub komisjoni üles teostama viivitamata analüüsi insektitsiidide mõju kohta inimeste tervisele ja nende tõhususe kohta viirusnakkust levitavate sääskede tõrjes, kuna seni puudub Zika viirusnakkuse profülaktika, ravi või viirusnakkuse eest kaitsev vaktsiin ning arvestades, et 2016. aasta suvehooajal võib Euroopas ilmneda kohapealse edasikandumise oht vektorputukate kaudu; kutsub lisaks komisjoni üles koordineerima riiklike ametivõimude poolt eelolevaks suveks haigustõrje suuniste kohaldamist;

22.  võtab teadmiseks, et avaldatud on algoritm Zika viiruspuhanguga piirkonnast tagasi pöörduvate rasedate naiste testimiseks; juhib siiski tähelepanu sellele, et küsimus, mida tervishoiuasutused ei ole veel käsitlenud, on Zika viiruse pikaajaline tuvastamisvõimalus spermas ja viiruse dokumenteeritud edasikandumine seksuaalvahekorra teel, millel võivad olla tagajärjed Zika viiruspuhanguga piirkonnast tagasi pöörduvate meessoost reisijate jaoks; on arvamusel, et kuna nakkus on sageli asümptomaatiline, tuleks meestel soovitada kasutada Zika viiruspuhanguga piirkonnast saabumise järel kondoomi, kuni on olemas kindlad andmed selle kohta, kui oluline on viiruse levik sugulisel teel;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike WHO soovitusi järgides üles märkimisväärselt tõhustama invasiivsete sääseliikide seiret ja sääskede tõrjet, likvideerides sääskede paljunemisalad (nt tiigid) ning kavandades insektitsiidide pihustamist puhangute korral, samuti suurendama viiruspuhanguga piirkonnast saabuva lasti, kaubalennukite ja reisilennukite piloodikabiinide ja reisijatesalongide desinfitseerimise sagedust;

24.  nõuab, et ELi ja liikmesriikide saatkonnad jagaksid teavet ja pakuksid tuge viiruspuhanguga piirkonnas elavatele ja sinna reisivatele ELi kodanikele;

25.  kutsub ELi ja kolmandate riikide lennuettevõtjaid üles nõuetekohaselt desinfitseerima viiruspuhanguga piirkonnast saabuvaid lennukeid;

26.  nõuab, et EL konsulteeriks Zika viiruse vastase strateegia kujundamisel liikmesriikidega ja kolmandate riikidega (valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandil), kellel on kogemusi sääsk Aedes aegypti seires, asjakohase teadlikkuse suurendamisel, ennetuses ja/või võitluses selle sääseliigi vastu, näiteks Madeira piirkondliku omavalitsusega ja Funchali linnavalitsusega, kes on kõnealuse küsimusega tegelenud üle 10 aasta, ning Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ja ülemereterritooriumidega, kus on pikaajalised eksperditeadmised vektorputukate põhjustatud uute haiguste ja eriti Zika viiruse valdkonnas;

27.  juhib tähelepanu vajadusele saavutada võitluses selle nakkuspuhangu vastu koordineeritud lähenemisviis ELi ja rahvusvahelisel tasandil; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa meditsiinikorpuse moodustamise üle ning peab seda oluliseks meditsiini- ja rahvatervise valdkonna töötajate ja varustuse mobiliseerimisel võitluses Zika viiruse vastu, kui see peaks vajalikuks osutuma; kutsub lisaks komisjoni üles esitama viivitamata horisontaalse ELi strateegia ülemaailmse tervishoiu kohta, mille siht on saavutada uus jätkusuutlik arenguraamistik ja selle eesmärgid;

28.  kutsub komisjoni üles koostöös teiste partneritega aitama teostada Zika viiruse leviku seiret ka arenguriikides ning integreerima koostöös viiruspuhangust haaratud riikidega olemasolevatesse riigipõhistesse arengukavadesse asjakohaseid vastumeetmeid, mis hõlmavad tervishoiualase suutlikkuse suurendamist, tervishoiutöötajate koolitamist, epidemioloogilist seiret, kogukondade harimist ja mobiliseerimist ning sääsetõrjet;

29.  rõhutab, et mis tahes ettepanek peab põhinema ulatuslikel epidemioloogilistel uuringutel, mis hõlmavad mitte üksnes Zika viiruse tagajärgi, vaid ka muid nende tagajärgede põhjustajaid;

30.  kutsub liikmesriike üles suurendama arstide ja reisijatega tegelevate kliinikute teadlikkust Zika viirusepideemia kulust ja viirusnakkusest haaratud piirkonna ametivõimude poolt ette nähtud nakkusekandjate tõrjemeetmetest, et neil oleks võimalik lisada Zika viirusnakkus elanike ja kõnealustest piirkondadest saabuvate reisijate diferentsiaaldiagnostikasse ning valmistada vajaduse korral viiruse autohtoonse leviku takistamiseks ette võimalik karantiin reisijatele, kellel kahtlustatakse Zika viirust; kutsub riiklikke tervishoiuasutusi üles korraldama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt koordineeritud teavituskampaaniat, et teavitada ja rahustada ELi kodanikke ja vältida tarbetut muretsemist;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama valvsust Zika viiruse sissetoodud juhtumite varaseks avastamiseks ELis, sh ELi ülemeremaades ja -territooriumidel ning ELi äärepoolseimates piirkondades, eelkõige juhul, kui esinevad vektorid või võimalikud vektorid, et vähendada autohtoonse leviku ohtu; märgib lisaks, et kuigi see oht on tõenäoliselt väike ja hooajaliselt piiratud, on siiski olemas võimalus, et Zika viirus imporditakse parasvöötme piirkondadesse (sh Põhja-Ameerikas ja Euroopas), kus leidub perekonda Aedes kuuluvaid sääski, mis tooks kaasa viirusnakkuse autohtoonse leviku;

32.  rõhutab, kui oluline on võitluses Zika viirushaiguse vastu laiaulatuslike tervishoiuteenuste kättesaadavus;

33.  toetab ÜRO üleskutset(9) tunnistada kehtetuks seadused ja poliitika, mis piiravad rahvusvahelisi standardeid rikkudes juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise alastele tervishoiuteenustele ja õigustele, ning toetab valmisolekut tagada, et rahvatervisealaseid meetmeid võetakse kooskõlas inimõigustega, eelkõige tervise valdkonna ja tervisega seonduvate õigustega;

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja Maailma Terviseorganisatsiooni peasekretärile.

(1) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104. (3) http://www.who.int/features/qa/zika/en/ (4) http://www.nature.com/news/zika-highlights-role-of-controversial-fetal-tissue-research-1.19655 (5) Brasil, P. et al. N. Eng. J. Med. http://dx.doi.org/10.1056/NEJMoa1602412 (2016). (6) http://www.dallascounty.org/department/hhs/press/documents/PR2-2-16DCHHSReportsFirstCaseofZikaVirusThroughSexualTransmission.pdf (7) https://www.rt.com/news/333855-zika-sex-case-france/ (8) http://www.reuters.com/article/us-health-zika-qanda-factbox-idUSKCN0X22TY (9) http://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=53173#.VswcHE32aUk

Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioon olukorra kohta Poolas (2015/3031(RSP))

P8_TA(2016)0123 B8-0461/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 2, 3, 4 ja 6,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist ELi uue õigusriigi tugevdamise raamistiku kohta (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta arutelu olukorra kohta Poolas,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 12. märtsi 2016. aasta arvamust, mis käsitleb 22. detsembri 2015. aasta muudatusi Poola põhiseaduskohut käsitleva 25. juuni 2015. aasta akti kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et õigusriik, demokraatia, inimõigused, põhivabadused ning ELi aluslepingutes ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates aktides sätestatud väärtused ja põhimõtted on liidu ja liikmesriikide jaoks kohustused, mida tuleb täita;

B.  arvestades, et ELi lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine – need on kõikide liikmesriikide ühised väärtused, mida peab järgima nii EL kui ka iga liikmesriik kõigis poliitikavaldkondades;

C.  arvestades, et ELi lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt peab EL austama liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti;

D.  arvestades, et ELi lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ja täielikus vastastikuses austuses aitama üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel;

E.  arvestades, et ELi lepingu artikli 17 kohaselt peab komisjon tagama aluslepingute kohaldamise;

F.  arvestades, et õigusriigi põhimõte on demokraatia selgroog ja üks ELi aluspõhimõtteid ning et liit toimib vastastikusel usaldusel, et liikmesriigid järgivad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning põhiõigusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis;

G.  arvestades, et tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on õigusriigi toimimiseks ning kodanike põhiõiguste ja kodanikuvabaduste kaitsmiseks Euroopas väga tähtis;

H.  arvestades, et põhiseaduskohus loodi ühe keskse elemendina, mis tagab Poolas põhiseadusliku demokraatia kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ning õigusriigi;

I.  arvestades, et hiljutised sündmused Poolas ja eelkõige poliitiline ja õiguslik vaidlus põhiseaduskohtu koosseisu ja selle toimimise uute eeskirjade üle (mis puudutavad muu hulgas juhtumite uurimist ja selle korda, kvoorumi suurendamist ja kohtu otsuste tegemiseks vajalikke enamusi) on tekitanud kahtlusi, kas põhiseaduskohus suudab tagada põhiseaduse järgimise ja õigusriigi põhimõtte austamise;

J.  arvestades, et Veneetsia komisjon märkis selgelt, et põhiseaduskohus ei suuda täita oma rolli Poola põhiseaduse ülimuslikkuse tagajana, kuna kohtu 9. märtsi 2016. aasta otsus on avaldamata ega saa seetõttu jõustuda, ning et see kahjustab õigusriigi põhimõtet; arvestades, et Veneetsia komisjon hoiatas, et kohtu töö halvamine õõnestab demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet;

K.  arvestades, et Poola valitsuse ja Poola Vabariigi presidendi poolt seoses põhiseaduskohtuga võetud meetmed kujutavad endast ohtu põhiseaduslikule demokraatiale;

L.  arvestades, et pärast 13. jaanuari 2016. aasta poliitilist mõttevahetust otsustas komisjon käivitada õigusriigi põhimõtet käsitleva raamistiku alusel struktureeritud dialoogi, saates Poola valitsusele kirja, et selgitada olukorda Poolas;

M.  arvestades, et komisjon aluslepingute kaitsjana kogub nüüd kokku asjassepuutuva teabe ja uurib seda, et hinnata, kas on selgeid märke süsteemsest ohust õigusriigile;

N.  arvestades, et õigusriigi põhimõtet käsitleva raamistiku eesmärk on käsitleda süsteemset laadi ohte õigusriigile, eelkõige olukordades, mida ei saa tulemuslikult lahendada rikkumismenetluse abil ja kui riigi tasandil kehtivad õigusriigi tagatised ei näi suutvat neid ohte enam tulemuslikult käsitleda;

O.  arvestades, et Poola kehtivas põhiseaduses, mis võeti vastu 1997. aastal, on tagatud võimude lahusus, poliitiline pluralism, ajakirjandus- ja sõnavabadus ning õigus teabele;

P.  arvestades, et lisaks põhiseaduskriisile on teisigi probleeme, mis Euroopa Parlamendile tõsist muret valmistavad, sest need võivad kujutada endast Euroopa õiguse ja põhiõiguste, sh naiste õiguste rikkumist; arvestades, et Euroopa institutsioonid peavad Poola valitsuse selliseid käike teraselt jälgima;

1.  peab hädavajalikuks tagada, et ELi lepingu artiklis 2 loetletud ühiseid Euroopa väärtusi täielikult järgitaks;

2.  on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad oma õigus- ja halduspraktikas täielikult järgima ELi õigust ning et kõik õigusaktid, sh kõikide liikmesriikide ja kandidaatriikide esmased õigusaktid, peavad peegeldama ja järgima peamisi Euroopa väärtusi, nimelt demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist;

3.  tunneb tõsist muret, et Poola põhiseaduskohtu töö sisuline halvamine kujutab endast ohtu demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigile;

4.  nõuab, et Poola valitsus austaks, avaldaks ja rakendaks täielikult ning viivitamata põhiseaduskohtu 9. märtsi 2016. aasta otsust ning rakendaks 3. ja 9. detsembri 2015. aasta otsuseid;

5.  palub Poola valitsusel täielikult rakendada Veneetsia komisjoni soovitusi; jagab Veneetsia komisjoni arvamust, et Poola põhiseadus ning Euroopa ja rahvusvahelised normid nõuavad, et põhiseaduskohtu otsuseid austataks;

6.  väljendab heameelt komisjoni asepresidendi Timmermansi hiljutise külaskäigu üle Poola ja tema avalduse üle komisjoni 6. aprilli 2016. aasta koosolekul dialoogi algatamise kohta olukorrast väljapääsu leidmiseks, lähtudes põhiseadusliku raamistiku täielikust austamisest, mis tähendab põhiseaduskohtu otsuste avaldamist ja rakendamist; jagab asepresident Timmermansi muret kahe paralleelse õigussüsteemi võimalikkuse pärast, mis tooks kaasa õiguskindlusetuse;

7.  toetab komisjoni otsust käivitada õigusriigi põhimõtet käsitleva raamistiku alusel struktureeritud dialoog, mis peaks selgitama, kas Poolas esineb süsteemne oht demokraatlikele väärtustele ja õigusriigi põhimõttele; väljendab heameelt komisjoni kinnituse üle, et dialoog Poola ametiasutustega toimub erapooletul ning tõenditel ja koostööl põhineval viisil, ning palub komisjonil juhul, kui Poola valitsus ei peaks struktureeritud dialoogi käigus järgima Veneetsia komisjoni soovitusi, käivitada õigusriigi põhimõtte tugevdamist käsitleva menetluse teise etapi, väljastades õigusriigi põhimõtet käsitleva soovituse, ning pakkuda Poolale toetust õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks lahenduste leidmiseks;

8.  rõhutab siiski, et kõik need sammud peavad austama ELi ja liikmesriikide pädevusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja subsidiaarsuse põhimõttes;

9.  palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt ja põhjalikult oma hinnangutest, tehtud edusammudest ja võetud meetmetest;

10.  avaldab lootust, et struktureeritud dialoog Poola valitsuse ja komisjoni vahel toob kaasa selle, et läbi vaadatakse ka Poola valitsuse muud otsused, mis on tekitanud kahtlusi nende seaduslikkuse ja põhiõigustele avalduva võimaliku mõju suhtes;

11.  ootab, et komisjon teostaks kõigi liikmesriikide üle samal viisil järelevalvet seoses demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamisega, vältides nii topeltstandardeid, ning annaks Euroopa Parlamendile aru;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Poola Vabariigi presidendile.