Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tiibeti kohta, eriti 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni kava kohta kehtestada Tiibetis põhiliseks õpetuskeeleks hiina keel(1), 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta(2) ja 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis(3),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine(4) ning 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta(5),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(6),

–  võttes arvesse Hiina valitsuse ja dalai-laama kõrgete esindajate vahel aastatel 2002–2010 toimunud üheksat kõnelustevooru; võttes arvesse Hiina valget raamatut Tiibeti kohta pealkirjaga „Tiibeti arenguteekonda suunab vääramatu ajalooline tõus“, mille Hiina riiginõukogu teabeamet avaldas 15. aprillil 2015; võttes arvesse XIV dalai-laama esindajate 2008. aasta memorandumit ja 2009. aasta teadet tõelise autonoomia kohta,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele usuvabadus ning artiklit 4, mis kaitseb vähemusrahvuste õigusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski märkusi, mille ta esitas 29. juunil 2015. aastal pärast ELi ja Hiina 17. tippkohtumist Hiina peaministri Li Keqiangiga peetud ühisel pressikonverentsil ja milles ta väljendas ELi muret sõnavabaduse ja ühinemisvabaduse pärast Hiinas, sealhulgas seoses selliste vähemusrahvuste nagu tiibetlaste ja uiguuride hulka kuuluvate isikute olukorraga, ning õhutas Hiinat jätkama sisulist dialoogi dalai-laama esindajatega,

–  võttes arvesse Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee korraldatud, 2015. aasta augustis toimunud kuuendat Tiibeti tööfoorumit,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 23. septembri 2014. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka uiguuri majandusprofessorile Ilham Tohtile mõistetud eluaegse vanglakaristuse ning nõudis tema kohest ja tingimusteta vabastamist,

–  võttes arvesse 1995. aastal alguse saanud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 34. vooru, mis toimus 30. novembril ja 1. detsembril 2015. aastal Beijingis,

–  võttes arvesse asjaolu, et 11. oktoobril 2016. aastal anti Ilham Tohtile inimõiguste kaitsmise eest Martin Ennalsi auhind ning et 2016. aasta septembris sai ta Sahharovi mõttevabaduse auhinna nominendiks,

–  võttes arvesse 2003. aastal alguse saanud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 22. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ELi ja Hiina vahelise pikaajalise partnerluse keskmes peab jätkuvalt olema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete edendamine ja tunnustamine vastavalt ELi võetud kohustusele nimetatud väärtusi oma välistegevuses kõrgel hoida ning Hiina poolt väljendatud huvile järgida oma rahvusvahelises ja arengukoostöös neid samu väärtusi;

B.  arvestades, et Hiina valitsus on seoses oma arengueesmärkidega teatanud, et püüab võtta endale olulisemat osa selliste globaalprobleemide lahendamisel nagu rahvusvaheline rahu ja julgeolek ja kliimamuutused, ning omandada suuremat mõju maailmapoliitika ja -majanduse juhtimisel, ning on kohustunud tugevdama õigusriigi põhimõtteid;

C.  arvestades, et 29. juunil 2015. aastal aset leidnud ELi ja Hiina 17. tippkohtumine viis kahepoolsed suhted uuele tasandile, ning arvestades, et EL tõotab oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus seada inimõigused kõigi kolmandate riikide, sh strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et 12.–13. juulil 2016. aastal toimunud ELi ja Hiina 18. tippkohtumise järeldustes märgitakse, et ELi ja Hiina vahelise inimõigustealase dialoogi järgmine voor korraldatakse enne 2016. aasta lõppu;

D.  arvestades, et viimastel kümnenditel on Hiina saavutanud edu majanduslike ja sotsiaalsete õiguste järgimisel, mis kajastavad tema prioriteedina märgitud inimeste õigust elatisele ja arengule, kuid samas on tema saavutused poliitiliste ja kodanikuõiguste valdkonnas ning inimõiguste edendamisel tagasihoidlikud;

E.  arvestades, et 2. detsembril 2015. aastal Beijingis toimunud ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 34. vooru käigus väljendas EL muret vähemuste hulka kuuluvate isikute, eriti Tiibeti ja Xinjiangi elanike õiguste järgimise ning usu- ja veendumusvabaduse tunnustamise pärast; arvestades, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 34. vooru ajal käsitleti Ilham Tohti juhtumit;

F.  arvestades, et maailma suurimat Tiibeti budismi keskust, 1980. aastal asutatud Larung Gari ähvardavad praegu Hiina valitsuse kavandatud ulatuslikud lammutustööd eesmärgiga vähendada akadeemia suurust poole võrra, tõsta jõuga välja umbes 4 600 selle elanikku ja hävitada umbes 1 500 eluruumi; arvestades, et Hiina ametivõimude väitel on lammutamine vajalik „parandus- ja ratsionaliseerimistööde teostamiseks“;

G.  arvestades, et väljatõstmisele kuuluvad isikud tahetakse vägisi saata nn patriootliku kasvatustöö õppustele; arvestades, et kolm akadeemias viibinud nunna sooritasid enesetapu protestiks Larung Garis toimuvate ulatuslike lammutustööde vastu;

H.  arvestades, et 2009. aastast alates on teadete kohaselt äärmiselt suur arv tiibetlasi (enamasti mungad või nunnad) end põlema süüdanud, et protesteerida Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis ning toetada dalai-laama tagasitulekut ja usuvabaduse õigust Sichuani provintsi Aba/Ngawa maakonnas ja Tiibeti kiltmaa muudes osades;

I.  arvestades, et Tema Pühaduse dalai-laama esindajad on pöördunud Hiina Rahvavabariigi valitsuse poole, et leida Tiibeti küsimusele mõlemale poolele kasulik lahendus; arvestades, et viimaste aastate jooksul ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel edusamme toimunud, sest viimane kõnelustevoor toimus 2010. aastal ja praegu on läbirääkimised külmutatud;

J.  arvestades, et uiguuri majandusprofessorile Ilham Tohtile, kes vahistati 2014. aasta jaanuaris, mõisteti 23. septembril 2014 eluaegne vangistus separatismi õhutamise süüdistuse alusel; arvestades, et kinni peeti ka Ilham Tohti seitse endist üliõpilast ja neile mõisteti kolme kuni kaheksa aasta pikkused vanglakaristused väidetava koostöö eest professor Tohtiga;

K.  arvestades, et väidete kohaselt ei järgitud nõuetekohast kohtumenetlust, eriti seoses õigusega asjakohasele kaitsele;

L.  arvestades, et Xinjiangi piirkonnas, kus uiguuri moslemite etniline vähemus peamiselt elab, on korduvalt toimunud etnilised rahutused ja vägivallapuhangud; arvestades, et Ilham Tohti on alati separatismi ja vägivalda tõrjunud ning otsinud uiguuri kultuuri austamisel põhinevat lepitust;

1.  nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud peataksid Larung Gari lammutamise ja selle elanike väljatõstmise ning austaksid nii toimides usuvabadust kooskõlas inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustustega;

2.  kutsub Hiina ametivõime üles algatama dialoogi ja suhtlema Larung Gariga seotud sündmustega seoses konstruktiivselt kohaliku kogukonna ja selle usujuhtidega, ning lahendama ülerahvastatud usuakadeemiatega seotud mured, lubades tiibetlastel asutada rohkem akadeemiaid ja ehitada rohkem rajatisi; nõuab Larung Gari lammutustöödega seoses välja tõstetud tiibetlastele piisavat hüvitist ja ümbermajutamist nende valitud kohta, et nad saaksid oma usulist tegevust jätkata;

3.  mõistab hukka Barkhamis rahvakohtu poolt kümnele tiibetlasele viie kuni neljateistkümne aasta pikkuste vanglakaristuste mõistmise selle eest, et nad osalesid Tema Pühaduse dalai-laama 80. sünnipäeva tähistamisel Ngawa maakonnas;

4.  väljendab sügavat muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast Tiibetis, mis on kaasa toonud enesesüütamisjuhtude sagenemise; suhtub kriitiliselt kasvavasse sõjalise jõu demonstreerimisse Tiibeti kiltmaal, mis üksnes süvendab pingeid kõnealuses piirkonnas; mõistab hukka järelevalvesüsteemide üha ulatuslikuma kasutamise Tiibeti kodumajapidamistes;

5.  väljendab muret mitmesuguste vähemuste, eriti tiibetlaste ja uiguuride üha rõhuvamale korrale allutamise pärast, kuna nende põhiseadusest tulenevat kultuurilist väljendusvabadust, usuvabadust, sõnavabadust ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadust piiratakse üha rohkem, mis muudab küsitavaks väited, et Hiina järgib õigusriigi põhimõtet ja oma rahvusvahelisi kohustusi; nõuab ametiasutustelt nimetatud põhivabaduste austamist;

6.  väljendab muret julgeolekuseaduste paketi vastuvõtmise ja selle mõju pärast Hiina vähemustele, eriti terrorismivastast võitlust käsitleva seaduse pärast, mis võib viia Tiibeti kultuuri ja usu rahumeelsete väljendusviiside eest karistamiseni, samuti 1. jaanuaril 2017 jõustuva rahvusvaheliste vabaühenduste juhtimise seaduse pärast, mis seab inimõigusorganisatsioonid valitsuse range kontrolli alla, kusjuures tegemist on kitsalt ülalt-alla lähenemisviisiga selle asemel, et ergutada kohaliku ja keskvalitsuse ning kodanikuühiskonna vahelist partnerlust;

7.  nõuab tungivalt, et Hiina valitsus muudaks julgeolekuseaduste paketi neid sätteid, millega piiratakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusruumi ja suurendatakse valitsuse kontrolli usutavade üle; kutsub Hiina valitsust üles looma ja tagama kõigile vabaühendustele ja inimõiguste kaitsjatele õiglast ja turvalist keskkonda, et nad saaksid riigis vabalt tegutseda; see võiks oluliselt täiendada riigipoolset sotsiaalteenuste osutamist alt-üles lähenemisviisiga ning aitata kaasa sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste ja kodanikuõiguste edendamisele;

8.  kutsub Hiina valitsust üles taasalustama Tiibeti esindajatega dialoogi, mille Hiina 2010. aastal katkestas, ning leidma Tiibeti kriisile kaasavat poliitilist lahendust; nõuab põhiseaduses sätestatud tiibetlaste sõna-, ühinemis- ja usuvabaduse austamist; on veendunud, et vähemuste õiguste austamine on demokraatia ja õigusriigi oluline element ning poliitilise stabiilsuse säilitamiseks vältimatult vajalik;

9.  mõistab karmilt hukka Ilham Tohti vangistamise, kes kannab eluaegset vanglakaristust väidetava separatismi õhutamise tõttu; taunib asjaolu, et ei järgitud nõuetekohast kohtumenetlust ja ta ei saanud kasutada õigust asjakohasele kaitsele; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud järgiksid normi, mille kohaselt tuleb pereliikmetele võimaldada üks külastus kuus;

10.  nõuab Ilham Tohti ja tema juhtumiga seoses kinni peetud toetajate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab lisaks Ilham Tohti tööloa taastamist ja talle liikumisvabaduse tagamist Hiinas ja väljaspool Hiinat;

11.  tuletab meelde, kui oluline on, et EL tõstataks küsimuse inimõiguste rikkumisest Hiinas, eelkõige seoses Tiibeti ja Xinjiangi vähemustega, ning seda iga poliitilise ja inimõiguste alase dialoogi korral Hiina ametivõimudega, kooskõlas ELi võetud kohustusega võtta Hiinaga seoses tugev, selge ja ühtne seisukoht, sealhulgas iga-aastaste inimõiguste alaste dialoogide korral; juhib lisaks tähelepanu sellele, et käimasoleva reformiprotsessi ja üha ulatuslikuma ülemaailmsel tasandil sekkumise raames on Hiina võtnud kasutusele rahvusvahelise inimõigusalase raamistiku, allkirjastades rea rahvusvahelisi inimõigusalaseid lepinguid, ning nõuab seetõttu dialoogi jätkamist Hiinaga, et panna teda oma kohustusi täitma;

12.  taunib asjaolu, et ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi 35. voor ei toimu tõenäoliselt enne 2016. aasta lõppu, nagu varem oli kokku lepitud; nõuab tungivalt, et Hiina valitsus nõustuks kõrgetasemelise dialoogiga 2017. aasta esimestel nädalatel;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 118. (2) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 121. (3) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 69. (4) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80. (5) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0458.