Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 25. novembril 2015(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2016, mille komisjon võttis vastu 30. septembril 2016 (COM(2016)0623),

–  võttes arvesse 8. novembril 2016 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2016 kohta (13583/2016 – C8-0459/2016),

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0350/2016),

A.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2016 vähendatakse maksete assigneeringuid 7 284,3 miljoni euro võrra peamiselt alamrubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ eelarveridadel ning seetõttu vähendatakse liikmesriikide osamakseid sellele vastavalt;

B.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2016 suurendatakse rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ kulukohustuste assigneeringuid 50 miljoni euro võrra liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi jaoks, 130 miljoni euro võrra Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks ning 70 miljoni euro võrra Sisejulgeolekufondi jaoks, mis eeldab ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmist kokku 240,1 miljoni euro suuruses summas, arvestades seejuures 9,9 miljoni euro ümberpaigutamisega;

C.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2016 tehakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) vahendid varem kättesaadavaks, paigutades 73,9 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ümber Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammist, mis kompenseeritakse 2018. aastal;

D.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 4/2016 muudetakse Frontexi ametikohtade loetelu, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624(6) jõustumist;

E.  arvestades, et rubriigi 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“ mitme eelarverea kärpimise tulemusel kokku 14,7 miljoni euro võrra on paranduseelarve projekti nr 4/2016 netomõju 2016. aasta eelarve kulude poolele 225,4 miljonit eurot, mis lisanduvad kulukohustuste assigneeringutele;

F.  arvestades, et tulude poolel nähakse paranduseelarve projektis nr 4/2016 ette ka traditsiooniliste omavahendite (st tollimaksud ja suhkrumaksud) ning käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside prognoosi korrigeerimisega seotud kohandamine ning asjaomaste Ühendkuningriigile võimaldatavate korrigeerimiste kandmine eelarvesse ja nende rahastamine;

1.  väljendab tõsist muret 7 284,3 miljoni euro suuruse maksete ülejäägi pärast, mis tuleneb suurtest viivitustest selliste ELi programmide elluviimisel, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, mis toob kaasa maksetaotluste märkimisväärse kuhjumise kehtiva finantsraamistiku perioodi lõppu; tuletab meelde komisjoni järeldust, et praeguste prognooside kohaselt on ajakohastatud maksevajadusi aastani 2020 võimalik kehtivate ülemmäärade raames täita ainult maksete koguvaru täieliku ärakasutamise korral (ja tühistades kaitsemeetmena iga-aastased ülemmäärad) ning kui erivahendite jaoks mõeldud maksed kantakse eelarvesse ülemmäärasid ületades; nõuab seetõttu viimati nimetatud küsimuse lõplikku ja selgesõnalist lahendamist mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames;

2.  on nõus rubriigi 3 assigneeringute suurendamisega ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise abil ning vahendite varasema kasutuselevõtmisega Frontexi ametikohtade loetelu suurendamiseks; tunneb erilist heameelt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi osalise täiendamise üle, kuid tunneb muret selle üle, et vaatamata eelarve kõrgele täitmismäärale liikmesriikide programmide alusel on praeguseks tegelikult ümber paigutatud ainult mõned pagulased;

3.  nõustub EFSIga seotud vahendite varasema kasutuselevõtmisega tingimusel, et ümberpaigutamised Euroopa ühendamise rahastust kompenseeritakse nõuetekohaselt 2018. aastal; selgitab, et selline assigneeringute ettepoole toomine ei takista koostamast lõplikku rahastamiskava uuele EFSI pikendamist puudutavale ettepanekule, mille kohta tehakse otsus seadusandliku tavamenetluse korras;

4.  võtab murelikult teadmiseks tulude oodatava puudujäägi, mis on hinnanguliselt 1,8 miljardit eurot ja mis tuleneb Inglise naela kursilangusest euro suhtes; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse katta see puudujääk täiendavatest trahvidest saadava tuluga;

5.  kiidab heaks nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2016 kohta;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2016 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 48, 24.2.2016. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).