Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 8. juuni 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamine, selle volitused, liikmete arv ja ametiaeg
 ELi ja Belau vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumise leping ***
 ELi ja Tonga vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumise leping ***
 ELi ja Colombia vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumise leping ***
 Infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamine ***
 Kontrollimeetmete kehtestamine α-PVP suhtes *
 Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine, v.a tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad aspektid
 Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega
 Partnerluse ja koostöö raamleping ELi ja Filipiinide vahel (Horvaatia ühinemine) ***
 Partnerluse ja koostöö raamleping ELi ja Filipiinide vahel (nõusolek) ***
 Partnerluse ja koostöö raamleping ELi ja Filipiinide vahel (resolutsioon)
 Makromajanduslik finantsabi Tuneesiale ***I
 Eeskirjad teatavate maksustamise vältimise tavadega võitlemiseks *
 Järelmeetmed seoses Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta
 Kosmosealane suutlikkus Euroopa julgeolekus ja kaitses
 Kosmoseturu edu
 Olukord Venezuelas
 Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad - olukord pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust
 Geneetiliselt muundatud maisi sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted
 Geneetiliselt muundatud nelk (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4)

Rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamine, selle volitused, liikmete arv ja ametiaeg
PDF 169kWORD 75k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta otsus rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamise, selle volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2016/2726(RSO))
P8_TA(2016)0253B8-0745/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 337 parlamendiliikme esitatud taotlust moodustada uurimiskomisjon, et uurida rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavaid rikkumisi ja haldusomavoli,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 226,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 325,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ(4),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010(8),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/56/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta direktiivi 2012/17/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas(15),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/771/EL meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid(16), ja komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/772/EL agressiivse maksuplaneerimise kohta(17),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 198,

1.  otsustab moodustada rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni,

2.  otsustab teha uurimiskomisjonile ülesandeks

   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud tõhusalt direktiivi 2005/60/EÜ, võttes arvesse kohustust direktiivi (EL) 2015/849 tulemuslikult ja õigeaegselt rakendada;
   uurida seda, et väidetavalt liikmesriikide ametiasutused ei kohaldanud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes tunnistati vastutavaks direktiivi 2005/60/EÜ kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete raske rikkumise eest, nagu nõutakse direktiivis 2013/36/EL;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriikide ametiasutused ei rakendanud tõhusalt direktiivi 2011/16/EL, eelkõige selle artikli 9 lõiget 1 maksualase teabe omaalgatusliku edastamise kohta teisele liikmesriigile, kui on alust oletada, et sellel võib jääda maksutulu saamata, võttes arvesse kohustust direktiivi 2014/107/EL tulemuslikult ja õigeaegselt rakendada ja jõustada; kasutada selleks otstarbeks ning mainitud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimisteks muudel õiguslikel alustel juurdepääsu kõigile asjakohastele dokumentidele, sh kõigile erikomisjonide TAXE 1 ja TAXE 2 poolt saadud asjakohastele käitumisjuhendi töörühma dokumentidele;
   uurida seda, et väidetavalt liikmesriigid ei järginud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108, mis on käesoleva otsusega ette nähtud uurimise seisukohalt asjakohased;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud direktiivi 2014/91/EL;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud direktiivi 2011/61/EL ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud direktiivi 2009/138/EÜ;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud tõhusalt direktiivi 2006/43/EÜ, võttes arvesse kohustust määrust (EL) nr 537/2014 ja direktiivi 2014/56/EL tulemuslikult ja õigeaegselt rakendada;
   uurida seda, et väidetavalt liikmesriigid ei võtnud üle direktiivi 2013/34/EL;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud tõhusalt direktiivi 2012/17/EL;
   uurida võimalikku Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustuse rikkumist liikmesriikide ja nende assotsieerunud või sõltlasterritooriumide poolt, niivõrd kui see on käesoleva otsusega ette nähtud uurimise ulatuse seisukohast oluline; hinnata sellega seoses eelkõige seda, kas sellised rikkumised võivad olla põhjustatud väidetavast suutmatusest võtta asjakohaseid meetmeid eesmärgiga takistada selliste instrumentide kasutamist, mis võimaldavad varjata oma tegelikke kasusaajaid omanikke finantsasutuste jt vahendajate, juristide, usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkujate eest, või mis tahes muude instrumentide ja vahendajate kasutamist, mille abil on võimalik hõlbustada rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist teistes liikmesriikides (sh uurides usaldusfondide, ühe osanikuga osaühingute ja virtuaalvääringute rolli), võttes samal ajal arvesse ka käimasolevaid tegevusprogramme liikmesriikide tasandil, millega püütakse mainitud probleeme lahendada ja nende mõju leevendada;
   esitada soovitusi, mida uurimiskomisjon selles küsimuses vajalikuks peab, sh Euroopa Komisjoni eelmainitud 6. detsembri 2012. aasta soovituste (meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid, ja agressiivse maksuplaneerimise kohta) rakendamise kohta liikmesriikide poolt, anda hinnang komisjoni tõhusa maksustamise välisstrateegia viimastele arengutele ning seostele liidu ja liikmesriikide õigusraamistiku ja kolmandate riikide maksusüsteemi vahel (nt topeltmaksustamise vältimise lepingud, teabevahetuse lepingud, vabakaubanduslepingud) ning rahvusvahelisel tasandil (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, G20, rahapesuvastane töökond (FATF) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) tehtavatele jõupingutustele edendamaks kasusaavat omanikku käsitleva teabe läbipaistvust;

3.  otsustab, et uurimiskomisjon esitab oma lõpparuande 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest;

4.  otsustab, et uurimiskomisjon peaks oma töös arvesse võtma kõiki tema ametiajal toimuvaid asjakohaseid arenguid, mis kuuluvad tema pädevusse;

5.  otsustab, et kõiki uurimiskomisjoni ja erikomisjoni TAXE 2 esitatud soovitusi tuleks kasutada asjaomastes alalistes komisjonides;

6.  otsustab, et uurimiskomisjoni kuulub 65 liiget;

7.  teeb presidendile ülesandeks korraldada käesoleva otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1.
(2) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
(3) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(4) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.
(5) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.
(6) ELT L 359, 16.12.2014, lk 1.
(7) ELT L 257, 28.8.2014, lk 186.
(8) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(9) ELT L 83, 22.3.2013, lk 1.
(10) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(11) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.
(12) ELT L 158, 27.5.2014, lk 77.
(13) ELT L 158, 27.5.2014, lk 196.
(14) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
(15) ELT L 156, 16.6.2012, lk 1.
(16) ELT L 338, 12.12.2012, lk 37.
(17) ELT L 338, 12.12.2012, lk 41.


ELi ja Belau vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumise leping ***
PDF 231kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (12080/2015 – C8-0400/2015 – 2015/0193(NLE))
P8_TA(2016)0254A8-0177/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12080/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (12077/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0400/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0177/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Belau Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Tonga vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumise leping ***
PDF 232kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Tonga Kuningriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (12089/2015 – C8-0374/2015 – 2015/0196(NLE))
P8_TA(2016)0255A8-0179/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12089/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Tonga Kuningriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (12087/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0374/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0179/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tonga Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Colombia vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumise leping ***
PDF 230kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (12095/2015 – C8-0390/2015 – 2015/0201(NLE))
P8_TA(2016)0256A8-0178/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12095/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (12094/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0390/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0178/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Colombia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamine ***
PDF 237kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu nimel infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamist käsitleva deklaratsiooni vormis lepingu sõlmimise kohta (06925/2016 – C8-0141/2016 – 2016/0067(NLE))
P8_TA(2016)0257A8-0186/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06925/2016),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2015. aasta WTO ministrite deklaratsiooni infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamise kohta (06926/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0141/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0186/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maailma Kaubandusorganisatsioonile.


Kontrollimeetmete kehtestamine α-PVP suhtes *
PDF 236kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu uue psühhoaktiivse aine 1-fenüül-2-(1-pürrolidiin-1-üül)pentaan-1-oon (α-pürrolidinovalerofenoon, α-PVP) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (15386/2015 – C8-0115/2016 – 2015/0309(CNS))
P8_TA(2016)0258A8-0175/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (15386/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga) ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0115/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), ning eelkõige selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0175/2016),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine, v.a tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad aspektid
PDF 267kWORD 76k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb rahvusvahelise konventsiooni (vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimist ja sellega ühinemist, välja arvatud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektid (13806/2015 – C8-0410/2015 – 2015/0135(NLE))
P8_TA(2016)0259A8-0191/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13806/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktile v (C8-0410/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol („ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon“),

–  võttes arvesse ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni 2010. aasta protokolli („ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon“),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2015)0304),

–  võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsust 2002/971/EÜ, millega volitatakse liikmesriike ühenduse huvides 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamisese kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni) ratifitseerima või sellega ühinema(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(3) („keskkonnavastutuse direktiiv“),

–  võttes arvesse komisjoni avaldust alaliste esindajate komitee ja nõukogu 20. novembri ja 8. detsembri 2015. aasta protokollide juurde(4),

–  võttes arvesse laevandussektori 18. septembri 2015. aasta dokumenti, milles kutsutakse liikmesriike üles kooskõlas komisjoni esildatud käsitusega võimalikult kiiresti ratifitseerima ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli või sellega ühinema(5),

–  võttes arvesse ettevõtte BIO Intelligence Service poolt Euroopa Komisjoni jaoks koostatud ja 19. veebruaril 2014 avaldatud lõpparuannet „Study on ELD Effectiveness: scope and exceptions“(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 11. veebruari 2016. aasta teadet ülalmainitud nõukogu otsuse eelnõu (SJ-0066/16) õigusliku aluse kohta ja sellele järgnenud kirja vormis arvamust nimetatud otsuse sobiva õigusliku aluse kohta, mille õiguskomisjon võttis vastu 19. veebruaril 2016(7) ning lisas raportile A8-0191/2016,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni vaheraportit (A8-0191/2016),

A.  arvestades, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni eesmärk on tagada vastutus ning nõuetekohase, viivitamatu ja tõhusa hüvitise maksmine rahvusvahelise spetsiaalse ohtlike ja kahjulike ainete hüvitusfondi kaudu ohtlike ja kahjulike ainete mereveo tagajärjel isikutele, omandile ja keskkonnale tekitatud kahju eest;

B.  arvestades, et seetõttu on konventsiooni eesmärk ühelt poolt tagada põhimõtte „saastaja maksab“ ning ennetamise ja ettevaatuse põhimõtte järgimine, et võimaliku keskkonnakahju ärahoidmiseks oleks võimalik võtta ennetusmeetmeid, millega see kuulub liidu keskkonnapoliitika ja üldiste keskkonnapõhimõtete valdkonda, ning teiselt poolt on selle eesmärk reguleerida meretranspordi tekitatud kahjuga seoses tekkivaid probleeme ning sellist kahju ära hoida ja vähendada, millega see kuulub liidu transpordipoliitika valdkonda;

C.  arvestades, et komisjoni ettepaneku (COM(2015)0304) kohaselt kattuks ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni sõlmimine seega keskkonnavastutuse direktiivi sätete kohaldamisalaga;

D.  arvestades, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni kohaldamisala kattub keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamisalaga selles osas, kus tegemist on keskkonnakahjuga, mis on tekitatud osalisriigi territooriumil ja jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal, kahjuga, mis tuleneb keskkonna saastamisest majandusvööndis või samaväärsel alal (kuni 200 meremiili kaugusel lähtejoonest), ning ennetavate meetmetega sellise kahju ärahoidmiseks või minimeerimiseks;

E.  arvestades, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioonis sätestatakse laevaomaniku range vastutus sellise kahju hüvitamise eest, mis on tekkinud konventsiooniga hõlmatud ohtlike ja kahjulike ainete mereveo tagajärjel, ning kohustus sõlmida kindlustusleping või hankida muu finantstagatis, mis kataks tema konventsioonikohase vastutuse kahju eest, välistades sellega mis tahes muud nõuded laevaomaniku vastu, mis ei ole vastavuses kõnealuse konventsiooniga (artikli 7 lõiked 4 ja 5);

F.  arvestades, et seega on potentsiaalselt olemas keskkonnavastutuse direktiivi ning ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni omavahelise vastuolu oht, mida saab vältida keskkonnavastutuse direktiivi artikli 4 lõikega 2, mille kohaselt „direktiivi ei kohaldata keskkonnakahjustuse või selle otsese ohu suhtes, kui see on põhjustatud sündmusest, millega seotud vastutus või parandamine kuulub mõne IV lisas loetletud rahvusvahelise konventsiooni kohaldamisalasse, mis kehtib asjakohases liikmesriigis, arvestades konventsiooni võimalikke hilisemaid muudatusi“;

G.  arvestades, et seega jäävad keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamisalast välja keskkonnakahjud või otsesed sedalaadi kahjude tekkimise ohud, mis on hõlmatud ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooniga, kui see jõustub, ning arvestades, et välja arvatud juhul, kui kõik liikmesriigid ratifitseerivad ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni või ühinevad sellega sama ajavahemiku jooksul, on oht, et tekib killustatud õigusmaastik, kus mõnede liikmesriikide suhtes kehtib ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon ja teiste suhtes keskkonnavastutuse direktiiv; arvestades, et see tekitab erinevusi reostuse ohvrite, nagu rannikukogukondade, kalurite jt jaoks ning läheks ka vastuollu ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni mõttega;

H.  arvestades, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonide aluspõhimõtted loovad aluse ka ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioonile ning need põhimõtted on laevaomaniku range vastutus, kohustuslik kindlustus, et katta kolmandatele isikutele tekitatud kahju, vahetult kahju kannatanud isikute õigus esitada nõue kindlustusandja vastu, varalise vastutuse piiramine ja nafta ning ohtlike ja kahjulike ainete mereveo puhul spetsiaalne hüvitusfond, millest hüvitatakse tekitatud kahju, kui see ületab laevaomaniku vastutuse piirmäära;

I.  arvestades, et liidu kui terviku huvides on ohtlike ja kahjulike ainete lasti merevedudega seotud keskkonnakahjustuse puhul kohaldatav ühetaoline vastutuskord;

J.  arvestades, et ei ole üldse selge, kas keskkonnavastutuse direktiivi artikli 4 lõige 2 tähendab seda, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni ratifitseerinud liikmesriigis ei ole võimalik keskkonnavastutuse direktiivi kohaldada või et seda ei saa kohaldada sel määral, mil vastutus või hüvitamine kuulub nimetatud konventsiooni kohaldamisalasse;

K.  arvestades, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon kujutab endast hüvitamiskorda ning ei ole seega nii kaugeleulatuv nagu keskkonnavastutuse direktiiv, millega kehtestatakse kord, mis nõuab ettevõtjatelt ja kohustab pädevaid ametiasutusi ettevõtjatelt nõudma keskkonnakahju otsese ohu või tegeliku keskkonnakahju ärahoidmist või parandamist;

L.  arvestades, et erinevalt keskkonnavastutuse direktiivis sätestatust ei saa ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni järgi määrata hüvitist mittemajandusliku kahju eest;

M.  arvestades, et keskkonnavastutuse direktiiviga ei seata ettevõtjatele kohustusliku finantstagatise nõuet, millega oleks tagatud, et neil on vahendid keskkonnakahju ärahoidmiseks ja parandamiseks, kui konkreetne liikmesriik ei ole vastu võtnud keskkonnavastutuse direktiivis sätestatuga võrreldes rangemaid nõudeid;

N.  arvestades, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooniga pannakse omanikule selge kohustus sõlmida kindlustus või hankida muu finantstagatis, mis kataks tema konventsioonikohase vastutuse kahju eest;

O.  arvestades, et muud keskkonnavastutuse direktiivi IV lisas loetletud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonid on osutunud mõjusaks, kuna nendega on suudetud luua keskkonnaalaste ja kaubanduslike huvide tasakaalustatus vastutuse täpse suunamise abil, mille puhul on tavaliselt selge, kes on vastutav pool, ning kohustusliku kindlustuse ja kiirete hüvitusmehhanismide kehtestamise abil, mis ei piirdu üksnes keskkonnakahjudega;

1.  palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:

   i) tagada, et austatakse liidu pädevuse andmise põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 1, ning Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“(8);
   ii) võtta seetõttu omaks kirja vormis arvamus, mille õiguskomisjon võttis vastu 19. veebruaril 2016 ja milles märgitakse järgmist:

„kuna esitatud nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on volitada liikmesriike liidu nimel 2010. aasta OKA protokolli ratifitseerima või sellega ühinema ning sellest tulenevalt tunnistama, et 2010. aasta OKA konventsioon on nende jaoks siduv, samuti arvestades, et konventsioon ei hõlma üksnes keskkonnakahju juhtumeid (mille puhul rakendatakse põhimõtet, et tuleks võtta ennetavaid meetmeid ja et saastaja peaks maksma), vaid ka muu kui keskkonnakahju juhtumeid, kusjuures mõlemat liiki kahju tuleneb teatavate ainete meretranspordist, siis on ELTLi artikli 100 lõige 2, artikli 192 lõige 1 ja artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus“;

   iii) tagada, et kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga(9) tagataks, et ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni ratifitseerimisega või konventsiooniga ühinemisega võetavad rahvusvahelised kohustused ei mõjuta negatiivselt liidu ühiseeskirjade ühtlustatust, terviklikkust ja toimivust;
   iv) sellega seoses pöörata suuremat tähelepanu keskkonnavastutuse direktiivi ning ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni kohaldamisala kattuvusele, kui tegemist on keskkonnakahjuga, mis on tekitatud osalisriigi territooriumil ja jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal, kahjuga, mis tuleneb keskkonna saastamisest majandusvööndis või samaväärsel alal (kuni 200 meremiili kaugusel lähtejoonest), ning meetmetega sellise kahju ärahoidmiseks või minimeerimiseks (ennetusmeetmed, esmased parandusmeetmed ja täiendavad parandusmeetmed);
   v) tagada, et minimeeritakse keskkonnavastutuse direktiivi ning ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni omavahelise vastuolu võimalus, rakendades kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et liikmesriigid, kes ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni ratifitseerivad või sellega ühinevad, täielikult ning kooskõlas keskkonnavastutuse direktiivi artikli 4 lõikega 2 ja IV lisaga järgiksid konventsiooni artikli 7 lõigetes 4 ja 5 sisalduvat ainuõigusklauslit, millega välistatakse kõik nõuded laevaomaniku vastu, mis ei ole kõnealuse konventsiooniga kooskõlas;
   vi) tagada, et vähendatakse ebasoodsa konkurentsiolukorra tekitamise ja tugevdamise ohtu nende riikide puhul, kes on valmis ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooniga ühinema, võrreldes riikidega, kes sooviksid seda protsessi edasi lükata ja jääda edasi seotuks üksnes keskkonnavastutuse direktiiviga;
   vii) tagada lõpu tegemine kahe merendussektori vastutuskorra ehk liidupõhise ja rahvusvahelise korra püsivale kõrvuti eksisteerimisele, kuna see tekitab liidu õiguse killustumist ja seab pealegi ohtu vastutuse täpse tuvastamise ning võiks viia venivate ja kulukate kohtumenetlusteni, mis kahjustaksid nii ohvreid kui ka laevandussektorit;
   viii) tagada sellega seoses, et liikmeriikidele seatakse selge kohustus rakendada kõiki vajalikke meetmeid konkreetse tulemuse saavutamiseks, nimelt ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni ratifitseerimiseks või sellega ühinemiseks mõistliku aja jooksul, mis ei tohiks olla pikem kui kaks aastat alates nõukogu otsuse jõustumise kuupäevast;

2.  märgib kokkuvõtvalt, et käesolev resolutsioon võiks nõukogule ja komisjonile anda uue võimaluse võtta vaatluse alla punktis 1 esitatud soovitused;

3.  teeb presidendile ülesandeks taotleda arutelu jätkamist komisjoni ja nõukoguga;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.
(2) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 55.
(3) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(4) Punktimärkus 13142/15.
(5) Kättesaadav internetis: http://www.ics-shipping.org/docs/default-source/Submissions/EU/hazardous-and-noxious-substances.pdf.
(6) Kättesaadav internetis: http://ec.europa.eu/environment/legal/liability/pdf/BIO%20ELD%20Effectiveness_report.pdf.
(7) PE576.992
(8) Euroopa Kohtu 19. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-130/10: Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:2012:472, punkt 42.
(9) Euroopa Kohtu 19. märtsi 1993. aasta arvamus, 2/91, ECLI:EU:C:1993:106, punkt 25; Euroopa Kohtu 5. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-467/98: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Taani Kuningriik, ECLI:EU:C:2002:625, punkt 82; Euroopa Kohtu 7. veebruari 2006. aasta arvamus, 1/03, ECLI:EU:C:2006:81, punktid 120 ja 126; Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.


Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega
PDF 262kWORD 75k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb rahvusvahelise konventsiooni (vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimist ja sellega ühinemist, seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega (14112/2015 – C8-0409/2015 – 2015/0136(NLE))
P8_TA(2016)0260A8-0190/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14112/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 81 ja artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktile v (C8-0409/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõiget 2,

–  võttes arvesse protokolli nr 22 Taani seisukoha kohta, mis on lisatud aluslepingutele,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (1996. aasta OKA konventsioon),

–  võttes arvesse 2010. aasta protokolli 1996. aasta OKA konventsiooni juurde (2010. aasta OKA konventsioon),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2015)0305),

–  võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsust 2002/971/EÜ, millega volitati liikmesriike ühenduse huvides ratifitseerima 1996. aasta OKA konventsiooni või sellega ühinema(2),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega liikmesriike volitatakse Euroopa Ühenduse huvides ratifitseerima 1996. aasta rahvusvaheline konventsioon vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (OKA konventsioon) (COM(2001)0674),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(3) (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus),

–  võttes arvesse komisjoni avaldust alaliste esindajate komitee ja nõukogu 20. novembri ja 8. detsembri 2015. aasta protokollide juurde(4),

–  võttes arvesse laevandussektori 18. septembri 2015. aasta dokumenti, milles kutsutakse liikmesriike üles kooskõlas komisjoni esildatud käsitusega võimalikult kiiresti ratifitseerima OKA konventsiooni juurde kuuluvat 2010. aasta protokolli või sellega ühinema(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni vaheraportit (A8-0190/2016),

A.  arvestades, et 2010. aasta OKA konventsiooni eesmärk on tagada vastutus ning adekvaatse, viivitamatu ja tõhusa hüvituse maksmine rahvusvahelise spetsiaalse OKA hüvitusfondi kaudu ohtlike ja kahjulike ainete mereveo tagajärjel isikutele, omandile ja keskkonnale tekitatud kahju eest;

B.  arvestades, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonide, sh 2010. aasta OKA konventsiooni aluspõhimõte on laevaomaniku range vastutus, kohustuslik kindlustus, et katta kolmandatele isikutele tekitatud kahju, vahetult kahju kannatanud isikute õigus esitada nõue kindlustusandja vastu, varalise vastutuse piiramine ja nafta ning ohtlike ja kahjulike ainete mereveo puhul spetsiaalne hüvitusfond, millest hüvitatakse tekitatud kahju, kui see ületab laevaomaniku vastutuse piirmäära;

C.  arvestades, et seetõttu on konventsiooni eesmärk ühelt poolt tagada põhimõtte „saastaja maksab“ ning ennetamise ja ettevaatuse põhimõtte järgimine, et võimaliku keskkonnakahju ärahoidmiseks oleks võimalik võtta ennetusmeetmeid, millega see kuulub liidu keskkonnapoliitika ja üldiste keskkonnapõhimõtete valdkonda, ja teiselt poolt on selle eesmärk reguleerida meretranspordi tekitatud kahjuga seoses tekkivaid probleeme ning sellist kahju ära hoida ja vähendada, millega see kuulub liidu transpordipoliitika valdkonda;

D.  arvestades, et 2010. aasta OKA konventsioon sisaldab eeskirju osalisriikide kohtute pädevuse kohta seoses nõuetega, mida esitavad isikud, kes on kandnud konventsiooniga hõlmatud kahju, laevaomaniku, tema kindlustusandja või spetsiaalse OKA hüvitusfondi vastu, ning sisaldab lisaks eeskirju osalisriigi kohtu otsuse tunnustamise ja täitmise kohta;

E.  arvestades, et vastavalt komisjoni ettepanekule (COM(2015)0305) kattub 2010. aasta OKA konventsiooni sõlmimine seega uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse kohaldamisala ja selles sätestatud eeskirjadega;

F.  arvestades, et uuesti sõnastatud Brüsseli I määruses kasutatakse mitmesuguseid kohtualluvuse kindlaksmääramise aluseid, samas kui 2010. aasta OKA konventsiooni IV peatükis on ette nähtud väga piiratud kohtualluvuse, otsuste tunnustamise ja täitmisele pööramise režiim, et tagada hagejatele võrdsed tingimused ning vastutuse ja hüvitusega seotud eeskirjade ühtne kohaldamine;

G.  arvestades, et uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse üldisest kohaldamisest erandi tegemist õigustab ühest küljest 2010. aasta OKA konventsiooni kohtualluvuse režiimi eripära, mille eesmärk on tagada, et õnnetuse ohver saab kasu selgetest menetluseeskirjadest ja õiguskindlusest, mille tulemuseks on mõjusam nõue kohtus, ning teisest küljest eeldatavad õiguslikud ja praktilised probleemid, mis tekiksid liidus eraldi kohtualluvuse režiimi sisseseadmisel võrreldes teistele 2010. aasta OKA konventsiooni osalistele kohaldatava režiimiga;

H.  arvestades, et Taani on vabastatud ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisest ning seetõttu ei osale kavandatud nõukogu otsuse vastuvõtmisel seoses tsiviilasju käsitleva õigusalase koostöö aspektidega;

I.  arvestades, et 2010. aasta OKA konventsiooni ning liidu tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö eeskirjade kattumine moodustas õigusliku aluse otsusele 2002/971/EÜ, kuna 1996. aasta OKA konventsiooni muudeti 2010. aasta OKA protokolliga, ning 2010. aasta OKA konventsiooni poolt liidu eeskirjadele avaldatava mõju hindamisel tuleb võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ („keskkonnavastutuse direktiiv“)(6) kohaldamisala ja sätteid, sest see direktiiv on saanud ELi õiguskorra osaks pärast otsuse 2002/971/EÜ vastuvõtmist;

J.  arvestades, et keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamisalast on jäetud välja keskkonnakahju või selle otsene oht, mis saab olema kaetud 2010. aasta OKA konventsiooni kohaldamisalaga pärast selle jõustumist (keskkonnavastutuse direktiivi artikli 4 lõige 2 ja IV lisa);

K.  arvestades, et 2010. aasta OKA konventsioonis sätestatakse laevaomaniku range vastutus sellise kahju hüvitamise eest, mis on tekkinud konventsiooniga hõlmatud ohtlike ja kahjulike ainete mereveo tagajärjel, ning kohustus sõlmida kindlustusleping või hankida muu rahaline tagatis, mis kataks tema konventsioonikohase vastutuse kahju eest, välistades sellega mis tahes muud nõuded laevaomaniku vastu, mis ei ole vastavuses kõnealuse konventsiooniga (artikli 7 lõiked 4 ja 5);

L.  arvestades, et kui kõik liikmesriigid ei ratifitseeri 2010. aasta OKA konventsiooni või ei ühine sellega sama ajavahemiku jooksul, tekib oht, et laevandussektoris kohaldatakse samaaegselt kahte eri õigusrežiimi – üht liidu ja üht rahvusvahelist režiimi, mis võib põhjustada reostuse ohvrite (näiteks rannikukogukonnad, kalurid jne) ebavõrdsust ning läheks lisaks vastuollu 2010. aasta OKA konventsiooni vaimuga;

M.  arvestades, et muud keskkonnavastutuse direktiivi IV lisas loetletud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonid on osutunud tulemuslikeks, sest neil on õnnestunud hoida keskkonnaalaseid ja kaubanduslikke huve tasakaalus vastutuse selge juhtimise abil, mispuhul on tavaliselt selge, kes on vastutav pool, ning kohustusliku kindlustuse ja kiirete hüvitusmehhanismide kehtestamise abil, mis ei ole piiratud üksnes keskkonnakahjuga;

1.  palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:

   i) tagada, et kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga(7) tagataks, et 2010. aasta OKA konventsiooni ratifitseerimisega või konventsiooniga ühinemisega võetavad rahvusvahelised kohustused ei mõjuta negatiivselt ELi ühiste normide ühtlustatust, terviklikkust ja toimivust;
   ii) pöörata sellega seoses suuremat tähelepanu uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse ja 2010. aasta OKA konventsiooni kattuvusele, kui tegemist on menetluskorraga, mida kohaldatakse nõuete ja hagide suhtes kõnealuse konventsiooni osalisriikide kohtutes;
   iii) tagada, et keskkonnavastutuse direktiivi ja 2010. aasta OKA konventsiooni omavahelise vastuolu võimalust vähendatakse, rakendades kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et liikmesriigid, kes konventsiooni ratifitseerivad või sellega ühinevad, järgiksid täielikult konventsiooni artikli 7 lõigetes 4 ja 5 sisalduvat ainuõigusklauslit, millega välistatakse kõik nõuded laevaomaniku vastu, mis ei ole kõnealuse konventsiooniga kooskõlas;
   iv) tagada, et vähendatakse ebasoodsa konkurentsiolukorra tekitamise ja tugevdamise ohtu nende riikide puhul, kes on valmis 2010. aasta OKA konventsiooniga ühinema, võrreldes riikidega, kes sooviksid seda protsessi edasi lükata ja jääda edasi seotuks üksnes keskkonnavastutuse direktiiviga;
   v) tagada lõpu tegemine kahe merendussektori vastutuskorra ehk liidupõhise ja rahvusvahelise korra püsivale kõrvuti eksisteerimisele, kuna see tekitab liidu õiguse killustumist ja seab pealegi ohtu vastutuse täpse tuvastamise ning võiks viia venivate ja kulukate kohtumenetlusteni, mis kahjustaksid nii ohvreid kui ka laevandussektorit;
   vi) tagada sellega seoses, et liikmeriikidele seatakse selge kohustus rakendada kõiki vajalikke meetmeid konkreetse tulemuse saavutamiseks – nimelt 2010. aasta OKA konventsiooni ratifitseerimiseks või sellega ühinemiseks mõistliku aja jooksul, mis ei tohiks olla pikem kui kaks aastat alates nõukogu otsuse jõustumise kuupäevast;

2.  märgib kokkuvõtvalt, et käesolev resolutsioon võiks nõukogule ja komisjonile anda uue võimaluse kaaluda punktis 1 esitatud soovitusi;

3.  teeb presidendile ülesandeks taotleda arutelu jätkamist komisjoni ja nõukoguga;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.
(2) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 55.
(3) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.
(4) Punktimärkus 13142/15.
(5) Kättesaadav internetis: http://www.ics-shipping.org/docs/default-source/Submissions/EU/hazardous-and-noxious-substances.pdf.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).
(7) Euroopa Kohtu 19. märtsi 1993. aasta arvamus, 2/91, ECLI:EU:C:1993:106, punkt 25; Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. november 2002, Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Taani Kuningriik, C-467/98, ECLI:EU:C:2002:625, punkt 82; Euroopa Kohtu 7. veebruari 2006. aasta arvamus, 1/03, ECLI:EU:C:2006:81, punktid 120 ja 126; Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.


Partnerluse ja koostöö raamleping ELi ja Filipiinide vahel (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 233kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli (et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (13085/2014 – C8-0009/2015 – 2014/0224(NLE))
P8_TA(2016)0261A8-0148/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13085/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli (et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) eelnõu (13082/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0009/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0148/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Filipiini Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Partnerluse ja koostöö raamleping ELi ja Filipiinide vahel (nõusolek) ***
PDF 233kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta (05431/2015 – C8-0061/2015 – 2013/0441(NLE))
P8_TA(2016)0262A8-0149/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05431/2015),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu (15616/2010),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0061/2015),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0149/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Filipiini Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0263.


Partnerluse ja koostöö raamleping ELi ja Filipiinide vahel (resolutsioon)
PDF 267kWORD 78k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu liidu nimel partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahel (05431/2015 – C8-0061/2015 – 2013/0441(NLE)2015/2234(INI))
P8_TA(2016)0263A8-0143/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05431/2015),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu (15616/2010),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0061/2015),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni(1) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse Filipiinide ja ELi vahelisi (Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) aegseid) diplomaatilisi suhteid, mis loodi 12. mail 1964. aastal, mil nimetati ametisse Filipiinide suursaadik EMÜ juures,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Filipiinide arengukoostöö raamlepingut, mis jõustus 1. juunil 1985,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Filipiinidele suunatud mitmeaastast sihtprogrammi aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse nõukogu 30. mai 1980. aasta määrust (EMÜ) nr 1440/80 koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ning Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide vahel(2),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. mail 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatist „EL ja ASEAN: strateegiline partnerlus“,

–  võttes arvesse 16.–17. oktoobril 2014 Milanos peetud 10. Aasia-Euroopa tippkohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Filipiinide parlamendi 2013. aasta veebruari kohtumist,

–  võttes arvesse 4. veebruaril 2016 Jakartas toimunud ASEANi ja ELi ühise koostöökomitee 23. kohtumist,

–  võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone Filipiinide kohta, eriti 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni karistamatuse juhtumite kohta Filipiinidel(3), 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni Filipiinide kohta pärast 23. novembril 2009. aastal toimunud Maguindanao veresauna(4) ning 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni, milles käsitleti valitsusvägede ja Moro Rahvusliku Vabastusrinde vaenutegevust Filipiinidel(5),

–  võttes arvesse, et Filipiinid on 8. augustil 1967. aastal allkirjastatud Bangkoki deklaratsiooniga loodud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige,

–  võttes arvesse ASEANi 27. tippkohtumist, mis peeti Malaisias Kuala Lumpuris 18.–22. novembril 2015,

–  võttes arvesse Singapuris 29.–31. mail 2015 toimunud 14. Aasia julgeolekualast tippkohtumist (rahvusvahelise julgeoleku uurimise instituudi (IISS) Shangri-La dialoog),

–  võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri Hilal Elveri 29. detsembri 2015. aasta aruannet (A/HRC/31/51/Add.1), inimkaubanduse küsimusega tegeleva ÜRO eriraportööri Joy Ngosi Ezeilo 19. aprilli 2013. aasta aruannet (A/HRC/23/48/Add.3) ning kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste ÜRO eriraportööri Philip Alstoni 29. aprilli 2009. aasta aruannet (A/HRC/11/2/Add.8),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2012. aasta mais läbi viidud teist inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist, mille raames esitatud 88 soovitusest 66 kiitsid Filipiinid heaks,

–  võttes arvesse Filipiinide toidualast tegevuskava aastateks 2011–2016, nälja leevendamise kiirprogrammi, 1988. aasta tervikliku põllumajandusreformi kava ja 1998. aasta kalanduskoodeksit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0143/2016),

A.  arvestades, et rahvusvaheliste ja siseriiklike inimõigustealaste õigusaktide osas on Filipiinid piirkonna teistele riikidele eeskujuks, olles ratifitseerinud üheksast peamisest inimõiguste konventsioonist kaheksa (erandiks on kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlev rahvusvaheline konventsioon) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi 2011. aastal;

B.  arvestades, et Filipiinide valitsus sõlmis 2014. aasta märtsis Moro Islami Vabastusrindega Mindanao saare osas rahukokkuleppe, mis hõlmab muu hulgas autonoomse Bangsamoro piirkonna loomist saare islamistlikus lõunaosas, kuid milles ei käsitleta teisi rahu saavutamisele vastu töötavaid relvarühmitusi; arvestades siiski, et Filipiinide Kongressil ei õnnestunud 2016. aasta veebruaris Bangsamoro põhiseadust vastu võtta ja seega ei suudetud rahukõnelusi edukalt lõpule viia;

C.  arvestades, et USA sõjavägi on korraldanud Filipiinidele mässuliste ja terrorismi vastu võitlemise ning luurealaseid õppusi võitluseks relvarühmituste vastu, kes võivad olla seotud piirkondlike Kagu-Aasia ning rahvusvaheliste terrorirühmitustega nagu al-Qaeda ja ISIS;

D.  arvestades, et Filipiinid ja USA allkirjastasid 2015. aasta aprillis tõhustatud kaitsekoostöö lepingu;

E.  arvestades, et Jaapan ja Filipiinid allkirjastasid 2015. aasta jaanuaris kaitsealase koostöö ja kogemuste vahetamise memorandumi;

F.  arvestades, et Hiina ja Filipiinide vahelised suhted on järk-järgult halvenenud alates 2008. aasta korruptsioonisüüdistustest seoses Hiina abiga ning eriti pärast Hiina üha jõulisemat enesekehtestamist territoriaalsetes nõudmistes Lõuna-Hiina merel;

G.  arvestades, et 2013. aasta jaanuaris algatasid Filipiinid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel loodud rahvusvahelises vahekohtus kohtumenetluse, püüdes tuua selgust küsimusse, millised on konventsiooni kohaselt Filipiinide õigused kõnealuses merepiirkonnas ja kas Hiinal on alust nõuda nn üheksa kriipsu joone järgi suurt osa Lõuna-Hiina merest;

H.  arvestades, et Filipiinid on teatanud uute laevastiku- ja õhubaasi rajatiste avamisest, mis annavad ulatuslikuma juurdepääsu Lõuna-Hiina merele, ning sellest, et asjaomastele rajatistele saavad juurdepääsu ka USA, Jaapani ja Vietnami laevad;

I.  arvestades, et 2014. aasta detsembris andis EL Filipiinidele GSP+ staatuse ning et sellega sai Filipiinidest esimene ASEANi riik, kellele kehtivad asjaomased kaubandussoodustused; arvestades, et see võimaldab Filipiinidel eksportida tollivabalt 66 % kõigist ELi eksporditavatest kaupadest, sealhulgas töödeldud puuviljad, kookosõli, jalatsid, kala ja tekstiil;

J.  arvestades, et Filipiinid koosnevad tuhandetest saartest, mis on suureks katsumuseks riigisisese ühenduvuse loomisele, infrastruktuurile ja kaubandusele;

K.  arvestades, et EL on üks Filipiinide peamisi välisinvestoreid ja kaubanduspartnereid;

L.  arvestades, et EL on Filipiinide suuruselt neljas kaubanduspartner ja suuruselt neljas eksporditurg, mis moodustab 11,56 % Filipiinide koguekspordist;

M.  arvestades, et Filipiinid väljendasid hiljuti soovi osaleda Vaikse ookeani üleses partnerluses ja peavad praegu USAga läbirääkimisi lepinguga ühinemiseks;

N.  arvestades, et EL on suurendanud oma rahalisi eraldisi arengukoostööks Filipiinidega aastatel 2014–2020 enam kui kahekordselt ning on andnud ka märkimisväärselt suurt humanitaar- ja hädaabi troopiliste tormide tõttu kannatanutele;

O.  arvestades, et Filipiinid on kliimamuutustest tuleneva haavatavuse poolest arenguriikide seas kolmandal kohal, mis mõjutab negatiivselt põllumajandust ja mereressursse;

P.  arvestades, et 2013. aastal hinnanguliselt 6000 inimest tapnud taifuuni Haiyan laastav mõju majandusele on siiani tuntav, see on märkimisväärselt suurendanud toiduga kindlustamatust ja selle tõttu on ÜRO andmetel veel ligikaudu miljon inimest vaesusse sattunud;

1.  kiidab heaks Filipiinidega partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise;

2.  on seisukohal, et EL peaks jätkama Filipiinide rahalist toetamist ja aitama suurendada riigi suutlikkust, et leevendada vaesust, edendada sotsiaalset kaasamist, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimist, rahu, lepitust, julgeolekut ja õigusreformi läbiviimist, ning abistama riiki katastroofideks ettevalmistumisel, katastroofiabi andmisel ja tagajärgedest taastumisel ning kliimamuutustega toimetulemiseks tõhusa poliitika rakendamisel;

3.  ergutab Filipiinide valitsust jätkama korruptsiooni likvideerimiseks ja inimõiguste edendamiseks täiendavate edusammude tegemist;

4.  avaldab Filipiinidele tunnustust alates 2001. aastast nn rahvusvahelisse terrorismivastasesse koalitsiooni kuulumise eest; väljendab siiski muret pidevate teadete pärast raskete inimõiguste rikkumiste kohta Filipiini sõjaväe, eelkõige paramilitaarsete üksuste poolt mässuliste vastu suunatud meetmete elluviimisel;

5.  juhib tähelepanu sellele, et Abu Sayyafi rühmitust süüdistatakse kõige rängemate terrorismiaktide toimepanemises Filipiinidel, sealhulgas surmavad pommirünnakud, näiteks 2004. aasta laevarünnak Manilas, kus hukkus üle 100 inimese;

6.  rõhutab üha kasvavat muret selle pärast, et ISIS võidab Kagu-Aasias seotud rühmituste poolehoiu, kuna teeb propagandat kohalikes keeltes ning mõned piirkonna äärmuslased on ISISele juba lojaalsust vandunud;

7.  tunnustab Filipiinide valitsuse võetud kohustusi ja rõhutab, kui oluline on saavutada Mindanao saare osas võimalikult kaasav rahuprotsess; võtab teadmiseks panuse, mille on Mindanao lepingutesse andnud rahvusvaheline kontaktrühm; peab väga kahetsusväärseks, et Filipiinide Kongress ei võtnud Mindanao rahulepingut vastu; kutsub üles rahuläbirääkimisi jätkama ja Kongressi Bangsamoro põhiseadust vastu võtma;

8.  mõistab hukka 24. detsembril 2015. aastal Mindanao saarel separatistlike mässuliste poolt kristlastest talunike vastu toime pandud veresauna; pooldab Filipiini vabaühenduse PeaceTech algatust viia Skype'i vahendusel omavahel kokku kristlastest ja moslemitest koolilapsed, et edendada kahe kogukonna vahelisi kontakte;

9.  palub Filipiinide valitsusel suurendada inimkaubandust käsitlevate andmete süsteemse kogumise alast suutlikkust ning kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama Filipiinide valitsust ja eelkõige inimkaubandusevastase võitluse alast asutustevahelist nõukogu nende püüdlustes parandada ohvritele antavat abi ja toetust, kehtestada tõhusad õiguskaitsemeetmed, parandada tööalase rände seaduslikke teid ja tagada filipiinlastest rändajate väärikas kohtlemine kolmandates riikides;

10.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jagaksid Filipiinidega luureteavet, teeksid koostööd ja aitaksid suurendada valitsuse suutlikkust seoses põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisega rahvusvahelises võitluses terrorismi ja äärmusluse vastu;

11.  märgib, et Filipiinidel on strateegiliselt tähtis asukoht, mis jääb Lõuna-Hiina mere peamiste rahvusvaheliste laeva- ja lennuteede lähedusse;

12.  väljendab veel kord oma tõsist muret Lõuna-Hiina merega seotud pingelise olukorra pärast; peab kahetsusväärseks, et vaatamata 2002. aasta tegevusdeklaratsioonile hõivavad mitmed osalised maad vaidlusalustes vetes; on eriti mures Hiina praeguse ulatusliku tegevuse pärast piirkonnas, mis hõlmab sõjaliste rajatiste, sadamate ja vähemalt ühe lennuvälja ehitamist; nõuab, et kõik vaidlusaluse piirkonna osapooled hoiduksid ühepoolsetest ja provokatiivsetest meetmetest ning lahendaksid vaidlused rahumeelselt, tuginedes rahvusvahelisele õigusele, eriti ÜRO mereõiguse konventsioonile, ning erapooletule rahvusvahelisele vahendamisele ja vahekohtumenetlusele; nõuab tungivalt, et Hiina tunnistaks nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Alalise Vahekohtu kohtualluvust ning kutsub üles kõiki osapooli austama ÜRO mereõiguse konventsiooni lõplikku otsust; toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad Lõuna-Hiina merel muutuda rahu ja koostöö piirkonnaks; toetab kõikide poolte püüdlusi leppida kokku kõnealuste merealade rahumeelse kasutamise tegevusjuhend, sealhulgas kehtestada turvalised kaubateed ja püügikvoodid, ning ergutab usaldust suurendavate meetmete võtmist; on arvamusel, et EL peaks piirkonna julgeoleku tõhusaks toetamiseks lähtuma kahe- ja mitmepoolsest koostööst;

13.  kiidab heaks Filipiinide ja Indoneesia vahel 2014. aasta mais sõlmitud lepingu, milles täpsustati kattuvaid Mindanao ja Sulawesi merepiire;

14.  kutsub Filipiine kui ELilt GSP+ staatuse saanud riiki üles tagama tõhus rakendamine kõigi põhiliste rahvusvaheliste konventsioonide puhul, mis käsitlevad inimõigusi, töötajate õigusi, keskkonda ja head valitsemistava ning mis on loetletud määruse (EL) nr 978/2012 lisas VIII; tunnustab asjaolu, et Filipiinid on tugevdanud oma inimõiguste alaseid õigusakte; kutsub Filipiine üles jätkama edasiliikumist inimõiguste edendamisel, sh avaldama inimõigusi käsitleva riikliku tegevuskava, ning korruptsiooni likvideerimisel; väljendab eriti muret seoses repressioonidega, millega seisavad silmitsi aktivistid, kes viivad läbi rahumeelseid kampaaniaid, et kaitsta oma esiisade maad kaevandamise ja raadamise mõju eest; tuletab meelde, et GSP+ toetusesaajad peavad tõendama, et nad rakendavad oma kohustusi inimõiguste, töötajate õiguste, keskkonna ja hea valitsemistava valdkonnas;

15.  võtab teadmiseks Filipiinide GSP+ staatuse, eriti seoses kõigi seitsme ÜRO inimõiguste konventsiooni ratifitseerimisega, mis on olulised ELilt GSP+ staatuse saamiseks; toonitab siiski, et rakendamise valdkonnas on vaja tööd jätkata; tunnustab valitsuse seni võetud meetmeid ja saavutatud edusamme;

16.  ergutab Filipiine jätkama investeerimiskliima parandamist, sh välismaiste otseinvesteeringute jaoks, suurendades läbipaistvust, edendades head valitsemistava, rakendades ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning arendades (võimaluse korral avaliku ja erasektori partnerluse abil) edasi infrastruktuuri; väljendab muret kliimamuutuste tagajärgede pärast Filipiinidel;

17.  ergutab valitsust investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja internetti, et edendada kultuurivahetust ja kaubandust Filipiinide saarte vahel;

18.  väljendab heameelt 22. detsembri 2015. aasta kokkuleppe üle alustada läbirääkimisi Filipiinidega sõlmitava vabakaubanduslepingu üle; peab asjakohaseks, et komisjon ja Filipiinide ametivõimud tagaksid inimõiguste, töötajate õiguste ja keskkonnakaitse kõrged standardid; rõhutab, et vabakaubandusleping peaks olema oluline samm piirkondadevahelise ELi ja ASEANi vahelise kaubandus- ja investeerimislepingu suunas, mille üle võib paralleelselt läbirääkimisi alustada;

19.  võtab teatavaks, et ELis elab 800 000 filipiinlast ning et ELis registreeritud laevadel töötavad filipiini meremehed teevad igal aastal Filipiinidele kuni 3 miljardi euro väärtuses rahaülekandeid; on seisukohal, et EL peaks jätkama nn inimeselt inimesele kontaktide edendamist õppurite, akadeemikute ja teadlaste vahel, samuti kultuurivahetuse edendamist;

20.  arvestades asjaolu, et enamiku Euroopa sadamates peatuvate liitu mittekuuluvate riikide lipu all sõitvate laevade meeskonnad koosnevad filipiinlastest, ning arvestades paljude nende meremeeste karme ja ebainimlikke töötingimusi, kutsub liikmesriike üles mitte lubama neid laevu Euroopa sadamatesse, kui töötingimused pardal ei vasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud töötajate õigustele ja põhimõtetele; nõuab lisaks tungivalt, et liitu mittekuuluvate riikide lipu all sõitvad laevad tagaksid oma meeskondadele töötingimused, mis on kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadega;

21.  nõuab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahelist korrapärast teabevahetust, et parlamendil oleks võimalik jälgida raamlepingu rakendamist ja selle eesmärkide saavutamist;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Filipiini Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0262.
(2) EÜT L 144, 10.6.1980, lk 1.
(3) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 99.
(4) ELT C 305 E, 11.11.2010, lk 11.
(5) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 181.


Makromajanduslik finantsabi Tuneesiale ***I
PDF 118kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale (COM(2016)0067 – C8-0032/2016 – 2016/0039(COD))
P8_TA(2016)0264A8-0187/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0067),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0032/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 1. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0187/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooni, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. juunil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2016/… täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2016/1112) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISDEKLARATSIOON

Käesolev otsus võetakse vastu, ilma et see piiraks ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale; nimetatud otsust tuleb jätkuvalt käsitada alusena kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele, millega antakse makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele ja territooriumidele.


Eeskirjad teatavate maksustamise vältimise tavadega võitlemiseks *
PDF 651kWORD 266k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutava maksustamise vältimise vastased eeskirjad (COM(2016)0026 – C8-0031/2016 – 2016/0011(CNS))
P8_TA(2016)0265A8-0189/2016

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0026),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0031/2016),

–  võttes arvesse Malta Esindajatekoda ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0189/2016),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Praegused poliitilised prioriteedid rahvusvahelise maksustamise valdkonnas toovad esile vajaduse tagada, et maksu makstakse seal, kus kasum ja väärtus tekib. Seetõttu on hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tõhusalt teostada. Need uued poliitilised eesmärgid väljenduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames antud konkreetsetes tegevussuunistes. Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine, esitas komisjon 17. juuni 2015. aasta teatises Euroopa Liidus äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava3 (tegevuskava).
(1)  Praegused poliitilised prioriteedid rahvusvahelise maksustamise valdkonnas toovad esile vajaduse tagada, et maksu makstakse seal, kus kasum tekib ja väärtus luuakse. Seetõttu on hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tõhusalt teostada. Need uued poliitilised eesmärgid väljenduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames antud konkreetsetes tegevussuunistes. Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine, esitas komisjon 17. juuni 2015. aasta teatises Euroopa Liidus äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava3 (tegevuskava), milles ta tunnistab, et täielikult väljakujundatud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas koos asjakohaste ja õiglaste jaotamispõhimõtetega oleks tõeline suunamuutja võitluses kunstlike maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) strateegiate vastu. Seda arvestades peaks komisjon avaldama võimalikult kiiresti ambitsioonika ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomiseks ning seadusandlik võim peaks viima selle olulise ettepaneku üle peetavad läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule.
Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.
__________________
__________________
3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda COM(2015) 302 (final), 17. juuni 2015.
3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda COM(2015)0302 (final), 17. juuni 2015.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Liit on seisukohal, et võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu on poliitiline prioriteet, kuna agressiivne maksuplaneerimine on vastuvõetamatu tegevus siseturu terviklikkuse ja sotsiaalse õigluse seisukohalt.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Enamik liikmesriike on OECD liikmetena kohustunud rakendama 15 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet, mis avaldati 5. oktoobril 2015. Seepärast on siseturu hea toimimise jaoks oluline, et vähemalt liikmesriigid täidaksid BEPS-tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja kooskõlastatud viisil meetmeid maksustamise vältimise tõkestamiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks. Turul, kus turuosaliste majandused on omavahel tihedalt lõimunud, on vaja ühtset strateegilist lähenemisviisi ja koordineeritud tegevust, et parandada siseturu toimimist ja maksimeerida BEPS-algatuse positiivset mõju. Lisaks on ainult ühise raamistiku abil võimalik vältida turu killustumist ning kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja turumoonutused. Lõpuks annavad riiklikud rakendusmeetmed, mis järgivad kogu liidus samu põhimõtteid, maksumaksjatele õiguskindluse selle suhtes, et need meetmed on liidu õigusega kooskõlas.
(2)  Enamik liikmesriike on OECD liikmetena kohustunud rakendama 15 maksubaasi tõelise kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet, mis avaldati 5. oktoobril 2015. Seepärast on siseturu hea toimimise jaoks oluline, et vähemalt liikmesriigid täidaksid BEPS-tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja kooskõlastatud viisil meetmeid maksustamise vältimise tõkestamiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks. Turul, kus turuosaliste majandused on omavahel tihedalt lõimunud, on vaja ühtset strateegilist lähenemisviisi ja koordineeritud tegevust, et parandada siseturu toimimist ja maksimeerida tõeliste BEPS-strateegiate vastu suunatud algatuse positiivset mõju, kandes samal ajal piisavalt hoolt siseturul tegutsevate äriühingute konkurentsivõime eest. Lisaks on ainult ühise raamistiku abil võimalik vältida turu killustumist ning kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja turumoonutused. Lõpuks annavad riiklikud rakendusmeetmed, mis järgivad kogu liidus samu põhimõtteid, maksumaksjatele õiguskindluse selle suhtes, et need meetmed on liidu õigusega kooskõlas. Liidus, mida iseloomustab riikide turgude väga suur erinevus, on kõigi oodatavate meetmete kõikehõlmav mõjuhinnang väga oluline, et tagada sellele ühisele seisukohale liikmesriikide ulatuslik toetus.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Arvestades, et OECD võib liigitada maksuparadiisid läbipaistvaks, tuleks esitada ettepanekud usaldusfondide ja sihtasutuste läbipaistvuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Väga oluline on anda maksuhalduritele asjakohased vahendid tulemuslikuks võitluseks BEPSi vastu, millega suurendatakse läbipaistvust suurte hargmaiste ettevõtjate tegevuse osas, eriti seoses kasumi, kasumi pealt tasutavate maksude, saadud subsiidiumide, tulust tehtava mahaarvamise, töötajate arvu ja varadega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Järjepidevuse tagamiseks püsivate tegevuskohtade käsitamisel on väga oluline, et liikmesriigid kohaldaksid nii asjaomastes õigusaktides kui ka kahepoolsetes maksulepingutes ühtset püsiva tegevuskoha mõistet OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artikli 5 kohaselt.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 c (uus)
(4c)   Selleks et hoida ära kasumi ebajärjekindel omistamine püsivatele tegevuskohtadele, tuleks liikmesriikidel järgida püsivale tegevuskohale omistatud kasumit käsitlevaid norme, mis on kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artikliga 7, ning nad peaksid viima oma kohaldatavad õigusaktid ja kahepoolsed lepingud kooskõlla nende eeskirjadega, kui need eeskirjad läbi vaadatakse.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  On vaja kehtestada eeskirjad siseturul maksubaasi vähenemise ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Selleks et aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tuleb eeskirjad kehtestada järgmistes valdkondades: intresside mahaarvatavuse piiramine, maksustamine riigist lahkumisel, asendamisklausel, üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Kui nende eeskirjade kohaldamine põhjustab topeltmaksustamist, peaksid maksumaksjad saama maksusoodustust õigusena arvata maha teises liikmesriigis või kolmandas riigis tasutud maks. Seega peaks nende eeskirjade eesmärk olema mitte üksnes võidelda maksustamise vältimisega, vaid hoida ära ka muid takistusi turul, nagu topeltmaksustamine.
(5)  On vaja kehtestada eeskirjad siseturul maksubaasi vähenemise ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Selleks et aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tuleb õigusnormid kehtestada järgmistes valdkondades: intresside mahaarvatavuse piiramine, põhilised kaitsemehhanismid maksuparadiiside või madalate maksudega riikide kasutamise vastu BEPSi eesmärgil, maksustamine riigist lahkumisel, püsiva tegevuskoha selge määratlemine, siirdehindade reguleerimise täpsed normid, raamistik patenditulu maksustamise erikorra jaoks, asendamisklausel, kui puudub sarnast mõju omav usaldusväärne maksuleping kolmanda riigiga, üldised kuritarvitamise vastased normid, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad normid ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Kui nende õigusnormide kohaldamine põhjustab topeltmaksustamist, peaksid maksumaksjad saama maksusoodustust õigusena arvata maha teises liikmesriigis või kolmandas riigis tasutud maks. Seega peaks nende õigusnormide eesmärk olema mitte üksnes võidelda maksustamise vältimisega, vaid hoida ära ka muid takistusi turul, nagu topeltmaksustamine. Õigusnormide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleb liikmesriikide maksuhalduritele anda nõuetekohased ressursid. Samas tuleb kiiresti kehtestada ka ühtsed normid liidu piiriüleste äriühingute maksustatava kasumi arvutamiseks selliselt, et ettevõtjate kontserne käsitataks maksustamise eesmärgil ühe tervikuna, et tugevdada siseturgu ja kõrvaldada praeguse äriühingu tulumaksu raamistiku paljud nõrkused, mis teevad võimalikuks agressiivse maksuplaneerimise.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Piiriülesed kontsernid on üha enam hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks kasumit ümber paigutama (tihti suurendatud intressimäära kaudu) kõrgema maksumääraga territooriumilt madalamat maksumäära kohaldatavatesse riikidesse. Intresside mahaarvamise kord on niisuguse tegevuse tõkestamiseks vajalik, kuna see piirab maksumaksja netokulutuste kogusummat (st summat, mille võrra finantskulu ületab finantstulu). Seepärast on vaja kindlaks määrata mahaarvamise koefitsient, mis lähtub maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Maksuvaba finantstulu ei tohiks finantskuludega tasaarvestada. Seda seetõttu, et mahaarvatava intressi suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes maksustatavat tulu. Selleks et aidata maksumaksjaid, kelle puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise oht väike, peaks netointress olema alati mahaarvatav teatud kindla ülemmäärani, mida kohaldatakse siis, kui mahaarvamist võidakse teha suuremas ulatuses kui EBITDAst lähtuva koefitsiendi alusel. Kui maksumaksja kuulub konsolideeritud aruannet esitavasse kontserni, tuleks talle suuremate netokukude mahaarvamise õiguse andmisel arvesse võtta kontserni üldist võlakoormust. Intressidest mahaarvamise korda tuleks kohaldada maksumaksja netokulutuste kogusummale, sõltumata sellest, kas need tulenevad võlakohustusest, mis tekkis siseriiklikult, teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Ehkki üldise arusaama kohaselt tuleks ka finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldada intresside mahaarvamisel piiranguid, on samuti üldteada, et neil kahel sektoril on eriomased tunnused, mis nõuavad enam kohandatud lähenemisviisi. Võttes arvesse, et kõnealuses valdkonnas ei ole rahvusvahelise ja liidu tasandi arutelud veel piisavaid tulemusi andnud, ei ole finants- ja kindlustussektoris seni olnud võimalik kehtestada konkreetseid eeskirju.
(6)  Piiriülesed kontsernid on üha enam hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks kasumit ümber paigutama (tihti suurendatud intressimäära kaudu) kõrgema maksumääraga territooriumilt madalamat maksumäära kohaldatavatesse riikidesse. Intresside mahaarvamise kord on tõelise BEPS-tegevuse tõkestamiseks vajalik, kuna see piirab maksumaksja netokulutuste kogusummat (st summat, mille võrra finantskulu ületab finantstulu). Seepärast on intressikulude osas vaja kindlaks määrata mahaarvamise koefitsient, mis lähtub maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Maksuvaba finantstulu ei tohiks finantskuludega tasaarvestada. Seda seetõttu, et mahaarvatava intressi suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes maksustatavat tulu. Selleks et aidata maksumaksjaid, kelle puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise oht väike, peaks netointress olema alati mahaarvatav teatud kindla ülemmäärani, mida kohaldatakse siis, kui mahaarvamist võidakse teha suuremas ulatuses kui EBITDAst lähtuva koefitsiendi alusel. Kui maksumaksja kuulub konsolideeritud aruannet esitavasse kontserni, tuleks talle suuremate netokukude mahaarvamise õiguse andmisel arvesse võtta kontserni üldist võlakoormust. Intressidest mahaarvamise korda tuleks kohaldada maksumaksja netokulutuste kogusummale, sõltumata sellest, kas need tulenevad võlakohustusest, mis tekkis siseriiklikult, teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Üldise arusaama kohaselt tuleks ka finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldada intresside mahaarvamisel piiranguid, võib-olla enam kohandatud lähenemisviisi abil.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Avalikku huvi pakkuvate pikaajaliste taristuprojektide rahastamise korral kolmandalt isikult võetud laenuga, kui laenusumma ületab käesoleva direktiiviga kehtestatud vabastusläve, peaks liikmesriigil olema võimalik teha teatavatel tingimustel erand kolmanda isiku antavatele laenudele, millega rahastatakse avalikke taristuprojekte, kuna intresside mahaarvamist käsitlevate kavandatavate sätete kohaldamine oleks sellisel juhul kahjulik.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Kasumi ümberpaigutamine maksuparadiisidesse või madalate maksudega riikidesse seab ohtu eelkõige liikmesriikide maksutulud ning maksustamist vältivate ja maksukuulekate nii suurte kui ka väikeste ettevõtjate õiglase ja võrdse kohtlemise. Lisaks selles direktiivis kõigile jurisdiktsioonidele kavandatud üldkohaldatavatele nõuetele on väga oluline takistada seda, et maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid tugineksid äriühingu tulumaksu ja õiguskeskkonna kujundamisel maksustamise vältimise tulemusel saadud kasumi varjamisele, rakendamata samas asjakohaselt hea maksuhaldustava ülemaailmseid standardeid (nagu maksuteabe automaatne vahetamine) või jättes need standardid vaikimisi täitmata, tagamata rakendamise osas võetud poliitilistele kokkulepetele vaatamata nõuetekohaselt maksuõiguse ja rahvusvaheliste lepingute täitmise. Seetõttu soovitatakse võtta konkreetseid meetmeid, et kasutada seda direktiivi vahendina, millega tagatakse see, et praegused maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid järgiksid rahvusvahelisi meetmeid maksualase läbipaistvuse ja õigluse saavutamiseks.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga sageli skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse maksmata või makstes makse väga madalate maksumääradega. Püsiv tegevuskoht võimaldab täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, millele vastamine tõendab hargmaise ettevõtja asumist kõnealuses riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)   „Siirdehindade“ mõiste osutab hargmaise ettevõtja (sh tütarettevõtjad ja riiulifirmad, kelle kasum võõrandatakse emaettevõtjaks olevale hargmaisele ettevõtjale) siseselt tehtud tehingutega seotud tingimustele ja korrale. Tegemist on hindadega, mida eri riikides asuvad sidusettevõtjad kasutavad kontsernisiseste tehingute, nt kaupade ja teenuste üleandmise korral. Kuna hinnad on määratud sama hargmaise ettevõtjaga seotud ja temast sõltuvate ettevõtjate poolt, ei pruugi need kajastada objektiivset turuhindu. Liit peab olema veendunud, et hargmaiste ettevõtjate teenitud maksustatavat kasumit ei viidaks asjaomase liikmesriigi jurisdiktsioonist välja ning et hargmaiste ettevõtjate poolt riigis deklareeritud maksubaas kajastab seal toimunud majandustegevust. Maksumaksja huvides on väga oluline piirata topeltmaksuvabastuse ohtu, mis võib tekkida juhul, kui kaks riiki on eriarvamusel selles osas, kuidas määrata sidusettevõtjatega tehtavate rahvusvaheliste tehingute puhul kindlaks reaalturuväärtuse kohane hind. See süsteem ei välista kunstlike skeemide kasutamist, eriti toodete puhul, millel puudub turuhind (nt frantsiis või ettevõtetele osutatavad teenused).
Muudatusettepanek 101/rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)   Intellektuaalomandi, patentide ning teadus- ja arendustegevusega seotud maksustamiskavad on Euroopa Liidus laialt levinud. Samas nähtub mitmetest komisjoni uuringutest selgelt, et patenditulu maksustamise erikorra seosed teadus- ja arendustegevuse edendamisega on sageli meelevaldsed. OECD on töötanud patenditulu maksustamise erikorra reguleerimiseks välja muudetud seosepõhise lähenemisviisi. Selle meetodiga tagatakse, et patenditulu maksustamise erikorra raames kohaldatakse maksusoodustust ainult selle tulu suhtes, mis on seotud kulutustega teadus- ja arendustegevusele. Samas on juba näha, et liikmesriikidel on raskusi seosepõhisuse ja majandusliku sisu mõistete kohaldamisega innovatsiooni maksustamise erikorra suhtes. Juhul kui liikmesriigid ei ole 2017. aasta jaanuariks muudetud seosepõhist lähenemisviisi ikka veel täielikult ja ühetaoliselt kasutusele võtnud, et kaotada ära praegu kehtivad kahjulikud patenditulu maksustamise erikorrad, peaks komisjon esitama uue siduva seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 116 alusel eesmärgiga tuua vanade kahjulike erikordade tühistamine varasemaks 30. juunile 2017. aastal, lühendades ajavahemikku, mille vältel kohaldatakse ajutiselt kohaldatavat varasemalt kehtinud nõuet. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas peaks kaotama ära intellektuaalomandiga seonduva kasumi maksuplaneerimise kaudu ümberpaigutamise probleemi.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 d (uus)
(7d)   Riigist lahkumisel tasumisele kuuluvat maksu ei peaks nõudma, kui üleantud vara on aktiivset tulu andev materiaalne vara. Sellise vara üleandmine kuulub vältimatult vahendite efektiivse jaotamise juurde ettevõttes ning selle esmane eesmärk ei ole maksude optimeerimine ega maksustamise vältimine ning seetõttu tuleks see tegevus jätta nendest sätetest välja.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Võttes arvesse välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmisega seotud püsivaid raskusi, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg on, et see võib aidata kaasa niisuguste olukordade tekkimisele, kus maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu tuuakse siseturule, misjärel see ringleb liidus – tihti maksustamata kujul – liidu õiguses ette nähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks kasutatakse tavaliselt asendamisklauslit. Seepärast on vaja ette näha asendamisklausel, mis kuulub kohaldamisele teatavat liiki välismaisele tulule nagu kasumieraldised, aktsiate või osade võõrandamisest saadud tulu ja püsiva tegevuskoha kasum, mis on liidus maksust vabastatud ja pärineb kolmandast riigist. Niisugune tulu peaks olema liidus maksustatav, kui seda on kolmandas riigis maksustatud teatavast künnisest allapoole jäävas määras. Kuna asendamisklausli alusel puudub kohustus madala maksumääraga maksustatavat üksust kontrollida ja seetõttu ei pruugi selle üksuse kohustuslik aastaaruanne olla kättesaadav, võib see muuta tasumisele kuuluva maksumäära arvutamise väga keeruliseks. Seepärast peaksid liikmesriigid asendamisklausli kohaldamisel kasutama seadusjärgset maksumäära. Liikmesriigid, kes kohaldavad asendamisklauslit, peaks lubama välisriigis tasutud maksu suhtes maksusoodustust, et vältida topeltmaksustamist.
(8)  Võttes arvesse välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmisega seotud püsivaid raskusi, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg on, et see võib aidata kaasa niisuguste olukordade tekkimisele, kus maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu tuuakse siseturule, misjärel see ringleb liidus – tihti maksustamata kujul – liidu õiguses ette nähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks kasutatakse tavaliselt asendamisklauslit. Seepärast on vaja ette näha asendamisklausel, mis kuulub kohaldamisele teatavat liiki välismaisele tulule nagu kasumieraldised, aktsiate või osade võõrandamisest saadud tulu ja püsiva tegevuskoha kasum, mis on liidus maksust vabastatud. Niisugune tulu peaks olema liidus maksustatav, kui seda on päritoluriigis maksustatud teatavast künnisest allapoole jäävas määras ja kui puudub sarnast mõju omav usaldusväärne maksuleping selle riigiga. Liikmesriigid, kes kohaldavad asendamisklauslit, peaks lubama välisriigis tasutud maksu suhtes maksusoodustust, et vältida topeltmaksustamist.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemides ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega veel reguleeritud. Seega on üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk täita lünki ja need ei tohiks mõjutada konkreetsete kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamist. Liidus peaks üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade kohaldamine piirduma kokkulepetega, mis on „puhtalt kunstlikud” (fiktiivsed); muul juhul peaks maksumaksjal olema õigus valida oma majandustegevuse jaoks maksustamise seiskohalt kõige tõhusam ülesehitus. Lisaks on oluline tagada, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad kuuluksid ühetaoliselt kohaldamisele liikmesriigi sees, liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks siseriiklikes ja piiriülestes olukordades erinevad.
(9)  Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemides ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega veel reguleeritud. Seega on üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk täita lünki ja need ei tohiks mõjutada konkreetsete kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamist. Liidus tuleks üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju kohaldada skeemide suhtes, mille peamine eesmärk või üks peamistest eesmärkidest on saada maksusoodustust, mis on vastuolus muidu kohaldatavate maksusätete sisu või eesmärgiga, ilma et see takistaks maksumaksjal valimast oma majandustegevuse jaoks maksustamise seiskohalt kõige tõhusamat ülesehitust. Lisaks on oluline tagada, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad kuuluksid ühetaoliselt kohaldamisele liikmesriigi sees, liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks siseriiklikes ja piiriülestes olukordades erinevad.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Skeeme või nende rida võib pidada fiktiivseks, kui selle skeemi või skeemide rea tulemusel maksustatakse erinevalt teatud laadi tulu, nt. patentidelt saadud tulu.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)   Liikmesriigid peaksid rakendama üksikasjalikke sätteid, millega selgitatakse, mida mõeldakse fiktiivsete skeemide ja sanktsioonide alla kuuluva muu tegevuse all maksuküsimustes. Sanktsioonid tuleks õiguskindlusetuse vältimiseks määratleda selgelt, et need oleksid tugevaks stiimuliks maksuõigust täielikult järgida.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 c (uus)
(9c)   Liikmesriigid peaksid kehtestama siseriiklikus õiguses sätestatud karistuste süsteemi ning peaksid komisjoni sellest teavitama.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 d (uus)
(9d)   Ettevõtjad peaksid vastama artiklis 2 sätestatud püsiva tegevuskoha ja minimaalse majandusliku sisu määratlustele, et hoida ära selliste eriotstarbeliste majandusüksuste nagu varifirmade või madalamaid makse maksvate riiulifirmade loomine.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 e (uus)
(9e)   Liidus tegutsevatel maksumaksjatel peaks olema keelatud kasutada varifirmasid. Maksumaksjad peaksid iga-aastase riigipõhise aruandluskohustuse raames esitama maksuhalduritele tõendid kontserni kuuluva iga üksuse majandusliku sisu kohta.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 f (uus)
(9f)   Jaanuariks 2017 tuleks kasutusele võtta selgemate normide ja rangemate tähtaegadega vaidluste lahendamise mehhanism, et parandada praegust piiriüleste maksuvaidluste lahendamise mehhanismi liidus, pöörates tähelepanu mitte ainult topeltmaksustamise juhtumitele, vaid ka topeltmaksuvabastusele.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 g (uus)
(9g)   Maksumaksjate nõuetekohane tuvastamine on maksuhaldurite vahelise tulemusliku teabevahetuse seisukohalt väga oluline. Parim tuvastamisvahend oleks ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri (TIN) kasutuselevõtmine. See võimaldaks kõigil kolmandatel isikutel tuvastada ja salvestada piiriüleste suhete korral kiiresti, hõlpsasti ja õigesti maksukohustuslasena registreerimise numbrid ning see oleks ka efektiivse automaatse teabevahetuse aluseks liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Komisjon peaks tegema ka aktiivselt tööd sarnase registreerimisnumbri loomiseks ülemaailmsel tasandil, nt regulatiivse järelevalvekomitee juriidiliste isikute ülemaailmse tunnuse (LEI) eeskujul.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel omistatakse madala maksumääraga maksustatava kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Seejärel maksustatakse emaettevõtja selliselt saadud tulu riigis, kus ta on maksuresident. Asjaomase riigi poliitilistest prioriteetidest sõltuvalt võivad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad hõlmata kõiki madala maksumääraga maksustatavaid tütarettevõtjaid või piirduda sellega, et käsitlevad tulu, mis on tütarettevõtjale kunstlikult omistatud. Soovitav on käsitleda nii kolmandates riikides kui ka liidus tekkida võivaid olukordi. Selleks et liidus kehtivad eeskirjad oleksid kooskõlas põhivabadustega, peaks nende mõju piirduma niisuguste olukordadega, kus tulu kantakse kunstlikult emaettevõtja asukohaliikmesriigist välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse. Sellisel juhul tuleks emaettevõtjale omistatud tulu suurust reaalturuväärtuse põhimõtte alusel korrigeerida, nii et emaettevõtja liikmesriik maksustaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu ainult selles ulatuses, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade reguleerimisalast tuleks välja jätta finantsettevõtjad, kes on ELi maksuresidendid, sealhulgas nende ettevõtjate liidus asuvad püsivad tegevuskohad. Seda seetõttu, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade õiguspärase kohaldamise ala liidus peaks piirduma kunstlike olukordadega, millel puudub majanduslik sisu, mis tähendab, et rangelt reguleeritud finants- ja kindlustussektor tõenäoliselt nende eeskirjade kohaldamisalasse ei kuulu.
(10)  Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel omistatakse madala maksumääraga maksustatava kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Seejärel maksustatakse emaettevõtja selliselt saadud tulu riigis, kus ta on maksuresident. Asjaomase riigi poliitilistest prioriteetidest sõltuvalt võivad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad hõlmata kõiki madala maksumääraga maksustatavaid tütarettevõtjaid või piirduda sellega, et käsitlevad tulu, mis on tütarettevõtjale kunstlikult omistatud. Soovitav on käsitleda nii kolmandates riikides kui ka liidus tekkida võivaid olukordi. Liidus kehtivate õigusnormide mõju peaks laienema kõigile skeemidele, mille üks peamine eesmärk on kanda tulu kunstlikult emaettevõtja asukohaliikmesriigist välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse. Sellisel juhul tuleks emaettevõtjale omistatud tulu suurust reaalturuväärtuse põhimõtte alusel korrigeerida, nii et emaettevõtja liikmesriik maksustaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu ainult selles ulatuses, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Vältida tuleks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate normide ja asendamisklausli kattuvust.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus ja need lahknevused tulevad esile olukorras, kus kokku puutuvad kahe jurisdiktsiooni õigussüsteemid. Selliste lahknevuste tulemusel toimub tihti topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või juhtub see, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Sellise tulemuse ärahoidmiseks on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel lahknevus tekkis, kvalifitseerib hübriidinstrumendi või üksuse õiguslikult ja teine jurisdiktsioon peaks sellise kvalifitseerimisega nõustuma. Kuigi liikmesriigid on äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma raames kokku leppinud suunistes hübriidmajandusüksuste4 ja püsivate hübriidtegevuskohtade5 maksustamise kohta liidus ning hübriidmajandusüksuste maksustamise kohta suhetes kolmandate riikidega, on sellegipoolest vaja kehtestada siduvad eeskirjad. Lõpuks on vaja piirata nende eeskirjade kohaldamisala hübriidsete lahknevustega liikmesriikide vahel. Hübriidseid lahknevusi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel tuleb veel täiendavalt uurida.
(11)  Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus ja need lahknevused tulevad esile olukorras, kus kokku puutuvad kahe jurisdiktsiooni õigussüsteemid. Selliste lahknevuste tulemusel toimub tihti topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või juhtub see, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Sellise tulemuse ärahoidmiseks on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel lahknevus tekkis, kvalifitseerib hübriidinstrumendi või üksuse õiguslikult ja teine jurisdiktsioon peaks sellise kvalifitseerimisega nõustuma. Kui selline lahknevus tekib liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, peab liikmesriik tagama sellise tegevuse nõuetekohase maksustamise. Kuigi liikmesriigid on äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma raames kokku leppinud suunistes hübriidmajandusüksuste4 ja püsivate hübriidtegevuskohtade5 maksustamise kohta liidus ning hübriidmajandusüksuste maksustamise kohta suhetes kolmandate riikidega, on sellegipoolest vaja kehtestada siduvad eeskirjad.
__________________
__________________
4 Code of Conduct (Business Taxation) — Aruanne nõukogule, 16553/14, FISC 225, 11.12.2014).
4 Code of Conduct (Business Taxation) — Aruanne nõukogule, 16553/14, FISC 225, 11.12.2014).
5 Käitumisjuhend (äriühingute maksustamine) — Aruanne nõukogule, 9620/15, FISC 60, 11.6.2015).
5 Käitumisjuhend (äriühingute maksustamine) — Aruanne nõukogule, 9620/15, FISC 60, 11.6.2015).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Tuleks töötada välja kogu liidus kehtiv mõiste ja koostada täielik „must nimekiri“ maksuparadiisidest ja riikidest (sh liidu liikmesriikidest), kes maksusoodustuste tegemisega konkurentsi moonutavad. Mustale nimekirjale tuleks lisada loetelu sanktsioonidest, mida kohaldatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ja maksuparadiisides tegutsevate finantsasutuste suhtes.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)   Maksuhaldurite jaoks seisneb üks peamine probleem selles, et rahvusvaheliste ettevõtjate maksuplaneerimise strateegiate kohta ei ole võimalik saada õigeaegselt terviklikku ja asjakohast teavet. Selline teave tuleks teha kättesaadavaks, et maksuhalduritel oleks võimalik kiiresti reageerida maksudega seotud riskidele neid riske paremini hinnates, kontrolli sihipärastades ja tuues välja muudatused, mida on vaja teha kehtivatesse õigusaktidesse.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Pidades silmas, et käesoleva direktiivi peamine eesmärk on suurendada siseturu kui terviku vastupidavust piiriülestele maksustamise vältimise tavadele, ei ole seda eesmärki võimalik piisavalt saavutada, kui iga liikmesriik tegutseb teistest eraldi. Riiklikud äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Tulemuseks on kooskõlastuse puudumine. Kuna ebatõhusus siseturul tekitab eeskätt piiriüleseid probleeme, tuleks liidu tasandil vastu võtta parandusmeetmed. Seetõttu on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturul tervikuna, ning seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades miinimumkaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.
(14)  Pidades silmas, et käesoleva direktiivi peamine eesmärk on suurendada siseturu kui terviku vastupidavust piiriülestele maksustamise vältimise tavadele, ei ole seda eesmärki võimalik piisavalt saavutada, kui iga liikmesriik tegutseb teistest eraldi. Riiklikud äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Tulemuseks on kooskõlastuse puudumine. Kuna ebatõhusus siseturul tekitab eeskätt piiriüleseid probleeme, tuleks liidu tasandil vastu võtta parandusmeetmed. Seetõttu on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturul tervikuna, ning seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades miinimumkaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus. Maksualase õigusliku raamistiku ümberkujundamine selliselt, et maksubaasi kahjustavaid tavasid käsitataks reguleerimise abil, oleks siiski võimaldanud kindlustada paremad tulemused võrdsete tingimuste tagamise osas siseturul.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Komisjon peaks tegema kulude ja tulude analüüsi ja hindama kõrge maksutaseme võimalikku mõju kapitali kodumaale tagasi toomisele madala maksumääraga kolmandatest riikidest.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)   Kõik liidu osalusega kaubandus- ja majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama sätteid hea maksuhaldustava edendamise kohta, selleks et suurendada läbipaistvust ja võidelda kahjulike maksutavade vastu.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on,
(15)  Komisjon peaks kehtestama eriotstarbelise järelevalvemehhanismi käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise ning selle meetmete ühetaolise tõlgendamise tagamiseks liikmesriikides. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama Euroopa Parlamendile ja komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
(1a)   „maksumaksja“ – käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääv äriühing;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
(4a)   „litsentsikulu” – igasugused kulud, mis tekivad seoses maksetega kirjandus-, kunstiteose või teadustöö, kaasa arvatud kinofilmide ja tarkvara autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi või tööstus-, äri- või teaduskogemusi käsitleva teabe või mis tahes muu immateriaalse vara kasutamise või kasutusõiguse eest; makseid tööstuslike, kaubanduslike või teaduslike seadmete kasutamise või kasutusõiguse eest peetakse litsentsikuluks;
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
(4b)   „maksuparadiis või madalate maksudega riik“ – iga jurisdiktsioon, mis vastab alates 31. detsembrist 2016 mõnele järgmistest kriteeriumitest:
(a)   puudub OECD 21. juuli 2014. aasta „Finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse standard“ kohane automaatne teabevahetus kõigi mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele alla kirjutanud osalistega;
(b)   puudub äriühingute, usaldusfondide ja samaväärsete õiguslike struktuuride lõplike tegelike tulusaajate register, mis vastaks vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/8491 a määratletud miinimumstandarditele;
(c)   õigus- või haldussätted või tavad, millega ettevõtjatele antakse maksusoodustusi olenemata sellest, kas neil on kõnealuses riigis tegelik majandustegevus või kas nad on selle riigi majanduses märkimisväärselt esindatud.
__________________
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)
(7a)   „püsiv tegevuskoht“ – liikmesriigis asuv kindel tegevuskoht, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt teise liikmesriigi äriühingu tegevus; niisugune määratlus peaks hõlmama ka olukordi, kus täielikult elektroonilise digitaaltegevusega tegelevate äriühingute püsivaks tegevuskohaks loetakse liikmesriiki, kui nad on selle liikmesriigi majanduses märkimisväärselt esindatud;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)
(7b)   „maksuparadiis“ – jurisdiktsioon, mida iseloomustab üks või mitu järgmistest kriteeriumitest:
(a)   mitteresidente ei maksustata või maksustatakse üksnes väga madala määraga;
(b)   seadused või haldustavad ei võimalda vahetada teiste valitsustega tulemuslikult maksualast teavet;
(c)   õigus- või haldusnormid ei võimalda maksualast läbipaistvust või puudub olulise majandustegevuse toimumise nõue;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)
(7c)   „minimaalne majanduslik sisu“ – faktilised kriteeriumid, sh digitaalmajanduses, mida saab kasutada ettevõtja määratlemiseks, nt iseloomulike inim- ja materiaalsete ressursside olemasolu, iseseisev juhtimine, õiguslik reaalsus ja vajaduse korral varade laad;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 d (uus)
(7d)   „Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number“ – number, mille mõiste on esitatud komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldab tegevuskava maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamiseks;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 e (uus)
(7e)   „siirdehinnad“ – hinnad, millega ettevõtja annab sidusettevõtjatele üle materiaalset või immateriaalset vara või osutab neile teenuseid;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 f (uus)
(7f)   „patenditulu maksustamise erikord“ – süsteem sellise intellektuaalomandist saadud tulu arvutamiseks, mille suhtes on võimalik kohaldada maksusoodustusi, luues seose intellektuaalomandi loomisel kantud soodustuste tegemiseks kõlblike kulude (väljendatakse osana intellektuaalomandi loomisel kantud kogukuludest) ja intellektuaalomandist saadud tulu vahel; süsteemiga piiratakse intellektuaalomand patentide või võrdväärse funktsiooniga immateriaalse varaga ning seda saab kasutada soodustuste tegemiseks kõlblike kulude, kogukulude ja intellektuaalomandist saadud tulu määratlemiseks;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 g (uus)
(7g)   „varifirma“ – mis tahes juriidiline isik, millel puudub majanduslik sisu ja mis on loodud ainult maksustamise otstarbel;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 h (uus)
(7h)   „maksumaksjaga seotud isik või ettevõtja“ – olukord, kus esimese isiku osalus teises on enam kui 25 % või kolmanda isiku osalus mõlemas on enam kui 25 %;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 i (uus)
(7i)   „hübriidne lahknevus“ – ühe liikmesriigi maksumaksja ja asjaomases äriühingute maksustamise süsteemis määratletud teise liikmesriigi või kolmanda riigi sidusettevõtja vaheline olukord, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises toovad kaasa järgmise:
(a)   sama makse, kulu või kahjum arvatakse maha nii selles liikmesriigis, kust makse pärineb, kus kulu kanti või kahjum tekkis, kui ka teises liikmesriigis või kolmandas riigis („topeltmahaarvamine“); või
(b)   makse arvatakse maha liikmesriigis või kolmandas riigis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises liikmesriigis või kolmandas riigis kirjendataks („mahaarvamine ilma kirjendamata“).
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel majandusaastal, mil need kanti, kuid ainult kuni 30 protsendini maksumaksja EBITDAst või kuni 1 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. EBITDA arvutatakse, liites maksustatavale tulule netointressikulu maksuga korrigeeritud summa ja muud intressikuluga samaväärsed kulud ning maksuga korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad.
2.  Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel majandusaastal, mil need kanti, kuid ainult kuni 20 % ulatuses maksumaksja EBITDAst või kuni 2 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. EBITDA arvutatakse, liites maksustatavale tulule netointressikulu maksuga korrigeeritud summa ja muud intressikuluga samaväärsed kulud ning maksuga korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 kohaldamisalast välja liigse laenukasutuse kulu, mis tekkis kolmanda osapoole antavate laenude puhul, mida kasutati sellise avaliku taristuprojekti rahastamiseks, mis kestab vähemalt 10 aastat ja mida liikmesriik või liit loeb üldist avalikku huvi pakkuvaks.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Majandusaasta EBITDA, mida maksumaksja ei ole sellel või eelmisel majandusaastal laenukasutuse kuluna täielikult ära kasutanud, võib edasi kanda järgmistesse maksuaastatesse.
4.  Majandusaasta EBITDA, mida maksumaksja ei ole sellel või eelmisel majandusaastal laenukasutuse kuluna täielikult ära kasutanud, võib edasi kanda järgmistesse maksuaastatesse viie aasta jooksul.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Laenukasutuse kulu, mida ei või lõike 2 kohaselt jooksval majandusaastal maha arvata, võib maha arvata kuni 30 protsendini järgmiste majandusaastate EBITDAst samamoodi nagu neil aastatel tekkinud laenukasutuse kulu.
5.  Laenukasutuse kulu, mida ei või lõike 2 kohaselt jooksval majandusaastal maha arvata, võib maha arvata kuni 20 % ulatuses viie järgmise majandusaasta EBITDAst samamoodi nagu neil aastatel tekkinud laenukasutuse kulu.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 6
6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata finantsettevõtjate suhtes.
6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata finantsettevõtjate suhtes. Komisjon peab vaatama käesoleva artikli kohaldamisala läbi, kui OECD tasandil saavutatakse kokkulepe ning kui komisjon otsustab, et OECD kokkulepet on võimalik liidu tasandil rakendada.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Püsiv tegevuskoht
1.   Maksumaksja kasutatavat kindlat tegevuskohta loetakse püsivaks tegevuskohaks, kui sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isik teostab äritegevust samas kohas või samas riigis asuvas muus kohas ja kui:
(a)   see koht või muu koht on maksumaksja või temaga lähedalt seotud isiku jaoks käesoleva artikli sätete alusel püsiv tegevuskoht või
(b)   üldine tegevus, mis tuleneb maksumaksja ja temaga lähedalt seotud isiku poolt samas kohas teostatud tegevustest või sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isikute poolt mõlemas kohas teostatud tegevustest, ei ole ettevalmistavat või abistavat laadi, tingimusel, et maksumaksja ja temaga lähedalt seotud isiku poolt samas kohas või sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isikute poolt mõlemas kohas teostatud äritegevused on täiendava olemusega ja kuuluvad ühtse äritegevuse juurde.
2.   Kui isik tegutseb riigis maksumaksja nimel, sõlmides tavapäraselt lepinguid või täites tavapäraselt juhtivat rolli, mis viib lepingute sõlmimiseni, mida maksumaksja oluliste muudatusteta süstemaatiliselt sõlmib, ja kui need lepingud on:
(a)   maksumaksja nimel või
(b)   mõeldud sellise vara omandiõiguse üleandmiseks, mis kuulub sellele maksumaksjale või mille kasutusõigus tal on, või mõeldud selle vara kasutusõiguse andmiseks või
(c)   mõeldud teenuste osutamiseks selle maksumaksja poolt, siis loetakse selle maksumaksja püsivaks tegevuskohaks see riik seoses kõigi tegevustega, mida isik maksumaksja nimel teostab, välja arvatud juhul, kui isiku tegevus on ettevalmistavat või abistavat laadi selliselt, et selle teostamine kindlas tegevuskohas ei muudaks kindlat tegevuskohta käesoleva lõike kohaselt püsivaks tegevuskohaks.
3.   Liikmesriigid viivad oma kohaldatavad õigusaktid ja mis tahes kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud selle artikliga kooskõlla.
4.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevalmistava või abistava laadi määratlust.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 b (uus)
Artikkel 4b
Püsivale tegevuskohale omistatav kasum
1.   Liikmesriigis saadud kasum, mis on omistatav artiklis 4a osutatud püsivale tegevuskohale, on samuti kasum, mida püsiv tegevuskoht oleks võinud – eelkõige ettevõtja teiste osadega toimuvate toimingute puhul – saada, tegutsedes eraldiseisva ja sõltumatu ettevõtjana samal tegevusalal ja sarnastel tingimustel, võttes arvesse püsivate tegevuskohtadega seotud varasid ja riske.
2.   Kui liikmesriik kohandab lõikes 1 osutatud püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit ja seda vastavalt maksustab, tuleks kasumit ja maksu teistes liikmesriikides sellele vastavalt kohandada, et vältida topeltmaksustamist.
3.   OECD BEPSi-vastase 7. meetme osana vaatab OECD praegu läbi OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 7 määratletud püsivatele tegevuskohtadele omistatud kasumit käsitlevaid norme, ning kui need õigusnormid on ajakohastatud, viivad liikmesriigid oma kohaldatavad õigusaktid nendega kooskõlla.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 c (uus)
Artikkel 4c
Maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid
1.   Liikmesriigid võivad pidada kinni maksu selles liikmesriigis asuva üksuse maksetelt maksuparadiisis või madalate maksudega riigis asuvale üksusele.
2.   Lõige 1 hõlmab ka makseid, mida ei suunata vahetult maksuparadiisis või madalate maksudega riigis asuvale üksusele, kuid mille puhul võib mõistlikult eeldada, et need suunatakse sellise üksuseni jõudma kaudselt, näiteks teistes riikides asuvate vahendajate kaudu.
3.   Kõnealuse kollektiivse kaitsemeetme kasutuselevõtmist segavate õiguslike takistuste kõrvaldamiseks ajakohastavad liikmesriigid õigeaegselt oma topeltmaksustamise vältimise lepinguid, mis praegu ei võimalda sellisel määral maksude kinnipidamist.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Maksumaksja peab maksu tasuma summas, mis võrdub ülekantava vara turuväärtusega riigist väljaviimise hetkel, millest on maha arvatud selle vara maksustamisväärtus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1.  Maksumaksja peab maksu tasuma summas, mis võrdub üleantava vara turuväärtusega vara riigist väljaviimise hetkel, millest on maha arvatud selle vara maksustamisväärtus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
(a)  maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;
(a)  maksumaksja annab vara oma registrijärgsest asukohast üle teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd registrijärgse asukoha liikmesriigil ei ole vara üleandmise tõttu enam õigust üleantud vara maksustada;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
(b)  maksumaksja kannab vara liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või püsivasse tegevuskohta;
(b)  maksumaksja kannab vara oma liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole ülekandmisest tulenevalt enam õigust üleantud vara maksustada;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
(d)  maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha liikmesriigist välja.
(d)  maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole üleviimise tõttu enam õigust üleantud vara maksustada.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 7
7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui vara kantakse üle ajutiselt ja see kavatsetakse paigutada tagasi vara ülekandja liikmesriiki.
7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui vara kantakse üle ajutiselt ja see kavatsetakse paigutada tagasi vara ülekandja liikmesriiki, ega sellise materiaalse vara üleandmiste suhtes, mis on üle antud selleks, et saada tulu aktiivsest majandustegevusest. Maksu tasumisest vabastuse saamiseks peab maksumaksja tõendama oma maksuhalduritele, et välismaalt saadud tulu on pärit aktiivsest majandustegevusest, näiteks kasutada välisriikide maksuhaldurite väljastatud tõendit.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5a
Siirdehinnad
1.   OECD 18. augustil 2010. aastal avaldatud „Siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele“ kohaselt võib lisada ettevõtja kasumile ja vastavalt maksustada kasumi, mida see ettevõtja oleks saanud, kuid mida ta ei saanud järgmiste tingimuste tõttu:
(a)   ühe riigi ettevõtja osaleb otse või kaudselt teise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis või
(b)   ühed ja samad isikud osalevad otse või kaudselt ühe riigi ettevõtja ja teise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis ning
(c)   kummalgi juhul on mõlemad ettevõtjad oma äri- või rahandussuhetes seotud kokkulepitud või kehtestatud tingimustega, mis on teistsugused kui oleksid sõltumatute ettevõtjate vahel kokku lepitud tingimused.
2.   Kui üks riik arvab selle riigi ettevõtja kasumi hulka – ja maksustab vastavalt – kasumi, mis on maksustatud teise riigi ettevõtja kasumina selles teises riigis ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud samu tingimusi nagu iseseisvad ettevõtjad, korrigeerib teine riik asjakohaselt sellelt kasumilt tasutavat maksusummat. Korrektsiooni kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi muid sätteid ja vajaduse korral konsulteerivad riikide maksuhaldurid üksteisega.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Liikmesriigid ei vabasta maksumaksjat selliselt välimaalt saadud tulult tasumisele kuuluvast maksust, mille ta sai kolmanda riigi üksuse poolt kasumi jaotamisel või kolmanda riigi üksuse aktsiate või osade võõrandamisel või kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskoha tuluna, kui see üksus või püsiv tegevuskoht on oma asukohariigis kohustatud tasuma tulumaksu seadusjärgse äriühingu tulumaksu määras, mis on madalam kui 40 protsenti seadusjärgsest maksumäärast, mida oleks kohaldatud maksumaksja liikmesriigis kohaldatava äriühingu tulumaksu süsteemi alusel. Sellisel juhul on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse riigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda.
1.  Liikmesriigid ei vabasta maksumaksjat maksu tasumisest välismaalt saadud tulult, mis ei ole saadud aktiivsest majandustegevusest ja mille maksumaksja sai kolmanda riigi üksuse poolt kasumi jaotamisel või kolmanda riigi üksuse aktsiate või osade võõrandamisel või kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskoha tuluna, kui see üksus või püsiv tegevuskoht on oma asukohariigis kohustatud tasuma tulumaksu äriühingu tulumaksu määras, mis on madalam kui 15 %. Sellisel juhul on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse riigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda. Selleks, et saada vabastust maksu tasumisest, peab maksumaksja tõendama oma maksuhalduritele, et välismaalt saadud tulu on pärit aktiivsest majandustegevusest, ning majandustegevusele omistatud tulu õigustavad selle juurde kuuluvad mõistliku suurusega personal, varustus, varad ja hooned.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Fiktiivseid skeeme või nende rida, mille peamine eesmärk on saada maksusoodustust, mis on vastuolus muul juhul kohaldamisele kuuluvate maksuõigusnormide eesmärgiga, ei võeta äriühingu maksukohustuse arvutamisel arvesse. Need skeemid võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
1.  Fiktiivseid skeeme või nende rida, mille loomise peamine põhjus või üks peamisi põhjuseid on saada maksusoodustust, mis on vastuolus muul juhul kohaldamisele kuuluvate maksuõigusnormide eesmärgiga, ja mis on kõiki asjaomaseid fakte ja asjaolusid arvesse võttes fiktiivsed, ei võeta äriühingu maksukohustuse arvutamisel arvesse. Need skeemid võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Kui skeeme või skeemide rida ei võeta lõike 1 alusel arvesse, arvutatakse maksukohustus siseriiklike õigusnormide alusel majanduslikust sisust lähtudes.
3.  Kui skeeme või skeemide rida ei võeta lõike 1 alusel arvesse, arvutatakse maksukohustus siseriiklike õigusnormide alusel ja lähtudes majanduslikust sisust, nagu see on määratletud artiklis 2.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3a.   Liikmesriigid annavad oma riiklikele maksuhalduritele ja eelkõige maksuaudiitoritele piisavalt töötajaid, eksperditeadmisi ja eelarvevahendeid ning samuti vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes piiriülesele koostööle maksupettuste ja maksustamise vältimise alal ning automaatsele teabevahetusele, et tagada käesoleva direktiivi täielik rakendamine.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 b (uus)
3b.   Komisjon moodustab oma struktuuris BEPSi kontrollimise ja järelevalve üksuse, mis oleks tõhus maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tõkestamise vahend ning mille ülesanne on hinnata tihedas koostöös liikmesriikidega käesoleva direktiivi ja tulevaste maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevate õigusaktide rakendamist ning anda nendes küsimustes nõu. BEPSi kontrollimise ja järelevalve üksus annab aru Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
(b)  üksuse asukohariigis kehtiva üldise korra kohaselt kuulub kasum maksustamisele äriühingu tulumaksu määraga, mis on madalam kui 40 protsenti sellest äriühingu tulumaksu määrast, mis oleks tasumisele kuulunud maksumaksja liikmesriigis kohaldatavas äriühingute maksustamise süsteemis;
(b)  üksuse asukohariigis kehtiva üldise korra kohaselt kuulub kasum maksustamisele äriühingu tulumaksu määraga, mis on madalam kui 15 protsenti; määr vaadatakse igal aastal läbi, võttes arvesse majanduslikke muutusi maailmakaubanduses;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
(c)  enam kui 50 protsenti üksuse tulust kuulub mõnesse järgmisesse kategooriasse:
(c)  enam kui 25 % üksuse tulust kuulub mõnesse järgmisesse kategooriasse:
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vii a (uus)
(viia) maksumaksja või tema sidusettevõtjate kaubavahetusest saadud tulu, v.a selliste standarditud kaupade puhul, mida vahetatakse regulaarselt sõltumatute osapoolte vahel ja mille puhul on olemas avalikult jälgitavad hinnad;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
2.  Liikmesriigid ei kohalda lõiget 1 juhul, kui üksus on liikmesriigi või EMP lepingu osalisest kolmanda riigi maksuresident, ega kolmanda riigi üksuse püsiva tegevuskoha suhtes, mis asub liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui üksuse püsiv tegevuskoht on puhtalt kunstlik või kui üksus osaleb oma majandustegevuse käigus fiktiivsetes skeemides, mille peamine eesmärk on saada maksusoodustust.
2.  Liikmesriigid kohaldavad lõiget 1 juhul, kui üksus on liikmesriigi või EMP lepingu osalisest kolmanda riigi maksuresident, või kolmanda riigi üksuse püsiva tegevuskoha suhtes, mis asub liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui maksumaksja suudab tõendada, et välismaine kontrollitav äriühing on asutatud reaalsetel ärilistel põhjustel ja teostab majandustegevust ning majandustegevusele omistatud tulu õigustavad selle juurde kuuluvad mõistliku suurusega personal, varustus, varad ja hooned. Kindlustusandjate puhul loetakse fiktiivseks asjaolu, kui emaettevõtja kindlustab oma riskid edasi omaenda tütarettevõtjate kaudu.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – pealkiri
Hübriidsed lahknevused
Hübriidsed lahknevused liikmesriikide vahel
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid ajakohastavad oma topeltmaksustamise vältimise lepinguid kolmandate riikidega või sõlmivad läbirääkimiste teel kollektiivselt samaväärsed lepingud, et muuta käesoleva artikli sätted kohaldatavaks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes piiriülestes suhetes.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Hübriidsed lahknevused seoses kolmandate riikidega
Kui hübriidne lahknevus liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel toob kaasa topeltmahaarvamise, keeldub liikmesriik sellise makse mahaarvamisest, kui kolmas riik ei ole juba nii teinud.
Kui hübriidne lahknevus liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel toob kaasa mahaarvamise ilma kirjendamata, keeldub liikmesriik vastavalt sellise makse mahaarvamisest või kirjendamata jätmisest, kui kolmas riik ei ole juba nii teinud.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 b (uus)
Artikkel 10b
Tegelik maksumäär
Komisjon töötab välja ühise meetodi tegeliku maksumäära arvutamiseks igas liikmesriigis, et võimaldada koostada võrdlustabel tegelikest maksumääradest liikmesriikides.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 c (uus)
Artikkel 10c
Maksulepingute kuritarvitamise vastased meetmed
1.   Liikmesriigid viivad oma kahepoolsetesse maksulepingutesse järgmised sätted:
(a)   klausli, millega tagatakse, et mõlemad lepinguosalised võtavad omale kohustuse, et maksud tasutakse seal, kus toimub majandustegevus ja kus väärtus luuakse;
(b)   lisa, milles selgitatakse, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on kahepoolsete lepingute eesmärk võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;
(c)   klausli peamise eesmärgi katsel põhineva üldise kuritarvituste vastase eeskirja kohta, nagu see on määratletud komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovituses (EL) 2016/136 maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta1a;
(d)   püsiva tegevuskoha mõiste, nagu see on määratletud makse käsitleva OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 5.
2.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 ettepaneku maksulepinguid käsitleva Euroopa lähenemisviisi kohta, et luua maksulepingute Euroopa mudel, mis võiks lõpuks asendada liikmesriikide sõlmitud tuhandeid kahepoolseid lepinguid.
3.   Liikmesriigid tühistavad kahepoolsed lepingud või hoiduvad nende sõlmimisest jurisdiktsioonidega, mis ei austa hea maksuhaldustava põhimõtete kohaseid liidu miinimumstandardeid.
1a ELT L 25, 2.2.2016, lk 67.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 d (uus)
Artikkel 10d
Hea maksuhaldustava
Komisjon lisab liidu osalusega rahvusvahelistesse kaubandus- ja majanduspartnerluslepingutesse sätted hea maksuhaldustava edendamise kohta, selleks et suurendada läbipaistvust ja võidelda kahjulike maksutavade vastu.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 e (uus)
Artikkel 10e
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõnealustest õigusnormidest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – pealkiri
Järelevalve
Läbivaatamine ja seire
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist kolm aastat pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta nõukogule aruande.
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist kolm aastat pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist.
2.  Liikmesriigid edastavad Euroopa Parlamendile ja komisjonile kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
2a.   Komisjon kehtestab eriotstarbelise seiremehhanismi käesoleva direktiivi täieliku ja piisava ülevõtmise ning kõikide esitatud mõistete ja nõutud meetmete korrektse tõlgendamise tagamiseks liikmesriikide poolt, et saavutada kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis võitluses BEPSi vastu.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number
Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 seadusandliku ettepaneku ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, et muuta maksuteabe automaatne vahetamine liidus tõhusamaks ja usaldusväärsemaks.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 b (uus)
Artikkel 11b
Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas
Täieliku läbipaistvuse ja käesoleva direktiivi sätete nõuetekohase rakendamise tagamiseks on teabevahetus maksustamise valdkonnas automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL1 a.
_______________
1 a Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

Järelmeetmed seoses Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta
PDF 196kWORD 93k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta koostatud Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta (2016/2573(RSP))
P8_TA(2016)0266B8-0580/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 6, 7 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 2, 3, 4, 18 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle juurde kuuluvaid protokolle,

–  võttes arvesse ÜRO inimõigusi käsitlevaid dokumente, eriti 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, 10. detsembri 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ja selle protokolle ning 20. detsembri 2006. aasta kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178 (2014), milles käsitletakse terroriaktidest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu aruannet, mille koostas piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör ning milles keskendutakse uurimiskomisjonide tegevusele piinamise või muud laadi väärkohtlemise mooduste või tavade käsitlemisel,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 2016. aasta veebruari otsust kohtuasjas Nasr ja Ghali vs. Itaalia (Abu OMAR), 2014. aasta juuli otsust kohtuasjades Al-Nashiri vs. Poola ja Husayn (Abu Zubaydah) vs. Poola ning 2012. aasta detsembri otsust kohtuasjas El-Masri vs. endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik,

–  võttes arvesse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu käimasolevaid kohtuasju (Abu Zubaydah vs. Leedu ja Al Nashiri vs. Rumeenia),

–  võttes arvesse Itaalia kohtu otsust, millega mõisteti 2003. aastal aset leidnud Milano imaami Abu Omari röövis osalemises tagaselja süüdi 22 LKA agenti, üks USA õhujõudude piloot ja kaks Itaalia salateenistuse agenti ning määrati neile vanglakaristused,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide 15. juuni 2009. aasta ühisavaldust Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ning tulevase terrorismivastase koostöö kohta, mis põhineb ühistel väärtustel, rahvusvahelisel õigusel ning austusel õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste vastu,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni oodatava surmanuhtlusotsuse kohta Guantánamos(1), oma teisi resolutsioone Guantánamo kohta, millest viimane oli 23. mai 2013. aasta resolutsioon vangide näljastreigi kohta(2), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(3) ning surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta, mis võeti vastu ajutise komisjoni töö vaheetapis(4), 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta(5), 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt ning Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni raporti järelmeetmete kohta(6) ning 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt(7),

–  võttes arvesse 5. ja 6. juunil 2014. aastal nõukogu kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles käsitletakse põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, ning komisjoni 2013. aasta aruannet Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(8) ning 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013-2014)(9),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“(COM(2014)0158),

–  võttes arvesse oma 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta(10),

–  võttes arvesse 2015. aasta märtsis vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni Euroopa inimõiguste konventsiooni rakendamise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 52 kohast lõpetatud uurimist terroriaktide toimepanekus kahtlustatavate kinnipeetavate ebaseadusliku kinnipidamise ja transpordi kohta LKA poolt ning Euroopa Nõukogu peasekretäri poolt kõikidele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisriikidele suunatud palvet esitada talle 30. septembriks 2015. aastal teavet varasemate või käimasolevate uurimiste, asjaomaste siseriiklike kohtuasjade või muude meetmete kohta, mis on seotud kõnealuse uurimisega(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 24.–25. septembril 2015. aastal Bukaresti (Rumeenia) lähetatud teabekogumismissiooni ja selle missiooni aruannet,

–  võttes arvesse avalikku kuulamist, mille Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon korraldas 13. oktoobril 2015. aastal teemal „Uurimine seoses vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamisega Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt“,

–  võttes arvesse oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni jaoks koostatud 2015. aasta uuringu „A quest for accountability? EU and Member State inquiries into the CIA Rendition and Secret Detention Programme“ (Vastutuse otsinguil? ELi ja liikmesriikide uurimised seoses LKA üleandmise ja salajase kinnipidamise programmiga) avaldamist,

–  võttes arvesse ÜRO ja OSCE inimõiguste ekspertide 11. jaanuari 2016. aasta avalikku kirja Ameerika Ühendriikide valitsusele seoses Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse avamise 14. aastapäevaga,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni hiljutisi resolutsioone ja aruandeid seoses Guantánamo kinnipeetavate inimõigustega, sealhulgas nende juurdepääsuga arstiabile, samuti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) 2015. aasta aruannet ning ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühma otsuseid,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi järelmeetmete kohta seoses Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta (O-000038/2016 – B8-0367/2016 ja O-000039/2016 – B8-0368/2016),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL rajaneb mitte ainult sisepoliitikas, vaid ka välismõõtmes demokraatial, õigusriigi põhimõttel, inimõigustel ja põhivabadustel ning inimväärikuse ja rahvusvahelise õiguse austamisel; arvestades, et ELi kindel tahe kaitsta inimõigusi, mida tugevdab ELi põhiõiguste harta jõustumine ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise protsess, peab kajastuma kõigis poliitikavaldkondades, et ELi inimõiguspoliitika muutuks tulemuslikuks;

B.  arvestades, et terrorismivastase võitluse tähtsuse kasvuga on tasakaal riigi võimude vahel nihkunud ohtlikult valitsuste volituste laienemisele, seda parlamentide ja kohtute arvelt, ning riigisaladuse kasutamine on tõusnud enneolematule tasemele, mis takistab avalikkusel uurimast väidetavaid inimõiguste rikkumisi;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et terrorismivastases võitluses austataks õigusriigi põhimõtet, inimväärikust, inimõigusi ja põhivabadusi, seda ka rahvusvahelises koostöös selles valdkonnas, ning lähtuda tuleks ELi aluslepingutest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, riikide põhiseadustest ja põhiõigusi käsitlevatest õigusaktidest;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on mõistnud karmisõnaliselt hukka USA juhitud, LKA korraldatud üleandmise ja salajase kinnipidamise programmi, millega seonduvad arvukad inimõiguste rikkumised, sh ebaseaduslik ja meelevaldne kinnipidamine, inimrööv, piinamine ja muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine, mittetagasisaatmise põhimõtte rikkumine ja sunniviisilised kadumised, mida LKA on toime pannud Euroopa õhuruumi ja territooriumi kasutades, nagu on oma töö tulemustes osutanud Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutine komisjon;

E.  arvestades, et nende tegude eest vastutamine on äärmiselt oluline, et tulemuslikult kaitsta ja edendada inimõigusi ELi sise- ja välispoliitikas ning tagada õiguspärane, tulemuslik ja õigusriigi põhimõtetest lähtuv julgeolekupoliitika;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et põhjalikult uuritaks ELi liikmesriikide seotust LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmiga;

G.  arvestades, et 9. detsembril 2015 täitus aasta sellest, kui USA Senati luurealane erikomisjon avaldas uuringu LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta ning kinnipeetavate mitmesuguse piinamise kohta aastatel 2001–2006, arvestades, et uurimisest selgus uusi tõsiasju, mis kinnitasid väiteid, et mitu ELi liikmesriiki, nende ametivõimud ja ametnikud ning julgeoleku- ja luureteenistuste agendid on olnud kaasosalised LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmis ja nende tegevus oli mõnikord korrumpeerunud, sest LKA pakkus neile koostöö eest märkimisväärseid rahasummasid; arvestades, et uuring ei toonud USAs kaasa mingisugust vastutust LKA juhitud vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide eest; arvestades, et USA ei ole kahjuks teinud koostööd Euroopa tasandi uurimistega Euroopa kaastegevuse kohta LKA programmides, ning arvestades, et siiani ei ole süüdlasi vastutusele võetud;

H.  arvestades, et Guantánamo Bay sõjaväeliste komisjonide peaprokurör Mark Martins on kinnitanud, et sündmused, millest kirjutati USA Senati luurealase erikomisjoni uuringu kokkuvõttes LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta, leidsid tõepoolest aset;

I.  arvestades, et on läbi viidud uus põhjalik analüüs, kasutades erikomisjoni uuringu kokkuvõttes sisaldunud teavet, mis kinnitas varasemaid uurimistulemusi paljude riikide – sh ELi liikmesriikide –osalemise kohta ning andis uurimisele uusi suundi;

J.  arvestades, et Euroopa Parlamendi eelmine koosseis palus oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis parlamendi praegusel koosseisul jätkata LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni antud mandaadi täitmist ja rakendamist ning seega tagada parlamendi soovituste järgimine, uurida võimalikke uusi asjaolusid ning kasutada täiel määral ja arendada edasi oma uurimisõigust;

K.  arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni hiljutistes resolutsioonides ja aruannetes seoses Guantánamo kinnipeetavate inimõigustega väljendati muret selle üle, et vähemalt mõned kinnipeetavad ei saa vajalikku arstiabi või taastusravi; arvestades, et ka OSCE/ODIHRi 2015. aasta aruandes väljendati muret Guantánamo kinnipeetavate inimõiguste pärast, sealhulgas õiglasest kohtupidamisest keeldumise pärast, ning arvestades, et ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühma otsustes on väidetud, et mitmeid inimesi peetakse Guantánamos kinni meelevaldselt;

L.  arvestades, et USA president Barack Obama lubas Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgeda 2010. aasta jaanuariks; arvestades, et 15. juunil 2009. aastal allkirjastasid EL ja selle liikmesriigid ning Ameerika Ühendriigid ühisavalduse Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ja edasise terrorismivastase koostöö kohta, mis põhineb ühistel väärtustel, rahvusvahelisel õigusel ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamisel; arvestades, et president Obama esitas 23. veebruaril 2016. aastal kongressile kava Guantánamo Bays asuva sõjaväevangla lõpliku sulgemise kohta, arvestades, et ELi liikmesriikide abi mõnede vangide ümberasustamisel on olnud piiratud;

M.  arvestades, et ükski osutatud liikmesriik ei ole USA Senati uuringu avaldamise järel viinud läbi täielikku ja tulemuslikku uurimist, et võtta kuritegude toimepanijad vastavalt rahvusvahelisele ja riiklikule õigusele vastutusele või tagada vastutus;

N.  arvestades, et on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni teabekogumismissioon Bukaresti ei saanud külastada salastatud teabe riikliku registriameti (ORNISS) hoonet, mida on väidetavalt kasutatud LKA salajase kinnipidamiskohana;

O.  arvestades, et 11. veebruari 2015. aasta resolutsioonis Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta tegi Euroopa Parlament kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks jätkata koostöös väliskomisjoniga ja eelkõige inimõiguste allkomisjoniga uurimist vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides LKA poolt ning anda sellest täiskogule aasta jooksul aru;

1.  rõhutab Atlandi-üleste suhete erakordselt suurt tähtsust ja strateegilist olemust ajal, kui kogu maailmas kasvab ebastabiilsus; on seisukohal, et neid ühistel huvidel ja ühistel väärtustel rajanevaid suhteid tuleb veelgi tugevdada, võttes aluseks mitmepoolsuse respekteerimise, õigusriigi põhimõtted ja konfliktide lahendamise läbirääkimiste teel;

2.  kordab, et mõistab karmilt hukka jõhkrate ülekuulamismeetodite kasutamise, mis on rahvusvaheliste õigusaktidega keelatud ning millega rikutakse muu hulgas õigust vabadusele, turvalisusele, inimlikule kohtlemisele, kaitsele piinamise eest, süütuse presumptsioonile, õiglasele kohtulikule arutamisele, õigusnõustamisele ja võrdsele kaitsele seaduse alusel;

3.  on tõsiselt mures, et aasta pärast USA Senati uuringu avaldamist on ELi liikmesriigid ja institutsioonid loiud tunnistama ja uurima aastatel 2001–2006 Euroopa territooriumil aset leidnud arvukaid inimõiguste rikkumisi ja piinamisi ning vastutusele võtma nende tegude kaasosalisi ja toimepanijaid;

4.  tunnustab Euroopa Inimõiguste Kohtu 23. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas Nasr ja Ghali vs. Itaalia (44883/09), milles leitakse, et Itaalia ametivõimud olid teadlikud Egiptuse imaami Abu Omari piinamisest ning kasutasid ilmselgelt n-ö riigisaladuse põhimõtet tagamaks süüdlastele de facto karistamatus; kutsub Itaalia täitevvõime üles julgeoleku- ja luureteenistuse (SISMi) endise juhi ja tema asetäitja ning kolme endise SISMi liikme puhul riigisaladuse põhimõttest loobuma, et tagada takistusteta õigusemõistmine;

5.  peab kahetsusväärseks, et ainus parteideülene teabekogumismissioon Rumeeniasse korraldati 2015. aasta septembris; nõuab, et Euroopa Parlament korraldaks rohkem teabekogumismissioone USA Senati uuringus LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kaasosalistena nimetatud ELi liikmesriikidesse – Leetu, Poola, Itaaliasse ja Ühendkuningriiki;

6.  rõhutab, et Atlandi-ülene koostöö, mis põhineb selliste ühiste väärtuste nagu vabaduse ja julgeoleku, demokraatia ja põhiliste inimõiguste edendamisel, on ja peab olema ELi välissuhete üks peamisi prioriteete; kordab USA ja ELi 2009. aasta ühisavalduses võetud seisukohta, et ühised pingutused terrorismivastases võitluses peavad olema kooskõlas rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelisest inimõigusi käsitlevast õigusest ja humanitaarõigusest tulenevate kohustustega, ning see aitab meie riike tugevamaks ja turvalisemaks muuta; kutsub USA-d üles rakendama sellega seoses kõiki võimalikke meetmeid, et ELi kodanike õigusi austataks samamoodi kui USA kodanike õigusi;

7.  on kindlalt seisukohal, et Atlandi-üleses terrorismivastases võitluses tuleb mõlemal pool Atlandi ookeani elavate inimeste ühiseks hüvanguks järgida põhiõigusi ja põhivabadusi ning eraelu puutumatust, nagu need on tagatud ELi õigusega; nõuab, et Atlandi-ülesed partnerid jätkaksid terrorismivastase võitluse tõhustamise huvides poliitilist dialoogi terrorismivastase võitluse ja julgeoleku küsimustes, sealhulgas kodaniku- ja inimõiguste kaitse teemal;

8.  peab kahetsusväärseks, et rohkem kui aasta pärast seda, kui avaldati USA Senati uuring ning Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles USA-d kutsuti üles uurima ja menetlema LKA vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmidest tulenenud arvukaid inimõiguste rikkumise juhtumeid ning tegema koostööd kõikide taotluste lahendamiseks, mille ELi liikmesriigid esitavad seoses LKA programmiga, ei ole süüdlasi vastutusele võetud ja USA ei ole ELi liikmesriikidega koostööd teinud;

9.  kordab oma üleskutset USA-le: jätkata USA eelmise valitsuse korraldatud LKA vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmidest tulenenud arvukate inimõiguste rikkumise juhtumite uurimist ja menetlemist ning teha koostööd kõikide taotluste lahendamiseks, mille ELi liikmesriigid esitavad seoses LKA programmiga kas teabe saamiseks, isikute väljaandmiseks või ohvritele mõjusate õiguskaitsevahendite tagamiseks; kutsub USA Senati luure erikomisjoni üles avaldama täies ulatuses oma uuringu LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta; tõstab esile USA Senati põhijärelduse, et LKA rakendatud vägivaldsed ja seadusevastased meetodid ei aidanud saada luureteavet, mis oleks ära hoidnud edasisi terrorirünnakuid; tuletab meelde oma täielikult hukkamõistvat seisukohta inimeste piinamise ja sunniviisilise kadumise suhtes; peale selle kutsub USA-d üles järgima rahvusvahelist õigust seoses praegu väidetavate Guantánamos aset leidnud piinamise ja väärkohtlemise juhtumitega, muu hulgas arvestama ELi liikmesriikide korduvaid nõudmisi teabe saamiseks varem LKA salavanglates kinnipeetud isikute kohta ning piinamisküsimusi käsitleva ÜRO eriraportööri nõudmisi seoses tema mandaadiga Guantánamo uurimise ja LKA piinamise ohvrite küsitlemise osas;

10.  peab kahetsusväärseks, et lõpetati Euroopa Nõukogu peasekretäri korraldatud uurimine, mis oli algatatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 52 alusel, kuna mitmes ELi liikmesriigis on uurimised lõpule viimata ja vaja on sellega seoses rakendada täiendavaid järelmeetmeid; kordab seetõttu üleskutset liikmesriikidele: täielikku läbipaistvust tagades uurida väiteid, et nende territooriumil oli salajasi vanglaid, milles inimesi LKA programmi alusel kinni hoiti, ning võtta vastutusele isikud, kes olid vastavatesse operatsioonidesse segatud, ka avaliku elu tegelased, võttes sealjuures arvesse kõiki uusi avalikuks tulnud tõendeid (sealhulgas väljamaksed, mida mainitakse USA Senati erikomisjoni uuringu kokkuvõttes), ning nendib kahetsusega, et uurimised kulgevad aeglaselt, aruandekohustus on piiratud ja ülemäära palju tuuakse ettekäändeks riigisaladust;

11.  nõuab, et Leedu, Rumeenia ja Poola viiksid kiiremas korras läbi läbipaistvad, põhjalikud ja tulemuslikud kriminaaluurimised LKA salajaste kinnipidamisasutuste asjus oma territooriumil, võttes täiel määral arvesse kogu avalikustatud tõendusmaterjali, annaksid inimõiguste rikkumiste toimepanijad kohtu alla, laseksid uurijatel põhjalikult uurida inimeste üleviimiseks kasutatud lennuühendusi ja kontaktisikuid, kelle kohta on avalikult teada, et nad korraldasid niisuguseid lende või osalesid nendes, korraldaksid kinnipidamiskohtade ja neis kinnihoitud isikutele osutatud arstiabi kohtumeditsiinilise uurimise, analüüsiksid telefonikõnede salvestusi ja rahaülekandeid, vaataksid läbi võimalike kannatanute taotlused kannatanu staatuse saamiseks või uurimises osalemiseks ning tagaksid kõigi asjaomaste kuritegude arvessevõtmise, kaasa arvatud kinnipeetute üleviimisega seotud teod, või avaldaksid seni korraldatud uurimiste järeldused;

12.  nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Poola ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastu langetatud kohtuotsuste täielikku ja kiiret täitmist, mis muu hulgas hõlmaks kiirete üksik- ja üldmeetmete järgimist; kordab Euroopa Nõukogu ministrite komitee nõudmist, et Poola peab USAlt taotlema ja saama diplomaatilise tagatise surmanuhtluse kohaldamata jätmise kohta ja kinnituse õiglase kohtumõistmise kohta ning peab korraldama õigeaegsed, põhjalikud ja tulemuslikud kriminaaluurimised, tagama kõigi asjaomaste kuritegude käsitlemise, ka kõigi kannatanutega seoses, ning andma inimõiguste rikkumiste toimepanijad kohtu alla; tervitab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kavatsust luua ajutine sõltumatu uurimisorgan ning nõuab selle organi kiiret loomist rahvusvahelise abi ja osalusega;

13.  tuletab meelde, et Rumeenia salateenistuse endine juht Ioan Talpes on Euroopa Parlamendi delegatsioonile tõendatavalt tunnistanud, et oli täiesti teadlik LKA kohalolust Rumeenia territooriumil, ning möönnud, et ta oli andnud loa üks valitsusele kuuluv hoone LKAle „rentida“;

14.  peab murettekitavaks, et liikmesriikide parlamentide ja kohtute uurimisi mõne liikmesriigi LKA programmiga seotuse selgitamiseks on takistatud, ja et dokumente on lubamatult salastatud, mille tulemusena inimõiguste rikkumiste toimepanijad võivad tegeliku karistuseta jääda;

15.  tuletab meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus on oma 24. juuli 2014. aasta kohtuotsuses selgesõnaliselt tunnistanud, et avalikud allikad ja kumulatiivsed tõendid, mis aitavad paremini selgitada ELi liikmesriikide seotust LKA vangide üleviimise programmiga, on kohtumenetlustes vastuvõetav tõendusmaterjal, eriti juhtudel, kui ametlikud riiklikud dokumendid on „riigi julgeoleku“ kaalutlustel avalikkusele või kohtu-uurimisele suletud;

16.  tunnustab Rumeenia seniseid jõupingutusi ning kutsub Rumeenia Senatit üles kustutama oma 2007. aasta aruande nende osade salastatuse, mis on veel salastatud – eelkõige aruande lisad, millel põhinevad Rumeenia Senati uuringu järeldused; kordab oma üleskutset Rumeeniale: uurida väiteid salajase vangla olemasolu kohta, võtta vastutusele isikud, kes osalesid sellega seotud operatsioonides, võttes sealjuures arvesse kõiki uusi avalikuks tulnud tõendeid, ning viia uurimine võimalikult kiiresti lõpule;

17.  märgib, et Leedu Seimi riigi julgeoleku ja kaitse komisjoni andmed, mis koguti uuringu käigus, mille eesmärk oli selgitada Leedu seotust LKA salajase kinnipidamise programmiga, on avalikustamata, ning nõuab nende andmete avaldamist;

18.  väljendab pettumust, et hoolimata mitmest taotlusest (Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe kiri Rumeenia välisministrile ning teabekogumismissiooni ajal välisministeeriumi riigisekretärile saadetud taotlus) ei saanud teabekogumismissiooni liikmed külastada Bright Light-nimelist hoonet, mis teadete, sealhulgas ametlike teadete kohaselt oli olnud kasutusel kinnipidamiskohana;

19.  kutsub kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid üles täielikult ja aktiivselt toetama ELi liikmesriikide LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmis osalemise uurimist ning eriti nende isikute osa uurimist, kes olid uuritavate sündmuste toimumise ajal asjaomaste riikide valitsusametites;

20.  palub komisjonil ja nõukogul teavitada Euroopa Parlamendi täiskogu hiljemalt 2016. aasta juuni lõpuks järelmeetmetest, mida on võetud soovituste ja nõudmiste põhjal, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi uuringus LKA poolt vangide väidetava transportimise ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides, samuti parlamendi hilisemates resolutsioonides sisalduvate soovituste ja nõudmiste põhjal, ning teavitada parlamenti ka liikmesriikides korraldatud uurimiste ja menetluste tulemustest;

21.  nõuab ELi ja USA parlamentide korrapärase struktureeritud dialoogi, eelkõige Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning USA Kongressi ja Senati vastavate komisjonide dialoogi tugevdamist ning kõigi koostöö- ja dialoogivõimaluste kasutamist õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames; tervitab sellega seoses õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi 78. kohtumist Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel, mis toimub 26.–28. juunini 2016 Haagis, kuna see on hea võimalus koostöö tugevdamiseks, võttes arvesse asjaolu, et terrorismivastane koostöö on Haagis toimuva arutelu koostisosa;

22.  tuletab meelde, et läbipaistvus on iga demokraatliku ühiskonna tingimatu alus – vältimatu eeltingimus valitsuse vastutuse tagamiseks oma kodanike ees; on seetõttu sügavalt mures valitsuste üha suureneva kalduvuse pärast kasutada lubamatult „riigi julgeoleku“ ettekäänet – ainuüksi või eelkõige kodanike (kelle ees valitsus peab vastutama ja aru andma) või kohtute (kes on riigi seaduste valvurid) poolse avaliku kontrolli tõkestamise eesmärgil; juhib tähelepanu sellele, et demokraatliku vastutuse ja aruandekohustuse mehhanismide väljalülitamine, mis tegelikult vabastab valitsuse aruandekohustusest, on väga ohtlik;

23.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et USA presidendi võetud kohustust Guantánamo kinnipidamiskeskus 2010. aasta jaanuariks sulgeda ei ole seniajani täidetud; kordab oma üleskutset USA ametiasutustele: vaadata läbi sõjaväeliste komisjonide süsteem, et tagada õiglane kohtupidamine, sulgeda Guantánamo ning keelata igasugune piinamine, väärkohtlemine ning ilma kohtumõistmiseta tähtajatu kinnipidamine;

24.  peab kahetsusväärseks, et USA valitsusel ei ole õnnestunud saavutada ühte oma peamist eesmärki – sulgeda Kuubal USA Guantánamo Bay sõjaväebaasis asuv kinnipidamiskeskus; toetab ja innustab kõiki edasisi jõupingutusi, et see kinnipidamiskeskus sulgeda ning tagada nende kinnipeetavate vabastamine, kellele ei ole süüdistust esitatud; kutsub USAd üles tegelema rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide tõstatatud probleemidega, mis puudutavad Guantánamo kinnipeetavate inimõigusi, sealhulgas vajaliku arstiabi kättesaadavust ja taastusravi andmist piinamise tõttu kannatanud kinnipeetavatele; rõhutab, et president Obama kinnitas 20. jaanuaril 2015 peetud kõnes riigi olukorra kohta oma kindlat tahet täita 2008. aasta valimiskampaania ajal antud lubadus sulgeda Guantánamo Bay vangla, ning tunnustab ka kava, mille president 23. veebruaril 2016 USA Kongressile saatis; kutsub ELi liikmesriike üles andma varjupaika nendele vangidele, kes on ametlikult otsustatud vabastada;

25.  kordab oma kindlat veendumust, et tavalised, tsiviilkohtualluvuses toimuvad kriminaalmenetlused oleks parim viis Guantánamo kinnipeetavate staatuse selgitamiseks; rõhutab, et USA poolt kinnipeetavatele tuleks viivitamatult esitada süüdistus ja nende üle kohut mõista vastavalt rahvusvahelistele õigusriigi normidele, või tuleks nad vabastada; rõhutab seoses sellega, et samu õiglase kohtupidamise norme tuleb ilma diskrimineerimata rakendada kõigi suhtes;

26.  kutsub USA ametivõime üles Guantánamo Bay kinnipeetavatele surmanuhtlust mitte määrama;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA sõjaväeliste komisjonide ametkonnale (US Convening Authority for Military Commissions), USA riigisekretärile, USA presidendile, USA Kongressile ja Senatile, ÜRO peasekretärile, piinamisküsimusi käsitlevale ÜRO eriraportöörile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ameerika Inimõiguste Komisjonile.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 132.
(2) ELT C 55, 12.2.2016, lk 123.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0348.
(4) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 833.
(5) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 309.
(6) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0418.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0286.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0031.
(11) http://website-pace.net/documents/19838/2008330/AS-JUR-INF-2016-06-EN.pdf/f9280767-bf73-44a1-8541-03204e2dfae3


Kosmosealane suutlikkus Euroopa julgeolekus ja kaitses
PDF 212kWORD 107k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses (2015/2276(INI))
P8_TA(2016)0267A8-0151/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) V jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu jaotiseid XVII ja XIX,

–  võttes arvesse Prantsusmaa 17. novembril 2015 esitatud abipalvet ELi lepingu artikli 42 lõike 7 alusel,

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2015. aasta järeldusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimise tugevdamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2013. aasta ja 25.–26. juuni 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta ja 18. novembri 2014. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20.–21. veebruari 2014. aasta järeldusi kosmosepoliitika kohta,

–  võttes arvesse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning Euroopa Kaitseagentuuri juhi 7. juuli 2014. aasta eduaruannet Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembri järelduste rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2015. aasta aruannet oma kaitsesektorit käsitleva teatise rakendamise kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning komisjoni 11. detsembri 2013. aasta ühisteatist „ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele“ (JOIN(2013)0030) ning nõukogu 12. mai 2014. aasta sellega seotud järeldusi,

–  võttes arvesse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) peasekretäri Jens Stoltenbergi Euroopa Parlamendis 30. märtsil 2015. aastal tehtud avaldust ELi ja NATO tihedama koostöö kohta,

–  võttes arvesse USA kaitseministri asetäitja Bob Worki 28. jaanuari 2015. aasta ja 10. septembri 2015. aasta avaldusi USA sõjalise tehnoloogia arendamise kava (kolmanda „Offset Strategy“) kohta ning selle mõju kohta partneritele ja liitlastele,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning komisjoni 18. novembri 2015. aasta ühisteatist „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine“ (JOIN(2015)0050),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0151/2016),

A.  arvestades, et julgeolekuolukord nii liidus kui ka väljaspool muutub üha ohtlikumaks ja probleemsemaks ning seda iseloomustavad terrorirünnakud ja massiline tapmine, mis avaldab mõju kõigile liikmesriikidele ja millele liikmesriigid peavad reageerima, võttes kasutusele ühise strateegia ja kooskõlastatud tegevuse; arvestades, et need julgeolekuprobleemid nõuavad ELi julgeoleku tugevdamist ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkuva arendamise ja toetamise abil, et muuta see tõhusamaks poliitikavahendiks, mis tagaks ELi kodanike turvalisuse ning Euroopa normide, huvide ja väärtuste edendamise ja kaitse, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 21;

B.  arvestades, et EL peab võtma suurema rolli julgeoleku tagajana liidus ja väljaspool selle piire, tagades stabiilsuse nii oma naabruses kui ka ülemaailmselt; arvestades, et liit peab panustama võitlusse julgeolekuohtudega, eriti nendega, mis tulenevad terrorismist, nii liidus kui ka väljaspool selle piire, sh toetades kolmandaid riike võitluses terrorismi ja selle algpõhjustega; arvestades, et liikmesriigid ja liit peavad koostöös välja töötama tõhusa ja sidusa piirihaldussüsteemi välispiiride kaitseks;

C.  arvestades, et liit peab tõhustama oma koostööd ja kooskõlastamist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Ameerika Ühendriikidega, kes on jätkuvalt Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagajad, ÜROga, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga, Aafrika Liiduga ning muude naaberriikide ja piirkondlike partneritega;

D.  arvestades, et selliste probleemide puhul nagu ohud meie julgeolekule, rahutused ja relvakonfliktid liidu naabruses, ränne, inimeste elujärje halvenemine riigist sõltuvate ja sõltumatute tegurite tõttu, riigi- ja piirkondliku korra nõrgenemine, kaasa arvatud kliimamuutuse ja vaesuse tagajärjel, peab liit tegelema algpõhjustega, tuginedes kriiside lahendamisel nii liidus kui ka väljaspool terviklikule eeskirjadel ja väärtustel põhinevale lähenemisviisile;

E.  arvestades, et satelliitide võimalusi saaks kasutada ebaseaduslike rändevoogude ja rändeteede paremaks hindamiseks ja tuvastamiseks ning Põhja-Aafrikast tulevate rändajate puhul selleks, et teha kindlaks laevadele mineku kohad, et sekkuda varem ja päästa rohkem elusid;

F.  arvestades, et kaitseteemalisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2015. aasta juunis nõuti, et Euroopa teeks kaitse valdkonnas rohkem ja süstemaatilisemat koostööd, et tagada otsustava tähtsusega suutlikkus, sh ELi rahaliste vahendite ja olemasolevate võimaluste sidusa ja tõhusa kasutamisega;

G.  arvestades, et kosmosepoliitika on strateegilise sõltumatuse oluline mõõde, mille EL peab välja arendama, et kindlustada tundlik tehnoloogiline ja tööstuslik suutlikkus ning sõltumatu hindamissuutlikkus;

H.  arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealane suutlikkus on tähtis ja mõnel juhul isegi eluliselt tähtis paljudes olukordades alates igapäevasest kasutamisest rahuajal kuni kriisijuhtimise ja teravamate julgeolekuprobleemideni, sh täiemõõdulise sõjani; arvestades, et sellise suutlikkuse väljaarendamine on pikaajaline ettevõtmine; arvestades, et praeguse suutlikkuse kasutuselevõtmise ajal tuleb kavandada tulevase suutlikkuse väljaarendamist;

I.  arvestades, et kosmosetehnoloogia laialdane levik ja ühiskonna kasvav sõltuvus satelliitidest suurendavad konkurentsi kosmoseressurssidele (orbiidid, sagedused) ja muudavad satelliidid kriitilise tähtsusega taristu osaks; arvestades, et satelliidivastase tehnoloogia arendamine mitmete osalejate poolt (sh orbitaalrelvad) annab märku kosmose relvastamisest;

J.  arvestades, et kaitse ja julgeoleku valdkonnas võiks liit tegutseda muu hulgas selliste institutsioonide nagu Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse kaudu;

K.  arvestades, et viimase viiekümne aasta jooksul on kosmoseressursse arendatud tänu riikide kosmoseagentuuride ja viimasel ajal ka Euroopa Kosmoseagentuuri koordineeritud jõupingutustele; arvestades, et avakosmoseleping – rahvusvahelise kosmoseõiguse alusraamistik – jõustus 1967. aasta oktoobris;

L.  arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse arendamine ja säilitamine nõuab tõhusat koostööd ja sünergiat liikmesriikide vahel ning Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonidega;

M.  arvestades, et ELi kosmosealane suutlikkus peaks ühilduma NATO ja USA suutlikkusega, et neid saaks kriisi korral täielikult võrgustikuna kasutada;

N.  arvestades, et kosmosetehnoloogiline teadus- ja arendustegevus on suure investeeringutasuvusega sektor, mis annab ka erinevate kommertskasutuse võimalustega kvaliteetseid tarkvaralisi ja riistvaralisi kõrvaltooteid;

1.  on seisukohal, et kosmosealane suutlikkus ja kosmosepõhised teenused etendavad olulist rolli muu hulgas ka Euroopa julgeoleku ja kaitse seisukohast; on veendunud, et praegune ja tulevane kosmosealane suutlikkus ja kosmosepõhised teenused annavad liikmesriikidele ja liidule parema kahesuguse kasutusega tegevussuutlikkuse, rakendamaks ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) ning muid ELi poliitikaid sellistes valdkondades nagu välistegevus, piiride haldamine, mereohutus, põllumajandus, keskkond, kliimameetmed, energiajulgeolek, katastroofide ohjamine, humanitaarabi ja transport;

2.  on seisukohal, et ÜJKPd on vaja põhjalikumalt rakendada; kinnitab vajadust suurendada ÜJKP tulemuslikkust, nähtavust ja mõju; kinnitab kosmosepoliitika tähtsust ja lisaväärtust ÜJKP jaoks; on seisukohal, et kosmosepoliitika tuleks edaspidi integreerida muudesse liidu poliitikameetmetesse (nt sisejulgeoleku, transpordi, kosmose, energeetika ja teadusuuringute valdkonnas) ning sünergiat kosmosepoliitikaga tuleks tugevdada ja ära kasutada; rõhutab, et kosmosealase suutlikkuse kasutamine sõjas terrorismi ja terroriorganisatsioonide vastu on äärmiselt oluline, sest võimaldab tuvastada ja jälgida nende väljaõppelaagreid;

3.  on seisukohal, et liikmesriikide valitsused ja liit peaksid parandama juurdepääsu kosmosepõhisele satelliitsidele, kosmose olukorrast ülevaate saamisele, täppisnavigeerimisele ja Maa seirele ning tagama, et Euroopa oleks kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogia ja kosmosele ligipääsu osas sõltumatu; on seisukohal, et eelkõige kosmose olukorrast ülevaate saamine mängib ka edaspidi väga olulist rolli sõjalistes ja tsiviilküsimustes; rõhutab kohustust hoiduda kosmose militariseerimisest; tunnistab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavaid finantsinvesteeringuid; nõuab sellega seoses, et nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid tagaksid ELi sõltumatuse kosmosestruktuuride osas, hõlbustades selleks vajalike vahendite eraldamist; on arvamusel, et nimetatud eesmärk on olulise tähtsusega tsiviilvaldkonna (lääneriikides sõltub hinnanguliselt 6–7 % SKPst satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise tehnoloogiast) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna jaoks; on veendunud, et koostöö tuleks algatada valitsustevahelisel tasandil ja Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu;

4.  rõhutab programmi Copernicus julgeolekumõõdet, eelkõige selle rakendusi kasutamiseks kriisiennetuse ja kriisidele reageerimise, humanitaarabi ja -koostöö, mereseire ning konfliktiennetuse valdkonnas, mis hõlmab ka rahvusvaheliste lepingute täitmise järelevalvet; nõuab, et kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid kosmosealases suutlikkuses konfliktiennetusega seotud eesmärki;

5.  rõhutab, et ELi kosmosepoliitika edendab teaduse ja tehnika progressi, tööstuse konkurentsivõimet ning ELi poliitika, sh ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 189; tuletab meelde, et ELi kaks juhtprogrammi, Galileo ja Copernicus, on tsiviilotstarbelised ja toimuvad tsiviilkontrolli all, ning et nende programmide üleeuroopaline iseloom on muutnud nad üldse võimalikuks ja taganud nende edu; kutsub nõukogu, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning komisjoni tungivalt üles tagama, et Euroopa kosmoseprogrammid arendaksid Euroopa julgeoleku ja kaitsevõimekuse seisukohast olulist kosmosealast tsiviilsuutlikkust ja -teenuseid, eraldades eelkõige piisavalt vahendeid teadustegevuseks; on veendunud, et kosmosealase suutlikkuse kahesuguse kasutuse võimalus on tähtis selleks, et vahendeid võimalikult tulemuslikult ära kasutada;

6.  rõhutab, et kosmoseprogrammide kaitse- ja julgeolekualane kasu on tehnoloogiliselt seotud tsiviilotstarbelise kasuga, ning juhib sellega seoses tähelepanu Galileo ja Copernicuse kahesuguse kasutuse võimalustele; on seisukohal, et sellised võimalused, näiteks suurem täpsus, autentimise, krüpteerimise, pidevuse ja terviklikkuse parandamine (Galileo) tuleks järgmiste põlvkondade puhul täielikult välja arendada; toonitab, et kõrge resolutsiooniga Maa seireandmed ja positsioneerimissüsteemid on kasulikud tsiviil- ja julgeolekuvaldkondades, näiteks katastroofide ohjamisel, humanitaartegevuses, põgenike abistamisel, mereseirel, ülemaailmse soojenemise, energiajulgeoleku ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse valdkonnas, samuti ulatuslike loodusõnnetuste, eelkõige põudade, maavärinate, üleujutuste ja metsatulekahjude avastamisel ja vastumeetmete võtmisel; märgib vajadust parandada droonide ja satelliitide koostoimet; nõuab, et vahehindamisel nähtaks ette piisavad vahendid kõigi satelliitsüsteemide edasiarendamiseks;

7.  peab vajalikuks ELi tasandi terviklikku, integreeritud ja pikaajalist lähenemisviisi kosmosesektorile; on seisukohal, et ELi uues üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias peaks kosmosesektor olema mainitud ühena prioriteetidest, arvestades ELi kahesuguse kasutusega kosmoseprogrammide praegust väljaarendamist ning vajadust arendada edasi ELi tsiviilkosmoseprogramme, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka julgeoleku- ja kaitse-eesmärkidel;

8.  väljendab heameelt seoses ELi toetatava mitmepoolse algatusega võtta vastu kosmosetegevuse rahvusvaheline toimimisjuhend, millega kehtestatakse käitumisstandardid ja püütakse suurendada ohutust, turvalisust ja jätkusuutlikkust kosmoses, rõhutades, et kosmosetegevuses tuleb ilmutada suurt hoolikust, hoolsust ja vajalikul määral läbipaistvust usalduse loomiseks selles sektoris;

9.  palub komisjonil kiiresti määratleda ELi vajadused seoses kosmosepoliitika võimaliku panusega ÜJKPsse kõigis selle põhiaspektides, milleks on stardisüsteemid, positsioneerimine, kujutised, side, kosmoseilmastik, kosmoseprügi, küberjulgeolek, segamine, tüssamine ja muud rahvusvahelised ohud ning maapealne julgeolek; on seisukohal, et Euroopa praeguste süsteemide tulevased kosmosega seotud omadused tuleks kindlaks määrata vastavalt ÜJKP nõudmistele ja need peaksid hõlmama kõiki eelnimetatud aspekte;

10.  nõuab vajalike nõuete kindlaksmääramist tulevaste avaliku ja erasektori süsteemide jaoks, mis osalevad inimelude ohutuse alastes rakendustes (nt positsioneerimine, lennuliikluse korraldamine), seoses kaitsega võimalike julgeolekuohtude eest (segamine, tüssamine, küberrünnakud, kosmoseilmastik ja -prügi); on seisukohal, et sellised ohutusnõuded peaksid olema sertifitseeritavad ja kuuluma mõne Euroopa asutuse (näiteks Euroopa Lennundusohutusamet) järelevalve alla;

11.  toonitab sellega seoses, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosesuutlikkuse arendamisel peaks olema kaks strateegilist põhieesmärki: julgeolek Maal, mille tagavad orbiidil paiknevad seadmed, mis tegelevad Maa pinna seire, positsioneerimiseks, navigeerimiseks ja ajastamiseks vajaliku teabe andmise või satelliitsidega; ning julgeolek kosmoses ja kosmoseohutus, s.t julgeolek Maa orbiidil ja kosmoses, mille tagavad Maa pinnal ja orbiidil paiknevad kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteemid;

12.  võtab teadmiseks Euroopa kosmoseprogramme ähvardavad kübersõjalised ja hübriidohud, arvestades sellega, et tüssamine ja sideühenduse segamine võib takistada sõjalisi operatsioone või avaldada kaugeleulatuvat mõju igapäevaelule Maal; on veendunud, et küberjulgeoleku tagamiseks on vaja ELi, liikmesriikide, ettevõtete ja internetispetsialistide koostööd; palub seepärast komisjonil kaasata oma küberjulgeolekumeetmetesse ka kosmoseprogrammid;

13.  on seisukohal, et eri liikmesriikide poolt erinevatel riiklikel eesmärkidel killustatult kasutusele võetud kosmosesüsteemide koordineerimist tuleks tõhustada, et suuta kiiresti reageerida eri rakenduste (nt lennuliikluse korraldamisega seotud rakendused) häiretele;

14.  rõhutab, et komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa GNSSi Agentuuri, Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide koostöö on Euroopa kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste parandamiseks hädavajalik; on seisukohal, et liit, täpsemalt välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, peaks koordineerima, hõlbustama ja toetama sellist koostööd kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonnas spetsiaalse koordineerimiskeskuse abil; väljendab oma veendumust, et Euroopa Kosmoseagentuuril peaks olema märkimisväärne roll julgeoleku- ja kaitsepoliitikat hõlmava Euroopa ühtse kosmosepoliitika kindlaksmääramisel ja elluviimisel;

15.  palub komisjonil esitada julgeoleku- ja kaitseuuringute alaseks koostööks loodud Euroopa raamistiku tulemused kosmose valdkonnas ning soovitused, kuidas seda edasi arendada; palub komisjonil selgitada, kuidas programmi „Horisont 2020“ tsiviil-sõjalised teadusuuringud aitasid kosmosealase suutlikkuse valdkonnas rakendada ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat;

16.  väljendab heameelt kosmose jälgimise ja seire toetusraamistiku üle; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti raamistiku rakendamisest ning selle mõjust julgeolekule ja kaitsele; palub komisjonil koostada rakendamise tegevuskava, mis hõlmaks kavandatava struktuuri kindlaksmääramist;

17.  rõhutab, et innovatsiooni ja teadusuuringute ergutamine kosmosevaldkonnas on strateegiliselt tähtis julgeoleku ja kaitse huvides; tunnistab kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiate märkimisväärset potentsiaali, nii näiteks võimaldab Euroopa andmeedastussüsteem Maad reaalajas katkematult jälgida, viia orbiidile nanosatelliitide megakonstellatsioonid ning kokkuvõttes luua reageerimisvõimelise kosmosesuutlikkuse; rõhutab vajadust innovaatiliste suurandmetehnoloogiate järele, et kosmoseandmete kogu potentsiaali julgeoleku ja kaitse tagamiseks ära kasutada; palub komisjonil lisada need tehnoloogiad Euroopa kosmosestrateegiasse;

18.  kutsub üles töötama kosmoseküsimustes välja erinevaid ELi diplomaatilisi algatusi nii kahepoolses kui ka mitmepoolses kontekstis, et aidata kaasa kosmose institutsionaliseerimise arengule ning läbipaistvuse ja usaldust suurendavate meetmete arvu suurendamisele; rõhutab vajadust tõhustada tööd rahvusvahelise avakosmosetegevuse tegevusjuhendi edendamisel; julgustab Euroopa välisteenistust võtma muude valdkondade läbirääkimistel arvesse ka kosmoseaspekti;

19.  julgustab liikmesriike teostama ja viima lõpule ühisprogramme ja -algatusi, nagu rahvusvaheline satelliitkujutiste edastamise süsteem (MUSIS), riiklik satelliitside (GovSatcom) ning kosmose jälgimise ja seire (SST) programmid, koondama ja jagama vahendeid kaitse- ja julgeoleku valdkonnas ning kinnitab oma toetust sellistele programmidele ja algatustele;

20.  väljendab heameelt seoses riiklikku satelliitsidet (GovSatcom) hõlmava Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektiga, mille Euroopa Ülemkogu tunnistas 2013. aasta detsembris üheks Euroopa Kaitseagentuuri juhtprogrammiks; kutsub sellega seoses asjaosalisi üles looma alalise programmi ning kasutama Euroopa Kaitseagentuuri Euroopa lisaväärtust ka sõjalise satelliitside jaoks; väljendab heameelt Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri projekti DESIRE I eduka lõpuleviimise ning näidisprojekti DESIRE II käivitamise üle kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) tulevaseks toimimiseks eraldamata õhuruumis;

21.  on seisukohal, et ELi ja USA koostöö tulevase kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste arendamisel julgeoleku ja kaitse eesmärkidel oleks mõlemale poolele kasulik; on seisukohal, et ELi ja USA koostöö oleks tõhusam ja ühilduvam, kui mõlemad osapooled on samal tehnoloogilisel ja suutlikkuse tasemel; kutsub komisjoni üles tuvastama mis tahes võimalikku tehnoloogilist lünka ning sellega tegelema; märgib ära tehtud töö USA sõjalise tehnoloogia arendamise kava (kolmanda „Offset Strategy“) väljatöötamisel; nõuab tungivalt, et liit võtaks oma üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat välja töötades seda arengut arvesse ning lisaks oma strateegiasse ka julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse; on arvamusel, et liikmesriikide ja USA vahelisi eelnevaid kahepoolseid suhteid saaks vajaduse korral ära kasutada; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles arutama kaitseministritega, missugust strateegilist lähenemisviisi tuleks kasutada, ning teavitama Euroopa Parlamenti selle arutelu käigust;

22.  on arvamusel, et EL peaks aitama kaasa rahvusvahelise avakosmosetegevuse tegevusjuhendi kehtestamisele, et kaitsta kosmosetaristut, hoides samal ajal ära relvade paigutamise kosmosesse; on seisukohal, et selleks on väga oluline kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) programmi edasiarendamine; nõuab, et liit töötaks selle eesmärgi nimel koostöös ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitee ning muude asjaomaste partneritega;

23.  tuletab meelde, kui vajalik on ELi ja NATO tihe koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas; väljendab veendumust, et ELi ja NATO koostöö peaks hõlmama mõlema osapoole vastupanuvõime suurendamist koostöös naabritega, samuti kaitsealaseid investeeringuid; on seisukohal, et koostöö kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste valdkonnas pakub võimalusi parandada nende kahe raamistiku ühilduvust; on kindel, et see tugevdaks ka NATO rolli julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ning kollektiivkaitses;

24.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et EL peab jätkama oma püüdlusi võimalikult ulatuslikuma sõltumatuse tagamiseks nii kosmosevaldkonnas kui ka sõjalisel tasandil; märgib, et pikemas perspektiivis peavad ELil olema omaenda vahendid Euroopa kaitsesüsteemi loomiseks;

25.  leiab, et julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste kaitsmine küberrünnakute, füüsiliste ähvarduste, kosmoseprügi või muu kahjustava sekkumise eest võiks pakkuda võimalusi ELi ja NATO koostööks, mille tulemusena sünniks vahendite tagamiseks vajalik tehnoloogiline taristu, sest vastasel juhul võiksid raisku minna maksumaksjate raha eest tehtud mitmemiljardilised investeeringud Euroopa kosmosetaristusse; möönab, et äriotstarbelise satelliitside üha sagedasem kasutamine sõjalisel eesmärgil seab selle rünnakuohtu; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles teavitama Euroopa Parlamenti ELi ja NATO koostöö edenemisest nimetatud valdkonnas;

26.  on seisukohal, et ELi tsiviilprogrammid kosmose valdkonnas pakuvad mitmesugust suutlikkust ja erinevaid teenuseid, mida saaks potentsiaalselt kasutada paljudes sektorites, sh Copernicuse ja Galileo süsteemide järgmistel arenguetappidel; märgib vajadust võtta algusest peale arvesse mis tahes julgeoleku ja kaitsega seotud probleeme; leiab, et kosmose olukorrast ülevaate saamine / kosmoseilmastik, satelliidiside, e-luure ja varajane hoiatamine on valdkonnad, mis võiksid kasu saada suuremast koostööst avaliku ja erasektori vahel, täiendavast toetusest ELi tasandil ning pidevatest investeeringutest ning toetusest kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna agentuuridele;

27.  märgib Galileo avalikult reguleeritud teenuse (PRS) olulisust sõjaliste süsteemide navigatsiooni ja juhtimise jaoks; kutsub kõrget esindajat ning ELi liikmesriike üles suurendama oma pingutusi seoses 1967. aasta avakosmoselepingu võimaliku läbivaatamisega või algatama uue õigusraamistiku, milles võetakse arvesse pärast 1960. aastaid toimunud tehnoloogilist arengut ning mille eesmärk on hoida ära võidurelvastumine kosmoses;

28.  märgib, et kasutajatele otsest mõju omavate ELi kosmoseprogrammide rakenduste (nt Galileo ja Copernicuse teenuste) läbipaistvus ja Euroopa üldsuse teadlikkuse tulemuslik tõstmine on nende programmide edukuseks hädavajalik; on arvamusel, et neid programme saaks kasutada strateegilise planeerimise ja operatsioonide tõhususe suurendamiseks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames; toetab julgeoleku ja kaitsega seotud suutlikkusvajaduste kindlaksmääramist ja arendamist Galileo ja Copernicuse süsteemide järgmiste põlvkondade jaoks;

29.  juhib tähelepanu Galileo avaliku reguleeritud teenuse olemasolule, mille kasutajate ringi kinnitab valitsus ja mis sobib tundlike rakenduste jaoks oludes, kus tuleb tagada vastupidavus ja täielik töökindlus; on seisukohal, et muutuvatele ohtudele reageerimiseks tuleks järgmiste põlvkondade tehnoloogiates avalike reguleeritud teenuste suutlikkust edasi arendada; palub komisjonil tagada võimalikult tõhus tegevuskord, eelkõige kriisiolude puhuks; rõhutab vajadust jätkata majanduslik-sotsiaalse kasu maksimeerimiseks Galileo võimekustel põhinevate, sealhulgas ÜJKP jaoks vajalike rakenduste arendamist ja edendamist; lisaks tuletab meelde vajadust tugevdada Galileo taristu, sh maapealsete seadmete julgeolekut, ning palub komisjonil võtta koostöös liikmesriikidega selleks vajalikke meetmeid;

30.  rõhutab ELi GNSSi süsteemide kõrgetasemelist turvalisust; rõhutab, et Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud ülesanded on edukalt täidetud, eelkõige turvalisuse akrediteerimise ameti ja Galileo turvaseirekeskuste kaudu; nõuab sellega seoses, et Euroopa GNSSi Agentuuri kogemusi ja turvataristut kasutataks ära ka Copernicuse puhul; nõuab selle teema käsitlemist Galileo ja Copernicuse vahehindamise käigus;

31.  märgib eelkõige operatiivset vajadust väga kõrge resolutsiooniga Maa seireandmete järele programmi Copernicus raames ning kutsub komisjoni üles hindama, kuidas seda vajadust ÜJKP nõudeid arvestades rahuldada; juhib tähelepanu sellistele arengutele nagu peaaegu reaalajas toimuv seire ja voogvideo edastamine kosmosest, ning soovitab komisjonil uurida, kuidas neid rakendada, sealhulgas kaitse ja julgeoleku eesmärgil; tuletab samuti meelde vajadust tugevdada Copernicuse taristu, sealhulgas maapealsete seadmete julgeolekut ja andmeturvalisust, ning palub komisjonil koostöös liikmesriikidega selleks vajalikke meetmeid võtta; lisaks juhib tähelepanu vajadusele arutada küsimust, kuidas kaasata tööstus Copernicuse operatsioonide juhtimisse;

32.  juhib tähelepanu vajadusele parandada teabe satelliitidelt kasutajateni levitamise protsessi, sh rajades selleks vajaliku tehnoloogilise taristu; võtab teadmiseks komisjoni teatises märgitud asjaolu, et 60 % Euroopa satelliitide pardal olevast elektroonikast imporditakse praeguse seisuga USAst; nõuab sellega seoses algatust tundlike ja isikuandmete kaitsmise kohta;

33.  väljendab rahulolu tööga, mida tehakse, et anda ELile autonoomne juurdepääs valitsuste satelliitsidele (GovSatcom), ning palub komisjonil seda jätkata; tuletab meelde, et selle protsessi esimeseks sammuks oli tsiviilotstarbeliste ja sõjaliste vajaduste väljaselgitamine (vastavalt komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt), ning on seisukohal, et selle algatuse raames tuleks kõik vajadused kokku koondada ja kavandada töö kindlakstehtud vajadusi kõige paremini rahuldaval viisil; palub, et komisjon hindaks kasusaajate vajaduste ja nõudmiste põhjal järgmiste lahenduste tulu- ja kulupoolt:

   eraettevõtjate pakutavad teenused,
   praegusele suutlikkusele tuginev süsteem, mis võimaldab integreerida tulevasi võimekusi, või
   uute võimekuste väljatöötamine spetsiaalse süsteemi kaudu;

kutsub sellega seoses komisjoni üles tegelema omandiõiguse ja vastutuse küsimustega; märgib, et lõplikust otsusest sõltumata peaks igasugune uus algatus olema tehtud üldsuse huvides ja tooma kasu Euroopa tööstusele (tootjad, käitajad, kanderaketid ja muud tööstuse allharud); on seisukohal, et GovSatcomi tuleks ka vaadelda kui võimalust ergutada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, kasutades kahesuguse kasutusega tehnoloogiate arendamisest saadavat eelist äärmiselt dünaamilisel ja konkurentsitihedal satelliitside turul; rõhutab vajadust vähendada sõltuvust kolmandate riikide tarnijate seadmetest ja teenustest;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et kosmose jälgimise ja seire arendamine on hea koostööalgatus kosmosevaldkonnas ja samm kosmoseturvalisuse suunas; nõuab ühe prioriteedina liidu enda kosmose jälgimise ja seire suutlikkuse kui Euroopa kaitset ja julgeolekut kindlustavate kosmosealaste võimekuste ühe haru edasiarendamist, et kaitsta majandust, ühiskonda ja kodanike turvalisust; on seisukohal, et kosmose jälgimine ja seire peaks kujunema eraldi eelarvega ELi programmiks, tagades seejuures, et ei vähendata käsilolevate projektide rahastamist; on lisaks veendunud, et EL peaks välja arendama terviklikuma kosmosealase olukorrateadlikkuse võimekuse, mis tähendaks paremat prognoosimisvõimet ning hõlmaks kosmose seiret koos kosmoses toimuvat tegevust ähvardada võivate ohtude analüüsi ja hindamisega; seepärast kutsub komisjoni üles kosmose jälgimisele ja seirele tuginedes välja töötama laiema kosmose olukorrast ülevaate saamise kontseptsiooni, mis hõlmaks ka kosmoseseadmete tahtlikku ohustamist, ning koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga võtma arvesse kosmoseilmastikku ja Maa-lähedasi objekte ning vajadust uurida kosmoseprügi kõrvaldamist ja selle tekke vältimist võimaldavaid tehnoloogilisi süsteeme; on veendunud, et kosmoses toimuva tegevuse terviklik kooskõlastamine tuleks saavutada ilma kosmose kasutamise vabadust piiramata; kutsub komisjoni üles uurima võimalust anda erasektorile oluline roll kosmose jälgimise ja seire süsteemi mittetundliku osa arendamisel ja hooldamisel, mille puhul võiks eeskujuks võtta Galileo kahepoolse juhtimisstruktuuri;

35.  toonitab vajadust arendada poliitikat ja teadussuutlikkust, et välja pakkuda tulevikurakendusi ning arendada välja konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, mille äriedu põhineks heas seisundis majanduskeskkonnal; märgib, et eraettevõtted etendavad kosmoseturul üha olulisemat rolli; juhib tähelepanu vajadusele kaasata VKEsid kosmosetehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tootmistegevusse, eriti sellisesse, mis on asjakohane julgeoleku tagamisel, ning kasule, mis sellest saadakse; on jätkuvalt ettevaatlik riskide puhul, mis on seotud reguleerimata eraalgatustega, millel on julgeoleku- ja kaitsealane mõju; rõhutab, et riski ja kasulikkuse vahekord võib olla igas kosmosetegevuse segmendis erinev, mistõttu tuleb seda hinnata igal üksikjuhul eraldi, eelkõige nimetatud sektori eripära tõttu suveräänsuse ja strateegilise sõltumatuse osas; kutsub komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles nägema ette vajalikud vahendid selliste riskide ohjamiseks;

36.  rõhutab, et strateegilist tähtsust arvestades peaks kosmose valdkonnas kõige suuremaid investeeringuid tegema avalik sektor; on arvamusel, et kosmoseprogrammide ja kosmosetaristu arendamisega seotud suured kulud eeldavad, et ainuke võimalus tagada nimetatud projektide jätkusuutlikkus on avaliku sektori otsusekindel panus, millega suunatakse erasektori algatusi;

37.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kosmoseprogrammide tulevasel rahastamisel oleks soovitav kindlaks määrata, millal võiks kasutada avaliku ja erasektori partnerluse eri vorme;

38.  juhib tähelepanu vajadusele luua korrektsed reguleerivad ja poliitikaraamistikud, et anda tööstusele täiendav arenguimpulss ja stiimulid tehnoloogiliseks arendus- ja uurimistööks kosmosevõimekuse valdkonnas; nõuab, et eelnimetatud valdkondades oleks tagatud kosmosevaldkonnaga seotud uuringute vajalik rahastamine; märgib, et programm „Horisont 2020“ võib olulisel määral aidata vähendada ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiate vallas; tuletab sellega seoses meelde, et programmi „Horisont 2020“ kosmost käsitlev osa kuulub prioriteedi „Juhtpositsioon tööstuses“ ja eelkõige erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas“ raamesse; on seetõttu seisukohal, et programmi „Horisont 2020“ tuleks kasutada Euroopa kosmosetehnoloogilise baasi ja kosmosetööstuse võimekuse toetamiseks; kutsub komisjoni üles programmi „Horisont 2020“ vahehindamise käigus eraldama piisavalt vahendeid julgeoleku ja kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiatele;

39.  on veendunud, et EL võiks etendada olulist rolli Euroopa kosmosealase võimekuse ja teenuste muutmisel kasutuskindlamaks, vastupidavamaks ja paindlikumaks; on veendunud, et kiirreageerimisvõimekus kahjustatud või kulunud kosmoseseadmete väljavahetamiseks või taastamiseks kriisiolukorras tuleks tõhusalt välja töötada mitme riigi vaheliste partnerluste abil, sh Euroopa tasandil; avaldab tunnustust Euroopa Kosmoseagentuurile töö eest kosmosealase olukorrateadlikkuse programmi väljatöötamisel eesmärgiga tuvastada ja prognoosida kosmoseprügi või satelliitide kokkupõrkeid; toonitab pakilist vajadust vähendada üha lisanduvatest satelliitidest ja kosmoseprügist tulenevat kokkupõrgete ohtu; palub, et komisjon ja nõukogu jätkaksid selle võimekuse rahastamist pärast 2016. aastat; väljendab seetõttu heameelt Euroopa kosmoseseire ja -jälgimise (SST) süsteemi käsitleva komisjoni algatuse üle, millega tagatakse ELi sõltumatus kosmosevaldkonnas; tõstatab küsimuse, kas on loodud asjaomased juhtimisstruktuurid, et hallata avalikku reguleeritud teenust ning muud olulist kosmosetaristut relvastatud rünnaku või muu suure julgeolekukriisi korral;

40.  julgustab komisjoni ja Euroopa agentuure kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ühendama oma jõud, et töötada välja koolitusnõuete valge raamat seoses julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosealase suutlikkuse ja kosmosepõhiste teenuste kasutamisega; on seisukohal, et tuleks kasutada ELi ressursse katsekursuste läbiviimiseks nendes valdkondades, kus liikmesriigid ja pädevad Euroopa agentuurid on tuvastanud selleks pakilise vajaduse;

41.  on arvamusel, et täiendav rahaline ja poliitiline toetus ELi kanderakettide ning PRIDE (taaskasutatava orbiidile saadetava ja iseseisvalt tagasipöörduva näidiskosmosesõiduki) programmi väljatöötamiseks ja kasutamiseks on strateegilise tähtsusega, kuna näidiskosmosesõiduk on kulutõhusam ning võimaldab sõltumatu juurdepääsu kosmosele ning tagab kosmosekriisi juhtimise plaani;

42.  väljendab muret asjaolu pärast, et Copernicuse ja Galileo programmide kulud on esialgsetest eelarveeraldistest tunduvalt suuremad; väljendab toetust ELi kosmosealase suutlikkuse edasiarendamisele, nõudes samas rahaliste vahendite asjakohast haldamist;

43.  kutsub liikmesriike, kes ei ole veel avakosmoselepingut ratifitseerinud, seda tegema, arvestades lepingu olulisust korra tagamiseks kosmoses;

44.  väljendab heameelt Euroopa uute kanderakettide Ariane 6 ja VEGA väljatöötamise kavade ja protsessi üle ning leiab, et nende rakettide ehitamine on Euroopa kaitse- ja julgeolekuvaldkonna kosmoseprogrammide pikaajalise elujõulisuse ja sõltumatuse jaoks otsustava tähtsusega; väljendab kindlat seisukohta, et Euroopa kanderakettide juhtpositsiooni säilitamine peab olema Euroopa strateegiline eesmärk ajal, kui esile on kerkimas uued konkurendid, kes toetuvad tugevalt konkurentsivõimelistele rahastamismudelitele; on arvamusel, et selle eesmärgi saavutamine eeldab asjakohaseid muutusi struktuuride, õigusaktide ja rahastamise osas, et hõlbustada uuenduslike ja konkurentsivõimeliste projektide arendamist Euroopa tasandil; innustab muu hulgas innovatsiooni komponentide korduvkasutamise vallas, kuna see kujutab olulist edasiminekut nii tõhususe kui ka säästlikkuse osas; on veendunud, et ELil tuleks pöörata erilist tähelepanu mõjule, mida mõningad projektid avaldavad ELi sõltumatusele, nt koostöö Venemaaga sellistes tundlikes valdkondades nagu satelliitide väljasaatmine rakettidega Sojuz;

45.  märgib, et on strateegiliselt oluline omada sõltumatut juurdepääsu kosmosele ning et on vaja vastavaid ELi meetmeid, sh julgeoleku ja kaitse valdkonnas, sest see võimaldaks Euroopale kriisi korral pääsu kosmosesse; kutsub komisjoni koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega:

   kooskõlastama, jagama ja arendama kavandatud kosmoseprojekte ja Euroopa turge, nii et Euroopa tööstus saaks nõudlust prognoosida (mis ergutaks tööhõivet ja Euroopas paikneva tööstuse arengut) ning ka ise valdkonnaspetsiifilist nõudlust luua,
   toetama stardiseadmete taristuid ning
   edendama teadus- ja arendustegevust, muu hulgas avaliku ja erasektori partnerluse kaudu ning eeskätt läbimurdetehnoloogiate vallas;

peab neid jõupingutusi vajalikuks, et Euroopa suudaks ülemaailmsel stardiseadmete tehnoloogia turul konkureerida; on lisaks seisukohal, et EL peab endale tagama tugeva kosmosetehnoloogilise baasi ja vajaliku tööstussuutlikkuse, mis lubaks tal kavandada, arendada, käivitada, juhtida ja kasutada kosmosesüsteeme, alates tehnoloogilisest sõltumatusest ja küberjulgeolekust kuni pakkumist mõjutavate kaalutlusteni;

46.  on seisukohal, et liit peaks julgustama tehnoloogia ja oskusteabe tarneahelate kõiki osalejaid pöörama tähelepanu julgeoleku ja kaitse seisukohalt olulisele kosmosealasele suutlikkusele ja kahese kasutusega tehnoloogiatele ning peaks edendama uuenduslikke rakendusi ja uusi äriideid selles valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ning ettevõtluse arendamisele selles sektoris; märgib, et tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse alalhoidmiseks on vaja pidevaid finantsinvesteeringuid; on veendunud, et avalik sektor peab propageerima spetsialiseeritud inkubaatorite loomist ja uuenduslikele idufirmadele mõeldud asjakohaseid rahastamisvõimalusi, et kosmosealaste teadusuuringute kulukus ei takistaks uuenduslike projektide väljatöötamist; nõuab, et koostataks kava kahesuguse kasutusega kosmosetehnoloogia kasutamiseks kosmosesektoris, et edendada Euroopa kaitsetööstuse arengut ja suurendada konkurentsi;

47.  rõhutab vajadust toetada püüdlusi Euroopa koostöö tugevdamiseks selles valdkonnas, et teha lõpp ulatuslikule killustatusele, eelkõige institutsioonilise nõudluse poolel; on veendunud, et vaid kulutõhusam ja konsolideeritum Euroopa kosmosetööstus saab olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; rõhutab, et vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb Euroopa kosmosetööstuspoliitikat edasi arendada kooskõlastatult Euroopa Kosmoseagentuuriga;

48.  tuletab meelde, et Euroopa julgeoleku, kaitse ja stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks on oluline hoida ära tundliku kosmosetehnoloogia eksport riikidesse, kes ohustavad piirkondlikku ja ülemaailmset julgeolekut ning stabiilsust ning kellel on agressiivne välispoliitika ja kes toetavad otseselt või kaudselt terrorismi ning represseerivad oma kodanikke; nõuab, et kõrge esindaja, ELi liikmesriigid ja komisjon tagaksid, et tundliku kosmosetehnoloogia eksportimisel järgitakse täielikult ühise seisukoha 944 kaheksat kriteeriumit ning uue kahesuguse kasutusega kaupade määruse eeskirju;

49.  rõhutab vajadust ELi kosmosealast suutlikkust paremini koordineerida, arendades selleks vajalikke süsteemistruktuure ja menetlusi, et tagada proportsionaalsel tasemel turvalisus, sh andmeturve; palub komisjonil koostada juhtimismudel iga julgeoleku ja kaitsega seotud teenuseid osutava süsteemi jaoks ning seda edendada; on seisukohal, et lõppkasutajatele integreeritud teenuste pakkumiseks peaks ELi kosmosealast suutlikkust julgeoleku ja kaitse osas juhtima spetsiaalne tegevuse koordineerimiskeskus (programmi „Horisont 2020“ 2014.–2015. aasta tööprogrammis nimetatakse seda juhtimis- ja kontrollikeskuseks); on seisukohal, et kulutõhususe huvides tuleks see keskus võimaluse korral ühendada mõne olemasoleva ELi organiga (näiteks Euroopa GNSSi Agentuur, Euroopa Liidu Satelliidikeskus või Euroopa Kaitseagentuur), võttes arvesse võimekusi, mida need asutused juba praegu pakuvad;

50.  on arvamusel, et pikemas perspektiivis õigusliku raamistiku loomine, mis võimaldab püsivaid ELi tasandi investeeringuid julgeoleku- ja kaitsealasesse suutlikusse, võiks kindlustada ulatuslikuma ja süstemaatilisema Euroopa kaitsealase koostöö võtmetähtsusega suutlikkuse tagamiseks; võtab seepärast teadmiseks Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni järeldused; nõuab tungivalt, et nõukogu, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon töötaksid välja vajaliku raamistiku ELi tasandi rahastamiseks;

51.  märgib, et Euroopa kosmosetööstus on väga kontsentreeritud ja suure vertikaalse integratsiooniga: neli ettevõtet vastutavad rohkem kui 70 % töökohtade eest kogu Euroopa kosmosesektoris ning 90 % Euroopa kosmosesektori tootmistegevusest toimub kuues riigis; rõhutab, et ei tohiks tähelepanuta jätta nende riikide potentsiaali, kel on head tulemused kõrgtehnoloogiat hõlmavate patenditaotluste puhul, kuid kel puudub kosmosetegevuse traditsioon, ning nõuab poliitikameetmete koostamist, et ergutada nende riikide osalust Euroopa kosmosesektoris, kasutades sealhulgas programmi „Horisont 2020“ vahendeid;

52.  on samuti veendunud, et ELi järjepideva poliitikaraamistiku raames tuleks tugevdada teadus- ja arendustegevust kosmosetehnoloogia ja teenuste valdkonnas;

53.  on seisukohal, et ELi tasandi valge raamat julgeoleku ja kaitse kohta oleks sobilik vahend, mille abil struktureerida ELi tulevast osalemist kosmosealase suutlikkuse loomisel julgeoleku ja kaitse valdkonnas; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles algatama arutelu ELi ambitsioonide ulatuse kindlaksmääramiseks kosmosealase suutlikkuse ning julgeoleku ja kaitse kattuvates valdkondades; on seisukohal, et see võiks võimaldada ka sidusat arengut kõikides suutlikkuse valdkondades, mis puudutavad rahutagamist, konfliktide ennetamist ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamist, järgides ÜRO põhikirja põhimõtteid; kutsub komisjoni üles andma tulevases Euroopa kaitsealases tegevuskavas ülevaate oma kavadest seoses julgeoleku ja kaitse toetamiseks ette nähtud kosmosetegevusega; võtab samas teadmiseks kasu, mida annab julgeolekuga seotud rahvusvaheline koostöö ELi usaldusväärsete partneritega kosmosevaldkonnas;

54.  tuletab meelde, et kosmoseprügi on kosmosejulgeoleku jaoks kasvav probleem ning kutsub ELi üles toetama teadus- ja arendustegevust prügi aktiivse eemaldamise (ADR) tehnoloogiate väljatöötamisel; julgustab ELi investeerima rahvusvahelise lepingu koostamisse, milles sätestatakse kosmoseprügi õiguslik määratlus, kehtestatakse selle eemaldamise eeskirjad ning täpsustatakse vastutusega seotud küsimusi; rõhutab vajadust ulatuslikuma kosmose olukorrast ülevaate saamise ülemaailmse süsteemi järele ning nõuab, et kosmose olukorrast ülevaate saamise Euroopa süsteem ühendataks selliste partnerite nagu USA omaga, ning et võetaks rohkem usaldust suurendavaid meetmeid ja peetaks suuremat teabevahetust muude osapooltega;

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO peasekretärile, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretärile, ELi kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnaga tegelevatele agentuuridele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 122, 24.4.2014, lk 44.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.


Kosmoseturu edu
PDF 186kWORD 85k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul (2016/2731(RSP))
P8_TA(2016)0268B8-0739/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise artiklit 189,

–  võttes arvesse komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatist „ELi kosmosetööstuse poliitika“ (COM(2013)0108),

–  võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“ (COM(2011)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava“ (COM(2010)0308),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 512/2014 (millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/758 (mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist)(6),

–  võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2016. aasta asjakohaseid järeldusi ja ministrite Amsterdami deklaratsiooni ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimise valdkonnas tehtava koostöö kohta,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses(7),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi kosmosetööstuse poliitika ja kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis(10),

–  võttes arvesse 2016. aasta jaanuari uuringut „Space Market Uptake in Europe“(11), mis käsitleb Euroopas kosmoseandmete kasutuselevõttu turul,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi kosmosetegevus on väga oluline teaduse ja tehnika arengu, innovatsiooni, majanduskasvu, tööstuse konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade ja ettevõtete loomise ning uute võimaluste jaoks nii eelnevatel kui ka järgnevatel turgudel;

B.  arvestades, et satelliitnavigatsiooni-, Maa seire ja satelliitsideteenused võivad anda ülimalt olulise panuse liidu paljude poliitikasuundade rakendamisse; arvestades, et Euroopa kodanikud võivad saada märkimisväärset kasu satelliitnavigatsiooni- ja Maa seire teenustest;

C.  arvestades, et kosmosealaste juhtprogrammide rakendamine näitab ELi tasandil tehtava koostöö lisaväärtust; arvestades, et ELil puudub endiselt integreeritud ja sidus kosmosepoliitika;

D.  arvestades, et sõltumatu juurdepääs kosmosele on ELi jaoks strateegilise tähtsusega; arvestades, et ülimalt suure usaldusväärsuse ja täpsusega positsioneerimis- ja ajastusteave ning Maa seireandmed on Euroopa sõltumatuse tugevdamiseks põhjapaneva tähtsusega, ning arvestades, et Euroopa GNSSi ja Copernicuse programmides kasutatakse tehnoloogia rakendamise puhul ainulaadset innovatiivset lähenemisviisi; arvestades, et liit investeerib kuni 2020. aastani kestval ajavahemikul nende taristusse rohkem kui 11 miljardit eurot;

E.  arvestades, et Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), mis tugevdab GPS-signaali, on juba toimiv ning Galileo programmi raames alustatakse peagi selle esialgsete teenuste osutamist; arvestades, et Copernicuse programm on toimiv ning selle põhiteenused on juba kasutajatele kättesaadavad ja andmed on kogu maailmas vabalt juurdepääsetavad;

F.  arvestades, et kosmoseuuringute raames välja töötatud tehnoloogiatel on suur vastastikku täiendav ja ülekanduv mõju teistele poliitikavaldkondadele;

G.  arvestades, et olemasoleva taristu ühendamine Euroopas sellistes valdkondades nagu andmete säilitamine, andmevõrkude loomine ja kõrgjõudlusega andmetöötlus on vajalik suuremahuliste satelliitandmete töötlemise ja salvestamise võimsuse arendamiseks ning on seetõttu oluline tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa järgneva Maa seire tööstusharu võimaldamiseks;

H.  arvestades, et järgmisel kahel aastakümnel loob Euroopa GNSS eeldatavasti 60–90 miljardi euro väärtuses majanduslikku ja sotsiaalset kasu; arvestades, et 2030. aastaks saavutatav Maa seire järgneva teenusteturu potentsiaalne aastane käive on hinnanguliselt umbes 2,8 miljardit eurot, millest rohkem kui 90 % peaks tulenema Copernicuse programmist;

I.  arvestades, et kosmoseandmetel põhinevate järelrakenduste ja -teenuste kasutuselevõtt ei ole seni saavutanud oodatud taset; arvestades, et kosmoseandmete turu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleb nii avaliku kui ka erasektori nõudlust ergutada ning üle tuleb saada turu killustatusest ning mis tahes tehnilistest, seadusandlikest ja muudest tõketest, mis takistavad siseturu toimimist kosmosepõhiste toodete ja teenuste valdkonnas;

J.  arvestades, et komisjon andis oma 2016. aasta tööprogrammis teada kavatsusest esitada Euroopa kosmosestrateegia ning käivitas 2016. aasta aprillis avaliku konsultatsiooni; arvestades, et käesoleva resolutsiooniga pakutakse mainitud strateegiale sisendmaterjali;

Kosmosestrateegia ja kosmoseandmete kasutuselevõtt turul

1.  ergutab komisjoni esitama kõikehõlmava, ulatuslike eesmärkidega ja tulevikku suunatud strateegia, mis tagab lühiajalises, keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis Euroopa juhtpositsiooni kosmosetehnoloogia ja -teenuste valdkonnas ülemaailmsetel turgudel, Euroopa sõltumatu juurdepääsu kosmosele ning võrdsed võimalused Euroopa kosmosetööstusele;

2.  on veendunud, et strateegia üks põhielement peaks olema kosmoseandmete, -teenuste ja -rakenduste kasutuselevõtt turul, et suurendada võimalikult palju ELi kosmoseprogrammidest tulenevat sotsiaal-majanduslikku kasu;

3.  palub komisjonil esitada tulevase strateegia osana ettepaneku selge Euroopa kosmosetööstuse poliitika vastuvõtmiseks;

4.  rõhutab asjaolu, et ELi kosmoseprogrammide edasine areng peaks olema kasutajakeskne ning lähtuma avaliku, era- ja teadussektori kasutajate vajadustest;

5.  võtab teadmiseks ELi kosmosepoliitika rakendamisse kaasatud sidusrühmade laia ringi, kuhu kuuluvad eelkõige komisjon, Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Copernicuse programmi teenuseosutajad (Eumetsat, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Frontex, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, Teadusuuringute Ühiskeskus, Mercator Ocean), liikmesriigid ja tööstus; ergutab neid tõhustama veelgi oma koostööd, eelkõige ELi ja ESA vahelist koostööd; kutsub komisjoni üles etendama suuremat rolli Euroopa tööstuse suutlikkuse arendamisel, et parandada andmetele juurdepääsu, kasutuselevõttu turul ja konkurentsivõimet ülemaailmsel turul;

6.  rõhutab vajadust lihtsustada ELi kosmosetegevuse institutsioonilist maastikku, et hõlbustada nii avaliku kui ka erasektori kasutajate poolset kasutuselevõttu; palub komisjonil käsitleda seda vajadust oma strateegias ja esitada eri tegutsejate rollide selged määratlused;

7.  rõhutab piirkondliku mõõtme tähtsust; toetab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ulatuslikumat kaasatust edukasse ELi kosmosepoliitikasse; jääb kindlaks seisukohale, et kohalikke algatusi tuleb koordineerida riigi tasandil, et vältida dubleerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel;

Tehnilised takistused

8.  tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud mõlemas kosmosevaldkonna juhtprogrammis, Galileos ja Copernicuses; on arvamusel, et neid tuleks käsitada täiendavate programmidena ja et tuleks ergutada suuremat koostoimet; nõuab tungivalt, et komisjon hoiaks ajakavast kinni ning tagaks mõlema juhtprogrammi pakutavate kosmose- ja maapealsete taristu ja teenuste kiire ja täieliku toimimise; on arvamusel, et erasektori usalduse säilitamiseks on tähtis vältida edasisi viivitusi; kordab, et Euroopa GNSS koos EGNOSe laiendamisega Euroopa kagu- ja idaossa, Aafrikasse ja Lähis-Idasse pakub ülemaailmseid turuvõimalusi;

9.  toetab integreeritud rakenduste väljatöötamist, mis kasutavad nii EGNOSt/Galileod kui ka Copernicust;

10.  on arvamusel, et Copernicuse andmete levitamine on liiga killustatud ning on vaja ELi lähenemisviisi, et Euroopa tööstus sellest kasu saaks; toonitab asjaolu, et parem juurdepääs Copernicuse Maa seireandmetele on tugeva järgneva tööstussektori arengu eeltingimus; rõhutab eriti vajadust kiirema juurdepääsu järele mahukatele Maa seireandmete kogumitele, näiteks aegridadele;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Copernicuse andmete kättesaadavuse sõltumatute IKT-platvormide jaoks, mis võimaldaks suurandmete säilitamist, haldamist, töötlemist ja hõlpsat juurdepääsetavust ning lihtsustaks võimalikult paljudest allikatest pärit andmekogumite integreerimist ja pakkumist kasutajale; on arvamusel, et sellised platvormid peaksid tegema järgmist:

   koondama nõudlust, aidates üle saada praegusest killustatusest, ja looma Maa seireandmete siseturu, vajamata reguleerivaid meetmeid;
   tagama kasutajatele avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu;
   võimaldama tööstusel osutada platvormide kaudu mis tahes sobivaid teenuseid;
   täiendama liikmesriikide, ESA, tööstuse ja avatud teaduspilve jõupingutusi;

12.  soovitab samuti, et komisjon teeks tihedat koostööd liikmesriikide ja ESAga nõuetekohaselt integreeritud taristusüsteemi loomisel, millel oleks sobilikul tasemel andmekaitse;

13.  toonitab asjaolu, et ilma Galileo kiipseadmete ja vastuvõtjateta oleks Galileo kasutuselevõtt turul tõsiselt takistatud; tunneb seepärast heameelt Euroopa GNSSi eelarves Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) hallatavale rahastamisprogrammile „Fundamental Elements“ määratud summa üle, mille eesmärk on toetada nende arengut; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks vahehindamises, kas seda summat tuleks suurendada;

14.  palub, et GSA jätkaks tööd kiipseadme ja vastuvõtja tootjatega, et mõista nende vajadusi ja pakkuda neile vajalikku tehnilist teavet ja spetsifikatsioone tagamaks, et võimalikult paljud kasutajaseadmed ühilduksid Galileoga; on arvamusel, et tööstuse vajadused tuleks lõimida programmi arenguprotsessiga, et süsteem vastaks jätkuvalt turuvajadustele; palub komisjonil tagada, et tööstus lisaks Galileo mitmesüsteemilistesse vastuvõtjatesse ühe viitesüsteemina;

15.  tuletab meelde, et Galileol hakkavad olema diferentseerumist soodustavad tegurid, st teatavad eelised, mida muud GNSSi süsteemid ei paku, näiteks avatud autentimisteenus ning kaubandusliku teenuse väga suur täpsus ja usaldusväärsus; toonitab, kui oluline on, et need diferentseerumist soodustavad tegurid saaksid kättesaadavaks võimalikult kiiresti, et tagada Galileo tulevik viitesüsteemina ja Galileo konkurentsieeliste edendamine;

16.  toonitab, kui tähtis on tagada vajalike tehniliste standardite olemasolu, et võimaldada kosmoseandmete ja -teenuste kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon moodustaks liikmesriikide ekspertidega temaatilised töörühmad, et niisugused standardid kehtestada;

Turutõkked

17.  on arvamusel, et avaliku sektori tegevus, k.a Euroopa ametite tegevus peaks olema prognoositav, et stimuleerida erasektori investeeringuid; arvab põhimõtteliselt, et tulevasi kosmoseteenuseid peaksid põhiliselt osutama kaubandusettevõtted, kellelt neid tuleks ka hankida, välja arvatud juhul, kui on hea põhjus seda mitte teha, näiteks käegakatsutavate julgeolekuriskide puhul; teeb ettepaneku kasutada Copernicuse ja Galileo määruste vahehindamist, et tagada erasektori suurem kaasatus teenuste hankimisse;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon määraks seoses Copernicuse andmetega võimalikult kiiresti kindlaks põhiliste avalike teenuste rolli (milliseid tooteid nad pakuvad avatud ja vaba juurdepääsu poliitika raames, millise menetluse korras võib lisada uusi tooteid) ja selle, mis tuleks jätta järgneva sektori ülesandeks; palub komisjonil hinnata vajadusi väga kõrge resolutsiooniga Maa seireandmete järele ELi sisetoimimise eesmärgil; on arvamusel, et selliseid andmeid tuleks hankida Euroopa kaubanduslikelt pakkujatelt, et asetada Euroopa tööstus kindlale positsioonile, mis võimaldaks müüki ülemaailmsetel kaubandusturgudel; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks samuti meetmeid hõlbustamaks kosmosepõhiste teenuste hankimist avaliku sektori ametiasutuste poolt, sealhulgas ergutades kommertskasutusele eelnevaid hankeid, et eelkõige toetada innovaatilisi VKEsid;

19.  nõuab suuremaid jõupingutusi, et tõsta teadlikkust Euroopa kosmoseprogrammide võimalustest avaliku ja erasektori ning lõpptarbijate seas ning ergutada kosmoseandmete kasutamist avalikus sektoris ja äriringkondades; on arvamusel, et kasutajatele suunatud, probleeme lahendav lähenemisviis, mille puhul poliitilistele vajadustele vastavad asjakohased toimivad satelliidipõhised teenused, võib olla tulemuslik; soovitab komisjonil ergutada parimate tavade vahetamist, tuues eeskujuks näiteks Ühendkuningriigi programmi „Space for Smarter Government“; on arvamusel, et komisjon võib etendada tähtsat rolli avaliku sektori vajaduste koondamisel ja kasutajate nõudluse loomisele kaasa aitamisel;

20.  hindab komisjoni, GSA, ESA, Copernicuse programmi teenuseosutajate, riikide kosmoseagentuuride ja muude huvirühmade pakutavaid mitmesuguseid teadlikkust suurendavaid meetmeid; toob parima tava edukate näidetena esile Euroopa kosmosepoliitika aastakonverentse, Euroopa kosmoselahenduste konverentse, kosmosepäevi, Euroopa kosmosenäitust, Galileo joonistusvõistlust, Euroopa satelliitnavigatsiooni võistlust ja konkurssi „Copernicus Masters“;

21.  on arvamusel, et Copernicuse programmi edendamiseks ja turustamiseks tuleks teha rohkem jõupingutusi;

22.  ergutab GSAd jätkama jõupingutusi Galileo ja EGNOSe edendamise ja turustamise vallas ning pakkuma teavet kasutajate vajaduste ning satelliitnavigatsiooni turu arengusuundumuste kohta;

23.  on arvamusel, et komisjon peaks kaasama Copernicuse ja Galileo kosmoseandmete eeliste alase teadlikkuse suurendamisse liikmesriikides asuvate Europe Directi piirkondlike keskuste võrgustiku ning samuti toetama avaliku sektori ametiasutusi nende vajaduste kindlaks tegemisel;

Kosmos ELi poliitikavaldkondades

24.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et Euroopa kosmoseprogrammide taristut ja nende teenuseid kasutatakse seotud poliitikavaldkondades ja programmides; on arvamusel, et komisjon peaks tugevdama sidet ELi kosmoseressursside ja tegevuse vahel sellistes poliitikavaldkondades nagu siseturg, tööstusbaas, töökohad, kasv, investeerimine, energia, kliima, keskkond, tervis, põllumajandus, metsandus, kalandus, transport, turism, digitaalne ühtne turg, regionaalpoliitika ja kohalik plaanimine; leiab, et selliste teemadega tegelemises nagu ränne, piirihaldus ja säästev areng peitub tohutu potentsiaal;

25.  nõuab seepärast, et komisjon viiks läbi nn kosmosekontrolli kõigi olemasolevate ja uute poliitikaalgatuste puhul, et tagada ELi kosmoseressursside parim kasutus; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kehtivad ELi õigusaktid ning hindaks, kas on vaja midagi muuta, et stimuleerida satelliitandmete ja -teenuste (GNSS, Maa seire, telekommunikatsioon) kasutamist, pakkuda sotsiaal-majanduslikke ja muid eeliseid ning viia kõigi uute õigusaktide puhul läbi nn kosmosekontroll;

26.  ärgitab komisjoni uurima võimalusi Euroopa GNSSi ja Copernicuse kasutuselevõtuks liidu naabrus- ja arengupoliitikas ning koostööläbirääkimistel, mida peetakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

27.  toonitab, et Euroopa GNSSi andmed on kriitilise tähtsusega suurema ohutuse ning intelligentsete transpordi ja liikluse juhtimissüsteemide tõhusa kasutamise seisukohast; osutab eCalli ja digitaalsete sõidumeerikute määrustele, mis aitavad edendada Galileo ja EGNOSe kasutuselevõttu; ergutab komisjoni tegelema muude asjakohaste kohaldamisaladega, millest oleks kasu ELi kodanike ohutuse ja turvalisuse seisukohast, näiteks hädaabikõne/-sõnumi asukoha kindlakstegemine; palub komisjonil võtta sellega seoses seadusandlikke meetmeid, et tagada GNSSi kiipseadmete ühilduvus Galileo/EGNOSega, eelkõige tsiviillennunduse ja elutähtsate taristute valdkonnas;

28.  toonitab asjaolu, et kosmoseandmetel ja -teenustel võib olla oluline osa Euroopa asumisel juhtpositsioonile sellistes suurtes tehnoloogilistes trendides nagu asjade internet, arukad linnad, suurandmed ning ühendatud / isesõitvad sõidukid; tunneb sellega seoses heameelt Amsterdami deklaratsiooni üle, milles toonitatakse Galileo ja EGNOSe rolli;

Rahastamisvõimalused ja juurdepääs oskusteabele

29.  toonitab, et tuleb tugevdada rahastamist järelrakenduste ja -teenuste väljatöötamiseks ning järgneva turu jaoks üldiselt; palub, et komisjon uuriks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal seda, kas oleks soovitav eraldada selleks otstarbeks suurem osa ELi kosmose-eelarvest;

30.  toonitab, et kosmose järelsektori toetamiseks on ELi kasutada ulatuslikud rahastamisvõimalused (programm „Horisont 2020“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, COSME, EFSI jne); nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks neid vahendeid koordineeritult ja keskendatult ning sealhulgas nõuande- ja teavitusteenuseid hõlbustavalt; ergutab komisjoni samuti võtma kasutusele innovaatilisi ja paindlikke rahastamismehhanisme ning tegelema riskikapitali vähese kättesaadavuse probleemiga; toonitab vajadust pöörata erilist tähelepanu lihtsustatud rahastamisvõimalustele Euroopa idufirmade, mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks eelkõige eesmärgiga abistada neid edu saavutamisel turustamise varajastel etappidel;

31.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks kosmoseettevõtete ja sh VKEde rahvusvahelistumist, parandades rahastamisvõimalusi, pakkudes piisavat toetust Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimeks ning võttes ka sihipäraseid ELi meetmeid, mis võimaldavad Euroopa sõltumatut pääsu kosmosesse;

32.  soovitab tihedamalt siduda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse arendamise programmide toetamise; on eelkõige arvamusel, et programmi „Horisont 2020“ innovatsioonipotentsiaali tuleks kosmosesektoris paremini ära kasutada; nõuab programmi „Horisont 2020“ kosmosega seotud teadusuuringute tulemuste puhul asjakohast strateegiat nende levitamiseks äriringkondades ning arvab, et see on vajalik tihedama koostöö edendamiseks ülikoolide ja eraettevõtete vahel, et töötada välja rakendusi ja teenuseid;

33.  on veendunud, et kosmosetööstuse klastrid, inkubaatorid ja sarnased algatused aitavad toetada lahenduste turule viimist, stimuleerida innovatsiooni ning edendada kosmose- ja IKT- ning muude majandussektorite koostoimet; tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida teevad selles valdkonnas teatavad liikmesriigid ning ka ESA ettevõtlusinkubaatorid; arvab, et komisjon peaks lähtuma neist jõupingutustest ja töötama välja sidusa ELi strateegia, et toetada kosmosealast ettevõtlust ning töötada välja vahendid selle sidumiseks majandusega laiemalt; palub, et komisjon aitaks korrigeerida niisuguse tegevuse geograafilist tasakaalustamatust, mille puhul jäävad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid maha; toonitab vajadust tugevdada koostööd ning vahetada teavet ja parimaid tavasid ning jagada taristute võimalusi;

34.  on arvamusel, et EL ja liikmesriigid peaksid koostöös erasektoriga suurendama jõupingutusi, et stimuleerida oskusi ja ettevõtlust ning meelitada kosmosesektorisse tehniliste kõrgkoolide üliõpilasi, noori teadlasi ja ettevõtjaid; on arvamusel, et see aitab säilitada juhtivat kosmoseteaduse alast suutlikkust ning ennetada väga haritud ja asjatundlike ekspertide lahkumist mujale maailma;

o
o   o

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 150, 20.5.2014, lk 72.
(2)ELT L 122, 24.4.2014, lk 44.
(3)ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.
(4)ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.
(5)ELT L 123, 19.5.2015, lk 77.
(6)ELT L 60, 28.2.2014, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0267.
(8)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0534.
(9) ELT C 227 E, 6.8.2013, lk 16.
(10) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 1.
(11)Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tellimusel koostatud uuring „Space Market Uptake in Europe“, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A, 2016, ISBN 978-92-823-8537-1.


Olukord Venezuelas
PDF 241kWORD 75k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon olukorra kohta Venezuelas (2016/2699(RSP))
P8_TA(2016)0269RC-B8-0700/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma paljusid varasemaid ja hiljutisi resolutsioone olukorra kohta Venezuelas, eriti 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(1), 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas(2) ja 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(3),

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Venezuela on ühinenud,

–  võttes arvesse 11. septembril 2001. aastal vastu võetud Ameerika riikide demokraatiahartat,

–  võttes arvesse Venezuela põhiseadust, eriti selle artikleid 72 ja 233,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 20. oktoobri 2014. aasta avaldust meeleavaldajate ja poliitikute kinnipidamise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 7. detsembri 2015. aasta avaldusi Venezuela valimiste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 5. jaanuaril 2016. aastal Venezuela rahvusassamblee uue koosseisu ametisseasumise puhul tehtud avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti pressiesindaja Ravina Shamdasani 12. aprilli 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. mai 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 16. mai 2016. aasta kirja Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile Luis Almagrole Venezuela kohta(4),

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni alalise nõukogu 18. mai 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Lõuna-Ameerika Riikide Liidu (UNASUR) peasekretäri 23. mai(5) ja 28. mai(6) 2016. aasta ametlikke teateid ettevalmistavate kohtumiste kohta, et alustada rahvuslikku dialoogi Venezuela valitsuse ja opositsioonikoalitsiooni MUD esindajate vahel,

–  võttes arvesse 26.–27. mail 2016 Ise-Shimas toimunud G7 tippkohtumisel esitatud juhtide deklaratsiooni(7),

–  võttes arvesse USA riigisekretäri John Kerry 27. mai 2016. aasta avaldust seoses tema kõnega endisele Hispaania peaministrile Jose Luis Rodriguez Zapaterole(8),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Venezuela opositsioonikoalitsioon (MUD) sai ühekojalises rahvusassamblees 167 kohast 112, mis tähendab kahekolmandikulist enamust PSUV 55 koha vastu; arvestades, et ülemkohus keelas seejärel neljal äsja valitud rahvusassamblee liikmel (neist kolm MUD liiget) ametisse asuda, mis jättis opositsiooni kahekolmandikulisest enamusest ilma;

B.  arvestades, et selle viie kuu jooksul, mil uus rahvusassamblee on olnud seadusandluses tegev ja demokraatlikul opositsioonil on olnud seal enamus, on ülemkohus teinud täitevvõimu kasuks 13 poliitiliselt motiveeritud otsust, mis kõik ohustavad õigusriigi eelduseks olevat võimude tasakaalu;

C.  arvestades, et sellised otsused nagu erakorralise olukorra ja majandusliku hädaolukorra dekreedi avaldamine ja kinnitamine, rahvusassambleelt poliitika järelevalve volituste võtmine, ülemkohtu kohtunike nimetamise tühistamise õiguse kui põhiseadusega rahvusassambleele antud õiguse mittetunnustamine, Venezuela keskpanga reformimise seaduse kuulutamine põhiseadusega vastuolus olevaks ning rahvusassamblee sisearutelude eeskirjade sätete peatamine tehti muu hulgas rahvusassamblee seadusandlike volituste vastaselt ja austamata õigusriigi põhimõtet järgiva riigi jaoks väga olulist võimude tasakaalu;

D.  arvestades, et ligikaudu 2000 inimest on poliitilistel põhjustel vanglas, koduarestis või katseajal, teiste seas sellised poliitilised liidrid nagu Leopoldo López, Antonio Ledezma ja Daniel Ceballos; arvestades, et 30. märtsil 2016 võttis Venezuela rahvusassamblee vastu seaduse, millega antakse eespool nimetatud vangidele armu ning mis sillutab teed dialoogi pidamiseks rahvusliku leppimise eesmärgil; arvestades, et seadus on kooskõlas Venezuela põhiseaduse artikliga 29, hoolimata sellest, et ülemkohus kuulutas selle põhiseadusega vastuolus olevaks; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra’ad Al Hussein teatas avalikult, et armuandmise ja rahvusliku leppimise seadus on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning väljendas pettumust selle tagasilükkamise üle;

E.  arvestades, et Venezuelas ei austata nõuetekohaselt õigusriigi põhimõtet ja võimude lahususe põhimõtet; arvestades, et praegused faktid osutavad valitsuse mõjule ja kontrollile kohtuvõimu ja riikliku valimisnõukogu üle ning et sellel on kahjulik mõju seadusandja ja opositsiooni volitustele, mis on iga demokraatliku süsteemi alussambaks, ja see on selges vastuolus demokraatlikele õigusriikidele omase võimude sõltumatuse ja lahususe põhimõttega;

F.  arvestades, et demokraatlik opositsioon on alustanud põhiseaduslikku protsessi, mis võimaldab riigiametnikke pärast 50 % ametiaja täitumist vastava rahvahääletuse abil ametist vabastada; arvestades, et riiklik valimisnõukogu on saanud MUD-lt selle protsessi toetuseks 1,8 miljoni Venezuela kodaniku allkirjad, mida on palju enam kui 198 000, mida oli algselt vaja selleks, et protsess oleks seaduslik ja põhiseaduse alusel tunnustatud;

G.  arvestades, et Venezuela seisab silmitsi toidu ja ravimite nappusest tingitud raske humanitaarkriisiga; arvestades, et rahvusassamblee kuulutas seoses ravimite, meditsiiniseadmete ja -varustuse üldise nappusega välja tervishoiu- ja toidualase humanitaarkriisi ning palus Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO) humanitaarabi ja tehnilist külastust eespool kirjeldatud tingimuste kontrollimiseks;

H.  arvestades, et kuigi ametlikud andmed puuduvad, on vaesuse määr Venezuelas ENCOVI (Encuesta de Condiciones de Vida) andmetel kahekordistunud (2013. aastal 30 % ja 2016. aastal 60 %); arvestades, et 75 % WHO poolt oluliseks peetavatest ravimitest ei ole Venezuelas kättesaadavad;

I.  arvestades, et valitsus takistab humanitaarabi pääsu riiki ning boikoteerib mitmeid rahvusvahelisi algatusi kodanikuühiskonna abistamiseks, nagu on juhtunud Caritase ja muude vabaühenduste puhul;

J.  arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul väheneb Venezuela majandus 2016. aastal 8 %, olles 2015. aastal vähenenud 5,7 %; arvestades, et kuigi alampalka on 30 % tõstetud, ei võimalda 180,9 %-line inflatsioonimäär Venezuela elanikel endale esmatarbekaupu lubada; arvestades, et IMF prognoosib, et inflatsioonimäär on 2016. aasta lõpuks 700 % ja 2017. aastal 2200 %;

K.  arvestades, et põhitaristu visiooni puudumine ja ebatõhus valitsemine on viinud suure majandus- ja sotsiaalkriisini, mis ilmneb pikaajalise ressursside, toormaterjalide, sisendite, põhitoiduainete ja oluliste ravimite nappuses ning tootmistegevuse puudumises, ning arvestades, et riik on suurte ühiskondlike rahutuste ja ettearvamatute tagajärgedega humanitaarkriisi lävel;

L.  arvestades, et Venezuela väga suur kuritegevuse määr ja täielik karistamatus on muutnud selle riigi üheks kõige ohtlikumaks kogu maailmas ning Caracases on maailma kõrgeim vägivallakuritegude määr – 119,87 mõrva 100 000 inimese kohta;

M.  arvestades, et võitlus ebaseaduslike kaevanduste üle kontrolli saavutamiseks on Guyana ja Brasiilia piiri ääres asuvas maavaraderikkas piirkonnas tavaline; arvestades, et 4. märtsil 2016 toimus Bolívari Vabariigis Tumeremos veresaun, milles algul kadus ja seejärel mõrvati 28 kaevurit; arvestades, et ametivõimud ei ole veel andnud rahuldavat vastust, ning arvestades, et ajakirjanik Lucía Suárez, kes hiljuti seda juhtumit uuris, lasti 28. aprillil 2016 oma kodus Tumeremos maha;

N.  arvestades, et G7 riigid tegid 27. mail 2016. aastal avalduse, milles nõudsid, et Venezuela looks tingimused dialoogiks valitsuse ja kodanike vahel, et leida lahendus üha raskemale majanduslikule ja poliitilisele kriisile, ning arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsiooni alaline nõukogu tegi 1. juunil 2016 avalduse olukorra kohta Venezuelas;

O.  arvestades, et UNASURi raames on viimastel päevadel Dominikaani Vabariigis korraldatud ettevalmistavaid kohtumisi, mida juhtisid Hispaania endine peaminister José Luis Rodríguez Zapatero, Dominikaani Vabariigi endine president Leonel Fernández ja Panama endine president Martín Torrijos, et algatada rahvuslik dialoog Venezuela Bolívari Vabariigi valitsuse ja opositsioonierakondade (mida esindab MUD) esindajate vahel;

P.  arvestades, et kriisile saab lahenduse leida ainult valitsuse, demokraatliku opositsiooni ja ühiskonna kõiki tasandeid hõlmava dialoogi abil;

1.  väljendab sügavat muret Venezuela tõsiselt halveneva demokraatia, inimõiguste ja sotsiaal-majandusliku olukorra pärast ning üha suurema poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuse pärast;

2.  väljendab samuti muret praeguse institutsioonilise ummikseisu ning selle pärast, et valitsus kasutab oma võimu, et kontrollida ülemkohut ja riiklikku valimisnõukogu eesmärgiga takistada rahvusassamblee poolt vastu võetud seaduste ja algatuste kohaldamist; palub Venezuela valitsusel austada õigusriigi põhimõtet ja võimude lahususe põhimõtet; tuletab meelde, et võrdselt seaduslike võimude lahusus ja üksteise asjadesse mittesekkumine on demokraatlike õigusriikide juhtpõhimõte;

3.  palub Venezuela valitsusel olla konstruktiivne, et leida Venezuela praegusele väga raskele olukorrale dialoogil põhinev põhiseaduslik, rahumeelne ja demokraatlik lahendus;

4.  peab tervitatavaks UNASURi kutsel algatatud vahendamispüüdlusi, et alustada valitsuse ja MUD esindatava enamust omava opositsiooni vahel rahvuslikku dialoogi;

5.  võtab teadmiseks G7 juhtide deklaratsiooni Venezuela kohta; palub juunis kohtuval Euroopa Ülemkogul esitada poliitiline avaldus Venezuela olukorra kohta ja toetada hiljuti algatatud vahenduspüüdlusi, et Venezuela jaoks lepitaks kokku demokraatlikud ja poliitilised lahendused;

6.  nõuab, et Venezuela valitsus vabastaks viivitamata kõik poliitvangid; tuletab meelde, et poliitvangide vabastamine on opositsiooni seatud läbirääkimiste alustamise eeltingimus, ning palub mõlemal poolel leppida kokku kompromisslahenduses, mille eesmärk on toetada praeguseid vahenduspüüdlusi; nõuab, et EL ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nõuaksid poliitvangide ja meelevaldselt kinni peetud isikute vabastamist vastavalt mitmete ÜRO organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõudmisele ning armuandmise ja rahvusliku leppimise seadusele;

7.  nõuab, et ametivõimud austaksid põhiseaduslikku õigust pidada rahumeelseid meeleavaldusi ja tagaksid selle õiguse; palub ka opositsioonijuhtidel kasutada oma volitusi vastutustundlikult; palub, et Venezuela ametivõimud tagaksid julgeoleku ja õiguste vaba kasutamise kõigile kodanikele, eelkõige inimõiguste kaitsjatele, ajakirjanikele, poliitilistele aktivistidele ja sõltumatute vabaühenduste liikmetele;

8.  palub president Nicolas Madurol ja tema valitsusel viia koostöös rahvusassambleega ellu pakilised majandusreformid, et leida konstruktiivne lahendus majandus- ja energiakriisile ning eelkõige toiduainete ja ravimite nappusele;

9.  väljendab tõsist muret järjest suureneva sotsiaalse pinge pärast, mida põhjustab esmatarbekaupade, nt toidu ja ravimite nappus; palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks ettepaneku Venezuela abikava kohta ning nõuaks Venezuela ametivõimudelt, et nad lubaksid riiki humanitaarabi ning rahvusvahelised organisatsioonid, kes soovivad aidata kõige enam kannatanud ühiskonnagruppe, et rahuldada elanikkonna kõige pakilisemad ja põhilised vajadused;

10.  nõuab, et Venezuela valitsus ja avaliku sektori asutused austaksid põhiseadust, sealhulgas seaduslikke ja tunnustatud mehhanisme ja menetlusi Venezuela põhiseaduses sätestatud protsessi käivitamiseks, millega saaks presidendi enne 2016. aasta lõppu ametist tagandada;

11.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks Ladina-Ameerika riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd selleks, et Venezuelas rakendataks dialoogi, rahvusliku leppimise ja vahendamise mehhanisme, millega toetataks Venezuela praeguse kriisi rahumeelset, demokraatlikku ja põhiseaduslikku lahendust;

12.  leiab, et kõige tähtsam on vähendada vägivalda ja ebakindlust suurendavat ning toitvat karistamatuse kõrget taset riigis ning tagada austus kehtiva õigussüsteemi vastu, mis eeldab õigluse tagamist inimröövide, mõrvade ja muude igapäevaselt toime pandavate kuritegude ohvritele ja nende peredele;

13.  palub Venezuela ametiasutustel uurida Tumeremo veresauna (milles mõrvati 28 kaevurit), et tuua kohtu ette selle teo toimepanijad ja õhutajad, sh need, kes seisavad ajakirjaniku Lucía Suárezi hiljutise mõrva taga, mis pandi toime samas kohas ja mille suhtes kahtlustatakse seotust eelnevalt mainitud mõrvadega;

14.  kordab oma nõudmist, et Venezuelasse saadetaks Euroopa Parlamendi delegatsioon ja alustataks võimalikult kiiresti dialoogi kõikide konfliktis osalevate sektoritega;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvusassambleele, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0176.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0106.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0080.
(4) https://www.hrw.org/news/2016/05/16/letter-human-rights-watch-secretary-general-almagro-about-venezuela
(5) http://www.unasursg.org/es/node/719
(6) http://www.unasursg.org/es/node/779
(7) http://www.mofa.go.jp/files/000160266.pdf
(8) http://www.state.gov/r/pa/prs/ps/2016/05/257789.htm


Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad - olukord pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust
PDF 174kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust (2016/2747(RSP))
P8_TA(2016)0270RC-B8-0733/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist(1),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava, millega määratakse kindlaks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate tuvastamise kriteeriumid seoses taimekaitsevahendite määruse ja biotsiidide määruse rakendamisega(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust kohtuasjas T-521/14: Rootsi vs. komisjon, milles Rootsit toetasid Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Taani, Soome, Prantsusmaa ja Madalmaad(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 265 ja 266,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 22. märtsi 2016. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile ((2016)1416502),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruannet sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide alase teaduse seisu kohta 2012. aastal(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 5 on sätestatud, et toimeaineid, mida saab kas kindlaks määratavate teaduslike kriteeriumide alusel või, kuni nende kriteeriumide vastuvõtmiseni, ajutiste kriteeriumide alusel pidada aineteks, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, ei kiideta heaks, välja arvatud juhul, kui on kohaldatav üks artikli 5 lõikes 2 osutatud eranditest;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon võtab hiljemalt 13. detsembril 2013. aastal vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

C.  arvestades, et komisjon ei ole ikka veel võtnud vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid, ja arvestades, et nendega on nüüd üle kahe ja poole aasta hiljaks jäädud;

D.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes nimetati sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid ülemaailmseks ohuks ning toodi muu hulgas välja paljude sisesekretsioonisüsteemi häirete sage ja üha suurenev esinemine inimestel ning märgiti, et täheldatud on ka sisesekretsiooniga seotud mõju looduslike liikide populatsioonide puhul; arvestades, et esile on kerkimas tõendid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega kokkupuutest tingitud kahjuliku mõju kohta reproduktiivsusele (viljatus, vähktõbi, malformatsioonid) ning on ka hulgaliselt tõendeid kõnealuste kemikaalide mõju kohta kilpnäärme talitusele, ajutegevusele, rasvumisele ja ainevahetusele ning insuliini ja glükoosi homöostaasile;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu Üldkohus sedastas 16. detsembril 2015. aastal kohtuasjas T-521/14 tehtud otsuses, et komisjon on rikkunud ELi õigust, kuna ta ei võtnud vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

F.  arvestades, et kohus kinnitas oma otsuses, et komisjonil oli selge, täpne ja tingimusteta kohustus võtta eespool mainitud teaduslike kriteeriumide kehtestamiseks vastu delegeeritud õigusaktid hiljemalt 13. detsembril 2013. aastal;

G.  arvestades, et 28. märtsil 2013. aastal võttis komisjoni moodustatud ja Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt koordineeritud endokriinseid häireid käsitlev ekspertide nõuanderühm vastu aruande sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kindlakstegemise ja iseloomustamisega seotud kesksete teadusküsimuste kohta; arvestades, et selleks ajaks oli pärast talituste kolm aastat kestnud tööd teaduslikke kriteeriume käsitlev täisväärtuslik ettepanek juba valmis;

H.  arvestades, et kohus märkis lisaks, et üheski määruse (EL) nr 528/2012 sättes ei nõutud teaduslike ohupõhiste kriteeriumide mõju hindamist ning isegi juhul, kui komisjon pidas niisugust mõjuhindamist vajalikuks, ei vabasta see teda määruses kehtestatud tähtajast kinnipidamisest (otsuse punkt 74);

I.  arvestades, et kohus otsustas ühtlasi, et teaduslikke kriteeriume saab määrata kindlaks üksnes objektiivsel viisil sisesekretsioonisüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal ja sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest (otsuse punkt 71); arvestades, et kohus tegi seega selgeks, et teadusküsimuse üle otsustamisel ei ole sotsiaal-majandusliku mõju hindamine asjakohane;

J.  arvestades, et kohus otsustas samuti, et komisjon ei või talle seadusandja poolt delegeeritud volituste kohaldamisel seada kahtluse alla seadusandja kehtestatud õiguslikku tasakaalu siseturu toimimise parandamise ning inimeste ja loomade tervise ja keskkonnakaitse vahel (otsuse punkt 72); arvestades, et kohus on seega selgitanud, et komisjonil on sobimatu hinnata delegeeritud õigusaktiga seotud mõjuhindamise osana valdkondliku õigusakti regulatiivseid muudatusi;

K.  arvestades, et kohus leidis, et määruses (EL) nr 528/2012 kehtestatud ajutisi kriteeriume ei saa pidada piisavalt kõrgetasemelist kaitset tagavateks kriteeriumideks (otsuse punkt 77);

L.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 kohaselt nõutakse institutsioonilt, kelle toimingu tegematajätmine on tunnistatud aluslepingutega vastuolus olevaks, Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 2016. aasta veebruari täiskogu istungil tegi tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis teatavaks, et komisjon jätkab siiski mõjuhinnangu teostamist, kuna see on „kriteeriumide suhtes edasiste otsuste tegemisel kasulik ja isegi esmatähtis vahend“;

N.  arvestades, et komisjon on kohustatud koostama mõjuhinnanguid seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste puhul, millel on eeldatavasti märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju, et selgitada välja alternatiivsed lahendused, mis tähendab, et mõjuhinnangud on väärtuslikud vahendid, mis aitavad reguleerivatel asutustel hinnata poliitikavalikuid, kuid mitte teadusküsimustes otsuseid teha;

O.  arvestades, et komisjoni president Jean-Claude Juncker kinnitas oma 22. märtsi 2016. aasta kirjas Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile, et komisjon kavatseb enne teaduslike kriteeriumide üle otsustamist kõigepealt küsida õiguskontrollikomitee arvamust mõjuhinnangu kohta ja seejärel võtta 2016. aasta juuni lõpuks vastu teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

P.  arvestades, et seetõttu ei ole kahtlustki, et komisjon ei ole veel võtnud meetmeid kohtu otsuse täitmiseks, vaid hoopis jätkab ELi õiguse rikkumist, mida kinnitas kohus, ja seega rikub ta nüüd ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 266;

Q.  arvestades, et täiesti vastuvõetamatu on asjaolu, et komisjon, kes on aluslepingute täitmise järelevalvaja, ise neid ei järgi;

1.  mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei jätnud mitte üksnes täitmata oma kohustust võtta määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, vaid ei täitnud ka talle kui institutsioonile aluslepingutega, eeskätt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 266 pandud kohustusi;

2.  võtab teadmiseks komisjoni poliitilise lubaduse, mille kohaselt esitab ta ettepaneku, mis käsitleb teaduslikke kriteeriume endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks, enne suve;

3.  rõhutab, et Üldkohus otsustas, et teaduslikke kriteeriume saab määrata kindlaks üksnes objektiivsel viisil sisesekretsioonisüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal ja sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest ning et komisjonil ei ole õigust muuta alusaktis sätestatud regulatiivset tasakaalu talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud volituste kohaldamise raames, ehkki seda küsimust komisjon oma mõjuhinnangus uuribki;

4.  palub komisjonil viivitamata täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 266 tulenevad kohustused ja võtta viivitamata vastu ohupõhised teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile ning teavitada neid täiskogul toimunud resolutsiooni hääletuse tulemusest.

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/planned_ia/docs/2014_env_009_endocrine_disruptors_en.pdf
(3) http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d2dc30d51da24ab07e534c8a920ba78762970884.e34KaxiLc3qMb40Rch0SaxuTa3r0?text=&docid=173067&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=717530
(4) http://www.who.int/ceh/publications/endocrine/en/


Geneetiliselt muundatud maisi sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted
PDF 257kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2010/426/EL, 2011/893/EL, 2011/892/EL ja 2011/894/EL (D044931/01 – 2016/2682(RSP))
P8_TA(2016)0271B8-0732/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid ning millega tunnistataks kehtetuks otsused 2010/426/EL, 2011/893/EL, 2011/892/EL ja 2011/894/EL

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 25. aprillil 2016. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 7. detsembri 2015. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(4),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø8-9 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(5),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(6),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(7),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 9. veebruaril 2009 esitas äriühing Syngenta France SAS Saksamaa pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja loomasööda turule laskmiseks;

B.  arvestades, et nimetatud taotlus hõlmab ka geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks;

C.  arvestades, et 5. juulil 2013 laiendas Syngenta taotluse kohaldamisala ka kõigile maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 geneetiliste komponentide alamkombinatsioonidele (edaspidi „alamkombinatsioonid“), nagu näiteks maisid Bt11 × GA21, MIR604 × GA21, Bt11 × MIR604 ja Bt11 × MIR604 × GA21, mille jaoks on luba juba antud vastavalt komisjoni otsustega 2010/426/EL(8), 2011/892/EL(9), 2011/893/EL(10) ja 2011/894/EL(11);

D.  arvestades, et taotluses kirjeldatud maisis SYN-BTØ11-1 tekib valk Cry1Ab, mis kaitseb seda maisi teatavate kahjurliblikaliste eest, ja valk PAT, mis annab vastupidavuse glüfosinaatammooniumherbitsiidide suhtes;

E.  arvestades, et taotluses kirjeldatud maisis SYN-IR162-4 tekib valk Vip3Aa20, mis kaitseb seda maisi teatavate kahjurliblikaliste eest, ja valk PMI, mida kasutati valitava markerina;

F.  arvestades, et taotluses kirjeldatud maisis SYN-IR6Ø4-5 tekib valk Cry3A, mis kaitseb seda maisi teatavate kahjurmardikaliste eest, ja valk PMI, mida kasutati valitava markerina;

G.  arvestades, et taotluses kirjeldatud maisis MON-ØØØ21-9 tekib valk Cry1Ab, mis kaitseb seda maisi teatavate kahjurliblikaliste eest, ja valk mEPSPS, mis annab vastupidavuse glüfosaadil põhinevate herbitsiidide suhtes;

H.  arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur) liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(12);

I.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletus toimus alalises komitees 25. aprillil 2016 ja et arvamust ei esitatud;

J.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA GMO Panel (Euroopa Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjon), 2015.Teaduslik arvamus Syngenta taotluse (EFSA-GMO-DE-2009-66) kohta saada luba herbitsiidide ja putukkahjurite suhtes vastupidava maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 ja neist komponentidest, päritolust sõltumata, kahe või kolme kombinatsioonina esineva maisi toidu ja loomasöödana kasutamise eesmärgil turule laskmiseks, importimiseks ja töötlemiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003. EFSA Teataja 2015; 13(12):4297. (34 lk doi:10.2903/j.efsa.2015.4297).
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456.
(8) Komisjoni 28. juuli 2010. aasta otsus 2010/426/EL, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11xGA21 (SYN-BTØ11-1xMON-ØØØ21-9) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT L 199, 31.7.2010, lk 36).
(9) Komisjoni 22. detsembri 2011. aasta otsus 2011/892/EL, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi MIR604xGA21 (SYN-IR6Ø4-5xMON-ØØØ21-9) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT L 344, 28.12.2011, lk 55).
(10) Komisjoni 22. detsembri 2011. aasta otsus 2011/893/EL, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11xMIR604 (SYN-BTØ11-1xSYN-IR6Ø4-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT L 344, 28.12.2011, lk 59).
(11) Komisjoni 22. detsembri 2011. aasta otsus 2011/894/EL, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11xMIR604xGA21 (SYN-BTØ11-1xSYN-IR6Ø4-5xMON-ØØØ21-9) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT L 344, 28.12.2011, lk 64).
(12) Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112. Viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine (Evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides). 20. märts 2015. http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf


Geneetiliselt muundatud nelk (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4)
PDF 259kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (D044927/02 – 2016/2683(RSP))
P8_TA(2016)0272B8-0731/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (D044927/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artikli 18 lõike 1 esimest lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. detsembri 2015. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse EFSA 10. novembri 2014. aasta arvamust(4),

–  võttes arvesse regulatiivkomitee 25. aprilli 2016. aasta arvamust,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et märtsis 2013 esitas ettevõte Suntory Holdings Limited (Jaapan, Osaka) Hollandi pädevale asutusele taotluse (viide C/NL/13/01) geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmise kohta;

B.  arvestades, et taotlus C/NL/13/01 hõlmab geneetiliselt muundatud nelgi SHD-27531-4 lõikelillede importi, levitamist ja jaemüüki liidus üksnes dekoratiivsel eesmärgil;

C.  arvestades, et regulatiivkomitee ei esitanud 25. aprillil 2016 arvamust, kusjuures seitse liikmesriiki, kes esindasid 7,84 % ELi elanikkonnast, hääletasid komisjoni rakendusotsuse eelnõu vastu, kuus liikmesriiki, kes esindasid 46,26 % elanikkonnast, jäid erapooletuks, 11 liikmesriiki, kes esindasid 36,29 % elanikkonnast, hääletasid poolt ja neli liikmesriiki olid esindamata;

D.  arvestades, et EFSA arvamuse kohaselt on EFSA GMO-komisjonile teada, et teatav osa elanikkonnast tavatseb nelgi õielehti toidu garneeringuna süüa;

E.  arvestades aga, et EFSA GMO-komisjon ei hinnanud geneetiliselt muundatud nelgi teadliku söömise tagajärgi inimestele;

F.  arvestades, et EFSA arvamuses ei käsitletud ka võimalust, et geneetiliselt muundatud nelgitaimed võiksid sihiliku tegevuse tulemusel või juhuslikult loomasööda hulka sattuda;

G.  arvestades, et nelk kuulub laialdaselt viljeldud perekonna Dianthus liiki Dianthus caryophyllus;

H.  arvestades, et perekonda Dianthus kuulub arvukalt nii looduslikke kui ka viljeldud liike ning nende päritolu ulatub Lõuna-Venemaast Kreeka mägialade ja Prantsusmaa Auvergne'i mägipiirkonnani; arvestades, et Dianthus'e liigid on kohanenud Euroopa ja Aasia külmemate mägipiirkondadega ning neid leidub ka Vahemere rannikualadel; arvestades, et D. caryophyllus on Euroopas laialdaselt viljeldud ilutaim, mida kasvatatakse nii kasvuhoones kui ka avamaal (Itaalias ja Hispaanias) ning mis on Vahemere maades kohati naturaliseerunud, kuid mille levik näib piirduvat Vahemere rannikualadega Kreekas, Itaalias, Sitsiilias, Korsikas ja Sardiinias(5);

I.  arvestades, et juhtivad nelgikasvatusmaad on Itaalia, Hispaania ja Holland ning arvestades, et looduslikult leidub Dianthus caryophyllus't peamiselt Prantsusmaal ja Itaalias(6);

J.  arvestades, et Küpros esitas taotlusele vastuväite ja EFSA GMO-komisjon nõustus Küprose seisukohaga, et nelgi SHD-27531-4 paljundamist üksikisikute poolt (nt juurutamise teel) ei saa välistada; arvestades, et EFSA hinnangul on lõigatud varsi, millel on vegetatiivsed võrsed, võimalik juurutamise või mikropaljundamise teel paljundada ja keskkonda (näiteks aedadesse) viia;

K.  arvestades, et looduslikult toimub Dianthus'e liikide risttolmlemine putukatest tolmeldajate, eelkõige liblikaliste (Lepidoptera) vahendusel, kellel on piisavalt pikk imilont, et õiepõhjal asuvate nektaariumideni ulatuda; arvestades, et EFSA GMO-komisjon on seisukohal, et geneetiliselt muundatud nelgi SHD-27531-4 õietolmu levimist liblikaliste vahendusel metsikutele Dianthus'e liikidele ei saa välistada;

L.  arvestades, et pärast dekoratiivse väärtuse kaotamist saavad geneetiliselt muundatud Dianthus caryophyllus L. liin SHD-27531-4 taimedest jäätmed, mida ringmajanduse põhimõtte kohaselt võidakse kompostida, kuid arvestades, et EFSA ei ole analüüsinud selliste jäätmete keskkonda viimise mõju;

M.  arvestades, et EFSA GMO-komisjon on seisukohal, et kui nelk SHD-27531-4 elujõuliste seemnete, õietolmu või juurutatud taimede näol keskkonda pääseb, ei ilmne sellel võimendatud resistentsust, välja arvatud sulfonüüluureat sisaldavate herbitsiidide suhtes;

N.  arvestades, et geneetiliselt muundatud nelk sisaldab geeni SuRB (als), mis kodeerib Nicotiana tabacum'ist saadud mutantset atsetolaktaatsüntaasvalku (ALS) ja annab taluvuse sulfonüüluurea suhtes;

O.  arvestades, et ühenduse PAN UK (Pesticide Action Network UK) andmetel on mõned herbitsiidid, näiteks sulfonüüluurea, sulfoonamiid ja imidasolinoon, taimedele juba väga väikeses koguses väga mürgised. Sulfonüüluureat on hakatud kasutama teiste, loomadele mürgisemate herbitsiidide asemel. Eksperdid on hoiatanud, et sulfonüüluurea laialdane kasutamine võib avaldada laastavat mõju mittesihtkultuuride tootlikkusele ning looduslikele taimekooslustele ja metsloomade toiduahelale(7);

P.  arvestades, et sulfonüüluurea preparaate kasutatakse laialdaselt teisese raviviisina 2. tüüpi diabeedi ravis ja et neid seostatakse südame-veresoonkonna haiguste kõrgenenud riskiga, võrreldes muude diabeediravimitega(8);

Q.  arvestades, et sulfonüüluurea suhtes resistentsete taimede turu tekitamine soodustab selle diabeediravimi ülemaailmset kasutamist herbitsiidina;

R.  arvestades, et ravimi kasutamine muul kui rahvatervisega seotud otstarbel ja selle kontrollimatu levimine ökosüsteemides võib kaasa tuua ülemaailmseid elurikkust kahjustavaid tagajärgi ja põhjustada joogivee keemilist saastumist;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei täida direktiivis 2001/18/EÜ ette nähtud tervise- ja keskkonnakaitse eesmärki ja seega ületab selles direktiivis sätestatud rakendusvolitusi;

2.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) GMO Panel (EFSA Panel on Genetically Modified Organisms), 2015. Scientific Opinion on a Part C notification (reference C/NL/13/01) from Suntory Holdings Limited for the import, distribution and retailing of carnation SHD-27531-4 cut flowers with modified petal colour for ornamental use (GMO-komisjon (EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon), 2015. Teaduslik arvamus ettevõtte Suntory Holdings Limited poolt C-osa kohaselt esitatud taotluse (viide C/NL/13/01) kohta dekoratiivsel eesmärgil muundatud õievärviga nelgi SHD-27531-4 lõikelillede impordi, levitamise ja jaemüügi kohta). EFSA Journal 2015;13(12):4358, 19 lk (doi:10.2903/j.efsa.2015.4358).
(4) GMO Panel (EFSA Panel on Genetically Modified Organisms), 2014. Scientific Opinion on objections of a Member State to a notification (Reference C/NL/13/01) for the placing on the market of the genetically modified carnation SHD-27531-4 with a modified colour, for import of cut flowers for ornamental use, under Part C of Directive 2001/18/EC from Suntory Holdings Limited. (GMO-komisjon (EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon), 2014. Teaduslik arvamus ühe liikmesriigi vastuväidete kohta taotlusele (viide C/NL/13/01) dekoratiivsel eesmärgil muundatud õievärviga nelgi SHD-27531-4 lõikelillede impordi, levitamise ja jaemüügi kohta, mille on direktiivi 2001/18/EÜ C-osa kohaselt esitanud Suntory Holdings Limited). EFSA Journal (2014); 12(11):3878, 9 lk (doi:10.2903/j.efsa.2014.3878).
(5) Tutin et al., 1993.
(6) http://gmoinfo.jrc.ec.europa.eu/csnifs/C-NL-13-01.pdf
(7) http://www.pan-uk.org/pestnews/Issue/pn88/PN88_p4-7.pdf
(8) http://thelancet.com/journals/landia/article/PIIS2213-8587(14)70213-X/fulltext

Õigusteave - Privaatsuspoliitika