Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2101(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0309/2016

Esitatud tekstid :

A8-0309/2016

Arutelud :

PV 25/10/2016 - 15
CRE 25/10/2016 - 15

Hääletused :

PV 26/10/2016 - 6.7
CRE 26/10/2016 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0416

Vastuvõetud tekstid
PDF 199kWORD 60k
Kolmapäev, 26. oktoober 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamine
P8_TA(2016)0416A8-0309/2016

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta (2016/2101(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–  võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta teatist 2016. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2016)0321),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2016. aasta järeldusi (EUCO 26/16),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa poolaasta 2016: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemused“ (COM(2016)0095),

–  võttes arvesse komisjoni aruandeid „2016. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2015)0690), „Häiremehhanismi aruanne 2016“ (COM(2015)0691) ja „Ühine tööhõivearuanne“ (COM(2015)0700), komisjoni soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2015)0692) ja komisjoni 26. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(2),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(4),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2015. aasta rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine“ (COM(2015)0063),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2015. aasta teatist „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda“ (COM(2015)0302),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(5) ja 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisele juurdepääsu kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0309/2016),

A.  arvestades, et 2016. aasta kevadel prognoosis komisjon, et 2016. aastal kasvab majandus euroalas eeldatavasti 1,6 % ja ELis 1,8 %;

B.  arvestades, et Euroopas valitseb endiselt suur investeeringute puudujääk ning lisaks sellele, et ELis tuleb veel rohkem suurendada investeeringuid, tuleb suurendada sisenõudlust ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust;

C.  arvestades, et üldine (ja eriti struktuurne) töötus on ELis endiselt liikmesriikide peamisi probleeme, sest praegu on selle määr väga kõrge (ELis on 10,5 miljonit pikaajalist töötut); arvestades, et kuigi eelmiste aastatega võrreldes on olukord veidi paranenud, on nii noorte töötus kui ka üldine töötus Euroopa äärealadel endiselt palju suurem kui kogu ELi keskmine;

D.  arvestades, et inflatsioonimäära langemisel alla nulli oli oma osa ka 2016. aasta alguses toimunud naftahinna langusel ja aeglasel majanduskasvul;

E.  arvestades, et sellised poliitilised küsimused nagu Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemus, suhted Venemaaga ja ebakindlus üleilmse majandusarengu suhtes on investeerimist veelgi rohkem pidurdanud;

F.  arvestades, et liikmesriikide investeeringuid on vähendanud ka riikidesse sisenevad pagulasvood;

G.  arvestades, et Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antud soovituste täitmise määr liikmesriikides on sarnane OECD ühepoolsete soovituste omaga (2014. aastal vastavalt 29 % ja 30 %);

H.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 2016. aasta majanduskasvu analüüsi resolutsioonis euroala erilise tähelepanu alla võtmist, kuid väljendas heameelt poliitikameetmete parema kombinatsiooni üle; peale selle rõhutas ta, kui oluline on investeeringute suurendamine, jätkusuutlikud reformid ja eelarvepoliitilised kohustused veelgi suurema majanduskasvu ja Euroopa majanduse elavdamise edendamiseks;

Euroopa probleemid üldiselt aeglustuva majanduskasvu tingimustes

1.  märgib murelikult, et 2016. aasta kevadel Euroopa majanduse kohta esitatud prognoosi kohaselt jääb ELi majanduskasv oodatust väiksemaks, sest euroala SKP kasvab eeldatavasti vaid 1,6 %, ulatudes 2017. aastal 1,8 %-ni;

2.  rõhutab, et ELi probleemid on seotud halveneva rahvusvahelise keskkonnaga, suutmatusega viia ellu jätkusuutlikke reforme ning sellega, et liidu eri osades on majandus- ja sotsiaalvaldkonna tulemustes suur erinevus; rõhutab, et tuleb suurendada majanduskasvu, ühtekuuluvust, tootlikkust ja konkurentsivõimet; on seisukohal, et jätkusuutlike investeeringute puudumine ja ühtse turu lõpuleviimisel tekkinud probleemid takistavad ELil kogu majanduskasvu potentsiaali saavutamist;

3.  tunneb heameelt selle üle, et 2016. aasta riigipõhistes soovitustes keskendus komisjon majanduskasvu suurendamiseks kolmele prioriteedile: uuendustegevusse, majanduskasvu ja töökohtade loomisse tehtavate investeeringute toetamine, sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide jätkamine ja avaliku sektori raha vastutustundliku kasutamise innustamine; rõhutab aga, et komisjon peaks vastavalt stabiilsuse ja majanduskasvu paktile riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks rohkem ära tegema, kasutades kooskõlas komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatisega (COM(2015)0012) täielikult ära oma paindlikkussätteid;

4.  tunnistab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja laiema majandusjuhtimise raamistiku vaheline sidusus selliste taastamispüüdluste toetamisel, mida on vaja Euroopa poolaasta eeskirjade järgimiseks; rõhutab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika õiguspärasus tuleneb aluslepingutest ning selle poliitikaga väljendatakse Euroopa solidaarsust, mille peamised eesmärgid on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ELis, vähendades erinevusi erinevate piirkondade arengutaseme vahel, rahastades strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud investeeringuid ja viies ELi oma kodanikele lähemale; on seetõttu arvamusel, et meetmeid, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks rakendada otstarbekalt ja tasakaalustatud viisil, kuid üksnes viimase võimalusena, ja nende tulemuste kohta tuleks aru anda; tuletab ka meelde, et selliste meetmete rakendamine peaks alati olema põhjendatud ja läbipaistev ning seejuures tuleb arvesse võtta asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolusid, et vältida piiranguid piirkondlikele ja kohalikele investeeringutele, mis on täiesti vältimatud liikmesriikide majanduse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks, sest nende investeeringutega maksimeeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning edendatakse konkurentsivõimet ja tootlikkust, eriti ajal, mil avaliku sektori kulutused on suure surve all; juhib seoses kahe liikmesriigi juhtumitega, mille kohta nõukogu tegi 12. juulil 2016. aastal otsused, millega kaasnesid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohased sanktsioonid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8, tähelepanu komisjoni 27. juuli 2016. aasta ettepanekule ja sellele järgnenud nõukogu 8. augusti 2016. aasta otsusele, mille kohaselt tuleb trahvid, mida oleks võidud määrata, tühistada, võttes arvesse liikmesriikide põhjendatud nõudmisi, probleemset majanduskeskkonda, kummagi riigi reformipüüdlusi ja nende püüdeid järgida stabiilsuse ja majanduskasvu pakti eeskirju; on sellega seoses seisukohal, et ettepaneku puhul, mille kohaselt tuleks osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2017. aasta kulukohustustest seoses nimetatud fondide tulemuslikkuse sidumisega usaldusväärse majandusjuhtimisega blokeerida, tuleks arvesse võtta seisukohti, mida Euroopa Parlament on väljendanud struktureeritud dialoogi käigus;

5.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on püüdnud järgneva 18 kuu jaoks poliitiliste eesmärkide seadmisel pidevalt soovituste arvu piirata ja muuta poolaasta ühtsemaks, kattes peamiselt makromajanduse ja sotsiaalküsimuste seisukohast tähtsaimaid valdkondi; kordab, et see hõlbustab soovituste elluviimist majanduslike ja sotsiaalsete võrdlusaluste tervikliku ja mõistliku kogumi alusel; rõhutab, et soovituste arvu vähendamise tulemusel peaks ka temaatiline fookus paranema; rõhutab, et majanduslikku ebavõrdsust tuleb vähendada ja liikmesriikide vahel tuleb saavutada suurem lähenemine;

6.  toetab täielikult püüdlusi, mida on tehtud selleks, et riigid võtaksid riigipõhiste soovituste koostamisel ja elluviimisel, mis kujutab endast pidevat reformiprotsessi, suurema vastutuse; on seisukohal, et selleks, et riigid võtaksid suurema vastutuse ja et parandada riigipõhiste soovituste tulemuslikku rakendamist, ning arvestades, et rohkem kui pooled riigipõhistest soovitustest tuleb ellu viia kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, tuleks soovitused Euroopa tasandil arusaadavalt määratletud ja struktureeritud prioriteetide alusel selgelt sõnastada, kaasates vajaduse korral ka riikide parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; kordab, et arvestades pädevuste jaotust eri liikmesriikides, võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne osalemine riigipõhiste soovituste rakendamist parandada, ja toetab seetõttu Regioonide Komitee ettepanekut koostada käitumisjuhend, milles käsitletakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist Euroopa poolaastas; palub liikmesriikidel tagada oma parlamendis riiklike reformikavade üle nõuetekohane demokraatlik kontroll;

7.  rõhutab, et pikaajaline kriis Euroopa majanduses on näidanud, et tingimata tuleb soodustada investeeringuid sellistes valdkondades nagu haridus ning uuendus-, teadus- ja arendustegevus, suurendades samas ELi konkurentsivõimet jätkusuutlike struktuurireformidega, millega toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, ja rakendades vastutustundlikke fiskaalpoliitikameetmeid, et luua töökohtadele, ettevõtetele (eelkõige VKEdele) ja investeeringutele parem keskkond; võtab teadmiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mõju aasta pärast selle töölerakendamist; rõhutab, et igal juhul tuleb EFSI kasutamist suurendada vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ja selle investeeringud loovad tõelist lisaväärtust, kuid tuleb teha rohkem pingutusi, et luua muu hulgas piirkondlikul tasandil investeerimisplatvormid;

8.  rõhutab, et töötuse määr on endiselt liiga kõrge, eelkõige noorte puhul, mis näitab, et mitmes liikmesriigis on kvaliteetsete töökohtade loomise suutlikkus endiselt piiratud, ning toonitab, et sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et tõhustada oskustesse investeerimist, muuta tööturud kaasavamaks, vähendada sotsiaalset tõrjutust ja üha kasvavat ebavõrdsust sissetuleku ja heaolu osas ning säilitada samal ajal eelarve usaldusväärne haldamine; märgib, et toetusmeetmed rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks (eelkõige VKEde jaoks) on väga vajalikud, et tegeleda tulemuslikult paljudes liikmesriikides endiselt liiga kõrge töötuse määraga;

9.  rõhutab, et praegune majandusolukord, mida iseloomustab likviidsuse ülejääk ja nullilähedased intressimäärad, väiksena püsiv nõudlus ning majapidamiste ja ettevõtete piiratud investeeringud ja kulutused, tähendab, et majanduskasvu tekitamiseks on vaja rakendada komisjoni kavandatud uut poliitikameetmete kombinatsiooni; märgib, et üksnes rahapoliitikast majanduskasvu stimuleerimiseks ei piisa, kui sellega ei kaasne investeeringuid ja jätkusuutlikke struktuurireforme;

2016. aasta soovituste prioriteedid ja eesmärgid

10.  tõstab esile, et kolme liikmesriigi puhul on komisjon soovitanud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetada; nõustub komisjoniga, et jooksevkonto suur ja pidev ülejääk viitab sellele, et nõudlust ja investeeringuid (eriti pikaajalisi investeeringuid) tuleb stimuleerida, et lahendada tulevased probleemid seoses transpordi ja kommunikatsiooni, digitaalmajanduse, hariduse, innovatsiooni ja teadustegevuse, kliimamuutuste, energia, keskkonnakaitse ja rahvastiku vananemisega; kutsub komisjoni üles ergutama jätkuvalt vastutustundlikku ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat, mis soodustab kõikides liikmesriikides majanduskasvu ja majanduse elavdamist, pannes suuremat rõhku investeeringutele ja avaliku sektori tõhusamatele kulutustele ning toetades jätkusuutlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme;

11.  märgib, et vaja on võtta täiendavaid meetmeid rahastamisvõimaluste suurendamiseks (eelkõige VKEde jaoks) ja viivislaenude vähendamiseks euroalas ja kooskõlas ELi õigusaktidega, et muuta pankade bilanss kindlamaks ja suurendada seeläbi pankade võimet anda reaalmajandusele laenu; rõhutab, kui tähtis on pangandusliidu järkjärguline saavutamine ja rakendamine ning kapitaliturgude liidu väljatöötamine, et luua investeeringuteks ja majanduskasvuks stabiilne keskkond ja vältida euroala finantsturu killustumist;

12.  rõhutab asjaolu, et siiani on investeeringud viibinud ning need ei ole suutnud tuua ELis kaasa jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ega aidata parandada ettevõtluskeskkonda; on seisukohal, et rahapoliitikaga peab kaasnema asjakohane fiskaalpoliitika, mille eesmärk on hoogustada ELis majanduskasvu vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadele, sh selle paindlikkusklauslitele; märgib, et riigi tasandist madalamal valitsustasandil on investeeringud viimastel aastatel tugevalt kahanenud, kuid sellegipoolest moodustavad need ELis ligikaudu 60 % avaliku sektori investeeringutest; rõhutab, et investeerimispoliitika instrumendid, nagu EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eeldavad asjakohaselt kalibreeritud segarahastamist ja omavahelist täiendavust, et suurendada liidu kulutustega kaasnevat lisaväärtust, meelitades ligi erainvestorite täiendavaid vahendeid; rõhutab seega, et struktuurireformi tugiprogrammis peaks asjaomase struktuurireformiprojekti koostamisel osalema ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

Lahendused ja järeldused

13.  toonitab vajadust suurendada ELi üldist võimet saavutada majanduskasv, luua ja säilitada kvaliteetseid töökohti ning vähendada seeläbi suurt tööpuudust, ja selleks tuleb luua majanduskasvu soodustav õigusraamistik; on seisukohal, et ränne võib aidata tasakaalustada rahvastiku vananemise negatiivseid tagajärgi, sõltuvalt liikmesriikide suutlikkusest kasutada paremini ära sisserändajate oskusi ja kohandada töörände haldamise süsteeme tööturu vajadustega;

14.  rõhutab, kui olulised on kaasavad haridussüsteemid, mis soodustavad innovatsiooni ja loomingulisust ning annavad tööturu jaoks olulisi oskusi, pidades eelkõige silmas kutseharidust; märgib, et majanduslike, sotsiaalsete ja inimressursi kulude vahel tuleks hoida kooskõlas ELi solidaarsus- ja subsidiaarsuspõhimõtetega asjakohast tasakaalu, vältides palkade ja tööstandardite puhul normide võidulangetamist ning keskendudes samal ajal investeerimisele inimkapitali, teadustegevusse ja arengusse ning haridussüsteemide ja kutsehariduse, sh elukestva õppe täiustamisse; on seisukohal, et innovatsiooni, teadustegevuse ja arengu edendamiseks on vaja hästi kujundatud poliitikat, et soodustada tootlikkust, luua kindel jätkusuutlik majanduskasv ja aidata lahendada praegused struktuursed probleemid ning kaotada seeläbi innovatsioonilõhe teiste riikide majandusega;

15.  kutsub komisjoni üles seadma kõige tähtsamale kohale meetmed, millega vähendatakse investeeringute ja kaubavoogude suurendamist takistavaid tegureid, mis tulenevad ELi tasandil eelkõige energia, transpordi, kommunikatsioonide ja digitaalmajanduse valdkonnas järgitavate strateegiate osas puuduvast selgusest; märgib, et pangalaenudele avaldavad pärast pangandusliidu vastuvõtmist ja riikide tasandil mõju tülikad õigussüsteemid, korruptsioon, finantssektori läbipaistvuse puudumine, iganenud bürokraatia, avalike teenuste ebapiisav digiteerimine, ressursside väärpaigutamine, pangandus- ja kindlustussektoris eksisteerivad siseturu tõkked, tööturu vajadustega mittekooskõlastatud haridussüsteemid ja ühtse turu lõpuleviimine;

16.  taunib asjaolu, et kuigi strateegiaga „Euroopa 2020“ võeti vaesusevastane võitlus esmakordselt ELi kavva, jääb selle eesmärk vähendada liidus vaesuse määra saavutamata; on seisukohal, et vaesusevastase võitluse eesmärki tuleks silmas pidada juba ELi poliitika esmasel kujundamisel;

17.  rõhutab, et suurt maksukiilu on vaja vältida, sest suured maksud vähendavad mitteaktiivsete inimeste, töötute, leibkonna teiste palgasaajate ja madalapalgaliste motivatsiooni uuesti tööle minna;

18.  võtab teatavaks komisjoni ja liikmesriikide vahel SKP lõhe arvutamise metoodika üle käimas olevad arutelud;

19.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb teha pingutusi ülejäänud investeerimistakistuste kõrvaldamiseks liikmesriikides ning võimaldada sobivamat, jätkusuutliku majanduskasvu soodustamisele suunatud meetmete kombinatsiooni, mis hõlmaks keskendumist teadus- ja arendustegevuse kuludele; on veendunud, et Euroopa majanduse suurema konkurentsivõime seisukohast on väga oluline tegur avaliku ja erasektori toetus teadusasutustele ja kõrgkoolidele ning selle infrastruktuuri puuduste või puudumise tõttu on teatavad riigid väga halvas olukorras; rõhutab, et ideaalset ja kõigile ühtviisi hästi sobivat ELi innovatsioonipoliitika retsepti ei ole, kuid innovatsiooni ja suutlikkuse vahelise lõhe ületamiseks ELis on soovitatav, et liikmesriigid rakendaksid piisavalt diferentseeritud innovatsioonipoliitikat, mis lähtub juba saavutatud edusammudest;

20.  peab kiiduväärseks 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil (COP21) saavutatud Pariisi kokkulepet ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda rakendama;

2016. aasta Euroopa poolaasta valdkondlikud küsimused

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

21.  on seisukohal, et nõukogu ja komisjon peaksid võtma eesmärgiks saavutada see, et eelarve konsolideerimise protsessiga kaasneksid meetmed, mis aitavad vähendada ebavõrdsust, ning toonitab, et Euroopa poolaasta protsess peaks aitama leida lahendusi praegustele ja tekkivatele sotsiaalprobleemidele, tagades seeläbi tõhusama majanduse; osutab asjaolule, et sotsiaalsed investeeringud inimkapitali peavad olema peamised täiendavad meetmed, kuna inimkapital on üks majanduskasvu tegureid ning konkurentsi ja arengu hoogustajaid; nõuab, et riigipõhistes soovitustes toetatavate suurte struktuurireformidega kaasneks lühiajalise, keskpika ja pikaajalise sotsiaalse mõju hindamine, et mõista paremini reformide sotsiaalseid, majanduslikke ja tööhõivealaseid tagajärgi, eriti mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule;

22.  rõhutab, et töötus, eriti noorte töötus, on Euroopa ühiskondades jätkuvalt tohutu probleem ning et komisjoni andmete kohaselt on töötus jätkuvalt järk-järgult vähenenud, kuid see on endiselt suurem kui 2008. aastal – 2016. aasta aprillis oli töötuid 21,2 miljonit ja liikmesriikide vahelised erinevused olid väga suured; juhib tähelepanu vajadusele loodavaid töökohti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata, et välistada tööhõive määra kasv pelgalt ebakindlate töösuhete või tööjõu vähenemise tagajärjel; märgib, et vaatamata oskuste ja teadmistega seotud tulemustele ei ole mõne liikmesriigi haridus- ja koolitussüsteemid rahvusvaheliselt tulemuslikud ja tagavad vajalikke oskusi üha vähem, mis on aidanud kujuneda olukorral, kus 39 % äriühingutest on endiselt raskusi vajalike oskustega tööjõu leidmisel; nõuab, et riigipõhistes soovitustes tähtsustataks rohkem tööturu struktuurilise tasakaalustamatuse, sealhulgas pikaajalise töötuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kaotamist, ning rõhutab vajadust suurendada investeeringuid haridus- ja koolitussüsteemidesse ning neid arendada, tagades ühiskonnale vahendid ja suutlikkuse kohaneda tööturu muutuvate nõudmistega;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et aastatel 2008–2014 kasvas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv ELis 4,2 miljoni võrra ja jõudis rohkem kui 22 miljonini (22,3 %); võtab arvesse, et komisjon on märkinud, et enamikus liikmesriikides seistakse endiselt silmitsi kriisist tingitud teravate sotsiaalsete tagajärgedega; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt suuremaid pingutusi vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja suureneva ebavõrdsuse vähendamiseks, et käsitleda liikmesriikide vahelist ja ühiskondade sisest majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust; on arvamusel, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning ebavõrdsuse vähendamine peaks olema üks riigipõhistes soovitustes kajastatud prioriteete, kuna see on ülioluline, et saavutada püsiv majanduskasv ja rakendamise sotsiaalselt jätkusuutlik rütm;

24.  tuletab meelde, et nagu Euroopa Parlament on märkinud, peavad sotsiaalselt vastutustundlikud reformid põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotumisel, sest see on mudel, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ning parandab kõigi kodanike elutingimusi;

25.  on veendunud, et majanduskasv peaks tagama positiivse sotsiaalse mõju; peab kiiduväärseks, et makromajandusliku tulemustabeli raames on kehtestatud kolm uut tööhõive põhinäitajat; kordab, et nendel peaks olema olemasolevate majandusnäitajatega võrdne kaal, millega tagatakse sisemise tasakaalustamatuse parem hindamine ja struktuurireformide tõhustamine; nõuab seda silmas pidades ja selleks, et hoida ära valikuline kohaldamine, et need võiksid viia põhjalikumate analüüsideni, et mõista paremini poliitika ja meetmete põhjuse ning tagajärje vahelist seost; teeb ettepaneku lisada riigipõhiste soovituste struktuuri sotsiaalse tasakaalustamatuse menetlus, et hoida ära sotsiaalsete normide võidulangetamist, tuginedes sotsiaalsete ja tööhõivenäitajate tulemuslikule kasutamisele makromajanduslikus järelevalves; on veendunud, et tööhõive- ja majandusnäitajate võrdsustamise korral peaks see käima käsikäes tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) rolli suurema väärtustamisega Euroopa poolaasta raames;

26.  on seisukohal, et kolme tööhõive näitaja lisamine näitab, et Euroopa tööhõivestrateegia, sealhulgas tööhõivesuunised, täidab olulist osa ELi majanduse juhtimises, kuid vaja on teha suuremaid pingutusi, eriti sotsiaalsete näitajate kehtestamise kaudu;

27.  võtab teadmiseks, et komisjon on algatanud Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise, kuid tuletab meelde vajadust jõuda konsultatsiooniprotsessis tulemusteni ja liikuda edasi uute tulemuslike meetmetega, mille abil püütakse saavutada süvitsiminevam ja õiglasem EL ja mis peaksid mängima olulist rolli ebavõrdsuse käsitlemisel; toob sellega seoses esile viie juhi aruande, milles nõutakse suuremat majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, kuid tunnistatakse, et ühte kõigile sobivat lahendust ei ole olemas; usub selles osas, et iga ühist poliitikat tuleks kohandada iga liikmesriigi jaoks; on seisukohal, et Euroopa meetmetega tuleks käsitleda ka ebavõrdsust ja sissetulekuerinevusi liikmesriikides ning tuleb teha enamat kui lihtsalt tegelda kõige enam puudustkannatavate inimeste olukorraga;

28.  võtab teadmiseks, et Euroopa poolaasta keskendub nüüd rohkem tööhõivele ja sotsiaalsetele tulemustele; tunnistades liikmesriikide pädevusi, nõuab kiireloomulisi meetmeid selleks, et tagada inimväärne töö äraelamist võimaldava töötasuga, juurdepääs piisavale minimaalsele sissetulekule ja sotsiaalkaitsele (mis on juba vähendanud vaesuse määra algse 26,1 % asemel 17,2 %-le) ning kvaliteetsed avalikud teenused, ning toetab nõuetekohase kestliku sotsiaalkindlustussüsteemi väljaarendamist ja rakendamist; kutsub komisjoni üles pakkuma tuge ja vahetama parimaid tavasid liikmesriikidega, et parandada haldussuutlikkust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna see on keskne ülesanne pikaajaliste investeeringute taaskäivitamiseks ning töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks;

29.  rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine kuulub liikmesriikide pädevusse ning liit küll koordineerib neid süsteeme, kuid ei ühtlusta;

30.  märgib, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse ja sellest tuleb vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kinni pidada;

31.  võtab teadmiseks tõsiasja, et noorte töötus on vähenenud, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et see on ikka veel uskumatult kõrgel tasemel: ELis on tööta üle 4 miljoni (alla 25-aastase) noore, nendest 2,885 miljonit euroalal; väljendab kahetsust, et rohkem kui kolm aastat pärast noorte tööhõive algatuse käivitamist on noortegarantii rakendamise tulemused äärmiselt ebaühtlased ja mõnel juhul puudub neil mõju; kutsub komisjoni üles esitama 2016. aasta oktoobris põhjaliku analüüsi selle rakendamise kohta, mis võiks olla alus programmi jätkamisele;

32.  tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides vähenevad töötushüvitised aastast aastasse muude tegurite hulgas pikaaegse töötuse tõttu, suurendades seeläbi vaesuses elavate inimeste arvu ja sotsiaalse tõrjutuse läve; kutsub üles tagama nõuetekohased töötushüvitised, mis võimaldaksid inimestel elada väärikalt, ning nõuab meetmeid nende inimeste sujuvaks integreerimiseks tööturule;

33.  rõhutab asjaolu, et pensionisüsteemide tasakaalustamatus on põhiliselt töötuse, palkade devalveerumise ja töökohtade ebakindlaks muutumise tagajärg; nõuab seetõttu reforme, mis tagaksid piisava rahastamise tugeva esimese pensionisamba jaoks, millega tagatakse vähemalt vaesuspiiri ületavad inimväärsed pensionid;

34.  tuletab veel kord meelde, et inimeste vaba liikumine on olulise tähtsusega Euroopa riikide vahelise lähenemise ja integratsiooni suurendamiseks;

35.  võtab teatavaks miinimumsissetulekute korda käsitlevate soovituste arvu suurenemise (viiele liikmesriigile); arvestades samas, et sissetulekute suur ebavõrdsus on kahjulik mitte ainult sotsiaalse ühtekuuluvuse, vaid ka jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast (nagu nii IMF kui ka OECD on hiljuti märkinud), kutsub komisjoni üles täitma president Jean-Claude Junckeri poolt ametisse astumise kõnes antud lubaduse tagada kõigile eurooplastele piisav sissetulek Euroopa miinimumsissetuleku raamistiku kaudu, et katta põhilised elamiskulud, järgides samas liikmesriikide tavasid ja subsidiaarsuse põhimõtet;

36.  on mures sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise pärast, mis seondub osaliselt ebatõhusate tööturureformidega; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, mis parandaksid töökohtade kvaliteeti, et vähendada tööturu killustatust, kombineerides neid meetmetega miinimumpalga tõstmiseks inimväärsele tasemele ja tugevdades kollektiivläbirääkimiste osakaalu ja töötajate positsiooni palgakujundamise süsteemides, et vähendada palgaerinevusi; hoiatab, et viimastel aastakümnetel on äriühingute juhid saanud majanduslikust tulust suurema osa, samal ajal kui töötajate palgad on püsinud muutumatuna või on neid vähendatud; leiab, et selline ülemäärane palgaerinevus suurendab ebavõrdsust ning kahjustab äriühingute tootlikkust ja konkurentsivõimet;

37.  väljendab muret asjaolu pärast, et pikaajaline töötus on endiselt suur – ELis on selliseid töötuid 10,5 miljonit –, ja tuletab meelde, et pikaajaliste töötute integreerimine tööturule on kriitilise tähtsusega sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse ja töötute endi enesekindluse seisukohalt; väljendab seetõttu kahetsust liikmesriikide tegevusetuse pärast nõukogu soovituse (mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule) rakendamisel; kordab veel kord oma üleskutset komisjonile toetada pingutusi kaasavate elukestvate õppevõimaluste loomiseks igas vanuses töötajatele ja tööotsijatele ning võtta niipea kui võimalik meetmeid ELi rahastamisele juurdepääsu parandamiseks ja võimaluse korral täiendavate vahendite kasutamiseks;

38.  leiab, et sotsiaalkaitse, sh pensionid ja teenused, nagu tervishoid, lastehooldus ja pikaajaline hooldus, on jätkuvalt väga olulised tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu, pikema tööelu, töökohtade loomise ja ebavõrdsuse vähendamise seisukohalt; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama poliitikasuundi, millega tagatakse sotsiaalkaitsesüsteemide piisavus, asjakohasus, tõhusus ja kvaliteet inimese kogu elutsükli vältel, tagades inimväärse elu, võideldes ebavõrdsusega ja tõhustades kaasatust eesmärgiga kaotada vaesus, eelkõige nende osas, kes on tööturult välja jäetud, ja kõige haavatavamate rühmade osas;

39.  tuletab meelde nii füüsilisi kui ka digitaalseid takistusi ja tõkkeid, millega puudega inimesed tänapäeval ikka veel kokku puutuvad; loodab, et komisjoni algatatud puudega inimesi käsitlevat õigusakti rakendatakse kiiresti ning selle puhul keskendutakse tulemuslikult erimeetmetele kaasatuse ja juurdepääsu edendamiseks;

Siseturg

40.  kiidab heaks paljud riigipõhised soovitused, millega toetatakse hästitoimivat integreeritud ühtset turgu, sh rahastamis- ja investeerimisvõimalusi, millega toetatakse ettevõtlust, eriti VKEsid, ja töökohtade loomist, e-valitsust, avalikke hankeid ja vastastikust tunnustamist (muu hulgas kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist); rõhutab, et jõustamine on selleks, et nende poliitikavaldkondade mõju oleks tunda, ülioluline; peab sellega seoses äärmiselt oluliseks, et komisjon pööraks riigipõhiste soovituste osas võimalikult palju tähelepanu pikaajaliste reformide tegemisele, millel on märkimisväärne mõju eelkõige sotsiaalsete investeeringute, töökohtade ja koolituse seisukohast;

41.  märgib, et ühtne turg on ELi majanduse selgroog, ja rõhutab, et kaasav ühtne turg koos tõhusama juhtimisega, mis soodustab paremat õigusloomet ja konkurentsi, on otsustava tähtsusega vahend majanduskasvu, ühtekuuluvuse, tööhõive ja konkurentsivõime parandamiseks ning ettevõtlussektori ja tarbijate usalduse säilitamiseks; palub komisjonil seetõttu jälgida liikmesriikide edusamme ning toonitab uuesti, et oluline on lisada ühtse turu sammas ametlikult Euroopa poolaastasse, mis võimaldaks ühtse turu näitajate pidevat seiret, et oleks võimalik võtta süstemaatilisi järelmeetmeid ja hinnata liikmesriikide riigipõhiste soovituste alaseid edusamme;

42.  väljendab heameelt komisjoni otsustavuse üle tegeleda maksustamisalase koostöö puudumise küsimusega ELis ning eelkõige VKEde ees seisvate probleemidega, mis on tingitud erinevate riigisiseste käibemaksueeskirjade keerukusest; palub komisjonil hinnata täiendava koordineerimise teostatavust ja eelkõige lihtsustatud käibemaksu kehtestamise võimalust digitaalsel ühtsel turul;

43.  mõistab hukka endiselt esinevad või juurde loodud takistused, mis pärsivad hästi toimivat ja integreeritud ühtset turgu; juhib eriti tähelepanu teenuste direktiivi osalisele ülevõtmisele ja rakendamisele paljudes liikmesriikides ning kutsub komisjoni üles jõustama tõhusamalt seda, mille osas liikmesriigid on võtnud endale ELi õiguse kohaselt kohustuse; tuletab meelde komisjoni võetud kohustust algatada vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada kaupade ja teenuste ning digitaalset ühtset turgu käsitlevate õigusaktide täielik rakendamine;

44.  juhib tähelepanu asjaolule, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem põhineb õigussüsteemide vastastikuse usalduse ja kvalifikatsioonide kvaliteedi vastastikuse kontrollimise põhimõtetel; märgib, et kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise paremaks rakendamiseks on vaja edasisi meetmeid; rõhutab nõuetekohase jõustamise ja parema reguleerimise olulisust, arvestades ühtse turu killustatust, mis piirab majandustegevust ja tarbijate valikuid, ning et see peaks hõlmama kõiki ettevõtlussektoreid ja kehtima nii olemasolevate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes; kiidab heaks reguleeritud kvalifikatsioonide ja kutsealade kaardistamise, millega luuakse interaktiivne avalik andmebaas, mis toetab liikmesriikide riiklikke tegevuskavasid;

45.  avaldab kahetsust, et riigipõhistes soovitustes osutatakse endiselt avalike hangete puudujääkidele, nagu konkurentsi ja läbipaistvuse puudumine, kusjuures 21 liikmesriiki ei ole suutnud õigusaktide paketti täielikult üle võtta, mis toob kaasa turumoonutused; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et liikmesriigid täidaksid oma õiguslikke kohustusi, ning komisjon peaks selleks kohaldama vajalikke rikkumismenetlusi; kutsub komisjoni üles jälgima süstemaatiliselt tõhusal ja läbipaistval moel, et haldusmenetlused ei tekitaks ettevõtjatele ebaproportsionaalset koormust ega välistataks VKEde osalemist hankemenetlustes;

46.  toetab liikmesriike nende püüdlustes moderniseerida riigihalduse teenuseid, eriti e-valitsuse kaudu, ning nõuab paremat piiriülest koostööd, haldusmenetluste lihtsustamist ja haldusasutuste koostalitlusvõimet kõigi ettevõtjate ja kodanike huvides, ning kutsub samas komisjoni üles teostama juhtudel, kui avalike teenuste digiteerimist rahastatakse ELi eelarvest, tulemuslikumat järelevalvet rahaliste vahendite otstarbekohase kasutamise üle;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni presidendile, eurorühma esimehele, EKP presidendile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0058.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.
(3) ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 24.
(4) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(5) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0358.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika