Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ (COM(2016)0087),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta(1),

–  võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), mida rakendatakse ELis nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2015. aasta otsust (EL) 2015/451, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES)(2),

–  võttes arvesse ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2000. aasta konventsiooni,

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (Berni konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) 2016. aasta aruannet looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta maailmas World Wildlife Crime Report,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 30. juuli 2015. aasta resolutsiooni 69/314, milles käsitletakse looduslike liikidega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemist,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsiooni 2/14, milles käsitletakse ebaseaduslikku kauplemist looduslike liikidega ja looduslikest liikidest saadud toodetega,

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelist konsortsiumi (ICCWC), mille liikmed on CITES, Interpol, UNODC, Maailmapank ja Maailma Tolliorganisatsioon,

–  võttes arvesse 2014. aastal Londoni ebaseadusliku looduslike liikidega kaubitsemise konverentsil allkirjastatud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2016. aasta Buckinghami palee deklaratsiooni looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmise kohta transpordisektoris,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused(3), ja komisjoni 2016. aasta vastavasisulist rakendusaruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 605/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal(5), ning komisjoni 5. märtsi 2009. aasta määrust (EÜ) nr 206/2009(6), millega lubatakse 20 kg kalatoodete importi isiklikuks tarbimiseks,

–  võttes arvesse nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tähtsust võitluses veeloomade ebaseadusliku püügi ja müügi vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu(7),

–  võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(10),

–  võttes arvesse uurimust looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta, mille Euroopa Parlamendi poliitikaosakond avaldas 2016. aasta märtsis keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni tarbeks,

–  võttes arvesse Natura 2000 võrgustikku, mis hõlmab haruldaste ja ohustatud liikide peamisi paljunemis- ja puhkealasid, ning mõningaid haruldasi looduslike elupaikade liike, mida sellistena kaitstakse,

–  võttes arvesse keskkonnakuritegevuse vastaste ELi meetmete raames (EU Action to Fight Environmental Crime (EFFACE)) 2014. aastal läbi viidud teadusuuringu aruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni peasekretäri 4. märtsi 2003. aasta aruannet kaitsealuste looduslike taime- ja loomaliikidega ebaseadusliku kauplemise ja ebaseadusliku juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi, milles käsitletakse ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Interpoli 2016. aasta kiirreeageerimishinnangut keskkonnakuritegevuse kasvu kohta (The Rise of Environmental Crime),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, kalanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0303/2016),

A.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemine on organiseeritud rahvusvaheline kuritegevus, mille väärtus aastas on hinnanguliselt 20 miljardit eurot ning mis on viimastel aastatel kogu maailmas kasvanud, saades üheks piiriülese kuritegevuse suurimatest ja kasumlikematest vormidest; arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisest rahastatakse muid raske ja organiseeritud kuritegevuse vorme ning see on nendega tihedalt seotud;

B.  arvestades, et ülemaailmse elurikkuse kadu on tõsine, sest see vastab liikide kuuendale massilisele väljasuremisele;

C.  arvestades, et ülemaailmset bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid ohustavad maakasutuse muutus, loodusvarade mittesäästev kasutamine, saaste ja kliimamuutus; arvestades, et eelkõige on paljud ohustatud liigid varasemast halvemas olukorras kiire linnastumise, elupaikade kadumise ja looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise tõttu;

D.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisel on oluline negatiivne mõju elurikkusele, olemasolevatele ökosüsteemidele, päritoluriikide looduspärandile, loodusvaradele ja liikide kaitsele;

E.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemine kujutab endast tõsist ja kasvavat ohtu globaalsele julgeolekule, poliitilisele stabiilsusele, majandusarengule, kohalikele elatisvahenditele ja õigusriigile, mistõttu on sellega võitlemiseks vaja strateegilist ja koordineeritud ELi lähenemisviisi, mille võtaksid omaks kõik osalised;

F.  arvestades, et ohustatud taime- ja loomaliikidega ning nendest saadud toodetega kaubitsemise lõpetamine on oluline ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks;

G.  arvestades, et CITES on oluline rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab 35 000 looma- ja taimeliiki ning on olnud jõus alates 1975. aastast; sellele on alla kirjutanud 183 osalist (k.a kõik ELi liikmesriigid ning 2015. aasta juulis ka EL ise);

H.  arvestades, et kaubandus- ja arengupoliitika peaks muu hulgas aitama parandada inimõiguste, loomade heaolu ja keskkonnakaitse austamist;

I.  arvestades, et ELi eluloodusega kauplemise alase teabe vahetus EU Trade in Wildlife Information Exchange (EU-TWIX) on alates 2005. aastast jälginud ebaseaduslikku eluloodusega kauplemist ning loonud vara arestimise andmebaasi ja Euroopa riikide ametnike vahelised teabekanalid;

J.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemise vastu tõhusalt võitlemisel on oluliseks takistuseks ka teadlikkuse ja poliitilise tahte puudumine;

K.  arvestades, et ELi julgeoleku tegevuskavas 2015–2020 määratletakse looduslike liikidega seotud kuritegevus organiseeritud kuritegevuse vormina, mille vastu tuleb võidelda ELi tasandil, kaaludes keskkonnakuritegevust käsitlevate kehtivate õigusaktide läbivaatamise raames täiendavate kriminaalkaristuste kehtestamist kogu ELis;

L.  arvestades, et operatsioon COBRA III, mis viidi läbi 2015. aasta mais, oli seni suurim ohustatud liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu suunatud koordineeritud rahvusvaheline õiguskaitseoperatsioon, mis päädis 139 vahistamise ja enam kui 247 vara arestimisega, sealhulgas elevandiluu, ravimtaimed, ninasarviku sarved, soomusloomad, dalbergia, kilpkonnalised ning paljud muud taime- ja loomaisendid;

M.  arvestades, et nõudlus ebaseaduslike looduslike liikide toodete järele sihtturgudel ajendab korruptsiooni kogu elusloodusega kaubitsemise tarneahelas;

N.  arvestades, et EL on ebaseadusliku looduslike liikidega kaubanduse märkimisväärne sihtturg ja transiidimarsruut, kuid ka teatavate Euroopa ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise allikas;

O.  arvestades, et ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni 2013. aasta aprilli resolutsioonis, mille ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 25. juulil 2013. aastal heaks kiitis, julgustatakse liikmesriike käsitama looduslike looma- ja taimeliikide salakaubavedu raske kuritegevusena, kui sellesse on kaasatud organiseeritud kuritegelikud rühmitused, mistõttu oleks see samal tasemel inim- ja narkokaubandusega;

Üldised märkused

1.  kiidab heaks komisjoni tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, milles rõhutatakse vajadust koordineeritud meetmete järele, et tegeleda looduslike liikidega kaubitsemise põhjustega, tõhusalt rakendada ja jõustada kehtivaid eeskirju ning tugevdada globaalset koostööd päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahel;

2.  kutsub komisjoni, liikmesriike, Euroopa välisteenistust ning ELi ameteid Europoli ja Eurojusti üles tunnistama, et looduslike liikidega seotud kuritegevus on tõsine ja kasvav oht, ning tegelema sellega kui poliitiliselt äärmiselt kiireloomulise küsimusega; rõhutab vajadust tervikliku ja kooskõlastatud lähenemisviisi järele kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduse, arengu, välispoliitika, transpordi ja turismi ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas;

3.  toonitab, et asjakohaste rahaliste vahendite ja inimressursside kindlakstegemine ja eraldamine on tegevuskava elluviimiseks äärmiselt oluline; rõhutab vajadust näha ELi eelarves ja riikide eelarvetes ette piisavad rahalised vahendid, et tagada selle kava tõhus rakendamine;

4.  tunnistab tegevuskava tähtsust, ent rõhutab selle puudujääke, mis on seotud veeloomaliikidega arvestamisega;

5.  nõuab, et rakendataks täielikult ja õigeaegselt tegevuskava kõiki elemente, mis kajastavad tungivat vajadust lõpetada ebaseaduslik ja mittesäästev tegevus ning hoida ära edasiste loomaliikide kadu; palub, et komisjon esitaks parlamendile ja nõukogule igal aastal kirjaliku ajakohastatud teabe rakendamise kohta ning looks jätkuva üksikasjaliku järelevalve- ja hindamismehhanismi, et mõõta edusamme, k.a liikmesriikide meetmed;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama paremini sihtliikide elukohtade kaitset ning toonitab, et suurem kaitse tuleks tagada aladele, mis on määratud ohualtideks mereökosüsteemideks, ökoloogiliselt või bioloogiliselt olulisteks aladeks ja Natura 2000 võrgustiku aladeks;

7.  kutsub komisjoni üles looma spetsiaalset looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise koordinaatori ametit, mille eeskujuks oleks inimkaubanduse vastu võitlemisel kasutatav mudel ja mis tagaks komisjoni erinevate talituste ja liikmesriikide ühispingutuse;

8.  tuletab komisjonile meelde, et ka paljud veeloomaliigid on väljasuremise ohus, mis mõjutab paljude ökosüsteemide jätkusuutlikkust;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama edasi püügivahendite tehnoloogilise kohandamise alaseid teadusuuringuid, et vältida kaaspüüki, arvestades asjaolu, et mitmeid liike – sealhulgas kilpkonnalisi – ohustab nii kaaspüük kui ka looduslike loomaliikidega kaubitsemine;

Looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine

10.  nõuab, et EL, kolmandad riigis, sidusrühmad ja kodanikuühiskond korraldaksid sihipäraseid ja koordineerituid teadlikkuse suurendamise kampaania sarju, mille eesmärk oleks üksikisikute ja kollektiivses käitumises esilekutsutavate reaalsete ja pikaajaliste muutuste abil vähendada nõudlust ebaseadusliku kauplemise järele looduslikest liikidest saadud toodetega; märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada oma osa tegevuskava toetamisel;

11.  palub, et EL toetaks algatusi, millega edendatakse eluslooduse lähedal asuvate maakogukondade alternatiivse kestliku elatise väljatöötamist, mis suurendaks kaitsemeetmetest tulenevaid kohalikke kasusid, vähendaks inimeste ja looduslike loomaliikide vahelisi konflikte ning edendaks elusloodust kui kogukonna väärtuslikku sissetulekut; on arvamusel, et sellised algatused – kui neid tehakse asjaomaste kogukondadega konsulteerides – suurendavad looduskaitse toetamist ning aitavad kaasa looduslike liikide populatsioonide ja nende elukohtade taastamisele, kaitsele ja kestlikule majandamisele;

12.  rõhutab, et eluslooduse kaitse peab olema ELi ülemaailmse vaesuse vähendamise strateegiate keskne element, ja nõuab, et meetmed, mis võimaldavad kohalikel kogukondadel saada otsest kasu eluslooduse kaitses osalemisest, lisataks mitmesugustesse kolmandate riikidega läbiräägitavatesse koostöölepingutesse;

13.  tuletab komisjonile meelde, et ebaseaduslik veeloomaliikidega kauplemine avaldab mõju ka rannikualade kogukondade majanduslikule arengule ja meie vete keskkonna kvaliteedile;

14.  nõuab, et EL asuks kiiremas korras tegelema rahvusvahelise juhtimise meetmetes esineva korruptsiooni ja puudustega, mis ulatub üle kogu looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise ahela; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd partnerriikidega, kasutades selleks ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni (UNCAC) ja teisi foorumeid, et tegeleda selle probleemiga päritolu-, transiidi- ja sihtriikide turgudel; kutsub kõiki liikmesriike üles täies ulatuses järgima ja tõhusalt rakendama korruptsioonivastase konventsiooni sätteid; väljendab heameelt rahvusvaheliste kohustuste üle korruptsioonivastase võitluse valdkonnas vastavalt ÜRO Peaassamblee 2015. aasta juuli resolutsiooni 69/314 artiklile 10;

15.  tunnistab vajadust abistada, suunata ja juhendada päritolu-, transiidi- ja sihtriikide ametiasutusi uurimise, jõustamise ja kohtumenetluse osas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; toonitab vajadust selliste jõupingutuste tõhusa koordineerimise järele kõigi töösse kaasatud asutuste vahel; nõuab, et EL toetaks parimate tavade vahetamist ning teeks vajaduse korral kättesaadavaks eriseadmed ja -teadmised;

16.  võtab teadmiseks nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldused, milles käsitletakse ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, ning märgib, et looduslike liikidega seotud kuritegevus on tõsine ja kasvav oht elurikkusele ja keskkonnale, aga ka ülemaailmsele julgeolekule, õigusriigi põhimõtetele, inimõigustele ja säästvale arengule; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole võtnud selgeid kohustusi; toonitab liikmesriikide otsustavat rolli tegevuskava täielikul ja sidusal elluviimisel riiklikul tasandil ning selles seatud eesmärkide saavutamisel;

17.  nõuab tungivalt, et tarnijariikide valitsused i) parandaksid õigusriigi põhimõtet ja looksid tõhusad hoiatusvahendid, tugevdades kriminaaluurimist, vastutuselevõtmist ja karistuste määramist; ii) sätestaksid karmimad seadused, milles käsitataks looduslike liikidega ebaseaduslikku kaubitsemist raske kuriteona, mis pälvib sama suurt tähelepanu ja tähtsust nagu muud riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vormid; iii) eraldaksid rohkem vahendeid elusloodusega seotud kuritegevusega võitlemiseks, eelkõige tugevdaksid elusloodusealast õiguskaitset, kaubanduskontrolle, järelevalvet ning tolli poolt avastamist ja arestimist; iv) kohustuksid rakendama korruptsiooni suhtes nulltolerantsi poliitikat;

Rakendamise ja jõustamise tõhustamine

18.  kutsub liikmesriike üles kehtestama looduslike liikidega kaubitsemise vastased tegevuskavad, milles oleksid üksikasjalikult sätestatud jõustamispoliitika ja karistused, ning avaldama ja vahetama teavet looduslike liikidega seotud kuritegevusega seotud vara arestimiste ja vahistamiste kohta, et tagada liikmesriikide vaheline järjepidevus ja ühtlustatud meetmed; toetab mehhanismi loomist, et anda komisjonile korrapäraseid andmeid ja ajakohastatud teavet liikmesriikidest toimunud vara arestimiste ja vahistamiste kohta ning edendada parimate tavade jagamist;

19.  on veendunud looduslike liikidega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide täieliku rakendamise ja jõustamise tähtsuses;

20.  teeb ettepaneku selle kohta, et karistused looduslike liikidega kaubitsemise eest, eelkõige ohualtide mereökosüsteemidega aladel või Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel, peaksid olema piisavalt karmid, et rikkujate tegevust ära hoida;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid õiguskaitseasutustele, prokuratuurile ja siseriiklikele kohtutele looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid ning nõuetekohase asjatundlikkuse; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt teha suuremaid jõupingutusi, et koolitada kõiki asjaomaseid ameteid ja institutsioone ning suurendada nende teadlikkust;

22.  tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida on teinud keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa võrgustik (IMPEL), Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE), Euroopa kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE) ning politseiametnike võrgustik, mis keskendub keskkonnakuritegude vastasele võitlusele (EnviCrimeNet);

23.  võtab teadmiseks, et ebaseaduslik looduslike liikidega kauplemine on lisatud ELi julgeoleku tegevuskavva 2015–2020, milles tunnistatakse, et ebaseaduslik elusloodusega kauplemine ohustab päritolupiirkondade elurikkust, säästvat arengut ja piirkondlikku stabiilsust;

24.  soovitab liikmesriikidel investeerida ebaseadusliku kauplemise eest saadud trahvitulud loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsmisse ja säilitamisse;

25.  nõuab olulisi muutusi teabekogumises, õigusloomes ja õiguskaitses ning korruptsioonivastases võitluses seoses looduslike liikidega kaubitsemisega liikmesriikides ning teistes siht- ja transiidiriikides; palub seetõttu komisjonil pöörata väga suurt tähelepanu nendele looduslike liikidega kaubitsemisega seotud rahvusvaheliste standardite jõustamise haldamise ja järelevalve aspektidele;

26.  rõhutab, et looduslike liikidega kaubitsemisega tegelevate kuritegelike võrgustike nn rändamise vältimiseks on eriti tähtis looduslike liikidega seotud kuritegusid puudutava poliitika ja õigusraamistike ühtlustamine;

27.  rõhutab vajadust parema ametitevahelise koostöö järele ning toimiva ja õigeaegse andmete jagamise järele riiklike ja ELi tasandi rakendamise ja jõustamise eest vastutavate ametite vahel; nõuab strateegiliste jõustamisvõrgustike loomist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et lihtsustada ja parandada seda koostööd; kutsub kõiki liikmesriike üles looma looduslike liikidega seotud kuritegusid uurivaid üksuseid, et lihtsustada rakendamist eri ametites;

28.  kutsub liikmesriike üles andma Europolile pidevat ja asjakohast jälitusteavet ja andmeid; nõuab tungivalt, et Europol käsitleks looduslike liikidega seotud kuritegevust ELi järgmises raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus (SOCTA); nõuab, et Europolis loodaks looduslike liikidega seotud kuritegevusega võitlemise spetsialiseeritud üksus, millel oleksid riikidevahelised volitused ja kohustused ning piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis võimaldaks teabe ja analüüsi tsentraliseerimist ning kooskõlastatud jõustamisstrateegiaid ja uurimisi;

29.  kutsub komisjoni üles edendama süsteemi EU-TWIX kui järeleproovitud ja hästi töötavat vahendit, mille kaudu liikmesriigid saavad jagada andmeid ja teavet, ning tagama selle pikaajalise rahastamise; on arvamusel, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad täita tähtsat rolli jõustamise jälgimisel ja looduslike liikidega seotud kuritegevusest teatamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid suuremat koostööd, et toetada valitsusväliste organisatsioonide pingutusi;

30.  juhib tähelepanu seostele looduslike liikidega seotud kuritegevuse ja muude organiseeritud kuritegevuse liikide, sealhulgas rahapesu ning sõjaliste ja terrorirühmituste rahastamise vahel, ning on seisukohal, et rahvusvahelist koostööd võitluses ebaseaduslike rahavoogudega tuleb pidada prioriteediks; nõuab, et EL ja liikmesriigid kasutaksid kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas koostööd finantssektoriga, ning jälgiksid ja uuriksid selle tegevusega seotud uute finantstoodete ja -tavade mõjusid;

31.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) sätteid ning kehtestaksid looduslike liikidega seotud kuritegude eest asjakohase tasemega karistused; tunneb muret asjaolu pärast, et mõned liikmesriigid ei ole veel nimetatud direktiivi täielikult rakendanud ning kutsub komisjoni üles hindama selle rakendamist igas liikmesriigis, eriti seoses karistustega, ning andma suuniseid; kutsub komisjoni üles vaatama ELi julgeoleku tegevuskavas sätestatud aja jooksul läbi direktiivi 2008/99/EÜ, eelkõige seoses selle tõhususega võitluses looduslike liikidega seotud kuritegevusega, ning tegema vajaduse korral selle muutmiseks ettepaneku; kutsub komisjoni üles võtma eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1 meetmeid looduslike liikidega kaubitsemisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemist käsitlevate ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise ja rakendamise suunas;

32.  on seisukohal, et tegevuskava tolli puudutavat aspekti tuleks veelgi rõhutada, pidades silmas nii koostööd partnerriikidega kui ka paremat ja tõhusamat rakendamist liidus; ootab seepärast, et komisjon vaataks 2016. aastal läbi ELi kehtiva õigusraamistiku rakendamise ja jõustamise, ning nõuab, et läbivaatamine hõlmaks tollimenetluste hindamist;

33.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid tõhusalt ja järgiksid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (UNTOC), millel põhineb rahvusvaheline tegevus ja vastastikune õigusabi ning mis kujutab endast olulist sammu ühise koordineeritud lähenemisviisi kehtestamise poole võitluses looduslike liikidega seotud kuritegevusega; kahetseb seoses sellega sügavalt, et üksteist liikmesriiki ei ole UNTOCi veel rakendanud; kutsub kõnealuseid liikmesriike üles konventsiooni võimalikult kiiresti rakendama;

34.  on seisukohal, et võitlus looduslike liikidega seotud kuritegevusega nõuab pidevaid, tõhusaid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid määratleksid vastavalt UNTOCi artikli 2 punktile b looduslike liikidega seotud kuriteod raskete kuritegudena;

35.  täheldab, et liikmesriikide kohtuasutustele ja prokuröridele on vaja anda suuniseid süüdistuse esitamise ja karistuse küsimustes ning tunnistab vajadust koolitada tolli- ja õiguskaitseametnikke ELi sisenemise punktides; leiab, et eeskujuks võiks võtta ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEPi) maailma kohtunike programmi (Global Judges Programme) ja rohelise tolli algatuse (Green Customs Initiative);

36.  kutsub komisjoni, asjaomaseid ELi ameteid ja liikmesriike üles tunnistama looduslike liikidega seotud veebikaubitsemise ulatust ning suurendama keskkonnakuritegudega tegelevate ja tolliüksuste suutlikkust, tõhustama koordineerimist küberkuritegude uurimise üksustega ning koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et oleksid olemas kanalid küberkuritegevusele spetsialiseerunud piiriülestelt üksustelt abi saamiseks;

37.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostööd sotsiaalmeediaplatvormide, otsingumootorite ja e-kaubanduse platvormide haldajatega, et tegeleda looduslike liikidega seotud ebaseadusliku internetikaubanduse probleemiga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kontrollimeetmeid ja töötama välja poliitikameetmeid, et tegeleda võimaliku internetis läbiviidava ebaseadusliku tegevusega; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama välja suuniseid selle kohta, kuidas tegeleda internetis toimepandavate looduslike liikidega seotud kuritegude probleemiga ELi tasandil;

38.  kutsub ELi ja liikmesriikide õiguskaitseameteid üles tuvastama ja jälgima muude raskete ja organiseeritud kuriteoliikide mustreid, nagu inimkaubandus, et aidata looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel kaasa ennetusmeetmetele ja rikkumiste uurimisele tarneahelas, näiteks kahtlased saadetised ja finantstehingud;

39.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL osales esimest korda konventsiooniosalisena konventsiooni CITES osaliste 17. konverentsil ning tunneb heameelt asjaolu üle, et EL ja liikmesriigid näitavad üles suurt pühendumust ja annavad CITESi jaoks märkimisväärset rahalist toetust;

40.  väljendab heameelt ÜRO Keskkonnaprogrammi eksperdiläbivaatuse protsessi üle, mille eesmärk on luua keskkonnakuritegevuse üldtunnustatud määratlus; märgib sellega seoses, et õiguslikud piirid erinevate keskkonnakuritegude liikide vahel on mõnikord ebaselged, mis võib vähendada tulemusliku süüdistuse esitamise ja karistamise võimalusi;

Globaalse partnerluse tugevdamine

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama dialoogi ja koostööd looduslike liikidega seotud kuritegevuse tarneahela päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega ning pakkuma neile tehnilist ja majanduslikku abi ning diplomaatilist toetust; on arvamusel, et EL peab tegutsema rahvusvahelisel tasandil, et toetada kolmandaid riike võitluses looduslike liikidega kaubitsemise vastu, ning ta peab kahe- ja mitmepoolsete lepingute abil aitama kaasa vajalike õigusraamistike edasisele arengule;

42.  toonitab, et laialt levinud korruptsioon, nõrk institutsiooniline keskkond, riigi mõjuvõimu kahanemine, halb juhtimine ja leebed karistused looduslike liikidega seotud kuritegude eest on peamised probleemid, millega tuleb tegeleda, et võidelda tulemuslikult riikidevahelise looduslike liikidega kaubitsemisega; nõuab tungivalt, et EL toetaks arengumaid nende püüdlustes vähendada salaküttimise ajendeid, parandades majanduslikke võimalusi ning edendades head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet;

43.  kutsub ELi institutsioone, liikmesriike ja kõiki asjaomaseid riike üles uurima süstemaatilisemalt seoseid looduslike liikidega kaubitsemise ning piirkondlike konfliktide ja terrorismi vahel;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma usaldusfondi või muud sarnast vahendit vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava läbivaadatud finantsmääruse artiklile 187, et kaitsta looduslike liikidega kauplemise vastase võitluse tegevuskava raames kaitsealasid ning võidelda ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise ja salaküttimise vastu;

45.  palub ELil suurendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi kaudu antavat rahalist ja tehnilist toetust, mille eesmärk on aidata arengumaadel rakendada siseriiklikke elusloodusealaseid õigusnorme kooskõlas CITESi soovitustega, eriti nendel riikidel, kus ei ole piisavalt vahendeid õigusaktide jõustamiseks ja salakaubavedajate vastutusele võtmiseks;

46.  palub komisjonil kaaluda partnerluse rahastamisvahendi raames selliste algatuste rahastamist, mille eesmärk on vähendada olulistel turgudel nõudlust ebaseaduslikult omandatud looduslikest liikidest saadud toodete järele vastavalt tegevuskava 1. prioriteedile; rõhutab, et kodanikuühiskonna osalemisel ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja säästva arengu peatükkides esitatud järelevalvestruktuurides võib sellega seoses olla märkimisväärne osatähtsus;

47.  rõhutab, kui oluline on ELi ja Hiina vahelise strateegilise partnerlusega seoses tegeleda looduslikest liikidest saadud toodete, nagu elevandiluu, ninasarvikute sarvede ja tiigriluude kasvava nõudluse tundliku küsimusega, mis kujutab endast tõelist ohtu asjaomaste liikide kaitsmisele ning bioloogilisele mitmekesisusele üldiselt;

48.  kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse ELi kaubanduslepingutesse ja -läbirääkimistesse kohustusliku ja jõustatava säästva arengu peatüki, milles viidatakse konkreetselt looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise lõpetamisele kõigis majandusharudes, ning kutsub komisjoni üles lisama oma rakendusaruannetesse nende sätete analüüsid; nõuab tungivalt, et komisjon rõhutaks CITESi ja looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastaste meetmete rakendamist kaubanduskava GSP+ raames;

49.  märgib, et üks peamisi ebaseaduslikku looduslike liikide ja nendest saadud toodetega kaubitsemist võimaldavaid ja sellele kaasaaitavaid tegevusi on korruptsioon; väljendab heameelt komisjoni strateegias „Kaubandus kõigile“ võetud kohustuse üle lisada kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse ranged korruptsioonivastased sätted, millega võidelda nii korruptsiooni kui ka looduslike liikidega kauplemise otsese ja kaudse mõju vastu; nõuab seetõttu, et komisjon pööraks eriti suurt tähelepanu looduslike liikidega kaubitsemisega seotud rahvusvaheliste standardite jõustamise haldamise ja järelevalve aspektidele;

50.  palub ELil WTO raamistikus uurida, kuidas maailmakaubandus- ja keskkonnaalased eeskirjad saaksid üksteist paremini toetada, seda eriti seoses WTO ja mitmepoolsete keskkonnalepingute vahelise sidususe tugevdamise eesmärgil jätkuvalt toimuva tööga, ning kaubanduse lihtsustamise lepingu kontekstis, mis avab uusi võimalusi koostööks tolli-, looduslike liikidega tegelevate ja kaubandusametnike vahel, eriti arenguriikides; on seisukohal, et tuleks uurida uusi võimalusi WTO ja CITESi vahelise koostöö jaoks, eelkõige andes arenguriikide ametnikele tehnilist abi ning aidates neil kaubandus- ja keskkonnavaldkonnas suutlikkust suurendada;

51.  rõhutab, et jõustamisahelas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelisel koostööl on erakordselt oluline roll; palub, et EL ja liikmesriigid toetaksid jätkuvalt looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelist konsortsiumi (ICCWC); tunneb heameelt igasuguse sellise toetuse suurendamise üle, sealhulgas rahaliste vahendite ja eriteadmiste pakkumise üle, et lihtsustada suutlikkuse suurendamist, edendada teabe ja luureandmete vahetust ning toetada jõustamist ja järgimist; kutsub komisjoni üles kasutama ICCWC näitajaid hindamaks kolmandatele riikidele eraldatavate ELi rahaliste vahendite tõhusust looduslike liikidega kaubitsemise tõkestamisel, et aidata kaasa arenguabi rahastamise ühtsele ja usaldusväärsele hindamisele;

52.  tunneb heameelt selliste rahvusvaheliste õiguskaitseoperatsioonide nagu Operation COBRA III üle, tänu millele konfiskeeritakse suurel hulgal ebaseaduslikke looduslikest liikidest saadud tooteid ja vahistatakse kaubitsejaid ning suurendatakse üldsuse teadlikkust looduslike liikidega kaubitsemisest kui raskest organiseeritud kuritegevusest;

53.  kutsub liikmesriike üles suurendama CITESi eelarvet, et organisatsioon saaks laiendada jälgimistegevust ja liikide määratlemist; väljendab sellega seoses kahetsust asjaolu üle, et kuuel liikmesriigil on ajavahemikust 1992–2015 ikka veel CITESile tasumata makseid;

54.  tunneb samuti heameelt asjaolu üle, et ELi tegevuskava aitab olulisel määral kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mis seati säästva arengu tegevuskava 2030 raames, milles riigipead leppisid kokku ÜRO tippkohtumisel 2015. aasta septembris;

EL kui sihtturg, päritolu- ja transiitpunkt

55.  märgib, et CITES, ELi puidumäärus ja ELi ETR-kalapüügi õigusraamistik on olulised vahendid, millega reguleeritakse rahvusvahelist looduslike liikidega kauplemist; tunneb sellegipoolest muret nõuetekohase rakendamise ja jõustamise puudumise pärast ning kutsub liikmesriike üles suurendama ühiseid ja koordineeritud pingutusi, et tagada tulemuslik rakendamine; on ühtlasi mures, et liikide ja osalejate osas esineb kehtivas õigusraamistikus lünki; nõuab seetõttu, et EL vaataks läbi kehtiva õigusraamistiku, eesmärgiga täiendada seda kolmandatest riikidest ebaseaduslikult kogutud või kauplemise teel saadud looduslike liikide kättesaadavaks tegemise ja turule laskmise, transpordi, omandamise ja valduse keeluga; leiab, et sellised õigusaktid ühtlustaksid olemasolevat ELi õigusraamistikku ning et selliste õigusaktide riikidevahelisel mõjul võiks olla oluline osa looduslike liikidega ülemaailmse kaubitsemise vähendamises; rõhutab sellega seoses, et kõnealused õigusaktid peavad olema täiesti läbipaistvad seoses kolmandates riikides ebaseaduslikuks määratud liikide kauplemiskeeldudega, et tagada seadusliku kaubandusega tegelevatele osalistele õiguskindlus;

56.  rõhutab, et jahitrofeede küttimine etendab oma osa CITESi I ja II lisas loetletud ohustatud loomaliikide arvukuse olulises vähenemises, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid looduslike liikidega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide alusel kaitstud liikidest saadud jahitrofeede sissetoomisel kasutusele ettevaatusprintsiibi, tugevdaksid täiendavalt jahitrofeede ELi liikmesriikidesse sissetoomist käsitlevaid ELi õigusnorme, ning nõuaksid kõikide määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas loetletud liikide jahitrofeede importimiseks lubasid;

57.  tunneb heameelt 2016. aastal tehtud Buckinghami palee deklaratsiooni üle, millele allakirjutanud lennuettevõtjad, laevafirmad, sadamaoperaatorid, tolliametid, valitsustevahelised organisatsioonid ja kaitsega tegelevad heategevusorganisatsioonid võtavad kohustuse parandada transpordistandardeid, keskendudes teabe jagamisele, töötajate koolitamisele, tehnoloogilisele arengule ning ressursside jagamisele ettevõtete ja organisatsioonide vahel kogu maailmas; kutsub kõiki osalise üles neid deklaratsioonis võetud kohustusi täielikult täitma; julgustab liikmesriike edendama Buckinghami palee deklaratsioonile vastavaid vabatahtlikke kohustusi muudes valdkondades ning eelkõige finants- ja e-kaubanduse sektoris;

58.  nõuab, et keelustataks täielikult ja viivitamata elevandiluu, sealhulgas nn konventsioonieelse elevandiluu, ja ninasarviku sarvedega kauplemine, eksport või reeksport ELi tasandil Euroopa Liidus ja väljaspool ELi asuvates sihtkohtades; nõuab mehhanismi loomist, millega hinnatakse vajadust sarnaste piirangute järele muude ohustatud liikide puhul;

59.  märgib, et ELi määrus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise kohta on avaldanud mõju, kuid rõhutab, et määruse rakendamine peaks olema jõulisem, tagamaks, et ebaseaduslikult püütud kala ei jõua ELi turule; soovitab, et ELi liikmesriigid oleksid püügidokumentatsiooni (püügisertifikaadid) ja (eriti kõrge riskiastmega riikidest pärit) veoste kontrollimisel järjekindlamad ja tõhusamad, tagamaks, et kala on püütud seaduslikult;

60.  rõhutab, kui tähtis on tagada erasektori kaasatus looduslike liikidega kauplemise vastasesse võitlusesse iseregulatsiooni ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse abil; on seisukohal, et jälgitavus tarneahelas on seadusliku ja jätkusuutliku kaubanduse jaoks tingimata vajalik, olenemata sellest, kas see on äriline või mitteäriline; rõhutab vajadust koostöö ja koordineerimise järele rahvusvahelisel tasandil ning avaliku ja erasektori vahel ning kutsub ELi üles tugevdama olemasolevaid kontrollivahendeid, sealhulgas jälgimismehhanismide kasutamist; on seisukohal, et transpordisektoril peaks olema keskne roll, näiteks varajase hoiatamise süsteemide rakendamise kaudu; märgib, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad etendada selles osas olulist rolli;

61.  nõuab, lisaks määruses (EÜ) nr 338/97 nõutud piirikontrollile, et liikmesriigid võtaksid kasutusele riigisisese vastavusjärelevalve koos regulaarse kontrolliga selliste kauplejate ja loaomanike üle nagu lemmikloomakauplused, tõuaretajad, uurimiskeskused ja puukoolid, kaasa arvatud järelevalve selliste kaubandusvaldkondade üle nagu mood, kunst, meditsiin ja toitlustus, mis võivad kasutada ebaseaduslikke taimede ja loomade osi;

62.  kutsub liikmesriike üles tagama arestitud isendite vahetu konfiskeerimise ning hoolitsuse arestitud või konfiskeeritud elusisendite eest ning nende paigutamise liikidele sobivatesse loomade päästekeskustesse; palub komisjonil esitada suunised, mille abil tagatakse, et liikmesriikide kasutatud looduslike liikide päästekeskused vastavad nõuetekohastele standarditele; kutsub lisaks ELi ja liikmesriike üles tagama loomade päästekeskuste piisavat rahastamist;

63.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu riiklikud kavad konfiskeeritud elusisenditega tegelemise kohta vastavalt CITESi resolutsiooni 10.7 (läbi vaadatud konventsiooniosaliste 15. kohtumisel) 3. lisale; rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma kõikidest arestitud elusisenditest teada EU-TWIX süsteemile ning et iga-aastased kokkuvõtvad aruanded tuleks avaldada, ning et liikmesriigid peaksid tagama, et õiguskaitseametnike koolitamine hõlmab elusate loomadega tegelemisega seotud heaolu- ja ohutuskaalutlusi; kutsub ELi ja liikmesriike üles andma piisavat finantsabi metsloomade päästekeskustele;

64.  kutsub liikmesriike üles kaaluma nn positiivsel loetelul põhineva liigisüsteemi kasutuselevõttu, mille kohaselt hinnatakse eksootiliste liikide ohutust, sobivust kauplemisobjektina ja koduloomana pidamiseks objektiivselt ning teaduslike kriteeriumide alusel;

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0031. (2) ELT L 75, 19.3.2015, lk 1. (3) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23. (4) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1. (5) ELT L 181, 29.6.2013, lk 1. (6) ELT L 77, 24.3.2009, lk 1. (7) ELT L 328, 6.12.2008, lk 28. (8) EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24. (9) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7. (10) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.