Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2016. aasta resolutsioon volinike huvide deklaratsioone käsitlevate suuniste kohta (2016/2080(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 17 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 245,
– võttes arvesse kodukorra XVI lisa (Euroopa Komisjoni heakskiitmise suunised), eelkõige selle lõike 1 punkti a kolmandat lõiku,
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta otsust volinikukandidaadi majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimise kohta (kodukorra XVI lisa lõike 1 punkti a tõlgendamine)(1),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(2), eelkõige selle punkte, mis vastavad II jaotisele (Poliitiline vastutus),
– võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade kohta ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta(3),
– võttes arvesse 20. aprilli 2011. aasta Euroopa Komisjoni volinike käitumisjuhendit(4), eelkõige selle punkte 1.3, 1.4, 1.5 ja 1.6,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0315/2016),
A. arvestades, et vastavalt kodukorra XVI lisa (Euroopa Komisjoni heakskiitmise suunised) lõike 1 punktile a võib parlament avaldada oma arvamust seoses vastutusalade jagamisega ametisse astuva komisjoni esimehe poolt ning küsida igasugust asjakohast teavet, mis aitab teha otsust volinikukandidaatide sobivuse kohta; arvestades, et parlament ootab, et talle edastatakse kogu volinikukandidaatide majanduslike huvidega seotud teave ning et nende huvide deklaratsioonid saadetakse kontrollimiseks õigusasjade eest vastutavale komisjonile;
B. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe II jaotise (Poliitiline vastutus) punkti 3 kohaselt tagavad volinikukandidaadid kogu asjaomase teabe avalikustamise vastavalt aluslepingutes sätestatud sõltumatuse kohustusele; arvestades, et see teave avalikustatakse kooskõlas menetlustega, mille eesmärk on tagada kogu ametisseastuva komisjoni avatud, õiglane ja järjepidev hindamine;
C. arvestades, et kooskõlas oma ülalnimetatud 28. aprilli 2015. aasta otsusega hõlmab volinikukandidaadi majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimine õigusasjade eest vastutavas komisjonis mitte ainult veendumist selles, et deklaratsioon on täidetud nõuetekohaselt, vaid ka selle hindamist, kas deklaratsiooni sisu on täpne ning kas selle põhjal võib järeldada huvide konflikti;
D. arvestades, et vastavalt kodukorra XVI lisa lõike 1 punktile a hindab parlament volinikukandidaate muu hulgas nende isikliku sõltumatuse alusel, arvestades eelkõige Euroopa Komisjonile aluslepingutega määratud liidu huvide tagaja erirolli;
E. arvestades, et oma eespool nimetatud 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis on parlament märkinud, et huvide konflikti puudumist käsitlev õiguskomisjoni kinnitus on volinike kuulamise vältimatuks eeltingimuseks, eriti arvestades asjaolu, et komisjoni poliitilisi volitusi tugevdati Lissaboni lepinguga;
F. arvestades, et oma eespool nimetatud 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis on parlament pidanud oluliseks, et õiguskomisjon esitaks soovituse või algatusraporti kujul suunised, et hõlbustada volinike huvide deklaratsioonidega seotud menetluste reformimist, ning kutsus komisjoni üles oma eeskirjad läbi vaatama;
G. arvestades, et vastavalt volinike käitumisjuhendi punktile 1.3, mis käsitleb isetust, kohusetunnet, läbipaistvust, ausust, vastutust ja austust parlamendi väärikuse vastu, peavad volinikud deklareerima mis tahes majanduslikud huvid ja varad, mis võivad nende ametikohustuste täitmisel huvide konflikti tekitada, ning et see kehtib ka kehtivates eeskirjades määratletud(5) voliniku abikaasa/partneri osaluse kohta ettevõtetes, mis võib kaasa tuua huvide konflikti;
H. arvestades, et majanduslikud huvid, mida tuleb deklareerida, hõlmavad mis tahes individuaalset rahalist osalust ettevõtte kapitalis;
I. arvestades, et vastavalt volinike käitumisjuhendi punktile 1.4 peavad volinikud huvide konflikti vältimiseks deklareerima oma abikaasa või partneri tööalase tegevuse ning et deklaratsioonis tuleb märkida tegevuse laad, ametinimetus, ja kui see on asjakohane, tööandja nimi;
J. arvestades, et vastavalt volinike käitumisjuhendi punktile 1.5 tuleb majanduslike huvide deklaratsioon täita, kasutades käitumisjuhendile lisatud vormi, ning et kõnealune vorm tuleb täita ja kättesaadavaks teha enne volinikukandidaadi kuulamist parlamendi ees ja et seda peab ametiaja jooksul ajakohastama siis, kui teave muutub, ja vähemalt kord aastas;
K. arvestades, et sellel vormil esitatud teave on piiratud ja ebapiisav, ei hõlma huvide konflikti üksikasjalikku määratlust ega võimalda seepärast parlamendil nõuetekohaselt, õiglaselt ja järjepidevalt hinnata volinikukandidaadi võimalikku või tegelikku huvide konflikti ja tema sobivust täita oma kohustusi kooskõlas volinike käitumisjuhendiga;
L. arvestades, et volinike käitumisjuhendi punkti 1.6 kohaselt ei tohi volinik tegeleda nende oma vastutusalasse kuuluvate küsimustega, millega seoses tal on isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud või majanduslikud huvid, mis võivad mõjutada tema sõltumatust;
M. arvestades, et komisjon on viimane, kes otsustab, mis liiki ja kui põhjalikku teavet lisada oma liikmete huvide deklaratsioonidesse; arvestades, et komisjonil lasub seetõttu kohustus tagada volinikukandidaatide nimetamise menetluse tõrgeteta sujumiseks vajalik läbipaistvus;
N. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 5 kohaselt võib parlament paluda komisjoni presidendil avaldada mõnele komisjoni liikmele umbusaldust; arvestades, et kõnealuse kokkuleppe punkti 7 kohaselt peab komisjoni president teatama Euroopa Parlamendile parlamentaarse konsulteerimise eesmärgil muudatustest, mida tehakse volinike vahel kohustuste ümberjaotamisel;
O. arvestades, et üldjoontes võib praeguse komisjoni liikmete majanduslike huvide deklaratsioone pidada aastate 2008–2009 deklaratsioonide menetlemisega võrreldes edasiminekuks, kuid arvestades, et on piisavalt esinenud juhtumeid, mis on nõudnud hilisemaid selgitusi teatavate huvide deklaratsioonide kohta;
P. arvestades, et tuleb taunida asjaolu, et 2011. aastal vastu võetud volinike käitumisjuhendis ei ole piisavalt arvestatud mitut Euroopa Parlamendi täiustamissoovitust, eelkõige seoses volinike majanduslike huvide deklaratsioonidega, ametiaja lõpule järgnevaid töökohti puudutavate piirangutega ning huvide konfliktide hindamise eest vastutava ajutise eetikakomitee tugevdamisega; arvestades, et selles kontekstis tuleks arvestada ka parlamendis vastu võetud seisukohtadega, mis puudutavad volinikukandidaatide kuulamismenetluse muudatusi ja täiustusi;
Q. arvestades, et üks Euroopa valitsemistava alussambaid on eetilisuse ja läbipaistvuse suurendamine ELi institutsioonides, et parandada Euroopa kodanike usaldust institutsioonide vastu, eriti seoses Lissaboni lepingus komisjonile antud laialdasemate poliitiliste volitustega;
Üldised märkused
1. sedastab, et volinike majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimise eesmärk on tagada, et volinikukandidaadid suudavad oma ülesandeid täita täiesti sõltumatult, ja kindlustada komisjoni maksimaalne läbipaistvus ja aruandekohustus, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikega 3, ELi toimimise lepingu artikliga 245 ja volinike käitumisjuhendiga; nendib seepärast, et see ei peaks piirduma uue komisjoni ametisse nimetamisega, vaid toimuma ka vaba ametikoha täitmisel, mille põhjuseks on voliniku tagasiastumine, pensionile jäämine või surm, uue liikmesriigi ühinemine või voliniku vastutusalade jaotuses või majanduslikes huvides toimunud olulised muudatused;
2. on seisukohal, et võimalike huvide konfliktide hindamine peab põhinema kindlatel, objektiivsetel ja asjakohastel teguritel ning seostuma volinikukandidaadi vastutusalaga;
3. osutab asjaolule, et huvide konflikti määratletakse kui mis tahes olukorda, kus põrkuvad kokku avalikud huvid ning avalikud ja erahuvid, mis võivad mõjutada või näida mõjutada võivat ülesannete sõltumatut, erapooletut ja objektiivset täitmist;
4. kinnitab, et õiguskomisjon on pädev analüüsima hoolika kontrolli abil põhjalikult majanduslike huvide deklaratsioone, ja vastutab selle eest, et hinnata, kas volinikukandidaadi majanduslike huvide deklaratsiooni sisu on täpne ning vastab aluslepingutes ja käitumisjuhendis sätestatud kriteeriumitele ja põhimõtetele või kas see lubab eeldada huvide konflikti, ja et õiguskomisjon peab saama teha komisjoni presidendile ettepanekut selline volinik välja vahetada; palub komisjonil seepärast anda kõik faktilised vahendid ja teave, et õiguskomisjon saaks viia läbi täielikku ja objektiivset analüüsi;
5. peab äärmiselt oluliseks, et õiguskomisjonil oleks piisavalt aega tagamaks üksikasjaliku hinnangu tulemuslikkust;
6. täheldab, et õiguskomisjon käsitleb volinikukandidaatide huvide deklaratsioonidega seotud küsimusi ülima konfidentsiaalsusega, kuid tagab ühtlasi kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega, et tema järeldused avalikustatakse kohe, kui need on kättesaadavad;
7. on arvamusel, et lisaks ajale, mis on ette nähtud küsimusteks, mida õiguskomisjon soovib volinikukandidaadile esitada, kui ta peaks täheldama võimalikku huvide konflikti, tuleks õiguskomisjonile anda ka õigus kuulamist jätkata ja saada nõutud selgitused;
Volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimise menetlus enne volinikukandidaatide kuulamist
8. on seisukohal, et huvide konflikti puudumist käsitlev õiguskomisjoni kinnitus, mis põhineb majanduslike huvide deklaratsioonide sisulisel analüüsil, on oluline eeltingimus kuulamise korraldamiseks vastutavas komisjonis(6);
9. on seetõttu seisukohal, et vastava kinnituse puudumise korral või kui õiguskomisjon tuvastab huvide konflikti olemasolu, tuleb volinikukandidaadi ametisse nimetamise protsess peatada;
10. on arvamusel, et õiguskomisjon peaks majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimisel kohaldama järgmisi suuniseid:
a)
kui õiguskomisjon leiab majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimisel esitatud dokumentide alusel, et majanduslike huvide deklaratsioon on täpne ja täielik ega sisalda sellist teavet, mis lubab eeldada tegelikku või võimalikku huvide konflikti seoses volinikukandidaadi vastutusalaga, edastab komisjoni esimees huvide konflikti puudumist kinnitava kirja komisjonidele, kes vastutavad kandidaatide kuulamise eest, või asjaomastele komisjonidele, kui on tegemist voliniku ametiaja jooksul toimuva menetlusega;
b)
kui õiguskomisjon leiab, et ühe volinikukandidaadi huvide deklaratsioonis esitatakse mittetäielikku või vastuolulist teavet või et selle kontrollimine eeldab lisateavet, palub ta vastavalt kodukorrale(7) ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele(8) volinikukandidaadil esitada see teave põhjendamatu viivituseta ning teeb otsuse pärast saadud teabe läbivaatamist ja nõuetekohast analüüsimist; õigusasjade eest vastutav komisjon võib vajaduse korral otsustada kutsuda volinikukandidaadi kuulamisele;
c)
kui õiguskomisjon tuvastab majanduslike huvide deklaratsiooni või volinikukandidaadi esitatud lisateabe põhjal huvide konflikti, koostab ta soovitused, mille eesmärk on huvide konflikt lahendada; need soovitused võivad sisaldada kõnealustest majanduslikest huvidest loobumist ja komisjoni presidendi tehtavaid muudatusi volinikukandidaadi vastutusalas; raskematel juhtudel, kui ühegi muu soovitusega ei saa huvide konflikti lahendada, võib õigusasjade eest vastutav komisjon viimase abinõuna järeldada, et volinikukandidaat ei suuda oma ülesandeid kooskõlas aluslepingu ja käitumisjuhendiga täita; parlamendi president küsib komisjoni presidendilt, milliseid meetmeid ta kavatseb veel võtta;
Majanduslike huvide deklaratsiooni voliniku ametiaja jooksul kontrollimise kord
11. rõhutab, et igal komisjoni liikmel on kohustus tagada, et tema huvide deklaratsioonid ajakohastatakse viivitamatult, kui tema finantshuvides toimuvad muutused, ning palub komisjonil parlamenti viivitamatult teavitada mis tahes muutustest või huvide konflikti või võimalikku huvide konflikti põhjustavatest teguritest;
12. on seepärast seisukohal, et majanduslike huvide deklaratsioon peab kajastama nii praeguseid kui ka viimase kahe aasta varasemaid huve või tegevusi, mis on oma varalise, kutsealase, isikliku või perekondliku iseloomu tõttu seotud pakutava vastutusalaga; samuti tuleb selles arvesse võtta asjaolu, et huvi võib anda asjaomasele isikule või kolmandale isikule eelise ning et see võib olla olemuselt ka moraalne, materiaalne või rahaline;
13. leiab, et mistahes muutus voliniku majanduslikes huvides ametiaja jooksul või kohustuste ümberjaotamine volinike vahel kujutab endast uut olukorda, mis võib kaasa tuua võimaliku huvide konflikti; usub seetõttu, et parlament peaks sellist olukorda vastavalt käesoleva resolutsiooni lõikele 10 ja Euroopa Parlamendi kodukorra XVI lisa (Euroopa Komisjoni heakskiitmise suunised) lõikele 2 kontrollima;
14. tuletab meelde, et voliniku asendamisel tema ametiaja jooksul konsulteeritakse parlamendiga kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 246 teise lõiguga; on seisukohal, et see peab muu hulgas hõlmama huvide konflikti puudumise kontrollimist vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 10 ja Euroopa Parlamendi kodukorra XVI lisa (Euroopa Komisjoni heakskiitmise suunised)(9) sätetele, mis puudutavad Euroopa Parlamendi pädevust Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul tema koosseisus või vastutusalade jaotuses tehtavate oluliste muudatuste korral;
15. leiab, et kui voliniku ametiaja jooksul on tuvastatud huvide konflikt ja kui komisjoni president ei võta käesoleva resolutsiooni punkti 10 sätete kohaselt parlamendi soovituste alusel meetmeid huvide konflikti lahendamiseks, võib õiguskomisjon soovitada, et parlament paluks komisjoni presidendil avaldada kõnealusele volinikule Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 6 kohaselt umbusaldust, ning kui see on asjakohane, et parlament paluks komisjoni presidendil ELi toimimise lepingu artikli 245 teise lõigu kohaselt jätta asjaomane volinik ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi;
Volinike käitumisjuhend
16. märgib, et 20. aprillil 2011 vastu võetud volinike käitumisjuhendis, milles käsitletakse erapooletust, ausust, läbipaistvust, hoolsust, usaldusväärsust, vastutust ja diskreetsust, on võrreldes varasema, 2004. aastal vastu võetud käitumisjuhendiga seoses majanduslike huvide deklaratsioonidega sisse viidud positiivseid muudatusi, kuivõrd avalikustamisnõudeid on laiendatud ka voliniku partnerile ning deklaratsioonide muutmine on muudetud kohustuslikuks andmete muutumisel või vähemalt kord aastas;
17. märgib, et majanduslike huvide deklaratsiooni usaldusväärsus sõltub volinikukandidaadile esitatava vormi täpsusest; leiab, et volinike huvide deklaratsiooni ulatus on praegu liiga piiratud ja selle selgituste sisu liiga ebamäärane; palub komisjonil seetõttu käitumisjuhendit võimalikult kiiresti muuta, et tagada, et huvide deklaratsioon annab õiguskomisjonile täpse teabe, mille alusel ta saab oma otsust ühemõtteliselt põhjendada;
18. leiab, et täielikuma ettekujutuse saamiseks deklaratsiooni esitanud voliniku majanduslikust olukorrast peaks volinike käitumisjuhendi punktides 1.3–1.5 osutatud majanduslike huvide deklaratsioon kajastama kõiki volinikukandidaadi ja tema abikaasa või partneri majanduslikke huve ja tegevust ega tohiks mingil juhul piirduda ainult sellega, mis võib kaasa tuua huvide konflikti;
19. leiab, et volinike käitumisjuhendi punktis 1.6 osutatud perekondlikud huvid peaksid olema kajastatud majanduslike huvide deklaratsioonides; palub komisjonil sellega seoses luua õiglane tuvastamisvahend selliste perekondlike huvide tuvastamiseks, mis võivad kaasa tuua huvide konflikti;
20. on seisukohal, et huvide konflikti käsitlevate eeskirjade laiendamiseks ja täiustamiseks peaks huvide deklaratsioon kajastama ka selliseid volinikukandidaadi lepingulisi suhteid, mis võivad põhjustada huvide konflikti tema ülesannete täitmisel;
21. taunib asjaolu, et käitumisjuhendisse ei ole suudetud piisavalt kodifitseerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 245 tulenevat nõuet, et volinikud kohustuvad „nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist“;
22. taunib asjaolu, et käitumisjuhend ei sisalda mingeid nõudeid võõrandamise kohta, kuigi sellised nõuded peaksid standardnõuetena olema igas eetikakoodeksis; peab prioriteetseks selle aspekti võimalikult kiiret reguleerimist;
23. märgib, et käitumisjuhendis ei ole ette nähtud konkreetset tähtaega selle kohta, kui varakult enne parlamendis kuulamist peab volinikukandidaat deklaratsiooni esitama; peab nimetatud nõuet üheks põhiliseks aspektiks volinikukandidaatide kuulamismenetluse muutmisel;
24. taunib asjaolu, et komisjon ei anna regulaarselt aru volinike käitumisjuhendi rakendamise kohta, eelkõige seoses nende majanduslike huvide deklaratsioonidega, ning on seisukohal, et käitumisjuhendit tuleks muuta nii, et selles oleksid ette nähtud kaebused või sanktsioonid seoses rikkumistega, v.a ELi toimimise lepingu artiklites 245 ja 247 käsitletud tõsiste üleastumistega;
25. taunib eelkõige komisjoni presidendi negatiivset vastust Euroopa Ombudsmani palvele avaldada ennetavalt otsused oma endiste volinike ametiajale järgneva tegevuse lubamise kohta ning ajutise eetikakomitee arvamused; rõhutab, et lihtsalt komisjoni koosolekute protokollide avaldamisest ei piisa, et pakkuda parlamendile ja kodanikuühiskonnale ülevaadet „võimalike huvide konfliktide“ tõlgendamisest praktikas ja ajutise eetikakomitee poolt väljatöötatud aususega seotud poliitikameetmetest selles kontekstis;
26. juhib tähelepanu asjaolule, et endistel volinikel ei ole lubatud teha 18 kuu jooksul pärast ametiaja lõppemist „lobitööd komisjoni liikmetega ega töötajatega ega edendada nende seas oma äritegevuse, kliendi või tööandja huve küsimustes, mis kuulusid tema ametisoleku ajal tema vastutusalasse“, kuid neile makstakse pärast komisjonist lahkumist kolme aasta jooksul väga heldet üleminekuhüvitist, mis moodustab 40–65 % nende viimasest põhipalgast;
27. peab kiiduväärseks asjaolu, et käitumisjuhendisse on lisatud säte, milles käsitletakse tööülesannete üleandmist teistele volinikele võimaliku huvide konflikti ilmnemisel, kuid taunib asjaolu, et:
a)
puudub huvide konflikti üksikasjalik määratlus;
b)
säte puudutab asjaomase voliniku pädevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi, kuid voliniku ülesanded volinike kolleegiumi liikmena on jäetud tähelepanuta;
c)
puuduvad kriteeriumid, mille alusel president töö üleandmise otsuse teeb, siduv raamistik parlamendi teavitamiseks ja menetluskord juhuks, kui volinik jätab huvide konfliktist teatamata või osaleb mis tahes tegevuses, mis on vastuolus tema tööülesannetega;
28. palub komisjonil kiiremas korras muuta 2011. aasta volinike käitumisjuhendit, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioonides antud soovitusi ning muutusi üldistes eetika- ja läbipaistvusstandardites, mis kehtivad kõigi ELi institutsioonide suhtes; soovitab komisjonil muuta volinike käitumisjuhendit, et tagada järgmist:
a)
volinikud deklareerivad kõik oma majanduslikud huvid, sh kõik 10 000 eurot ületavad varad ja kohustused;
b)
volinikud deklareerivad kõik oma huvid, sh perekondlikud huvid (aktsionäridena, juhatuse liikmetena, nõunike ja konsultantidena, sihtasutuste liikmetena jne) seoses kõigi äriühingutega, millega nad on olnud seotud, ning kõik muutused, mis toimusid siis, kui sai teatavaks nende kandideerimine;
c)
volinike ülalpeetavad ja/või vahetud pereliikmed avalikustavad sama teabe, mis nende abikaasad või partnerid;
d)
volinikud selgitavad täpselt nende organisatsioonide eesmärke, millega nad ise ja/või nende abikaasa ja/või ülalpeetavad lapsed seotud on, et võimaldada kindlaks teha võimalikud huvide konfliktid;
e)
volinikud avalikustavad kuuluvuse mis tahes valitsusvälistesse organisatsioonidesse, salaühingutesse või ühendustesse, mis varjavad oma olemasolu ja mille tegevusega püütakse sekkuda avaliku sektori asutuste ülesannete täitmisse;
f)
volinikud ja nende ülalpeetavad pereliikmed avalikustavad kuuluvuse mis tahes valitsusvälistesse organisatsioonidesse ning kõik valitsusvälistele organisatsioonidele tehtavad üle 500 eurosed annetused;
g)
volinike käitumisjuhendit muudetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 245, et pikendada volinike ametiaja lõpule järgnevaid töökohti puudutavat piirangut vähemalt kolme aastani ja mitte lühemaks ajavahemikuks kui see periood, mille jooksul endised volinikud saavad määruses nr 422/67/EMÜ määratletud üleminekutoetust;
h)
käitumisjuhendisse lisatakse erinõuded võõrandamise kohta;
i)
volinikukandidaadid esitavad oma deklaratsioonid kindlaksmääratud tähtajaks ja piisavalt varakult, nii et ajutine eetikakomitee saaks parlamendile esitada oma arvamuse võimalike huvide konfliktide kohta aegsasti enne volinikukandidaatide kuulamist parlamendis;
j)
volinikud kohtuvad üksnes nende lobirühmade esindajatega, mis on kantud läbipaistvusregistrisse, mis sisaldab teavet isikute kohta, kes soovivad mõjutada poliitikakujundamist ELi institutsioonides;
k)
volinikud esitavad ametisse nimetamisel allkirjastatud deklaratsiooni, milles nõustuvad oma ametivolitustega seotud küsimustes ilmuma mis tahes parlamendikomisjoni ette;
l)
deklaratsioon avaldatakse avatud andmetega ühilduvas vormis, et seda saaks andmebaasides lihtsasti töödelda;
m)
täpsustatakse huvide konflikti ilmnemisel rakendatavat tööülesannete üleandmise menetlust, et võtta arvesse voliniku tööülesandeid kolleegiumi liikmena, näha presidendi jaoks ette aususe ja kaalutlusõiguse kriteeriumid, mille alusel langetada tööülesannete üleandmise otsus, kehtestada siduv menetluskord ja karistused juhtudeks, kus volinik ei ole andnud võimaliku huvide konflikti kohta teavet, ning näha ette siduv menetluskord parlamendi teavitamiseks nimetatud juhtumitest;
n)
komisjon annab igal aastal volinike käitumisjuhendi rakendamise kohta aru ning kehtestab kaebuste esitamise korra ja karistused mitte ainult tõsiste üleastumiste, vaid ka nõuete rikkumise puhuks, eelkõige seoses majanduslike huvide deklaratsioonidega;
o)
määratakse kindlaks kriteeriumid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 245 järgimiseks, millega on volinikele kehtestatud kohustus „käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist“;
p)
endiste volinike ametiajale järgneva tegevuse lubamist puudutavad otsused ning ajutise eetikakomitee arvamused avaldatakse eelnevalt;
q)
ajutine eetikakomitee moodustatakse sõltumatutest ekspertidest, kes ise ei ole Euroopa Komisjoni voliniku ametis olnud;
r)
ajutine eetikakomitee koostab ja avaldab oma tegevust käsitleva aastaaruande, mis võib sisaldada mis tahes soovitusi käitumisjuhendi või selle rakendamise täiustamiseks, kui komitee seda vajalikuks peab;
29. kutsub komisjoni üles alustama läbirääkimisi parlamendiga, et teha vajalikud muudatused Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes;
30. palub põhiseaduskomisjonil esitada ettepanekuid Euroopa Parlamendi kodukorra, eelkõige selle XVI lisa muutmiseks, mis on vajalikud käesoleva resolutsiooni rakendamiseks;
o o o
31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Püsiv vabaabielupartner, nagu see on määratletud määruses (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2278/69 (EÜT L 289, 17.11.1969, lk 1) ja personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c.
Vt Euroopa Parlamendi 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade kohta ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta.