Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 15. september 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Uue voliniku ametissenimetamine
 Filipiinid
 Somaalia
 Zimbabwe
 Reisidokument ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ***I
 Väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatav prospekt ***I
 Varjupaik: ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks *
 Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
 CITESi osaliste 17. konverentsi põhieesmärgid
 Postiteenuste direktiivi kohaldamine
 VKEde rahastamisele juurdepääs ja VKEde rahastamise mitmekesistamine kapitaliturgude liidus
 Kuidas VKEde töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada?
 Võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohaldamine
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevus, mõju ja lisaväärtus aastatel 2007–2014
 Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmine (kodukorra artikli 61 lõike 2 tõlgendamine)

Uue voliniku ametissenimetamine
PDF 234kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta otsus Julian King’i komisjoni liikmeks nimetamise heakskiitmise kohta (C8-0339/2016 - 2016/0812(NLE))
P8_TA(2016)0348

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 246 teist lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe(1) punkti 6,

–  võttes arvesse Jonathan Hill’i lahkumist komisjoni liikme ametist, millest ta teatas 25. juunil 2016. aastal,

–  võttes arvesse, et 15. juuli 2016. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Julian King’i komisjoni liikmeks nimetamise otsuse asjus, mis võetakse vastu ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga (C8-0339/2016),

–  võttes arvesse 12. septembril 2016. aastal toimunud Julian King’i kuulamist kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni juhtimisel ning kõnealuse kuulamise põhjal antud hinnangut,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118 ja XVI lisa,

1.  kiidab heaks Julian King’i nimetamise komisjoni liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.


Filipiinid
PDF 171kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon Filipiinide kohta (2016/2880(RSP))
P8_TA(2016)0349RC-B8-0990/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Filipiinidel, eelkõige 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni(1) partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi vahel ning 14. juuni 2012. aasta(2) ja 21. jaanuari 2010. aasta(3) resolutsioone,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 3. septembri 2016. aasta avaldust rünnaku kohta Davaos,

–  võttes arvesse Filipiinide ja ELi vahelisi (Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) aegseid) diplomaatilisi suhteid, mis loodi 12. mail 1964. aastal, mil nimetati ametisse Filipiinide suursaadik EMÜ juures,

–  võttes arvesse Filipiinide staatust Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliikmena pärast Bangkoki deklaratsiooni allkirjastamist 8. augustil 1967,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingut,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 8. juuni 2016. aasta avaldust kohtuväliste hukkamiste ilmse heakskiitmise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) tegevdirektori 3. augusti 2016. aasta avaldust olukorra kohta Filipiinidel,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindajaga seostatavat 4. septembri 2016. aasta avaldust Filipiinide kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 4. septembri 2016. aasta pressiteadet terrorirünnaku kohta Filipiinidel,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Filipiinidel ja ELil on pikaajalised diplomaatilised, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised suhted;

B.  arvestades, et demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõigused ja dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega on alati olnud ELi ja Filipiinide kahepoolsete kõneluste oluline osa;

C.  arvestades väga raskeid ülesandeid, millega Filipiinide hiljuti valitud valitsus silmitsi seisab ning mis hõlmavad võitlust ebavõrdsuse ja korruptsiooni vastu ning riigis rahuprotsessi juhtimist;

D.  arvestades, et ebaseaduslik narkokaubandus Filipiinidel on jätkuvalt tõsine riiklik ja rahvusvaheline probleem; arvestades, et vastavalt USA välisministeeriumi poolt Kongressile esitatud aruandele teatas Filipiinide peamine narkootikumidevastase võitlusega tegelev amet (Philippine Drug Enforcement Agency) 2015. aastal, et 8 629 küla või barangay'd (ligikaudu 20 % riigi küladest) on teatanud narkootikumidega seotud kuritegudest, ning arvestades, et Filipiinidel on hinnanguliselt suurim metamfetamiini kasutajate määr Ida-Aasias;

E.  arvestades, et üks Rodrigo Duterte presidendikampaania keskseid loosungeid oli lubadus lõpetada kogu riigis iga tasandi narkokuriteod; arvestades, et valimiskampaania käigus ja esimestel päevadel presidendina nõudis Duterte korduvalt, et õiguskaitseasutused ja üldsus tapaksid arvatavad narkodiilerid, kes alla ei anna, samuti uimastikasutajad;

F.  arvestades, et president Duterte kinnitas avalikult, et ei algata menetlust õiguskaitsetöötajate ja kodanike vastu, kes tapavad vahistamisel vastupanu osutavad narkodiilerid;

G.  arvestades, et Filipiinide riikliku politsei esitatud andmed näitavad, et 1. juulist kuni 4. septembrini 2016 tappis politsei enam kui tuhat arvatavat narkodiilerit ja uimastikasutajat, ning arvestades, et politsei statistika kohaselt on tundmatud relvastatud isikud tapnud viimase kahe kuu jooksul enam kui tuhat väidetavat narkodiilerit ja uimastikasutajat; arvestades, et Al Jazeera teatel on narkootikumidega seoses vahistatud enam kui 15 000 kahtlusalust peamiselt kuulujuttudele ja kaaskodanike süüdistustele tuginedes, ning arvestades, et peaaegu 700 000 isikut on end „vabatahtlikult“ politseile üle andnud ja Tokhangi programmi raames ravile registreerinud, et vältida politsei või isehakanud korrakaitsjate sihtmärgiks sattumist;

H.  arvestades, et ÜRO peasekretär Ban Ki-moon taunis 8. juunil 2016 kohtuväliseid hukkamisi kui ebaseaduslikku ning põhiõigusi ja -vabadusi rikkuvat tegevust;

I.  arvestades, et 18. augustil 2016 nõudsid ÜRO kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste eriraportöör Agnes Callamard ning õigust tervisele käsitlev eriraportöör Dainius Pūras, et Filipiinide valitsus teeks lõpu praegusele kohtuväliste hukkamiste ja tapmiste lainele süvendatud kuritegevuse- ja uimastivastase kampaania raames, mille sihtmärgiks on narkodiilerid ja uimastikasutajad;

J.  arvestades, et Filipiinide Senat ja inimõiguste komisjon on käivitanud surmajuhtumite kohta oma sõltumatud uurimised;

K.  arvestades, et Filipiinid oli üks esimesi Aasia riike, kes kaotas surmanuhtluse (1987. aastal); arvestades, et pärast surmanuhtluse taastamist kaotati see teist korda president Arroyo valitsemisajal 2006. aastal; arvestades, et president Duterte nõudis oma valimiskampaanias surmanuhtluse taastamist, eelkõige ebaseadusliku narkokaubanduse vastu võitlemiseks, ning arvestades, et seaduseelnõu on praegu Kongressis arutamisel;

L.  arvestades, et teise Kongressis oleva seaduseelnõu eesmärk on vähendada vanust, millest alates saab isikut kriminaalvastutusele võtta, 15 eluaastalt üheksale;

M.  arvestades, et 2. septembril 2016 hukkus Davao linna turul toimunud pommirünnakus vähemalt 14 inimest ja 70 inimest sai vigastada ning rünnaku eest on vastutuse võtnud Abu Sayyaf koos liitlastega; arvestades, et Filipiinide relvajõud jätkavad sõjalist rünnakut ISiga seotud Abu Sayyafi võitlejate vastu lõunapoolses Sulu provintsis;

N.  arvestades, et pärast rünnakut kuulutas Filipiini valitsus välja „riikliku eriolukorra seoses ebaseadusliku vägivallaga Mindanaos“;

O.  arvestades, et 26. augustil 2016 allkirjastati Norra valitsuse egiidi all Filipiinide valitsuse ja Filipiinide Rahvusliku Demokraatliku Rinde (NDFP) vahel alaline relvarahuleping, mis tähendab suurt läbimurret 47 aastat kestnud partisanisõjas, milles on hukkunud hinnanguliselt 40 000 inimest;

P.  arvestades, et Filipiinid on 2017. aastal ASEANi eesistujariik, ning arvestades, et president Duterte on teatanud, et Filipiinide eesistumise ajal rõhutatakse ASEANi regionalismi mudeli ja globaalse osalejana, mille keskmes on inimeste huvid;

1.  mõistab teravalt hukka 2. septembril 2016 Davao linnas ööturul toimunud rünnaku ning avaldab kaastunnet hukkunute sugulastele; rõhutab, et tapmiste eest vastutavad isikud tuleks vastutusele võtta, kuid palub ELi delegatsioonil jälgida teraselt riigis valitsevat ebaseaduslikkust; nõuab, et kõik riigid teeksid rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi ja asjaomaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone järgides selles küsimuses aktiivselt koostööd Filipiinide valitsusega ning kõikide teiste asjassepuutuvate ametiasutustega;

2.  mõistab teravalt hukka narkokaubanduse ja uimastite kuritarvitamise Filipiinidel; rõhutab, et ebaseaduslikud uimastid on oht Filipiinide noortele ja üks ühiskonna suurimaid probleeme;

3.  mõistab, et Filipiinidel kannatavad miljonid inimesed uimastisõltuvuse kõrge taseme ja selle tagajärgede tõttu; väljendab siiski sügavat muret politseioperatsioonide käigus ja isehakanud korrakaitsjate poolt süvendatud kuritegevuse- ja uimastivastase kampaania raames (mille sihtmärgiks on narkodiilerid ja uimastikasutajad) tapetud inimeste erakordselt suure arvu pärast, ning nõuab, et Filipiinide valitsus teeks lõpu praegusele kohtuväliste hukkamiste ja tapmiste lainele;

4.  väljendab heameelt valitsuse kavatsuse üle vähendada riigi kõrget kuritegevuse ja korruptsiooni taset, kuid palub valitsusel vastu võtta konkreetsed ja terviklikud poliitikameetmed ja programmid, mis peaksid ühtlasi sisaldama ennetus- ja rehabiliteerimismeetmeid ning mis ei keskenduks ainuüksi vägivaldsetele repressioonidele;

5.  väljendab suurt heameelt president Duterte algatuse üle elavdada Filipiinide Rahvusliku Demokraatliku Rindega (NDFP) peetavat rahuprotsessi ning ootab selle konflikti lõppu kõige lähemas tulevikus, arvestades, et läbirääkimiste kava kohaselt võib saavutada lõpliku kokkuleppe relvakonflikti lõpetamiseks aasta jooksul;

6.  rõhutab, et reageering ebaseaduslikule narkokaubandusele peab olema täielikus kooskõlas siseriiklike ja rahvusvaheliste kohustustega;

7.  nõuab, et ametiasutused tagaksid inimõiguste ja põhivabaduste austamise vastavalt Filipiinide poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele inimõiguste normidele ja õigusaktidele;

8.  soovitab ametiasutustel käivitada viivitamata uurimise seoses politseioperatsioonide käigus tapetud erakordselt suure inimeste arvuga;

9.  märgib, et UNODC on valmis süvendama Filipiinidega koostööd, et tuua narkodiilerid kohtu ette koos asjakohaste õiguslike tagatistega vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja normidele;

10.  soovitab viivitamata kehtestada riikliku mehhanismi piinamise vältimiseks, nagu on sätestatud piinamisvastases konventsioonis ja selle fakultatiivprotokollis;

11.  nõuab, et Filipiinide valitsus mõistaks hukka isehakanud korrakaitsjate rühmade tegevuse ning uuriks nende vastutust seoses tapmistega; nõuab, et Filipiinide valitsus viiks viivitamata läbi põhjaliku, tõhusa ja erapooletu uurimise, et teha kindlaks kõik vastutavad isikud, tooks nad pädeva ja erapooletu tsiviilkohtu ette ning kohaldaks seadusega ette nähtud karistusi;

12.  palub Filipiinide valitsusel tagada asjakohane kaitse inimõiguste kaitsjatele, ametiühingutegelastele ja ajakirjanikele;

13.  väljendab heameelt president Duterte lubaduste üle seoses võõrutusravi programmidega ning nõuab, et EL toetaks valitsust tema jõupingutustes pakkuda uimastikasutajatele asjakohast abi sõltuvusest vabanemisel, ning jätkaks Filipiinide kriminaalõigussüsteemi reformide toetamist;

14.  soovitab Filipiinidel viivitamata ratifitseerida kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva konventsiooni ning kuulutada siseriiklikus õiguses kuriteoks kadunuks jääma sundimine ning kohtuväline hukkamine;

15.  nõuab, et Filipiinide Kongress ei kehtestaks uuesti surmanuhtlust ega alandaks vanust, millest alates saab isikut kriminaalvastutusele võtta;

16.  märgib, et ühegi empiirilise tõendi kohaselt ei vähenda surmanuhtlus narkokuritegevust ning selle taastamine hävitaks Filipiinide õigussüsteemi suure saavutuse;

17.  nõuab, et EL kasutaks kõiki olemasolevaid vahendeid, et aidata Filipiinide valitsusel täita oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, eelkõige raamlepingu kaudu;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele, Filipiinide valitsusele ja parlamendile, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikide valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0263.
(2) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 99.
(3) ELT C 305 E, 11.11.2010, lk 11.


Somaalia
PDF 179kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon Somaalia kohta (2016/2881(RSP))
P8_TA(2016)0350RC-B8-0989/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Somaalia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 27. veebruari 2016. aasta, 2. juuni 2016. aasta, 26. juuni 2016. aasta, 26. juuli 2016. aasta ja 21. augusti 2016. aasta avaldusi rünnakute kohta Somaalias,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta ja 15. veebruari 2016. aasta järeldusi Somaalia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust Somaalia 2016. aasta valimismudelit käsitleva otsuse kohta,

–  võttes arvesse Brüsselis 16. septembril 2013. aastal vastu võetud uut Somaalia kokkulepet (New Deal Compact),

–  võttes arvesse 2011. aasta septembris vastu võetud Saheli julgeolekut ja arengut käsitlevat ELi strateegiat,

–  võttes arvesse 4. septembril 2016. aastal avaldatud ÜRO aruannet sõnavabaduse kohta Somaalias,

–  võttes arvesse 7. juulil 2016. aastal vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2297 (2016),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 8. jaanuari 2016. aasta ja 9. mai 2016. aasta aruandeid ÜRO Julgeolekunõukogule Somaalia kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise töörühma 13. aprilli 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri eriesindaja Somaalias, Michael Keatingu väljendatud hukkamõistu 30. augustil 2016. aastal Muqdisho hotellis korraldatud pommirünnaku suhtes,

–  võttes arvesse viimast Somaalia inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist enne ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2016. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM) 2. septembri 2016. aasta abipalvet, et võidelda isetehtud lõhkekehade kasutamise vastu Somaalias,

–  võttes arvesse AMISOMi 26. juuli 2016. aasta avaldust, milles mõisteti hukka terrorirünnakud Muqdishos,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu komisjoni esimehe eriesindaja Somaalias, suursaadik Francisco Caetano Madeira 30. augusti 2016. aasta avaldust, milles ta avaldas tunnustust Somaalia julgeolekujõudude tegevusele seoses hotellirünnakuga Muqdishos,

–  võttes arvesse AKV riikide ja ELi vahelist Cotonou partnerluslepingut,

–  võttes arvesse 2. septembril 2014. aastal toimunud Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 455. kohtumisel vastu võetud kommünikeed Aafrikas terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni volitusi edendada ja kaitsta inimõigusi ja rahvaste õigusi, mis tulenevad inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartast,

–  võttes arvesse Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 1999. aastal vastu võetud konventsiooni terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise kohta Aafrikas,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Somaalia on pärast kaks aastakümmet väldanud kodusõda, riigipoolse kontrolli puudumist ja terrorismi otsustavas üleminekuetapis; arvestades, et pärast 2012. aastal toimunud uue, rahvusvahelise toetusega valitsuse võimuletulekut on olukord Somaalias hakanud stabiliseeruma, kuid uutel ametivõimudel on endiselt probleeme Al-Qaida meelsete Al-Shababi mässulistega;

B.  arvestades, et vaatamata Somaalia valitsuse võetud positiivsetele kohustustele ja poliitilistele arengutele, nagu sõltumatu riikliku inimõiguste komisjoni loomine, ei võimalda ebaturvalisus ja poliitilised erimeelsused endiselt saavutada kohtu- ja julgeolekusektori reformi valdkonnas konkreetseid edusamme;

C.  arvestades, et toimiva tsiviilkohtusüsteemi puudumisel kasutab Somaalia valitsus tsiviilisikute kohtuasjade arutamiseks ja neile süüdistuse esitamiseks sõjaväekohtuid, kus tsiviilisikutest süüdistatavate õiguste kaitse ei ole tagatud; arvestades, et ulatuslikud uurimisvolitused on antud riiklikule luure- ja julgeolekuagentuurile (NISA), millel ei ole praegu õiguskaitsealaseid volitusi, mistõttu NISA rikub oluliselt kinnipeetavate õigusi nõuetekohasele kohtumenetlusele;

D.  arvestades, et Somaalia rahvas võitleb sõjapealike ja terroristide pidevate jõhkrate rünnakutega ja kannatab nende tagajärgede all; arvestades, et 30. augustil 2016 tapeti Muqdishos presidendipalee juures vähemalt kümme inimest, sealhulgas sõdureid ja tsiviilisikuid; arvestades, et 26. juulil 2016 ründasid Al-Shababi mässulised Aafrika Liidu baasi Muqdishos, tappes vähemalt 13 inimest, sealhulgas ÜRO töötajaid, ning varasematel kuudel on teatatud teistestki mürsurünnakutest, mille käigus on hukkunud üle 100 inimese; arvestades, et Al-Shababi mässulised tegutsevad ka naaberriigis Keenias, kus nad panevad pidevalt toime terrorirünnakuid;

E.  arvestades, et 22 000 sõdurist koosneva Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni AMISOMi ülesanne on muu hulgas vähendada Al-Shababi mässulistest ja teistest relvastatud vastupanurühmitustest tulenevat ohtu, tagada julgeolek, et võimaldada kõigil tasanditel poliitilise protsessi, stabiliseerimispüüdluste, lepitamise ja rahu kindlustamise jätkumine Somaalias ning anda järk-järgult julgeolekualased ülesanded üle AMISOMilt Somaalia julgeolekujõududele, kui neil kujuneb selleks suutlikkus; arvestades, et AMISOMi mandaati pikendati 31. maini 2017 ja Euroopa Parlament väljendab selle üle heameelt;

F.  arvestades, et Uganda, kes on lähetanud kõige rohkem sõdureid, teatas, et viib 2017. aasta lõpuks Somaaliast välja üle 6 000 sõduri; arvestades, et Aafrika Liit on teatanud kavast viia väed täielikult välja 2020. aasta lõpuks, ning et julgeolekualased ülesanded antakse 2018. aastast alates järk-järgult üle Somaalia sõjaväelastele;

G.  arvestades, et AMISOMi relvajõude on mitmel korral süüdistatud rasketes inimõiguste rikkumistes, sealhulgas meelevaldses tapmises ning mõnedes seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise juhtumites;

H.  arvestades, et eelseisvad valimised Somaalias on sealsele rahvale oluliseks tähiseks ning avaldavad pikaajalist mõju Somaalia ja kogu piirkonna julgeolekule, stabiilsusele ja arengule;

I.  arvestades, et Somaalia föderaalparlamendi ülemkoja liikmete valimised peaksid toimuma 25. septembril 2016 ja alamkoja valimised ajavahemikul 24. septembrist kuni 10. oktoobrini 2016; arvestades, et mõlemad kojad peaksid valima presidendi 30. oktoobril 2016;

J.  arvestades, et valimisprotsess on otsustavalt tähtis 2020. aasta demokraatlike üldvalimiste jaoks, mida korraldab sõltumatu riiklik valimiskomisjon;

K.  arvestades, et valimiste föderaalse kaudse rakendusmeeskonna (FIEIT) esimees Omar Mohamed Abdulle on uuesti kinnitanud, et 2016. aasta valimisprotsess toimub õigeaegselt ning läbipaistval ja usaldusväärsel viisil;

L.  arvestades, et sõnavabadus, millel on demokraatliku riigi ülesehitamisel keskne roll, on riigis endiselt märkimisväärselt piiratud; arvestades, et hiljutisest ÜRO aruandest sõnavabaduse kohta Somaalias ilmneb, et ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja poliitilised liidrid on endiselt raskes olukorras, neid tapetakse (peamiselt Al-Shababi poolt), vahistatakse ja ähvardatakse ning kriitilisi meediaväljaandeid suletakse; arvestades, et ametivõimud ei uuri enamasti neid juhtumeid ega võta süüdlasi vastutusele;

M.  arvestades, et ulatuslikud uurimisvolitused on antud riiklikule luure- ja julgeolekuagentuurile (NISA), millel ei ole praegu õiguskaitsealaseid volitusi, mistõttu NISA rikub oluliselt kinnipeetavate õigusi nõuetekohasele kohtumenetlusele;

N.  arvestades, et ÜRO aruande kohaselt võib ajavahemikus 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta juulini tuvastada 120 meediatöötajate meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise juhtumit; arvestades, et 2015. aasta jaanuarist saadik on kohtu ette toodud ainult 48 kinnipeetud ajakirjanikku ja meediatöötajat;

O.  arvestades, et Somaalia on üks maailma suurima ja pikaajalisema põgenikekogukonnaga riike, kus on 1,1 miljonit riigisisest põgenikku, kellest hinnanguliselt 400 000 elab Muqdishos, ning ligikaudu miljon põgenikku elab Aafrika Sarve piirkonnas; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku teate kohaselt tekkis ainuüksi 2016. aasta juulis sunniviisiliste väljakihutamiste ja jätkuvatest sõjalistest rünnakutest tingitud ebaturvalisuse tõttu juurde 28 000 uut põgenikku;

P.  arvestades, et Keenia laagrites on 420 000 Somaalia pagulast, neist 350 000 Dadaabi laagris, ning et Somaalia ja Keenia valitsused ja ÜRO pagulaste ülemvolinik on kokku leppinud, et lihtsustavad 10 000 pagulase vabatahtlikku tagasipöördumist Somaaliasse nendele aladele, mis ei ole Al-Shababi kontrolli all; arvestades, et Keenia valitsus teatas 2016. aasta mais, et Dadaabi pagulaslaager Keenia kirdeosas suletakse aasta lõpuks;

Q.  arvestades, et lapsi tapetakse endiselt, neid peetakse meelevaldselt kinni ja värvatakse relvajõududesse, kuigi Somaalia ratifitseeris 2015. aasta jaanuaris ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja toetas 2015. aasta novembris ohutute koolide deklaratsiooni, kohustudes võtma konkreetseid meetmeid õpilaste ja haridusasutuste kaitseks;

R.  arvestades, et EL on eraldanud Euroopa Arengufondi (2014–2020) kaudu 286 miljonit eurot, pöörates põhitähelepanu Somaalia kokkuleppe (Compact) rakendamisele ning eelkõige riigi ülesehitamisele ja rahu kindlustamisele, toiduga kindlustatusele, toimetulekuvõime suurendamisele ja haridusele; arvestades, et EL on lisaks võtnud kohustuse toetada AMISOMi Aafrika rahutagamisrahastust;

1.  väljendab oma sügavaimat kaastunnet hiljutiste terrorirünnakute ohvritele ja nende perekondadele Somaalias ning tunneb sügavat kahetsust inimelude kaotuse pärast; mõistab samal ajal karmilt hukka nende, Al-Shababi mässuliste rühmitusele omistatud rünnakute toimepanijad;

2.  nõuab riikliku julgeolekustruktuuri tugevdamist ja elanikkonna kaitsmist ning rahvusvahelise üldsuse täiendavat toetust AMISOMile ja Somaalia valitsusele nende töös rahu ja stabiilsuse rajamisel;

3.  tuletab meelde, et kestvat stabiilsust ja rahu on võimalik saavutada üksnes sotsiaalse kaasamise, jätkusuutliku arengu ja hea valitsemistava abil, mis põhinevad demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel ning milles austatakse täiel määral inimväärikust ja inimõigusi;

4.  osutab vajadusele dialoogi järele, mis hõlmaks kõiki riigi ühiskondlikke sektoreid, sh ka hõime ja suguharusid, kes moodustavad Somaalia rahva, et võimaldada vastastikust üksteisemõistmist ning kehtestada konsensusel põhinev kauakestev ja stabiilne rahu;

5.  väljendab heameelt valitsuse ja piirkondlike juhtide poolt heaks kiidetud uue riikliku julgeolekupoliitika üle, kutsudes valitsust üles selle rakendamist kiirendama, võttes arvesse jätkuvat ohtu, mida kujutab Al-Shabab;

6.  kutsub ELi ja selle rahvusvahelisi partnereid üles jääma kindlaks võetud kohustusele teha Somaaliaga koostööd, et rajada legitiimsed institutsioonid ja Somaalia enda juhitud julgeolekusektor võitluseks terrorismiga ja kõigi inimeste kaitseks; rõhutab, et see on otsustava tähtsusega Somaalia konstruktiivseks arenguks ja julgeolekuks kogu piirkonnas;

7.  kutsub Aafrika Liitu üles tagama, et kõik vägesid lähetavad riigid jagaksid AMISOMi tsiviilisikutest inimohvrite jälgimise, analüüsi ja reageerimise üksusega (CCTARC) teavet, mis puudutab teateid vägesid lähetatavate riikide põhjustatud tsiviilohvrite kohta või selliste juhtumite uurimist, ning et seda teavet jagataks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2297 (2016) ka ÜROga ning võetaks arvesse AMISOMi tegevusplaanide koostamisel;

8.  kutsub valitsust ja ELi (osana oma õigusriigi põhimõtteid edendavast tegevusest Somaalias) üles tagama, et NISA suhtes kehtestataks tõhusad järelevalvemehhanismid, ja edendama Somaalia kriminaaluurimise osakonna (CID) tehnilist pädevust põhjalike, tulemuslike ja õigusi austavate juurdluste läbiviimisel;

9.  peab tervitatavaks, et Aafrika Liit uurib AMISOMi vägedega seotud väidetavaid seksuaalvägivalla juhtumeid, nõuab raporti soovituste täielikku rakendamist ning kooskõlas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2272 (2016) nõuab tungivalt, et Aafrika Liit ja vägesid lähetavad riigid tagaksid nende väidete nõuetekohase ja põhjaliku uurimise ning süüdlaste vastutusele võtmise;

10.  nõuab ELilt paremat järelevalvet ja suutlikkuse arendamist, et tagada vastutusele võtmine väärkohtlemisjuhtumite eest, mis on seotud AMISOMiga, eriti arvestades asjaolu, et EL on põhiosas vastutav selle rahastamise eest;

11.  rõhutab asjaolu, et alates 2012. aastast on saavutatud lootustäratavat edu kaasavamate valimiste ja usaldusväärse valitsuse küsimuses; väljendab heameelt seoses riikliku juhtimisfoorumi otsusega edendada järgneva kahe aasta jooksul poliitiliste erakondade moodustamist ja registreerimist, pidades silmas 2020. aasta valimisi, mis põhinevad printsiibil „üks isik – üks hääl“, samuti tervitab püüet uuesti üles ehitada riiklikud institutsioonid ning oluliste uute seaduste vastuvõtmist poliitiliste erakondade ning sõltumatu riikliku inimõiguste komisjoni loomise kohta; väljendab heameelt seoses otsustega suurendada naiste esindatust; rõhutab usaldusväärse, kaasava, läbipaistva ja kontrollitava valimisprotsessi ülimat tähtsust valitavatele juhtidele vajaliku legitiimsuse tagamisel;

12.  tunnustab positiivset panust, mida ÜRO Somaalia tugiamet (UNSOS) on andnud AMISOMi ja UNSOMi (ÜRO abimissioon Somaalias) saavutuste toetamisel, lähetades vägesid ning osutades rahalist ja materiaalset abi, et tagada tsiviilelanike kaitse Somaalias;

13.  nõuab tungivalt, et Somaalia riiklik sõjavägi ja AMISOM võtaksid kõik vajalikud meetmed, et peatada mässuliste võitlejate rühmituse Al-Shabab mis tahes katsed häirida eelseisvat valimisprotsessi; rõhutab, et esmane prioriteet peab olema valimisprotsessi kindlustamine;

14.  väljendab hukkamõistu seoses asjaoluga, et julgeolekujõud värbavad ja kasutavad sõdurite ja informaatoritena lapsi, sh vangi langenud või deserteerunud lapssõdureid; kutsub Somaalia valitsust üles sellisele praktikale lõppu tegema;

15.  nõuab resoluutsemaid meetmeid laste kaitseks sõjalise konflikti kahjuliku mõju ning värbamise ja ärakasutamise eest sõjaväe ja sõjaliste rühmituste poolt; nõuab tungivalt, et ametivõimud suhtuksid lastesse, keda kahtlustatakse seotuses Al-Shababiga, eelkõige kui ohvritesse ning juhinduksid lapse parimatest huvidest ja rahvusvahelistest kaitsestandardite põhimõtetest;

16.  tuletab meelde, et areng ei saa toimuda ilma julgeolekuta ja julgeolek ei ole võimalik ilma arenguta; nõuab suuremat sidusust julgeoleku- ja arengumeetmete vahel, et tugevdada programme nii majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks kui ka mahajäämuse ja terrorismi põhjuste ja aluste vastu võitlemiseks; tuletab meelde vajadust võimaldada vabastatud inimestele põhiteenuseid ja tuge, eelkõige selleks, et tagada riiki tagasipöörduvate põgenike taasintegreerumine; rõhutab vajadust kiirendada Somaalia riigi haldusstruktuuri ning eelmainitud teenuseid osutavate institutsioonide tugevdamist;

17.  nõuab tungivalt, et Somaalia põgenikele pelgupaika pakkuvad riigid hindaksid põgenikke Somaaliasse tagasi saates realistlikult julgeolekuolukorda paljudes Somaalia osades;

18.  väljendab sügavat muret seoses rünnakutega humanitaartöötajate vastu Somaalias; rõhutab veel kord humanitaarabi olulisust hädasolevate inimeste abistamisel kooskõlas sõltumatuse ja neutraalsuse põhimõtetega;

19.  tuletab meelde, et sõnavabadus etendab keskset rolli demokraatliku riigi ülesehitamisel, eelkõige poliitiliste üleminekuperioodide ajal; palub, et Somaalia valitsus vaataks läbi karistusseadustiku, uue meediaseaduse ja teised õigusaktid, et viia need kooskõlla Somaalia rahvusvaheliste kohustustega sõnavabaduse ja meediavabaduse valdkonnas;

20.  mõistab karmilt hukka arvukad tapmised ja vahistamised ning laialtlevinud ähvardamise, kriitiliste meediaväljaannete sulgemise, töövahendite konfiskeerimise ja veebisaitide blokeerimise; nõuab Somaalia ametivõimudelt kiireloomulisi meetmeid, tagamaks et kõiki sõnavabaduse rikkumise juhtumeid uuritaks põhjalikult ning süüdlased võetaks vastutusele;

21.  tunnustab asjaolu, et UNSOM ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo avaldasid 4. septembril 2016 aruande sõnavabaduse kohta Somaalias, mis kujutab endast ÜRO esimest avalikku inimõigustealast aruannet Somaalia kohta; palub, et ÜRO koostaks rohkem avalikke aruandeid;

22.  nõuab tungivalt, et ametivõimud võtaksid vastu ja rakendaksid asjakohaseid õigusraamistikke ning vastuseks inimeste vajadusele õiguse ja kaitse järele viiksid läbi vajalikud kohtureformid, sest karistamatusega ei saa leppida;

23.  väljendab muret põgenike üha sageneva sunniviisilise väljakihutamisega Somaalia suuremate linnade avalikest ja eraomanduses olevatest taristutest; tuletab meelde, et need väljasaatmised peavad järgima asjakohaseid riiklikke ja rahvusvahelisi raamistikke; palub Somaalia Föderaalvalitsusel ja kõigi asjaomastel osapooltel leida ümberasustatud inimeste probleemidele konkreetsed ja kestlikud lahendused; palub Somaalia valitsusel luua oma partnerite abiga tingimused põgenike inimväärseks tagasipöördumiseks kohe, kui julgeolekuolukord riigis seda võimaldab;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Somaalia presidendile, peaministrile ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.


Zimbabwe
PDF 173kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon Zimbabwe kohta (2016/2882(RSP))
P8_TA(2016)0351RC-B8-0995/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta,

–  võttes arvesse ELi 12. juuli 2016. aasta kohapealset avaldust vägivalla kohta,

–  võttes arvesse ELi 9. märtsi 2016. aasta kohapealset avaldust Itai Dzamara röövimise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/220(1), millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta,

–  võttes arvesse kolme peamise erakonna (ZANU PF, MDC-T ja MDC) vahel 2008. aastal sõlmitud üldist poliitilist kokkulepet,

–  võttes arvesse 1981. aasta juunis vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Zimbabwe on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse 1948. aasta detsembris vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Zimbabwe põhiseadust,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Zimbabwe rahvas on kannatanud palju aastaid president Mugabe juhitava autoritaarse režiimi all, mis on püsinud võimul korruptsiooni, vägivalla, võltsitud valimistulemuste ja julma julgeolekuaparaadi abil; arvestades, et Zimbabwe rahvas ei ole kogenud tõelist vabadust juba aastakümneid ja paljud alla 30-aastased isikud on seepärast elanud ainult vaesuse ja vägivaldse allasurumise tingimustes;

B.  arvestades, et kriisist vaevatud Zimbabwes on taas hakanud levima rahutused, mida põhjustavad sularaha puudus, laialdaselt levinud töötus, riigis valitsev korruptsioon ja ametivõimude jõupingutused sõnavabaduse ja poliitilise opositsiooni allasurumiseks; arvestades, et erinevad rühmad on hakanud välja kujundama oma ootusi Mugabe valitsemisele järgneva aja suhtes;

C.  arvestades, et pärast koalitsioonivalitsuse lagunemist 2013. aastal on Tendai Biti töö majanduse stabiliseerimiseks ja valitsemissektori tulude suurendamiseks jäänud lõpetamata tagasipöördumise tõttu patronaažil, kleptokraatial ja hirmul põhineva süsteemi juurde; arvestades, et Zimbabwe kogeb praegu kõige hullemat majanduskriisi pärast 2008. aasta hüperinflatsiooni; arvestades, et valitsus on sisuliselt pankrotis;

D.  arvestades, et alates 2016. aasta maist on tuhanded meeleavaldajad – mitteametlikud kauplejad, noored töötud ja nüüd ka kutseoskustega töötajad – tulnud mitmetes Zimbabwe linnakeskustes tänavatele, et protesteerida töökohtade kadumise, massilise töötuse ja valitsuse suutmatuse vastu täita inimeste põhilisi majanduslikke ootusi, täpsemalt tagada töökohti pakkuv tööturg, õigeaegselt palka saav avaliku sektori töötajaskond, usaldusväärne ja stabiilne vääring ning taskukohased hinnad; arvestades, et korrapäraselt ja õiges vääringus makstakse palka ainult sõjaväele;

E.  arvestades, et vaimuliku Evan Mawarire’i juhitud protestiliikumine, mis kasutab teemaviidet #ThisFlag, on saanud toetust kirikutelt ja keskklassilt, kes oli seni hoidunud poliitilistest meeleavaldustest eemale;

F.  arvestades, et 6. juulil 2016. aastal kutsus opositsiooniliikumine #ThisFlag korraldama üleriigilist tööle mitteilmumise päeva, et protesteerida valitsuse tegevusetuse vastu võitluses korruptsiooni, karistamatuse ja vaesusega; arvestades, et see põhjustas pealinnas enamiku kaupluste ja ettevõtete sulgemise ja tõi kaasa ametivõimude poolsed tõsised sanktsioonid;

G.  arvestades, et juulis toimunud tööle mitteilmumise päevaga seotud ühiskondliku liikumise #Tajamuka juht Promise Mkwananzi, kes vahistati ja kellele esitati süüdistus avaliku vägivalla õhutamises, on nüüd kautsjoni vastu vabastatud; arvestades, et teine liikumise #Tajamuka aktivist Linda Masarira, kes vahistati 2016. aasta juulis toimunud meeleavalduse käigus, on siiani vahi all;

H.  arvestades, et paljud meeleavaldajad on nüüd organiseerunud sotsiaalmeedia abil ning Zimbabwe ametivõimud on protestide allasurumiseks blokeerinud juurdepääsu internetile ja rakenduse WhatsApp kaudu tekstisõnumite saatmise;

I.  arvestades, et meeleavalduste käigus on vahistatud sadu inimesi; arvestades, et 26. augustil 2016. aastal leidsid pealinnas Harares aset verised kokkupõrked, kui politsei eiras kohtu korraldust ja peksis tuhandeid meeleavaldajaid, kes olid saabunud rahvusliku valimisreformi tegevuskava (Nera) egiidi all väljendama oma vastuseisu lõpuleviimata valimisreformile enne innukalt oodatud 2018. aasta riiklike üldvalimisi; arvestades, et paljud vahistatutest viibivad endiselt kinnipidamisasutustes ja paljude täpne asukoht on endiselt teadmata;

J.  arvestades, et president Mugabe on olnud võimul alates 1980. aasta iseseisvumisest ja ta püüab saavutada tagasivalimist ning arvestades, et mitmed tema valitsuse liikmed on mõistnud hukka üleskutsed valimiste reformimiseks enne 2018. aasta valimisi;

K.  arvestades, et vabadusvõitluse veteranid, kes olid varem valitsevas erakonnas Mugabe lähedased liitlased, boikoteerisid tema 8. augustil 2016. aastal peetud kõnet, mõistsid hukka tema ülemineku diktatuurile ning suutmatuse lahendada tõsist majanduskriisi, mille all riik alates 2000. aastast kannatab; arvestades, et president käsitles seda boikotti reetmisena ja kättemaksuks vahistas vabadusvõitluse veteranide riikliku ühenduse kolm liiget;

L.  arvestades, et 2. septembril 2016. aastal kasutas politsei õigusakti Statutory Instrument 101A, et keelata kõik meeleavaldused Harare kesklinnas paar tundi enne seda, kui 18 erakonda pidid korraldama pealinnas suure meeleavalduse;

M.  arvestades, et 7. septembril 2016. aastal katkestas Ülemkohus selle keelu seitsmeks päevaks, ning arvestades, et see otsus tuli ainult paar päeva pärast seda, kui president Mugabe sekkus kohtusüsteemi sõltumatusesse, noomides Zimbabwe kohtunikke „järelemõtlematute“ kohtuotsuste eest, mis võimaldasid tema režiimi vastu meelt avaldada;

N.  arvestades, et Zimbabwe inimõiguste komisjon on teatanud, et toiduabi, mida jagati põua tõttu nälga kannatavatele külaelanikele kogu riigis, jagati erakondliku eelistuse alusel, kuna erakonna Zanu PF ametiisikud keeldusid andmast toiduabi opositsioonierakonna toetajatele; arvestades, et Zimbabwe valitsus kuulutas 2016. aasta veebruaris välja hädaolukorra ning prognoosis, et 2017. aasta jaanuariks vajab toiduabi ligikaudu 4,5 miljonit inimest ning et kuni pool maapiirkondade elanikkonnast kannatab näljahäda all;

O.  arvestades, et 9. märtsil 2016. aastal täitus üks aasta inimõiguste kaitsja Itai Dzamara röövimisest; arvestades, et Ülemkohus nõudis valitsuselt Dzamara otsimist ja kohtule aru andmist sellega seotud edusammudest niikaua, kuni tema asukoht on kindlaks tehtud;

P.  arvestades, et Zimbabwe on kirjutanud alla Cotonou lepingule, mille artiklis 96 on sätestatud, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on AKV riikide ja ELi koostöö oluline osa;

Q.  arvestades, et väikest osa Zimbabwe režiimi vastu suunatud piiravatest meetmetest uuendati 2016. aasta veebruaris kuni 20. veebruarini 2017; arvestades, et president Mugabe, Grace Mugabe ja Zimbabwe kaitsetööstuse suhtes kohaldatakse jätkuvalt varade külmutamist ja reisikeeldu; arvestades, et relvaembargo kehtib endiselt; arvestades, et EL on varem kaotanud piirangud 78 isiku ja kaheksa üksuse suhtes;

R.  arvestades, et riiklikus soovituskavas on Zimbabwe jaoks 11. Euroopa Arengufondi kaudu eraldatud aastateks 2014–2020 234 miljonit eurot, mis suunatakse kolme peamisesse valdkonda ehk tervishoidu, põllumajandusel põhinevasse majandusarengusse ning valitsemisse ja institutsioonide ülesehitamisse;

1.  väljendab tõsist muret meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla suurenemise pärast Zimbabwes viimastel kuudel; võtab murega teadmiseks hiljuti välja kuulutatud ühekuulise keelu meeleavalduste läbiviimiseks; kutsub valitsust ja kõiki Zimbabwe erakondi üles pidama kinni tõsiste murede väljendamise eesmärgil rahumeelse meeleavaldamise õigusest, ning nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud uuriksid väiteid jõu ülemäärase kasutamise ja muude inimõiguste rikkumise juhtumite kohta Zimbabwe politseis töötavate isikute poolt ning võtaksid need isikud vastutusele;

2.  väljendab muret inimõiguste kaitsjate ja rahumeelsetes ja õiguspärastes meeleavaldustes osalevate isikute meelevaldsete vahistamiste arvu suurenemise pärast ning nõuab tungivalt õigusriigi põhimõtte austamist ja põhiseaduse järgimist;

3.  kutsub Zimbabwe ametivõime üles vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik poliitvangid;

4.  mõistab hukka president Mugabe hiljutised avaldused, milles ta ründas Zimbabwe kohtusüsteemi, ning nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud ei sekkuks kohtusüsteemi sõltumatusesse;

5.  tuletab meelde, et üldise poliitilise kokkuleppega kohustus Zimbabwe tagama, et nii tema seadused kui ka menetlused ja tavad on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate põhimõtete ja õigusaktidega, muu hulgas kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabaduse osas;

6.  juhib tähelepanu paljude Zimbabwe naiste keerulisele olukorrale ja vajadusele austada naiste õigusi;

7.  on seisukohal, et nõukogu ja komisjon peaksid hoolikalt analüüsima teatavate piiravate meetmete taaskehtestamise asjakohasust, tehes samal ajal selgeks, et need kaotatakse ja et pakutakse abimeetmete paketti, kui Zimbabwe liigub selgelt demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamine poole, ning täpsustades eelkõige seda, et abi antakse vaba ja õiglase valimisprotsessi ja politseireformi toetamiseks;

8.  nõuab võimu rahumeelset üleandmist, mis põhineb vabal ja õiglasel valimisprotsessil, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste austamisel, et arendada välja vaba, jõukas ja pluralistik demokraatia;

9.  mõistab tugevalt hukka toiduabi andmise takistamise poliitilisel eesmärgil; väljendab muret edasiste meetmete pärast, mis kahjustaksid põllumajandustootmist, ning nõuab meetmeid toiduga kindlustatuse suurendamiseks;

10.  väljendab jätkuvat muret Itai Dzamara röövimise pärast; nõuab habeas corpus`e järgimist ning tema röövimise eest vastutavate isikute kohtu alla andmist;

11.  rõhutab, et EL peab tagama, et Zimbabwele tema riikliku soovituskava jaoks eraldatud vahendid jõuavad tulemuslikult asjaomaste sektoriteni, ning palub Zimbabwe valitsusel võimaldada komisjonile takistamatu juurdepääsu komisjoni rahastatavatele projektidele ning suurendada avatust ühiselt kokku lepitud projektidele ja programmidele suunatud tehniliseks abiks;

12.  rõhutab, et on tähtis, et EL alustaks Zimbabwe ametivõimudega poliitilist dialoogi Cotonou lepingu artiklite 8 ja 96 alusel, kinnitades seeläbi ELi võetud kohustust kohaliku elanikkonna toetamiseks;

13.  nõuab tungivalt, et Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC) ja Rahvaste Ühendus alustaksid taas tööd Zimbabwe suunamiseks demokraatliku arengu teele;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile, Lõuna-Aafrika Arenguühenduse valitsustele, Aafrika Liidule, Üleaafrikalisele Parlamendile, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning Rahvaste Ühenduse peasekretärile.

(1) ELT L 40, 17.2.2016, lk 11.


Reisidokument ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ***I
PDF 234kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa reisidokumendi kohta ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (COM(2015)0668 – C8-0405/2015 – 2015/0306(COD))
P8_TA(2016)0352A8-0201/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0668),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0405/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0201/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. septembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/1953) lõplikule kujule).


Väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatav prospekt ***I
PDF 924kWORD 131k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 15. septembril 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti kohta (COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD))(1)
P8_TA(2016)0353A8-0238/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek 1, kui ei ole osutatud teisiti]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P8_TA(2016)0353A8-0238/2016
komisjoni ettepanekule
P8_TA(2016)0353A8-0238/2016
---------------------------------------------------------
P8_TA(2016)0353A8-0238/2016
Ettepanek:
P8_TA(2016)0353A8-0238/2016

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(4),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesolev määrus on oluline samm kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teel, nagu on kirjas komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“. Kapitaliturgude liidu eesmärk on aidata ettevõtetel võtta kasutusele rohkem erinevatest allikatest pärit kapitali kõikjalt Euroopa Liidust (edaspidi „liit“), muuta turgude toimimine tõhusamaks ja pakkuda investoritele ja hoiustajatele täiendavaid võimalusi panna oma raha teenima, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/71/EÜ(6) on sätestatud ühtsed põhimõtted ja eeskirjad seoses väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostatava, kinnitatava ja avaldatava prospektiga. Arvestades õiguslikku ja turu arengut alates direktiivi jõustumisest, tuleks nimetatud direktiiv asendada.

(3)  Teabe avalikustamine väärtpaberite avalikul pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele võtmisel on väga oluline, et kaitsta investoreid, kaotades teabe ebasümmeetria nende ja emitentide vahel. Sellise avalikustamise ühtlustamine võimaldab kehtestada piiriülese loamehhanismi, mis hõlbustab siseturu tõhusat toimimist paljude eri väärtpaberite puhul.

(4)  Erinevad käsitlused killustaksid siseturgu, kuna emitentidele, pakkujatele ja kauplemisele võtmise taotlejatele kehtiksid eri liikmesriikides erinevad reeglid ja ühes liikmesriigis kinnitatud prospekte ei pruugiks olla võimalik kasutada teistes liikmesriikides. Kui puudub ühtne raamistik, et tagada avalikustamise ühtsus ja loamehhanismi toimimine liidus, on tõenäoline, et liikmesriikide õigusaktide erinevused takistaksid väärtpaberite siseturu tõrgeteta toimimist. Seetõttu on asjakohane kehtestada prospektide õigusraamistik liidu tasandil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada selle toimimise tingimusi, eelkõige seoses kapitaliturgudega, ning tagada tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse.

(5)  On asjakohane ja vajalik, et teabe avalikustamise reeglid väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral oleksid seadusandlikult määruse vormis, tagamaks, et sätteid, millega kehtestatakse väärtpaberite avaliku pakkumisega ja reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud isikutele vahetult kohustusi, kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt. Kuna prospekte käsitlevate sätete õigusraamistik peab hõlmama meetmeid, mis täpsustavad prospektide kõigi aspektidega seotud konkreetseid nõudeid, siis isegi väikesed erinevused nende aspektide käsitlemisel võivad oluliselt takistada väärtpaberite piiriülest pakkumist, reguleeritud turgudel mitmekordset noteerimist ja ELi tarbijakaitse eeskirjade järgimist. Seega peaks vahetult kohaldatava ja siseriiklikke õigusakte mittevajava määruse kasutamine vähendama võimalust, et liikmesriikide tasandil võetakse erinevaid meetmeid, ning tagama ühtse lähenemisviisi, suurema õiguskindluse ja ennetama märkimisväärsete takistuste ilmnemist seoses piiriülese pakkumise ja mitmekordse reguleeritud turgudele kauplemisele võtmisega. Määruse kasutamine tugevdab ka usaldust liidu turgude läbipaistvuse vastu ja vähendab regulatiivset keerukust ning äriühingute otsingu- ja vastavuskulusid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/73/EL(7) hindamine on näidanud, et direktiiviga tehtud teatavad muudatused ei ole täitnud esialgseid eesmärke ning liidus on vaja prospektikorda veelgi muuta, et lihtsustada ja parandada selle kohaldamist, suurendada selle tõhusust ja tõsta liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, aidates seeläbi vähendada halduskoormust.

(7)  Käesoleva määruse eesmärk on tagada investorite kaitse ja turu tõhusus, samal ajal tõhustades ühtset kapitaliturgu. Sellise teabe esitamine, mis vastavalt emitendi ja väärtpaberite olemusele on vajalik selleks, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, tagab koos äritegevuse eeskirjadega investorite kaitse. Peale selle on see teave tõhus vahend väärtpaberite vastu usalduse suurendamisel, millega aidatakse kaasa väärtpaberiturgude nõuetekohasele toimimisele ja nende arengule. Sobiv viis selle teabe kättesaadavaks tegemiseks on prospekti avaldamine.

(8)  Käesoleva määruse avalikustamisnõuded ei takista liikmesriiki või pädevat asutust või börsi kehtestamast oma eeskirjadega muid asjakohaseid nõudeid, mis on seotud väärtpaberite kauplemisele võtmisega reguleeritud turul (eriti äriühingu üldjuhtimise osas). Niisugused nõuded ei tohi otseselt ega kaudselt piirata pädeva asutuse kinnitatava prospekti koostamist, sisu ega levitamist.

(9)  Käesolev määrus ei peaks hõlmama mittekapitaliväärtpabereid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank, ja seega ei tohiks määrus neid mõjutada.

(10)  Selleks et tagada investorite kaitse, peaks prospektinõue hõlmama nii kapitaliväärtpabereid kui ka mittekapitaliväärtpabereid, mida avalikult pakutakse või mis võetakse reguleeritud turgudel kauplemisele. Mõned käesoleva määrusega hõlmatud väärtpaberid annavad omanikule õiguse omandada võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularahaarvelduse teel rahasumma, mis määratakse kindlaks muude instrumentide põhjal, eeskätt võõrandatavate väärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootluse, kauba- või muude indeksite või mõõtarvude põhjal. Käesolev määrus hõlmab eelkõige ostutähti, kaetud ostutähti, sertifikaate, hoidmistunnistusi ja vahetusväärtpabereid, näiteks investori valikul vahetatavaid väärtpabereid.

(11)  Selleks et tagada prospekti kinnitamine ja sellele loa andmine ning käesolevale määrusele vastavuse järelevalve, eelkõige seoses reklaamitegevusega, tuleb iga prospekti puhul teha kindlaks pädev asutus. Seega tuleks käesolevas määruses selgelt kindlaks määrata päritoluliikmesriik, kellel on kõige paremad võimalused prospekti kinnitamiseks.

(12)  Väärtpaberite avalike pakkumiste puhul, mille koguväärtus liidus on alla 1 000 000 euro, ei ole käesoleva määruse kohase prospekti koostamise kulud pakkumise kavandatud tuluga tõenäoliselt proportsionaalsed. Seetõttu on asjakohane, et nii väikestele pakkumistele ei kohaldata nõuet koostada prospekt käesoleva määruse alusel. Liikmesriigid ei peaks laiendama käesoleva määruse kohase prospekti koostamise nõudeid neile väärtpaberite pakkumistele, mille koguväärtus jääb alla nimetatud piirmäära. Liikmesriigid peaksid ka hoiduma kehtestamast riiklikul tasandil muid avalikustamisnõudeid, mis võiksid tekitada ebaproportsionaalse või ebavajaliku koormuse selliste pakkumistega seoses ja suurendaksid seega siseturu killustatust. Juhul kui liikmesriigid kehtestavad sellised riiklikud avalikustamisnõuded, peaksid nad teavitama kohaldatavatest eeskirjadest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA).

(12 a)   Komisjon peaks selliseid riiklikke avalikustamisnõudeid analüüsima ja integreerima saadud tulemused oma tegevusse ühisrahastamise valdkonnas, arvestades vajadusega hoida ära siseturu killustatus. On oluline, et liidu tasandi õiguskeskkond tagaks äriühingutele piisavad kapitali kaasamise võimalused. Komisjon peaks seetõttu kapitaliturgude liidu vaimus ja investeeringute vabastamise eesmärgil esitama seadusandliku algatuse ühisrahastamise tavade reguleerimiseks ja ühtlustamiseks kogu liidus.

(13)  Arvestades finantsturgude erinevaid suurusi liidus, on ühtlasi asjakohane anda liikmesriikidele võimalus vabastada käesolevas määruses sätestatud prospektikohustusest väärtpaberite avalikud pakkumised, mille väärtus ei ületa 5 000 000 eurot. Eelkõige peaksid liikmesriigid saama vabalt sätestada oma siseriiklikus õiguses piirmäära vahemikus 1 000 000 eurot kuni 5 000 000 eurot, väljendatuna pakkumise koguväärtusena liidus 12kuulise perioodi jooksul, alates millest seda erandit peaks kohaldama, arvestades nende poolt asjakohaseks peetavat riigisiseste investorite kaitse taset. Liikmesriigid peaksid teavitama valitud piirmäärast komisjoni ja ESMAt. Väärtpaberite avalikele pakkumistele, mille suhtes sellist vabastust kohaldatakse, ei tohiks laieneda käesoleva määruse kohane loa andmise kord. Ka tuleks selliste pakkumiste puhul selgelt ära näidata, et avalik pakkumine ei ole piiriülest laadi ning sellesse ei tohiks aktiivselt kaasata investoreid väljastpoolt seda liikmesriiki.

(13 a)   Juhul kui liikmesriik otsustab vabastada prospektikohustusest väärtpaberite avalikud pakkumised, mille koguväärtus ei ületa 5 000 000 eurot, ei tohiks miski käesolevas määruses takistada seda liikmesriiki kehtestamast riikliku tasandi eeskirju, mis võimaldavad mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel määrata kindlaks, millise sisuga peab olema dokument, mis emitendil tuleb oma väärtpaberite esmaseks kauplemisele võtmiseks esitada. Sellisel juhul võiks olla asjakohane, et mitmepoolse kauplemissüsteemi operaator määrab kindlaks, kuidas toimub loadokumendi läbivaatamine, mis ei pea tingimata eeldama pädeva asutuse või mitmepoolse kauplemissüsteemi ametlikku kinnitust.

(14)  Kui väärtpaberite pakkumine on suunatud üksnes piiratud ringile investoritele, kes ei ole kutselised investorid või muud investorid, kes täidavad määruse (EL) nr 345/2013 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi, on prospekti koostamine ebaproportsionaalne koormus, arvestades nende isikute väikest arvu, kellele pakkumine on suunatud, ja seega ei tohiks prospekti nõuda. See peaks kehtima näiteks pakkumisele, mis on suunatud äriühingu juhtide sugulastele või isiklikele tuttavatele.

(15)  Juhtide ja töötajate motiveerimisel omandama oma äriühingu väärtpabereid võib olla positiivne mõju äriühingute üldjuhtimisele ja see võib aidata luua pikaajalist väärtust, tugevdades töötajate pühendumust ja omanditunnet, ühtlustades aktsionäride ja töötajate huvisid ning pakkudes viimastele investeerimisvõimalusi. Töötajate osalus oma äriühingus on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, kelle puhul võib üksikutel töötajatel olla äriühingu edukuses tõenäoliselt väga oluline roll. Seetõttu ei tohiks kehtestada nõuet koostada prospekt pakkumiste puhul, mis tehakse liidus töötajate osalusskeemi raames, tingimusel et kättesaadav on dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju, et tagada investorite kaitse. Selleks et tagada kõigile juhtidele ja töötajatele võrdne juurdepääs töötajate osalusskeemidele sõltumata sellest, kas nende tööandja on asutatud liidus või väljaspool liitu, ei tuleks eespool nimetatud dokumendi kättesaadavaks tegemise korral enam nõuda samaväärsuse otsust kolmanda riigi turu kohta. Seega saavad kõik töötajate osalusskeemides osalejad kasu võrdsest kohtlemisest ja teabest.

(16)  Kapitali lahjendav aktsiate või neile juurdepääsu andvate väärtpaberite emissioon viitab sageli tehingutele, millel on oluline mõju emitendi kapitalistruktuurile, väljavaadetele ja finantsolukorrale, mille kohta on vaja prospektis sisalduvat teavet. Seevastu, kui emitendi aktsiad on juba reguleeritud turul kauplemisele võetud, siis ei peaks prospekti nõudma mis tahes hilisemal samade aktsiate samal reguleeritud turul kauplemisele võtmisel, kaasa arvatud siis, kui sellised aktsiad tulenevad muude väärtpaberite vahetamisest või asendamisest või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste teostamisest, tingimusel et äsja turul kauplemisele võetud aktsiad esindavad piiratud osa sama klassi aktsiatest, mis on samal reguleeritud turul juba emiteeritud, välja arvatud juhul, kui kauplemisele võtmist kombineeritakse avaliku pakkumisega, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sama põhimõtet tuleks kohaldada laiemalt väärtpaberite suhtes, mis on vahetatavad väärtpaberite vastu, mis on reguleeritud turul juba kauplemisele võetud.

(17)  Kui kasutatakse mõistet „väärtpaberite avalik pakkumine“, siis peaks otsustavaks kriteeriumiks olema investori võime teha individuaalne otsus osta või märkida väärtpabereid. Seega, kui väärtpabereid pakutakse ilma saaja individuaalse valikuvõimaluseta, muu hulgas väärtpaberite eraldamised, kui eraldamist ei või tühistada, siis ei tohiks sellised tehingud kuuluda käesolevas määruses sätestatud määratluse „väärpaberite avalik pakkumine“ alla.

(18)  Emitendid, pakkujad või isikud, kes taotlevad reguleeritud turul kauplemisele võtmist väärtpaberitele, mille puhul ei ole prospekti avaldamine kohustuslik, peaksid omama õigust koostada vabatahtlikul alusel käesoleva määruse kohane täielik prospekt või vajaduse korral ELi kasvuprospekt. Seetõttu peaksid nad saama kasu ühtsest loast, kui nad otsustavad seda määrust vabatahtlikult täita.

(19)  Prospekti teel teabe avalikustamist ei tohiks nõuda pakkumiste puhul, mis on suunatud üksnes kutselistele investoritele. Seevastu avalik edasimüük või avalik kauplemine reguleeritud turul kauplemisele võtmise kaudu eeldab prospekti avaldamist.

(20)  Emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku koostatud kehtiv prospekt, mis on avalikkusele kättesaadav väärtpaberite lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu või väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil, annab investoritele piisavalt teavet teadlike investeerimisotsuste tegemiseks. Seetõttu peaks finantsvahendajatel, kes teevad väärtpaberite pakkumisi või neid hiljem edasi müüvad, olema õigus tugineda emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku avaldatud algsele prospektile seni, kuni see on kehtiv ja nõuetekohaste lisadega ning emitent või prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub selle kasutamisega. Emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul peaks olema võimalus lisada nõusolekule oma tingimusi. Nõusolek prospekti kasutamiseks, sealhulgas sellega kaasnevad mis tahes tingimused, tuleks anda kirjalikus lepingus, mis võimaldab asjaomastel pooltel hinnata, kas väärtpaberite edasimüük või lõplik pakkumine vastab lepingu tingimustele. Kui prospekti kasutamiseks on nõusolek antud, siis peaks emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik vastutama selles esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste koostamise ja esitamise eest ning muud prospekti ei tohiks nõuda. Kui emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik ei anna selle kasutamiseks nõusolekut, tuleks finantsvahendajalt siiski nõuda uue prospekti avaldamist. Sel juhul peaks finantsvahendaja vastutama prospektis sisalduva teabe, sealhulgas viidetena esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste eest.

(21)  Prospektis sisalduva teabe ühtlustamine peaks tagama liidu tasandil investorite võrdväärse kaitse. Et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, peaks käesoleva määruse kohaselt koostatav prospekt sisaldama asjakohast ja vajalikku teavet seoses väärtpaberitesse investeerimisega, mida investor põhjendatult vajab, et kõiki asjaolusid teades hinnata emitendi ja mis tahes garantii andja vara ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit ning väljavaateid ja kõnealuste väärtpaberitega seotud õigusi. Selline teave tuleks koostada ja esitada hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ja seda tuleks kohandada käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti liigi suhtes, sealhulgas nende prospektide suhtes, mille puhul järgitakse teiseste emissioonide suhtes kehtivat lihtsustatud avalikustamiskorda ja ELi kasvuprospekti korda. Prospekt ei tohiks sisaldada teavet, mis ei ole oluline või eriomane asjaomase emitendi ja asjaomaste väärtpaberite puhul, kuna sellega võidakse varjata investoritele olulist teavet ning seega kahjustada investorite kaitset. Seetõttu tuleks prospektis sisalduvat teavet kohandada selliselt, et see kajastaks emitendi laadi ja asjaolusid, väärtpaberite liiki, investori, kellele pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine on suunatud, liiki ning selliste investorite tõenäolisi teadmisi ning sellistele investoritele kättesaadavat teavet, kuna see on muude õiguslike või regulatiivsete nõuete kohaselt avalikustatud.

(22)  Prospekti kokkuvõte peaks olema investoritele, eriti jaeinvestoritele kasulik teabeallikas. See peaks olema prospekti eraldi osa ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliseid pakkumisi ja väärtpaberite kauplemisele võtmisi nad soovivad edasi kaaluda, vaadates teadliku investeerimisotsuse tegemise eesmärgil prospekti tervikuna läbi. See tähendab, et kokkuvõttes esitatud teavet ei korrata prospekti põhiosas, kui see ei ole tingimata vajalik. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, garantii andjate ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske, sh kordumatuid tunnuseid, nagu pakkumises osalevate juriidiliste isikute ülemaailmne tunnus (LEI) ning rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood). See peaks samuti sisaldama pakkumise üldtingimusi. Eelkõige peaks kokkuvõttes esitatud riskitegurid piirduma konkreetsete riskide valikuga, mida emitent peab kõige olulisemateks investori jaoks investeerimisotsuse tegemisel. Kokkuvõttes sisalduv riskitegurite kirjeldus peaks olema konkreetse pakkumise seisukohalt oluline ja see tuleks koostada ainult investorite kasu silmas pidades, mitte investeerimisriske käsitlevate üldiste avalduste tegemiseks ega emitendi, pakkuja või nende nimel tegutseva mis tahes isiku vastutuse piiramiseks.

(22 a)   Kokkuvõte peaks sisaldama selget hoiatust, milles tuuakse välja riskid, eriti jaeinvestorite jaoks, juhul kui väärtpaberite emitendid on pangad, mille suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL(8) (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) kohaselt.

(23)  Prospekti kokkuvõte peaks olema lühike, lihtne, selge ja investoritele kergesti arusaadav. Kokkuvõtted tuleks koostada lihtsas, mittetehnilises keeles ning teave tuleks esitada lihtsasti mõistetaval moel. See ei tohiks olla pelgalt prospektist tehtud väljavõtete kogum. On asjakohane kehtestada kokkuvõtte maksimaalne pikkus, et investorid ei loobuks sellega tutvumisest, ja julgustada emitente valima teabe, mis on investoritele oluline. Erakorralistel juhtudel peaks pädeval asutusel siiski olema võimalus lubada emitendil koostada pikem kokkuvõte, mis on prindituna kuni 10 A4 lehekülge, juhul kui emitendi tegevuse keerukus, emissiooni või emiteeritavate väärtpaberite laad seda eeldab ja kui lisateabe esitamata jätmine kokkuvõttes eksitaks investorit.

(24)  Prospekti kokkuvõtte ühtse ülesehituse tagamiseks tuleks kindlaks määrata üldised jaod ja alamrubriigid koos suunava sisuga ning mille emitent peaks täitma lühikese, jutustava kirjeldusega ja vajaduse korral arvudega. Seni, kuni emitendid esitavad ausa ja tasakaalustatud ülevaate, peaksid nad saama ise valida, mida nad peavad oluliseks ja tähendusrikkaks.

(25)  Prospekti kokkuvõtte koostamisel tuleks võimalikult suures ulatuses eeskujuks võtta põhiteabedokument, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2014(9). Kui väärtpaberid kuuluvad nii käesoleva määruse kui ka määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamisalasse, tuleks kokkuvõttes lubada kasutada põhiteabedokumendi sisu täielikult uuesti, et vähendada vastavuskulusid ja halduskoormust emitentide jaoks. Kokkuvõtte esitamise nõudest ei tohiks siiski loobuda, kui põhiteabedokument on nõutav, kuna viimane ei sisalda olulist teavet emitendi ja asjaomaste väärtpaberite avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta.

(26)  Ühegi isiku suhtes ei tohiks kohaldada tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, k.a selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti asjakohaste osadega vastuolus. Kokkuvõttes tuleks selle kohta esitada selgesõnaline hoiatus.

(27)  Kapitaliturgudel korduvalt rahalisi vahendeid kaasavatele emitentidele tuleks luua registreerimisdokumentide ja prospektide konkreetsed vormid, samuti erikord nende esitamiseks ja kinnitamiseks, et pakkuda neile suuremat paindlikkust ja võimaldada neil kasutada turul tekkivaid võimalusi. Igal juhul peaksid emitendid saama otsustada, kas nad soovivad neid vorme ja seda korda kasutada.

(28)  Kõigi mittekapitaliväärtpaberite puhul, sealhulgas juhul, kui neid emiteeritakse kestvalt või korduvalt või osana pakkumiskavast, tuleks emitentidel lubada koostada prospekt põhiprospekti kujul. Põhiprospekt ja selle lõplikud tingimused peaksid sisaldama prospektiga sama teavet.

(29)  On asjakohane selgitada, et põhiprospekti lõplikud tingimused peaksid sisaldama ainult sellist väärtpaberikirjeldusega seotud teavet, mis puudutab konkreetset emissiooni ning mille saab kindlaks määrata üksnes selle konkreetse emissiooni ajal. Selline teave võib näiteks hõlmata rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood), emissioonihinda, lõpptähtaega, kupongiintressi, täitmise kuupäeva, täitmis- ja lunastushinda ning muid tingimusi, mis ei ole teada põhiprospekti koostamise ajal. Kui põhiprospekt ei sisalda lõplikke tingimusi, siis ei peaks pädev asutus neid kinnitama, vaid need tuleks üksnes talle esitada. Muu uus teave, mis võib emitendi ja väärtpaberite hindamist mõjutada, tuleks lisada ainult prospekti lisasse. Lõplikke tingimusi ega lisa ei tohiks kasutada selleks, et lisada väärtpaberite liike, mida ei ole põhiprospektis kirjeldatud.

(30)  Põhiprospekti alusel peaks emitent iga konkreetse emissiooni kohta koostama ainult kokkuvõtte, et vähendada halduskoormust ja parandada loetavust investorite jaoks. See emissioonipõhine kokkuvõte tuleks lisada lõplikele tingimustele ja pädev asutus peaks selle kinnitama üksnes siis, kui lõplikud tingimused sisalduvad põhiprospektis või selle lisas.

(31)  Selleks et suurendada põhiprospekti paindlikkust ja kulutõhusust, tuleks emitendil lubada koostada põhiprospekt eraldi dokumentidena. Sagedastel emitentidel tuleks lubada kasutada universaalset registreerimisdokumenti põhiprospekti osana.

(32)  Sagedasi emitente tuleks julgustada koostama prospekti eraldi dokumentidena, mis vähendab nende käesolevale määrusele vastavuse kulusid ja võimaldab neil kiiresti reageerida turul avanevatele võimalustele. Seega peaks emitentidel, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, olema võimalus, kuid mitte kohustus, koostada ja avaldada igal majandusaastal universaalne registreerimisdokument, mis sisaldab õigus-, äri-, finants- ja raamatupidamisteavet ning teavet aktsionäride kohta ja milles kirjeldatakse emitenti sellel majandusaastal. See peaks võimaldama emitendil teavet uuendada ja koostada prospekt, kui turutingimused on soodsad pakkumise tegemiseks või kauplemisele võtmiseks, lisades väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Universaalne registreerimisdokument peaks olema mitmeotstarbeline, kuivõrd selle sisu peaks olema ühesugune, sõltumata sellest, kas emitent kasutab seda hiljem kapitali-, võlaväärtpaberite või tuletisinstrumentide pakkumise tegemiseks või kauplemisele võtmise taotlemiseks. See peaks sisaldama lähteandmeid emitendi kohta ning andma investoritele ja analüütikutele miinimumteabe, mida on vaja teadliku otsuse tegemiseks äriühingu tegevuse, finantsseisundi, tulude ja väljavaadete, üldjuhtimise ja aktsionäride kohta.

(33)  Emitenti, kes on esitanud ja saanud universaalse registreerimisdokumendi kinnituse kahel järjestikusel aastal, võib pidada pädevale asutusele tuntuks. Seega tuleks lubada esitada kõik hilisemad universaalsed registreerimisdokumendid ja nende muudatused ilma pädeva asutuse eelneva kinnituseta ning pädev asutus peaks need tagantjärele läbi vaatama juhul, kui ta peab seda vajalikuks, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad teabe väljajätmist, olulist viga või olulist ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised. Iga pädev asutus peaks otsustama sellise läbivaatamise sageduse üle, võttes näiteks arvesse oma hinnangut emitendiga seotud riskidele, emitendi varasemate avalikustamiste kvaliteeti või aega, mis on möödunud sellest, kui esitatud universaalne registreerimisdokument viimati läbi vaadati.

(34)  Seni kuni universaalne registreerimisdokument ei ole muutunud kinnitatud prospekti osaks, peaks seda saama muuta kas vabatahtlikult emitendi poolt – näiteks kui tema struktuuris või finantsseisundis toimuvad olulised muutused – või pädeva asutuse nõudmisel seoses esitamisjärgse läbivaatamisega, kui täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuded ei ole täidetud. Need muudatused tuleks avaldada vastavalt samale korrale, mida kohaldatakse universaalse registreerimisdokumendi suhtes. Eelkõige juhul, kui pädev asutus tuvastab teabe väljajätmise või olulise vea või ebatäpsuse, peaks emitent muutma oma universaalset registreerimisdokumenti ja tegema muudatused avalikkusele põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks. Kui väärtpaberite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmist ei toimu, siis peaks universaalse registreerimisdokumendi muutmise menetlus olema eristatud prospekti täiendamise menetlusest, mida tuleks kohaldada üksnes pärast prospekti kinnitamist.

(35)  Kui emitent koostab eraldi dokumentidest koosneva prospekti, siis tuleks kõik selle osad kinnitada, sealhulgas vajaduse korral universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, kui need on varem pädevale asutusele esitatud, kuid ei ole kinnitatud. Sagedase emitendi puhul ei peaks universaalse registreerimisdokumendi mis tahes muudatusi olema vaja eelnevalt kinnitada, vaid selle asemel peaks pädeval asutusel olema võimalik teha neile järelkontrolli.

(36)  Selleks et kiirendada prospekti koostamise protsessi ja lihtsustada kulutõhusal viisil kapitaliturgudele juurdepääsu, tuleks sagedastele emitentidele, kes esitavad universaalse registreerimisdokumendi, pakkuda kiiremat kinnitamisprotsessi, kuna prospekti peamise osa on pädev asutus kas juba kinnitanud või see on läbivaatamiseks juba saadaval. Seega tuleks prospekti kinnitamiseks vajalikku aega lühendada, kui registreerimisdokumendi vormiks on universaalne registreerimisdokument.

(37)  Tingimusel et emitent täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ(10) artiklites 4 ja 5 sätestatud korraldatud teabe esitamise, levitamise ja salvestamise korda ning tähtaegu, peaks tal olema lubatud avaldada direktiivis 2004/109/EÜ nõutavad majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded osana universaalsest registreerimisdokumendist, välja arvatud juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik on käesoleva määruse ja direktiivi 2004/109/EÜ kohaldamisel erinev ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel ei vasta direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 tingimustele. See peaks leevendama korduvate esitamistega seotud halduskoormust, mõjutamata avalikkusele kättesaadavat teavet või nende aruannete direktiivi 2004/109/EÜ kohast järelevalvet.

(38)  Aegunud teabel põhinevate investeerimisotsuste vältimiseks tuleks kehtestada prospekti selge kehtivusaeg. Õiguskindluse suurendamiseks peaks prospekt hakkama kehtima selle kinnitamise hetkest, mida pädev asutus saab kergesti kontrollida. Väärtpaberite avalik pakkumine põhiprospekti alusel peaks kestma põhiprospekti kehtivusest kauem ainult juhul, kui järgnev põhiprospekt kinnitatakse enne kehtivuse lõppemist ja see hõlmab kestvat pakkumist.

(39)  Loomu poolest saab prospektis esitada ainult üldist teavet väärtpaberitelt teenitava tulu maksustamise kohta, mille informatsiooniline väärtus üksikule investorile on väike. Kuna selline teave peab hõlmama mitte ainult emitendi registrijärgse asukoha riiki, vaid ka riike, kus pakkumine tehakse või kus kauplemisele võtmist taotletakse, juhul kui prospektile on antud luba, siis on selle koostamine kulukas ja võib olla takistuseks piiriüleste pakkumiste korral. Seega peaks prospekt sisaldama ainult hoiatust, et investori liikmesriigi ja emitendi asutamise liikmesriigi maksuõigus võib mõjutada väärtpaberitelt teenitavat tulu. Prospekt peaks siiski sisaldama asjakohast teavet maksustamise kohta, kui kavandatavale investeeringule kohaldatakse konkreetset maksustamiskorda, näiteks väärtpaberiinvesteeringute puhul, mis tagavad investorile soodsa maksustamise.

(40)  Kui väärtpaberite klass on võetud reguleeritud turul kauplemisele, avalikustab emitent investoritele püsivalt teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014(11) ja direktiivile 2004/109/EÜ. Seega ei ole vajadus täieliku prospekti järele nii pakiline, kui emitent teeb avalikkusele hiljem pakkumisi või taotleb hiljem kauplemisele võtmist. Seega peaks teiseste emissioonide puhul olema kasutamiseks eraldi lihtsustatud prospekt ning selle sisunõuded peaksid olema võrreldes tavakorraga leebemad, võttes arvesse juba avalikustatud teavet. Investoritele tuleb siiski esitada konsolideeritud ja hästi struktureeritud teavet selliste elementide kohta nagu pakkumise tingimused ja selle taust ▌. Seetõttu peaks teisese emissiooni lihtsustatud prospekt sisaldama asjakohast vähendatud teavet, mida investorid põhjendatult vajavad, et mõista emitendi ja mis tahes garantii andja väljavaateid, väärtpaberitega seotud õigusi, emissiooni põhjuseid ja selle mõju emitendile, eelkõige käibekapitali aruannet, kapitalisatsiooni ja võlgade avalikustamist, mõju üldisele kapitalistruktuurile ning määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt alates viimase emissiooni kuupäevast avalikustatud asjakohase teabe lühikokkuvõtet.

(41)  Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorda tuleks laiendada väärtpaberitele, millega kaubeldakse VKEde kasvuturgudel, kuna nende turukorraldajad peavad vastavalt direktiivile 2014/65/EL kehtestama ja kohaldama eeskirju, mis tagavad asjakohase ja pideva avalikustamise emitentide poolt, kelle väärtpaberitega nendes kohtades kaubeldakse. Seda avalikustamiskorda tuleks kohaldada ka muude mitmepoolsete kauplemissüsteemide kui VKEde kasvuturgude suhtes, kui neil mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel on samaväärsed avalikustamisnõuded, mida nõutakse VKEde kasvuturgudelt direktiivi 2014/65/EL kohaselt.

(42)  Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskord peaks olema kasutatav üksnes pärast miinimumaja möödumist emitendi väärtpaberite klassi esmakordsest kauplemisele võtmisest. 18kuuline viivitus peaks tagama, et emitent on vähemalt üks kord täitnud kohustuse avaldada majandusaasta aruanne vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ või VKEde kasvuturu korraldaja või samaväärsete avalikustamisnõuetega mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjadele.

(43)  Kapitaliturgude liidu üks kesksetest eesmärkidest on liidus kapitaliturgudel rahastamisele juurdepääsu hõlbustamine VKEde jaoks. Kuna sellistel äriühingutel on tavaliselt vaja kaasata suhteliselt väiksemaid summasid kui teistel emitentidel, võib täieliku prospekti koostamise kulu olla ebaproportsionaalselt suur ja see võib neid sundida hoiduma oma väärtpaberite avalikust pakkumisest. Samal ajal võib VKEdega nende suuruse ja lühema eelneva kogemuse tõttu seonduda võrreldes suuremate emitentidega spetsiifiline investeerimisrisk ja nad peaksid avalikustama piisavalt teavet, et investorid saaksid investeerimisotsuse teha. Ka tuleks käesoleva määrusega tagada erilise tähelepanu pööramine VKEde kasvuturgudele, et julgustada VKEsid kaasama rahalisi vahendeid kapitaliturgudelt. VKEde kasvuturud on paljulubav vahend, mis võimaldab väiksematel kasvavatel äriühingutel kapitali kaasata. Selliste platvormide edukus sõltub aga sellest, kui huvipakkuvad nad teatava suurusega äriühingute jaoks on. Ka saaksid lihtsamast juurdepääsust kapitaliturgude kaudu rahastamisele kasu emitendid, kelle väärtpaberite avalike pakkumiste koguväärtus liidus ei ületa 20 000 000 eurot, et kasvada ja saavutada täielik potentsiaal, ning neil peaks olema võimalik kaasata rahalisi vahendeid ebaproportsionaalselt suurte kuludeta. Seetõttu on asjakohane kehtestada käesoleva määrusega konkreetne proportsionaalne ELi kasvuprospekti koostamise kord, mida võivad kasutada VKEd, emitendid, kes pakuvad avalikkusele väärtpabereid, mis kavatsetakse võtta kauplemisele VKEde kasvuturul, ja emitendid, kes pakuvad avalikkusele väärtpabereid, mille koguväärtus liidus ei ületa 20 000 000 eurot. Seega tuleks VKEde suhtes kohaldatavate ELi kasvuprospekti sisu nõuete kohandamisel leida sobiv tasakaal finantsturgudele kulutõhusa juurdepääsu ja investorite kaitse vahel ning seetõttu tuleks selle eesmärgi saavutamiseks töötada VKEde jaoks välja konkreetne avalikustamiskord. Pärast kinnitamist võiks ELi kasvuprospektidele laieneda käesoleva määruse kohane loa andmise kord ning seetõttu peaksid need prospektid kehtima kõigile avalikele väärtpaberite pakkumistele kogu liidus.

(44)  Vähendatud teavet, mida ELi kasvuprospektides tuleb avalikustada, tuleks kohandada selliselt, et keskendutakse teabele, mis on emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel oluline ja asjakohane, ning tuleks tagada proportsionaalsus ühelt poolt äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite kaasamise vajaduse ning teiselt poolt prospekti koostamise kulude vahel. Tagamaks et sellised äriühingud saaksid koostada prospekte ilma nende suuruse ja seega nende kaasatavate rahaliste vahendite suhtes ebaproportsionaalseid kulusid tekitamata, peaks ELi kasvuprospekti koostamise kord olema reguleeritud turgudel olevate äriühingute suhtes kohaldatavast korrast paindlikum, tagades samas investoritele vajaliku olulise teabe avaldamise.

(45)  ELi kasvuprospektide proportsionaalne avalikustamiskord ei peaks olema kättesaadav, kui väärtpaberid on kavas võtta kauplemisele reguleeritud turul, ei peaks saama seda korda siiski kasutada, kuna reguleeritud turgudel tegutsevad investorid peaksid saama olla kindlad, et emitendid, kelle väärtpaberitesse nad investeerivad, täidavad ühtseid avalikustamisreegleid. Seega ei tohiks väärtpaberite reguleeritud turgudel kauplemisele võtmisel kehtida emitendi suurusest sõltuv kahetasandiline avalikustamisstandard.

(46)  ELi kasvuprospekt peaks olema standarditud dokument, mida emitentidel on lihtne täita ja mis peaks sisaldama põhiteavet emitendi, väärtpaberite ja pakkumise kohta. Komisjon peaks töötama välja delegeeritud õigusaktid, et täpsustada standarditud ELi kasvuprospekti vähendatud sisu ning vormi. ELi kasvuprospektide proportsionaalse avalikustamiskorra üksikasjade kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse vajadust tagada, et ELi kasvuprospekti puhul oleksid halduskoormus ja emissioonikulud tegelikult märkimisväärselt väiksemad kui täieliku prospekti puhul, vajadust lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades samal ajal investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu, vajadust vähendada VKEde kulusid ja koormust, vajadust saada konkreetset liiki teavet, mis on VKEde jaoks eriliselt oluline, emitendi suurust ja seda, kui kaua ta on tegutsenud, pakkumiste eri liike ja tunnusjooni ning eri liiki teavet, mida investorid erinevat liiki väärtpaberite kohta vajavad.

(48)  Riskitegurite prospekti lisamise peamine põhjus on tagada, et investorid saaksid neid riske teadlikult hinnata ja teha investeerimisotsuseid, teades kõiki asjaolusid. Seetõttu peaks riskitegurite puhul piirduma nendega, mis on olulised ning emitendile ja tema väärtpaberitele omased ja mida prospekti sisu kinnitab. Prospekt ei peaks sisaldama riskitegureid, mis on üldised ja mille eesmärk on üksnes vastutuse välistamine, kuna need võivad varjata konkreetsemaid riskitegureid, millest investorid peaksid teadlikud olema, seega takistades prospektis teabe esitamist hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul. ESMA peaks töötama riskitegurite spetsiifilisuse ja olulise hindamiseks välja suunised, mis aitavad pädevatel asutustel hinnata riskitegureid viisil, mis soodustab asjakohast ja sihipärast riskitegurite avalikustamist emitentide poolt.

(49)  Teatavatel juhtudel tuleks lubada pädeva asutuse tehtava erandina tundlikku teavet prospektist välja jätta, et vältida emitenti kahjustavaid olukordi.

(50)  Liikmesriigid avaldavad oma finantsseisundi kohta suurel hulgal teavet, mis on üldiselt avalikkusele kättesaadav. Seega, kui liikmesriik tagab väärtpaberite pakkumist, siis ei peaks olema sellist teavet vaja prospektis esitada.

(51)  Emitentidele antav luba viidata prospektis või põhiprospektis dokumentidele, mis sisaldavad avalikustatavat teavet, tingimusel et sellised dokumendid on eelnevalt elektrooniliselt avaldatud, peaks lihtsustama prospekti koostamist ja vähendama emitentide kulutusi, ohustamata investorite kaitset. Prospekti koostamise lihtsustamise ja selle kulude vähendamise eesmärki ei tohiks siiski saavutada nii, et kahjustatakse muid huvisid, mida prospekt on mõeldud kaitsma, muu hulgas teabe kättesaadavust. Keel, mida kasutatakse viidetena esitatud teabe puhul, peaks vastama prospektidele kehtivatele keelenõuetele. Viidetena esitatud teave võib viidata varasematele andmetele, ent kui see teave ei ole enam olulise muutuse tõttu asjakohane, peaks see prospektis selgelt märgitud olema ning lisaks tuleks esitada ka ajakohastatud teave. Lisaks peaks sagedastel emitentidel olema vabadus viidata prospektis mis tahes universaalse registreerimisdokumendi muudatustele, kasutades selleks dünaamilist viitamist. Sellise dünaamilise viitamisega tagataks, et lugeja suunatakse alati tutvuma universaalse registreerimisdokumendi kõige uuema versiooniga ja puudub vajadus lisade järele. Dünaamilise viitamise kasutamine lisa asemel ei tohiks mõjutada investori taganemisõigust.

(52)  ▌Korraldatud teavet peaks saama prospekti lisada viidete abil. Emitentidel, kelle väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis, ja emitentidel, kes on vabastatud majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete avaldamisest vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile b, peaks samuti olema lubatud esitada prospektis viidetena kogu aastane finantsteave või vahekokkuvõtte finantsteave, teave auditiaruannetest, finantsaruannetest, juhtimisaruannetest või äriühingu üldjuhtimise aruannetest või osa sellest teabest, tingimusel et need aruanded on elektrooniliselt avaldatud.

(53)  Kõik emitendid ei pääse ligi piisavale teabele ning suunistele kontrolli- ja kinnitamisprotsessi ning prospekti kinnitamiseks vajalike sammude kohta, kuna liikmesriikide pädevad asutused kasutavad erinevaid käsitlusviise. Selle määrusega peaks need erinevused kaotatama tänu kontrolli- ja kinnitamisprotsessile kehtivate reeglite ühtlustamisele ning liikmesriikide pädevate asutuste kinnitamisprotsessi ühetaoliseks muutmisele, millega tagatakse, et kõik pädevad asutused kasutavad ühtset käsitlusviisi prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollimisel. Suunised selle kohta, kuidas hankida prospektile kinnitus, peaksid olema avalikult kättesaadavad pädevate asutuste kodulehtedel. ESMA peaks mängima põhirolli selles valdkonnas järelevalve ühtluse edendamisel, kasutades talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(12) antud volitusi. Eelkõige peaks ESMA tegema vastastikuseid eksperdihindamisi, mis hõlmavad käesoleva määruse kohast pädevate asutuste tegevust, asjakohase aja jooksul enne käesoleva määruse läbivaatamist ja vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010. ESMA peaks töötama välja keskse töökorraldussüsteemi, mis hõlmaks prospekti kinnitamisprotsessi selle algatamisest kuni kinnitamiseni ja võimaldaks pädevatel asutustel, ESMA-l ja emitentidel hallata ja jälgida kinnitamistaotlusi võrgupõhiselt. Selles süsteemis oleks esitatud põhiteave ja see toimiks ESMA ja pädevate asutuste jaoks vahendina, millega soodustatakse prospektide kinnitamisprotsesside ja menetluste ühtlustamist kogu liidus ja tagatakse, et tulevikus kinnitatakse kõik prospektid kogu liidu ulatuses ühtmoodi.

(53 a)   ESMA peaks koos riikide pädevate asutustega hindama kapitaliturgude liidu raames keskse töökorraldussüsteemi ülesehitust, rahastamist ja toimimist.

(54)  Liikmesriikide turgudele juurdepääsu lihtsustamiseks on oluline, et pädevate asutuste võetavad lõivud prospektide ja nendega seotud dokumentide kinnitamise ja esitamise eest oleksid mõistlikud ja avalikud. Kolmandas riigis asutatud emitentidele kehtestatud tasud peaksid kajastama sellise emissiooniga kaasnevat koormust.

(55)  Kuna internet tagab teabele hõlpsa juurdepääsu ning selleks, et tagada investoritele parem juurdepääs, tuleks kinnitatud prospektid avaldada alati elektrooniliselt. Prospekt tuleks avaldada emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja kodulehel eraldi jaotises või vajaduse korral väärtpabereid suunatult pakkuvate või müüvate finantsvahendajate, sealhulgas makseasutuste kodulehel või selle reguleeritud turu, millel kauplemisele võtmist taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi operaatori kodulehel, ja pädev asutus peaks selle esitama koos liigitamist võimaldavate asjakohaste andmetega ESMA-le. ESMA peaks looma keskse prospektide säilitamise mehhanismi, mis võimaldab tasuta avalikku juurdepääsu ja asjakohaseid otsinguvõimalusi. Selleks et tagada investorite juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, mida on võimalik kasutada ja analüüsida õigeaegselt ja tulemuslikult, peaks prospektides sisalduv põhiteave, nagu ISIN-kood väärtpaberite identifitseerimiseks ning LEI emitentide, pakkujate ja garantii andjate tuvastamiseks, olema masinloetav, sh metaandmete kasutamisel. Prospektid peaksid jääma avalikult kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks pärast nende avaldamist, et tagada, et nende avalikkusele kättesaadavuse periood kattuks majandusaasta ja poolaasta vahearuannete kättesaadavuse perioodiga vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ. Prospektid peaksid siiski alati olema investoritele nõudmisel püsival andmekandjal tasuta kättesaadavad.

(56)  Samuti on vaja ühtlustada reklaamimist, et vältida avalikkuse usalduse vähenemist ja finantsturgude nõuetekohase toimimise kahjustamist. Reklaamide õigsus ja täpsus ning nende vastavus prospekti sisule on investorite, sealhulgas jaeinvestorite kaitseks äärmiselt tähtis. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse kohast loa andmise korda, on reklaamide üle teostatav järelevalve ▌pädevate asutuste rolli keskne osa. Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, peaks olema õigus teostada kontrolli selle üle, kas väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud reklaamitegevus on kooskõlas käesolevas määruses esitatud põhimõtetega. Vajaduse korral peaks päritoluliikmesriik aitama selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, hinnata reklaami vastavust prospektis sisalduvale teabele. Ilma et see piiraks artikli 30 lõikes 1 sätestatud volitusi, ei tuleks pädeva asutuse poolt reklaami üle kontrolli teostamist käsitada üheski vastuvõtvas liikmesriigis avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise eeltingimusena.

(57)  Investorid peaksid asjakohaselt hindama iga uut olulist asjaolu, viga või ebatäpsust, mis võib mõjutada investeeringu hindamist ja mis ilmneb pärast prospekti avaldamist, kuid enne pakkumise lõppemist või kauplemise algust reguleeritud turul; see eeldab prospekti lisa kinnitamist ja levitamist asjatu viivituseta.

(58)  Õiguskindluse parandamiseks tuleks täpsustada tähtaegu, mille jooksul emitent peab prospekti lisa avaldama ja mille jooksul investoritel on õigus taganeda pakkumise vastuvõtmisest pärast lisa avaldamist. Ühest küljest peaks prospekti lisa avaldamise kohustus kehtima kuni pakkumisperioodi lõpliku lõppemiseni või kuni kõnealuste väärtpaberitega hakatakse kauplema reguleeritud turul, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Teisest küljest tuleks pakkumise vastuvõtmisest taganemise õigust kohaldada üksnes juhul, kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega ja kui uus asjaolu, viga või ebatäpsus ilmnes enne pakkumisperioodi lõppemist ja väärtpaberite üleandmist. Seega peaks taganemisõigus olema seotud lisa koostamise põhjustanud uue asjaolu, vea või ebatäpsuse ilmnemise hetkega ning tuleks eeldada, et selline määrav sündmus toimus veel kehtiva pakkumise ajal ning enne väärtpaberite üleandmist. Õiguskindluse tugevdamiseks tuleks prospekti lisas täpsustada, millal taganemisõigus lõpeb. Finantsvahendajad peaksid lihtsustama menetlust, kui investorid teostavad oma õigust pakkumise vastuvõtmisest taganeda.

(59)  Emitendi kohustus tõlkida kogu prospekt kõikidesse asjakohastesse ametlikesse keeltesse pärsib piiriülest pakkumist või kauplemist mitmel turul. Piiriülese pakkumise hõlbustamiseks juhul, kui prospekt on koostatud rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, tuleks ainult kokkuvõte tõlkida vastuvõtva liikmesriigi või päritoluliikmesriigi (vastuvõtvate liikmesriikide või päritoluliikmesriikide) ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse või ühte ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus investeerimistoodet levitatakse.

(60)  ESMA-l ja vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel peaks olema õigus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tunnistus, milles kinnitatakse, et prospekt või, juhul kui on kinnitatud üksnes universaalne registreerimisdokument, siis see konkreetne dokument on koostatud käesoleva määruse kohaselt. Päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks teatama emitendile või prospekti ja vajaduse korral universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutavale isikule prospekti kinnitamistunnistusest, mis on adresseeritud vastuvõtva liikmesriigi asutusele, et tagada emitendile või prospekti ja vajaduse korral universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutavale isikule kindlus selles, kas ja millal on teade tegelikult esitatud.

(61)  Käesoleva määruse eesmärkide täieliku saavutamise tagamiseks on vaja arvata selle kohaldamisalasse ka väärtpaberid, mille on emiteerinud emitendid, kelle suhtes kohaldatakse kolmandate riikide õigust. ▌Käesoleva määruse tulemusliku täitmisega seotud teabevahetuse ja koostöö tagamiseks kolmandate riikide asutustega peaksid pädevad asutused sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Isikuandmete edastamine kõnealuste kokkulepete alusel peaks toimuma vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001.

(62)  Asjaolu, et liikmesriikides on mitmeid erinevate ülesannetega pädevaid asutusi, võib põhjustada tarbetuid kulusid ja ülesannete kattumist, loomata seejuures lisaväärtust. Igas liikmesriigis tuleks määrata üks pädev asutus, kes kinnitab prospekte ja vastutab määruse täitmise järelevalve eest. Selline pädev asutus peaks olema haldusasutus, mis on loodud sellisena, et oleks tagatud selle sõltumatus ettevõtjatest ning välistatud huvide konfliktid. Prospektide kinnitamise eest vastutava pädeva asutuse määramine ei tohiks välistada koostööd selle pädeva asutuse ja muude üksuste, näiteks pangandust ja kindlustust reguleerivate asutuste või noteerimisasutuste vahel, et tagada prospektide tõhus kontroll ja kinnitamine emitentide, investorite, turuosaliste ning turgude huvides. Pädeva asutuse ülesannete delegeerimist teisele üksusele tohiks lubada ainult siis, kui see on seotud kinnitatud prospektide avaldamisega.

(63)  Liikmesriikide pädevatele asutustele antud tõhusad vahendid, volitused ja ressursid tagavad järelevalve tulemuslikkuse. Käesoleva määrusega tuleks seega eelkõige ette näha minimaalselt vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele vastavalt siseriiklikule õigusele. Neid volitusi tuleks kasutada pädevate õigusasutuste kaudu, kui riigi õigusaktid seda nõuavad. Pädevad asutused ja ESMA peaksid oma käesoleva määruse järgseid volitusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning jääma otsuste tegemisel sõltumatuks.

(64)  Käesoleva määruse rikkumiste avastamiseks on vaja, et pädevad asutused saaksid siseneda dokumentide äravõtmiseks muudesse ruumidesse kui füüsiliste isikute eluruumid. Pääs sellistesse ruumidesse on vajalik, kui on olemas põhjendatud kahtlus, et eksisteerivad kontrolli või uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed, mis võivad olla asjakohased käesoleva määruse rikkumise tõendamisel. Lisaks on juurdepääs ruumidele vajalik, kui isik, kellele on juba teabenõue esitatud, ei täida seda või kui on põhjendatult alust kahtlustada, et nõude esitamisel seda ei täideta või et teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, võltsitakse või hävitatakse.

(65)  Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ ning selleks, et tagada määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse rikkumise korral asjakohaste halduskaristuste ja -meetmete kohaldamine. Need karistused ja haldusmeetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama liikmesriikides ühise lähenemisviisi ja hoiatava mõju. Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide õigust kehtestada karmimaid halduskaristusi.

(66)  Selleks et tagada, et pädevate asutuste tehtud otsustel oleks laiemale avalikkusele hoiatav mõju, tuleks need üldjuhul avalikustada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus peab vajalikuks vastavalt käesolevale määrusele avaldada karistused anonüümselt, viivitada nende avaldamisega või neid mitte avaldada.

(67)  Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda normide kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikku kriminaalõigust enne [lisada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev]. Kooskõlas siseriikliku õigusega ei ole liikmesriigid kohustatud määrama sama rikkumise eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristusi, kuid nad peaksid saama seda teha, kui siseriiklik õigus seda võimaldab. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumiste suhtes ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu, sealhulgas pärast asjaomasest rikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(68)  Rikkumistest teatajad võivad pädevatele asutustele esitada uut teavet, mis aitab pädevatel asutustel avastada käesoleva määruse rikkumisi ning nende eest karistusi määrata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse asjakohane kord, mis võimaldab isikutel teatada pädevatele asutustele käesoleva määruse tegelikust või potentsiaalsest rikkumisest ning kaitseb neid kättemaksu eest.

(69)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida komisjonile seoses ▌artikli 1 lõike 3 punktides f ja g ning artikli 1 lõike 4 punktides d ja e viidatud dokumentide miinimumteabe sisuga, artikli 2 mõistete kohandamisega, ▌prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospektis sisalduva konkreetse kohustusliku teabega, universaalses registreerimisdokumendis sisalduva minimaalse teabega, lihtsustatud prospektis teisese emissiooni ja VKE emissiooni puhul sisalduva vähendatud teabega, käesoleva määrusega sätestatud ELi kasvuprospekti vähendatud konkreetse sisu ja vormiga, määruse kohaldamisalasse jäävate väärtpaberite reklaamimisega ning kolmandate riikide emitentide koostatud prospektide üldiste vastavuskriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealuseid konsultatsioone korraldatakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(70)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses kolmandate riikide prospektialaste õigusaktide samaväärsusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selle samaväärsuse üle otsustamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(13).

(71)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(72)  Komisjon peaks võtma vastu ESMA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega: kokkuvõttesse lisatava varasema põhilise finantsteabe sisu ja esitamisvorm, universaalse registreerimisdokumendi kontroll, kinnitamine, esitamine ja läbivaatamine, samuti selle muutmise või uuendamise tingimused ja tingimused, mille puhul võidakse sagedase emitendi staatus kaotada, viidetena esitatav teave ja liidu õiguse alusel nõutavate muude dokumentide liigid, prospekti kontrolli- ja kinnitamismenetlused, prospekti avaldamine, ESMA hallatavas andmete säilitamise mehhanismis prospektide klassifitseerimiseks vajalikud andmed, reklaami puudutavad sätted, olukorrad, kus uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus seoses prospektis sisalduva teabega teeb vajalikuks prospekti lisa avaldamise, pädevate asutuste ja ESMA vahel koostöökohustusest tulenevalt vahetatav teave ning kolmandate riikidega sõlmitud koostöökokkulepete minimaalne sisu. Komisjon peaks võtma need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

(73)  Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ning määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. ESMA-le tuleks teha ülesandeks koostada komisjonile esitamiseks rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega: standardvormid, -mallid ja -menetlused kinnitamistunnistusest, prospektist, prospekti lisast ning prospekti ja/või selle kokkuvõtte tõlkest teavitamiseks, pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse standardvormid, -mallid ja -menetlused ning pädevate asutuste ja ESMA vahelise teabevahetuse menetlused ja vormid.

(74)  Delegeeritud ja rakendamisvolituste teostamisel kooskõlas käesoleva määrusega peaks komisjon järgima järgmisi põhimõtteid:

   vajadus tagada jaeinvestorite ja VKEde hulgas usaldus finantsturgude vastu, edendades finantsturgude läbipaistvuse kõrgeid standardeid;
   vajadus kohandada prospekti avalikustamisnõudeid, arvestades emitendi suurust ja teavet, mille avaldamist emitendilt juba nõutakse vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ ja määrusele (EL) nr 596/2014;
   vajadus lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades seejuures investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu;
   vajadus anda investoritele suur hulk konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning tagada nende olukorrale vastav avalikustamine ja kaitse;
   vajadus tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused jõustaksid eeskirju järjekindlalt, eriti võitluses majanduskuritegevuse vastu;
   vajadus tagada suur läbipaistvus ja konsulteerimine kõikide turuosaliste ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga;
   vajadus soodustada uuendusi finantsturgudel, et need oleksid dünaamilised ja tõhusad;
   vajadus tagada finantssüsteemi stabiilsus finantsuuenduste hoolika jälgimise ja nendele reageerimise abil;
   kapitalikulu vähendamise ja kapitali kättesaadavuse suurendamise tähtsus;
   vajadus pikaajaliselt tasakaalustada turuosalistele mis tahes rakendusmeetmest tulenevat kulu ja tulu;
   vajadus tõsta liidu finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et see piiraks rahvusvahelise koostöö hädavajalikku laiendamist;
   vajadus luua võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele, kehtestades vajaduse korral alati liidu õigusnorme;
   vajadus tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega kõnealuses valdkonnas, sest teabe tasakaalustamatus ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ja tekitada kahju eelkõige tarbijatele ja väikeinvestoritele.

(75)  Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine, näiteks isikuandmete vahetus või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ(14) ning mis tahes ESMA-poolne teabevahetus või teabe edastamine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001(15).

(76)  Hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest peaks komisjon vaatama käesoleva määruse kohaldamise läbi ja hindama eelkõige seda, kas teiseste emissioonide ja VKEde suhtes kehtiv avalikustamiskord, universaalne registreerimisdokument ja prospekti kokkuvõte on endiselt asjakohased, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid.

(77)  Käesoleva määruse nõuete kohaldamist tuleks edasi lükata, et võimaldada võtta vastu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ning võimaldada turuosalistel kohanduda ja kavandada uute meetmete kohaldamist.

(78)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on kapitaliturgude liidu loomisega seoses investorite kaitse ja turu tõhususe parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(79)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(80)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ▌.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määruse eesmärk on sätestada väärtpaberite avalikul pakkumisel või mõnes liikmesriigis asutatud reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise nõuded.

2.  Käesolevat määrust, v.a selle artiklit 4, ei kohaldata järgmiste väärtpaberite liikide suhtes:

a)  osakud, mille on emiteerinud ▌ühisinvesteerimisettevõtjad;

b)  mittekapitaliväärtpaberid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organ, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank;

c)  liikmesriikide keskpankade kapitaliosad;

d)  väärtpaberid, millele liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus on andnud tingimusteta ja tühistamatu garantii;

e)  väärtpaberid, mille on emiteerinud juriidilise isiku staatusega ühingud või liikmesriigi tunnustatud mittetulundusühingud, selleks et hankida rahalisi vahendeid oma kasumitaotluseta eesmärkide saavutamiseks;

g)  mittevahetatavad kapitaliosad, mille põhieesmärk on anda omanikule õigus vallata korterit või mõnda muud kinnisasja või selle osa ja mille müümisel tuleb sellest õigusest loobuda;

i)  mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on väärtpaberite pakkumise agregeeritud koguväärtus liidus väiksem kui 75 000 000 eurot krediidiasutuse kohta, kusjuures seda arvestatakse 12kuulise perioodi kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)  ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad;

ii)  ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisväärtpaberitega.

3.  Käesolevat määrust, v.a selle artiklit 4, ei kohaldata väärtpaberite avalike pakkumiste järgmiste liikide suhtes:

a)  ▌pakkumine üksnes kutselistele investoritele;

b)  ▌pakkumine vähem kui 350-le sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta ja kokku mitte rohkem kui 4 000-le füüsilisele või juriidilisele isikule liidus, kes ei ole kutselised investorid või muud investorid, kes täidavad määruse (EL) nr 345/2013 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi;

c)  ▌pakkumine investoritele, kes omandavad väärtpabereid vähemalt 100 000 euro eest investori kohta iga eraldi pakkumise puhul;

d)  ▌pakkumine, mille koguväärtus liidus on vähem kui 1 000 000 eurot, kusjuures seda arvestatakse 12kuulise perioodi kohta;

e)  aktsiad, mis emiteeritakse juba emiteeritud samasse klassi kuuluvate aktsiate asendamiseks, kui selliste uute aktsiate emissiooniga ei kaasne emiteeritud kapitali suurenemine;

f)  väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

g)  väärtpaberid, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

h)  dividendid, mis makstakse olemasolevatele aktsionäridele välja aktsiatena, mis kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega seoses selliseid dividende makstakse, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju;

i)  väärtpaberid, mida tööandja või selle sidusettevõtja pakub, jaotab või kavatseb jaotada oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele, olenemata sellest, kas nad asuvad liidus või mitte, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju.

Liikmesriigid ei laienda käesoleva määruse kohase prospekti koostamise nõuet nendele väärtpaberite pakkumistele, millele on viidatud esimese lõigu punktis d. Lisaks hoiduvad liikmesriigid kehtestamast sellistele väärtpaberite pakkumiste liikidele muid riikliku tasandi avalikustamisnõudeid, mis võiksid põhjustada ebaproportsionaalset või ebavajalikku koormust. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt võimalikest riiklikul tasandil kohaldatavatest avalikustamisnõuetest, sh asjaomaste sätete tekstist.

4.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmist liiki väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes:

a)  samale reguleeritud turule juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu vahetatavad väärtpaberid, tingimuselt et need esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % nende väärtpaberite arvust, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud;

b)  aktsiad, mis tulenevad muude väärtpaberite vahetamisest või asendamisest või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste kasutamisest, kui kõnealused aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, tingimusel et tulenevad aktsiad esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % selliste samasse klassi kuuluvate aktsiate arvust, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud. Kui aktsiatele ligipääsu andvate väärtpaberite avalikul pakkumisel või nende kauplemisele võtmisel koostati prospekt vastavalt käesolevale määrusele või direktiivile 2003/71/EÜ või kui aktsiatele ligipääsu andvad väärtpaberid emiteeriti enne käesoleva määruse jõustumist, siis ei kohaldata käesolevat määrust tulenevate aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes, sõltumata nende osakaalust sama klassi aktsiate arvus, mis on juba võetud reguleeritud turule kauplemisele;

c)  aktsiad, mis emiteeritakse selliste samasse klassi kuuluvate aktsiate asendamiseks, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, kui selliste aktsiate emissiooniga ei kaasne emiteeritud kapitali suurenemine;

d)  väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

e)  väärtpaberid, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

f)  aktsiad, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada olemasolevatele aktsionäridele tasuta, ning dividendid, mis makstakse välja aktsiatena, mis kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega seoses selliseid dividende makstakse, tingimusel et kõnealused aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, ja et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja laadi kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

g)  väärtpaberid, mida tööandja või selle sidusettevõtja pakub, jaotab või kavatseb jaotada oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele, olenemata sellest, kas nad asuvad liidus või mitte, tingimusel et kõnealused väärtpaberid kuuluvad samasse klassi väärtpaberitega, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, ja et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

h)  väärtpaberid, mis on juba võetud kauplemisele mõnel teisel reguleeritud turul, tingimusel et:

i)  nende väärtpaberitega või samasse klassi kuuluvate väärtpaberitega on lubatud sellel teisel reguleeritud turul kaubelda juba rohkem kui 18 kuud;

ii)  väärtpaberite puhul, mis võeti esimest korda reguleeritud turule kauplemisele pärast 1. juulit 2005, eeldas sellel teisel reguleeritud turul kauplemisele võtmine prospekti koostamist, mis on kinnitatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ;

iii)  väärtpaberite puhul, mis noteeriti esimest korda pärast 30. juunit 1983, kinnitati noteerimisprospekt nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ(16) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/34/EÜ(17) nõuete kohaselt, välja arvatud alapunktiga ii hõlmatud juhud;

iv)  pidevad kohustused, mis käsitlevad kauplemist sellel teisel reguleeritud turul, on täidetud ja

v)  isik, kes taotleb käesoleva erandi alusel väärtpaberi kauplemisele võtmist reguleeritud turul, teeb selle reguleeritud turu liikmesriigis, kus kauplemisele võtmist taotletakse, avalikkusele artikli 20 lõikes 2 sätestatud viisil kättesaadavaks dokumendi, mille sisu vastab artiklile 7 ning mis koostatakse keeles, mida tunnustab selle liikmesriigi pädev asutus, mille reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse. Nimetatud dokumendis märgitakse, kust on võimalik saada kõige viimane prospekt ja kus on kättesaadav finantsteave, mida emitent avaldab oma pideva avalikustamiskohustuse raames.

6.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 3 punktides f ja g ning lõike 4 punktides d ja e osutatud dokumentide minimaalne teave.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „väärtpaberid“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud rahaturuinstrumendid, mille lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud;

b)  „kapitaliväärtpaberid“ – aktsiad ja muud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega, samuti mis tahes muud liiki vabalt võõrandatavad väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada eespool nimetatud väärtpabereid kas nende vahetamise või nendega kaasnevate õiguste kasutamise teel, tingimusel et need muud liiki väärtpaberid on emiteerinud aluseks olevate aktsiate emitent või kõnealuse emitendi gruppi kuuluv üksus;

c)  „mittekapitaliväärtpaberid“ – kõik väärtpaberid, mis ei ole kapitaliväärtpaberid;

d)  „väärtpaberite avalik pakkumine“ – mis tahes vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutavate väärtpaberite kohta, et investor saaks otsustada nende väärtpaberite ostmise või märkimise üle. See määratlus hõlmab ka väärtpaberite suunatud pakkumist finantsvahendajate kaudu;

e)  „kutselised investorid“ – direktiivi 2014/65/EL II lisa I jaotise punktides 1–4 loetletud isikud või üksused ja isikud või üksused, keda taotluse korral koheldakse kutseliste klientidena vastavalt direktiivi 2014/65/EL II lisa II jaotisele või keda tunnistatakse võrdsete vastaspooltena vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 30, välja arvatud juhul, kui nad on taotlenud enda kohtlemist mittekutseliste klientidena. Investeerimisühingud ja krediidiasutused teatavad taotluse korral emitendile oma liigituse, ilma et see piiraks asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktide kohaldamist;

f)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ –

–  äriühingud, kes oma viimase raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohaselt vastavad vähemalt kahele järgmisest kolmest kriteeriumist: töötajate keskmine arv majandusaastal on väiksem kui 250, bilansimaht ei ületa 43 000 000 eurot ja aasta netokäive ei ületa 50 000 000 eurot või

–  väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 13;

g)  „krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(18) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud ettevõtja;

h)  „emitent“ – juriidiline isik, kes emiteerib väärtpabereid või kavatseb neid emiteerida;

i)  „pakkuja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele;

j)  „reguleeritud turg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

k)  „reklaam“ – kuulutused, mis:

–  käsitlevad väärtpaberite konkreetset avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist;

–  on avaldatud emitendi, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotleva isiku või garantii andja poolt või tema nimel ja

–  mille eesmärk on eelkõige edendada väärtpaberite võimalikku märkimist või omandamist;

l)  „korraldatud teave“ – kogu teave, mille emitent või mis tahes muu isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist emitendi loata, on kohustatud avaldama direktiivi 2004/109/EÜ kohaselt või nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti k ning määruse (EL) nr 596/2014 artiklite 17 ja 19 kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohaselt;

m)  „päritoluliikmesriik” –

i)  kõikide liidus asutatud ja alapunktis ii nimetamata väärtpaberiemitentide puhul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht;

ii)  selliste mittekapitaliväärtpaberite emissioonide puhul, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 1 000 eurot või mis annavad õiguse omandada vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularaha nende vahetamise või nendega kaasnevate õiguste kasutamise teel, tingimusel et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole aluseks olevate väärtpaberite emitent ega viimase gruppi kuuluv üksus, on selleks emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht või kus väärtpaberid on võetud või võetakse kauplemisele reguleeritud turul või kus väärtpabereid pakutakse avalikkusele. Sama kohaldatakse muus vääringus kui eurodes väljendatud mittekapitaliväärtpaberite suhtes, tingimusel et nende minimaalne nimiväärtus vastab ligikaudu 1 000 eurole;

iii)  kõikide väärtpaberiemitentide puhul, kes on asutatud kolmandas riigis ja keda ei ole nimetatud alapunktis ii, on selleks emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul liikmesriik, kus väärtpabereid kavatsetakse avalikkusele pakkuda esimest korda või kus esitatakse esimene taotlus reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, kui kolmandas riigis asutatud emitentide hilisemast valikust ei tulene hiljem teisiti järgmistel asjaoludel:

–  kui päritoluliikmesriiki ei ole määratud nende emitentide valikul;

–  vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunkti i alapunktile iii;

n)  „vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus tehakse väärtpaberite avalik pakkumine või taotletakse reguleeritud turul kauplemisele võtmist, kui see on muu riik kui päritoluliikmesriik;

n a)   „pädev asutus“ – iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 29 määratud asutus, kui käesolevas määruses ei ole täpsustatud teisiti;

o)  „▌ühisinvesteerimisettevõtja“ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid), millele on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(19) artikli 5 kohaselt, ning alternatiivsed investeerimisfondid (AIFid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(20) artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses;

p)  „ühisinvesteerimisettevõtja osakud“ – ühisinvesteerimisettevõtja emiteeritud väärtpaberid, mis tõendavad sellises ettevõtjas osalejate õigust tema varale;

q)  „kinnitamine“ – päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt kontrolli tulemusena antud positiivne hinnang prospektis esitatud teabe täielikkusele, järjepidevusele ja arusaadavusele;

r)  „põhiprospekt“ – käesoleva määruse artikli 8 kohane prospekt, mis sisaldab emitendi soovi korral pakkumise lõplikke tingimusi;

s)  „tööpäevad“ – käesoleva määruse kohaldamisel asjaomase pädeva asutuse tööpäevad, v.a laupäevad, pühapäevad ja riigipühad, nagu on määratletud selle pädeva asutuse suhtes kohaldatavas siseriiklikus õiguses;

t)  „mitmepoolne kauplemissüsteem“ – mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

u)  „VKEde kasvuturg“ – VKEde kasvuturg, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12;

v)  „kolmanda riigi emitent“ – kolmandas riigis asutatud emitent;

v a)   „püsiv andmekandja“ – iga vahend, mis

i)   võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ja

ii)   võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

2.  Komisjoni volitatakse finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks võtma vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tehnilisi elemente käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud määratlustes, v.a väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratluses lõike 1 punktis f, võttes arvesse erinevate riigisiseste turgude olukorda, ▌liidu õigusakte ▌ning majanduse arengusuundi.

Artikkel 3

Prospekti avaldamise kohustus ja sellest tehtav erand

1.  Liidu avalikkusele pakutakse väärtpabereid alles pärast sellele eelnevat prospekti avaldamist kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, võib liikmesriik otsustada teha väärtpaberite avalikule pakkumisele erandi lõikes 1 sätestatud prospekti avaldamise nõudest, tingimusel et pakkumise koguväärtus liidus ei ületa 5 000 000 eurot, arvutatuna 12kuulise perioodi jooksul ▌.

Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaselt tehtavate avalike pakkumiste korral

a)   ei laiene neile käesoleva määruse kohane loa andmise kord ning seetõttu ei kohaldata määruse artikleid 23 ja 24;

b)   peab olema selgelt ära näidatud, et avalik pakkumine ei ole piiriülest laadi, ja

c)   ei tohi aktiivselt kaasata investoreid väljastpoolt esimeses lõigus osutatud liikmesriiki.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt kõikidest esimese lõigu kohaselt tehtud otsustest ja selles osutatud koguväärtuse jaoks valitud piirmäärast.

3.  Väärtpaberid võetakse kauplemisele liidus asutatud reguleeritud turul alles pärast sellele eelnevat prospekti avaldamist.

3 a.   Vahetuskursi kõikumiste, sh inflatsiooni ja muude vääringute kui euro kursside arvesse võtmiseks võib komisjon võtta artikli 42 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud piirmäära täpsustamiseks.

Artikkel 4

Vabatahtlik prospekt

Emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal on õigus koostada vabatahtlikult prospekt või vajaduse korral ELi kasvuprospekt vastavalt käesolevale määrusele, kui väärtpaberite avalik pakkumine või nende reguleeritud turul kauplemisele võtmine ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, nii nagu on täpsustatud artiklis 1.

Sellise vabatahtlikult koostatud prospektiga, mille on kinnitanud vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile m kindlaks määratud päritoluliikmesriigi pädev asutus, kaasnevad kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määrusega ▌nõutavale prospektile, ja selle suhtes kohaldatakse selle pädeva asutuse järelevalve all kõiki käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 5

Väärtpaberite hilisem edasimüük

Vastavalt artikli 1 lõike 3 punktidele a–d käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvatud ühe või mitme väärtpaberite pakkumise liigiga hõlmatud olnud väärtpaberite hilisemat edasimüüki käsitatakse eraldi pakkumisena ning selleks, et otsustada, kas kõnealune edasimüük on väärtpaberite avalik pakkumine, kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punktis d esitatud määratlust. Väärtpaberite pakkumine finantsvahendajate kaudu eeldab prospekti avaldamist juhul, kui ükski artikli 1 lõike 3 punktides a–d loetletud tingimustest ei ole lõpliku pakkumise puhul täidetud.

Väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil või lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu täiendavat prospekti ei nõuta, kui kehtiv prospekt on kättesaadav vastavalt artiklile 12 ning kui emitent või sellise prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub kirjalikus lepingus selle kasutamisega.

II PEATÜKK

PROSPEKTI KOOSTAMINE

Artikkel 6

Prospekt

1.  Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 ja artikli 17 lõike 2 kohaldamist, sisaldab prospekt asjakohast ja vajalikku teavet, mida investor väärtpaberitesse investeerimisega seoses põhjendatult vajab, et suuta kõiki asjaolusid teadvalt hinnata järgmist:

a)   emitendi ja garantii andjate vara ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit ja väljavaateid ning

b)   kõnealuste väärtpaberitega seotud õigusi.

See teave koostatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ning see võib erineda, sõltuvalt järgmisest:

a)   emitendi laad;

b)   väärtpaberite liik;

c)   emitendi olukord;

d)   kui see on asjakohane, investorite liik, kellele avalik pakkumine või kauplemisele võtmine on suunatud, sellist liiki investori tõenäolised teadmised, ja turg, millel väärtpaberid kauplemisele võetakse;

e)   kogu teave, mis tehakse investoritele kättesaadavaks väärtpaberite emitentidele liidu või siseriikliku õiguse või mis tahes pädeva asutuse või kauplemiskoha, kus emitendi väärtpaberid on noteeritud või kauplemisele võetud, eeskirjade kohaselt kehtestatud nõuetele vastavalt ja millega on võimalik tutvuda direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 21 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis;

f)   artiklites 14 ja 15 sätestatud mis tahes lihtsustatud või proportsionaalse avalikustamiskorra kohaldatavus.

2.  Emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise võtmise taotleja võib koostada prospekti üheainsa või mitme eraldi dokumendina.

Eraldi dokumentidest koosnevas prospektis jaguneb nõutav teave registreerimisdokumendi, väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte vahel, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 7 ja artikli 7 lõike 1 teise lõigu kohaldamist. Registreerimisdokument sisaldab emitenti käsitlevat teavet. Väärtpaberikirjeldus sisaldab teavet avalikkusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

Artikkel 7

Prospekti kokkuvõte

1.  Prospekt sisaldab kokkuvõtet, milles esitatakse põhiteave, mida investorid vajavad selleks, et saada aru emitendi, garantii andja ja pakutavate väärtpaberite või reguleeritud turule kauplemisele võetavate väärtpaberite laadist ja riskidest, mida tuleb lugeda koos prospekti muude osadega, et aidata investoreid, kes kaaluvad sellistesse väärtpaberitesse investeerimist.

Erandina esimesest lõigust ei ole kokkuvõte nõutav, kui prospekt on seotud üksnes kutselistele investoritele pakutavate mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisega.

2.  Kokkuvõtte sisu peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. Seda tuleb lugeda kui prospekti sissejuhatust ja see peab olema kooskõlas prospekti muude osadega.

3.  Kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kuuel A4 leheküljel.

Ainult erakorralistel juhtudel võib pädev asutus siiski lubada emitendil koostada pikema kokkuvõtte, mis on prindituna kuni kümnel A4 leheküljel, juhul kui emitendi tegevuse keerukus, emissiooni või emiteeritavate väärtpaberite laad seda eeldab ja kui kokkuvõttes lisateabe esitamata jätmisega kaasneb investori eksitamise oht.

Kokkuvõte:

a)  esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)  on kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja asjaomase investorite liigi jaoks arusaadavalt.

4.  Kokkuvõte peab koosnema järgmisest neljast jaost:

a)  üldisi ja konkreetseid hoiatusi sisaldav sissejuhatus, sh millises ulatuses võivad investorid oma investeeringutest halvima stsenaariumi korral ilma jääda;

b)  põhiteave emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja kohta;

c)  põhiteave väärtpaberite kohta;

d)  põhiteave pakkumise enda ja/või kauplemisele võtmise kohta.

5.  Kokkuvõtte sissejuhatus peab sisaldama järgmist:

a)   väärtpaberite nimetust ja rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood);

b)   emitendi ▌nime ja kontaktandmeid, sh juriidiliste isikute ülemaailmset tunnust (LEI);

c)   pakkuja nime ja kontaktandmeid, sh LEI, kui pakkuja on juriidiline isik, või kauplemisele võtmise taotleja nime ja kontaktandmeid;

d)   päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nime ja kontaktandmeid ning dokumendi kuupäeva.

Kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest, mille on heaks kiitnud erinevad pädevad asutused, tuuakse kõik need pädevad asutused esimese lõigu punktis d sätestatud eesmärkidel kokkuvõtte sissejuhatuses välja ja esitatakse nende kontaktandmed.

Kokkuvõte peab sisaldama hoiatusi selle kohta, et:

a)  kokkuvõtet tuleks lugeda kui prospekti sissejuhatust;

b)  väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peaks investor tuginema prospektile tervikuna;

c)  kui kohtule esitatakse prospektis sisalduva teabega seonduv nõue, võib hagejast investorile liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel langeda kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud enne kohtumenetluse algatamist;

d)  tsiviilvastutust kohaldatakse üksnes selliste isikute suhtes, kes on esitanud kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlked, kuid üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või kui see ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada sellistesse väärtpaberitesse investeerimise üle.

6.  Lõike 4 punktis b osutatud jagu sisaldab järgmist teavet:

a)  alajaos pealkirjaga „Kes on väärtpaberite emitent?“ – väärtpaberite emitendi lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

–  tema asukoht ja õiguslik vorm, tema LEI, õigusaktid, mille alusel ta tegutseb ja tema asutamise riik;

–  tema põhitegevusala;

–  tema peamised aktsionärid, muu hulgas, kas ja kes teda otseselt või kaudselt omab või kontrollib;

–  tema peamiste tegevdirektorite ja juhatuse liikmete nimed;

–  tema vannutatud audiitorite nimed;

b)  alajaos pealkirjaga „Milline on emitenti puudutav põhiline finantsteave?“ – valik varasemast põhilisest finantsteabest, sealhulgas vajaduse korral pro forma teave, mis esitatakse iga varasema finantsteabega hõlmatud perioodi majandusaasta kohta ja järgneva vaheperioodi kohta ning millele lisatakse võrdlusandmed sama perioodi kohta eelmisel majandusaastal. Võrdleva bilansiteabe nõue on täidetud, kui esitatakse bilansiteave aastalõpu seisuga;

c)  alajaos pealkirjaga „Millised on emitendiga seotud konkreetsed põhiriskid?“ – prospektis sisalduva ja emitendiga seotud kuni kümne sellise kõige märkimisväärsema riskiteguri lühikirjeldus, sh eriti tegevus- ja investeerimisrisk.

7.  Lõike 4 punktis c osutatud jaos esitatakse järgmine teave:

a)  alajaos pealkirjaga „Mis on väärtpaberite põhitunnused?“ – pakutavate väärtpaberite ja/või kauplemisele võetavate väärtpaberite lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

–  nende liik ja klass, nende ISIN-kood, nende vääring, nimiväärtus, valuutapariteet, emiteeritud väärtpaberite arv, väärtpaberite tähtaeg;

–  väärtpaberitega kaasnevad õigused;

–  väärtpaberite suhteline nõudeõiguse järk emitendi kapitalistruktuuris maksejõuetuse korral, sh vajaduse korral teave väärtpaberi allutatuse taseme ja käsitamise kohta kriisilahenduse korral pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt;

–  väärtpaberite vaba võõrandatavuse mis tahes piirangud;

–  vajaduse korral dividendide või väljamaksete põhimõtted;

b)  alajaos pealkirjaga „Kus väärtpaberitega kaubeldakse?“ – viide sellele, kas pakutavate väärtpaberite jaoks taotletakse hetkel või tulevikus reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmist, ning kõik turud, kus väärtpaberitega kaubeldakse või hakatakse kauplema;

c)  alajaos pealkirjaga „Kas väärtpaberitel on garantii?“ – garantii olemasolu korral selle laadi ja ulatuse lühikirjeldus, samuti garantii andja lühikirjeldus, sh tema LEI;

d)  alajaos pealkirjaga „Mis on väärtpaberitele omased põhiriskid?“ – prospektis sisalduva ja väärtpaberitega seotud kuni kümne kõige märkimisväärsema riskiteguri lühikirjeldus.

Kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014(21) nõutakse põhiteabedokumendi koostamist, võib emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja asendada käesolevas lõikes sätestatud sisu teabega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktides b–i. Kui üks kokkuvõte hõlmab mitut väärtpaberit, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lõpptähtaeg, siis vastavalt artikli 8 lõike 8 viimasele lõigule pikendatakse lõikes 3 sätestatud pikkust kolme A4 lisalehekülje võrra iga täiendava väärtpaberi kohta.

8.  Lõike 4 punktis d osutatud jaotises esitatakse järgmine teave:

a)  alajaos pealkirjaga „Millistel tingimustel ja millise ajakava alusel saan ma sellesse väärtpaberisse investeerida?“ – vajaduse korral pakkumise üldtingimused ja eeldatav ajakava, kauplemisele võtmise üksikasjad, jaotuskava, pakkumisest tuleneva kohese lahjenduse summa ja osakaal ning emissiooni ja/või pakkumise hinnangulised kogukulud, sealhulgas hinnangulised kulud, mille hüvitamist emitent või pakkuja nõuab investorilt;

b)  jaos pealkirjaga „Miks emitent selle prospekti koostas?“ – pakkumise või kauplemisele võtmise põhjuste lühikirjeldus jutustavas vormis, samuti laekuva tulu kasutamine ja hinnanguline netosumma.

9.  Emitent võib vajaduse korral lisada alapealkirju igasse lõigetes 6, 7 ja 8 kirjeldatud jakku.

10.  Kokkuvõte ei tohi sisaldada ristviiteid prospekti muudele osadele ega viidetena esitatud teavet.

11.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõike 6 punktis b osutatud varasemate perioodide põhilise finantsteabe sisu ja esitamise vormi, võttes arvesse erinevaid väärtpaberite ja emitentide liike ning tagades selle, et koostatav teave on lühike, tihe ja mõistetav.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8

Põhiprospekt

1.  Mittekapitaliväärtpaberite puhul võib prospekt emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul koosneda põhiprospektist, mis sisaldab asjakohast teavet emitendi ja avalikult pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

2.  Põhiprospekt sisaldab järgmist teavet:

a)  loetelu teabest, mis lisatakse pakkumise lõplikesse tingimustesse;

b)  vorm nimetusega „Lõplike tingimuste vorm“, mis tuleb täita iga konkreetse emissiooni kohta;

c)  veebisaidi aadress, kus lõplikud tingimused avaldatakse.

3.  Lõplikud tingimused esitatakse eraldi dokumendina või lisatakse põhiprospekti või selle lisasse. Lõplikud tingimused koostatakse kergesti analüüsitaval ning arusaadaval kujul.

Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega, ning neid ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 17 lõike 1 punkti a.

4.  Kui lõplikke tingimusi ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, siis teeb emitent need avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artiklile 20 ja esitab need päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik enne avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise algust.

Lõplikele tingimustele lisatakse arusaadav ja selgesõnaline avaldus, milles märgitakse,

a)  et lõplikud tingimused on koostatud määruse kohaldamiseks ja kogu asjakohase teabe saamiseks tuleb neid lugeda koos põhiprospekti ja selle lisa(de)ga;

b)  kus põhiprospekt ja selle lisa(d) vastavalt artiklile 20 avaldatakse;

c)  et lõplikele tingimustele on lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõte.

5.  Põhiprospekti võib koostada ühe dokumendina või eraldi dokumentidena.

Kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja on varem esitanud registreerimisdokumendi konkreetset liiki mittekapitaliväärtpaberi kohta või artiklis 9 määratletud universaalse registreerimisdokumendi ning otsustab hiljem koostada põhiprospekti, siis peab põhiprospekt sisaldama järgmist:

a)  registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduv teave;

b)  teave, mis sisalduks muul juhul asjakohases väärtpaberikirjelduses, välja arvatud lõplikud tingimused, kui need ei sisaldu põhiprospektis.

6.  Konkreetne teave iga põhiprospektis sisalduva erineva väärtpaberi kohta peab olema selgelt eraldatud.

7.  Kokkuvõte koostatakse ainult juhul, kui lõplikud tingimused lisatakse lõike 3 kohaselt põhiprospekti või esitatakse, ning kokkuvõte peab olema eriomane igale konkreetsele emissioonile.

8.  Konkreetse emissiooni kokkuvõttele kehtivad lõplike tingimustega samad nõuded, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, ja kokkuvõte lisatakse neile tingimustele.

Konkreetse emissiooni kokkuvõte peab olema kooskõlas artikliga 7 ja selles tuleb esitada põhiteave põhiprospekti ja lõplike tingimuste kohta. See peab sisaldama järgmist:

a)  teave põhiprospekti kohta, mis puudutab üksnes konkreetset emissiooni, sealhulgas oluline teave emitendi kohta;

b)  põhiprospektis esitatud valikulisest teabest see osa, mis on oluline ainult konkreetse emissiooni puhul ja on kindlaks määratud lõplikes tingimustes;

c)  lõplikes tingimustes esitatud asjakohane teave, mille puhul põhiprospektis oli varem jäetud lünk.

Kui lõplikud tingimused on seotud mitme väärtpaberiga, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lõpptähtaeg, võib lisada ühe konkreetse emissiooni kokkuvõtte kõigi nende väärtpaberite kohta, tingimusel et eri väärtpaberitega seotud erinev teave on selgelt eraldatud.

9.  Põhiprospektis sisalduvat teavet täiendatakse vajaduse korral artikli 22 kohaselt ajakohase teabega emitendi ja avalikult pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

10.  Avalik pakkumine võib jätkuda pärast selle põhiprospekti, mille alusel see algas, kehtivuse lõppemist, tingimusel et järgnev põhiprospekt kinnitatakse hiljemalt eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasel päeval. Sellise pakkumise lõplikud tingimused peavad esimesel lehel sisaldama selgesõnalist hoiatust, milles osutatakse eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasele päevale ja sellele, kus järgnev põhiprospekt avaldatakse. Järgnev põhiprospekt peab sisaldama lõplike tingimuste vormi algsest põhiprospektist või see tuleb esitada viitena ning selles tuleb viidata lõplikele tingimustele, mis on kestva pakkumise puhul olulised.

Artikli 22 lõike 2 alusel antud taganemisõigust kohaldatakse ka investorite suhtes, kes on nõustunud eelneva põhiprospekti kehtivusperioodi ajal ostma või märkima väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui väärtpaberid on neile juba üle antud.

Artikkel 9

Universaalne registreerimisdokument

1.  Emitent, kelle registreeritud asukoht on liikmesriigis ja kelle väärtpaberid on võetud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele, võib igal majandusaastal koostada registreerimisdokumendi universaalse registreerimisdokumendi vormis, milles kirjeldatakse äriühingu korraldust, tegevust, finantsseisundit, tulusid ja väljavaateid, üldjuhtimist ja aktsionäride struktuuri.

2.  Iga emitent, kes otsustab igal majandusaastal koostada universaalse registreerimisdokumendi, esitab selle kinnitamiseks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt artikli 19 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud korrale.

Kui pädev asutus on emitendi universaalse registreerimisdokumendi kahel järjestikusel majandusaastal kinnitanud, siis võib edaspidi universaalseid registreerimisdokumente või selliste universaalsete registreerimisdokumentide muudatusi pädevale asutusele esitada ilma eelneva kinnituseta, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad teabe väljajätmist, olulist viga või olulist ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised.

Kui emitent ei esita seejärel ühe majandusaasta kohta universaalset registreerimisdokumenti, siis kaotab ta õiguse esitada dokument ilma kinnituseta ja kõik järgnevad universaalsed registreerimisdokumendid tuleb esitada pädevale asutusele kinnitamiseks, kuni teise lõigu tingimus on jälle täidetud.

3.  Emitentidel, kellel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastavalt määruse (EÜ) nr 809/2004(22) I või XI lisale koostatud ja pädeva asutuse poolt vähemalt kahel järjestikusel aastal kinnitatud registreerimisdokument ja kes on seejärel vastavalt direktiivi 2003/71/EÜ artikli 12 lõikele 3 esitanud selle registreerimisdokumendi igal aastal või saanud sellele kinnituse, lubatakse esitada universaalne registreerimisdokument ilma eelneva kinnituseta vastavalt lõike 2 teisele lõigule alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

4.  Kui universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, millele on osutatud lõigetes 7 ja 9, on kinnitatud või esitatud ilma kinnituseta, siis tehakse need põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks vastavalt artiklis 20 sätestatud korrale.

5.  Universaalne registreerimisdokument peab vastama artiklis 25 sätestatud keelenõuetele.

6.  Universaalses registreerimisdokumendis võib teavet esitada viidetena vastavalt artiklis 18 sätestatud tingimustele.

7.  Emitent võib pärast universaalse registreerimisdokumendi esitamist või kinnitamist igal ajal selle teavet ajakohastada, esitades pädevale asutusele universaalse registreerimisdokumendi muudatuse.

8.  Pädev asutus võib igal ajal vaadata läbi ilma eelneva kinnituseta esitatud universaalse registreerimisdokumendi ja ka selle muudatuste sisu.

Pädeva asutuse läbivaatamine seisneb universaalses registreerimisdokumendis ja selle muudatustes esitatud teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollis.

9.  Kui pädev asutus leiab läbivaatamise käigus, et universaalne registreerimisdokument ei vasta täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või et seda on vaja muuta või esitada lisateavet, siis teavitab ta sellest emitenti.

Pädeva asutuse poolt emitendile esitatud muudatuste või täiendava teabe taotlust peab emitent võtma arvesse üksnes järgneva majandusaasta kohta esitatavas universaalses registreerimisdokumendis, välja arvatud juhul, kui emitent soovib universaalset registreerimisdokumenti kasutada kinnitamiseks esitatava prospekti osana. Sellisel juhul esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse hiljemalt koos artikli 19 lõikes 5 osutatud taotluse esitamisega.

Erandina teisest lõigust, kui pädev asutus teatab emitendile, et tema muudatuse taotlus puudutab teabe väljajätmist või olulist viga või ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised, esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse ilma põhjendamatu viivituseta.

10.  Lõigete 7 ja 9 sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti ei kasutata prospekti osana. Kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse prospekti osana, kohaldatakse artikli 22 sätteid prospekti lisade koostamise kohta ainult pärast prospekti kinnitamist, kuid enne avaliku pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

11.  Lõike 2 esimeses ja teises lõigus või lõikes 3 kirjeldatud tingimustele vastaval emitendil on sagedase emitendi staatus ja ta saab kasutada artikli 19 lõikes 5 kirjeldatud kiiremat kinnitamisprotsessi, tingimusel et:

a)  emitent esitab iga universaalse registreerimisdokumendi esitamisel või kinnitamiseks esitamisel pädevale asutusele kirjaliku kinnituse selle koha, et kogu korraldatud teave, mille ta peab avalikustama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, kui seda kohaldatakse, ja määrusele (EL) nr 596/2014, on esitatud ja avaldatud vastavalt nimetatud õigusaktide nõuetele, ja

b)  kui pädev asutus teostab lõikes 8 osutatud läbivaatamise, siis muudab emitent oma universaalset registreerimisdokumenti vastavalt lõikes 9 sätestatud korrale.

Kui emitent ei täida ühte eespool nimetatud tingimust, kaotab ta sagedase emitendi staatuse.

12.  Kui pädevale asutusele esitatud või selle kinnitatud universaalne registreerimisdokument tehakse avalikuks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avalikustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ(23) artiklis 4 osutatud majandusaasta aruandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada nimetatud artiklis nõutud majandusaasta aruanne.

Kui universaalne registreerimisdokument või selle muudatus esitatakse pädevale asutusele või ta kinnitab selle ning see tehakse avalikuks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast majandusaasta esimese kuue kuu lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada kõnealuses artiklis nõutud poolaasta vahearuanne

Esimeses või teises lõigus kirjeldatud juhtudel peab emitent:

a)  lisama universaalsesse registreerimisdokumenti ristviidete loendi, milles näidatakse, kust universaalsest registreerimisdokumendist leiab majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes nõutava teabe;

b)  esitama universaalse registreerimisdokumendi vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 19 lõikele 1 ja tegema selle kättesaadavaks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis;

c)  lisama universaalsesse registreerimisdokumenti vastutust käsitleva kinnituse vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 punktile c ja artikli 5 lõike 2 punktile c.

13.  Lõiget 12 kohaldatakse ainult juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik käesoleva määruse tähenduses on päritoluliikmesriik ka direktiivi 2004/109/EÜ tähenduses ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel vastab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 nõuetele.

14.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada universaalse registreerimisdokumendi kontrolli, kinnitamise, esitamise ja läbivaatamise korda ning samuti selle muutmise tingimusi ja tingimusi, mille korral võidakse sagedase emitendi staatus kaotada.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 10

Eraldi dokumentidest koosnev prospekt

1.  Emitent, kelle registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud, peab väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte eraldi.

Kui pärast registreerimisdokumendi kinnitamist ilmneb uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus, mis on seotud registreerimisdokumendis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist, siis esitatakse koos väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega kinnitamiseks registreerimisdokumendi lisa. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 22 lõike 2 kohast nõusolekust taganemise õigust.

Registreerimisdokument ja asjakohasel juhul selle lisa, millele on lisatud väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte, moodustavad prospekti, kui need on pädeva asutuse poolt kinnitatud.

2.  Emitent, kelle universaalse registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud või kes on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ilma kinnituseta vastavalt artikli 9 lõike 2 teisele lõigule, peab väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse eraldi väärtpaberikirjeldus, kokkuvõte ja universaalse registreerimisdokumendi kõik muudatused, mis on esitatud pärast selle kinnitamist või esitamist, v.a sagedase emitendi universaalse registreerimisdokumendi muudatused kooskõlas artikli 19 lõikega 5.

Kui emitent on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ilma kinnituseta, siis vajavad kinnitust kõik dokumendid, sealhulgas universaalse registreerimisdokumendi muudatused, vaatamata asjaolule, et need dokumendid jäävad eraldiseisvaks.

Kooskõlas artikli 9 lõikega 7 või 9 muudetud universaalne registreerimisdokument koos sellele lisatud väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega moodustavad prospekti, kui need on pädeva asutuse poolt kinnitatud.

Artikkel 11

Prospektiga seotud vastutus

1.  Liikmesriigid tagavad, et vastutus prospektis sisalduva teabe eest lasub emitendil või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorganitel, pakkujal, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal või garantii andjal. Vastutavad isikud tõstetakse prospektis selgelt esile, esitades nende nime ja ametikoha või juriidiliste isikute puhul nende nime ja registrijärgse asukoha ning nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt vastab prospektis sisalduv teave tõele ja et prospektist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis võivad mõjutada prospekti tähendust.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende tsiviilvastutust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme kohaldatakse isikute suhtes, kes vastutavad prospektis sisalduva teabe eest.

Liikmesriigid tagavad siiski, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada asjaomastesse väärtpaberitesse investeerimise üle. Kokkuvõttes esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.

3.  Universaalses registreerimisdokumendis esitatud teabe eest vastutavad lõikes 1 osutatud isikud ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse kinnitatud prospekti osana. Seda kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamist, kui nende artiklite kohane teave sisaldub universaalses registreerimisdokumendis.

Artikkel 12

Prospekti, põhiprospekti ja registreerimisdokumendi kehtivusaeg

1.  Avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul kehtib prospekt või põhiprospekt, mis koosneb ühestainsast dokumendist või eraldi dokumentidest, 12 kuud pärast selle kinnitamist, tingimusel et prospektile on lisatud kõik artiklis 22 nõutavad lisad.

Kui prospekt või põhiprospekt koosneb eraldi dokumentidest, siis hakkab see kehtima alates väärtpaberikirjelduse kinnitamisest.

2.  Varem esitatud või kinnitatud registreerimisdokument, sealhulgas artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument, kehtib prospekti osana kasutamiseks 12 kuud pärast selle esitamist või kinnitamist.

Sellise registreerimisdokumendi kehtivuse lõppemine ei mõjuta selle prospekti kehtivust, mille osa see on.

III PEATÜKK

PROSPEKTI SISU JA VORM

Artikkel 13

Miinimumteave ja vorm

1.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusaktid seoses prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospekti lisatava konkreetse teabe loeteluga, millega välditakse teabe dubleerimist, kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest

Erinevate prospektiloetelude koostamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)  mitmesugust liiki teave, mida investorid vajavad kapitaliväärtpaberite kohta võrreldes mittekapitaliväärtpaberitega; teabe suhtes, mida prospektis nõutakse samalaadsete majanduslike omadustega väärtpaberite, eeskätt tuletisväärtpaberite kohta, rakendatakse järjepidevat lähenemisviisi;

b)  mittekapitaliväärtpaberite pakkumiste ja reguleeritud turul kauplemisele võtmiste eri liigid ja tunnusjooned;

c)  põhiprospektides kasutatav vorm ja nõutav teave seoses mittekapitaliväärtpaberite, sealhulgas igat liiki ostutähtedega;

d)  emitendi avalik-õiguslik seisund, kui see on asjakohane;

e)  emitendi tegevuse konkreetne laad, kui see on asjakohane.

Komisjon koostab eelkõige kaks eraldiseisvat ja olemuslikult erinevat prospektiloetelude komplekti, milles on sätestatud mittekapitaliväärtpaberitele kohaldatavad teabenõuded, kohandatuna erinevatele investorite klassidele (kutselised või mittekutselised), kellele pakkumine on suunatud, võttes arvesse nende investorite erinevaid teabevajadusi.

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusaktid, sätestades loetelu, milles määratakse kindlaks universaalses registreerimisdokumendis sisalduv minimaalne teave, samuti loetelu krediidiasutuste universaalse registreerimisdokumendi jaoks.

Sellise loeteluga tagatakse, et universaalne registreerimisdokument sisaldab kogu vajalikku teavet emitendi kohta, nii et sama universaalset registreerimisdokumenti saab samavõrra kasutada kapitaliväärtpaberite, võlaväärtpaberite või tuletisväärtpaberite järgneval avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel. Finantsteabe, tegevus- ja finantsülevaate ning väljavaadete ja äriühingu üldjuhtimise osas tuleb teavet võimalikult palju ühtlustada teabega, mille avalikustamist nõutakse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 4 ja 5 osutatud majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes, sealhulgas tegevusaruandes ja ühingujuhtimise aruandes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid põhinevad finants- ja muud teavet käsitlevatel normidel, mille on kehtestanud rahvusvahelised väärtpaberijärelevalve organisatsioonid, eeskätt Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), ning käesoleva määruse I, II ja III lisal. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Artikkel 14

Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskord

1.  Järgmised isikud võivad otsustada koostada väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel lihtsustatud prospekti vastavalt teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorrale:

a)  emitendid, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul või muus mitmepoolses kauplemissüsteemis kui VKEde kasvuturg (millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g) vähemalt 18 kuud, ja kes emiteerivad juurde sama klassi väärtpabereid;

b)  emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul või muus mitmepoolses kauplemissüsteemis kui VKEde kasvuturg (millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g) vähemalt 18 kuud, ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid;

c)  pakkujad, kelle väärtpaberite klassiga on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul või muus mitmepoolses kauplemissüsteemis kui VKEde kasvuturg (millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g) vähemalt 18 kuud.

Esimeses lõigus sätestatud lihtsustatud prospekt koosneb artikli 7 kohasest kokkuvõttest, konkreetsest registreerimisdokumendist, mida võivad kasutada punktides a, b ja c osutatud isikud, ja konkreetsest väärtpaberikirjeldusest, mida võivad kasutada punktides a ja c osutatud isikud.

Esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud eesmärkidel avaldab ESMA nimekirja muudest mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest kui VKEde kasvuturud, millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g, ja ajakohastab seda korrapäraselt.

2.  Vastavalt artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele ja ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 kohaldamist, sisaldab lõikes 1 osutatud lihtsustatud prospekt asjakohast vähendatud teavet, mida investor seoses teiseste emissioonidega põhjendatult vajab, et hinnata teadlikult järgmist:

a)   emitendi ja mis tahes garantii andja väljavaateid, mis põhinevad prospektis sisalduval või viidete abil esitatud ja ainult viimast majandusaastat hõlmaval finantsteabel,

b)   väärtpaberitega kaasnevaid õigusi,

c)   emissiooni põhjuseid ja selle mõju emitendile, eelkõige käibekapitali aruannet, kapitalisatsiooni ja võlgade avalikustamist, mõju üldisele kapitalistruktuurile ning lühikokkuvõtet määruse (EL) nr 596/2014 alusel alates viimase emissiooni kuupäevast avalikustatud asjakohasest teabest.

Kokkuvõte hõlmab üksnes teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorra kohaselt nõutavat asjakohast teavet.

Lõikes 1 osutatud lihtsustatud prospektis sisalduv teave koostatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ning see peab võimaldama investoritel teha teadliku investeerimisotsuse.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada lõikes 2 osutatud vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada loeteludesse, mida kohaldatakse vastavalt lõikes 1 osutatud lihtsustatud avalikustamiskorrale.

Täpsustades vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada loeteludesse, mida kohaldatakse vastavalt lihtsustatud avalikustamiskorrale, võtab komisjon arvesse vajadust lihtsustada juurdepääsu kapitaliturgudele, kapitalikulu vähendamise ja kapitali kättesaadavuse suurendamise tähtsust ning teavet, mida emitent juba peab avalikustama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, kui seda kohaldatakse, ja määrusele (EL) nr 596/2014 ▌. Et hoida ära emitentidele tarbetu koormuse tekitamine, kohandab komisjon nõudeid selliselt, et need keskenduksid teabele, mis on teisese emissiooni seisukohalt oluline ja asjakohane, ning oleksid proportsionaalsed.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Artikkel 15

ELi kasvuprospekt

1.  Järgmised üksused võivad ▌koostada väärtpaberite avalikul pakkumisel ELi kasvuprospekti vastavalt käesolevas artiklis sätestatud proportsionaalsele avalikustamiskorrale, v.a juhul kui väärtpaberid kavatsetakse võtta kauplemisele reguleeritud turul:

a)   VKEd;

b)   muud emitendid kui VKEd, kui avalik pakkumine puudutab väärtpabereid, mis kavatsetakse võtta kauplemisele VKEde kasvuturul;

c)   muud kui punktides a ja b osutatud emitendid, kui väärtpaberite avaliku pakkumise koguväärtus liidus ei ületa 20 000 000 eurot, mida arvestatakse 12kuulise perioodi kohta.

Artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud tingimustel kehtib käesoleva artikli kohaselt kinnitatud ELi kasvuprospekt mis tahes väärtpaberite avaliku pakkumise puhul ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides.

Esimeses lõigus osutatud proportsionaalse avalikustamiskorra kohane ELi kasvuprospekt on standarditud dokument, mida emitentidel on lihtne täita.

1 a.   ELi kasvuprospekt sisaldab kolme järgmist põhielementi:

a)   põhiteave emitendi kohta, näiteks

i)   emitendi ja prospekti koostamise eest vastutavate isikute nimed;

ii)   ülevaade emitendi äritegevusest ning teave tema praeguse kauplemise ja väljavaadete kohta;

iii)   emitendiga seotud riskitegurid;

iv)   finantsteave, mille võib esitada viidetena;

b)   põhiteave väärtpaberite kohta, näiteks

i)   pakkumise osaks olevate väärtpaberite arv ja laad;

ii)   väärtpaberite tingimused ja väärtpaberitega kaasnevate õiguste kirjeldus;

iii)   väärtpaberitega seonduvad riskitegurid;

c)   põhiteave pakkumise kohta, näiteks

i)   pakkumise tingimused, sealhulgas emissioonihind;

ii)   pakkumise põhjused ja laekuva netotulu kavandatav kasutamine.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada vähendatud sisu ning lõigetes 1 ja 1 a osutatud standarditud ELi kasvuprospektile omast vormi. Nendes õigusaktides täpsustatakse prospektiloeteludes nõutud teavet lihtsas keeles, kasutades vajaduse korral andmete esitamist viidetena.

Konkreetse vähendatud sisu ning standarditud ELi kasvuprospekti vormi täpsustamisel kohandab komisjon teabenõudeid selliselt, et need keskenduksid järgmisele:

a)   teave, mis on oluline ja asjakohane investorite jaoks emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel;

b)   vajadus tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite kaasamise vajaduste vahel ning

c)   prospekti koostamise kulud.

Seda tehes võtab komisjon arvesse järgmist:

–  vajadust tagada, et ELi kasvuprospekti puhul oleksid halduskoormus ja emissioonikulud tegelikult märkimisväärselt väiksemad kui täieliku prospekti puhul;

–  vajadust lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades samal ajal investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu;

–  vajadust vähendada VKEde kulusid ja koormust;

–  vajadust saada konkreetset liiki teavet, mis on VKEde jaoks eriliselt oluline;

–   emitendi suurust ja seda, kui kaua ta on tegutsenud;

–   pakkumiste eri liike ja tunnusjooni;

–   eri liiki teavet, mida investorid erinevat liiki väärtpaberite kohta vajavad.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Artikkel 16

Riskitegurid

1.  Prospektis nimetatavad riskitegurid piiratakse riskidega, mis on seotud konkreetselt emitendi ja/või väärtpaberitega ning on teadliku investeerimisotsuse tegemiseks olulised, mida kinnitab registreerimisdokumendi ja väärtpaberikirjelduse sisu. ▌

1 a.   Riskitegurid hõlmavad ka neid, mis tulenevad väärtpaberi allutatuse tasemest, ning mõju väärtpaberite omanikele tehtavate eeldatavate maksete summale või ajastusele pankroti või mis tahes muu sarnase menetluse korral, sealhulgas – kui see on asjakohane – krediidiasutuse maksejõuetuse või selle kriisilahenduse või restruktureerimise korral vastavalt direktiivile 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv).

2.  ESMA töötab välja suunised ▌selle kohta, kuidas hinnata riskitegurite spetsiifilisust ja olulisust, ning riskitegurite ▌jaotamise kohta. Lisaks töötab ESMA välja suunised, mis aitavad pädevatel asutustel hinnata riskitegureid viisil, mis soodustab asjakohast ja sihipärast riskitegurite avalikustamist emitentide poolt.

Artikkel 17

Teabe väljajätmine

1.  Juhul kui avalikult pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda ja/või arvu ei saa prospekti märkida:

a)  avalikustatakse prospektis kriteeriumid ja/või tingimused, mille põhjal eespool nimetatud elemendid kindlaks määratakse, või hinna puhul kõrgeim hind, või

b)  võib nõusolekust väärtpabereid osta või märkida taganeda vähemalt kahe tööpäeva jooksul pärast avalikkusele pakutavate väärtpaberite lõpliku pakkumishinna ja/või arvu teatavakstegemist.

Väärtpaberite lõplik pakkumishind ja arv teatatakse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja need andmed avaldatakse vastavalt artikli 20 lõikele 2.

2.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib lubada prospektist välja jätta teatava teabe, mis tuleb prospekti lisada, kui ta leiab, et täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)  sellise teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku huviga;

b)  sellise teabe avalikustamine kahjustaks tõsiselt emitenti, tingimusel et sellise teabe väljajätmine ei eksita tõenäoliselt avalikkust oluliste asjaolude ja olukordade suhtes, mida on vaja emitendi, pakkuja ja asjakohasel juhul garantii andja ning prospektiga hõlmatud väärtpaberitega kaasnevate õiguste teadlikuks hindamiseks;

c)  sellisel teabel on konkreetse pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise seisukohast vähene tähtsus ning see ei mõjuta emitendi, pakkuja või garantii andja finantsseisundi ja väljavaadete hindamist.

Pädev asutus esitab igal aastal ESMA-le aruande teabe kohta, mille väljajätmist ta on lubanud.

3.  Kui erandjuhul on teatavad andmed, mis tuleb prospektis esitada, emitendi tegevusvaldkonna või õigusliku seisundi või prospektiga hõlmatud väärtpaberite suhtes ebaolulised, sisaldab prospekt nõutavate andmetega samaväärseid andmeid, välja arvatud juhul, kui sellist teavet ei eksisteeri, ilma et see piiraks investorite nõuetekohast teavitamist.

4.  Kui väärtpabereid tagab liikmesriik, on emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal prospekti koostamisel vastavalt artiklile 4 õigus sellist liikmesriiki käsitlev teave välja jätta.

5.  ESMA võib töötada välja suuniste kavandi, et sätestada juhud, mil võib teavet välja jätta vastavalt lõikele 2, võttes arvesse lõikes 2 nimetatud pädevate asutuste poolt ESMA-le esitatavaid aruandeid.

Artikkel 18

Teabe esitamine viidetena

1.  Prospektis või põhiprospektis võib teavet esitada viidetena, kui see on varem avaldatud või avaldatakse samal ajal elektrooniliselt, on koostatud keeles, mis vastab artikli 25 nõuetele, ja on esitatud seoses liidu õiguses sisalduvate avalikustamisnõuetega või on esitatud vastavalt kauplemiskoha või VKEde kasvuturu eeskirjadele:

a)  dokumendid, mille ▌pädev asutus on kinnitatud või mis on sellele esitatud kooskõlas käesoleva määrusega;

b)  artikli 1 lõike 3 punktides f ja g ning artikli 1 lõike 4 punktides d ja e osutatud dokumendid;

c)  korraldatud teave vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti l määratlusele;

d)  aasta ja vahekokkuvõtte finantsteave;

e)  auditiaruanded ja finantsaruanded;

f)  juhtimisaruanded, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL(24) artiklis 19;

g)  ühingujuhtimise aruanded, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20;

h)  [[muudetud aktsionäride õiguste direktiivi(25)] artiklis [X] määratletud tasuaruanded];

h a)   direktiivi 2011/61/EL artiklite 22 ja 23 kohaselt nõutavad aastaaruanded või mis tahes avalikustatav teave;

i)  asutamisleping ja põhikiri.

See teave peab olema kõige hilisem emitendi käsutuses olev teave.

Kui viidetena esitatakse ainult teatavad dokumendi osad, siis lisatakse prospekti selgitus selle kohta, et lisamata osad ei ole kas investori jaoks olulised või neid käsitletakse mujal prospektis.

2.  Teabe esitamisel viidetena tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja sellele ligipääsu. Eelkõige tuleb prospektis esitada ristviidete loend, et investorid leiaksid hõlpsasti konkreetse teabe, ja prospekt peab sisaldama hüperlinke kõigile dokumentidele, mis sisaldavad viidetena esitatud teavet.

3.  Võimaluse korral esitab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja koos pädevale asutusele esitatava prospekti esimese kavandiga (kuid igal juhul prospekti läbivaatamise käigus) otsinguvõimalusega elektroonilises vormis kogu teabe, mis on prospektis esitatud viidetena, välja arvatud juhul, kui selle teabe on pädev asutus juba kinnitanud või kui see on juba esitatud prospekti kinnitavale pädevale asutusele.

4.  ▌ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et uuendada lõikes 1 sätestatud dokumentide loetelu, lisades täiendavaid dokumentide liike, mida vastavalt liidu õigusele tuleb pädevale asutusele esitada või selle poolt kinnitada.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

IV PEATÜKK

PROSPEKTI KINNITAMISE JA AVALDAMISE KORD

Artikkel 19

Prospekti kontrollimine ja kinnitamine

1.  Ühtegi prospekti ei avaldata enne, kui päritoluliikmesriigi asjaomane pädev asutus on selle või kõik selle osad kinnitanud.

2.  Pädev asutus teatab emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejale 10 tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi esitamisest oma otsusest, mille ta on teinud prospekti kinnitamise küsimuses.

▌Pädev asutus teavitab ESMAt prospekti ja selle mis tahes lisa kinnitamisest samal ajal, kui sellest teavitatakse emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat.

3.  Lõikes 2 osutatud tähtaega pikendatakse 20 tööpäevani, kui avalik pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpabereid ei ole varem reguleeritud turul kauplemisele võetud ja kes ei ole väärtpabereid varem avalikult pakkunud.

20tööpäevast tähtaega kohaldatakse ainult prospekti kavandi algsel esitamisel. Kui lõike 4 kohaselt on vajalik hilisem andmete esitamine, siis kohaldatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega.

4.  Kui pädev asutus leiab, et prospekti kavand ei vasta selle kinnitamiseks vajalikele täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või kui on vaja muudatusi või lisateavet:

a)  teavitab ta emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat 10 tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi ja/või lisateabe esitamisest ning esitab oma otsuse üksikasjaliku põhjenduse ja

b)  lõigetes 2 ja 3 osutatud tähtaegu kohaldatakse seejärel üksnes kuupäevast, mil muudetud prospekti kavand ja/või lisateave esitatakse pädevale asutusele.

5.  Erandina lõigetest 2 ja 4 lühendatakse artikli 9 lõikes 11 osutatud sagedaste emitentide puhul neis lõigetes osutatud tähtaega 5 tööpäevani. Sagedane emitent teavitab pädevat asutust vähemalt 5 tööpäeva enne kuupäeva, mil kinnitamistaotlus on kavas esitada.

Sagedane emitent esitab pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab kinnitamiseks esitatud universaalse registreerimisdokumendi muudatusi, kui see on kohaldatav, väärtpaberikirjeldust ja kokkuvõtet.

Sagedaselt emitendilt ei nõuta universaalse registreerimisdokumendi muudatuste kinnitamist, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad teabe väljajätmist, olulist viga või olulist ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised.

6.  Pädevad asutused annavad oma veebisaidil suuniseid kontrolli- ja kinnitamisprotsessi kohta, et aidata kaasa prospektide tõhusale ja õigeaegsele kinnitamisele. Suunistele lisatakse kinnitustega seotud kontaktpunktid. Prospekti kinnitamise protsessi käigus on emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul võimalik vahetult suhelda pädeva asutuse personaliga.

9.  Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt prospektide, registreerimisdokumentide, sealhulgas universaalsete registreerimisdokumentide, lisade ja muudatuste kinnitamise ning universaalsete registreerimisdokumentide, nende muudatuste ja lõplike tingimuste esitamise eest võetavad lõivud on mõistlikud ja proportsionaalsed ning need avalikustatakse üldsusele vähemalt pädeva asutuse veebisaidil.

10.  ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse kontrolli ja prospekti kinnitamise menetlused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

11.  ESMA kasutab oma volitusi vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, et soodustada järelevalvealast ühtlustamist seoses pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamisprotsessidega prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse hindamiseks. Selleks töötab ESMA välja pädevatele asutustele suunatud juhised prospektide järelevalve ja jõustamise kohta, mis hõlmavad käesolevale määrusele ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele või rakendusaktidele vastavuse kontrollimist, samuti rikkumiste korral asjakohaste haldusmeetmete ja -karistuste kohaldamist kooskõlas artiklitega 36 ja 37. ME 2 Eelkõige toetab ESMA ühtlustamist seoses prospektis esitatud teabe pädevate asutuste poolse kontrollimise tõhususe, meetodite ja ajastusega, kasutades vajaduse korral vastastikuseid eksperdihindamisi.

11 a.   ESMA töötab välja keskse töökorraldussüsteemi, mis hõlmab prospekti kinnitamisprotsessi selle algatamisest kuni kinnitamiseni ja võimaldab pädevatel asutustel, ESMA-l ja emitentidel hallata ja jälgida kinnitamistaotlusi võrgupõhiselt kogu liidus.

12.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja teeb ESMA vähemalt ühe pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetluste, sealhulgas pädevate asutuste vahelise kinnitustest teavitamise vastastikuse eksperdihindamise. Vastastikuse eksperdihindamise käigus hinnatakse samuti pädevate asutuste kontrolli ja kinnitamise eri käsitlusviiside mõju emitentide võimele kaasata kapitali Euroopa Liidus. Vastastikuse eksperdihindamise aruanne avaldatakse hiljemalt kolme aasta möödumisel ▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast. Vastastikuse eksperdihindamise kontekstis võtab ESMA arvesse määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu ▌nõuandeid.

Artikkel 20

Prospekti avaldamine

1.  Pärast kinnitamist teeb emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja prospekti avalikkusele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul enne asjakohaste väärtpaberite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmist või hiljemalt siis, kui algab nende avalik pakkumine või kui need võetakse kauplemisele.

Juhul kui on tegemist sellisesse klassi kuuluvate aktsiate esmakordse avaliku pakkumisega, mis võetakse reguleeritud turul kauplemisele esimest korda, on prospekt kättesaadav vähemalt kuus tööpäeva enne pakkumise lõppu.

2.  Prospekti, mis võib koosneda kas ühest dokumendist või eraldi dokumentidest, käsitatakse avalikkusele kättesaadavana, kui see on avaldatud elektrooniliselt ühel järgmistest veebisaitidest:

a)  emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja veebisaidil;

b)  väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelevate finantsvahendajate, sealhulgas makseagentide veebisaidil;

c)  selle reguleeritud turu veebisaidil, kus kauplemisele võtmist taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja veebisaidil, kui see on kohaldatav.

3.  Prospekt avaldatakse veebisaidi eraldi jaotises, mis on veebisaidi avalehelt kergesti ligipääsetav. Seda peab saama alla laadida, välja printida ja see peab olema otsinguid võimaldavas elektroonilises vormis, mida ei saa muuta.

Dokumendid, mis sisaldavad prospektis viidetena esitatud teavet, ning prospekti lisad ja/või sellega seotud lõplikud tingimused on kättesaadavad koos prospektiga samas jaotises, sealhulgas vajaduse korral hüperlinkide kaudu.

Ilma et see piiraks artikli 22 lõikes 2 sätestatud taganemisõigust, võivad artikli 9 lõikes 11 osutatud sagedased emitendid otsustada esitada universaalse registreerimisdokumendi mis tahes muudatused lisa asemel prospektis, kasutades dünaamilist viitamist universaalse registreerimisdokumendi kõige viimasele versioonile.

4.  Prospektile juurdepääs ei sõltu registreerimisprotsessi lõpuleviimisest, juriidilise vastutuse piiramisega nõustumisest ega lõivu maksmisest.

5.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil kas kõik kinnitatud prospektid või vähemalt kinnitatud prospektide loetelu, sealhulgas hüperlingi lõikes 3 osutatud veebisaidi eraldi jaotistele, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 24. Avaldatud loetelu, sealhulgas hüperlingid, hoitakse ajakohastatuna ja iga kanne on veebisaidil kättesaadav lõikes 7 osutatud aja jooksul.

Samal ajal ESMA teavitamisega prospekti või selle lisade kinnitamisest esitab pädev asutus ESMA-le prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia ning selle lõikes 6 osutatud andmete säilitamise mehhanismis ESMA poolt liigitamiseks vajalikud andmed ja artiklis 45 osutatud aruandeks vajalikud andmed.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil teabe kõigi vastavalt artiklile 24 saadud teavituste kohta.

6.  Hiljemalt pärast asjaomaste väärtpaberite avaliku pakkumise algust või kauplemisele võtmist avaldab ESMA oma veebisaidil kõik pädevatelt asutustelt saadud prospektid, sealhulgas vajaduse korral nende lisad, lõplikud tingimused ja seotud tõlked, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 24. Avaldamine tagatakse andmete säilitamise mehhanismiga, mille kasutamine on avalikkusele tasuta ja millel on otsingumootor. Prospektides sisalduv põhiteave, nagu ISIN-kood väärtpaberite identifitseerimiseks ning LEI emitentide, pakkujate ja garantii andjate tuvastamiseks, peab olema masinloetav, sealhulgas metaandmete kasutamisel.

7.  Kõik kinnitatud prospektid on digitaalsel kujul avalikult kättesaadavad vähemalt 10 aastat pärast nende avaldamist lõigetes 2 ja 6 nimetatud veebisaitidel.

8.  Mitmest dokumendist koosneva ja/või viidetena esitatud teavet sisaldava prospekti puhul võib prospektiga hõlmatud dokumente ja teavet avaldada ja levitada eraldi, tingimusel et kõnealused dokumendid tehakse avalikkusele lõike 2 kohaselt kättesaadavaks. Igas prospekti moodustavas dokumendis märgitakse ära see, kust on võimalik saada pädeva asutuse poolt juba kinnitatud ja/või sellele esitatud muid dokumente

9.  Avalikkusele kättesaadavaks tehtud prospekti ja/või selle lisade tekst ja vorm on alati sama mis päritoluliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud algsel versioonil.

10.  Emitent, pakkuja, kauplemisele võtmise taotleja või väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelev finantsvahendaja annab füüsilisele või juriidilisele isikule tema taotluse korral prospekti tasuta koopia püsival andmekandjal. Prospekti koopia andmist piiratakse jurisdiktsioonidega, kus avalik pakkumine või kauplemisele võtmine toimub vastavalt käesolevale määrusele.

11.  Selleks et tagada käesolevas artiklis sätestatud menetluste järjekindel ühtlustamine, võib ESMA töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti avaldamist käsitlevaid nõudeid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

12.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse andmed, mis on vajalikud lõikes 5 osutatud prospektide liigitamiseks.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 21

Reklaam

1.  Igasugune reklaam, mis käsitleb väärtpaberite avalikku pakkumist ▌või reguleeritud turul kauplemisele võtmist, peab olema kooskõlas käesolevas artiklis esitatud põhimõtetega.

2.  Reklaamis märgitakse, et prospekt on avaldatud või avaldatakse, ja teatatakse koht, kust investorid seda saada võivad.

3.  Reklaam on sellisena selgesti äratuntav. Reklaamis sisalduv teave ei tohi olla ebatäpne või eksitav. Samuti peab reklaamis sisalduv teave olema kooskõlas prospektis sisalduva teabega, kui prospekt on juba avaldatud, või juhul, kui prospekt avaldatakse hiljem, teabega, mis tuleb prospektis esitada.

4.  Kogu teave, mis käsitleb väärtpaberite avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist ja mis avalikustatakse suuliselt või kirjalikult, peab olema kooskõlas prospektis sisalduvaga, isegi kui seda teavet ei edastata reklaami eesmärgil.

Kui emitent või pakkuja avalikustab olulise teabe ja adresseerib selle suuliselt või kirjalikult ühele või mitmele valitud investorile, avalikustatakse selline teave kõigile teistele investoritele, kellele pakkumine on suunatud, olenemata sellest, kas käesoleva määruse kohaselt on prospekt nõutav või mitte. Kui nõutakse prospekti avaldamist, sisaldub selline teave prospektis või artikli 22 lõike 1 kohaselt selle lisas.

5.  Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, on õigus teostada kontrolli selle üle, kas väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud reklaam on kooskõlas lõigetes 2–4 esitatud põhimõtetega.

Vajaduse korral aitab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, hinnata reklaami vastavust prospektis sisalduvale teabele.

Ilma et see piiraks artikli 30 lõikes 1 sätestatud volitusi, ei käsitata pädeva asutuse poolt reklaami üle kontrolli teostamist üheski vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise eeltingimusena.

5 b.   Pädev asutus ei nõua käesoleva artikli kohase reklaamide kontrollimise eest mingit tasu.

5 c.   Selle liikmesriigi pädev asutus, kus reklaami levitatakse, võib leppida päritoluliikmesriigi pädeva asutusega kokku, kui viimane on erinev pädev asutus, et päritoluliikmesriigi pädeval asutusel on õigus teostada reklaamitegevuse nõuetele vastavuse üle lõike 5 kohast kontrolli. Sellise kokkuleppe korral teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata emitenti ja ESMAt.

6.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täiendavalt täpsustada käesoleva määruse lõigetes 2–4 ja 5 a sätestatud reklaami käsitlevaid sätteid, sealhulgas täpsustada reklaami levitamist käsitlevaid sätteid ning kehtestada päritoluliikmesriigi ja reklaami levitamise koha liikmesriigi pädevate asutuste vahelise koostöö tegemise kord.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 22

Prospekti lisad

1.  Prospekti lisas märgitakse põhjendamatu viivituseta ära kõik uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võivad mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmnevad või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne avaliku pakkumise lõppemist või reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

Selline lisa kinnitatakse kõige enam viie tööpäeva möödumisel sama menetluse kohaselt kui prospektki ja avaldatakse vähemalt sama range korra kohaselt, mida kohaldati algse prospekti avaldamisel vastavalt artiklile 20. Lisas sisalduva uue teabe arvessevõtmiseks täiendatakse vajaduse korral ka kokkuvõtet ja selle mis tahes tõlkeid.

2.  Kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, õigus taganeda oma nõusolekust viie tööpäeva jooksul pärast lisa avaldamist, juhul kui lõikes 1 osutatud uus asjaolu, viga või ebatäpsus tekkis enne avaliku pakkumise lõppemist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Taganemisõiguse lõppkuupäev sätestatakse lisas.

Kui emitent otsustab artikli 20 lõike 3 kohaselt esitada universaalse registreerimisdokumendi mis tahes muudatused lisa asemel prospektis, kasutades dünaamilist viitamist universaalse registreerimisdokumendi kõige viimasele versioonile, ei mõjuta see esimeses lõigus sätestatud investori taganemisõigust.

3.  Kui emitent koostab lisa põhiprospektis esitatud teabe kohta, mis on seotud ainult ühe või mitme konkreetse emissiooniga, kohaldatakse lõike 2 kohast investorite nõusolekust taganemise õigust üksnes asjaomas(t)e emissiooni(de) ning mitte muude põhiprospekti kohaselt korraldatavate väärtpaberite emissioonide suhtes.

4.  Kui lõikes 1 osutatud uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus puudutab ainult registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduvat teavet ja kui seda registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse samal ajal mitme prospekti koostisosana, siis koostatakse ja kinnitatakse ainult üks lisa. Sellisel juhul nimetatakse lisas kõik prospektid, mida see puudutab.

5.  Ilma et see mõjutaks artikli 20 lõike 3 lõigu 2 a kohaldamist, võib pädev asutus ▌enne kinnitamist toimuval lisa kontrollimisel nõuda, et selle lisas esitataks täiendatud prospekti konsolideeritud versioon, kui see on vajalik prospektis esitatud teabe arusaadavuse tagamiseks. Seda taotlust loetakse artikli 19 lõike 4 kohaseks lisateabe taotluseks.

6.  Käesoleva artikli järjekindla ühtlustamise tagamiseks ja finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks koostab ESMA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millisel juhul uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus prospektis esitatud teabes nõuab prospekti lisa avaldamist.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V PEATÜKK

PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA KAUPLEMISELE VÕTMINE NING KEELTE KASUTAMINE

Artikkel 23

Prospektide ja universaalsete registreerimisdokumentide kehtivus kogu liidus

1.  Kui väärtpabereid kavatsetakse avalikult pakkuda või reguleeritud turul kauplemisele võtta ühes või mitmes liikmesriigis või muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, kehtivad päritoluliikmesriigi kinnitatud prospekt ja selle võimalikud lisad väärtpaberite avalikkusele pakkumiseks või kauplemisele võtmiseks ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides, tingimusel et ESMAt ja iga vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust on teavitatud artikli 24 kohaselt, ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kohalda prospektide suhtes ühtegi kinnitamis- ega haldusmenetlust.

Lõike 1 esimese lõigu sätteid kohaldatakse mutatis mutandis juba kinnitatud universaalsete registreerimisdokumentide suhtes.

Kui prospekt on esitatud kinnitamiseks ühes või mitmes liikmesriigis ning sisaldab universaalset registreerimisdokumenti, mis on juba kinnitatud mõnes teises liikmesriigis, ei hakka prospekti kinnitamise taotlust käsitlev pädev asutus universaalset registreerimisdokumenti uuesti läbi vaatama, vaid aktsepteerib selle eelnevat kinnitamist.

2.  Kui pärast prospekti kinnitamist ilmneb artiklis 22 osutatud olulisi uusi asjaolusid, vigu või ebatäpsusi, nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus prospekti lisa avaldamist, mis tuleb kinnitada vastavalt artikli 19 lõikele 1. ESMA ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võivad teavitada päritoluliikmesriigi pädevat asutust vajadusest uue teabe järele.

Artikkel 24

Teavitamine

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus saadab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku taotlusel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, või kui taotlus esitatakse koos prospekti kavandiga, siis ühe tööpäeva jooksul pärast prospekti kinnitamist kinnitamistunnistuse, mis tõendab, et prospekt on koostatud käesoleva määruse kohaselt, ja edastab koos sellega kõnealuse prospekti elektroonilise koopia. ESMA loob portaali, kuhu iga liikmesriigi pädev astutus sellist teavet edastab.

Vajaduse korral lisatakse esimeses lõigus osutatud teavitusele prospekti ja/või kokkuvõtte tõlge, mis on tehtud emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku vastutusel.

Kui universaalne registreerimisdokument on kinnitatud vastavalt artiklile 9, kohaldatakse käesoleva lõike esimest ja teist lõiku mutatis mutandis.

Lisaks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele teavitatakse kinnitamistunnistusest samaaegselt ka emitenti või prospekti või vajaduse korral universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutavat isikut.

2.  Artikli 17 lõigete 2 ja 3 sätete kohaldamine märgitakse tunnistuses ning põhjendatakse seda.

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab ESMAt prospekti kinnitamistunnistusest samal ajal, kui sellest teavitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust.

4.  Kui põhiprospekti lõplikke tingimusi, millest on varem teavitatud, ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus need nende esitamise järel nii kiiresti kui võimalik elektrooniliselt vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevale asutusele ja ESMA-le.

5.  Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevad asutused ei nõua prospektidest ja nende lisadest või vajaduse korral universaalsest registreerimisdokumendist teavitamise või nende kohta teabe vastuvõtmise ega mis tahes seotud järelevalvetegevuse eest lõivu.

6.  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse kohaldamiseks ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused kinnitamistunnistusest, prospektist, selle lisast või universaalsest registreerimisdokumendist ning prospekti ja/või kokkuvõtte tõlkest teavitamiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 25

Kasutatavad keeled

1.  Kui avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ainult päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles.

2.  Kui avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ühes või mitmes liikmesriigis, kuid mitte päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul kas nende liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuab üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse, kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist. ME 3

Selleks et päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks prospekti kontrollida ja selle kinnitada, koostatakse see emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul kas selle asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

3.  Kui avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse mitmes liikmesriigis, sealhulgas päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles ja tehakse emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul kättesaadavaks kas iga vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse, kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

4.  Konkreetse emissiooni lõplikud tingimused ja kokkuvõte koostatakse kinnitatud põhiprospektiga samas keeles.

Kui lõplikest tingimustest teavitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust või, kui vastuvõtvaid liikmesriike on rohkem kui üks, vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi, kohaldatakse lõplike tingimuste ja neile lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõtte suhtes käesolevas artiklis sätestatud keelenõudeid.

VI PEATÜKK

KOLMANDATES RIIKIDES ASUTATUD EMITENTIDELE KEHTIVAD ERIREEGLID

Artikkel 26

Väärtpaberite avalik pakkumine või kauplemisele võtmine käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel

1.  Kui kolmanda riigi emitent ▌kavatseb pakkuda avalikult väärtpabereid liidus või taotleda väärtpaberite liidus asutatud reguleeritud turul kauplemisele võtmist käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel, peab ta hankima oma prospektile artikli 19 kohaselt kinnituse oma päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt ▌.

Kui prospekt on vastavalt esimesele lõigule kinnitatud, kaasnevad sellega kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määruse kohasele prospektile, ning prospekti ja kolmanda riigi emitendi suhtes kohaldatakse kõiki käesoleva määruse sätteid päritoluliikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

Artikkel 27

Väätpaberite avalik pakkumine või kauplemisele võtmine kolmanda riigi õigusaktide kohaselt koostatud prospekti alusel

1.  Kolmanda riigi emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kinnitada väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise prospekti, mis on koostatud ja mida reguleeritakse vastavalt kolmanda riigi emitendi riigisisestele õigusaktidele, eeldusel et:

a)   selle kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ja

b)   päritoluliikmesriigi pädev asutus on sõlminud kolmanda riigi emitendi asjaomaste järelevalveasutustega koostöökokkulepped vastavalt artiklile 28.

2.  Kolmanda riigi emitendi emiteeritud väärtpaberite muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral kohaldatakse artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud nõudeid.

Selliste emitentide puhul lubatakse päritoluliikmesriigi pädeval asutusel nõuda lisatasu, mis kajastab sellise emissiooniga kaasnevat koormust.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üldise samaväärsuse kriteeriume artiklites 6, 7, 8 ja 13 sätestatud nõuetest lähtuvalt.

Eespool nimetatud kriteeriumide põhjal võib komisjon võtta ▌vastu rakendusotsuse, milles sätestatakse, et kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega. Selline rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 28

Koostöö kolmandate riikidega

1.  Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks sõlmivad liikmesriikide pädevad asutused kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökokkulepped kolmandate riikide järelevalveasutustega peetava teabevahetuse kohta ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste jõustamise kohta kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui kõnealune kolmas riik on kantud komisjoni koostööd mittetegevate riikide nimekirja. Kõnealused koostöökokkulepped tagavad vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita määrusest tulenevaid ülesandeid.

Kui pädev asutus teeb sellise kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, teavitab ta sellest ESMAt ja teisi pädevaid asutusi.

2.  Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks lihtsustab ja koordineerib ESMA koostöökokkulepete sõlmimist liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutuste vahel.

ESMA lihtsustab ja koordineerib vajaduse korral ka sellise teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, mis saadakse kolmandate riikide järelevalveasutustelt ja mis võib olla oluline artiklite 36 ja 37 alusel meetmete võtmise seisukohast.

3.  Pädevad asutused sõlmivad kolmandate riikide järelevalveasutustega teabevahetust reguleerivad koostöökokkulepped üksnes tingimusel, et avaldatava teabe suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid ametisaladuse hoidmise tagatisi, nagu on sätestatud artiklis 33. Selline teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

3 a.   ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud koostöölepingute miinimumsisu.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3 b.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et sätestada näidiskoostöökokkulepe, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama.

VII PEATÜKK

ESMA JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 29

Pädevad asutused

1.  Iga liikmesriik määrab ühe pädeva haldusasutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ja tagab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete kohaldamise. Liikmesriigid teavitavad vastavalt komisjoni, ESMAt ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Pädev asutus on ▌turuosalistest ▌sõltumatu.

2.  Liikmesriigid võivad lubada oma pädeval asutusel kinnitatud prospektide internetis avaldamise ülesandeid delegeerida.

Mis tahes ülesannete delegeerimine üksustele tehakse eraldi otsusega, milles loetletakse vastavad ülesanded ja nende täitmise tingimused ning mis sisaldab klauslit, mis kohustab asjaomast üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et välditaks huvide konflikte ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Sellises otsuses märgitakse ära kokkulepped pädeva asutuse ja üksuse vahel, millele ülesanded delegeeritakse.

Lõppvastutus käesoleva määruse täitmise järelevalve ja prospektide kinnitamise eest lasub lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel.

Liikmesriigid teatavad teises lõigus osutatud otsusest, sealhulgas delegeerimise täpsetest tingimustest komisjonile, ESMA-le ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3.  Lõiked 1 ja 2 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 30

Pädevate asutuste volitused

1.  Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)  kohustada emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat esitama prospektis lisateavet, kui see on vajalik investorite kaitsmiseks;

b)  kohustada emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat ja isikuid, kes neid kontrollivad või kes on nende kontrolli all, esitama teavet ja dokumente;

c)  kohustada emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja audiitoreid ja juhte ning finantsvahendajaid, kellele on tehtud ülesandeks avalik pakkumine teha või kauplemisele võtmist taotleda, esitama teavet;

d)  peatada avalik pakkumine või kauplemisele võtmine maksimaalselt 25 järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

e)  keelata või peatada reklaam või nõuda emitendilt, pakkujalt või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejalt või asjakohastelt finantsvahendajatelt, et nad lõpetaksid või peataksid reklaami kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

f)  keelata avalik pakkumine, kui nad leiavad, et käesoleva määruse sätteid on rikutud või kui on põhjendatult alust kahtlustada, et neid võidakse rikkuda;

g)  peatada või nõuda, et asjakohased reguleeritud turud peatavad reguleeritud turul kauplemise kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

h)  keelata kauplemine reguleeritud turul, kui nad leiavad, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

i)  avalikustada asjaolu, et emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja ei täida oma kohustusi;

j)  peatada kinnitamiseks esitatud prospekti kontroll või peatada avalik pakkumine või kauplemisele võtmine, kui pädev asutus kasutab õigust rakendada keeldu või piirangut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014(26) artiklile 42, kuni keelu või piirangu lõppemiseni;

k)  keelduda kinnitamast teatava emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja koostatud prospekti maksimaalselt viis aastat, kui emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja on korduvalt ja raskelt rikkunud käesoleva määruse sätteid;

l)  avalikustada või kohustada emitenti avalikustama kogu olulise teabe, mis võib mõjutada hinnangut reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitele, et tagada investorite kaitse või turu tõrgeteta toimimine;

m)  peatada või nõuda, et asjakohane reguleeritud turg peataks väärtpaberitega kauplemise, kui nad leiavad, et emitendi olukord on selline, et kauplemine kahjustaks investorite huve;

n)  teostada kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsiliste isikute elukohad ja siseneda sel eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et kontrolli või uurimisega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks.

Kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, võib pädev asutus paluda asjaomasel õigusasutusel otsustada esimeses lõigus osutatud volituste kasutamise üle. ESMA-l on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 õigus osaleda punktis n osutatud kohapealses kontrollis, kui seda viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.

2.  Pädevad asutused täidavad oma lõikes 1 osutatud ülesandeid ja teostavad oma volitusi nii suures ulatuses, kui on vaja selleks, et täita oma vastutust käesoleva määruse täitmise järelevalve ja prospektide kinnitamise eest, ühel järgmistest viisidest:

a)  otse;

b)  koostöös teiste asutustega;

c)  omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;

d)  suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

3.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4.  Isikut, kes annab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt teavet, ei käsitata olevat rikkunud teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning ta ei kanna kõnealuse teatamisega seoses mingit vastutust.

5.  Lõiked 1–3 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 31

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused koostööd omavahel ja ESMAga. Nad vahetavad põhjendamatu viivituseta teavet ning teevad koostööd uurimise, järelevalve ning õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus.

Kui liikmesriigid otsustavad artikli 36 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste korral, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha koostööd nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate õigusasutustega, et saada konkreetset teavet, mis on seotud käesoleva määruse võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimise või -menetlusega, ja esitavad selle teabe muudele pädevatele asutustele ja ESMA-le, et täita oma kohustust teha määruse kohaldamisel koostööd üksteisega ja ESMAga.

2.  Pädev asutus võib keelduda uurimisega seoses teabe esitamise või koostöö tegemise taotluse korral tegutsemisest vaid järgmistel erandlikel asjaoludel:

a)  kui taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust või õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või kriminaaluurimist;

b)  kui sama teo ja sama isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis;

c)  kui taotluse saanud liikmesriigis on nende isikute suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus seoses sama teoga.

3.  Pädevad asutused esitavad taotluse korral koheselt kogu teabe, mida nõutakse käesoleva määruse kohaldamiseks.

4.  Pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Taotluse esitanud pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud taotlusest ESMAt. Piiriülese mõjuga uurimise või kontrolli korral peab ESMA pädeva asutuse taotluse korral uurimist või kontrolli koordineerima.

Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta:

a)  kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

b)  lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)  lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

d)  määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist läbi viima, ja/või

e)  jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

5.  Pädevad asutused võivad teatada ESMA-le juhtudest, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib ESMA esimeses lauses osutatud juhtudel tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

6.  ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mida pädevad asutused peavad vastavalt lõikele 1 vahetama.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.  ESMA võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse standardvormid, -mallid ja -menetlused teabevahetuseks pädevate asutuste vahel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 32

Koostöö ESMAga

1.  Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel koostööd ESMAga vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused esitavad vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ESMA-le viivitamata kogu teabe, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 33

Ametisaladus

1.  Kogu käesoleva määruse alusel pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või tegevustingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet esitades, et selle võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2.  Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või üksuse heaks, millele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

Artikkel 34

Andmekaitse

Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames, täidavad pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas riigisiseste õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.

Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib ESMA määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 35

Ettevaatusabinõud

1.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus leiab, et emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja või avaliku pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus on rikkunud õigusnorme või et need isikud on rikkunud kohustusi, mis on neil vastavalt käesolevale määrusele, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja ESMA-le.

2.  Kui olenemata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest jätkab emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja või avaliku pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus käesoleva määruse asjakohaste sätete rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja ESMA teavitamist kõik vajalikud meetmed, et kaitsta investoreid, ning teatab neist komisjonile ja ESMA-le nii kiiresti kui võimalik.

3.  Lõikes 2 osutatud juhtudel võib ESMA tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

VIII PEATÜKK

HALDUSMEETMED JA -KARISTUSED

Artikkel 36

Haldusmeetmed ja -karistused

1.  Ilma et see piiraks artikli 30 kohaseid pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisvolitusi ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele riigisisese õiguse kohaselt õiguse võtta asjakohaseid haldusmeetmeid ja kohaldada halduskaristusi, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõnealuseid haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

a)  käesoleva määruse artikli 3, artikli 5, artikli 6, artikli 7 lõigete 1–10, artikli 8, artikli 9 lõigete 1–13, artikli 10, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artikli 12, artikli 14 lõike 2, artikli 15 lõigete 1 ja 2, artikli 16 lõike 1, artikli 17 lõigete 1 ja 3, artikli 18 lõigete 1–3, artikli 19 lõike 1, artikli 20 lõigete 1–4 ja lõigete 7–10, artikli 21 lõigete 2–4, artikli 22 lõigete 1, 2 ja 4 ning artikli 25 rikkumine;

b)  artikliga 30 hõlmatud koostööst keeldumine või uurimises või kontrollis mitteosalemine või taotlusele vastamata jätmine.

Liikmesriigid võivad hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] otsustada mitte kehtestada esimeses lõigus osutatud eeskirju halduskaristuste kohta, kui esimese lõigu punktides a ja b osutatud rikkumiste eest kohaldatakse juba riigisisese õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Kui liikmesriigid nii otsustavad, siis teevad nad komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks nende kriminaalõiguse asjaomased sätted.

Liikmesriigid teevad esimeses ja teises lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

2.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on lõike 1 punktis a osutatud rikkumiste korral õigus kehtestada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta järgmisi haldusmeetmeid:

a)  avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad kooskõlas artikliga 40;

b)  ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumist põhjustava tegevuse;

c)  maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kahekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või välditud kahjule, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata;

d)  juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 euro ulatuses või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastava summa ulatuses omavääringus [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga või 3 % selle juriidilise isiku kogu aastakäibest vastavalt kõige värskemale finantsaruandele, mille juhtkond on kinnitanud.

Kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, siis on asjakohane aastane kogukäive vastavalt liidu asjakohastele raamatupidamisalastele õigusaktidele aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on kinnitanud lõpliku emaettevõtja juhtorgan;

e)  füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 700 000 euro ulatuses või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastava summa ulatuses omavääringus [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga.

3.  Liikmesriigid võivad kehtestada lisakaristusi või -meetmeid või suuremaid haldustrahve võrreldes käesolevas määruses sätestatuga.

Artikkel 37

Järelevalvevolituste kasutamine ja karistuste kohaldamine

1.  Pädevad asutused võtavad halduskaristuste ja -meetmete liigi ja suuruse otsustamisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

a)  rikkumise raskusaste ja kestus;

b)  rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)  rikkumise eest vastutava isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

d)  rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

e)  rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena saadud kasu, ära hoitud kahju või kolmandale isikule tekitatud kahju olulisus, kui neid saab kindlaks määrata;

f)  rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ära hoitud kahju tagastamist;

g)  rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

h)  abinõud, mille rikkumise eest vastutav isik on tarvitusele võtnud, et ära hoida rikkumise kordumine.

2.  Pädevad asutused teevad artikli 36 alusel halduskaristuste määramise ja muude haldusmeetmete kohaldamise õiguse kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et nende järelevalve- ja uurimisvolitused ning nende määratavad halduskaristused ja kohaldatavad haldusmeetmed on käesoleva määruse alusel tõhusad ja asjakohased. Nad koordineerivad oma tegevust, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisel ning halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Artikkel 38

Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse sätete alusel vastu võetud otsused on asjakohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

Artikkel 39

Rikkumistest teatamine

1.  Pädevad asutused kehtestavad tõhusa korra, mille abil julgustada ja võimaldada neile käesoleva määruse tegelikest või võimalikest rikkumistest teada anda.

2.  Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

a)  tegeliku või võimaliku rikkumise teadete vastuvõtmise kord ja nende järelmeetmed, sh turvaliste sidekanalite loomine nende teadete esitamiseks;

b)  asjakohase kaitse tagamine vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest tööandja või kolmandate isikute poolt töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes rikkumisest teatavad;

c)  nii rikkumisest teatanud isiku kui ka väidetavalt rikkumise toimepanemise eest vastutava füüsilise isiku identiteedi ja isikuandmete kaitse kõigis menetluse etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avalikustamine on liikmesriigi õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.

3.  Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tegelike või võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele ette näha rahalised hüved kooskõlas riigisisese õigusega, kui sellistel isikutel ei ole muid eelnevaid õiguslikke ega lepingulisi kohustusi sellist teavet esitada, ja kui teave on uus ja kui selle tulemusel määratakse käesoleva määruse rikkumise eest haldus- või kriminaalkaristus või kohaldatakse mõnda muud haldusmeedet.

4.  Liikmesriigid nõuavad tööandjatelt, kelle tegevusala reguleeritakse finantsteenuseid käsitlevate normidega, asjakohase korra kehtestamist, mille alusel nende töötajad peavad tegelikest või võimalikest rikkumistest teatama organisatsioonisiseselt eraldiseisva sõltumatu ja autonoomse kanali kaudu.

Artikkel 40

Otsuste avaldamine

1.  Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul kodulehel kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikule on sellest otsusest teada antud. Avaldatakse vähemalt teave rikkumise liigi ja laadi kohta ning andmed rikkumise eest vastutava isiku kohta. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, mis käsitlevad uurimise käigus võetavaid meetmeid.

2.  Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks või kui andmete avaldamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kas:

a)  lükkavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast;

b)  avaldavad karistust või meedet käsitleva otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas riigisisese õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse; kui karistuse või meetme kohta otsustatakse avaldada anonüümsed andmed, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmete avaldamise põhjused kaovad;

c)  jätavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

i)  et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu;

ii)  sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.

3.  Kui karistuse või meetme kohaldamise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule või muule asutusele, avalikustavad pädevad asutused kohe oma ametlikul kodulehel ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasemate karistuse määramise või meetme võtmise otsuste tühistamise kohta.

4.  Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teavet hoitakse nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates selle avaldamisest. Avaldatud teabe hulgas esinevad isikuandmed esitatakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes sellise aja jooksul, mis on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega.

Artikkel 41

Karistustest ESMA-le teatamine

1.  Pädev asutus esitab ESMA-le igal aastal koondteabe kõigi artikli 36 kohaselt määratud halduskaristuste ning võetud muude haldusmeetmete kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 36 lõikega 1 otsustanud kehtestada artikli 36 lõikes 1 osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused ESMA-le kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. ESMA avaldab määratud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

2.  Kui pädev asutus on avalikustanud haldus- või kriminaalkaristused või muud haldusmeetmed, teatab ta kõnealustest halduskaristustest või meetmetest samaaegselt ESMA-le.

3.  Pädevad asutused teavitavad ESMAt kõikidest määratud, kuid artikli 40 lõike 2 punkti c kohaselt avaldamata jäetud halduskaristustest või -meetmetest, sh nendega seotud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse määratud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõppotsustest ning et nad esitavad selle teabe ESMA-le. ESMA peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

IX PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 42

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 1 lõikes 6, artikli 2 lõikes 2, ▌artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 3 ▌ja artikli 27 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 2 lõikes 2, ▌artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 3 ▌ja artikli 27 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 1 lõike 6, artikli 2 lõike 2, ▌artikli 13 lõigete 1 ja 2, artikli 14 lõike 3, artikli 15 lõike 3 ▌ja artikli 27 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 43

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ(27). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine

1.  Direktiiv 2003/71/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev].

2.  Viiteid direktiivile 2003/71/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse kooskõlas käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabeliga.

4.  Prospektide suhtes, mis on kinnitatud kooskõlas direktiivi 2003/71/EÜ üle võtvate riigisiseste õigusaktidega enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], kohaldatakse jätkuvalt riigisisest õigust kuni prospektide kehtivuse lõppemiseni või kuni 12 kuu möödumiseni [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 45

ESMA aruanne prospektide kohta

1.  ESMA avaldab artikli 20 lõikes 6 osutatud mehhanismis avalikuks tehtud dokumentide alusel igal aastal aruande, mis sisaldab statistikat liidus kinnitatud ja teavitatud prospektide kohta ning suundumuste analüüsi, võttes arvesse emitentide liike, eelkõige VKEsid, ja emissioonide liike, eelkõige pakkumiste väärtust, võõrandatavate väärtpaberite liiki, kauplemiskohtade liiki ja nimiväärtuseid.

2.  See aruanne sisaldab eelkõige:

a)  analüüsi, millises ulatuses kasutatakse kogu liidus artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskordi ja artiklis 9 sätestatud universaalset registreerimisdokumenti;

b)  statistikat põhiprospektide ja lõplike tingimuste ning eraldi dokumentidena või ühe dokumendina koostatud prospektide kohta;

c)  statistikat keskmise ja kogusumma kohta, mille on saanud väärtpaberite käesoleva määruse kohase avaliku pakkumise teel noteerimata äriühingud, äriühingud, mille väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, sealhulgas VKEde kasvuturgudel, ja äriühingud, mille väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel. Vajaduse korral esitatakse statistikas jaotus esmakordse avaliku pakkumise ja järgnevate pakkumiste ning kapitali- ja mittekapitaliväärtpaberite järgi;

c a)   statistikat prospektide koostamise kulude kohta, esitatuna vähemalt eri emitentide klasside, emissiooni mahu ja asukohtade, samuti emitentide makstud lõivude ja tasude klasside ning neid võtnud teenuseosutajate klasside kaupa; statistikaga koos esitatakse prospektide koostamises osalevate teenuseosutajate vahelise konkurentsi tulemuslikkuse analüüs ja soovitused, kuidas kulusid vähendada.

Artikkel 46

Läbivaatamine

Enne [5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muu hulgas hinnatakse aruandes, kas prospekti kokkuvõte, artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskorrad ja artiklis 9 sätestatud universaalne registreerimisdokument on nende eesmärke arvestades asjakohased. Aruandes võetakse arvesse artikli 19 lõikes 12 nimetatud vastastikuse eksperdihindamise tulemusi.

Artikkel 47

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

2 a.   Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada kohaldada artikli 1 lõike 3 punktis d sätestatud erandi tegemiseks või artikli 3 lõikes 2 sätestatud valikuõiguse andmiseks kehtestatud piirmäärasid alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastavus artiklile 11, artikli 19 lõikele 8, artiklile 29, artiklile 30, artiklile 36, artiklile 37, artiklile 38, artiklile 39, artiklile 40 ja artiklile 41 hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President Eesistuja

I LISA

PROSPEKT

I.   Kokkuvõte

II.   Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

III.   Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Siin tuleb esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud olulised kuupäevad.

A.  Pakkumise võtmenäitajad

B.  Meetod ja eeldatav ajakava

IV.   Oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A.  Väljavalitud finantsandmed

B.  Kapitalisatsioon ja võlad

C.  Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

D.  Riskitegurid

V.   Teave äriühingu kohta

Eesmärk on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti on eesmärgiks anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A.  Äriühingu minevik ja areng

B.  Äritegevuse ülevaade

C.  Organisatsiooniline struktuur

D.  Materiaalsed põhivarad

VI.   Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi raamatupidamisaruannetega hõlmatud varasematel perioodidel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A.  Tegevustulemused

B.  Likviidsus ja kapital

C.  Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D.  Suundumused

VII.   Juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A.  Juhatuse ja nõukogu liikmed

B.  Töötasu

C.  Juhatuse ja nõukogu töökord

D.  Töötajad

E.  Osalus aktsiakapitalis

VIII. Suuraktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb suuraktsionäre ja muid isikuid, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A.  Suuraktsionärid

B.  Tehingud seotud isikutega

C.  Ekspertide ja nõustajate huvid

IX.   Finantsteave

Eesmärk on täpsustada, millised raamatupidamisaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb katta ning kui vanad võivad raamatupidamisaruanded ja muud finantsandmed olla. Raamatupidamisaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kohaselt.

A.  Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja muud finantsandmed

B.  Olulised muudatused

X.   Pakkumise ja kauplemisele võtmise üksikasjad

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist ja kauplemisele võtmist, nende jaotamise kava ja muid asjakohaseid küsimusi.

A.  Pakkumine ja kauplemisele võtmine

B.  Jaotuskava

C.  Turud

D.  Müüvad väärtpaberiomanikud

E.  Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F.  Emiteerimiskulud

XI.   Lisateave

Eesmärk on esitada teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A.  Osakapital

B.  Asutamisleping ja põhikiri

C.  Olulised lepingud

D.  Valuutakontroll

E.  Hoiatus maksutagajärgede kohta

F.  Dividendid ja makseagendid

G.  Ekspertide arvamus

H.  Saadavad dokumendid

I.  Teave tütarettevõtjate kohta

II LISA

REGISTREERIMISDOKUMENT

I.   Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

II.   Emitenti käsitlev oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A.  Väljavalitud finantsandmed

B.  Kapitalisatsioon ja võlad

C.  Riskitegurid

III.   Teave äriühingu kohta

Eesmärk on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti on eesmärgiks anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A.  Äriühingu minevik ja areng

B.  Äritegevuse ülevaade

C.  Organisatsiooniline struktuur

D.  Materiaalsed põhivarad

IV.   Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi raamatupidamisaruannetega hõlmatud varasematel perioodidel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A.  Tegevustulemused

B.  Likviidsus ja kapital

C.  Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D.  Suundumused

V.   Juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A.  Juhatuse ja nõukogu liikmed

B.  Töötasu

C.  Juhatuse ja nõukogu töökord

D.  Töötajad

E.  Osalus aktsiakapitalis

VI.   Suuraktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb suuraktsionäre ja muid isikuid, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A.  Suuraktsionärid

B.  Tehingud seotud isikutega

C.  Ekspertide ja nõustajate huvid

VII.   Finantsteave

Eesmärk on täpsustada, millised raamatupidamisaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb katta ning kui vanad võivad raamatupidamisaruanded ja muud finantsandmed olla. Raamatupidamisaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kohaselt.

A.  Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja muud finantsandmed

B.  Olulised muudatused

VIII. Lisateave

Eesmärk on esitada teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A.  Osakapital

B.  Asutamisleping ja põhikiri

C.  Olulised lepingud

D.  Ekspertide arvamus

E.  Saadavad dokumendid

F.  Teave tütarettevõtjate kohta

III LISA

VÄÄRTPABERIKIRJELDUS

I.   Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

II.   Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Siin tuleb esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud olulised kuupäevad.

A.  Pakkumise võtmenäitajad

B.  Meetod ja eeldatav ajakava

III.   Emitenti käsitlev oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A.  Kapitalisatsioon ja võlad

B.  Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

C.  Riskitegurid

IV.   Ekspertide huvid

Eesmärk on anda teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud ekspertide või nõustajatega, kes töötavad äriühingu heaks tulemustasu alusel.

V.   Pakkumise ja kauplemisele võtmise üksikasjad

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist ja kauplemisele võtmist, nende jaotamise kava ja muid asjakohaseid küsimusi.

A.  Pakkumine ja kauplemisele võtmine

B.  Jaotuskava

C.  Turud

D.  Müüvad väärtpaberiomanikud

E.  Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F.  Emiteerimiskulud

VI.   Lisateave

Eesmärk on esitada teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A.  Valuutakontroll

B.  Hoiatus maksutagajärgede kohta

C.  Dividendid ja makseagendid

D.  Ekspertide arvamus

E.  Saadavad dokumendid

IV LISA

Vastavustabel

(osutatud artiklis 44)

Direktiiv 2003/71/EÜ

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2, v.a artikli 1 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõike 3 punkt d

Artikli 1 lõige 3

Artikkel 4

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõike 5 punktid a ja b

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 3 punkt b

Artikli 3 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 3 punkt c

Artikli 3 lõike 2 punkt d

-

Artikli 3 lõike 2 punkt e

-

Artikli 3 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikkel 5

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 1 lõike 5 punkt b

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõike 3 punkt e

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 3 punkt f

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 1 lõike 3 punkt g

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Artikli 1 lõike 3 punkt h

Artikli 4 lõike 1 punkt e

Artikli 1 lõike 3 punkt i

Artikli 4 lõike 1 teine kuni viies lõik

-

Artikli 4 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 4 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 4 punkt c

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 4 punkt d

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 4 punkt e

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 4 punkt f

Artikli 4 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 4 punkt g

Artikli 4 lõike 2 punkt g

Artikli 1 lõike 4 punkt b

Artikli 4 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõike 4 punkt h

Artikli 4 lõige 3

Artikli 1 lõige 6

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 2

Artikli 5 lõike 4 esimene lõik

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõike 4 teine lõik

Artikli 8 lõige 9

Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 8 lõige 4 ja artikli 24 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikli 13 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt a

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt b

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt d

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt e

Artikkel 15

Artikli 7 lõike 2 punkt f

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt d

Artikli 7 lõike 2 punkt g

Artikkel 14

Artikli 7 lõige 3

Artikli 13 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

-

Artikli 8 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 17 lõige 3

Artikli 8 lõige 3a

Artikli 17 lõige 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 17 lõige 5

Artikli 8 lõige 5

-

Artikli 9 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 4

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõige 1

Artikli 18 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 18 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 18 lõige 4

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõige 3

-

Artikli 13 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 19 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 19 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 19 lõige 4

Artikli 13 lõige 5

Artikli 19 lõige 7

Artikli 13 lõige 6

Artikli 19 lõige 8

Artikli 13 lõige 7

Artikli 19 lõige 10

Artikli 14 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 20 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

-

Artikli 14 lõige 4

Artikli 20 lõige 5

Artikli 14 lõige 4a

Artikli 20 lõige 6

Artikli 14 lõige 5

Artikli 20 lõige 8

Artikli 14 lõige 6

Artikli 20 lõige 9

Artikli 14 lõige 7

Artikli 20 lõige 10

Artikli 14 lõige 8

Artikli 20 lõige 11

Artikli 15 lõige 1

Artikli 21 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 21 lõige 3

Artikli 15 lõige 4

Artikli 21 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

-

Artikli 15 lõige 6

Artikli 21 lõige 5

Artikli 15 lõige 7

Artikli 21 lõige 6

Artikli 16 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 22 lõige 2

Artikli 16 lõige 3

Artikli 22 lõige 6

Artikli 17 lõige 1

Artikli 23 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 23 lõige 2

Artikli 18 lõige 1

Artikli 24 lõige 1

Artikli 18 lõige 2

Artikli 24 lõige 2

Artikli 18 lõike 3 esimene lõik

Artikli 24 lõige 3

Artikli 18 lõike 3 teine lõik

Artikli 20 lõike 5 kolmas lõik ja artikli 20 lõige 6

Artikli 18 lõige 4

Artikli 24 lõige 6

Artikli 19 lõige 1

Artikli 25 lõige 1

Artikli 19 lõige 2

Artikli 25 lõige 2

Artikli 19 lõige 3

Artikli 25 lõige 3

Artikli 19 lõige 4

-

Artikli 20 lõige 1

Artikli 27 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 27 lõige 2

Artikli 20 lõige 3

Artikli 27 lõige 3

Artikli 21 lõige 1

Artikli 29 lõige 1

Artikli 21 lõige 1a

Artikli 32 lõige 1

Artikli 21 lõige 1b

Artikli 32 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 29 lõige 2

Artikli 21 lõike 3 punkt a

Artikli 30 lõike 1 punkt a

Artikli 21 lõike 3 punkt b

Artikli 30 lõike 1 punkt b

Artikli 21 lõike 3 punkt c

Artikli 30 lõike 1 punkt c

Artikli 21 lõike 3 punkt d

Artikli 30 lõike 1 punkt d

Artikli 21 lõike 3 punkt e

Artikli 30 lõike 1 punkt e

Artikli 21 lõike 3 punkt f

Artikli 30 lõike 1 punkt f

Artikli 21 lõike 3 punkt g

Artikli 30 lõike 1 punkt g

Artikli 21 lõike 3 punkt h

Artikli 30 lõike 1 punkt h

Artikli 21 lõike 3 punkt i

Artikli 30 lõike 1 punkt i

Artikli 21 lõike 3 teine lõik

Artikli 30 lõike 1 teine lõik

Artikli 21 lõike 4 punkt a

Artikli 30 lõike 1 punkt l

Artikli 21 lõike 4 punkt b

Artikli 30 lõike 1 punkt m

Artikli 21 lõike 4 punkt c

-

Artikli 21 lõike 4 punkt d

Artikli 30 lõike 1 punkt n

Artikli 21 lõike 4 teine lõik

Artikli 30 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 21 lõige 5

Artikli 29 lõige 3 ja artikli 30 lõige 5

Artikli 22 lõige 1

Artikli 33 lõige 2

Artikli 22 lõike 2 esimene lõik

Artikli 31 lõige 1

Artikli 22 lõike 2 teine lõik

-

Artikli 22 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 31 lõige 5

Artikli 22 lõige 3

-

Artikli 22 lõige 4

Artikli 31 lõiked 6 ja 7

Artikli 23 lõige 1

Artikli 35 lõige 1

Artikli 23 lõige 2

Artikli 35 lõige 2

Artikkel 24

Artikkel 43

Artikli 24a lõige 1

Artikli 42 lõige 2

Artikli 24a lõige 2

Artikli 42 lõige 4

Artikli 24a lõige 3

Artikli 42 lõige 1

Artikkel 24b

Artikli 42 lõige 3

Artikkel 24c

Artikli 42 lõige 5

Artikli 25 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 25 lõige 2

Artikkel 40

Artikkel 26

Artikkel 38

Artikkel 27

-

Artikkel 28

-

Artikkel 29

-

Artikkel 30

-

Artikkel 31

Artikkel 46

Artikkel 32

Artikkel 47

Artikkel 33

Artikkel 47

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8-0238/2016).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(3)ELT C 177, 18.5.2016, lk 9.
(4) ELT C 195, 2.6.2016, lk 1.
(5) Euroopa Parlamendi ... seisukoht [(ELT …)/(Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)] ja nõukogu ... otsus.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/73/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ja direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (ELT L 327, 11.12.2010, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(16)Nõukogu 17. märtsi 1980. aasta direktiiv 80/390/EMÜ, millega kooskõlastatakse väärtpaberite väärtpaberibörsil ametlikuks noteerimiseks avaldatavate noteerimisprospektide koostamise, ülevaatamise ja levitamise nõuded (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).
(22)Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(25)[ELT C , , lk ].
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(27)Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).


Varjupaik: ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks *
PDF 402kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu 22. septembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (COM(2016)0171 – C8-0133/2016 – 2016/0089(NLE))
P8_TA(2016)0354A8-0236/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0171),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0133/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0236/2016),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
(2)  Vastavalt otsuse (EL) 2015/1601 artikli 4 lõikele 2 paigutatakse 54 000 taotlejat alates 26. septembrist 2016 Itaaliast ja Kreekast ümber teiste liikmesriikide territooriumile, kui komisjon ei ole vastavalt artikli 4 lõikele 3 selleks kuupäevaks teinud ettepanekut määrata need mõnele teisele sihtliikmesriigile, mis on isikute ootamatu sissevoolu tõttu sattunud hädaolukorda.
(2)  Vastavalt otsuse (EL) 2015/1601 artikli 4 lõikele 2 paigutatakse 54 000 taotlejat alates 26. septembrist 2016 Itaaliast ja Kreekast ümber teiste liikmesriikide territooriumile vastavalt selles otsuses kokku lepitud proportsioonidele (st 12 764 taotlejat Itaaliast ning 41 236 Kreekast), kui komisjon ei ole vastavalt artikli 4 lõikele 3 selleks kuupäevaks teinud ettepanekut määrata need muudele sihtliikmesriikidele, mis on isikute ootamatu sissevoolu tõttu sattunud hädaolukorda.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
(3)   Otsuse (EL) 2015/1601 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon peaks jälgima pidevalt olukorda seoses kolmandate riikide kodanike massilise sissevooluga liikmesriikidesse. Komisjon peaks vastavalt vajadusele esitama ettepanekud kõnealuse otsuse muutmiseks, et võtta arvesse olukorra muutumist kohapeal ja selle mõju ümberpaigutamise mehhanismile, samuti muutuvat survet liikmesriikidele, eelkõige kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Otsuse (EL) 2015/1601 artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatakse, et ümber tuleks paigutada 54 000 taotlejat. Ümberpaigutamise mõiste on määratletud nimetatud otsuse artikli 2 punktis e kui taotleja üleviimist selle liikmesriigi territooriumilt, mis on vastutav tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ümberpaigutamise sihtliikmesriigi territooriumile. Ümberpaigutamine ei hõlma ümberasustamist ega kolmandast riigist pärit rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmist liikmesriigi territooriumile.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks jälgima pidevalt olukorda seoses kolmandate riikide kodanike massilise sissevooluga liikmesriikidesse.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4
(4)  7. märtsil leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et teevad reast põhimõtetest lähtudes tööd selleks, et saavutada Türgiga kokkulepe muu hulgas selleks, et asustada olemasolevate kohustuste raames iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi võetud süürlase kohta üks süürlane Türgist ümber ELi liikmesriikidesse. Neid põhimõtteid arendati edasi ka komisjoni teatises ELi-Türgi rändealase koostöö järgmiste etappide kohta, milles esitati üleskutse astuda vajalikud sammud, et viia mõned praeguste ümberpaigutamisotsuste kohased kohustused (eeskätt kas kõik seni jaotamata 54 000 kohta või osa neist) üle niinimetatud 1:1 kava alla.
(4)  7. märtsi avaldusega leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid kokku, et teevad reast põhimõtetest lähtudes tööd selleks, et saavutada Türgiga kokkulepe muu hulgas selleks, et asustada olemasolevate kohustuste raames iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi võetud süürlase kohta üks süürlane Türgist ümber ELi liikmesriikidesse. Seda 1:1 kava tuleks rakendada sõja ja tagakiusamise eest põgenevate süürlaste kaitsmiseks, järgides seejuures täielikult õigust taotleda varjupaika ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, mis on sätestatud liidu õiguses, 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollis.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5
(5)  Eelduste kohaselt peaks kas riikliku või mitmepoolse kava alusel Türgist ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja muud seaduslikud riiki vastuvõtmise vormid leevendama rändesurvet, mis saab osaks liikmesriikidele, kust inimesi otsuse (EL) 2015/1601 alusel ümber paigutatakse, sest seeläbi luuakse liitu sisenemiseks seaduslik ja turvaline tee ja takistatakse ebaseaduslikku sisenemist. Seetõttu tuleks eespool nimetatud 54 000 rahvusvahelise kaitse taotleja puhul võtta arvesse liikmesriikide solidaarsusmeetmeid, mis seisnevad Türgis viibivate ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate Süüria kodanike lubamises oma riigi territooriumile. Isikute arv, kelle liikmesriik selliselt Türgist oma territooriumile vastu võtab, tuleks lahutada nende isikute arvust, kes tuleks 54 000 taotlejast just sellesse liikmesriiki ümber paigutada vastavalt otsusele 2015/1601.
(5)  Riikliku või mitmepoolse kava alusel Türgist ulatuslik ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja muud seaduslikud riiki vastuvõtmise vormid on vajalikud, et leevendada rändesurvet, mis saab osaks liikmesriikidele, sest seeläbi luuakse liitu sisenemiseks seaduslik ja turvaline tee ja muudetakse ebaseaduslik sisenemine tarbetuks. Seepärast tuleks neid laiendada. Siiani on liitu ümber paigutatud üksnes miinimumarv Süüria pagulasi. Euroopa Parlament nõudis oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsitluse vajalikkuse kohta ELi saabuvatele varjupaigataotlejatele ja pagulastele enamate turvaliste ja seaduslike rändeteede loomist, sealhulgas siduvat ja kohustuslikku liidu seadusandlikku lähenemisviisi ümberasustamisele, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide kehtestamist kõigis liikmesriikides ja humanitaarviisa laialdasemat kasutamist. Need meetmed peaksid täiendama otsustega (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 vastuvõetud ümberpaigutamiskavasid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
(6)  Vastuvõtmismehhanismid võivad hõlmata ümberasustamist, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmise muid seaduslikke mooduseid, näiteks humanitaarsuunitlusega viisaprogramme, humanitaarsuunitlusega üleandmist, perekonna taasühinemise programme, erasektori sponsorluskavasid, stipendiumiprogramme, tööjõu liikuvuse kavasid ja muud.
(6)  Vastuvõtmismehhanismid võivad hõlmata ümberasustamist, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmise muid seaduslikke mooduseid, näiteks humanitaarsuunitlusega viisaprogramme, humanitaarsuunitlusega üleandmist, perekonna taasühinemise programme, erasektori sponsorluskavasid, stipendiumiprogramme, juurdepääsu haridusele, tööjõu liikuvuse kavasid ja muud.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Nõukogu direktiiviga 2003/86/EÜ1 a nähakse ette perekonna taasühinemist käsitlevad meetmed, mis tuleb vastu võtta kooskõlas paljudes rahvusvahelise õiguse aktides sätestatud kohustusega kaitsta perekonda ja austada pereelu. Seepärast ei sõltu perekonna taasühinemise põhimõte liidu muust poliitikast ega solidaarsus- või erakorralistest meetmetest. Liikmesriigid peaksid seda kõikidel juhtudel järgima ja edendama.
___________________
1 a Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Paljude praegu Kreekas ja Itaalias viibivate rahvusvahelist kaitset vajavate varjupaigataotlejate suhtes ei saa ümberpaigutamismehhanismi kohaldada, kuna nad kuuluvad määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamisalasse. Liikmesriigid peavad määruse (EL) nr 604/2013 raames rakendama kiiresti perekonna taasühinemise õigust ja kiirmenetlema haavatavate isikute juhtumeid, et võimaldada neil oma perekonnaga taasühineda nii kiiresti kui võimalik.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
(7)  Käesolev otsus ei peaks mõjutama kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. juuli 2015. aasta kohtumise järeldustes kokkulepitud ümberasustamiskava raames, ning otsusest 2015/1601 tulenevate kohustuste täitmisel ei tuleks sellega arvestada. Seega kui liikmesriik otsustab otsuse (EL) 2015/1601 kohaste kohustuste täitmiseks lubada ümberasustamise kaudu oma territooriumile Türgis viibivaid süürlasi, ei saa ta seda lugeda 20. juuli 2015 ümberasustamiskava kohase kohustuse täitmiseks.
(7)  Käesolev otsus ei peaks mõjutama kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. juuli 2015. aasta kohtumise järeldustes kokkulepitud ümberasustamiskava raames, ning otsusest 2015/1601 tulenevate kohustuste täitmisel ei tuleks sellega arvestada.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
(8)  Et tagada nõuetekohane ülevaade olukorrast, peaksid liikmesriigid kord kuus teatama komisjonile, kui palju Türgis viibivaid süürlasi nad on käesolevas muudatuses sätestatud võimaluse kohaselt oma territooriumile lubanud, ning täpsustama, millise kava alusel (riiklik või mitmepoolne) on isik territooriumile lubatud ja milline oli territooriumile lubamise õiguslik vorm.
(8)  Et tagada nõuetekohane ülevaade olukorrast, peaksid liikmesriigid kord kuus teatama komisjonile, kui palju Türgis viibivaid süürlasi nad on oma territooriumile lubanud ning millises õiguslikus vormis ja millise kava alusel territooriumile lubamine toimus.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Ümberasustamine ei tohiks toimuda ümberpaigutamise arvelt. Mõlemad on olulised solidaarsusvahendid. Ümberpaigutamine on liikmesriikide vahelise solidaarsuse väljendusvorm, seevastu ümberasustamine ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine või muud liiki vastuvõtmine on välise solidaarsuse avaldus kolmandate riikidega, kes võtavad vastu suurema osa pagulastest.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   Arvestades varjupaigataotlejate praegust arvu Kreekas ning Itaaliasse saabuvate varjupaigataotlejate arvu suurenemist, on vajadus hädaolukorras ümberpaigutamise kohtade järele endiselt suur.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)   ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hiljutiste andmete kohaselt on praegu Kreekas 53 859 rahvusvahelist kaitset otsivat inimest, neist suur osa on pärit Süüriast (45 %), Iraagist (22 %) ja Afganistanist (21 %). Vaatamata saabujate arvu vähenemisele ja võttes arvesse ELi riigipeade ja valitsusjuhtide Türgiga tehtavat koostööd käsitleva 18. märtsi 2016. aasta avalduse poliitilist iseloomu, ei ole sugugi kindel, kas Kreekasse saabuvate varjupaigataotlejate arvu praegune vähenemine jätkub. Teisalt võivad pagulased võtta kasutusele uued rändeteed, näiteks Vahemere keskosa läbiva tee Itaaliasse, kus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on Liibüa kaudu saabuvate rändajate arv suurenenud 42,5 %, võrreldes 2015. aasta sama ajaga. Seepärast võib eeldada, et ümberpaigutamiskohtade vajadus jääb suureks.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 d (uus)
(8d)   Komisjon märkis oma 16. märtsi 2016. aasta teatises „Esimene aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta“, et nõukogu otsuse (EL) 2015/1601 rakendamisel esineb palju puudusi. Liikmesriikide reageering EASO nõudmisele 347 eksperdi saamiseks on selgelt ebapiisav, pidades silmas Itaalias ja Kreekas valitsevat kriitilist olukorda. Sellele vaatamata, et nende varjupaigataotlejate ja pagulaste hulgas, kellel on õigus ümberpaigutamisele, suureneb saatjata alaealiste arv, on ainult väga väike osa neist ümber paigutatud, vaatamata nõukogu otsustele ümberpaigutamise kohta, milles nõutakse haavatavate taotlejate käsitlemist eelisjärjekorras. Osa liikmesriike ei ole võimalikest ümberpaigutamiskohtadest veel tänaseni teatanud. Ainult 18 liikmesriiki on võtnud kohustuse taotlejate ümberpaigutamiseks Kreekast ning 19 liikmesriiki on lubanud seda teha pagulastega Itaaliast. Nendest liikmesriikidest on mõned võtnud neile ette nähtud ümberpaigutatute koguarvuga võrreldes väga piiratud kohustusi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 e (uus)
(8e)   Komisjon on algatanud rikkumismenetluse Itaalia ja Kreeka suhtes seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/20131a rakendamisega, ja Kreeka suhtes seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/33/EL1b, kuid õiguslikke meetmeid ei ole võetud liikmesriikide suhtes, kes ei täida otsuses (EL) 2015/1601 sätestatud kohustusi.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 f (uus)
(8f)   Ümberpaigutamise sihtliikmesriikidel tuleb täielikult täita otsustest (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 tulenevaid kohustusi, et leevendada kõige suurema surve all olevate liikmesriikide olukorda. Ümberpaigutamise sihtliikmesriigid peaksid kiiresti ja märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi, et reageerida pakilisele humanitaarolukorrale Kreekas ja hoida ära olukorra halvenemine Itaalias. Liikmesriigid on seni võtnud kasutusele kõigest 7 % ümberpaigutamiskohtadest. Kuni 5. juunini 2016 oli tegelikult ümber paigutatud ainult 793 inimest Itaaliast ja 2033 inimest Kreekast. Komisjoni rõhutas oma 16. märtsi 2016. aasta ümberpaigutamist ja ümberasustamist käsitlevas esimeses aruandes, et liikmesriikidel tuleb saavutada vähemalt 5680 inimese ümberpaigutamine kuus, et täita ümberpaigutamise kohustused kaheaastase tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 g (uus)
(8g)   Afgaanidel peaks samuti olema õigus ümberpaigutamisele kooskõlas otsusega (EL) 2015/1601. Aastal 2015 ulatus afgaanide esitatud varjupaigataotluste arv liidus enneolematu tasemeni ehk ligikaudu 180 000 taotluseni, mistõttu moodustasid afgaanid 2015. aastal liidus suuruselt teise varjupaigataotlejate rühma. Kõige rohkem jõuab neid Kreekasse. Paljud neist on saatjata alaealised. Neil on erilise kaitse vajadus, mida Kreeka ei ole jätkuva suure varjupaigataotlejate surve tõttu võimeline tagama. Halvenev julgeolekuolukord Afganistanis koos rekordilise terrorirünnakute ja tsiviilohvrite arvuga 2015. aastal on suurendanud märkimisväärselt afgaanide varjupaigataotluste heakskiitmise määra liidus: Eurostati andmetel 43 protsendilt 2014. aastal 66 protsendini 2015. aastal.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 14
(14)  Pidades silmas olukorra pakilisust, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
(14)  Käesolev otsus peaks jõustuma viivitamatult, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Otsus (EL) 2015/1601
Artikkel 3 – lõige 2
-1.   Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Käesoleva otsuse kohaselt paigutatakse ümber üksnes taotleja, kellel on kodakondsus, mille puhul uusimate kättesaadavate üleliiduliste keskmiste Eurostati kvartaliandmete kohaselt on rahvusvahelise kaitse andmise otsuste osakaal kõikidest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (1) III peatükis osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsustest 75 % või üle selle. Kodakondsuseta isikute puhul võetakse arvesse riiki, kus oli tema varasem alaline elukoht. Ajakohastatud kvartaliandmeid võetakse arvesse üksnes nende taotlejate puhul, keda ei ole veel määratletud taotlejatena, keda võidakse ümber paigutada vastavalt käesoleva otsuse artikli 5 lõikele 3.
„2. Käesoleva otsuse kohaselt paigutatakse ümber üksnes Süüria, Iraagi, Eritrea või Afganistani kodakondsusega taotlejad või sellised taotlejad, kellel on kodakondsus, mille puhul uusimate kättesaadavate üleliiduliste keskmiste Eurostati kvartaliandmete kohaselt on rahvusvahelise kaitse andmise otsuste osakaal kõikidest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (1) III peatükis osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsustest 75 % või üle selle. Kodakondsuseta isikute puhul võetakse arvesse riiki, kus oli tema varasem alaline elukoht. Ajakohastatud kvartaliandmeid võetakse arvesse üksnes nende taotlejate puhul, keda ei ole veel määratletud taotlejatena, keda võidakse ümber paigutada vastavalt käesoleva otsuse artikli 5 lõikele 3.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1
Otsus (EL) 2015/1601
Artikkel 4 – lõige 3a
Määruse (EL) nr 2015/1601 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige 3a:
välja jäetud
„3a. Mis puudutab lõike 1 punktis c osutatud taotlejate ümberpaigutamist, siis toob Türgi territooriumil viibivate Süüria kodanike lubamine oma territooriumile selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute seadusliku riiki lubamise riikliku või mitmepoolse kava alusel, välja arvatud nõukogus 20. juulil 2015 toimunud liikmesriikide valitsuste esindajate kohtumise järeldustes käsitletud ümberasustamiskava alusel, kaasa asjaomase liikmesriigi kohustuste vastava vähendamise.
Artiklit 10 kohaldatakse mutatis mutandis selliselt, et iga seaduslik oma territooriumile lubamine toob kaasa ümberpaigutamiskohustuse vähendamise.
Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande selle kohta, mitu inimest nad on käesoleva lõike tähenduses oma territooriumile lubanud, ning märgivad ära, millise kava alusel ja millises õiguslikus vormis territooriumile lubamine toimus.”
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Otsus (EL) 2015/1601
Artikkel 5 – lõige 2
1a.   Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Liikmesriigid avaldavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme kuu tagant nende taotlejate arvu, keda saab kiiresti nende territooriumile ümber paigutada, ja mis tahes muu asjakohase teabe.
2. Liikmesriigid avaldavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme kuu tagant nende taotlejate arvu, keda saab kiiresti nende territooriumile ümber paigutada, ja mis tahes muu asjakohase teabe. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2016 kasutusele vähemalt ühe kolmandiku oma ümberpaigutamiskohtadest.“
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Otsus (EL) 2015/1601
Artikkel 5 – lõige 4
1b.   Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigilt heakskiidu saamist teevad Itaalia ja Kreeka niipea kui võimalik otsuse paigutada iga kindlaks tehtud taotleja ümber konkreetsesse sihtliikmesriiki, tehes seda EASOga konsulteerides, ja teatavad sellest taotlejale vastavalt artikli 6 lõikele 4. Ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib otsustada mitte heaks kiita taotleja ümberpaigutamist üksnes juhul, kui selleks on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt piisavalt alust.
4. Pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigilt heakskiidu saamist teevad Itaalia ja Kreeka niipea kui võimalik otsuse paigutada iga kindlaks tehtud taotleja ümber konkreetsesse sihtliikmesriiki, tehes seda EASOga konsulteerides, ja teatavad sellest taotlejale vastavalt artikli 6 lõikele 4. Ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib otsustada mitte heaks kiita taotleja ümberpaigutamist üksnes juhul, kui selleks on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt piisavalt alust. Kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik ei kiida ümberpaigutamist heaks kahe nädala jooksul, loetakse selle liikmesriigi heakskiit antuks.“
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
Otsus (EL) 2015/1601
Artikkel 5 – lõige 10
1c.   Artikli 5 lõige 10 asendatakse järgmisega:
10.  Käesolevas artiklis sätestatud ümberpaigutamismenetlus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik on avaldanud lõikes 2 osutatud teabe, välja arvatud juhul, kui lõikes 4 osutatud ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab heakskiidu vähem kui kaks nädalat enne kõnealuse kahe kuu möödumist. Sellisel juhul võidakse ümberpaigutamismenetluse lõpuleviimise tähtaega pikendada maksimaalselt kahe nädala võrra. Lisaks võib kõnealust tähtaega pikendada asjakohasel juhul veel nelja nädala võrra, kui Itaalia ja Kreeka toovad põhjenduseks objektiivsed praktilised takistused, mis ei võimalda üleviimist.
„10. Käesolevas artiklis sätestatud ümberpaigutamismenetlus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik on avaldanud lõikes 2 osutatud teabe. Kõnealust tähtaega võib pikendada asjakohasel juhul nelja nädala võrra, kui Itaalia ja Kreeka toovad põhjenduseks objektiivsed praktilised takistused, mis ei võimalda üleviimist.

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
PDF 388kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta COM(2016)0071 – C8-0098/2016 – 2016/0043(NLE))
P8_TA(2016)0355A8-0247/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0071),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0098/2016),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0247/2016),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Nõukogu otsustas oma otsusega (EL) 2015/18481a taas kord eirata Euroopa Parlamendi 8. juuli 2015. aasta seadusandlikku resolutsiooni. Nõukogu lähenemisviis ei ole kooskõlas aluslepingute mõttega, nõrgestades liidu institutsioonide vahelist koostööd ja suurendades nn demokraatia defitsiiti liidu kodanike ees. Euroopa Parlament peab nõukogu lähenemisviisi väga kahetsusväärseks ja rõhutab, et parlamendi seadusandlikku resolutsiooni tuleks arvesse võtta.
____________
1a Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 268, 15.10.2015, lk 28).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 145 on sätestatud, et liikmesriigid ja liit püüavad välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge, pidades sealjuures silmas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 määratud eesmärkide saavutamist.
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 145 on sätestatud, et liikmesriigid ja liit püüavad välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge, pidades sealjuures silmas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 määratud eesmärkide saavutamist. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 9 ja 10 peab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagama kaasava ja integreeritud tööturu, mis suudab toime tulla tööpuuduse tõsise mõjuga, ning kindlustama kõrge tööhõive taseme, tagama kogu liidus inimväärsed töötingimused, sealhulgas piisava töötasu, ja tagama piisava sotsiaalse kaitse vastavalt tööõigusaktidele ja kollektiivläbirääkimistele ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, samuti hariduse ja koolituse kõrge taseme ning võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
(2)  Komisjoni esitatud strateegia „Euroopa 2020“ võimaldab liidul suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb kõrge tööhõive tase ning suur tootlikkus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, millest liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad ning milles on arvesse võetud liikmesriikide suhtelist lähtepositsiooni ja eripära ning liidu seisukohti ja olukorda. Euroopa tööhõivestrateegial on uue strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide rakendamises otsustav roll.
(2)  Komisjoni esitatud strateegia „Euroopa 2020“ peaks võimaldama liidul suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb kõrge tööhõive tase ning suur tootlikkus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Liit vajab kõikehõlmavaid poliitikameetmeid ja avaliku sektori investeeringuid, et võidelda tööpuuduse ja vaesuse vastu. Sellega seoses valmistab strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive- ja sotsiaalsete näitajate senine areng suurt muret, kuna vaesuse ja tõrjutuse ohus inimeste arv on vähenemise asemel viie miljoni võrra kasvanud, tööhõive määr ei ole mõnes riigis veel kriisieelsele tasemele taastunud, samal ajal kui mõnes liikmesriigis on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) osakaal üle 20 % ning koolist väljalangemise määr on kuni 23 %. Euroopa tööhõivestrateegial on uue strateegia tööhõive-, sotsiaalse kaasamise ja tööturueesmärkide rakendamises otsustav roll. Seni ei ole neid eesmärke täidetud ja liikmesriigid peavad oodatud tulemuste saavutamiseks tegema suuremaid jõupingutusi. Strateegia „Euroopa 2020“ elluviimine tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas peab jääma liikmesriikide tööhõivepoliitika keskseks eesmärgiks.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
(3)  Uued koondsuunised on kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ning kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Tööhõivesuunised peaksid olema aluseks kõikidele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt liikmesriikidele anda paralleelselt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt liikmesriikidele antavate riigipõhiste soovitustega. Samuti peaksid tööhõivesuunised olema aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja Euroopa Komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad.
(3)  Uued koondsuunised peaksid olema kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ning kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Tööhõivesuuniseid tuleks võtta arvesse kõikide riigipõhiste soovituste puhul, mida nõukogu võib ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt liikmesriikidele anda tasakaalustatult ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt liikmesriikidele antavate riigipõhiste soovitustega. Riigipõhistes soovitustes tuleks arvesse võtta mitte ainult majandusnäitajaid, vaid vajaduse korral ka tööhõive- ja sotsiaalseid näitajaid, hinnates eelnevalt rakendatavaid reforme ja nende mõju kodanikele. Tööhõivesuunised tuleks töötada välja tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga ja need peaksid olema aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja Euroopa Komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad. Kolm tööhõivenäitajat – aktiivsuse määr, noorte tööhõive ja pikaajaline töötus – lisati hiljuti makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse ning Euroopa Parlament nõudis oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis1a, et need näitajad käivitaksid süvaanalüüsi asjaomastes liikmesriikides, mille tulemuseks võib olla täiendavate majandus-, tööturu- ja sotsiaalreformide esildamine ja rakendamine.
________________
1 a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0058.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4
(4)  Ühises tööhõivearuandes esitatud liikmesriikide reformikavade analüüsi tulemuste kohaselt tuleb liikmesriikidel jätkata jõupingutusi, et tegeleda järgmiste prioriteetsete valdkondadega: tööturul osalemise määra suurendamine ning struktuurse tööpuuduse vähendamine, tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine, kõigi tasandite haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi parandamine ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine, sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine.
(4)  Ühises tööhõivearuandes esitatud liikmesriikide reformikavade analüüsi tulemuste kohaselt tuleks liikmesriikidel võtta arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohta, riigipõhiseid soovitusi ja tööhõivesuuniseid ning jätkata jõupingutusi, et tegeleda järgmiste prioriteetsete valdkondadega: tööturul osalemise määra suurendamine ning struktuurse tööpuuduse vähendamine, luues töökohti, toetades hästitoimivaid, dünaamilisi ja kaasavaid tööturge, arendades tööturu vajadustele vastata suutvat kvalifitseeritud tööjõudu ning edendades inimväärseid töökohti ja elukestvat õpet, parandades kõigi tasandite haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja suurendades kolmanda taseme hariduse omandajate arvu, edendades sotsiaalset kaasatust ning pere- ja tööelu vajaduste ühitamist, võideldes igasuguse diskrimineerimise ja vaesuse, eriti laste vaesuse vastu, samuti suurendades vananeva elanikkonna suutlikkust.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   120 miljonit liidu kodanikku, st umbes 25 %, on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. See hädaolukord, mida iseloomustab ka töötute liidu kodanike püsivalt suur arv, nõuab komisjonilt selliste meetmete vastuvõtmist, millega ergutada liikmesriike töötama välja riiklikke minimaalse põhisissetuleku skeeme, et tagada neile inimväärsed elamistingimused.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1
Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta)4 lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised jäävad kehtima ka 2016. aastaks ning liikmesriigid arvestavad neid oma tööhõivepoliitikas.
Käesolevaga võetakse vastu lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised. Liikmesriigid arvestavad neid suuniseid oma tööhõivepoliitikas ja reformikavades ning sellest antakse aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 3.
__________________
4 Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 268, 15.10.2015, lk 28).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa (uus)
Suunis 5: tööjõunõudluse suurendamine
Liikmesriigid peaksid koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutustega tegelema tõhusalt ja viivitamatult tööpuuduse tõsise probleemiga ning hõlbustama jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomist, investeerima sellesse, tegelema riskirühmade võimalustega tööturule juurdepääsu küsimuses ning lihtsustama ettevõtjatel inimeste palkamist, olenemata nende oskuste tasemest või asjaomasest tööturu sektorist, muu hulgas vähendades bürokraatiat ning pidades kinni tööalastest ja sotsiaalstandarditest, lisaks tuleks edendada noorte ettevõtlust ja toetada eelkõige mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomist ja kasvu, et suurendada naiste ja meeste tööhõive määra. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama töökohtade loomist muu hulgas keskkonnaga seotud valdkondades, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas ja merendussektoris ning toetama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni.
Maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem negatiivne; samal ajal tuleb tagada, et tulu kasutatakse asjakohasteks sotsiaalse kaitse meetmeteks ja kulutusteks, mis on suunatud avaliku sektori investeeringutesse, innovatsiooni ja töökohtade loomisse. Tööjõu maksustamise vähendamisel tuleks keskenduda maksukoormuse asjakohastele komponentidele, diskrimineerimise probleemi lahendamisele ning tööturul osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamisele, eelkõige puuetega inimeste ja nende puhul, kes on tööturust kõige rohkem kõrvale jäänud, kusjuures samal ajal tuleb kinni pidada kehtivatest tööalastest normidest.
Liidus on töökohtade loomiseks ja vaesuse vähendamiseks endiselt tähtis järgida poliitikat, millega tagatakse äraelamist võimaldav töötasu. Liikmesriigid peaksid seetõttu koos sotsiaalpartneritega austama ja soodustama palgakujundusmehhanisme, mis võimaldavad viia reaalpalgad tootlikkuse arenguga vastavusse ning aidata korrigeerida varasemaid lahknevusi, põhjustamata seejuures deflatsiooni. Nende mehhanismidega tuleks tagada põhivajaduste täitmiseks piisavad ressursid, kusjuures arvesse tuleb võtta iga liikmesriigi konkreetseid vaesusnäitajaid. Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt hinnata oskuste ja kohaliku tööturu tingimuste erinevusi, et tagada kogu liidus äraelamist võimaldavad töötasud. Miinimumpalga kehtestamisel kooskõlas liikmesriikide õigusaktide ja tavadega peaksid liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid tagama selle piisavuse ning võtma arvesse selle mõju palgavaesusele, kodumajapidamiste sissetulekutele, kogunõudlusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele.
Liikmesriigid peaksid vähendama bürokraatiat, et leevendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormust, kuna need annavad suure panuse töökohtade loomisse.
Suunis 6: tööjõupakkumise ja töötajate oskuste parandamine
Liikmesriigid peaksid edendama jätkusuutlikku tootlikkust ja kvaliteetset tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis oleks kõigile kättesaadav ja juurdepääsetav. Eriti tuleks keskenduda tervishoiule, sotsiaalteenustele ja transporditeenustele, mis seisavad praegu või tulevikus keskpikas perspektiivis silmitsi tööjõupuudusega. Liikmesriigid peaksid tegema kvaliteetsesse ja kaasavasse haridusse – alates juba väikelaste haridusest – ja kutseõppesüsteemidesse tulemuslikke investeeringuid, et suurendada nende süsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, mis on vajalik eelkõige tööjõu oskusteabe ja oskuste suurendamiseks ja mitmekesistamiseks; see võimaldab töötajatel üha digitaalsemaks muutuva majanduse dünaamilise tööturu kiiresti muutuvateks vajadusteks paremini valmistuda ja nendega kohaneda. Selleks tuleks arvesse võtta, et nn pehmed oskused (näiteks kommunikatsioon) on paljude elukutsete puhul üha tähtsamaks muutumas.
Liikmesriigid peaksid edendama noorte ettevõtlust, muu hulgas ettevõtluse valikkursuste loomisega ja õpilasfirmade loomise toetamisega gümnaasiumides ja kõrgkoolides. Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega tegema rohkem jõupingutusi, et hoida ära noorte haridustee enneaegset katkemist ning tagada sujuvam üleminek õpingutelt tööellu, parandada kõigi juurdepääsu kvaliteetsele täiskasvanuharidusele ja kaotada seda takistavad tegurid, keskendudes eelkõige riskirühmadele ja nende vajadustele, pakkudes neile ümberõpet, kui töökaotuse või tööturu muutuste tõttu on vaja neil uuesti aktiivsele tööturule naasta. Liikmesriigid peaksid samal ajal rakendama aktiivsena vananemise strateegiaid, et võimaldada tervena töötada kuni tegeliku pensionieani.
Tagades pidevalt muutuva tööturu nõutava vajaliku oskuste taseme ning toetades haridust ja koolitust täiskasvanuõppe programmide kõrval, peaksid liikmesriigid võtma arvesse, et madala kvalifikatsiooniga töökohti on samuti vaja ja et kõrge kvalifikatsiooniga töötajate tööhõivevõimalused on paremad kui keskmise ja madala kvalifikatsiooniga töötajatel.
Taskukohase kvaliteetse alushariduse ja lastehoiu kättesaadavus peaks olema prioriteet terviklikus poliitikas ja investeeringutes, millega kaasnevad peresid ja lapsevanemaid toetavad ning töö- ja pereelu ühitavad meetmed, mis aitavad lapsevanematel leida tasakaalu töö- ja pereelu vahel, et hoida ära koolist väljalangemist ja suurendada noorte võimalusi tööturul.
Töötuse, eelkõige pikaajalise töötuse ja suure piirkondliku töötuse probleem tuleks lahendada tõhusalt ja kiiresti ning seda tuleks hoida ära nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete abil. Tuleks tegeleda pikaajaliste töötute arvu ning oskuste nõudlusele mittevastavuse ja oskuste aegumise probleemiga terviklike ja üksteist toetavate strateegiatega, sh tuleks osutada personaalset vajaduspõhist ja aktiivset abi ning sobivat sotsiaalkaitset pikaajalistele töötutele, et aidata neil teadlikult ja vastutustundlikult tööturule naasta. Noorte töötusega tuleb põhjalikult tegeleda noorte tööhõive üldstrateegia abil. See hõlmab investeerimist sektoritesse, milles on võimalik luua noortele kvaliteetseid töökohti, ning asjaomaste osalejate, nagu noorte tugiteenuste, hariduse ja koolituse pakkujate, noorteorganisatsioonide ja avalike tööturuasutuste varustamist vajalike vahenditega, et nad saaksid täielikult ja järjepidevalt rakendada riiklikke noortegarantii rakenduskavasid, kuid ka olemasolevate vahendite tõhusat kasutamist liikmesriikide poolt. Tuleks lihtsustada ettevõtluse kasuks otsustanute juurdepääsu rahastamisele, tehes teabe laialdasemalt kättesaadavaks, vähendades liigset bürokraatiat ning pakkudes võimalusi vahetada pärast äriplaani esitamist mitme kuu eest makstav töötushüvitis kohe starditoetuseks kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.
Töötust vähendavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma kohalikke ja piirkondlikke erinevusi ning tegema koostööd kohalike tööturuasutustega.
Tuleks kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, et tagada kvaliteetsed õpitulemused ja hoida ära koolist väljalangemist, ning edendada kõikehõlmavat ja kvaliteetset haridust alates algharidusest. Selleks on vaja paindlikke haridussüsteeme, mis keskenduvad praktikale. Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega parandama hariduse taseme kvaliteeti, muutes hariduse kõigile kättesaadavaks, looma ja parandama duaalseid haridussüsteeme, mis on kohandatud nende vajadustele, ning ajakohastama kutsealast koolitust ja olemasolevaid raamistikke, nagu Europass, tagades samas vajaduse korral sobiva ümberõppe ning tunnustades väljaspool ametlikku haridussüsteemi omandatud oskusi. Hariduse ja tööturu vahelisi sidemeid tuleks tugevdada, tagades samal ajal, et haridus oleks piisavalt laiapõhjaline, et luua inimestele kindel alus elukestvaks tööalaseks konkurentsivõimeks.
Liikmesriigid peaksid oma koolitussüsteemid tööturuga paremini kooskõlla viima, et õpingutelt tööellu üleminek oleks sujuvam. Eelkõige seoses digiteerimisega ja uute tehnoloogiatega on keskkonnasäästlikud töökohad ja tervishoid tähtsad.
Tuleks veelgi vähendada diskrimineerimist tööturul ja juurdepääsul tööturule, eriti diskrimineerimise või väljatõrjumise ohus rühmade, nagu naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate puhul. Tööturul tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus, sh võrdne palk, ja juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehooldusele, ning vajalik paindlikkus, et vältida nende isikute väljaarvamist, kelle karjääris tekib pause perekohustuste tõttu, näiteks pereliikmetest hooldajad. Selle jaoks peaksid liikmesriigid lõpetama naiste osalust ettevõtete juhatustes käsitleva direktiivi blokeerimise.
Sellega seoses peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaolu, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) määr on naiste puhul kõrgem kui meestel ning et NEET-noorte nähtus tuleneb peamiselt noorte töötuse suurenemisest, kuid ka haridussüsteemist väljajäämisega seotud tegevusetusest.
Liikmesriigid peaksid täiel määral ning tõhusalt ja tulemuslikult ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et võidelda vaesusega, parandada kvaliteetset tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, haridust, avalikku haldust ja avalikke teenuseid. Samuti tuleks mobiliseerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja selle investeerimisplatvormid, et tagada kvaliteetsete töökohtade loomine ja töötajatele vajalikud oskused liidu üleminekuks jätkusuutliku majanduskasvu mudeli kasutamisele.
Suunis 7: tööturu toimimise parandamine
Liikmesriigid peaksid vähendama tööturu killustatust, püüdes lahendada ebakindlate töökohtade, vaegtööhõive, deklareerimata töö ja tööajata lepingute probleemi. Töökaitse-eeskirjad ja -asutused peaksid tagama sobiva värbamiskeskkonna, tagades samas piisava kaitse hõivatutele ja tööotsijatele ning ajutise, osalise tööajaga, ebatüüpilise lepingu või enda teenuste pakkumist hõlmava lepingu alusel töötavatele isikutele, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid ja soodustades peamiselt kollektiivläbirääkimisi. Kõigile tuleks tagada kvaliteetne tööhõive, mis hõlmaks nii sotsiaalmajanduslikku kaitset, kestvust, piisavat töötasu, töötajate õigusi, inimväärseid töötingimusi (sealhulgas tervis ja ohutus), sotsiaalkindlustuskaitset, soolist võrdõiguslikkust, haridus- ja koolitusvõimalusi. Seega on vajalik edendada noorte sisenemist tööturule, pikaajaliste töötute taasintegreerimist tööturule ning töö ja eraelu ühitamist, pakkudes taskukohaseid tugiteenuseid ja uuendades töökorraldust. Kogu liidus tuleks edendada töötingimuste ühtlustamist paremuse poole.
Tööturule juurdepääs peaks soodustama ettevõtlust, jätkusuutlike töökohtade loomist kõikides sektorites, sealhulgas keskkonnasäästlikku tööhõivet, sotsiaalhoolekannet ja innovatsiooni, et kasutada võimalikult hästi ära inimeste oskusi, toetada nende elukestvat arengut ja innustada töötajaid tegelema innovatsiooniga.
Liikmesriigid peaksid aktiivselt kaasama oma parlamendid, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused asjakohaste reformide ja poliitika kujundamisse kooskõlas partnerluse põhimõtte ja riiklike tavadega, tugevdades sotsiaalse dialoogi toimimist ja tõhusust riigi tasandil, eelkõige riikides, kus on suuri probleeme palkade devalveerimisega, mida põhjustab tööturgude hiljutine dereguleerimine ja nõrgad kollektiivläbirääkimised.
Liikmesriigid peaksid tagama aktiivse tööturupoliitika kvaliteedi põhinõuded, parandades nende sihipärasust, ulatuslikkust, hõlvatust ja koosmõju selliste tugimeetmetega nagu sotsiaalkaitse. Kõnealuste poliitikasuundade eesmärk peaks olema parandada juurdepääsu tööturule, tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi ning toetada tööturul jätkusuutlikke üleminekuid, mille korral kõrgelt kvalifitseeritud avalikud tööturuasutused osutavad personaliseeritud tuge ja rakendavad tulemuslikkuse mõõtmise süsteeme. Ka peaksid liikmesriigid tagama, et nende sotsiaalkaitsesüsteemid võimaldavad tööotsijaid aktiveerida ja anda võimalused neile, kes saavad tööturul osaleda, kaitsta (ajutiselt) tööturult kõrvalejäetuid ja/või neid, kes ei saa tööturul osaleda, ning valmistada üksikisikuid võimalikeks riskideks ja muutuvateks majandus- ja sotsiaaltingimusteks ette inimkapitali investeerimise kaudu. Liikmesriigid peaksid vaesuse vähendamiseks kooskõlas riigi tavadega kehtestama ühe võimaliku meetmena miinimumsissetuleku vastavalt liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu ning kehtestama tõhusad diskrimineerimisvastased meetmed.
Tuleks tagada töötajate liikuvus kui põhiõigus ja vaba valiku küsimus, et kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalused, sh parandades pensioniõiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide ning oskuste tegelikku tunnustamist ning bürokraatia ja muude olemasolevate takistuste kaotamist. Liikmesriigid peaksid samal ajal vähendama keelebarjääri, täiendades sellega seoses koolitussüsteeme. Samuti peaksid liikmesriigid kasutama tööjõu liikuvuse soodustamiseks EURESe võrgustikku. Edendada tuleks investeeringuid tööjõu väljavooluga piirkondades, et vähendada ajude äravoolu ja innustada liikumisvabadust kasutavaid töötajaid naasma.
Suunis 8: haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamine kõigil tasanditel
Liikmesriigid peaksid käsitlema prioriteedina hooldusteenuste ja taskukohase kvaliteetse alushariduse kättesaadavust, sest mõlemad on tööturul osalejate jaoks tähtsad tugimeetmed, mis aitavad suurendada tööhõive üldmäära ja toetada üksikisikuid nende kohustuste täitmisel. Liikmesriigid peaksid kehtestama tervikliku poliitika ja tegema vajalikud investeeringud peresid ja lapsevanemaid toetavatesse ning töö- ja pereelu ühitavatesse meetmetesse, mis aitavad lapsevanematel leida tasakaalu töö- ja pereelu vahel, et hoida ära koolist väljalangemist ja suurendada noorte võimalusi tööturul.
Suunis 9: sotsiaalse õigluse tagamine, vaesuse vastu võitlemine ja võrdsete võimaluste edendamine
Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega parandama oma sotsiaalkaitsesüsteeme, tagades põhinõuded, et tagada tõhus, tulemuslik ja jätkusuutlik kaitse kogu inimese elu jooksul, tagades inimväärse elu, solidaarsuse, sotsiaalkaitse kättesaadavuse, sotsiaalõiguste täieliku austamise, õigluse ja vähendades ebavõrdsust ning tagades vaesuse kaotamiseks inimeste, eriti tööturult tõrjutud inimeste ja kõige haavatavamate elanikerühmade kaasamise. Sotsiaalpoliitika peab olema lihtsam, sihipärasem ja ambitsioonikam ning hõlmama taskukohast kvaliteetset lastehooldust ja haridust, koolituste ja tööotsingute tulemuslikku toetamist, eluasemetoetust ja kõikidele kättesaadavat kvaliteetset tervishoidu ning juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu pangakontod ja internet, ning vaja on meetmeid koolist väljalangemise ärahoidmiseks ja äärmise vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ning üldisemalt kõikide vaesuse vormide vastu võitlemiseks. Eelkõige tuleb otsustavalt võidelda laste vaesuse probleemiga.
Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid üksteist toetaval viisil, sh tööturu aktiviseerimine, tugiteenused ja vajaduspõhine sissetulekutoetus. Sellega seoses peab iga liikmesriik kehtestama miinimumsissetuleku kooskõlas riigi tavadega ning vastavalt asjaomase liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kujundada viisil, mis hõlbustaks juurdepääsu ning hõlmaks kõiki isikuid mittediskrimineerival viisil, toetaks investeeringuid inimkapitali ja aitaks ära hoida ja vähendada vaesust ning muid riske, nagu tervise- või töökaotus, ning nende eest kaitsta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata lastele, kes elavad oma vanemate pikaajalise töötuse tõttu vaesuses.
Pensionisüsteemi tuleks struktureerida viisil, et oleks tagatud selle jätkusuutlikkus, ohutus ja piisavus naiste ja meeste jaoks, tugevdades pensioniskeeme, eesmärgiga saada inimväärset pensioni, mis ületaks vähemalt vaesuse määra. Pensionisüsteemid peaksid tagama kolme pensionisamba konsolideerimise, edasise arengu ja parandamise. Pensioniea sidumine eeldatava elueaga ei ole ainus vahend, mille abil lahendada vananemise probleeme. Pensionisüsteemide reformimisel tuleks muu hulgas võtta arvesse ka tööturu suundumusi, sündimust, demograafilist olukorda, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ning majandusliku sõltuvuse määra. Parim viis lahendada vananemise probleeme on suurendada tööhõive üldmäära, suurendades ka sotsiaalseid investeeringuid aktiivsena vananemisse.
Liikmesriigid peaksid parandama juurdepääsu tervishoiusüsteemile, pikaajalise hoolduse süsteemile ja hoolekandeteenustele ning muutma need kvaliteetsemaks, taskukohasemaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks, ning parandama inimväärseid töötingimusi seonduvates sektorites, tagades samas nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse solidaarsusel põhineva rahastamise täiustamise kaudu.
Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, parandada puudega inimeste juurdepääsu, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja parandada avalikku haldust.
Strateegia „Euroopa 2020“ peamised eesmärgid, mille põhjal liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, võttes arvesse oma suhtelist lähtepositsiooni ja riigi eripära, on suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära kuni 75 %-ni 2020. aastaks, vähendada koolist väljalangemise määra alla 10 %-ni, suurendada nende 30–34-aastaste inimeste osakaalu, kes on omandanud kolmanda taseme või samaväärse hariduse, vähemalt 40 %-ni ning edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige vaesuse vähendamise abil, seades eesmärgiks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse poolt ohustatute arvu vähendamise vähemalt 20 miljoni inimese võrra1a.
______________
1a See elanikkond määratletakse selliste isikute arvuna, kes on vaesuse või tõrjutuse ohus kolme näitaja (vaesusrisk, materiaalne puudus, tööta leibkond) alusel; liikmesriigid saavad vabalt kehtestada oma riiklikud eesmärgid kõige asjakohasemate näitajate alusel, võttes arvesse oma riigi eripära ja prioriteete.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0261.


CITESi osaliste 17. konverentsi põhieesmärgid
PDF 292kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungil Lõuna-Aafrikas Johannesburgis 24. septembril – 5. oktoobril 2016 (2016/2664(RSP))
P8_TA(2016)0356B8-0987/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ülemaailmse elurikkuse tõsist allakäiku, mis kujutab endast liikide kuuendat massilist väljasuremist,

–  võttes arvesse metsade ja troopiliste metsade rolli, mis on maailma suurimad maismaa elurikkuse reservuaarid ning looduslike looma- ja taimeliikide ja põlisrahvaste olulised elupaigad,

–  võttes arvesse eelseisvat ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungit, mis toimub 24. septembrist 5. oktoobrini 2016 Lõuna-Aafrikas Johannesburgis,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 69/314, milles käsitletakse looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemist ja mis võeti vastu 30. juulil 2015,

–  võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile tähtsamate eesmärkide kohta CITESi osaliste konverentsil, mis toimub Lõuna-Aafrikas Johannesburgis 24. septembrist 5. oktoobrini 2016 (O-000088/2016 – B8-0711/2016 ning O-000089/2016 – B8-0712/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et CITES on suurim ülemaailmne eluslooduse kaitse alane kokkulepe, millel on 181 osalist, sh EL ja tema 28 liikmesriiki;

B.  arvestades, et CITESi eesmärk on tagada, et rahvusvaheline kauplemine looduslike looma- ja taimeliikidega ei ohustaks liikide püsimajäämist looduses;

C.  arvestades, et Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud loomaliikide punase raamatu kohaselt ohustab väljasuremine enam kui 23 000 liiki, mis moodustab ligi 30 % IUCN poolt hinnatud 79 837 liigist;

D.  arvestades, et troopilised vihmametsad hõlmavad 50–80 % maismaa looma- ja taimeliikidest; arvestades, et tänapäeval on see keskkond eriti suures ohus, sealhulgas liikide turustamise ja eelkõige troopilise puidu ja aluspinnase kasutamise tõttu; arvestades, et metsade hävitamine ja puidu ebaseaduslik müük avaldab metsade taime- ja loomaliikide kaitsele katastroofilist mõju;

E.  arvestades, et intensiivne kalapüük, kaubanduslik jaht ning mikroorganismide ja merepõhjaaluste ressursside piiramatu kasutamine kahjustavad mere elurikkust;

F.  arvestades, et paljud trofeeküttimise sihiks olevad liigid kannatavad populatsiooni järsu vähenemise all; arvestades, et 10 aasta jooksul deklareeriti ELi liikmesriikides jahitrofeede impordina ligi 117 000 CITESi lisades loetletud looduslike liikide isendit;

G.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisest on saanud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse liik, millel on suur negatiivne mõju elurikkusele ja kohalike kogukondade elatisele, sest see võtab neilt seadusliku sissetuleku ning tekitab ebakindlust ja ebastabiilsust;

H.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisest on saanud suuruselt neljas must turg, mis järgneb uimastite, inimkaubanduse ja relvadega kaubitsemise turule; arvestades, et internetil on nüüd keskne osa looduslike liikidega kaubitsemise hõlbustamisel; arvestades, et ka terroristlikud rühmitused kasutavad eelnimetatud liiki kaubitsemist oma tegutsemise rahastamiseks; arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisega seotud süütegusid ei karistata piisavalt karmilt;

I.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemise puhul mängib keskset rolli korruptsioon;

J.  arvestades, et tõendite põhjal võib arvata, et looduses püütud isendeid müüakse „seaduslikult“, kasutades pettusega saadud CITESi lube ja väiteid vangistuses kasvatamise kohta;

K.  arvestades, et EL on ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise oluline transiidi- ja sihtturg, eriti selliste lindude, kilpkonnade, roomajate ja taimeliikidega(1) kauplemise puhul, mis on loetletud CITESi lisades;

L.  arvestades, et Euroopas ja mujal maailmas peetakse ebaseadusliku kauplemise teel saadud eksootilisi liike üha arvukamalt lemmikloomadena; arvestades, et selliste loomade vabadusse pääsemine võib põhjustada nende kontrollimatut levikut, mis mõjutab keskkonda, rahvatervist ja ohutust;

M.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid annavad märkimisväärset rahalist abi ja logilistilist tuge CITESile ning võitluseks ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise vastu paljudes kolmandates riikides;

N.  arvestades, et CITESiga hõlmatud liigid on konventsiooni lisadesse kantud nende kaitsestaatuse ja rahvusvahelise kaubanduse mahu põhjal, nii et I lisas on väljasuremisohus liigid, millega kauplemine on keelatud, ja II lisas on liigid, millega kauplemist tuleb kontrollida, et vältida nende säilimist ohustavat kasutamist;

O.  arvestades, et CITESi I lisas loetletud liigid on range kaitse all, arvestades, et nendega kauplemine on keelatud, ja arvestades, et mis tahes luba müüa konfiskeeritud isendeid või tooteid (näiteks elevandiluu, tiigrist tooted või ninasarvikute sarved) oleks vastuolus konventsiooni eesmärgiga;

P.  arvestades, et jõupingutused otsustusprotsessi läbipaistvuse parandamiseks on äärmiselt tähtsad;

1.  väljendab heameelt ELi CITESiga ühinemise üle; on arvamusel, et ühinemine on põhjapanev samm, mis tagab, et EL võib edasi püüelda oma keskkonnapoliitika laiemate eesmärkide saavutamise ning ohustatud looduslike taime- ja loomaliikidega rahvusvahelise kauplemise reguleerimise poole ning edendada ÜRO 2030. aasta tegevuskava säästva arengu poliitikat;

2.  väljendab eelkõige heameelt asjaolu üle, et EL osaleb esimest korda konventsiooniosalisena, ning toetab ELi ja tema liikmesriikide tehtud ettepanekuid, eelkõige esildatud resolutsioone korruptsiooni ja jahitrofeede kohta, CITESi kaitse laiendamist mitmetele liikidele, mida imporditakse ELi eelkõige lemmikloomadena, ning esildatud muudatusi resolutsioonile 13.7 (Rev. CoP14), milles käsitletakse isiklike esemete ja majatarvetega kauplemise kontrolli;

3.  toonitab asjaolu, et Euroopa Liidu ühinemine CITESiga on muutnud läbipaistvamaks Euroopa Liidu õigusliku staatuse CITESis teiste konventsiooniosaliste suhtes; on arvamusel, et see on loogiline ja vajalik samm tagamaks, et Euroopa Liit saaks täielikult saavutada oma keskkonnapoliitika eesmärke; tuletab meelde, et ühinemine võimaldab komisjonil väljendada Euroopa Liidu nimel ELi ühtset seisukohta CITESiga seotud küsimustes ja etendada kaalukat osa konventsiooniosaliste konverentsidel peetavatel läbirääkimistel;

4.  toonitab, et Euroopa Liidust sai CITESi osaline 2015. aastal ja et EL hääletab CITESi osaliste konverentsil 28 häälega küsimustes, mis kuuluvad ELi pädevusse; toetab sellega seoses osaliste konverentsi kodukorra muudatusi, mis kajastavad piirkondlike majandusliku integratsiooni organisatsioonide hääletamist käsitlevat CITESi teksti ning on kooskõlas sellega, mis on olnud muudes rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud juba aastaid, ja on vastu sellele, et Euroopa Liidu hääli arvutataks nende liikmesriikide arvu põhjal, kes on tegeliku hääletamise ajal istungiks nõuetekohaselt akrediteeritud;

5.  tunneb heameelt hiljuti vastu võetud ELi tegevuskava üle looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, mille eesmärk on sellist kaubitsemist tõkestada, tegeledes selle esmapõhjustega, täiustades kehtivate eeskirjade rakendamist ja jõustamist ning võideldes looduslike liikidega seotud organiseeritud kuritegevuse vastu tõhusamalt; tunneb heameelt selle üle, et tegevuskavva lisati konkreetne peatükk päritoluriikide, tarbija- ja transiidiriikide üleilmse partnerluse tugevdamise kohta looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel; ja nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid tugevdatud tegevuskava vastu ja seda rakendaksid, mis näitab Euroopa tugevat pühendumust võitlusele looduslike liikidega kaubitsemise vastu;

6.  toetab komisjoni ja liikmesriikide algatust leppida kokku trofeeküttimist käsitlevates üldistes suunistes CITESi raames, et rahvusvaheliselt paremini kontrollida I ja II lisas loetletud liikide jahitrofeede säästvat päritolu;

7.  palub, et EL ja selle liikmesriigid peaksid liikide kaitse puhul kinni ettevaatuspõhimõttest kõikides oma otsustes, mis käsitlevad töödokumente ja loetellu kandmise ettepanekuid (nagu on nähtud ette CITESi resolutsioonis Conf. 9.24 (Rev. CoP16)) – eelkõige siis, kui teemaks on CITESi liikide jahitrofeede import, võttes eelkõige arvesse põhimõtet „kasutaja maksab“, põhimõtet, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid, ja ökosüsteemi lähenemisviisi; palub, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid lisaks kõikide CITESis loetletud liikide jahitrofeede lubade erandite kaotamist;

8.  nõuab, et kõik CITESi/CoP 17 otsused põhineksid teadusel, põhjalikul analüüsil ja võrdsel konsulteerimisel mõjutatud piirkonna riikidega, ja et need tehtaks koostöös kohalike kogukondadega; rõhutab, et looduslikke liike puudutav reguleerimine peaks stimuleerima maaelanikkonna kaasamist looduskaitsesse, ühendades nende kasu elurikkuse olukorraga;

9.  ergutab CITESi osalisi tugevdama koostööd, kooskõlastamist ja koostoimet elurikkusega seotud konventsioonide vahel kõikidel tasanditel;

10.  palub, et liikmesriigid näeksid ette koostöö, kooskõlastamise ja viivitamatu teabevahetuse kõigi CITESi konventsiooni rakendamises osalevate asjakohaste ametitega, eelkõige tolli, politsei, piiril toimuva veterinaar- ja taimetervise kontrolli teenistustega ja muude organitega;

11.  ergutab ELi ja selle liikmesriike edendama ja toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada kaitset selliste liikidega rahvusvahelise kauplemise mõju eest, mille puhul Euroopa Liit on märkimisväärne transiidi- või sihtturg;

12.  tunneb muret selle pärast, et piir seadusliku kaubanduse ja ebaseadusliku kauplemise vahel on väga õhuke liikide ja neist saadud toodete turustamise osas, ja et inimtegevuse ja ülemaailmse soojenemise kumulatiivse mõju tõttu on suurem osa looduslikest looma- ja taimeliikidest tänapäeval väljasuremisohus;

13.  nõuab tungivalt, et EL võtaks vastu õigusaktid ebaseadusliku kauplemise vähendamiseks, muutes seadusevastaseks selliste looduslike loomade või taimede impordi, ekspordi, müügi, omandamise või ostmise, mille võtmise, omamise, transportimise või müümise puhul on rikutud päritolu- või transiidiriigi seadusi;

14.  ergutab kõiki liikmesriike eriti veendunult tegema järgmist: keelustama töötlemata elevandiluu ekspordi, mida on juba teinud Saksamaa, Rootsi, Ühendkuningriik ja mõned USA osariigid; suurendama oma territooriumil valvsust turustamissertifikaatide suhtes; tõhustama võitlust pettuse vastu, eriti piiridel; algatama ebaseadusliku elevandiluu hävitamise operatsioone; ning karmistama karistusi kaitstud liikidega (eelkõige elevantide, ninasarvikute, tiigrite, primaatide ja troopilise puidu sortidega) kauplemise eest;

15.  ergutab ELi ja selle liikmesriike ning laiemalt CITESi osalisi edendama ja toetama kooskõlas konventsiooni artiklitega III, IV ja V algatusi CITESis loetletud elusloomade heaolu parandamiseks kaubanduses; sellised algatused hõlmavad mehhanisme, mis tagavad, et loomad oleksid ettevalmistatud ja saadetud nii, et minimeeritakse vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise ohtu, et sihtpaigad oleksid sobivalt sisustatud loomadele peavarju ja hoolduse pakkumiseks ning et elusisendite konfiskeerimine toimuks nende heaolu arvestavalt;

16.  tunneb muret mõju pärast, mida väljasuremiselt kasu lõikamine ehk toodete ostmine lootuses, et asjaomased liigid surevad peatselt välja, võib avaldada ohustatud looduslike liikide kaitsele; palub CITESi osalistel ja sekretariaadil viia läbi edasisi uuringuid, et selgitada välja, kas sellistel uutel finantstoodetel ja tehnoloogiatel nagu bitcoin võib olla soodustav roll;

17.  tunnistab, et CITESi vaatlejad etendavad olulist osa, pakkudes eksperditeadmisi liikide ja kauplemise kohta ning toetades osaliste suutlikkuse suurendamist;

Otsustusprotsessi läbipaistvus

18.  on seisukohal, et rahvusvaheliste keskkonnainstitutsioonide otsustusprotsesside läbipaistvus on võtmetähtsusega nende tõhusa toimimise seisukohast; väljendab heameelt kõikide vabatahtlike ja menetluslike püüdluste üle suurendada CITESi juhtimise läbipaistvust; on kindlalt vastu salajase hääletuse kasutamisele CITESi tavapraktikana;

19.  väljendab heameelt COP 16 otsuse üle nõuda looma- ja taimekomiteede liikmetelt huvide konflikte käsitlevaid deklaratsioone; tunnistab siiski, et see nõue põhineb kõigest liikmete enesehindamisel; peab kahetsusväärseks, et nimetatud komiteede liikmed ei ole seni esitanud ühtegi deklaratsiooni võimalike finantshuvide konfliktide kohta;

20.  nõuab tungivalt, et CITESi sekretariaat uuriks võimalust moodustada sõltumatu revisjonikomisjon või laiendada alalise komitee mandaati, nii et see hõlmaks sõltumatut revisjonikomisjoni, et luua huvide konflikte käsitlevate sätete järelevalveorgan;

21.  on seisukohal, et läbipaistvus on hea valitsemistava eeldus ja tingimata vajalik mis tahes rahastamisprotsessi puhul, ning toetab seetõttu ELi esildatud resolutsiooni toetatud delegaatide projekti kohta(2);

Aruandlus

22.  on arvamusel, et jälgitavus on seadusliku ja säästva kaubanduse jaoks keskse tähtsusega, olenemata sellest, kas see on äriline või mitte, ja samuti kesksel kohal ELi jõupingutustes, mida tehakse võitluses korruptsiooni ning looduslike liikidega kaubitsemise ja salaküttimise vastu, mis on teadaolevalt suuruselt neljas ebaseaduslik turg maailmas; toonitab sellega seoses, et kõik osalised peavad rakendama e-lubade süsteemi, mille nad kõik peaksid korraldama läbipaistvalt ja ühiselt; võtab aga sealjuures teadmiseks mõnede osaliste ees seisvad tehnilised probleemid ning ergutab toetama suutlikkuse suurendamist, et võimaldada e-lubade süsteemi rakendamist kõigi osaliste poolt;

23.  tunneb heameelt COP 16 otsuse üle, mis käsitleb CITESi osaliste korrapärast aruandlust ebaseadusliku kaubanduse kohta; peab CITESi teates nr 2016/007 esitatud uut iga-aastase ebaseadusliku kaubanduse aruande vormi oluliseks sammuks teel parema arusaama kujundamise suunas looduslike loomaliikidega kaubitsemisest ning ergutab kõiki CITESi osalisi andma ebaseaduslikust kaubandusest täpselt ja korrapäraselt aru, kasutades ettenähtud vormi;

24.  väljendab heameelt erasektori algatuste üle, nt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennutranspordi tarneahelaga seotud e-kaubavedude algatuse üle; on seisukohal, et sellised jälgitavusega seotud algatused, eriti transpordisektoris, on tähtis vahend teabekogumisel;

25.  toonitab lubade andmise protsessi tähtsust tulemuslikul andmekogumisel ning seega haldusasutuste tähtsat rolli; kordab, et lubasid väljastavad asutused peavad olema CITESi VI artikli kohaselt sõltumatud;

Looduslike liikidega kaubitsemine ja korruptsioon

26.  juhib tähelepanu korruptsioonijuhtudele, kus lubasid väljastavate asutuste töötajad on väljastanud tahtlikult võltslubasid; palub, et CITESi sekretariaat ja alaline komitee käsitleksid seda küsimust prioriteedina ja tegeleksid sellega kiiremas korras;

27.  rõhutab, et korruptsiooni võib täheldada looduslike liikidega kauplemise ahela igas etapis, see mõjutab päritolu-, transiidi- ja sihtriike ning kahjustab CITESi konventsiooni tulemuslikkust, nõuetekohast rakendamist ja lõppeesmärkide saavutamist; on seetõttu seisukohal, et võitluses looduslike liikidega kaubitsemise vastu on tingimata on vaja tugevaid ja mõjusaid korruptsioonivastaseid meetmeid;

28.  tunneb tõsist muret selle pärast, et päritolukoode kuritarvitatakse teadlikult loodusest püütud isenditega ebaseaduslikuks kauplemiseks, kasutades vangistuses kasvatatud isendite koode ebaausalt CITESi liikide jaoks; palub, et COP 17 võtaks sellise kuritarvitamise takistamiseks kasutusele töökindla süsteemi farmis või vangistuses kasvatatud liikidega kauplemise registreerimiseks, jälgimiseks ja sertifitseerimiseks nii päritoluriikides kui ka ELis;

29.  nõuab tungivalt, et CITESi osalised koostaksid täiendavaid suuniseid ning toetaksid selliste uute tehnikate ja meetodite arendamist, mis aitaksid vahet teha vangistuses kasvatatud ja loodusest pärit isenditel;

30.  mõistab hukka organiseeritud kuritegelike jõukude ja võrgustike aktiivse ebaseadusliku tegevuse, mis on konventsiooniga vastuolus ja millega seoses kasutatakse sageli korruptsiooni, et hõlbustada looduslike liikidega kaubitsemist ning nurjata seaduste jõustamise püüdlused;

31.  nõuab tungivalt, et CITESi osalised, kes ei ole veel allkirjastanud või ratifitseerinud ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast konventsiooni ja ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni, teeksid seda viivitamata;

32.  väljendab heameelt ÜRO Peaassamblee 2015. aasta juuli resolutsioonis 69/314 võetud rahvusvaheliste kohustuste üle, muu hulgas korruptsioonivastase võitluse valdkonnas (artikkel 10)(3);

33.  toetab ELi ja liikmesriikide algatusi, milles nõutakse rohkem meetmeid ülemaailmses võitluses CITESiga seotud korruptsiooni vastu; ärgitab CITESi osalisi toetama ELi ettepanekut võtta vastu resolutsioon korruptsiooni soodustava ja konventsiooniga vastuolus oleva tegevuse takistamise kohta;

Jõustamine

34.  nõuab, et osaliste vastu, kes ei täida konventsiooni peamisi nõudeid, kasutataks õigeaegselt ja täielikult CITESi sanktsioone, ning nõuab eelkõige, et EL ja liikmesriigid kasutaksid ära olemasolevaid mehhanisme, et ergutada CITESi osalisi järgima konventsiooni ja muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille eesmärk on kaitsta elusloodust ja elurikkust;

35.  rõhutab, kui tähtis on rahvusvaheline koostöö jõustamisahela kõikide osaliste vahel, et tugevdada õiguskaitsevõimekust kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; väljendab heameelt nende panuse üle ja nõuab veel aktiivsemat tegutsemist; juhib tähelepanu sellele, et looduslike liikidega kaubitsemise tulemuslikumaks tõkestamiseks on oluline luua spetsiaalsed prokuratuurid ja politseisalgad; toonitab, kui tähtsad on ühised rahvusvahelised jõustamisoperatsioonid ICCWC haldusalas(4), tunnustab sellega seoses edukat COBRA III operatsiooni(5); väljendab heameelt ELi toetuse üle ICCWC-le;

36.  tõdeb, et üha enam toimub ebaseaduslik kauplemine looduslike liikidega ja looduslikest liikidest saadud toodetega internetis, ning kutsub CITESi osalisi üles looma sidemeid õiguskaitse ja küberkuritegevuse üksustega ning looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelise konsortsiumiga, et leida parimad viisid ja riikide näidismeetmed võitluseks ebaseadusliku e-kauplemise vastu;

37.  palub, et osalised võtaksid vastu ja rakendaksid selget ja tõhusat poliitikat, millega vähendada ohustatud looduslikest liikidest saadud toodete tarbimist, suurendada tarbijate teadlikkust looduslike liikide tarbimise mõjust ja teavitada ebaseaduslike kaubitsemisvõrgustikega seotud ohtudest;

38.  kutsub osalisi üles toetama asjaomaste looduslike liikide lähedal elavate kogukondade elatusviiside arendamist ja kaasama neid kogukondi võitlusesse salaküttimise vastu ning teabe jagamisse selle kohta, millised tagajärjed on kauplemisel väljasuremisohus looduslike looma‑ ja taimeliikidega;

39.  nõuab jätkuvaid rahvusvahelisi meetmeid, et edendada pikaajalist suutlikkuse suurendamist, parandada andmete ja teabevahetust ning kooskõlastada valitsusasutuste jõupingutusi jõustamise alal;

40.  palub osalistel tagada tõhus süüdistuste esitamine isikutele, kes on pannud toime looduslike liikidega seotud kuritegusid, ning tagada, et nende karistused vastaksid toime pandud tegude raskusele;

Rahastamine

41.  märgib, et on vaja suurendada rahalisi vahendeid, mida tehakse kättesaadavaks looduskaitse- ja suutlikkuse suurendamise programmidele;

42.  rõhutab vajadust eraldada CITESi sekretariaadile piisavad vahendid, eriti arvestades tema suurenenud kohustusi ja töökoormust; rõhutab ka, et CITESi osaliste lubatud rahalised maksed tuleb teha õigeaegselt;

43.  ärgitab osalisi kaaluma CITESi põhieelarve suurendamist, nii et see arvestaks inflatsiooni ja tagaks CITESi konventsiooni korraliku toimimise;

44.  soovitab laiendada avaliku ja erasektori partnerluses toimuvat suutlikkuse suurendamise programmide rahastamist CITESi raamistiku teistele valdkondadele, samuti otsest rahastamist, et toetada konventsiooni rakendamist;

45.  tunneb heameelt, et EL eraldab Euroopa Arengufondi kaudu CITESi konventsioonile rahalisi vahendeid, ning julgustab ELi jätkama ja suurendama sihtotstarbelist rahalist toetust ning jätkama ka pikas perspektiivis konkreetset ja suunatud rahalist toetamist;

CITESi lisade muutmine

46.  väljendab tugevat toetust ELi ja liikmesriikide esitatud ettepanekutele loendite osas;

47.  nõuab tungivalt, et kõik CITESi ja COP 17 osalised järgiksid konventsioonis sätestatud kriteeriumeid liikide kandmiseks lisadesse ning lähtuksid ettevaatuse põhimõttest, et tagada ohustatud liikide kõrgetasemeline ja tõhus kaitse; märgib, et CITESi usaldusväärsus sõltub suutlikkusest muuta loendeid nii negatiivsete kui ka positiivsete suundumuste järgi ning peab seepärast tervitatavaks võimalust kanda liike ühest lisast teise üle üksnes siis, kui see on asjakohane, järgides kokkulepitud teaduslikke kriteeriumeid, mis tõendab, et CITESi loendid toimivad hästi;

Aafrika elevant ja kauplemine elevandiluuga

48.  märgib, et Aafrika elevandi (Loxondonta africana) ebaseadusliku tapmise kahekordistumise ja konfiskeeritud elevandiluu koguste kolmekordistumisega viimase kümne aasta jooksul on see liik elevandiluuga kauplemise eesmärgil toimunud salaküttimise tõttu tõsises kriisis ja selle arvukus väheneb kogu Aafrikas; selline olukord ohustab miljonite inimeste elatist, kuna ebaseaduslik kauplemine elevandiluuga kahjustab majandusarengut, tugevdab organiseeritud kuritegevust, suurendab korruptsiooni, õhutab konflikte ning ohustab piirkonna ja riikide julgeolekut, pakkudes relvarühmitustele rahastamisallikat; nõuab seepärast tungivalt, et EL ja liikmesriigid toetaksid ettepanekuid, mis kindlustaksid Aafrika elevantide kaitsmise ja vähendaksid ebaseaduslikku kauplemist elevandiluuga;

49.  kiidab heaks Benini, Burkina Faso, Keenia, Kesk-Aafrika Vabariigi, Libeeria, Nigeri, Nigeeria, Senegali, Sri Lanka, Tšaadi ja Uganda ettepaneku, mida toetab Aafrika elevandi koalitsioon – nimelt kanda kõik Aafrika elevandipopulatsioonid I lisasse, mis lihtsustaks rahvusvahelise elevandiluuga kauplemise keelu rakendamist ja annaks maailmale selge sõnumi üldise kindla otsuse kohta vältida Aafrika elevantide väljasuremist;

50.  kutsub ELi ja osalisi üles säilitama kehtivat moratooriumi ja olema seega vastu Namiibia ja Zimbabwe ettepanekutele elevandiluuga kauplemise kohta, millega soovitakse kaotada kaubanduspiirangud, mis on seotud nende osaliste elevandipopulatsioonide kandmisega II lisa loendisse;

51.  tõdeb, et CITESi katsed vähendada salaküttimist ja ebaseaduslikku kauplemist, lubades elevandiluuga kaubelda seaduslikult, on läbi kukkunud ning elevandiluuga ebaseaduslik kauplemine on oluliselt suurenenud; nõuab, et osalised teeksid elevandiluu riikliku tegevuskava raames suuremaid jõupingutusi; toetab meetmeid elevandiluuvarude haldamiseks ja hävitamiseks;

52.  tuletab meelde, et oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta(6) kutsus parlament kõiki 28 liikmesriiki üles kehtestama moratooriumid võhkade ning elevandiluu ja sellest valmistatud toodete igasugusele kaubanduslikule impordile, ekspordile ning kohalikul tasandil toimuvale ostule ja müügile, kuni salaküttimine ei ohusta enam elevantide looduslikke populatsioone; märgib, et Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Ühendkuningriik, Austria, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Taani on juba otsustanud mitte anda ekspordilube enne konventsiooni jõustumist hangitud töötlemata elevandiluu jaoks; julgustab seega ELi ja liikmesriike keelustama elevandiluu ekspordi ja impordi ning keelama ELis elevandiluu igasuguse kaubandusliku ostu ja müügi;

Valge ninasarvik

53.  peab kahetsusväärseks Svaasimaa ettepanekut seadustada oma valge ninasarviku (Ceratotherium simum simum) populatsiooni sarvedega kauplemine, mis lihtsustaks salakütitud ninasarviku sarve imbumist seaduslikku kaubandusse, kahjustaks püüdlusi vähendada nõudlust ja kauplemise keeldusid tarbijaturgudel ning võiks hoogustada ninasarviku populatsioonide salaküttimist Aafrikas ja Aasias; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised oleks selle ettepaneku vastu ning palub Svaasimaal see ettepanek tagasi võtta;

Aafrika lõvi

54.  märgib, et samal ajal kui Aafrika lõvi (Panthera leo) populatsioon on viimase 21 aasta jooksul järsult vähenenud – 43 %, ning on 12 Aafrika riigis hiljuti hävinenud, on rahvusvaheline kauplemine lõvitoodetega märkimisväärselt kasvanud; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised toetaksid Nigeri, Tšaadi, Elevandiluuranniku, Gaboni, Guinea, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Rwanda ja Togo ettepanekut kanda kõik Aafrika lõvi populatsioonid üle CITESi I lisasse;

Soomusloomad

55.  märgib, et imetajatest kaubeldakse maailmas ebaseaduslikult kõige enam soomusloomadega, seda nii liha kui ka soomuse pärast, mida kasutatakse traditsioonilises meditsiinis, ja seetõttu on kõik kaheksa soomusloomade liiki (Manis crassicaudata, M. tetradactyla, M. tricuspis, M. gigantea, M. temminckii, M. javanica, M. pentadactyla, M. culionensis) väljasuremisohus; peab seepärast tervitatavaks mitmeid ettepanekuid kanda kõik Aasia ja Aafrika soomusloomade liigid üle CITESi I lisasse;

Tiigrid ja teised Aasia suured kaslased

56.  nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised toetaksid CITESi alalise komitee esildatud otsuste vastuvõtmist, milles sätestatakse ranged tingimused tiigrikasvatusele ning vangistuses kasvatatud tiigrite ja nendest saadud toodetega kauplemisele, samuti India ettepanekut, et osalised jagaksid pilte konfiskeeritud tiigritest ja toodetest, kuna see aitaks õiguskaitseasutustel tiigri isendeid nende ainulaadse triibumustri järgi tuvastada; palub, et EL kaaluks nende otsuste rakendamise rahastamist; nõuab, et tiigrikasvandused suletaks ja et CITESi COP 17 teeks lõpu kauplemisele vangistuses hoitavate tiigrite osade ja toodetega;

Lemmikloomadeks müüdavad liigid

57.  märgib, et eksootiliste lemmikloomade turg kasvab nii rahvusvaheliselt kui ka ELis ning et on esitatud arvukalt ettepanekuid kanda loendisse roomajad, kahepaiksed, linnud, kalad ja imetajad, kes on kauplemise tõttu rahvusvahelisel lemmikloomaturul ohustatud; kutsub konventsiooni osalisi üles neid ettepanekuid toetama, et ohustatud liike lemmikloomakaubanduses ärakasutamise eest kaitsta;

58.  palub ELi liikmesriikidel koostada positiivne loend eksootilistest loomadest, keda võib lemmikloomana pidada;

Kotkapuu ja dalbergia

59.  tunnistab, et ebaseaduslik metsaraie on üks hävitavamaid looduslike liikidega seotud kuritegusid, kuna see ei ohusta ainult ühte liiki, vaid terveid elupaiku, ning et nõudlus dalbergia (Dalbergia spp.) järele on Aasia turgudel jätkuvalt kasvanud; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised toetaksid Argentina, Brasiilia, Guatemala ja Keenia ettepanekut kanda Dalbergia perekond (välja arvatud I lisas loetletud liigid) CITESi II lisasse, kuna see oleks ebaseadusliku dalbergiaga kauplemise tõkestamiseks hädavajalik;

60.  märgib, et CITESi nõuete kehtivad erandid võimaldaksid eksportida kotkapuu (Aquilaria spp. ja Gyrinops spp.) vaigust pulbrit puidutolmuna ning pakendada muud tooted enne eksporti jaemüügiks, vältides sellega impordieeskirju; palub seepärast, et EL ja kõik osalised toetaksid Ameerika Ühendriikide ettepanekut märke muutmiseks, et vältida õiguslünki selle väga väärtusliku aromaatse puiduga kauplemisel;

Muud liigid

61.  nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised:

   toetaksid Peruu ettepanekut muuta II lisa märget vikunja (Vicugna vicugna) kohta, kuna see konsolideeriks märgistamise nõudeid rahvusvahelises kauplemises nimetatud liigiga;
   toetaksid nautiluse perekonna (Nautilidae spp.) kandmist II lisasse, nagu on soovinud Fidži, India, Palau ja Ameerika Ühendriigid, kuna rahvusvaheline kauplemine nautiluse kodadega eheteks ja kaunistusteks on neile bioloogiliselt haavatavatele liikidele suureks ohuks;
   oleksid vastu Kanada ettepanekule viia rabapistrik (Falco peregrinus) I lisast üle II lisasse, kuna see võib suurendada märkimisväärset ebaseaduslikku kauplemist nimetatud liigiga;

62.  tuletab meelde, et kardinalahven (Pterapogon kauderni) on Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud liikide nimekirjas ning et suur osa sellest liigist on kadunud, sealhulgas mitmed populatsioonid, kuna nende kui akvaariumikalade järele on jätkuvalt suur nõudlus, peamiselt Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides; palub seepärast, et Euroopa Liit ja liikmesriigid toetaksid kardinalahvena kandmist mitte II, vaid I lisasse;

63.  märgib, et rahvusvaheline kauplemine töötlemata ja töödeldud korallidega on laienenud ning et turunõudlus väärtuslike korallide järele on kasvanud, ohustades nende kestlikkust; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja kõik osalised toetaksid Ameerika Ühendriikide esitatud aruannet väärtuslike korallide kohta rahvusvahelises kaubanduses;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, CITESi osalistele ja CITESi sekretariaadile.

(1) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/570008/IPOL_STU(2016)570008_EN.pdf
(2) http://ec.europa.eu/environment/cites/pdf/cop17/Res%20sponsored%20delegate%20project.pdf
(3) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/69/314
(4) Looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvaheline konsortsium koosneb Interpolist, CITESi sekretariaadist, Maailma Tolliorganisatsioonist, ÜRO narkootikumide ja organiseeritud kuritegevuse ametist ning Maailmapangast.
(5) 2015. aasta mais toimunud ühine rahvusvaheline politsei- ja tollioperatsioon.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0031.


Postiteenuste direktiivi kohaldamine
PDF 193kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon postiteenuste direktiivi kohaldamise kohta (2016/2010(INI))
P8_TA(2016)0357A8-0254/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49 ja 56 asutamisvabaduse ja liidu piires teenuste osutamise vabaduse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta(1), mida on muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ ja direktiiviga 2008/6/EÜ (edaspidi „postiteenuste direktiiv“),

–  võttes arvesse komisjoni 10. augusti 2010. aasta otsust, millega loodi Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühm,(2)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiivi 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudeti määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ,(3)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ,(4)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ,(5)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,(6)

–  võttes arvesse komisjoni 17. novembri 2015. aasta aruannet postiteenuste direktiivi kohaldamise kohta (COM(2015)0568) ja sellele lisatud töödokumenti (SWD(2015)0207),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2013. aasta teatist „Tegevuskava postipakkide kättetoimetamise ühtse turu lõpuleviimiseks – usalduse kujundamine kättetoimetamisteenuste vastu ja internetimüügi ergutamine“ (COM(2013)0886),

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2012. aasta rohelist raamatut „ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg“ (COM(2012)0698),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega“ (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi e-kaubanduse arengut toetava ühtse pakiveoturu kohta,(7)

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks,(8)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0254/2016),

A.  arvestades, et postiteenuste turg on endiselt majandusvaldkond, millel on tugevad väljavaated kasvule ja konkurentsi suurenemisele, kuigi Euroopa Komisjoni postistatistika andmebaasi andmete kohaselt vähenes kirjateenuste osutamine ELis keskmiselt 4,85 % võrra, mis on kooskõlas kirjade hulga vähenemisega viimase kümne aasta jooksul, mis tuleneb peamiselt elektrooniliste teenustega asendamisest;

B.  arvestades, et postiteenuste direktiivi rakendamine on aidanud avada siseturge konkurentsile kirjaturgude osas, kuid areng on olnud aeglane ja see ei ole viinud siseturu kujunemiseni postiteenuste puhul, mis on sektor, milles enamikus liikmesriikides domineerivad endiselt universaalteenuse osutajad;

C.  arvestades, et info- ja sidetehnoloogia kasutamine on postiteenuste sektorit pidevalt toetanud, luues uusi võimalusi innovatsiooniks ja võimaldades turul laieneda;

D.  arvestades, et uued konkurendid on peamiselt keskendunud suurtest ettevõtjatest klientidele ja tihedalt asustatud piirkondadele;

E.  arvestades, et postipakkide kättetoimetamise turg on väga konkurentsitihe, uuenduslik ja kiiresti kasvav sektor, mis ajavahemikul 2008–2011 kasvas mahu poolest 33 % võrra, ning arvestades, et turu kasvu seisukohast on juhtivaks teguriks e-kaubandus;

F.  arvestades, et kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide (droonid) ulatuslik kasutamine võimaldab kasutada uut, kiiret, keskkonnasõbralikku ja tõhusat postipaki kättetoimetamise viisi, eriti hõredalt asustatud, isoleeritud ja kaugetes piirkondades;

G.  arvestades, et tarbijad ja väikeettevõtted on andnud teada, et postipakkide kättetoimetamisega seotud probleemid, eeskätt kõrged hinnad, takistavad neil müümast suuremal määral muudesse liikmesriikidesse või ostmast sealt rohkem;

I. Universaalteenus: riikide reguleerivate asutuste sõltumatuse suurendamine

1.  märgib, et kuigi universaalteenuse osutamise kohustusega seotud miinimumnõuded (kuni 2 kg kaaluvad postisaadetised, 10–20 kg kaaluvad postipakid, registreeritud ja kindlustatud saadetised ja muud üldist majanduslikku huvi pakkuvad teenused, nagu ajalehed ja ajakirjad), mida reguleerib EL, eelkõige tagades olulise teenuste miinimumvaliku igas ELi osas, takistamata liikmesriikidel kohaldada kõrgemaid standardeid, üldiselt vastavad klientide nõudmistele, kehtestavad selleks volitatud riikide reguleerivad asutused õigustatult teatavad üksikasjalikud nõuded, mida ei reguleerita ELi tasandil;

2.  märgib, et riikide reguleerivate asutuste peamine ülesanne on saavutada postiteenuste direktiivi üldine eesmärk tagada universaalteenuse jätkusuutlik osutamine; kutsub liikmesriike üles toetama riiklike reguleerivate asutuste rolli ja sõltumatust töötajate rangete kutsekvalifikatsiooni kriteeriumite kehtestamisega, tagades seejuures õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu töökohasisesele täienduskoolitusele, kindlaksmääratud ametiaja ja õiguskaitse ametist põhjuseta tagandamise eest ning nähes ametist tagandamisega seoses ette ammendava loetelu põhjustest, mis õigustavad ametist tagandamist (nt tõsine õigusrikkumine), et riiklikud reguleerivad asutused saaksid täita postiteenuste direktiivist tulenevaid kohustusi neutraalselt, läbipaistvalt ja õigeaegselt;

3.  on seisukohal, et igasugusel riiklike reguleerivate asutuste rolli suurendamisel pakituru uue reguleerimise käigus tuleks kättetoimetamise sektoris lahendada nn koore riisumise küsimus ning kehtestada miinimumstandardid kõigile ettevõtjatele, et tagada õiglane ja võrdne konkurents;

4.  arvab, et sõltumatuse kohustusi saab täita ainult siis, kui riikide reguleerivate asutuste regulatiivsed funktsioonid on struktuuriliselt ja funktsionaalselt eraldatud postiettevõtja omandiõiguse või kontrolliga seotud tegevusest; on seisukohal, et huvide konfliktide vältimiseks ei tohiks riikide reguleerivate asutuste kõrgematel ametnikel olla lubatud töötada avalik-õigusliku postiettevõtja või muu huvitatud poole teenistuses vähemalt kuue kuu jooksul pärast riigi reguleerivast asutusest lahkumist; on seisukohal, et selleks peaksid liikmesriigid kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad eespool nimetatud reegli rikkumise eest kehtestada sanktsioone;

5.  palub komisjonil hõlbustada ja tõhustada riikide reguleerivate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamist, et saavutada piiriülesel kättetoimetamisel suurem tõhusus ja koostalitlusvõime, ning jälgida riikide reguleerivate asutuste reguleerivat tegevust, sealhulgas universaalteenuste osutamist, et tagada Euroopa õiguse kohaldamisel ühtne lähenemisviis ning postituru ühtlustamine ELis;

6.  tuletab meelde, et postiteenuste direktiiv annab liikmesriikidele paindlikkuse, mis on vajalik kohalike iseärasuste arvessevõtmiseks ja tagamaks universaalteenuse osutamise pikaajaline jätkusuutlikkus, rahuldades seejuures kasutajate vajadused ja kohanedes tehnilise, majandus- ja sotsiaalse keskkonna muutustega;

7.  võtab teadmiseks komisjoni kinnituse, et postiteenuste direktiivis ei nõuta universaalteenuse osutajatelt mingit konkreetset omandistruktuuri; on veendunud, et universaalteenuste osutajaid ei tohiks takistada tõhusate ja kvaliteetsete postiteenuste osutamisse investeerimisel ja selles valdkonnas uuenduste teostamisel;

II. Universaalteenuse säilitamine ja ausa konkurentsi võimaldamine: juurdepääs, teenuse kvaliteet ja kasutajate vajadused

8.  on seisukohal, et universaalteenuse osutamise kohustuse ulatuse osas on võetud suund selle piiramise poole; kutsub üles edendama tarbijate valikuvõimalusi, et määratleda kirjade kättetoimetamine selliselt, et universaalteenuse osutamise kohustus seda hõlmaks; rõhutab seetõttu, kui oluline on pakkuda vastuvõetavatel tingimustel kvaliteetset universaalteenust, mis hõlmab iga kodaniku jaoks vähemalt viit kättetoimetamis- ja viit kogumispäeva nädalas; märgib, et universaalteenuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamist silmas pidades ja oma konkreetseid riiklikke iseärasusi ja geograafilisi olusid arvestades võimaldavad mõned liikmesriigid teatavat paindlikkust; tuletab meelde, et kuigi direktiivi kohaselt on teatav paindlikkus lubatud, ei tohiks seatud piiri siseriiklike õigusnormidega ületada;

9.  tuletab meelde, et universaalteenus peab arenema vastavalt tehnilisele, majandus- ja sotsiaalsele keskkonnale ning kasutajate vajadustele ning et postiteenuste direktiiv annab liikmesriikidele paindlikkuse, mis on vajalik kohalike iseärasuste arvessevõtmiseks ja selleks, et tagada universaalteenuse osutamise pikaajaline jätkusuutlikkus;

10.  on seisukohal, et postipakkide kättetoimetamise universaalteenuste geograafilist ulatuvust ja nendele juurdepääsu saab ning on vaja parandada, eriti puudega ja piiratud liikumisvõimega kodanike ning äärepoolseimates piirkondades asuvate kodanike jaoks; rõhutab, et on oluline tagada takistusteta juurdepääs postiteenustele ning postiteenuste direktiivi kooskõla juurdepääsetavuse aktiga;

11.  märgib, et kirjade arvu vähenemine paljudes liikmesriikides muudab universaalteenuste osutamise üha keerulisemaks; tunnistab, et paljud määratud universaalteenuse osutajad kasutavad universaalteenuse osutamise kohustuse rahastamiseks tulusid, mis tulenevad äritegevusest, mis ei ole seotud universaalteenuse osutamise kohustusega, näiteks finantsteenused või postipakkide kättetoimetamine;

12.  märgib, et postisektoris on mitmeid ebaausa konkurentsi juhtumeid, ning kutsub vastutavat asutust üles määrama reeglite rikkumise eest sanktsioone;

13.  palub liikmesriikidel ja komisjonil jälgida postiteenuste osutamist avaliku teenusena, et tagada avaliku teenuse kompenseerimine proportsionaalsel, läbipaistval ja ausal viisil;

14.  rõhutab, kuivõrd tähtis on, et universaalteenuse osutamise kohustuse alla kuuluvate teenuste hinnad oleksid taskukohased ja tagaksid kõigile kasutajatele juurdepääsu nendele teenustele; tuletab meelde, et riikide reguleerivad asutused peavad selgelt määratlema kirjasaadetise vastuvõetava hinna, ning et liikmesriigid võivad jätkuvalt pakkuda tasuta postiteenust või alustada tasuta postiteenuse pakkumist pimedatele ja vaegnägijatele;

15.  kutsub liikmesriike üles säilitama territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja nendega seotud kvaliteedinõuded ning märgib, et liikmesriigid võivad juba kohandada mõningaid konkreetseid elemente, et võtta arvesse kohalikku nõudlust, kasutades direktiivis 97/67/EÜ ette nähtud paindlikkust; tunnistab, et postivõrgud ja -teenused on ELi kodanike jaoks väga tähtsad; palub liikmesriikidel kasutada riigiabi vahendeid üksnes erakorralistel juhtudel, tehes seda kooskõlas ELi konkurentsipoliitikaga, ja läbipaistval, mittediskrimineerival ja sobival viisil ning tagada, et klientidel oleks jätkuvalt juurdepääs postiteenustele, tagades vajaduse korral samas juurdepääsupunktis minimaalse teenuste arvu; kutsub komisjoni üles tagama, et kompensatsioon on proportsionaalne ning et riigihankemenetlused on läbipaistvad ja õiglased;

16.  palub liikmesriikidel tagada, et turu avamine oleks ka edaspidi soodne kõigile kasutajatele, eriti tarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, jälgides tähelepanelikult turul toimuvaid arenguid; kutsub üles jätkuvalt parandama teenuste osutamise kiirust, nende valikut ja usaldusväärsust;

17.  kutsub komisjoni üles parandama universaalteenuse praegust määratlust, et sätestada teenuse minimaalne tarbijatele garanteeritud tase, teha universaalteenuse osutamise kohustus sobilikuks arenevate turgude jaoks, et võtta arvesse turu muutusi eri liikmesriikides ning soodustada majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust; on siiski seisukohal, et kuna igal turul on oma spetsiifilised piirangud, peaks ettevõtjatel olema universaalteenuse pakkumisel võimalik kasutada teatavat paindlikkust; kutsub liikmesriike üles rakendama vastavalt kehtivale direktiivile loa andmise menetlused ja täiendavalt ühtlustama loa andmise ja/või teatamise menetlusi, et vähendada siseturule sisenemist takistavaid põhjendamatuid takistusi, põhjustamata ebavajalikku halduskoormust;

18.  rõhutab, et hõlpsalt kättesaadava ja vastuvõetava maksumusega lepitusmenetluse rakendamisel on huvitav potentsiaal vaidluste korral hõlpsa ja kiire lahenduse saavutamiseks nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks ; kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku postiteenuste tarbijate õiguste kohta;

19.  kutsub komisjoni tungivalt üles võtma õigusaktide ettepanekute koostamisel arvesse digiteerimist ja neid võimalusi, mida see loob, samuti liikmesriikide iseärasusi ja üldisi suundumusi postiteenuste ja postipakkide turgudel;

20.  tuletab meelde, et postiteenuste käibemaksuvabastust tuleb kohaldada viisil, millega minimeeritaks varasemate monopolide ja turule sisenejate vahelisi konkurentsimoonutusi, tagades seejuures universaalteenuse osutamise kohustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse, et kõik ettevõtjad saaks jätkata postiteenuste osutamist kõikjal Euroopas; märgib, et muude kui universaalteenuste puhul käibemaksuvabastuse tagamine üksnes turul valitsevatele teenuseosutajatele, kui teised teenuseosutajad on kohustatud käibemaksu tasuma, on märkimisväärne takistus konkurentsi arengule turul;

21.  kutsub komisjoni üles tagama teenuseosutajatele võrdsed tingimused nii traditsioonilise kirjade kättetoimetamise kui ka kiiresti laieneva postipakkide kättetoimetamise sektoris ning postiturul valitsevatele ettevõtjatele ja uutele tulijatele; teeb ettepaneku, et komisjonil peaks olema õigus hinnata, kas hankemenetlused põhjustavad ebaõiglase koormuse;

22.  kutsub liikmesriike üles arvesse võtma, et turul valitsevad ettevõtjad ei tohi tänu riigi toetusele olla eelisolukorras ega tulenevalt avalike teenuste osutamise kohustusest või varasematest kohustustest ebasoodsamas olukorras võrreldes uute turule tulijatega;

23.  on arvamusel, et konkurents ja turud on edasiviivateks jõududeks innovatsioonile ja lisaväärtust pakkuvate teenuste väljatöötamisele, ning palub komisjonil proportsionaalsuse ja majandusliku õigustatuse põhimõtteid arvesse võttes toetada innovatsiooni selles sektoris, et edendada teenuseid, mis pakuvad lisaväärtust, nagu tuvastus- ja jälgimissüsteem, kättesaamis- ja kohaletoimetamiskohad, võimalus valida kättetoimetamisaega, sobiv tagastamiskord ja hõlpsa vaidlusmenetluse kättesaadavus; tunnustab postiettevõtjate poolt selles valdkonnas tehtud tööd ja juba tehtud investeeringuid;

24.  kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult liikmesriikide toetust universaalteenuse osutamise kohustustele ja muudele postiteenuste pakkujate varasematele kohustustele vastavalt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste riigiabi kontrolli peamistele normidele (2012. aasta raamistik üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta);

25.  on seisukohal, et teenuste kvaliteeti tuleks hinnata kõnealuses direktiivis sätestatud standardite alusel ning see peaks kajastama tarbijate vajadusi, et parandada koostalitlusvõimet ja teenuste kvaliteeti;

26.  märgib, et Euroopa postiteenuste osutajad on investeerinud oma võrkude koostalitlusvõime parandamisse ning alustanud piiriülest e-kaubandust kasutavatele tarbijatele ja väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest e-jaemüüjatele innovatiivsete ja kasutajasõbralike teenuste pakkumist; on seisukohal, et neid investeeringuid tuleks kaitsta õiglaste juurdepääsutingimustega;

27.  avaldab veel kord toetust postiteenuste kasutajate foorumile, mille komisjon asutas 2011. aastal, et hõlbustada kasutajate, ettevõtjate, ametiühingute ja muude sidusrühmade vahelisi arutelusid niisugustel teemadel, mis hõlmavad ka lõppkasutajate rahulolu, ärikasutajate nõudmisi ning seda, kuidas parandada e-kaubanduse toodete kättetoimetamist; on arvamusel, et see foorum on väga kasulik ning selle raames toimuvad kohtumised peaksid toimuma korrapäraselt, et teha kindlaks võimalikud lahendused postiteenuste ja postipakkide kättetoimetamise teenuste parandamiseks;

III. Piiriülene mõõde ja e-kaubandus

28.  palub liikmesriikidel tagada postivõrkude koostalitlusvõime ja uuendamine ning, kui on olemas mitu universaalteenuse osutajat, vältida takistusi postisaadetiste transpordis ja võimaldada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel pääseda ligi rahaliselt atraktiivsetele teenustele piiriüleste kättetoimetamiste sektoris, suurendades postiettevõtjate tariifide läbipaistvust;

29.  leiab, et postipakkide kättetoimetamine on suure konkurentsivõimega, innovatiivne ja kiiresti kasvav sektor; märgib, et digitaalse ühtse turu saavutamisel on olulised vastuvõetava hinnaga ja usaldusväärsed postipakkide kättetoimetamise teenused; tuletab meelde, et selle sektori konkurentsile avamine on kiirendanud selliste lisaväärtust pakkuvate teenuste väljatöötamist nagu tuvastamine- ja jälgimine, kättesaamis- ja kohaletoimetamiskohad, paindlik kättetoimetamisaeg ja tagastamiskord; usub seetõttu, et selle turu igasugune uus reguleerimine peab olema proportsionaalne ja seda peavad toetama kindlad majanduslikud tõendid;

30.  märgib sellega seoses, et tuleks arvesse võtta kõiki uue tehnoloogia, sealhulgas droonide pakutavaid eeliseid, sest need saaksid hõlbustada kättetoimetamise teenuseid, eelkõige vähese asustustihedusega, isoleeritud või äärepoolseimates piirkondades, võttes arvesse ka ohutuse aspekte ja keskkonnasäästlikkust;

31.  leiab, et suure konkurentsiga, innovatiivse ja kiiresti kasvava postipakkide kättetoimetamise turu dünaamikat ei tohiks kahjustada põhjendamata reguleerimisega ja ebavajaliku bürokraatiaga;

32.  kutsub komisjoni üles töötama vajaduse korral välja postipakkide kättetoimetamise turujärelevalve, lähtudes tulemuslikkusest, ja ergutama riiklike reguleerivate asutuste pädevust, kahjustamata piiriüleste teenuste tariifide taskukohasust ja tegema kindlaks ebaõiglase, konkurentsi rikkuva ja monopoolse tegevuse; kutsub üles suurendama tariifide läbipaistvust ja teenuste kättesaadavust, eriti jaeklientide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

33.  tervitab komisjoni ettepanekut, mis käsitleb kolmandate isikute läbipaistvat ja mittediskrimineerivat piiriülest juurdepääsu võrgu kõigile elementidele, seotud rajatistele, asjaomastele teenustele ja postivõrkude teabesüsteemidele; usub, et taristu tõhus kasutamine võiks anda majanduslikku kasu universaalteenuste osutajatele ja suurendada konkurentsi piiriülese kättetoimetamise sektoris;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma rohkem andmeid postipakkide kättetoimetamise turu kohta, et hinnata paremini selle majandussektori arengut ja selle struktuurilist arengut;

35.  rõhutab, et selleks, et taastada tarbijate usalduse piisav tase, on olulised teenuste kvaliteedi parandamine ja tarbijate õiguste kaitse; leiab, et usalduse puuduse vastu saaks võidelda selliste vahenditega nagu parem hindade läbipaistvus, kättetoimetamise võimalused, viisid ja kvaliteet/tulemuslikkus (kiirus, geograafiline ulatus, viivitused ja kahjustatud või kaotsi läinud esemete käsitlemine);

36.  palub liikmesriikidel ja komisjonil suurendada läbipaistvust seoses avalike hinna kujundamise tingimustega ja teenuse osutamisega (kättetoimetamise võimalused, lõplik kättetoimetamine, usaldusväärsus), eriti e-kaubanduse puhul; nõuab läbipaistvuse kontrollimist, kui hindu ei kontrolli konkurents või need on põhjendamatult kõrged; rõhutab, kuivõrd tähtis on vähendada erinevust siseriiklike ja piiriüleste hindade vahel, ja toetab meetmeid, mis suurendavad tarbijate teadlikkust ja suutlikkust võrrelda siseriiklike ja piiriüleste hindade struktuure; kutsub riikide reguleerivaid asutusi üles hindama hindade vastuvõetavust mõnede piiriüleste marsruutide puhul, pöörates erilist tähelepanu ülemäärastele lahknevustele;

37.  kutsub komisjoni üles edendama e-kaubanduse ja postipakkide piiriülese kättetoimetamise strateegiat; soovitab parandada kättetoimetamisahelas koostalitlusvõimet ja arendada parimaid tavasid e-jaemüüjate jaoks;

38.  on seisukohal, et kaebuste esitamise kord ja vaidluste lahendamise kord peavad olema lihtsad ja tõhusad ning piiriüleselt kohaldatavad; rõhutab, et vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv ja internetipõhine platvorm, mis loodi määrusega (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, võivad tuua tarbijatele ja äriklientidele kasu piiriülestes tehingutes; tunneb muret selle pärast, et kuigi ülevõtmise tähtaeg oli 2015. aasta juuli, on praeguseks vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi võtnud üle ainult 24 liikmesriiki ja sellest tulenevalt on miljonid Euroopa kodanikud jäetud ilma kõnealusest olulisest õiguskaitsemehhanismist; on veendunud, et Euroopa väiksemate nõuete menetlus võib tarbijate ja äriklientide jaoks piiriülestes tehingutes olla kasulik vahend; nõuab, et vajaduse korral kaalutaks tarbijatele täiendavate õiguskaitsemehhanismide loomist postiteenuste valdkonnas;

39.  kutsub liikmesriike üles toetama kulude vähendamist, parandades postipakkide saatmise ja kokkukogumise protsesside koostalitlusvõimet, ning töötama välja integreeritud jälgimissüsteemide Euroopa standardid; tunneb heameelt edusammude üle, mida sektoris tegutsevad ettevõtjad on tarbijate ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülesel teenindamisel teinud, parandades koostalitlusvõimet ja pakkide teekonna jälgimise süsteemi; soovitab rakendada avatud vahendeid ja teenuste kvaliteedi näitajaid, et tarbijad saaksid võrrelda erinevate teenuseosutajate pakkumisi; tervitab edusamme, mis toetavad turupõhist lähenemisviisi, mida Euroopa Parlament on soovitanud ja taotlenud; soovitab luua kättetoimetamisega tegelevate ettevõtjate koostöö- ja teabevahetusplatvorme, et suurendada kättetoimetamise ja tagastamise võimalusi tarbijate jaoks;

40.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida postipakkide piiriülese kättetoimetamise toimimist kooskõlas mitmesuguste normidega, mis tulenevad kas rahvusvahelistest kaubanduslepingutest (nt Ülemaailmse Postiliidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni normid) või ELi õigusest (nt liidu tolliseadustik), eriti universaalteenuse osutamise kohustusest, mida võidakse väärkasutada ja mis võivad tekitada turumoonutusi; soovitab Euroopa Liidul esitada taotluse saada Ülemaailmse Postiliidu liikmeks, et saavutada täielikult integreeritud Euroopa postiteenuste sektor;

41.  toetab postipakkide kättetoimetamise turu kohta statistika koostamise põhimõtet, et saada selgem pilt juhtivatest turuosalistest, konkurentsi olukorrast ja turu suundumustest;

IV. Sotsiaalne mõõde: tööhõive parandamine

42.  kutsub liikmesriike üles tagama kõigile postiteenuste sektori töötajatele inimväärsed töötingimused, k.a nõutaval tasemel töötervishoiu ja tööohutuse, olenemata nende tööandjaks oleva ettevõtte suurusest ja liigist, töökohast või kehtivast lepingust; rõhutab tööohutuse ja töötervishoiu tähtsust, pidades eelkõige silmas demograafilisi muutusi ja töötajate suurt liikuvust postisektoris; tunneb heameelt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) koostöö üle selle sektori sotsiaalpartneritega kampaania „Tervislik töökoht hoiab stressi ohjes“ raames;

43.  märgib, et tehnoloogia arengu ja digiteerimise tulemusel on postiteenuste sektor viimastel aastatel tugevasti muutunud ning et postiteenuste moderniseerimine ja mitmekesistumine on oluliselt mõjutanud sektori töötingimusi ja tööhõivet;

44.  märgib, et postisektori liberaliseerimine on mõnes liikmesriigis toonud kaasa suured erinevused universaalteenuse osutajate ja spetsiifilisi postiteenuseid pakkuvate konkureerivate ettevõtjate vahel töötingimuste ja palkade osas; on seisukohal, et suurem konkurents ei tohiks luua seadusevastaseid sotsiaalseid tavasid ega tuua kaasa töötingimuste halvenemist;

45.  märgib, et kui postiettevõtjatel on võimalik arendada ja laiendada oma tootmist innovaatiliselt, eriti äärealadel, peaks sellel samuti olema tööhõivet edendav mõju;

46.  märgib, et osalise tööajaga töötajate, renditöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv sektoris on kasvanud ning üldine arengusuund on paindlikumate töölepingute poole, mis võivad teatud tingimustel tekitada töötajatele piisava kaitseta ebakindlaid töökohti; väljendab heameelt uute tööaja mudelite väljaarendamise üle töötajatele, kes ühendavad seeläbi näiteks paremini töö- ja pereelu, saavad läbida tööalase täienduskoolituse või saavad võimaluse töötada osalise tööajaga; märgib, et uued, paindlikud töölepingud peavad välistama sellised võimalikud ohud nagu töötajate ülekoormus või tulemustele mittevastav töötasu; rõhutab seepärast ühelt poolt vajadust tööjõuturu paindlikkuse järele ning teiselt poolt vajadust töötajate majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse järele; rõhutab, et tööjõukulude kärpimist töötingimuste ja tööhõivestandardite piiramise kaudu ei tohiks käsitada paindlikkusena; palub, et komisjon ja liikmesriigid jälgiksid tegevust, et tõrjuda postisektoris fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist; nõuab, et liikmesriigid hoiaksid üldisemalt ära töölepingute paindlikkuse negatiivse mõju töötajatele;

47.  väljendab heameelt ametiühingute tähtsa rolli üle, kes teevad paljudes liikmesriikides universaalteenuse osutajatega koostööd, et postiteenuste sektori muutused oleksid sotsiaalselt kestlikud; rõhutab, kui tähtsad on postisektoris tugevad ja sõltumatud sotsiaalpartnerid, institutsionaliseeritud sotsiaaldialoog ja töötajate osalemine äriühinguga seotud küsimustes;

48.  rõhutab seda, kui oluline on jälgida kohustuslikest sõidu- ja puhkeaegadest ning ka tööaegadest kinnipidamist postisektoris; on seisukohal, et järelevalve peaks toimuma sõidukitesse paigaldatud digitaalsete kontrolliseadmete abil; tuletab meelde, et määrust (EL) nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) ei kohaldata alla 3,5 tonni kaaluvatele sõidukitele; nõuab seetõttu töö- ja puhkeajaga seotud nõuete täitmise kontrolli tõhustamist; tuletab meelde, et kõiki töötaja tegevusega seotud ülesandeid tuleb lugeda tööajaks; rõhutab samuti, kui tähtis on jälgida vastavust Euroopa ja riiklike töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktidele (sh sõidukite tingimusi) kõigi postisaadetistega seotud inimeste puhul, olenemata tööhõiveseisundist (füüsilisest isikust ettevõtja, alltöövõtja, ajutine või lepinguline töötaja);

49.  peab vajalikuks tagada tasakaal vaba konkurentsi, tarbijate vajaduste, universaalteenuse jätkusuutlikkuse ja selle rahastamise ning töökohtade säilitamise vahel;

50.  väljendab muret seoses katsetega hoiduda kõrvale kehtivatest miinimumpalga eeskirjadest, suurendades töökoormust mahuni, mida ei ole võimalik teostada tasustatud tööaja jooksul;

51.  tunneb heameelt postisektori sotsiaaldialoogi komitee olulise töö üle ning toonitab Euroopa sotsiaalpartnerite algatatud projekti „Managing demographic challenges and finding sustainable Solutions by the social partners in the postal sector“ (Sotsiaalpartnerid ohjavad postisektoris demograafilisi probleeme ja otsivad kestlikke lahendusi);

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma rohkem andmeid töötajate arvu ja töötingimuste kohta postiteenuste sektoris, et tegelikku olukorda pärast turgude täielikku avanemist paremini hinnata ning muutustele kiiresti reageerida ja võimalikke probleeme tõhusalt lahendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt jälgima uusi automaatseid posti kättetoimetamise viise, nende mõju töötingimustele ja tööhõivele ning hindama vajadust sotsiaal- ja tööõigusaktide moderniseerimise järele, kui see on vajalik, et pidada sammu muutustega postisektoris; soovitab ka sotsiaalpartneritel vajaduse korral uuendada kollektiivlepinguid, et tagada kõrged töö- ja töölevõtustandardid;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.
(2) ELT C 217, 11.8.2010, lk 7.
(3) ELT L 165, 18.6.2013, lk 63.
(4) ELT L 165, 18.6.2013, lk 1.
(5) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0067.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.


VKEde rahastamisele juurdepääs ja VKEde rahastamise mitmekesistamine kapitaliturgude liidus
PDF 227kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon VKEde rahastamisele juurdepääsu ja VKEde rahastamise mitmekesistamise kohta kapitaliturgude liidus (2016/2032(INI))
P8_TA(2016)0358A8-0222/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruande kohta(4),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni kapitaliturgude liidu loomise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(8),

–  võttes arvesse oma 8. september 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas(9),

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016 fraktsioonide PPE, S&D, ECR, ALDE ja GUE/NGL suuliste küsimuste põhjal toimunud arutelu VKEde toetuskoefitsiendi läbivaatamise kohta(10),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatist „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ (COM(2015)0468),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul(12),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2015. aasta detsembri ülevaadet euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele: aprill–september 2015,

–  võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee 2015. aasta detsembri teist konsultatsioonidokumenti krediidiriski standardmeetodi läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2015. aasta aruannet 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) hindamise kohta (COM(2015)0301),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Ühisrahastamine ELi kapitaliturgude liidus“ (SWD(2016)0154),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust(13),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga igakuist raportit 2014. juulist(14),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis“ (COM(2016)0023),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2015. aasta määruse ettepanekut väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta (COM(2015)0583),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve aruannet VKEde ja VKEde toetuskoefitsiendi kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta häiremehhanismi aruannet 2016 (COM(2015)0691),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0222/2016),

A.  arvestades, et mikro- ning väikesed ja keskmise suurusega ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted on Euroopa majanduses tööhõive ja majanduskasvu mõttes väga olulised – VKEde arvele langes 2014. aastal 67 % ELi kogu tööhõivest, 71,4 % tööhõive kasvust ning 58 % ettevõtluses (v.a finantssfäär) loodud lisaväärtusest(16);

B.  arvestades, et praegustes liidu õigusaktides on ainsad otsesed VKEde määratlused raamatupidamisdirektiivis toodud „väikeettevõtted“ ja „keskmise suurusega ettevõtted“;

C.  arvestades, et ELi VKEd on väga mitmekesised ning nende seas on arvukalt mikroettevõtteid, mis sageli tegutsevad traditsioonilistes sektorites, samuti leidub aina rohkem uusi idufirmasid ja kiiresti kasvavaid uuenduslikke ettevõtteid; arvestades, et nende ärimudelite probleemid on erinevad ja seetõttu on erinevad ka nende rahastamisvajadused;

D.  arvestades, et enamik Euroopa VKEsid toimib valdavalt oma riigi piires; arvestades, et ELis on suhteliselt vähesed VKEd hõivatud piiriülese tegevusega ning liidust väljapoole eksportijad moodustavad vaid tillukese vähemuse;

E.  arvestades, et Euroopas saavad VKEd 77 % oma rahastamisest pankadelt(17);

F.  arvestades, et VKEde rahastamine peaks olema võimalikult laiapõhjaline, et tagada neile ettevõtte igal arenguetapil rahastamise optimaalne kättesaadavus; arvestades, et see hõlmab piisavat õiguskeskkonda kõigi selliste rahastamiskanalite jaoks nagu pangad, kapitaliturud, lihtvekslid, liising, ühisrahastamine, riskikapital, vastastikune laenuandmine jne;

G.  arvestades, et sellised institutsionaalsed investorid nagu kindlustusfirmad toetavad oluliselt VKEde rahastamist riskide ülekandmise ja muutmise kaudu;

H.  arvestades, et vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta märtsis avaldatud aruandele VKEde ja VKEde toetuskoefitsiendi kohta puuduvad tõendid selle kohta, et VKEde toetuskoefitsient oleks täiendavalt stimuleerinud VKEdele laenamist võrreldes suurettevõtetega; arvestades, et sellegipoolest leitakse, et on veel vara teha kindlaid järeldusi nimetatud asutuse hinnanguid mõjutavate piirangute tõttu, mis puudutavad eelkõige kättesaadavaid andmeid, VKEde toetuskoefitsiendi üsna hiljutist kasutuselevõtmist, asjaolu, et muud samaaegsed arengud võisid toetuskoefitsiendi mõjude kindlakstegemist segada, ning asjaolu, et kontrollgrupiks valiti suurettevõtted; arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve leidis, et üldjuhul annavad paremini kapitaliseeritud pangad VKEdele rohkem laene ning et noortele ja väikestele ettevõtetele ei laenata nii meelsasti kui suurtele ja vanematele firmadele; arvestades ka tema märkust, et VKEde toetuskoefitsiendi juurutas seadusandja ettevaatusabinõuna, et VKEdele laenude andmist mitte ohtu seada;

I.  arvestades, et mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamine, mis on küll viimasel ajal veidi paranenud, kannatas kriisi tõttu rohkem kui suurettevõtete rahastamine, ning et euroala VKEd kogesid ja teatud määral kogevad jätkuvalt pankade tagatisenõuete karmistumist(18);

J.  arvestades, et alates esimestest ülevaadetest ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele on euroala VKEde põhimureks jäänud klientide leidmine ning rahastamise kättesaadavus ei ole olnud nii terav probleem; arvestades, et viimasest, 2015. aasta detsembris avaldatud ülevaatest nähtus, et euroala riikide lõikes on välisrahastamise kättesaadavus VKEdele väga erinev; arvestades, et rahastamise kättesaadavus jäi VKEdele suuremaks probleemiks kui suurettevõtetele;

K.  arvestades, et pikaajalise rahastamise stimuleerimisel on suur tähtsus riiklikel/piirkondlikel tugipankadel; arvestades, et nad on hakanud aktiivsemalt tegutsema ning püüavad luua vastukaalu kommertspanganduses toimivale ja vajalikule finantsvõimenduse vähendamise protsessile; arvestades, et neil on suur tähtsus ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohaldamisalast välja jäävate rahastamisvahendite rakendamisel;

L.  arvestades, et rahastamise VKEdele kättesaadavamaks muutmine ei tohiks tähendada finantsvaldkonna normide ja reguleerimise lõdvendamist;

M.  arvestades, et Šveitsis kujutab WIR pank endast täiendavat vääringusüsteemi, mis rahuldab peamiselt majutuse, ehituse, tootmise, jaekaubanduse ja kutseteenuste valdkonnas tegutsevate VKEde vajadusi; arvestades, et WIR pakub ettevõtetele tasaarvelduste mehhanismi, mille abil nad saavad sooritada vastastikuseid ostusid ilma Šveitsi franke kasutamata; arvestades, et samas kasutatakse WIR-süsteemi sageli ka kahe vääringuga teostatavates tehingutes koos Šveitsi frangiga; arvestades, et WIR-tehingute maht on 1–2 % Šveitsi SKPst; arvestades, et WIR on toiminud SKP ja veelgi rohkem töötuse määra tsüklilisust leevendavalt;

N.  arvestades, et teadete kohaselt olid 2015. aasta aprilliks 2011. aasta hilinenud maksete direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud ainult 21 liikmesriiki 28-st, kuigi ülevõtmise tähtajast oli siis juba üle kahe aasta möödunud;

O.  arvestades, et komisjoni 2016. aasta häiremehhanismi aruandes hoiatatakse, et „ühest küljest sõltub majanduskasv rohkem sisenõudluse allikatest, eriti investeerimise märkimisväärsemast elavnemisest“, kuid teisest küljest, „ehkki tarbimine on viimasel ajal suurenenud, on sisenõudlus endiselt väike, mis on osaliselt tingitud märkimisväärsest finantsvõimenduse vähenemisest mitmes liikmesriigis“;

P.  arvestades, et nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ keelab soolise diskrimineerimise juurdepääsul kaupadele ja teenustele, sh finantsteenustele; arvestades, et naissoost ettevõtjatele on üheks peamiseks takistuseks jäänud rahastamise kättesaadavus; arvestades, et naissoost ettevõtjad kalduvad alustama äritegevust vähema kapitaliga, vähem laenama ja rahastama tegevust pigem pere vahenditest kui laenudest või omakapitalist;

Mitmekesise VKEde sektori erinevad rahastamisvajadused

1.  võtab teadmiseks eri liikmesriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate erinevused, mis avalduvad nende ettevõtjate ärimudelites, suuruses, geograafilises asukohas, sotsiaalmajanduslikus keskkonnas, arenguetappides, finantsstruktuuris, juriidilises vormis ja eritasemelises ettevõtjate koolituses;

2.  tunnistab VKEde ees seisvaid probleeme, mis tulenevad eri liikmesriikide VKEde rahastamistingimuste ja muude vajaduste erinevustest, eeskätt seoses kättesaadava rahastamise mahu ja kulukusega, mida mõjutavad VKEde ning nende asukohariikide ja -piirkondade erisused, sealhulgas majanduse kõikumised, aeglane majanduskasv ning keskmisest suurem rahanduslik ebakindlus; võtab teadmiseks ka VKEde muud raskused, näiteks juurdepääsu klientidele; juhib tähelepanu ELi kapitaliturgude killustatusele ja erinevale reguleerimisele ning asjaolule, et osa varem saavutatud ühtlustamisest on kriisi tõttu kaduma läinud;

3.  toonitab, et vajadus mitmekesiste ja täiuslikumate avaliku ja eraviisilise rahastamise võimaluste järele mitte ei kao pärast ettevõtte käivitamist, vaid püsib kogu selle olelusringi kestel, ning et ettevõtete rahastamise kindlustamine eeldab pikaajalist strateegilist käsitlust; toonitab, et juurdepääs rahastamisele on oluline ka ettevõtete üleminekul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles VKEsid selles protsessis ja ka esimestel tegutsemisaastatel toetama; märgib, et vaja on mitmekesist ja üksikjuhtudele kohandatud regulatsioonide ja toetatavate algatuste käsitlust; juhib tähelepanu asjaolule, et ei ole olemas kõigile ühtmoodi sobivat rahastamismudelit, ning kutsub komisjoni üles toetama tervet rida erinevaid, üksikjuhtudele kohandatud programme, algatusi ja abivahendeid, mille abil toetada ettevõtteid nende käivitamis-, kasvu- ja üleminekuetappidel ning nende suurust, käivet ja rahastamisvajadusi arvesse võttes; märgib, et naiste ettevõtted tegutsevad meeste omadest sagedamini teeninduse valdkonnas ning tuginevad ka muus mõttes mittemateriaalsetele vahenditele; märgib, et naiste väike osakaal VKEde juhtide seas tuleneb osaliselt suurematest raskustest rahastamise leidmisel; kahetseb asjaolu, et mikrokrediidirahastu „Progress”, mille eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi, antud mikrolaenude osas oli meeste ja naiste suhe 2013. aastal 60:40; palub seepärast komisjonil tagada, et nimetatud rahastu VKEde rahastamise hõlbustamiseks mõeldud programmides ei diskrimineeritaks naisettevõtjaid;

4.  palub komisjonil hinnata, millist diskrimineerimist kogevad ühiskonna teiste kaitsetumate inimrühmade juhitud VKEd;

5.  on veendunud, et VKEde ja reaalmajanduse tegelikke rahastamisvajadusi rahuldab kõige paremini mitmekesine, stabiilne ja hästi reguleeritud finantsteenuste sektor, mis pakub laia valikut kulutõhusaid eri vajadustele kohandatud rahastamisvõimalusi ning võimaldab pikaajalist jätkusuutlikku arengut; rõhutab sellega seoses traditsiooniliste pangandusmudelite, sealhulgas väikeste regionaalpankade, hoiuühistute ja avaliku sektori institutsioonide tähtsust; märgib sellega seoses vajadust tegeleda samavõrra mikroettevõtete ja üksikisikust ettevõtjate rahastamisvõimaluste parandamisega;

6.  õhutab VKEsid lugema kogu ELi oma koduturuks ning kasutama ühtse turu potentsiaali oma rahastamisvajaduste täitmiseks; on rahul komisjoni algatustega VKEde ja idufirmade toetamiseks täiustatud ühtsel turul ning nõuab, et komisjon jätkaks VKEde vajaduste rahuldamiseks mõeldud ettepanekute koostamist; on veendunud, et Euroopa idufirmade algatus „Startup Europe“ peaks aitama väikseid uuenduslikke ettevõtteid ning toetama neid, kuni nad kindlalt toimima hakkavad; toonitab sellega seoses eeskirjade ja menetluste liiduülese ühtlustamise ning Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ elluviimise tähtsust; palub komisjonil viia ellu väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ järelmeetmed, mis aitaksid ettevõtetel paremini füüsilisi ja õiguslikke takistusi ületada; tunnistab seejuures, et innovatsioon on ELis jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive peamine mootor ning et eritähelepanu tuleks pöörata innovaatilistele VKEdele; rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Regionaalarengu Fondi võimalikku osa VKEde rahastamise allikana; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kooskõlastamise, järjepidevuse ja koostoime selliste VKEdele suunatud ELi vahendite ja programmide vahel nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama terviklikku lähenemisviisi kõiki ELi rahastamisvõimalusi käsitleva teabe levitamisele; nõuab, et rahastamise VKEdele ligitõmbavamaks muutmiseks peavad liikmesriigid ja komisjon menetlusi veel tublisti lihtsustama;

7.  tuletab meelde, et juurdepääsul rahastamisele on kesksel kohal ühtlustatum ning äritehingute eest õigeaegset tasumist soodustav äri- ja õiguskeskkond; rõhutab sellega seoses suuremate ettevõtete ning avaliku sektori institutsioonide ja asutuste maksete hilinemisega tarnijatele põhjustatavat ebakindlust ja VKEdele tekkivaid rahalisi raskusi; palub, et komisjon hilinenud maksete direktiivi läbivaatamisel kaaluks erimeetmete juurutamist VKEde makseolukorra kergendamiseks; palub, et komisjon avaldaks oma aruande hilinenud maksete direktiivi rakendamise kohta, mis pidi ilmuma 16. märtsil 2016, ning vajaduse korral esitaks uued ettepanekud piiriüleste maksetega ja rahavoogude katkemisega seotud riskide minimeerimiseks;

8.  on rahul, et 2015. aastal avaldatud rohelise raamatuga jaefinantsteenuste kohta algas taas töö tõelise Euroopa jaefinantsteenuste turu loomiseks; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu VKEde iseärasustele ning tagada, et piiriülene tegevus jaefinantsteenuste valdkonnas teeks rahastamise VKEdele kättesaadavamaks;

9.  märgib, et eriti arengufaasis olevatel idufirmadel ja mikroettevõtetel on raskusi vajaliku rahastamise saamise ning regulatiivsete finantsnõuete väljaselgitamise ja täitmisega; võtab teadmiseks, et VKEde asutamist reguleerivad siseriiklikud õigusaktid on ühtlustamata; soovitab liikmesriikidel jätkata tööd haldustakistuste kõrvaldamiseks ning luua ühtsed kontaktpunktid, mis toimivad keskustena, kus ettevõtjad saavad abi kõigis regulatiivsete nõuetega seotud küsimustes; sellega seoses soovitab liikmesriikidel, EIP-l ja riiklikel tugipankadel anda teavet rahastamisvõimaluste ja laenutagatisskeemide kohta;

10.  tunneb heameelt komisjoni algatusest selgitada välja, millised põhjendamatud tõkked ja takistused segavad finantssektoril reaalmajanduse, eriti VKEde ja sealhulgas mikroettevõtete rahastamist; rõhutab, et hästitoimiva Euroopa kapitalituru rajamine on finantssektori seisukohalt üks kõige tähtsamaid algatusi; toonitab, et tähtis on lihtsustada või muuta eeskirju, millel on olnud VKEde jaoks soovimatud tagajärjed või mis on takistanud nende arengut; rõhutab, et seadusandluse lihtsustamine ei tohiks tuua kaasa finantsvaldkonna regulatiivsete nõuete alandamist; rõhutab lisaks, et komisjoni uued ettepanekud ei tohiks muuta regulatsioone keerukamaks, mis võiks kahjustada investeeringuid; on veendunud, et finantsvaldkonna reguleerimise ja kapitaliturgude liidu Euroopa käsitluses tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi arenguid, et vältida seadusandluses asjatuid lahknevusi ja kattumisi ning säilitada Euroopa atraktiivsus rahvusvaheliste investorite silmis; rõhutab, et Euroopa majandus peab ligi tõmbama arvukalt välismaiseid ja sealhulgas uusi otseinvesteeringuid, mis stimuleeriks lisaks kapitaliturgudele ka eraaktsiaseltse, riskikapitali ja investeeringuid Euroopa tööstusesse; on ka veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid vastu võtma strateegilise kava, mille põhjal toetada VKEde rahastamist nende rahvusvahelistumist silmas pidades;

11.  kordab, et riigihangete ja kontsessioonilepingute muudetud eeskirjad ei tohiks takistada VKEde ja mikroettevõtjate pääsu hanketurule;

12.  palub komisjonil ja nõukogul pöörata suuremat tähelepanu VKEde nõudlusega seotud probleemidele ning kajastada neid asjakohasemalt euroala majanduspoliitikat käsitlevas soovituses, riigipõhistes soovitustes ja liikmesriikide poolt soovituste täitmise järelhindamisel;

Pangalaenud VKEdele

13.  tunnistab, et liidus on tavapäraselt VKEde peamiseks välisrahastamise allikaks pangalaenud, kusjuures need annavad enam kui kolm neljandikku VKEde rahastamisest (USAs alla 50 %), mistõttu pangalaenu tingimuste karmistamine mõjub VKEdele eriti rängalt; märgib, et finantskriis suurendas pankade laenuandmise ja laenutingimuste erinevusi; taunib praegusi, olgugi et tasapisi vähenevaid erinevusi euroala eri riikides asuvate VKEde laenutingimustes, mis kajastavad ka riskiprognooside ja majandustingimuste erinevusi; võtab teadmiseks pangandusliidu tegevuse selliste erinevuste vähendamiseks; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi 2004/113/EÜ ja tegema finantssektoriga koostööd seoses kohustusega tagada VKEdele täielik ja ühetaoline pangalaenude kättesaadavus; toonitab piirkondlikke ja kohapealseid eriteadmisi omavate pankade olulist ja arenenud rolli VKEde rahastamisel tänu nende pikaajalistele sidemetele selliste ettevõtetega; rõhutab, et hästi väljaarendatud kohalikud pangad on tulemuslikult VKEdele laenu andnud ja kahjumitest hoidunud; toonitab seepärast kohalike pankade arendamise tähtsust;

14.  rõhutab, et vaatamata edenevale digitaliseerimisele ja sellest tulenevale uute rahastamisallikate tekkimisele on kohapealsete traditsiooniliste krediidiasutuste olemasolu eriti saartel, saarestikes ning kaugetes, äärepoolseimates ja maapiirkondades endiselt VKEdele rahastamise kättesaadavuse tagamiseks äärmiselt oluline;

15.  soovitab pankadel lugeda oma koduturuks kogu ELi ning kasutada ühtse turu potentsiaali VKEde rahastamiseks, sealhulgas ka selliste VKEde, kes ei asu pangaga samas liikmesriigis;

16.  soovitab komisjonil uurida võimalust võtta kasutusele laenurahastamise programmid, mis teeksid üksnes VKEdele laenu andmise eesmärgil EKP raha pankadele kättesaadavaks; palub komisjonil hinnata võimalusi töötada välja uusi algatusi investeeringute ligimeelitamiseks;

17.  juhib tähelepanu riiklike ja piirkondlike tugipankade ja institutsioonide tähtsusele VKEde sektori rahastamisel; tuletab meelde nende keskset osa Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) VKEde alljaotuse puhul ning nende tegevust liikmesriikide kaasamisel EFSI projektidesse; on seisukohal, et EFSI on VKEde jaoks oluline rahastamisallikas; on veendunud, et EIP Euroopa Investeerimisfond peaks tegema rohkem, et anda VKEdele eriteadmisi rahastamise saamiseks ning abivahendeid, mis hõlbustaksid kontakte selliste investoritega nagu näiteks Euroopa äriinglite fond; palub komisjonil hinnata riiklike ja piirkondlike tugipankade osa VKEde pikaajalise rahastamise ergutamisel ning eelkõige leida ja jagada parimaid tavasid ning õhutada liikmesriike, kus neid panku veel ei ole, selle põhjal riiklikke või piirkondlikke tugipanku asutama; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada kaasavat majanduskasvu ning tagada kõigi VKEdele suunatud ELi investeerimisvahendite, sealhulgas EFSI, ELi regionaalfondide ja EIP Euroopa Investeerimisfondi tegevuse suurem järjepidevus ja kooskõlastamine;

18.  kordab, et tähtis on tugevdada ja suurendada ka pankade suutlikkust ja võimet VKEdele laenu anda; juhib tähelepanu sellele, et ainult kapitaliturgude kaudu rahastamine ei võimalda VKEdele piisavat rahastamist ning asjakohaseid rahastamislahendusi, sealhulgas juurdepääsu kapitalile; märgib, et laenuallikate mitmekesistamine suurendaks finantssektori stabiilsust;

19.  toonitab, et VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise eeldus on terve, stabiilne ja vastupidav pangandussektor ja kapitaliturgude liit; märgib, et kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiivi IV pakett ning eelkõige kapitali suurem maht ja kõrgem kvaliteet on vahetu vastus kriisile ning moodustab finantssektori uue stabiilsuse keskme; on rahul asjaoluga, et komisjon peab kapitalinõuete määruse läbivaatamisel üheks oma prioriteediks VKEdele laenuandmist; märgib, et komisjon uurib, kuidas kõik liikmesriigid võiksid kasu saada kohalikest laenuühistutest, kelle tegevuse suhtes ei kehtiks pankadele kehtestatud ELi kapitalinõuded; märgib, et laenuühistud vajavad tarku seadusi, mis tagaksid finantsstabiilsuse ja võimaldaksid laenuühistutel konkurentsivõimelise intressiga laenu anda;

20.  võtab teadmiseks pankadele esitatavad arvukad regulatiivsed nõuded ja nende võimaliku kahjuliku mõju VKEdele laenude andmisele, ning tuletab meelde, et nimetatud nõuded kehtestati finantskriisi tõttu; rõhutab, et vaja on vältida topeltaruandluse nõudmist ja paralleelseid aruandluskanaleid ning üldisemalt krediidiasutuste, eriti väiksemate pankade tarbetut halduskoormust; kutsub komisjoni üles hindama Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja ühtse järelevalvemehhanismi toel pankadele kehtestatud regulatiivsete nõuete mõju VKEdele laenude andmisele;

21.  märgib, et mitte VKEdele laenamine ei põhjustanud finantskriisi; tuletab meelde, et kaasseadusandjad otsustasid lisada kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi IV paketi raamistikku VKEde toetuskoefitsiendi, ning et sellega taheti jätta VKEdele laenamisel kehtivad kapitalinõuded pigem Basel II kui Basel III kokkuleppe tasemele; toonitab VKEde toetuskoefitsiendi tähtsust VKEdele antavate pangalaenude säilitamisel ja suurendamisel; võtab teadmiseks Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta märtsis avaldatud aruande VKEde toetuskoefitsiendi kohta; tunneb muret selle koefitsiendi kaotamise võimaliku kahjuliku mõju pärast; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse pärast toetuskoefitsient alles jätta, seda täiendavalt hinnata ja uurida, kas peaks selle künnist tõstma, et pangalaene VKEdele veelgi kättesaadavamaks muuta; kutsub komisjoni üles kaaluma toetuskoefitsiendi, sealhulgas selle suuruse ja künnise ümberkalibreerimise võimalust, ning koefitsiendi mõju suurendamiseks uurima selle võimalikku vastasmõju teiste regulatiivsete nõuete ning selliste välisteguritega nagu geograafiline asukoht ja sotsiaalmajanduslik keskkond; kutsub komisjoni üles uurima võimalust muuta see koefitsient alaliseks; palub Baseli pangajärelevalve komiteel VKEde toetuskoefitsienti toetada ning kaaluda võimalust alandada VKEde vastu suunatud nõuete korral omavahendite nõudeid;

22.  toonitab, et mõistlik riskide ja kvalitatiivse teabe hindamine on üks pankade peamisi tugevaid külgi, eriti keeruliste VKEdele antavate laenude puhul; on seisukohal, et panganduses tuleks veelgi suurendada teadmisi ja teadlikkust VKEde iseärasustest; toonitab VKEde krediidivõimelisuse hindamisel pankadele laekuva krediiditeabe konfidentsiaalsust;

23.  on rahul mitmete VKEsid puudutava standarditud ja läbipaistva krediiditeabe kättesaadavuse parandamise algatustega, mis võivad suurendada investorite usaldust; toonitab siiski vajadust kohaldada sellise krediiditeabe taotlemisel proportsionaalsuse põhimõtet;

24.  toonitab, et proportsionaalsus on juhtpõhimõte, millest Euroopa institutsioonid, Euroopa järelevalveasutused ja ühtne järelevalvemehhanism regulatsioonide, normide, suuniste, ja järelevalvetavade väljatöötamisel ja rakendamisel juhinduvad; palub, et komisjon annaks kaasseadusandjatega kooskõlastatult Euroopa järelevalveasutustele ning EKP-le / ühtsele järelevalvemehhanismile täiendavaid suuniseid proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ning nõuaks selle järgimist, ilma kehtivaid regulatiivseid nõudeid leevendamata, kuid samal ajal õigusakte lihtsustades;

25.  juhib tähelepanu kolmanda isiku tagatiste eelistele ettevõtjate laenulepingute puhul; nõuab, et krediidireitingute, usaldatavusnõuete ja järelevalvetegevuse hindamisel võetaks neid kolmanda isiku tagatisi rohkem arvesse;

26.  tuletab meelde, et krediidiasutused peavad krediidireitingute kohta tehtud otsuseid taotluse korral VKEdele selgitama; palub komisjonil hinnata nimetatud sätte rakendamist, tugevdada kapitalinõuete määruse artikli 431 lõikes 4 sõnastatud sätteid ning soodustada VKEdele tagasiside andmist; võtab teadmiseks komisjoni käimasolevad arutelud asjaomaste sidusrühmadega, mille eesmärk on parandada sellise tagasiside kvaliteeti ja järjepidevust; märgib, et tagasisidest võib alata pangavälist rahastamist puudutavate teabeallikate ja nõuannete leidmine;

27.  märgib, et krediidireitingutel on investeerimisotsuste tegemisel tähtis ja teinekord otsustav osa; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis eksisteerib riigi keskpanga hallatav krediidihindamise sisesüsteem, mille abil hinnatakse tagatiste nõuetekohasust ja mis aitab VKEdel saada krediidikõlblikkuse hinnanguid; palub komisjonil, EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel lähemalt uurida, kas ja kuidas saaks nende süsteemide abil parandada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele;

28.  palub komisjonil ja Euroopa Pangandusjärelevalvel anda rohkem suuniseid kehtiva makseraskuste tõttu restruktureerimise määruse rakendamise kohta; palub komisjonil viia läbi viivislaenude suhtes praegu kohaldatava restruktureerimise korra mõjude hindamine ning tuletab meelde, et pankade bilanssides olevad viivislaenud takistavad uute laenude andmist, eriti VKEdele; rõhutab, et väiksemate rikkumiste miinimumpiiri kehtestamine aitaks vältida VKEde krediidikõlblikkuse tarbetut ja põhjendamatut alandamist; võtab teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee jätkuvad konsultatsioonid viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureerimise mõistete teemal;

29.  märgib, et kui pankade poolt valitsuste võlakirjade ostmist või selliste võlakirjade riskikaalu suurendamist ei piirata teatavate kindlate tingimustega, võib see suurendada laenukulusid ja laiendada ELis esinevat konkurentsivõime lõhet;

30.  võtab teadmiseks EKP poolt 10. märtsil 2016. aastal vastu võetud meetmed, eelkõige neli uut sihtotstarbelist pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni, mis stimuleerivad pangalaenude andmist reaalmajandusele; toonitab, et üksnes rahapoliitikast ei piisa majanduskasvu ja investeerimise elavdamiseks, vaid et sellega peavad kaasnema sobiv rahanduspoliitika ja struktuurireformid;

31.  rõhutab avalike institutsioonide kui erapankade alternatiivi tähtsust VKEde rahastamise allikana;

32.  palub, et komisjon kaaluks laenude ennetähtaegse tagasimaksmise korral ELis proportsionaalsuse küsimust, näiteks võiks kehtestada VKEde kuludele ülempiiri ja suurendada VKEde jaoks lepingute läbipaistvust;

Pangavälised VKEde rahastamisallikad

33.  kutsub liikmesriike üles tugevdama riskide võtmise ja kapitaliturgude kultuuri; tuletab meelde, et VKEde rahandusalane haridus on lisaks pangalaenude võtmise kasvule oluline ka kapitalituru lahenduste laialdasemal kasutamisel ja omaksvõtmisel ning õhutab noori ja naisi oma äri alustama ja laiendama, mis võimaldaks kulusid, tulusid ja seonduvaid riske paremini hinnata; rõhutab selge finantsteabe nõuete tähtsust; soovitab liikmesriikidel võtta rahandusalase hariduse ja ärieetika aluspõhimõtted ülikoolide ja ülikoolieelsete õppeasutuste õppekavadesse, mis aitaks noori rohkem VKEde tegevusse kaasata; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama VKEde rahanduslikku kirjaoskust ning juurdepääsu rahanduslikele oskustele ja teadmistele, samuti tagama parimate tavade jagamist; märgib samas, et selle eest kannavad vastutust ka VKEd ise;

34.  märgib, et liisimine on VKEdele kasulik, kuna vabastab ettevõtte kapitali muudeks jätkusuutlikku kasvu tehtavateks investeeringuteks;

35.  märgib, et kapitaliturgude liit loob võimaluse nii praeguse raamistiku õiguslikke tühikuid täita kui ka piiriüleseid regulatsioone ühtlustada; juhib tähelepanu asjaolule, et kui VKEde rahalisi ja ärialaseid vajadusi ei saa rahuldada pangalaenudega, tekib kapitali puudujääk; juhib tähelepanu sellele, et praeguse kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljaarendamisega peab katkematult kaasnema ELi protsesside ja menetluste vastastikune lähendamine ning praeguse finantsvaldkonna õigusraamistiku hindamine, eriti selle osas, kuidas see mõjutab VKEsid ning makromajanduslikku ja makrofinantsstabiilsust; rõhutab, et sellise hindamise käigus tuleks arvestada juurutatavate meetmete praktilisust käsitlevate soovitustega; palub, et komisjon annaks VKEde rahastajatele sobiva ja neile kohandatud reguleeriva raamistiku, mis ei oleks neile koormaks ja võidaks ka investorite usalduse; on veendunud, et kõikehõlmavas ja hästikavandatud kapitaliturgude liidus peaksid kõigi üldjoontes sarnaste turuosaliste jaoks kehtima ühesugused eeskirjad, neil peaks olema ühesugune juurdepääs teatavate rahastamisvahendite või teenuste kompleksile ning neid tuleks turul tegutsemise ajal võrdselt kohelda; tervitab komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskava, mille eesmärk on tagada VKEdele mitmekesisemate rahastamisvahendite parem kättesaadavus; rõhutab, et panga- ja kapitalipõhised rahastamismudelid peaksid üksteist täiendama;

36.  tuletab meelde, et VKEde jaoks on kapitaliturgudel, näiteks aktsia- ja võlakirjaturgudel osalemine kulukas; rõhutab, et vaja on proportsionaalset reguleerimist ning VKEdele peaksid kehtima lihtsamad ja vähem koormavad noteerimis- ja avalikustamisnõuded, et vältida tegevuste kattumist ning muuta nende kapitaliturule sisenemine vähem kulukaks, kuid see ei tohi ohustada investorite kaitset ega süsteemset finantsstabiilsust; märgib, et komisjoni praegu arutusel olevas uue prospektimääruse ettepanekus nähakse VKEdele ette avalikustamise miinimumnõuded; märgib, et määrus ei tohiks tekitada liiga suuri tõkkeid ettevõtte ühest suurusjärgust või kategooriast (näiteks noteeritud ja noteerimata ettevõtted) teise üleminekul; on sellepärast seisukohal, et eelistada tuleks järkjärgulist lähenemist, mille puhul regulatiivsed nõuded sujuvalt kasvavad; sellega seoses viitab teises finantsinstrumentide turgude direktiivis sätestatud VKEde kasvuturgudele ning nõuab nimetatud õigusakti kiiret rakendamist;

37.  toonitab, et VKEde finantsandmed peavad olema läbipaistvad, standarditud ning pankadele, investoritele, järelevalveasutustele ja muudele sidusrühmadele avalikult kättesaadavad, et mõista nende riskiprofiili, teha teadlikke otsuseid ja kärpida rahastamiskulusid; on kindel, et seda eesmärki võiks aidata saavutada üleeuroopaline andmebaas, kuhu kogutakse andmed VKEde äristrateegiate ja rahastamisvajaduste kohta ning kuhu VKEd esitaksid vabatahtlikult andmed ja ajakohastaksid neid; palub komisjonil kaaluda VKE ühtse tunnusnumbri mõtet; lisaks juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad VKEde abistamiseks loodud, panku ja muid osapooli ühendavad struktuurid; on rahul komisjoni VKEde teabestrateegiaga, eeskätt selliste tugi- ja nõustamisalaste võimekuste väljaselgitamisega, mida alternatiivseid rahastamisvõimalusi otsivad VKEd igas liikmesriigis kõige enam vajavad, samuti parimate tavade näidete propageerimisega ELi tasandil ning selle uurimisega, kuidas saaks toetada üleeuroopalisi teabesüsteeme, mis viivad kokku VKEd ja alternatiivse rahastamise pakkujad;

38.  tuletab meelde, et raamatupidamisstandardid on tähtsad, niivõrd kui nendega piiritletakse järelevalveasutustele ja investoritele teabe esitamise viis, ja sedavõrd, kui ettevõtetel lasuv halduskoormus erineb sõltuvalt kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest; võtab teadmiseks käimasolevad arutelud VKEde jaoks eraldi ühtsete raamatupidamisstandardite väljatöötamise otstarbekuse üle ning ootab, milliseid uusi mõtteid selles küsimuses väljendatakse;

39.  toonitab uue innovaatilise finantstehnoloogia (FinTech) potentsiaali VKEde ja võimalike investorite kokkuviimisel; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid FinTech-tehnoloogia arendamise algatusi ning uuriksid sellealaseid võimalikke riske ja vajadust sobiva ühtse ELi reguleeriva raamistiku järele, mis ei tohi aga lämmatada innovatsiooni;

40.  toonitab vajadust soodustada innovatsiooni laenuplatvormide kaudu; õhutab panku suhtuma selliste innovaatiliste tehnoloogiate kasutamisse kui võimalusse; rõhutab, et alternatiivsed rahastamisallikad pakuvad lahendusi eelkõige idufirmadele, naisettevõtjatele ja innovaatilistele VKEdele; palub komisjonil uurida, kui vajalik oleks ja milliseid võimalusi pakuks alternatiivsete rahastamisallikate ühtne ELi raamistik, millega püütaks muuta kogu ELi selline rahastamine VKEdele kättesaadavamaks; tuletab meelde, et süsteem on tõhus siis, kui nii VKE kui ka laenuandja on täiel määral teadlikud rahastamismehhanismiga seotud võimalikest ohtudest ja võimalustest; märgib, et praegu on ühisrahastamist reguleerivad seadused ja eeskirjad liikmesriigiti väga erinevad ega ole ilmselt piiriülest tegevust soodustanud; tunneb heameelt, et komisjon on hinnanud ühisrahastamise praegust raamistikku; toetab valitud lähenemisviisi, mis seisneb pidevas turujärelevalves ja regulatiivsete arengute jälgimises ning regulatiivsete käsitluste edasise ühtlustamise soodustamises, kogemuste jagamises ja piiriüleste investeeringute lihtsustamises; tuletab samas meelde, et ühisrahastamist ja vastastikust laenuandmist ei tohiks liigselt reguleerida, kuna see pidurdaks nende arengut; kutsub komisjoni üles soodustama selliseid uusi börsivälise rahastamise platvorme nagu vahefinantseerimine ja äriinglid; palub komisjonil vastastikuse laenuandmise või jaevõlakirjade abil õhutada eraisikuid ettevõtetele turvaliselt laenu andma; rõhutab vajadust tagada, et need uued rahastamisviisid oleksid igati kooskõlas asjaomaste maksu- ja rahandusalaste seadustega, nii et nad ei soodustaks maksudest kõrvalehoidumist ega rahalist läbipaistmatust; rõhutab, et kehtivad õigusaktid tuleb seda silmas pidades läbi vaadata;

41.  võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud võtta kasutusele lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ning pankade usaldatavusnõuete kalibreerimise raamistik; märgib, et VKEde väärtpaberistamine võib endas kätkeda nii ohte kui ka eeliseid; võtab teadmiseks nende ettepanekute võimaliku mõju VKEdele antavatele pangalaenudele ja VKEde investeeringutele; rõhutab läbipaistvuse vajalikkust seonduvate riskide osas ning seoses vajadusega toetada finantssüsteemi stabiilsust;

42.  märgib, et liikmesriikide maksejõuetust käsitlevate õigusaktide erinevused ja sellest tingitud õiguslik ebaselgus on üks piiriülest VKEdesse ja idufirmadesse investeerimist takistav tegur; on veendunud, et selle valdkonna eeskirjade ühtlustamine ja lihtsustamine tuleks kasuks idufirmadele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning parandaks ELi ärikeskkonda; tunneb seepärast heameelt komisjoni otsusest käsitleda kõnealust küsimust oma kapitaliturgude liidu tegevuskavas nimetatud seadusandlikus ettepanekus ning jääb seda ettepanekut ootama; on veendunud, et komisjon peaks ELi maksejõuetuse raamistiku rakendamisel kaaluma eri võimalusi ja andma liikmesriikidele soovitusi, mis aitavad neil vastu võtta või rakendada õigusakte, mis vastavalt riigipõhistele soovitustele on vajalikud tulemusliku ja läbipaistva maksejõuetusrežiimi, õigeaegse restruktureerimise ning VKEdele pandud regulatiivse ja halduskoormuse kõrvaldamise jaoks;

43.  toonitab riskikapitali ja riskikapitali kaudu rahastamise potentsiaali, eriti börsiväliste idufirmade ja VKEde osas; märgib, et vastavad turud ei ole ELis kuigi arenenud; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle vaadata läbi Euroopa riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondiga seotud õigusaktid; toonitab lisaks, et komisjon peab kiiresti tegelema kogu Euroopa investeerimisfondide sektori riikidevahelise killustatuse küsimusega;

44.  juhib tähelepanu mõjule, mida äriühingute maksude ja tulumaksu struktuurid ja võimalikud maksuvabastused avaldavad VKEde suutlikkusele ennast kasumi arvel rahastada; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmetes liikmesriikides maksustatakse VKEsid ja mõningaid rahvusvahelisi ettevõtteid väga erinevalt, mis kahjustab VKEde konkurentsivõimet ja vähendab oluliselt VKEde eri allikatest rahastamise tulemuslikkust; juhib tähelepanu sellele, et mõningate rahvusvaheliste ettevõtete ebaõiglase maksustamise tõttu on VKEde maksukoormus 30 % kõrgem, kui see oleks õiglase maksustamise korral, ja see mõjutab nende suutlikkust ennast omavahenditest rahastada; on sellega seoses rahul komisjoni maksustamise vältimise vastase paketiga, millega tahetakse saavutada ELis lihtsam, tulemuslikum ja õiglasem maksustamine; juhib tähelepanu sellele, et kui liikmesriigid tahavad parandada VKEde asutamise ja kasvu tingimusi, peaksid nad püüdma luua õiglased, tulemuslikud ja läbipaistvad maksusüsteemid, mis tõmbavad ligi rahastamist ja investeeringuid; juhib tähelepanu vajadusele anda VKEdele maksuvabastusi, eriti tegevuse algjärgus, et neil oleks oma olelusringi järgmiste etappide jaoks piisavalt rahalisi vahendeid; toonitab sellise maksupoliitika vajalikkust, mis vähendab üldist maksukoormust ning töö ja ettevõtluse maksustamist; rõhutab, et oluline on käsitleda maksustamise kallutatust, mis soosib laenude arvel rahastamist;

45.  märgib, et otsene riigiabi, mis ei kahjusta konkurentsi, on mõnikord vajalik, et tagada idufirmadele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele vajalik rahastamine, eriti juhul, kui sotsiaalmajanduslikud tingimused ei võimalda kasutada muid rahastamisallikaid; rõhutab, kui oluline on läbipaistvus VKEdesse investeerimist soodustavate avaliku sektori toetusskeemide ja riigiabi korral, samuti uute finantseerimis- ja investeerimisasutuste teke;

46.  nõuab, et liikmesriigid uuriksid 1934. aastal loodud Šveitsi WIR-süsteemi ja kasutaksid selle kogemusi; süsteemi aluseks on VKEde vaheline laenude tasaarvlemine ning see toimib laenutingimuste halvenemise või likviidsuskriiside korral edukalt makromajandusliku stabilisaatorina;

47.  palub, et komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile aruande, milles antakse ülevaade rakendusalgatuste seisust ja selle mõjust rahastamise Euroopa VKEdele kättesaadavamaks muutmisele; palub, et komisjon lisaks aruandele oma hinnangu valitud strateegilisele suunale ja vajaduse korral muudatusettepanekud;

48.  kutsub komisjoni üles auditeerima olemasolevaid rahastamisvahendeid, näiteks struktuurifonde ja muid asjaomaseid programme, et hinnata, kui piisav on nende rahaline toetus VKEdele võrreldes seatud eesmärkidega, ning vajaduse korral hinnata nende kriisi leevendavat mõju;

49.  tunnistab kultuuri- ja loomesektori mikroettevõtjate ja VKEde kasvavat tähtsust investeeringute, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive seisukohast, samuti nende keskset osa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel;

50.  rõhutab, et 2013. aasta oktoobris avaldatud komisjoni uuringust kultuuri- ja loomesektorite rahastamisele juurdepääsu kohta nähtub, et kultuuri- ja loomeettevõtjatel on väga suured raskused laenude saamisel ning nende rahalised puudujäägid, jäävad hinnanguliselt vahemikku 8–13,3 miljardit eurot;

51.  toonitab, et Eurostati andmetel töötas 2014. aastal kultuuri- ja loomesektorites 2,9 % ELi tööjõust ehk 6,3 miljonit inimest, mis on võrreldav pangandus- ja kindlustussektoris töötajate arvuga; toonitab ka seda, et kultuuri- ja loomesektorid moodustavad peaaegu 4,5 % Euroopa majandusest ning kultuuri- ja loomesisu loovad ja levitavad peaaegu 1,4 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat kogu Euroopas ning et tööhõive kultuuri- ja loomesektorites on alates 2008. aastast pidevalt suurenenud ja see on üks kõige kiiremini kasvavaid Euroopa majandussektoreid, mis annab umbes 4,2 % kogu ELi SKPst;

52.  tunnistab, et kultuur ja innovatsioon abistavad oluliselt piirkondi investeeringute ligimeelitamisel; rõhutab asjaolu, et kultuuri- ja loomesektorite töökohti ei viida suure tõenäosusega mujale üle, sest need on seotud konkreetsete kultuuri- ja ajalooliste pädevustega, mis aitab ka säilitada väga mitmesugust traditsioonilist kunsti ja käsitööd; rõhutab, kui oluline on toetada vähem kasutatavates või vähemuskeeltes töötavaid VKEsid, kes kaitsevad ja edendavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ning kui tähtis on toetada kultuuri ja pärandi kaitsest huvitatud noorte inimeste idufirmade projekte;

53.  rõhutab, et selle valdkonna õpingutega tegelevate noorte suurt arvu arvestades aitab kultuuri- ja loometööstuse edasine soodustamine ja sinna investeerimine luua uusi töökohti ja vähendada noorte töötuse määra; märgib, et ühe hiljutise uuringu põhjal töötab kultuuri- ja loomesektorites rohkem 15–29-aastaseid kui üheski muus majandussektoris (kultuuri- ja loomesektorites kokku töötab neid 19,1 %, muudes majandussektorites aga 18,6 %)(19); julgustab liikmesriike edendama kultuuri- ja loomepädevuste arendamist ning looma ärioskuste arendamise võrgustikke haridus- ja koolitussüsteemide, loomeettevõtjate ning kultuuri- ja kunstiasutuste vahel, et edendada valdkonnaülest käsitlust; ergutab ELi ja liikmesriike laiendama lahendusi, mis ergutaksid annete ja oskuste arendamist kultuuri- ja loomesektorites, andes näiteks uudseid ja paindlikke toetusi loovuse ja innovatsiooni ning annete arendamise toetamiseks;

54.  juhib tähelepanu sellele, et komisjoni poolt 2013. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on rahastamise saamisel kultuuri- ja loomesektorite ees seisvad takistused väga spetsiifilised, neil on raskem kapitali ja investeeringuid ligi meelitada, sest neil on piiratud andmebaas, puudub kergesti kättesaadav teave rahastamisallikate kohta, puuduvad ettevõtlusoskused, nad sõltuvad avaliku sektori rahastamiskavadest ning neil ei ole piisavalt teavet raskuste tõttu immateriaalse põhivara, näiteks intellektuaalomandiõiguste väärtuse ja vastavate riskide hindamisel;

55.  rõhutab seepärast, et kultuuri- ja loomesektorites rahastamise kättesaadavuse parandamiseks on vaja rahastamisele juurdepääsu valdkonnapõhiseid lahendusi, arendades selleks eriteadmisi, mis käsitlevad materiaalse tagatise puudumisest tingitud riskide hindamist, sõltumist immateriaalsest varast ja turunõudluse ebakindlust digitaalsete muutuste ajastul; märgib, et selliseid eriteadmisi on vaja nii mikroettevõtetes ja VKEdes kui ka finantseerimisasutustes; rõhutab, et tagatisena võib aktsepteerida intellektuaalomandiõigusi; rõhutab, kui tähtis on ELi makse ja intellektuaalomandit käsitlevate sätete ühtlustatud õigusraamistik, kuna see võib aidata muretseda kultuuri- ja loomesektorite VKEdele investeeringuid ja rahastamist;

56.  väljendab heameelt programmi „Loov Euroopa“ tagatisvahendi käivitamise üle, olgugi et pika viivituse järel, sest see on üks peamisi võimalusi käsitleda kultuuri- ja loomesektorite (mis hõlmavad mikroettevõtjaid, VKEsid, väiksemaid mittetulundusühinguid ja vabaühendusi) innovaatiliste ja jätkusuutlike projektide tungivat vajadust laenuraha järele ning üks peamisi võimalusi tagada loovisikutele vajalik õiglane tasu; tunneb heameelt integreeritud koolituskava algatuse üle, mida tagatisrahastu pakub pankuritele ja finantsvahendajatele; soovitab tungivalt vajalike meetmete rakendamist 2016. aasta jooksul vastavalt komisjoni algsele ettepanekule; tuletab meelde, et komisjoni eelhinnangu kohaselt ületab rahastamise puudujääk seal eeldatavasti 1 miljard eurot aastas ning et see puudujääk on kaotatud investeeringute summa, sest töökindla äristrateegia ja hea riskiprofiiliga äriühingutele kas ei anta laenu või nad otsustavad vähese tagatisvara tõttu laenu üldse mitte taotleda;

57.  tunneb heameelt loome- ja kultuurisektori rahastamisvõimalusi uuriva ELi liikmesriikide eksperdirühma poolt avaldatud uue aruande üle, mis koostati avatud koordinatsiooni meetodi abil, ja rõhutab, et komisjon peab aruandes esitatud soovitusi rakendama, et luua tõhusamaid ja innovaatilisemaid vahendeid ning hõlbustada juurdepääsu rahastamisele;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0200.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0063.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0268.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0004.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0006.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0290.
(10) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=CRE&reference=20160413&secondRef=ITEM-024&language=EN&ring=O-2016-000060.
(11) ELT C 19, 22.1.2014, lk 4.
(12) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
(13) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
(14) https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/art2_mb201407_pp79-97en.pdf.
(15) EBA/OP/2016/04, 23.3.2016.
(16) Komisjoni 2014.–2015. aasta aruanne Euroopa VKEde kohta.
(17) EKP ülevaade euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele: aprill–september 2015.
(18) EKP ülevaade euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele: aprill–september 2015.
(19) Uuring „Cultural times - the first global map of cultural and creative industries“ („Kultuursed ajad – kultuuri- ja loomemajanduse esimene ülemaailmne ülevaade“), detsember 2015.


Kuidas VKEde töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada?
PDF 226kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon selle kohta, kuidas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada (2015/2320(INI))
P8_TA(2016)0359A8-0248/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 49,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi õigusloome kvaliteet“ (COM(2013)0685),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava „Ettevõtlus 2020“,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse Euroopa investeerimiskava,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele(3),

–  võttes arvesse hilinenud maksete direktiivi (direktiiv 2011/7/EL),

–  võttes arvesse ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI),

–  võttes arvesse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“,

–  võttes arvesse ELi ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi (COSME),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni TOP-10 konsultatsioonide ja VKEdele ELi õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele“ (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni 2013.–2014. aasta aruannet „Annual Report on European SMEs 2013/2014 – A Partial and Fragile Recovery“ Euroopa VKEde ning nende osalise ja hapra taastumise kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Born global: The potential of job creation in new international businesses“ töökohtade loomise potentsiaali kohta uutes rahvusvahelistes ettevõtetes,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta aruannet „Public policy and support for restructuring in SMEs“ VKEde restruktureerimise toetamise ja avaliku poliitika kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2016. aasta aruannet „ERM annual report 2015: Job creation in SMEs“ Euroopa vahetuskursimehhanismi 2015. aasta aruande ja VKEde töökohtade loomise kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2012. aasta aruannet „Public measures to support self-employment and job creation in one-person and micro enterprises“ riiklike meetmete kohta, millega toetatakse üksikettevõtjaid ning töökohtade loomist üheinimese- ja mikroettevõtetes,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „SMEs in the crisis: Employment, industrial relations and local partnership“ VKEde kohta kriisiolukorras: tööhõive, töösuhted ja kohalik partnerlus,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Employee representation at establishment level in Europe“ töötajate esindatuse kohta ettevõtlusüksuste tasandil Euroopas,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Social dialogue in micro and small companies“ sotsiaaldialoogi kohta mikro- ja väikeettevõtetes,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2015. aasta uuringut „Access to Finance of Enterprises (SAFE)“ rahastamise kättesaadavuse kohta ettevõtete jaoks,

–  võttes arvesse komisjoni 2014.–2015. aasta aruannet „Annual Report on European SMEs 2014/2015 – SMEs start hiring again“ Euroopa VKEde ning nendepoolse inimeste uuesti tööle võtmise kohta,

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(5),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(6),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2015. aasta uuringut „Internationalisation of Small and Medium-Sized Enterprises“ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumise kohta,

–  võttes arvesse OECD 2015. aasta uuringut „Financing SMEs and Entrepreneurs 2015 – An OECD Scoreboard“ VKEde ja ettevõtjate rahastamise kohta 2015. aastal ning OECD tulemustabeli kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0248/2016),

A.  arvestades, et VKEd (keda 2014. aastal oli ELi 28 liikmesriigis aktiivne 22,3 miljonit(8)) loovad rohkem töökohti kui teised erasektori ettevõtted, pakkudes ligi kahte kolmandikku kõigist erasektori töökohtadest ELis, ja arvestades, et ettevõtjad ja VKEd aitavad oluliselt kaasa sotsiaal-majanduslikule kasvule ja ELi arengule; juhib tähelepanu sellele, et VKEde toetamine aitab võidelda Euroopa töötuse ja noorte töötuse määraga, mis on vastavalt 8,9 % ja 19,4 %(9); arvestades, et töötute arv, mis oli 2015. aastal ligi 23 miljonit inimest, on endiselt seni suurim;

B.  arvestades, et 2014. aastal oli VKEde panus töökohtade loomisse suur ehk kuni 71 % muus kui finantssektoris;

C.  arvestades, et VKEdes töökohtade loomist mõjutab hulk sisemisi ja väliseid tegureid, viimaste hulgas on olulisteks tingimusteks mõistlik konkurents (sh hargmaistest ettevõtetest ja varimajandusest tulenev konkurents), jõukohasel tasemel halduskoormus ja kogutootmiskulud ning rahastamise ja oskustööjõu kättesaadavus;

D.  arvestades, et Eurofoundi hiljutise uuringu kohaselt loovad töökohti pigem VKEd, kus enamasti tegutsevad noored ning mis on uuenduslikud, rahvusvaheliselt aktiivsed ja asuvad linnapiirkondades, samuti juhivad neid kvalifitseeritud juhid ning neil on terviklikud kasvu- ja investeeringustrateegiad;

E.  arvestades, et VKEdel on tähtis osa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel ning ühtlasi annavad nad ka panuse arukamasse, jätkusuutlikumasse ja kaasavamasse majanduskasvu; arvestades VKE sektori tähtsust piirkondlikul tasandil ja eriti maapiirkondades;

F.  arvestades, et vaatamata sellele, et 90 % maailma majanduskasvust luuakse väljaspool ELi, on rahvusvahelise tegevusega väljaspool ELi tegelenud vaid 13 % VKEdest;

G.  arvestades, et VKEdel on erinevad omadused kogu ELis, st osakaalu ja mõju osas rahvamajandusele; arvestades, et neil erinevustel on ajaloolised põhjused;

H.  arvestades, et ELis on oskuste nappus ja ebavõrdne jagunemine, samuti oskuste voog eelkõige 2004. aastal liitunud liikmesriikidest ja euroala kriisiriikidest teistesse liikmesriikidesse, mille tagajärjeks on äärealade teke, kus napib kvalifitseeritud töötajaid nn ajude väljavoolu tõttu;

I.  arvestades, et vaatamata siseturueeskirjadele püsivad VKEde õigusraamistikes märkimisväärsed erinevused kogu ELis, eelkõige tulevase regulatiivse arengu kindluse ja reguleerimise õigusliku kvaliteedi osas üldiselt;

J.  arvestades, et VKEde esindajad rõhutavad kõrgeid tööjõukulusid kui üht peamist takistust töökohtade loomisele ja loodavad nimetatud kulude vähendamist, kusjuures kõrgeimad tööjõukulud on tuvastatud ülereguleeritud ja bürokratiseeritud süsteemides;

K.  arvestades, et VKEdel on nende väiksemast suurusest tulenevalt raskem järgida reguleerivaid standardeid samal määral kui suurtel ettevõtetel;

L.  arvestades, et töötajate esindatus ja sotsiaaldialoog ei ole VKEdes nii laialdane kui suuremates ettevõtetes ning et teatavate riikide ametiühingud on võtnud prioriteediks üritada suurendada töötajate esindatust VKEdes, näiteks püüdes soodustada töönõukogude loomist VKEdes(10);

M.  arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajandus annab tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele, kes moodustavad ligikaudu 6,5 % ELi töötajatest; arvestades, et ELis on kaks miljonit sotsiaalset ja solidaarset ettevõtet, mis moodustavad 10 % liidu ettevõtetest; arvestades, et sotsiaalsed ettevõtted on osutunud majanduskriisi tingimustes vastupidavaks;

N.  arvestades, et VKEd peavad majanduskriisile paremini vastu ka töökohtade kadumise osas, eelkõige on 2008. aasta kriisist saati paremini toime tulnud tööstuse ja teenuste valdkonna ühistud, võrreldes teiste samades sektorites tegutsevate ettevõtetega;

O.  arvestades, et ettevõtete üleminek töötajatele ühistute kujul, mis kujutavad endast edukat ettevõtete ülemineku liiki, on näidanud kõrget püsimajäämise määra(11);

P.  arvestades, et liiga palju töökohti on ikka veel täitmata vähese tööjõuliikuvuse ning mõningate haridus- ja koolitussüsteemide ebapiisava vastavuse pärast tänapäeva tööturule;

Q.  arvestades, et keskkonnasäästlik sektor oli Euroopas üks peamisi töökohtade arvu netokasvu tagajaid majanduslanguse jooksul ning VKEd, millel on pikaajaline kava keskkonnasäästlikus majanduses tegutsemiseks, loovad praegustele globaliseerunud majanduse välisteguritele vastupidavamaid töökohti(12);

R.  arvestades, et andmeid lepingulise korra ja töökorralduse kohta VKEdes on üldiselt raske leida;

S.  arvestades, et Eurofoundi andmetel on paljudes riikides VKEde töötingimused, sealhulgas tööaeg, sageli paindlikumad ja mitteametlikumad kui suuremates äriühingutes; arvestades, et kriisi esialgsel mõjul on nähtavasti suurenenud olemasolev sisemine paindlikkus, kuna organisatsioonid püüavad toime tulla muutuvate väliste olude ja nõudmistega;

T.  arvestades, et Euroopa Keskpanga väitel suurendas valitsemissektori võlakriis euroala kriisiriikides pankade finantseerimiskulusid, mis anti kõrgemate laenuintressi määrade või väiksemate laenude kujul VKEde kanda;

U.  arvestades, et ELi eelarvet tuleks kasutada selleks, et edendada pikaaegset kvaliteetset ja kvalifitseeritud tööhõivet ning VKEde võimalusi luua inimväärseid ja jätkusuutlikke töökohti;

V.  arvestades, et VKEde asutamise ja kasvu üks peamisi takistusi on ikka veel ligipääs rahastamisele, seda eriti sotsiaal-majanduslike ettevõtete puhul, võttes muu hulgas arvesse asjaolu, et liidus puuduvad piisavalt mitmekesised omakapitaliinstrumendid ja riskikapitali vahendid, mida on vaja äriühingu kasvades;

W.  arvestades, et ajaloolistel põhjustel tajutakse ettevõtjaid mõnes ühiskonnas üsna negatiivselt, mis mõnel juhul peegeldub ka valitsuse diskrimineerivas tegevuses VKE sektoris, võrreldes näiteks niisugustes riikides välisinvesteeringuteks loodud soodsa keskkonnaga, eelkõige hargmaiste ettevõtete puhul;

X.  arvestades, et ebavõrdsed tingimused hargmaistele ettevõtetele ja VKEdele tulenevad ka kasumi ümberpaigutamisest maksuparadiisideks peetavatesse riikidesse;

Y.  arvestades, et komisjoni uuringutes ei esitata üksikasjalikku hinnangut tulevase Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) võimaliku mõju kohta VKEdele erinevates liikmesriikides;

Töökohtade loomise potentsiaal ja oskustööjõud

1.  tuletab meelde, et peaaegu 99 % Euroopa äriühingutest on VKEd ja et nad moodustavad seetõttu ELi majanduse alustala;

2.  on arvamusel, et VKE sektorile kvaliteetsete töökohtade loomiseks paremate tingimuste tagamiseks peavad liikmesriigid ja komisjon tegelema järgmiste probleemidega, mis esinevad ebavõrdsel määral eri liikmesriikides ja piirkondades: oskuste nappus, tulevikus vajaminevate oskuste ebapiisav hindamine, oskuste mittevastavus nõudlusele, nn ajude äravool, tarbetu regulatiivne koormus ja regulatiivne ebakindlus kõikides valdkondades, ebapiisav dialoog tööturu huvirühmade vahel, piiratud ligipääs rahastamisele ja riigihangetele, kehv uuendussuutlikkus ja ligipääs uutele tehnoloogiatele, VKEde ebapiisav toetamine avalike investeerimismeetmete abil, varimajandus ja pettus ning hargmaiste ettevõtete sooduspositsioon;

3.  on seisukohal, et eelnimetatud struktuuriliste probleemide lahendamisel muutuks muu hulgas konkurents õiglasemaks ning sotsiaalmaksed ja maksubaas laieneksid arvukamatele ettevõtjatele, misläbi oleks liikmesriikidel võimalik rahastada eelkõige VKEdes töökohtade loomist soodustavat poliitikat ning tagada õiglast konkurentsi liikmesriikide vahel ja õiglasemaid turutingimusi;

4.  rõhutab vajadust regulatiivse keskkonna järele, mis soodustab investeerimist, mis samaaegselt toetab jätkusuutlikku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

5.  märgib, et muu hulgas mõjutavad tööjõukulud kui osa ettevõtlusest VKEde töökohtade loomise potentsiaali ja võivad mõjutada konkurentsivõimet; rõhutab sellega seoses, et maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem negatiivne, tagades seejuures piisava sotsiaalkaitse;

6.  toonitab, et tuleb saavutada töötajate kaitse kõrge tase ning et tööjõukulude vähendamine töötajate kaitse vähendamise läbi ei tohiks olla töötuse määra vähendamise vahend; hoiatab samuti, et töötajate palga ja õiguste vähendamine võib põhjustada suuremat oskuste väljavoolu ning ohustada töökohakindlust, mistõttu VKEdel napib oskustöötajaid, ja samal ajal suurendada ebakindlust Euroopas; on seisukohal, et tööturu suurem paindlikkus ei tohiks vähendada töötajate kaitset, sest see ei suurenda VKEde töökohtade loomise potentsiaali;

7.  on seisukohal, et konkreetsete erialade tarbetult akadeemiliseks muutmine ei aita tingimata kaasa oskuste nappuse probleemi lahendamisele VKEdes; usub, et kutseõpe ja koolitus ning eriti koostöös VKEdega toimivad duaalsed süsteemid peaksid saama suuremat avaliku sektori toetust; rõhutab, et duaalne kutseõpe ja koolitus on oluline vahend noorte töötuse vähendamiseks, ja nõuab selliste VKEde toetamist, mis aitavad noortel kujuneda kvalifitseeritud töötajateks ja täidavad seega tähtsat osa noorte kaasamises tööturule ja ühiskonda; rõhutab, et ühes liikmesriigis kasutatavat duaalset haridussüsteemi ei saa lihtsalt teisele liikmesriigile kopeerida;

8.  palub liikmesriikidel edendada tugeva ettevõtluse kultuuri arendamist, lõimides vastavad oskused haridusse ja koolitusse;

9.  on arvamusel, et liikmesriigid peaksid edendama õpipoisiõpet VKEdes, sh maksustamis- ja rahaliste stiimulite ning kvaliteediraamistike abil, k.a nõuetekohane tervise ja ohutuse kaitse; tuletab meelde, et VKEd vajavad väga konkreetseid oskusi; toonitab, et sellega seoses tuleb edendada ka duaalseid haridusprogramme ning haridus- ja praktikavõimaluste ühendamist, sest need täidavad olulist majanduslikku ja sotsiaalset rolli kõigi kodanike jaoks võrdsete võimaluste edendamise vahendina;

10.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja koostöövormid, mis kaasavad kõiki valitsemistasandeid, äriühinguid (sealhulgas sotsiaalmajandusega seotud äriühinguid), ametiühinguid, õppeasutusi ja muid huvirühmi eesmärgiga kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme, et käsitleda erinevusi oskuste/kvalifikatsioonide ning tööturu, eelkõige VKEde vajaduste vahel; nõuab, et edendataks suuremal määral mitteametlikku koolitust, sealhulgas väljaõpet töökohal ja teadmiste jagamist töötajate vahel;

11.  rõhutab ettevõtete, sealhulgas VKEde ja mikroettevõtjate otsustavat tähtsust poliitikakujundajate ja sotsiaalpartneritega koostöös Euroopa haridussüsteemide ja kutseõppeprogrammide õpetamismeetodite ja õppekava vormi muutmiseks, et asetada suuremat rõhku 21. sajandi tööoskuste arendamisele, eelkõige digitaaloskustele, kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendamisele ja meeskonnatööle; toonitab selle taustal praktiliste ja eluliste kogemuste olulisust;

12.  rõhutab, kui oluline on lahendada oskuste nappuse probleem, millega uuenduslikud VKEd silmitsi seisavad; on veendunud, et komisjon peab panema rõhku sellise asjakohase koolitus- ja haridustegevuse soodustamisele, mis aitab parandada uuenduslike VKEde jaoks ülitähtsaid IKT valdkonna oskusi;

13.  usub, et tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks peavad liikmesriigid reformima oma haridussüsteeme, et arvestada muutunud sotsiaalse olukorraga, pidades silmas ühe või mitme keele õpetamise ja õppimise ning tehnoloogiliste uuenduste tähtsust;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama asjakohast koolitust ja kindlustama õpetajate pidevat erialast arengut, et edendada ajakohaseid õpetamismeetodeid ja 21. sajandi oskuste ja pädevuste arendamist;

15.  nõuab lisameetmete võtmist 50aastaste ja vanemate inimeste põlvkonna integreerimiseks tööjõuturule, ettevõtlusesse, haridusse või koolitustegevusse, et ennetada selle rühma töötajate ja nende perekondade pikaajalist töötust ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

16.  on arvamusel, et VKEd täidavad keskkonnahoidlike töökohtade loomisel olulist osa; julgustab tegema suuremaid investeeringuid VKEde potentsiaali muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks;

17.  tunnistab füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja mikroettevõtjate kasvavat olulisust, sest nad on innovatsiooni ja ettevõtluse edendamise jaoks määrava tähtsusega; tunneb siiski muret kogu ELis leviva fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise pärast, mida ei saa käsitada positiivsena ja mikroettevõtjana alustamisele kaasa aitavana, vaid mis selle asemel põhjustab tööhõive ebakindlust, ebasoodsaid töötingimusi ja vähendatud või puuduvat sotsiaalkaitset ning õõnestab ettevõtluse kuvandit, asetades hulga inimesi haavatavasse olukorda, luues seega uusi lahendamist vajavaid sotsiaalseid probleeme;

18.  rõhutab, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja mikroettevõtjate reguleerimisest tulenev halduskoormus on ebaproportsionaalselt suurem, võrreldes suurte ettevõtetega; on sellega seoses seisukohal, et fiktiivset füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist puudutavatel meetmetel peavad olema selged eesmärgid ning need ei tohi põhjustada üksikisikule asjatut halduskoormust;

19.  väljendab muret suure hulga füüsilisest isikust ettevõtjate ebakindlate töötingimuste ja süveneva vaesuse taseme pärast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama mikro- ja väikeettevõtjate koostöövõrgustikke ühistute kujul (näiteks üksiktootjate ühistud, vabakutseliste ühistud, VKEde ühistud, tegevus- ja tööjõuühistud), kuna sellised võrgustikud tugevdavad märkimisväärselt liikmete jätkusuutlikkust ja tööhõivevõimalusi;

20.  võtab teadmiseks Euroopa investeerimiskava, mille eesmärk on luua uusi töökohti ning suurendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, ning loodab, et Euroopa investeerimisprojektide portaal kui investeerimiseks sobivate projektide läbipaistev register aitab investoritel leida tee olemasolevate võimalusteni ning soodustab VKEde ja idufirmade arengu rahastamist, mis on tähtis ja kestlik viis töötuse vähendamiseks ja pikaajalise kvaliteetse tööhõive edendamiseks; nõuab seetõttu Euroopa investeerimisprojektide portaali sobivate künnistega erinevate kategooriate lisamist, et võimaldada VKEdel ja idufirmadel selle toimimist täielikult ära kasutada;

21.  tuletab meelde, et EL on võtnud kohustuse tugevdada oma tööstusbaasi, seades eesmärgiks, et 2020. aastaks moodustab tööstuslik tootmine vähemalt 20 % SKPst, mida tuleks aastaks 2030 suurendada 30 %ni; on seisukohal, et see on oluline eeltingimus Euroopa tööhõiveolukorra tulemuslikuks parandamiseks;

22.  rõhutab tulevikku vaatavate õigusaktide ja protsessi hõlbustamise rolli teadmistepõhise ja väga uuendusliku VKE sektori (sh sotsiaalsete ettevõtete ja kooperatiivse ettevõtluse) kiire arenguga seoses, toonitades sektori rolli arukas spetsialiseerumises ning võttes arvesse ELi linnade tegevuskava, samuti mõeldes tulevasele Amsterdami paktile ning võrgustamise ja katusstruktuuride, nt Euroopa innovatsioonipartnerluse rollile;

23.  märgib, et VKEd liikmesriikides, kus ei ole riiklikke investeerimispanku, võivad olla ebasoodsamas olukorras kui VKEd riikides, kus riiklikud investeerimispangad toimivad, kuna avaliku huvi hindamine ei ole erapankade jaoks prioriteet;

24.  palub liikmesriikidel jõustada õigusloomet VKEde võrdse juurdepääsu kohta avalikele hangetele;

25.  kutsub liikmesriike üles edendama ühistuliste äriühingute loomist ja arendamist, sest tõendatud kogemuste kohaselt on need osutunud rohkem vastupidavamaks kriisi ajal ning neil säilivad töökohad keskmiste ettevõtetega võrreldes paremini, ning looma kvaliteetseid töökohti, mida ei paigutata ümber; kutsub Euroopa Investeerimispanka ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti siiani võetud konkreetsetest meetmetest, mille eesmärk on parandada rahastamisvahendite kättesaadavust ühistutele ja sotsiaalsetele ettevõtetele;

26.  on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide poliitika ei peaks keskenduma üksnes VKEdest idufirmadele ja töökohtade loomisele VKEdes, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ettevõtete ülemineku toetamist kui vahendit olemasolevate töökohtade säilitamiseks VKEdes, mida ähvardab tegevuse lõpetamine; nõuab, et edendataks ühistute kujul äriühingute üleminekut töötajatele, mis on edukaks äriühingu ülemineku liigiks;

27.  palub komisjonil kaasata paremini liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, kõrgharidus- ja koolitusasutusi, kodanikuühiskonna liite, ettevõtteid, ametiühinguid ja finantsasutusi, et kasutada täielikult ära ELi rahastamisvahendid (nt EFSI, ESF, ERF, COSME, Horisont 2020 ja Erasmus+) ja neid edendada ning aidata üle saada raskustest teabe-, nõustamis- ja rahastamisvõimaluste leidmisel, mis on teatavateks peamisteks takistusteks VKEde kasvu ja töökohtade loomise potentsiaali teel; toonitab samuti, kui olulised on piiriülesed VKEde edendamisprogrammid Euroopa teadusuuringute algatuse EUREKA raames, sest need aitavad edendada koostööd VKEde ja teadusasutuste vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini kooskõlastama VKEdele mõeldud eri rahastamisvahendeid;

28.  rõhutab sellega seoses, et neid võimalusi käsitlevaid koolitusi ja teavet on ülivähe, võrreldes tegelike vajadustega ja arvukate võimalustega, mida kõnealused vahendid võiksid pakkuda;

29.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks koos riiklike kontaktpunktidega üksnes VKEdele mõeldud kindlate ja tõhusate turunduskampaaniate arendamise kallal, mis käsitlevad programmi „Horisont 2020“ osaks olevat innovatsiooni kiirtee vahendit;

30.  palub VKEdel (sh mikroettevõtjatel), samuti kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel kasutada täielikult ära olemasolevaid võimalusi ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahendid, võttes arvesse, et need on teineteist täiendavad rahastamisvahendid; soovitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahendite kombineerimist temaatiliste ja mitut riiki hõlmavate investeerimisplatvormide puhul ning palub komisjonil ja EIP grupil suurendada jõupingutusi nende platvormide loomiseks, et propageerida EIP grupi tooteid ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

31.  rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, kvalifitseeritud väljaõppesse ja arendusse, et soodustada Euroopa VKEde kvalitatiivset kasvu ja töökohtade loomise võimalusi; rõhutab asjaolu, et EFSIs on VKEde rahastamisvahendi raames VKEde toetamiseks sihtotstarbeliselt ette nähtud 75 miljardit eurot; tunneb heameelt asjaolu üle, et praeguseks heaks kiidetud projektide raames on EFSI vahenditest VKEsid edukalt rahastatud;

32.  palub komisjonil aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus leida viisi korvamaks täielikult Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamiseks programmi Horisont 2020 assigneeringutes tehtud kärpeid, arvestades viimase tähtsust majanduse arengu ja töökohtade loomise seisukohast, eriti VKEde jaoks;

33.  kiidab heaks suundumuse kasutada VKEde toetuseks rahastamisvahendeid, kuid on seisukohal, et toetused tuleks säilitada seal, kus neil on kriitiline ja vajalik roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisel, mis on hädavajalikud töökohtade loomiseks ja Euroopa tulevaseks majanduslikuks eduks;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon teeksid VKEde toetamise tervikliku lähenemisviisi raames olulisi edusamme, et 2017. aastaks veelgi lihtsustada ELi rahastamist taotluste esitamise ning projektide haldamise ja järelevalve/kontrolli osas, võttes sel eesmärgil eelkõige kasutusele kogu ELi hõlmava ühtse e-hankemenetluse, täieliku e-ühtekuuluvuse ja riskipõhimõttel põhineva ühtse auditi, vähendades andmete ja teabega seotud nõudeid ning kaotades ülereguleerimise, kasutades selleks ulatuslikku regulatiivset optimeerimist; rõhutab siiski vajadust tagada nõuetekohane tasakaal ühelt poolt lihtsustamise ning teiselt poolt rikkumiste, sh pettuste avastamise ja ennetamise vahel; palub komisjonil esitada läbivaatamise/muutmise käigus ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade muutmise kohta, et hõlbustada VKEde ja eelkõige laieneda soovivate idufirmade juurdepääsu rahastamisele; tuletab meelde, et komisjoni arvutuste kohaselt võiks Euroopa e-hankemenetluse, läbipaistvuse ja vähendatud halduskuludega seotud kokkuhoid olla kuni 50 miljardit eurot aastas;

35.  palub komisjonil enne seda, kui ta alustab Euroopa Parlamendiga põhjalikku arutelu tulevase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse perioodi ühtekuuluvuspoliitika teemal, teha VKEsid toetavate poliitikameetmete ja vahendite mõju kohta vajalikud kvantitatiivsed uuringud, mis võimaldaksid teha ettevalmistusi, jälgides tulemusi ja hinnates meetmete tulemuslikkust, võrreldes muude abivormidega, mis ei ole suunatud teatavast suurusest väiksematele äriühingutele;

36.  rõhutab, kui oluline on väiksemates linnastutes ja maapiirkondades asuvate VKEde jaoks juurdepääs toetavatele ELi rahastamismeetmetele ja elektroonilistele avalikele teenustele, mis suurendavad nende tööhõivealast potentsiaali ja toetavad rahvastikukao ohuga piirkondade majandusarengut;

37.  kutsub VKEsid üles ületama tööhõive ja palgaga seotud soolist ebavõrdsust tööjõuturul, muu hulgas pakkudes või toetades lastehoiuteenuseid, hoolduspuhkust, paindlikku tööaega hooldajatele, ning tagama mees- ja naistöötajatele võrdse töö eest võrdse tasu;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et oleks olemas kohalik lastehoiuteenuste taristu, hõlbustamaks vanemate ligipääsu tööjõus osalemisele;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel elavdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna koolitust ja haridust, et anda nii praegusele kui ka tulevasele tööjõule vajalikud e-oskused; innustab komisjoni ja liikmesriike toetama programme, näiteks avatud internetikursusi, mis annavad noortele töötutele e-oskusi, ning julgustab sama tegema ka 50aastaste ja vanemate põlvkonna ja aktiivsete eakate jaoks;

40.  rõhutab vajadust idufirmadele, VKEdele ja mikroettevõtjatele suunatud sihtotstarbeliste stiimulite järele, et hõlbustada nende asutamist ja tegevust, ning vajadust hõlbustada kvalifitseeritud tööjõu palkamist ja töötajate koolitamist;

41.  on seisukohal, et liikuvust Euroopa õpipoisiõppe ja kutseõppe valdkonnas tuleb veelgi suurendada;

42.  ergutab liikmesriike, piirkondlikke valitsusi, haridusasutusi ja sotsiaalpartnereid looma noortele võimalusi ettevõtlusoskuste omandamiseks ning paremini tunnustama ja tõendama mitteformaalset õpet ja mitteformaalseid oskusi; toonitab ühtlasi, kui tähtis on ärialane mentorlus noorte ettevõtjate ja algusfaasis VKEde jaoks, et paranda äriühingute ja töökohtade säilimise edu määra ja kestlikkust;

43.  on kindlalt veendunud, et kutseeksami sooritamise tunnistuse süsteem tuleb säilitada;

44.  tunneb heameelt programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ üle, mis aitab noortel ettevõtjatel omandada teadmisi ja vajalikke oskusi, et luua ja/või edukalt juhtida äriühingut; on arvamusel, et liikmesriigid ja komisjon peaksid selliseid programme veelgi edendama, et need oleksid sihtrühmade seas paremini tuntud, ja aitama enamatel noortel arendada oma äri ja saavutada edu;

45.  palub liikmesriikidel võtta vastu õigusraamistiku, mis soodustab ja toetab noorte töötamist VKEdes või innustab neid alustama oma äriühinguga, k.a parem ligipääs teabele ja kohandatud nõustamisele, hõlbustades juurdepääsu laenu- ja rahastamiskorrale ning luues ühtsed kontaktpunktid; usub, et sellised raamistikud võiksid hõlmata ka õpilastele mõeldud õppepraktika programmide edendamist selliselt, et nad saaksid oma esimese praktilise kogemuse VKEs, kus oleks ühtlasi tagatud piisav sotsiaalkaitse;

46.  märgib, et tuleks võtta meetmeid, et võimaldada paremini kogu Euroopas kvalifikatsioonide ja diplomite, sealhulgas laialt avatud e-õppe (MOOC) diplomite ja e-õppe sertifikaatide, ning mitteformaalse õppe tunnustamist, et võimaldada spetsialistidel rakendada oma võimeid ja teadmisi kogu Euroopas;

47.  tunneb heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle ettevõtjate maksejõuetuse kohta, k.a varajane restruktureerimine ning nn teised võimalused, et käsitleda läbikukkumise hirmuga seotud küsimusi ning tagada ettevõtjatele teine võimalus;

48.  rõhutab, et ettevõtja sotsiaalsel vastutusel on pikaaegne traditsioon Euroopas ning sotsiaalse vastutusega äriühingud on täna jätkuvalt eeskujuks; rõhutab, et VKEdel saab olla tähtis roll keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutliku kasvu tagamises;

Soosiv ja stabiilne õigusraamistik

49.  palub liikmesriikidel vältida ülereguleerimist, mis lämmatab äriühingute konkurentsivõimet ja töökohtade loomise potentsiaali; on seisukohal, et tarbetu regulatiivse ja halduskoormuse kaotamine koos usaldusväärse ja jätkusuutliku reguleerimise väljatöötamisega, eelkõige kasutades süstemaatiliselt VKE-testi tõhusat jõustamist liikmesriikides, on õige viis VKEde kulude vähendamiseks ja nende töökohtade loomise potentsiaali suurendamiseks; rõhutab, et see ei tohi kahjustada töötajate kaitset;

50.  on seisukohal, et soodus ja stabiilne õigusraamistik, k.a eeskirjade olemuslik selgus, on oluline eeltingimus jätkusuutlike kvaliteetsete töökohtade loomisele VKEdes; leiab, et selline regulatiivne kindlus peab muu hulgas sisaldama lepinguõigust ning fiskaalset ja sotsiaalset reguleerimist, töötajate kaitset, samuti maksualaseid õigusakte ning õiguskindlust ja tõhusaid menetlusnorme; usub, et õigusraamistiku stabiilsus saavutatakse kõige paremini sotsiaalpartnereid otsuste tegemise protsessi pidevalt kaasates;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel mõelda selle peale, et kui VKEd tunnetavad haldusnõuete mõju ebaproportsionaalselt, tuleks süstemaatiliselt kaaluda koormuse ja takistuste minimeerimise meetmeid, tagades samal ajal, et töötajatel on piisav tervise ja ohutuse kaitset; toonitab sellega seoses, et konkreetsed takistused vajad erilahendusi, võttes arvesse VKEde vahelisi suuri erinevusi;

52.  toonitab, kui olulised on VKEde suhtes sõbralikud, tõhusad, paindlikud ja reageerimisaltid avaliku sektori haldusasutused liikmesriikides, et edendada ettevõtluse väärtusi, soodustada VKEde kasvu ning võimaldada neil saavutada täielik potentsiaal kõrge kvaliteediga töökohtade loomisel;

53.  palub komisjonil hõlbustada parimate tavade tõhusat vahetust liikmesriikide vahel seoses nende VKEde osas erinevate õigusraamistikega; tunneb sellega seoses heameelt VKEde saadikute võrgustiku üle, mille ülesanne on parandada konsulteerimist riikide VKEdega ning koostööd ELi riikide vahel; ergutab samuti koostööd VKEde ja kohalike asutuste ning haridussektori vahel, millest võib olla kasu klastrite ja ettevõtlusinkubaatorite loomisel ning mis seetõttu suurendaks nende töökohtade loomise potentsiaali; ergutab VKEsid astuma esindusorganisatsioonide liikmeks, et muuta oma hääl nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil kuuldavaks, nagu see toimib enamasti hargmaiste korporatsioonide puhul; innustab samuti VKEde ühendusi toetama rohkem VKEsid ja võtma endale usaldusväärse sotsiaalpartnerina tugevama rolli;

54.  kutsub liikmesriike üles vaatama läbi VKEsid mõjutavad eeskirjad ning täielikult rakendama põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“, et kaotada põhjendamatu koormus VKEde teelt ning saavutada maksualane ja õiguskindlus, mis on töökohtade stabiilsuse ja kvaliteedi eeltingimus;

55.  rõhutab, kui oluline on täita Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“ seotud eeltingimusi, et parandada äriühingute arendamise ja ettevõtluse jaoks keskkonda ja haldusmenetlusi ning VKEde rahastamisvõimaluste kasutuselevõtmist;

56.  leiab, et VKEde ja hargmaiste ettevõtjate vaheline talitluslik ebavõrdsus tuleb kaotada, et võimaldada VKEdel kasutada täiendavaid vahendeid ning luua koos avaliku sektori investeeringutega kvaliteetseid töökohti;

57.  kutsub liikmesriike üles maksustamise kaudu soodustama äriinglite, seemnekapitali ja varajases staadiumis turul osalejate sektorite kasvu ja teket;

58.  juhib tähelepanu piirkondlikule ebavõrdsusele ja tasakaalustamatusele VKEde juurdepääsus riiklike tugipankade, ELi rahastatavate programmide ning muude avaliku ja erasektori rahastamisinstitutsioonide rahastamisvahenditele; nõuab võrdseid tingimusi ELi toetatavatele rahastamisvahenditele juurdepääsus kõikidele VKEdele, kes kasutavad vahendajaid, ja eritähelepanu vähem arenenud, vaesematele ning kaugematele ja äärepoolseimatele piirkondadele, millel on suured probleemid rahvastikukao ja/või hõreda asustatusega, ning riikidele, mis on olnud rahalise ja majandusliku surve all;

59.  on seisukohal, et vaid lihtsam juurdepääs rahastamisele VKEde parandusteguri kaudu tagab VKEdele stabiilse rahalise olukorra, mis võimaldab neil kasvada ja seeläbi töökohti säilitada;

60.  rõhutab, et mikrokrediit, mis on suunatud peamiselt mikroettevõtjatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, kes soovivad asuda tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, on üks viis tavapärastele pangateenustele juurdepääsu takistavate tõkete ületamiseks; peaks tervitatavaks arukaid lihtsustamisalgatusi, mille eesmärk on parandada mikrorahastamist vajavate projektide hindamise tõhusust; kiidaks heaks ka finantsvahendajatele suunatud aruandlusmeetmed, mis ei koormaks ülemääraselt ega suurendaks õigustamatult kulusid;

61.  juhib tähelepanu makseviivitustega silmitsi seisvate VKEde maksejõuetus- ja pankrotiriskile; palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada hilinenud maksete direktiivi jõustamist; palub liikmesriikidel ühtlasi kaaluda piisavaid finantsmehhanisme, nagu pangagarantiid;

62.  palub komisjonil luua Euroopa reguleeriva raamistiku üleeuroopalise ühisrahastamise ja ühisinvesteerimise turgude loomise hõlbustamiseks;

63.  kutsub komisjoni üles hõlbustama mikroettevõtjatele ja VKEdele antavate laenude väärtpaberistamist, et suurendada neile kättesaadavat krediiti;

64.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama sotsiaalsete ettevõtete õigusraamistikku;

65.  tunnistab, et äriühingu tasandil töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamisega seonduvalt on tähtis võtta arvesse mikro- ja väikeettevõtjate olukorda, erivajadusi ning nõuete järgimisega seotud raskusi; rõhutab, et teadlikkuse tõstmine, heade tavade vahetamine, nõustamine, kasutajasõbralikud suunised ning veebiplatvormid aitavad kõige paremini VKEdel ja mikroettevõtjatel järgida tõhusamalt töötervishoiu ja tööohutuse regulatiivseid nõudeid; kutsub komisjoni, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning liikmesriike üles jätkama selliste praktiliste vahendite ja suuniste arendamist, mis toetavad, hõlbustavad ja parandavad VKEde ja mikroettevõtjate tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimist;

66.  tunneb heameelt liikmesriikides nii Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) kui ka muude e-vahendite kasutuselevõtu üle, mis hõlbustavad riskihindamist ning mille eesmärk on edendada vastavust ja ennetamiskultuuri eeskätt mikro- ja väikeettevõtjate hulgas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa rahalisi vahendeid üldiselt tööohutuse ja töötervishoiu meetmeteks ning e-vahendite arenduseks eelkõige VKEde toetamise eesmärgil;

67.  palub komisjonil strateegilise raamistiku läbivaatamisel ka edaspidi arvestada VKEde ja mikroettevõtjate eriolemuse ja -olukorraga, et aidata neil töötervishoiu ja tööohutuse vallas sätestatud eesmärke täita;

68.  palub, et komisjon võtaks vajaduse korral Euroopa poolaasta raames vastu riigipõhised soovitused, diferentseeritud lähenemisviisi keskkonna parandamisele VKEde jaoks, võttes arvesse riigipõhiseid olusid ja ELi piirkondadele omaseid struktuurilisi erinevusi, et tõhustada suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; palub komisjonil samuti keskenduda VKEdele, eelkõige mikroettevõtjatele;

69.  märgib, et valdkondliku eesmärgi nr 3 – „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ – tõttu on liikmesriigid keskendunud rakenduskavades VKEde kasvu ja töökohtade loomise võimaluste suurendamisele; rõhutab, et ei tulevikus esineda võivad ootamatud kogu ELi hõlmavad kriisid ega olulised algatused ei tohiks vähendada valdkondliku eesmärgiga nr 3 seotud kulukohustusi ja makseid ega ELi üldeelarve rubriigi 1b vastavaid vahendeid; tunnistab, et VKEde omakapitali positsioon on nõrk, ja seetõttu rõhutab, et tuleks vähendada viivitusi ühtekuuluvuspoliitika valdkonna arvete maksmisel, et vähendada maksejõuetuse riske; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid vastavalt maksete tegemist VKEdele;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2014.–2015. aasta aruandes Euroopa VKEde kohta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsis tulid esile VKEde keskkonna piirkondlikud erinevused ja muud lahknevused, mida liikmesriigid peaksid tõhusalt käsitlema enne programmitöö perioodi lõppu, tehes ühtlasi jõupingutusi VKEde rahvusvahelistumise edendamiseks mittetariifsete tõkete kõrvaldamise abil;

71.  kutsub üles neid liikmesriike, mille ELi vahendite haldamine toimub piiratud detsentraliseerimisega, nihutama VKEde (sh mikroettevõtjate) jaoks loodud tehnilise abi ning kohalike ja piirkondlike toetussüsteemidega (sh parem juurdepääs rahastamisele ja infolahendustele) seotud haldussuutlikkuse tasakaalu kohalike ametiasutuste suunas, sest see võimaldab saavutada piirkondlikult tasakaalustatumad tulemused ja toetuste kasutamise määrad, eelkõige vähem arenenud piirkondades;

72.  rõhutab vajadust toetada ettevõtlusinkubaatoreid ja ettevõtte arendajaid, et muuta idufirmad püsivate töökohtade loomise oluliseks vahendiks ja et säilitada ettevõtete sisemist potentsiaali, takistades olulise idee müümist puhta kasumi nimel;

73.  toonitab vajadust hõlbustada juurdepääsu ühtsele turule järelejäänud põhjendamata haldustakistuste kaotamise ning kõlvatu konkurentsi, turumoonutuste, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ning varifirmade vastu võitlemise abil; palub liikmesriikidel tagada VKEdele võrdsed juurdepääsutingimused riiklikele turgudele, eelkõige piiriüleste teenuste osutamise valdkonnas; tunneb sellega seoses heameelt tugeva fookuse üle VKEdel 2015. aasta ühtse turu strateegias ning ergutab komisjoni ja liikmesriike võtma nende positiivsete algatuste suhtes konkreetseid järelmeetmeid, mis on VKEde jaoks käegakatsutavad;

74.  palub liikmesriikidel võtta vastu ettevõtluse alustamiseks soodsad õigusraamistikud, mis on üks eelkõige VKEsid kahjustava varimajanduse vastu võitlemise viise, ning kasutama täielikult ära äsja loodud platvormi, et võidelda deklareerimata töö vastu; tunnistab, et majanduslangus ning paljudes liikmesriikides rakendatud meetmed on aidanud kaasa varimajanduse kasvule;

75.  on kindlalt veendunud, et pagulaste lõimimine tööturuga ei õnnestu ELis ilma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate aktiivse ja ulatusliku toetamiseta mitte kunagi;

76.  rõhutab, et pagulaste põhjalik keeleõpe on ülioluline; rõhutab, et see peaks algama võimalikult vara ja et tööalane keeleoskus on äriühingutes lõimumisel möödapääsmatu;

77.  toonitab, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi ja pakkuda stiimuleid, et ergutada ja hõlbustada VKEde loomist (k.a sotsiaalsed ettevõtted ja mikroettevõtjad) haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste poolt ning võidelda vastava diskrimineerimise vastu; rõhutab, et eluaegne oskuste omandamine ja nõustamine on olulised vahendid võrdsete võimaluste tagamiseks; on seisukohal, et liikmesriikide asjakohased asutused peavad pakkuma VKEdele toetust ja nõu haavatavate rühmade tööturuga lõimimise kohta;

78.  nõuab, et eelkõige mikroettevõtjatelt ja VKEdelt ei nõutaks mittefinantsteabe avaldamist nende vabatahtliku sotsiaalse tegevuse kohta; rõhutab, et see tekitaks ebaproportsionaalselt suuri bürokraatlikke kulusid ning ohustaks ettevõtete sotsiaalset tegevust selle edendamise asemel;

79.  rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament tegi oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsioonis(13) ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta täiesti selgeks, et vabas ühiskonnas ei saa ettevõtja sotsiaalse vastutusega muuta heategevust kunagi kohustuslikuks; on kindlalt veendunud, et kui ettevõtja sotsiaalne vastutus muudetakse kohustuslikuks, väheneb inimeste valmisolek heategevusega tegelemiseks;

80.  toonitab, et ajutine töö on VKEde jaoks iseäranis oluline ja seda tuleks käsitleda diferentseeritult;

Võrdsed konkurentsitingimused

81.  märgib, et mõningatel juhtudel võivad tekkida ELi konkurentsipoliitika tõttu eelised peamiselt suurtele turuosalistele, keda iseloomustab VKEdest parem mastaabisääst; toonitab, et sellega seoses tuleb ELi konkurentsieeskirjadega tagada väikestele ja keskmise suurusega ning suurtele ettevõtjatele võrdsed tingimused, et ületada VKEde mastaabisäästu puudumine ning võimaldada nende rahvusvahelistumist ja soodustada nende töökohtade loomise potentsiaali, eelkõige seoses uute rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega;

82.  palub liikmesriikidelt, et avaliku sektori asutused piirduksid teenuste osutamisel eelkõige oma valdkonnaga, et nende eriline maksualane seisund ei põhjustaks VKEde suhtes konkurentsimoonutusi;

83.  osutab sellele, et kogu Euroopas iseloomustab VKEsid ärimudelite ja õiguslike vormide paljusus, ning kõigile neile, sealhulgas sotsiaal-majanduslikele osalistele tuleks kindlustada võrdsed võimalused;

84.  on seisukohal, et VKEde ebavõrdne juurdepääs turule, teabele, nõustamisele, avalikele teenustele, oskustele ja rahastamisele kogu ELis kahjustab nende töökohtade loomise väljavaateid ning tuleneb paljudest struktuurilistest erinevustest ettevõtete suuruse ja toimivuse osas; on seepärast arvamusel, et neid erinevusi tuleks võtta ELi konkurentsipoliitika ja siseturu toimimise hindamisel arvesse;

85.  peab headel töö- ja töölevõtmise tingimustel põhinevat kuvandit VKEst kui atraktiivsest tööandjast oluliseks konkurentsieeliseks oskustega töötajate värbamisel;

86.  on seisukohal, et reguleerimine teenib üldisi huve ning selle eesmärk on ühtaegu muu hulgas nii konkurentsivõimelise ja õiglase turu loomine, töötajate kaitse, tervise ja ohutuse kaitse, innovatsiooni edendamine kui ka loodusliku keskkonna säilitamine; rõhutab seepärast, et vaja on selget ja tõhusat reguleerivat raamistikku, mis ei tooks VKEdele kaasa ebavajalikku bürokraatlikku koormust, et parandada selle rakendamist;

87.  märgib, et piirkondades, kus majandusareng on keskendunud välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisele, võidakse mõnel juhul hargmaiseid ettevõtteid õigusküsimustes sooduskohelda; usub, et hargmaiste ettevõtete sooduskohtlemist tuleks uurida lähemalt, et kahandada nende võimalikku negatiivset mõju VKEdele, tagada neile võrdsed konkurentsitingimused ning parandada nende töökohtade loomise suutlikkust; tunnistab samuti tõsiasja, et paljud VKEd on loodud selleks, et toetada hargmaiseid ettevõtteid ja nende töötajaid tarneahela toodete ja teenuste tagamisega; rõhutab vajadust jälgida tähelepanelikult, kuidas selliste juhtumite korral austatakse töötajate õigusi ning tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et OECD suurendas rahvusvahelise maksusüsteemi läbipaistvust, ning nõuab, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmeid rakendataks kiiresti;

88.  palub liikmesriikidel võtta omaks tulumaksustamise põhimõte, mille kohaselt maksustatakse tulu seal, kus see tekib, ning muud meetmed, mis takistaksid hargmaiste ettevõtjate kasumi ümberpaigutamist mujale, selleks et tagada VKEdele võrdsed tingimused ja seeläbi parandada nende töökohtade loomise potentsiaali;

89.  märgib, et parem õigusraamistik ja tõhus õiguskaitse võib aidata kaasa varimajanduse ja maksustamise vältimise probleemi lahendamisele;

90.  on seisukohal, et kaubanduskokkulepetes kolmandate riikidega tuleks võtta arvesse struktuurilisi erinevusi VKEde sektoris kogu liidus ning hinnata nende mõju tulevase tööhõive, töötajate õiguste ja VKEde töötajate palkade poole pealt;

91.  palub, et komisjon viiks läbi mõjuhindamise kavandatava TTIP lepingu ja Hiinale turumajandusliku staatuse andmise mõju kohta VKE sektoris kõikides liikmesriikides leiduvate töökohtade arvule ja kvaliteedile; rõhutab, et selline mõjuhinnang peaks hõlmama põhjalikku analüüsi VKEde tüüpide ja sektorite kohta, mis võivad olla mõjutatud;

92.  võtab teadmiseks digitaalse ühtse turu võimalused; toonitab siiski, et tuleb hinnata VKEde potentsiaali, kasusid ja ohte seoses nende majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaaliga eri liikmesriikides, ning mõju töötajatele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele; soovitab komisjonil luua VKEdele vajalikud tingimused kohanemiseks ning liikumiseks järk-järgult digitaalse ühtse turu poole;

93.  usub, et digiteerimise edendamine avalikus sektoris (e-valitsus) ja lairibaühenduse kättesaadavuse suurendamine äärepoolseimates piirkondades vähendaks VKEde asutamis- ja tegevuskulusid, võimaldades neil seeläbi veelgi suurendada töökohtade loomise potentsiaali;

94.  julgustab VKEsid edendama kaugtööd ja tarka töötamist, mis on tõhusad vahendid ettevõtete materiaalsete kulude vähendamiseks ning samal ajal võimaldavad töötajatele töö- ja pereelu ühitamist parimal viisil;

95.  tunneb heameelt just VKEdele suunatud teabeportaalide üle, nagu portaal „Access to Finance Portal“ saidil Your Europe, ja palub komisjonil täiustada veelgi nende toimivust ja juurdepääsu nendele ning muuta need interaktiivsemateks vahenditeks; rõhutab eeskätt ühtse turu strateegias nimetatud uue ühtse digivärava tõhusa loomise tähtsust, mis toimib kui võrgupõhine juurdepääsupunkt ühtse turuga seotud kogu teabele ja kõigile teenustele;

o
o   o

96.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 81.
(2) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0459.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0264.
(7) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.
(8) Euroopa VKEsid aastal 2014/2015 käsitlev aruanne „Annual Report on European SMEs 2014/2015“ (http://ec.europa.eu/growth/smes/business-friendly-environment/performance-review/index_en.htm).
(9) Andmed pärinevad 2016. aasta veebruarist (http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7225076/3-04042016-BP-EN.pdf/e04dadf1-8c8b-4d9b-af51-bfc2d5ab8c4a).
(10) Eurofoundi 2011. aasta aruanne „Employee representation at establishment level in Europe“ töötajate esindatuse kohta ettevõtlusüksuste tasandil Euroopas.
(11) Euroopa ühistute ning töötajatele kuuluvate tööstus- ja teenindusettevõtete ühenduse (CECOP) trükis (2013) „Business Transfers to Employees under the Form of a Cooperative in Europe“.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0264.
(13) ELT C 24, 22.1.2016, lk 33.


Võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohaldamine
PDF 330kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta 2015/2116(INI))
P8_TA(2016)0360A8-0225/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2 ja 5, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 6, 8, 10, 19 ja 153,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 20, 21, 23 ja 26,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogus vastu võetud Euroopa sotsiaalhartat, samuti selles sätestatud sotsiaalseid ja tööalaseid õigusi,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (oktoober 2015),

–  võttes arvesse usu- ja veendumusvabadustega tegeleva ÜRO eriraportööri Hans Bielefeldti vaheraportit, mis esitati kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 68/170 usu- ja veendumusvabaduse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006)(1),

–  võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes)(2),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (edaspidi: direktiiv)(3),

–  võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2013. aasta suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuetega (COM(2015)0615),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Ühisaruanne nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv), ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv), rakendamise kohta” (COM(2014)0002),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020. Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia” (COM(2005)0224),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet,

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(4),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega(5),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013–2014)(6),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(7),

–  võttes arvesse 8. juuli 2015. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(8),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(9),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(10),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(11),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooni edusammude kohta võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas ELis (direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmine)(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut direktiivi 2000/78/EÜ rakendamise kohta seoses usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse süvaanalüüsi „Võrdse tööalase kohtlemise direktiiv – selle rakendamise hindamine“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut „Mõistlikud abinõud ja kaitstud töökohad puudega inimestele: kulud ja investeeringutasuvus“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut „Alla 25-aastaste töötajate diferentseeritud kohtlemine, pidades silmas nende tööturule juurdepääsu“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamust võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopa Liidus 10 aastat pärast võrdõiguslikkust käsitlevate direktiivide esmast rakendamist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti võrdlevat õiguslikku analüüsi kaitse kohta seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel diskrimineerimise eest ELis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0225/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, ning võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel,

C.  arvestades, et kõik 28 liikmesriiki on üle võtnud võrdse tööalase kohtlemise direktiivi ning omandanud väärtuslikke kogemusi vaatamata erinevustele selle ülevõtmises ja rakendamises;

D.  arvestades, et võrdse kohtlemise direktiividega keelatakse nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine ning ahistamine ja diskrimineerimisele õhutamine;

E.  arvestades, et komisjon märkis oma teises rakendamise aruandes (COM(2014)0002), et täieliku võrdsuse saavutamiseks ei piisa õigusaktidest ja et tuleb suurendada teadlikkust olemasolevast kaitsest koos ELi vahendite kasutamisega ning siseriiklike võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste tugevdamisega;

F.  arvestades, et mittediskrimineerimine kutsealale pääsemisel ja töö saamisel on tõhus ainult siis, kui diskrimineerimise vastu võideldakse ulatuslikult kõigis eluvaldkondades, võideldes ka muude takistuste vastu, mis takistavad vabaduse ja võrdsuse piiramisega inimeste täielikku arengut ning töötajate tõhusat osalemist oma liikmesriigi poliitilises, sotsiaal- ja majanduskorralduses;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohus rõhutas Römeri kohtuasjas(16), et võrdse tööalase kohtlemise direktiiviga ei kehtestata iseenesest töö saamisel ja kutsealale pääsemisel võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see annab üldise raamistiku eri põhjustel aset leidva diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

H.  arvestades, et kuigi diskrimineerimise teadvustamine on suurenenud, ei ole paljud diskrimineerimisohvrid endiselt teadlikud oma õigustest või ei julge eri põhjustel, näiteks liikmesriikide ametiasutuste vastu usalduse puudumise või keeruliste ja pikaajaliste õigusmenetluste tõttu, võtta õiguslikke meetmeid diskrimineerimise vastu;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) kogutud tõendid näitavad, et rassism, ksenofoobia, homofoobia ja transfoobia ning seotud sallimatuse vormid on laialt levinud hoolimata meetmetest, mida valitsused ja kodanikuühiskond kogu ELis on võtnud; arvestades, et sotsiaalne ja poliitiline õhkkond soosib üha enam äärmuslikke, rassistlikke ja ksenofoobseid tegevuskavasid, mis kasutavad ära hirme töötuse, rändevoogudest tuleneva võõrandumise ja turvalisuse pärast, seistes silmitsi terrorismi ja muude geopoliitiliste väljakutsetega, mis kahjustavad ELi põhiväärtusi;

J.  arvestades, et FRA LGBT inimesi käsitlevas uuringus(17) ja FRA aruandes „Transinimesena Euroopa Liidus“(18) tuuakse esile LGBT inimeste jätkuvat diskrimineerimist tööturul ja sellele juurdepääsul;

K.  arvestades, et võrdse tööalase kohtlemise direktiivis sätestatakse ainult miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad ette näha kõrgema kaitse taseme ja võtta selles valdkonnas siseriiklikus õiguses positiivseid meetmeid; arvestades, et ainult seadusandlusest täieliku võrdsuse tagamiseks ei piisa ning lisaks on vaja ka sobivaid poliitikameetmeid;

L.  arvestades, et just naisi puudutab enim töötus ja negatiivne diskrimineerimine töökohtade kättesaadavusel, eelkõige rasedate naiste ja emade, sealhulgas imetavate emade puhul;

M.  arvestades, et võrdse tööalase kohtlemise direktiiv hõlmab ainult usu- ja veendumusvabadust, puuet, vanust ja seksuaalset sättumust, kuid liikmesriigid on rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi kohaselt kohustatud võitlema ka töö saamisel aset leidva rassi ja rahvuse alusel diskrimineerimise vastu; arvestades, et religiooni kasutatakse mõnikord töö saamisel toimuva diskrimineerimise puhul ettekäändena rassi asemel, tuginedes isiku reaalsele või tajutavale usulisele kuuluvusele;

N.  arvestades, et puuetega inimeste tööhõive määr on liikmesriikides märgatavalt alla 50 %, mis on üldise elanikkonna seas üle 70 %, ning puuetega inimeste töötuse määr (18,3 %) on peaaegu kaks korda suurem kui üldise elanikkonna seas (9,9 %); arvestades, et ELi keskmiste näitajate taga peituvad suured riikidevahelised erinevused;

O.  arvestades, et laste, eakate, teiste ülalpeetavate, perekonna ja majapidamise eest hoolitsemise kohustus lasub enamasti eelkõige naistel, ning see vastutus on suurem, kui peres on puuetega lapsi; arvestades, et sellel on otsene mõju naiste juurdepääsule töökohtadele ja nende professionaalsele arengule, samuti võib see negatiivselt mõjutada nende tööhõivetingimusi, näiteks paljudel juhtudel on naised sunnitud töötama osalise tööajaga või on ebakindlates töösuhetes, ja kõik need tegurid põhjustavad palga- ja pensionilõhet;

P.  arvestades, et palgavaeste hulgas on palju sagedamini ühe vanemaga pered, peamiselt üksikemad, ning et kõik võetavad meetmed peavad keskenduma üksikvanematele;

Q.  arvestades, et väga erinevad oskused ja pädevused, mida naised perekohustusi täites omandavad, rikastavad nende isiklikku ja professionaalset arengut; arvestades, et seepärast peaks ühiskond ja tööandjad neid pädevusi tunnistama;

R.  arvestades, et Euroopa Liit seisab silmitsi suure majandus-, finants- ja sotsiaalse kriisiga, mis mõjutab eelkõige naisi nii tööturul kui ka eraelus, kuna neil on suurema tõenäosusega ebakindel töökoht, suurem oht töötuks jääda ning väiksema tõenäosusega sotsiaalkindlustus;

S.  arvestades, et kuna tõeliselt tõhusaid seadusi töö- ja eraelu tasakaalu kindlustamiseks ei ole, siis diskrimineeritakse töötavaid lapsevanemaid;

T.  arvestades, et Euroopa Parlament on juba võtnud vastu poliitikameetmeid, näiteks direktiivi, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, ning arvestades, et selliste meetmetega on võimalik suurendada naiste võrdõiguslikkust tööhõives ja parandada naiste juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele; arvestades, et õigusakte tuleb pidada soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel otsustavaks vahendiks, kuid lisaks neile on vaja normatiivseid menetlusi ja kampaaniaid soolise võrdõiguslikkuse rakendamiseks mitte ainult õigusaktides, vaid ka avalikus arvamuses;

U.  arvestades, et tööturul esineb ikka veel naiste mitmekordset, otsest ja kaudset diskrimineerimist, kuigi liikmesriigid on teoreetiliselt rakendanud võrdse kohtlemise põhimõtteid; arvestades, et on mitut eri liiki kaudset diskrimineerimist, mis kõik peavad olema hõlmatud standardmääratlusega, mille kohaselt diskrimineerimine tähendab erinevate reeglite kohaldamist võrreldavates olukordades või sama reegli kohaldamist erinevates olukordades; arvestades, et naisi pole alati teavitatud nende õigustest, mis tulenevad Euroopa Liidu või riiklikest võrdset kohtlemist ja diskrimineerimist käsitlevatest õigusaktidest, või kahtlevad nad diskrimineerimise juhtumitest teatamise tulemuslikkuses; rõhutab seepärast, kui olulised on teabe- ja juhenddokumendid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja teabeportaalid;

V.  arvestades, et sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, eriti seoses tööalase võrdõiguslikkusega, saab võidelda ainult sellise poliitikaga, mis tagab jõukuse parema jaotamise, tuginedes reaalpalkade kasvule, samuti meetmetega tööaja reguleerimiseks ja töökaitse edendamiseks, eelkõige kollektiivläbirääkimiste kaudu ja üldise tasuta juurdepääsu tagamisega kvaliteetsele riiklikule tervishoiule ja haridusele;

W.  arvestades, et ELis otsib peaaegu iga viies noor tööd ja arvestades, et noorte töötusega kaasnevad kogukulud on hinnanguliselt 153 miljardit eurot aastas(19) ning täiendavad sotsiaalkulud on väga murettekitavad;

X.  arvestades, et Eurofoundi kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu(20) andmed kinnitavad, et viimase kümne aasta jooksul on töötajate teatatud diskrimineerimise juhtumite vähendamises tehtud vähe edusamme;

Y.  arvestades, et Eurofoundi kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu andmed näitavad, et 7 % töötajatest on teatanud, et neid on diskrimineeritud vähemalt ühel põhjusel, ning kinnitavad, et töötajad on esitanud tõendeid mitmel põhjusel diskrimineerimise kohta;

Z.  arvestades, et puuetega naiste tööhõive määr ELis (44 %) on märkimisväärselt madalam kui puuetega meeste tööhõive määr (55 %), ning arvestades, et naiste tööhõive määr vanuserühmas 55-65 on mõnes liikmesriigis umbes 30 % või veelgi väiksem, ning et sooline tööhõive lõhe on selles vanuserühmas suurim (14,5 protsendipunkti), võrreldes keskealiste (30-45-aastased, 12,4 protsendipunkti) ja noorematega (22-29-aastased, 8,3 protsendipunkti); arvestades, et pikaajaline töötus on eriti levinud nooremate ja vanemate töötajate, eriti naiste seas, ning arvestades, et direktiivi 2006/54/EÜ kohaldamist ja ülevõtmist on hinnatud ning Euroopa Parlament tõi oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis(21) välja tõsiseid puudujääke selle direktiivi sätete rakendamisel seoses meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemisega tööhõives;

AA.  arvestades, et eakamad töötajad puutuvad endiselt sageli kokku vanuselise diskrimineerimise, stereotüüpide ja takistustega; arvestades, et vanuseline diskrimineerimine puudutab kõiki vanuserühmi ja võttes arvesse selle tagajärgi, ning arvestades, et inimühiskond vajab oma sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide täitmiseks kõikide põlvkondade kogemusi, panust ja ideede rikkust, tuginedes põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõttele;

1.  tervitab asjaolu, et peaaegu kõik liikmesriigid on lisanud oma põhiseadusse võrdse kohtlemise üldpõhimõtte seoses konkreetsetel põhjustel diskrimineerimisega; avaldab siiski kahetsust, et ainult mõned liikmesriigid on süstemaatiliselt taganud selle, et kõik olemasolevad õigusaktid oleksid kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, ja veelgi vähem liikmesriike rakendab neid süstemaatiliselt(22), ning diskrimineerimine kuulub endiselt paljude eurooplaste igapäevaellu;

2.  loodab, et kõik liikmesriigid kõrvaldavad füüsilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tõkked, mis takistavad võrdse kohtlemise põhimõtte tegelikku rakendamist ja piiravad Euroopa kodanike vabadust;

3.  peab kahetsusväärseks, et inimõiguste universaalsuse, jagamatuse ja omavahelise seotuse idee kehtib õiguspõhimõttena endiselt pigem teoorias kui praktikas, kuna inimese erinevaid aspekte käsitletakse kehtivates ELi õigusaktides eraldi;

4.  peab kahetsusväärseks diskrimineerimis- ja ahistamisjuhtumite sagenemist, seda ka töökohal ning eriti seoses soo, kodakondsuse, sotsiaalse tausta, puude, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi, etnilise päritolu või usuga ning eelkõige moslemi naiste ja LGBTI-inimeste puhul; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et sageli jäetakse diskrimineerimisest ning eriti puude alusel diskrimineerimisest ja LGBTI-inimeste diskrimineerimisest teatamata; palub seetõttu komisjonil pöörata direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) rakendamise järelevalves erilist tähelepanu diskrimineerimise kõikidele vormidele, ning toonitab vajadust tõsta teadlikkust LGBTI-inimestest ja nende õigustest, näiteks võrdõiguslikkust edendavate organite, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide kaudu;

5.  rõhutab, kui oluline on saavutada kokkulepe võimalikult kiiresti, ning palub, et nõukogu lõpetaks ummikseisu, et saaks liikuda edasi praktiliste lahenduste suunas ning asuda viivitusteta vastu võtma ELi horisontaalset diskrimineerimisvastast direktiivi, mille komisjon 2008. aastal esildas ja mille poolt Euroopa Parlament hääletas; peab seda konsolideeritud ja järjepideva diskrimineerimisvastase ELi õigusraamistiku tagamise eeltingimuseks ning see pakuks kaitset usu ja veendumuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu ka väljaspool tööelu; märgib, et direktiivi kohaldamisala põhjendamatut piiramist ei tohiks lubada; on seisukohal, et väga oluline element on ka ELi vihakuritegude vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku konsolideerimine, arvestades, et sarnased kuriteod on sagedased ka töökeskkonnas;

6.  juhib tähelepanu sellele, FRA sõnul takistavad kõik diskrimineerimise vormid, kaasa arvatud mitmekordne ja kattuv diskrimineerimine, olulisel määral inimkapitali kasutamist ja karjääri edendamist; rõhutab asjaolu, et kõnealust liiki diskrimineerimise ohvrid on sageli puudega inimesed;

7.  märgib murelikult, et teatavates liikmesriikides puudub kohtupraktika, mis võimaldaks tõlgendada nn kaudse diskrimineerimise mõistet, ja et selle määratlemine on põhjustanud teatavates liikmesriikides direktiivi ülevõtmisel raskusi; soovitab komisjonil anda nõu liikmesriikidele, kellel on probleeme tõlgendamisega;

8.  märgib, et mittediskrimineerimine kutsealale pääsemise ja töö saamise valdkonnas on tõhus ainult siis, kui diskrimineerimise vastu võideldakse ulatuslikult kõigil elualadel, kasutades selleks näiteks kogukonna toetust, õigusakte ja kooskõlastusvahendeid, nagu liikmesriikide ja ELi tasandi strateegiad ja raamistikud, muu hulgas võib kehtestada positiivseid meetmeid;

Usk ja veendumused

9.  märgib, et keeld diskrimineerida usu või veendumuste alusel on üle võetud kõikides liikmesriikides, ehkki direktiivis ei ole selle tingimusi määratletud(23);

10.  märgib usutunnistuse, veendumuste, rassi ja etnilise kuuluvuse alusel diskrimineerimise osalist kattumist ning leiab, et mõnda usuvähemuse taustaga rühma mõjutab tööalaselt eriti diskrimineerimine usutunnistuse alusel, nagu seda on tõendatud riiklikes ja Euroopa teadustöödes ning eelkõige FRA uuringutes;

11.  on seisukohal, et Euroopa Liidus on kaitse usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise vastu praegu tagatud nii inimõiguseid käsitlevates kui ka diskrimineerimisvastastes õigusaktides ning need kaks mõjutavad vastastikku üksteist;

12.  rõhutab, et uuringute kohaselt on tööhõives kõige enam diskrimineeritud usurühmad juudid, sikhid ja moslemid (eriti naised); soovitab võtta vastu Euroopa raamistikud antisemitismi ja islamofoobia vastu võitlemise riiklike strateegiate kohta;

13.  tunnustab Euroopa Inimõiguste Kohtu arvestatavat praktikat usu või veendumuste alusel mittediskrimineerimise valdkonnas, peab kiiduväärseks rolli, mida kohus on täitnud oma otsustega kogu direktiivi tõlgendamise osas, ning ootab huviga Euroopa Liidu Kohtu tulevasi esimesi otsuseid selles küsimuses; väljendab kahetsust, et kohtusse on jõudnud vähesed juhtumid, samas kui uuringutest on selgunud, et diskrimineerimisjuhtumeid on tegelikult arvukalt, kuid nende üle ei ole kohut mõistetud;

14.  on seisukohal, et diskrimineerimisvastaste õigusaktude järjekindlat kohaldamist tuleb pidada radikaliseerumisvastase strateegia oluliseks elemendiks, võttes arvesse asjaolu, et üha ksenofoobsemas ja islamofoobsemas kontekstis võib usukogukondade, sh pagulaste ja rändajate diskrimineerimine anda tõuke usuäärmusluse kasvule, mõjutada inimeste edukat kaasamist tööturule ja juurdepääsu kohtusüsteemile seoses elamisloaga;

15.  usub, et kohtud peaksid rohkem keskenduma sellele, et teha kindlaks, et usulisi veendumusi väljendatakse heas usus, selle asemel et hinnata usutunnistuse või veendumuste kehtivust või õigsust;

16.  leiab, et liikmesriikide kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste põhjal on vaja täiendavalt ühtlustada riigi ilmalikkuse põhimõtte hindamist võrdse tööalase kohtlemise direktiivi artikli 4 lõike 2 eetost käsitleva sätte alusel;

17.  leiab, et lähtudes olemasolevast kohtupraktikast ELi ja riiklikul tasandil, tuleks mõistlike abinõude kohustus igasuguse diskrimineerimise puhul – sealhulgas ka usutunnistuse ja veendumuste alusel – sätestada ELi ja siseriiklikus õiguses, tingimusel et see ei too tööandjatele või teenuseosutajatele kaasa ebaproportsionaalselt suurt koormust;

18.  kutsub liikmesriike üles tunnustama südametunnistusevabadust kui põhiõigust;

19.  on seisukohal, et kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga tuleks lugeda, et direktiiv pakub kaitset tööandja usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise vastu;

20.  leiab, et artikli 2 lõikes 5 sätestatud üldine erand on laialt määratletud ning selle kohaldamist tuleb edasi arendada, mis on eriti tähtis pagulas- ja rändekriisi kontekstis, ning loodab, et kohtud hindavad selle piire väga hoolikalt, järgides proportsionaalsuse põhimõtet;

21.  toonitab, et usuvabadus on oluline põhimõte, mida tööandjad peaksid austama; rõhutab siiski, et selle põhimõtte rakendamine kuulub subsidiaarsuse valdkonda;

Puudega inimesed

22.  rõhutab, et „diskrimineerimine puude alusel“ on puude alusel toimuv mis tahes vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas; see hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude võtmisest keeldumine(24);

23.  julgustab liikmesriike tõlgendama ELi õigust nii, et see looks aluse puude laiale mõistele kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni definitsiooniga, kombineerides neid elemente, mis annavad puudega inimestele võrdsed võimalused ning viidates mõistlike abinõude mittevõimaldamisele kui diskrimineerimise vormile vastavalt eelnimetatud konventsioonile; peab kahetsusväärseks, et mõnedes liikmesriikides kehtivad endiselt õigusaktid, mis eeldavad töövõimetust vähemalt 50 % ulatuses ja tunnistavad ainult ametlikku meditsiinilist hinnangut;

24.  märgib, et direktiiv 2000/78/EÜ ei sisalda iseenesest puude mõiste määratlust; rõhutab, et Euroopa Kohut kutsuti üles määratlema puude mõistet Chacón Navase eesmärgist eraldiseisvalt; tuletab meelde, et teiste kohtuasjade puhul on olnud vaja selgitada puude mõistet ja anda tähendus mõistlikele abinõudele puuetega inimeste arvessevõtmiseks, mida tööandjad peavad kõnealuse direktiivi artikli 5 alusel ette nägema (kohtuasjad HK Danmark C-335/11 ja C-337/11);

25.  taunib asjaolu, et puudega naiste tööhõivemäär on alla 50 %, mis annab tunnistust nende kahekordsest diskrimineerimisest, mis muudab keeruliseks nende täisväärtusliku osalemise ühiskonnas;

26.  on seisukohal, et surmaga lõppevat haigust või sellist haigust või füüsilist seisundit, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et see lõpeb surmaga arsti tõendi kuupäevale järgneva 24 kuu jooksul või varem, võib lugeda puudeks, kui see peaks takistama asjaomase inimese tööelus osalemist;

27.  rõhutab tööandjate kohustust näha kõikide puudega töötajate, sealhulgas surmaga lõppevat haigust põdevate töötajate puhul ette mõistlikud abinõud;

28.  rõhutab, et mõne surmaga lõppeva haiguse olemus võib põhjustada kõikumisi füüsilise, vaimse ja psüühilise puude raskusastmes ning et seetõttu on tööandjad kohustatud mõistlikud abinõud korrapäraselt läbi vaatama tagamaks, et need toetavad täielikult töötajaid nende ülesannetes;

29.  rõhutab, et on oluline kaitsta puudega töötajaid, sealhulgas surmaga lõppevat haigust põdevaid töötajaid, töökohal mis tahes vormis toimuva diskrimineerimise eest; rõhutab eriti vajadust kaitsta selliseid töötajaid ebaõiglase vallandamise eest;

30.  märgib, et tõendid näitavad, et investeeringud puuetega inimestele suunatud mõistlikesse abinõudesse on kulutasuvad ja tasuvad end ära, mitte ainult sotsiaalse kaasatuse, vaid ka suurenenud tootlikkuse ja töölt puudumiste vähenemise seisukohast(25); peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole suutnud pakkuda asjakohaseid mõistlikke abinõusid;

31.  rõhutab, kui tähtis on töö puudega inimeste jaoks ning raske, kroonilise või ravimatu haigusega inimeste jaoks, ja toetab kaasavaid tööturu kontseptsioone, mis tagavad mõlema rühma jaoks ohutuse ja õigused;

32.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et tööga seotud õigused ja teenused, sealhulgas võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohased mõistlikud abinõud, oleksid ülekantavad ja kooskõlas puudega inimeste liikumisvabadusega;

33.  tervitab asjaolu, et kõik liikmesriigid pakuvad toetusi, abi või maksusoodustusi, näiteks tööandjatele, kes näevad ette mõistlikud abinõud, motiveerides seega tööandjaid kohandama töökohta selleks, et palgata puudega inimesi, ning avama tööturg puuetega inimestele, ning tagama, et kõik inimesed saaksid kasutada oma inimõigusi ja põhivabadusi võrdsel alusel teistega; soovitab, et liikmesriigid pakuksid ja komisjon toetaks koolitusi riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele mõistlike abinõude teemal, andmaks suuniseid mõistlike abinõude kohta ja eriti haavatavate rühmade tõrjutuse ärahoidmise kohta; nõuab dialoogi asjaomaste sidusrühmade, nt ametiühingute ja tööandjatega, et määrata kindlaks suunised mõistlike abinõude tavade kehtestamiseks;

34.  rõhutab vajadust tunnustada riigihankemenetlustes sotsiaalklausleid kui võimalikke sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamise vahendeid; on seisukohal, et sotsiaalselt vastutustundlikke riigihankeid võiks kasutada kui vahendit, millega integreerida tööturule puudega inimesi ja teisi haavatavaid elanikkonnarühmi;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vastu praktika kvaliteediraamistikud, et tagada mõistlikud abinõud ja juurdepääsetavus puudega inimeste jaoks;

36.  rõhutab, kui oluline on universaalne projekteerimisstandard avalike ruumide ja töökohtade loomiseks, nii et oleks arvestatud puuetega inimeste vajadusi, kooskõlas ÜROs 11. aprillil 2014 vastu võetud üldise soovitusega ligipääsetavuse kohta(26), ning juhib tähelepanu ELi võetud kohustustele ligipääsetavuse osas, et saavutada püsivaid edusamme kõikide Euroopa töötajate töötingimuste parandamisel;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama arukaid töökorralduse mudeleid, mis võimaldavad puudega inimestel teha tööd oma kodus ja millega kaasnevad eelised elukvaliteedi ja tootlikkuse vallas;

38.  märgib, et puudega inimesed annavad kogu ühiskonnale hinnalise panuse, ning kutsub liikmesriike üles kasutama struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, et kohandada töökohti ja pakkuda puudega inimestele tööl vajalikku abi, et täiustada haridust ja koolitust eesmärgiga suurendada nende tööhõive määra avatud tööturul ning võidelda puudega inimeste tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; juhib tähelepanu ühissätete määruse(27) artiklile 7 ja artikli 96 lõikele 7, millega edendatakse võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ning puudega inimeste kaasamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisse üldiselt ja konkreetsemalt rakenduskavade rakendamisse, ning rõhutab, et võrdsete võimaluste edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks kavandatavate meetmete asjakohasuse kinnitamiseks on vaja eelhindamisi; leiab, et Euroopa ja liikmesriikide rahalisi vahendeid võiks suunata ka näiteks VKEdele, kes julgustavaid töötajaid osalema kursustel, et püsida tööturul;

39.  kutsub liikmesriike üles vaatama uuesti läbi töökindlustuse süsteemid, eesmärgiga ennetada puudega inimeste diskrimineerimist;

40.  ergutab liikmesriike kaaluma eeliseid, mis tekivad positiivsete meetmete, nagu kvoodid, ja passiivse tööturupoliitika, nagu maksusoodustused ja rahalised stiimulid, sidumisel aktiivse tööturupoliitikaga – st juhendamine ja nõustamine, koolitus ja haridus ning tööle suunamine –, et toetada puudega inimeste tööhõivet;

41.  ergutab liikmesriike töötama välja ja rakendama kõikehõlmavat raamistikku meetmeteks, mis võimaldavad puudega inimestele juurdepääsu kvaliteetsele tööle, kasutades sealhulgas trahve, kui ei täideta diskrimineerimisvastaseid õigusakte, et rahastada kaasamist avatud tööturule ja muid selle valdkonna meetmeid;

42.  julgustab liikmesriike pakkuma pidevat tuge tööandjatele, kes võtavad tööle puudega inimesi, et luua soodsad tingimused ja tagada piisav toetus kõigis tööelu etappides: töölevõtmise, töökoha säilitamise ja karjääri edendamise etapis;

43.  palub kõigil osalistel pöörata erilist tähelepanu vaimse ja psühhosotsiaalse puudega inimeste kaasamisele ning töötada välja ulatuslik kampaania teadlikkuse suurendamiseks puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta ning puuetega inimeste ja eelkõige psühhosotsiaalse ja vaimse puudega inimeste, autismispektri häiretega inimeste ning eakate puudega inimeste kohta töökohtades levivate eelarvamustega võitlemiseks; palub, et juurdepääsetavas vormis muudetaks kättesaadavaks kõik suutlikkuse suurendamise, koolitamise, teadlikkuse parandamise, avalike seisukohtade ja muu sellisega seotud materjalid;

44.  tunneb muret viivituse pärast puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 vahehindamises; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks strateegia läbi ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 7. septembril 2015. aastal vastuvõetud lõppjärelduste alusel Euroopa Liidu esialgse aruande kohta ja kaasaks sellesse protsessi puudega inimeste esindusorganisatsioonid;

45.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel käsitlenud vanuselist ebavõrdsust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega inimesi käsitleva strateegia rakendamisel; kutsub komisjoni seega üles suurendama teadlikkust puuetega inimeste õigustest ja nende diskrimineerimisest ning nimetatud küsimusi käsitlema;

Vanus

46.  rõhutab eakate töötajate olulist panust ühiskonda ja äriühingute konkurentsivõimesse; rõhutab, kui oluline on kaasata eakamaid töötajaid, kes saavad aktiivsena vananemise käigus oma teadmisi ja kogemusi edasi anda noorematele töötajatele, ning peab kahetsusväärseks, et vanus on tööalase diskrimineerimise oluline põhjus; peab kahetsusväärseks, et eakamad inimesed puutuvad tööturul siiani sageli kokku stereotüüpide ja tõketega, ning nõuab põlvkondadevahelist õiglust, mis põhineb solidaarsusel, vastastikusel austusel, vastutustundel ning soovil üksteisest hoolida;

47.  kutsub liikmesriike üles edendama kõikide töötajate juurdepääsu tööhõivele ja integreerumist tööturuga, hoolimata nende vanusest, ning võtma meetmeid kõikide töötajate kaitsmiseks töökohal seoses tasu, koolituse, karjääri edendamise, tervishoiu, ohutuse ja muu sellisega;

48.  märgib, et tööjõu ühekülgne noorendamine ei too kaasa suuremat innovaatilisust, vaid kujutab endast kogemuste, teadmiste ja oskuste raiskamist;

49.  kutsub liikmesriike üles julgustama tööandjaid noori inimesi palkama, kuid järgides ja austades samas võrdse kohtlemise põhimõtet töötasu ja sotsiaalkaitse, sealhulgas tööga seotud vajaliku koolituse puhul;

50.  märgib murega, et Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et põlvkondadevaheline solidaarsus on kõige olulisem õiguspärane eesmärk, mis õigustab vanusest tingitud erinevat kohtlemist(28); kuna nendes liikmesriikides, kus eakate töötajate tööhõive on suurem, kaasatakse ka noored palju paremini tööturule;

51.  tuletab meelde, et vanuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja selle ärahoidmiseks tuleb tõhusalt rakendada vananemispoliitika alaseid ELi õigusakte;

52.  märgib, et tänu rakendatud poliitikale moodustavad 55–64-aastased suure osa kõikide ELi liikmesriikide töötajatest; avaldab siiski kahetsust, et tööhõive määr selles elanikerühmas on kasvanud liiga aeglaselt ja jääb EL 28-s alla 50 %; rõhutab seetõttu, et digiteerimine mõjutab tööturgu oluliselt, luues uusi töövõimalusi ja paindlikumaid töötingimusi, näiteks pakkudes kaugtöö võimalust, mis võib olla tõhus vahend üle 50-aastate ning oskusteta keskealiste inimeste tõrjutuse vastu võitlemiseks; rõhutab sellega seoses, et digiteerimisest kasu saamiseks on hädavajalik digitaaloskusi pidevalt arendada, pakkudes töötajatele koolitusi, jätkukoolitusi ja ümberõpet kogu nende karjääri vältel; usub ka, et uute töökohtade loomine digitaalsel turul nõuab liikmesriikidelt suuremate jõupingutuste tegemist oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi lahendamiseks, eriti üle 50-aastaste inimeste puhul;

53.  rõhutab, et vanuse alusel diskrimineerimise vastased meetmed ei tohi põhimõtteliselt teha vahet laste ja eakate vahel ning igat liiki õigustamatu vanuse alusel diskrimineerimisega tuleb asjakohaselt tegeleda;

54.  märgib, et eelkõige eakamad töötajad töötavad ebakindlates tingimustes, ning palub, et komisjon uuriks koos liikmesriikidega üle 50-aastaste inimeste töötuse üha süvenevat probleemi ning töötaks välja tõhusad vahendid, nt kutsekoolitus ja stiimulid või toetused tööandjatele, et eakamaid töötajaid uuesti tööturule integreerida ja kaitsta neid ebaõiglase vallandamise eest;

55.  rõhutab, et on vaja parandada töötava elanikkonna digitaaloskusi ja rõhutab, et digiteerimine aitab suurendada sotsiaalset kaasamist ning aidata eakatel inimestel ja puuetega töötajatel kauem tööhõives püsida, võimaldades neil saada kasu tehisintellekti võimalustest; peab oluliseks juhtida digitaalse turu mõju tööhõivele sotsiaalselt õiglasel ja jätkusuutlikul viisil; rõhutab asjaolu, et paljud tööandjad ei palka eakaid töötajaid stereotüüpide tõttu, mille kohaselt neil ei ole oskuseid või on need vananenud; nõuab seetõttu, et arutelus komisjoni välja kuulutatud tulevase Euroopa oskuste strateegia üle käsitletaks kõikide vanuserühmade töötajate elukestvat õpet ja täiskasvanuõpet;

56.  tuletab meelde, et ELi ja liikmesriikide kõige olulisemad ressursid on nende inimressursid; on arvamusel, et digitaaloskused on üle 55-aastaste eakamate töötajate jaoks üliolulised selleks, et kaitsta neid tööturult tõrjumise vastu ja lihtsustada neil uue töökoha leidmist; palub, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid koos sotsiaalpartneritega välja haridust ja tööd ühendavad oskuste strateegiad, ning investeeriksid seega elukestvasse õppesse ja pakuksid kättesaadavaid, taskukohaseid ja laiaulatuslikke koolitusskeeme, samuti ümberõpet digitaal- ja nn pehmete oskuste arendamiseks, kaasa arvatud virtuaalreaalsusega (täiendatud reaalsusega) kohanemiseks, mis võimaldab vanemal elanikkonnal paremini vastata kasvavale nõudlusele e-oskuste järele eri sektorites; rõhutab seega, et üle 55-aastastel töötajatel, eriti naistel, peaks kogu aeg olema juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alastele koolitustele; innustab ka liikmesriike ja komisjoni kehtestama strateegiaid, millega vähendada digitaalset lõhet ning soodustada võrdset juurdepääsu uuele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale;

57.  tunneb heameelt Euroopa sotsiaalpartnerite tööprogrammi üle aastateks 2015–2017, mis keskendub aktiivsele vananemisele; kutsub sotsiaalpartnereid üles põhjalikult käsitlema vanuse alusel diskrimineerimise, täiskasvanuõppe, töötervishoiu ja -ohutuse, aga ka töö- ja pereelu ühitamisega seotud küsimusi, et töötada välja Euroopa raamistik, mille abil toetada kõikide töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tervist;

58.  rõhutab, et sihipärasemate ja tõhusamate aktiivse vananemise strateegiate väljatöötamiseks on vaja usaldusväärset statistikat eakate olukorra ja demograafiliste muutuste kohta; palub komisjonil tagada põhjalik eakate ühiskondlikku staatust, tervist, õigusi ja elatustaset käsitlevate kvaliteetsete andmete kogumine;

59.  juhib tähelepanu asjaolule, et eakatesõbralike keskkondade edendamine on erakordselt oluline viis vanemaealiste töötajate ja tööotsijate toetamiseks ning kõigile võrdseid võimalusi pakkuva kaasava ühiskonna edendamiseks; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni ja WHO ühisprojekti üle, mille eesmärk on kohandada WHO ülemaailmset eakatesõbralike linnade juhendit (Global Age-friendly Cities) Euroopa tingimustega;

60.  tunneb heameelt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kampaania „Tervislikud töökohad sõltumata east“ üle; rõhutab, kui olulised on tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse alased õigusaktid ning ettevõtjatele ennetavate meetmete võtmiseks pakutavad stiimulid; nõuab kampaaniat, et võtta intensiivseid teavitusmeetmeid igas suuruses ettevõtjani jõudmiseks;

61.  kutsub liikmesriike üles tugevdama riiklikke pensionisüsteeme, et tagada pärast pensionile jäämist inimväärne sissetulek;

62.  tunneb heameelt komisjoni töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva algatuse üle; rõhutab tõsiasja, et töö- ja eraelu tasakaal on katsumus ka eakatele töötajatele, kuna hoolt vajava pereliikme eest hoolitseb 18 % 55–64-aastastest meestest ja 22 % 55–64-aastastest naistest ning oma lapselaste eest hoolitseb regulaarselt üle poole vanavanematest; soovitab, et tulevane töö- ja eraelu tasakaalu algatus hõlmaks täielikult meetmeid, mille abil toetakse tööealisi mitteametlikke hooldajaid ja vanavanemaid ning noori vanemaid;

63.  kutsub liikmesriike üles edendama kvaliteetseid riiklikke teenuseid, mis pakuksid sobivat ja vajalikku hooldust ja abi lastele, haigetele ja eakatele;

Seksuaalne sättumus

64.  märgib, et liikmesriikide kohtud ja Euroopa Liidu Kohus on käsitlenud ainult piiratud arvu juhtumeid seoses diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel;

65.  tuletab meelde, et ehkki nende liikmesriikide arv, kes laiendasid seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeldu kõikidele valdkondadele, mida hõlmab rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv, kasvas 10-lt 2010. aastal 13-le 2014. aastal, on kaitse diskrimineerimise eest seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel siiani piiratud(29);

66.  tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides on transinimestele kättesaadava kaitse ulatus diskrimineerimise eest, eriti tööhõive-, hariduse ja tervishoiuvaldkonnas, jätkuvalt ebaselge; nõuab meetmeid, et rakendada tõhusalt riiklikke õigusakte, mis võtavad üle soolise võrdõiguslikkuse direktiivi; märgib, et sellised meetmed võiksid täiustada õiguslikke määratlusi, et tagada kõikide transinimeste kaitse ja mitte ainult soo korrigeerimist läbivaid või läbinud transinimeste kaitse(30);

67.  tunneb muret, et teadlikkus oma õigustest diskrimineerimise valdkonnas ja diskrimineerimisohvritele abi pakkuvatest asutustest ja organisatsioonidest on madal, kusjuures kõrgem teadlikkus on LGBTI-inimestel; on seisukohal, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning kõikide huvirühmade organisatsioonid peaksid oluliselt tõhustama teavitustööd nii ohvrite kui ka tööandjate ja teiste rühmade seas; märgib, et riiklikud LGBTI organisatsioonid on kõnealuses töös kesksed partnerid;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama partnerlussuhte, abikaasade varasuhte ja vanemaõiguste vastastikuse tunnustamise; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse intersooliste inimeste erilist diskrimineerimist tööl ning vaatama läbi õigusaktid ja tavad, et hoida ära intersooliste inimeste diskrimineerimist;

Horisontaalsed aspektid ja soovitused

69.  väljendab muret, et mitmekordse diskrimineerimise valdkonnas puudub õigusselgus ja õiguskindlus, ning peab selle sagedaseks põhjuseks liikmesriikides kehtivaid erinevaid ja killustatud eeskirju ja norme; võtab teadmiseks Equineti tehtud olulise töö, et aidata töötada välja ühtsed normid, ning usub, et seda tööd tuleks piisavalt toetada;

70.  mõistab hukka asjaolu, et direktiiv 2000/78/EÜ ei sisalda konkreetseid sätteid mitmekordse diskrimineerimise kohta, ehkki selles on vähemalt öeldud, et naised on sageli niisuguse diskrimineerimise ohvrid, ja märgib lisaks, et kahe või enama diskrimineerimisvormi kombinatsiooni korral võib tekkida probleeme sellest, et eri vormide puhul on tagatud erineval tasemel kaitse; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võitlema kõikide mitmekordse diskrimineerimise vormidega ning tagama mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise tööturul ja seoses juurdepääsuga tööhõivele; soovitab, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, õiguskaitseasutused, sealhulgas tööinspektorid, riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid jälgiksid rohkem soo ning muudel alustel diskrimineerimise juhtumite ja tavade osalist kattumist;

71.  rõhutab, et võrdõiguslikkust käsitlevate objektiivsete, võrreldavate ja liigitatud andmete puudumine diskrimineerimise ja ebavõrdsuse kohta raskendab diskrimineerimise, eriti kaudse diskrimineerimise olemasolu tõendamist; juhib tähelepanu, et direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 10 on lubatud tõendamiskohustuse kohandamine ja tõendamiskohustuse ümberpööramine juhul, kui asjaolude põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma täpselt ja süstemaatiliselt andmeid direktiivi kehtivust puudutava võrdõiguslikkuse kohta, kaasates sotsiaalpartnerid, siseriiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja kohtud;

72.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koguksid (sh riikliku aruandluse ning sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust käsitleva iga-aastase ühisaruande raames) ühtlustatud ja homogeenseid statistilisi andmeid, et kaotada puudujäägid andmete kogumisel soolise võrdõiguslikkuse kohta; kutsub komisjoni üles tegema algatusi sellise andmekogumise edendamiseks liikmesriikidele adresseeritud soovituse abil ja andes Eurostatile ülesandeks konsultatsioonide väljatöötamine, mille eesmärk oleks võtta Euroopa sotsiaaluuringu näitajates arvesse andmete jaotust kõikide diskrimineerimise aluste kaupa, eesmärgiga võtta praktilisi meetmeid igasuguse töölevõtuga ja tööturuga seotud diskrimineerimise vastu;

73.  soovitab, et kui liikmesriigid koguvad tööhõive kohta statistilisi andmeid, lisaksid nad tööjõu-uuringusse vabatahtlikud küsimused, mis aitaksid avastada võimalikku diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel;

74.  rõhutab, et kõigi tasandite seadusandlikus protsessis tuleks alati võtta arvesse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ning et hinnata tuleks kavandatavate meetmete proportsionaalsust;

75.  märgib siseriiklike võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste olulist rolli võrdse tööalase kohtlemise direktiivi rakendamisel, mis aitab suurendada teadlikkust ja koguda andmeid, tehes koostööd sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega, parandades teavitamist ja võttes juhtrolli diskrimineerimisohvrite kaebuste esitamise lihtsustamisel; nõuab võrdõiguslikkusega tegelevate siseriiklike asutuste rolli tugevdamist, nende erapooletuse kindlustamist, tegevuse arendamist ja suutlikkuse tõhustamist, sealhulgas piisavate rahaliste vahendite kaudu;

76.  kutsub liikmesriike üles väljendama suuremat pühendumust meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisele tööhõivepoliitikas; nõuab, et kasutataks aktiivselt sooteadlikku eelarvestamist, seejuures peaks komisjon edendama vastavate parimate tavade vahetamist, ning nõuab meetmeid, mis julgustaksid naiste töölevõtmist õiglastel alustel ilma ebakindla tööhõive vormideta, töö ja eraelu sobiva tasakaaluga ning elukestva õppega, samuti meetmeid palga- ja pensionilõhe vähendamiseks ning üldiselt naiste positsiooni parandamiseks tööturul;

77.  palub, et liikmesriigid töötaksid välja sooneutraalse töökohtade klassifitseerimise ja hindamise süsteemi, mis oleks asendamatu meede võrdse kohtlemise kindlustamiseks;

78.  rõhutab, et võrdse kohtlemise poliitika peaks tegelema probleemidega, mis on seotud nii meeste kui ka naiste elukutseid ja rolle käsitlevate stereotüüpidega;

79.  tuletab meelde, et sotsiaalpartneritel on oluline roll nii töötajatele kui ka tööandjatele teabe edastamisel ja nende teadlikkuse suurendamisel diskrimineerimisvastase võitluse teemal;

80.  on seisukohal, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata konkureerivate õiguste, nagu usu- ja veendumusvabaduse ning sõnavabaduse tasakaalustamisele selle alusel toimunud ahistamise korral;

81.  palub, et liikmesriigid töötaksid välja ja tugevdaksid oma tööinspektsioone, tagades neile tingimused ning rahalised ressursid ja personali, mis võimaldaks neil jätkata tööd ja võidelda tõhusalt ebakindlate töösuhete, reguleerimata tööhõive ning töö ja palgaga seotud diskrimineerimisega, eriti meeste ja naiste võrdõiguslikkuse seisukohast;

82.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada töö ja eraelu ühildamist konkreetsete meetmetega, näiteks esitada uus ettepanek emapuhkuse vastuvõtmiseks, et tagada naistele õigus naasta pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning vanemapuhkust tööle, tagada nende õigus tervise ja ohutuse kaitsele töökohas, kindlustada neile emadusega seotud õigused ja võtta meetmeid, et hoida ära rasedate ebaõiglast töölt vallandamist jne, samuti esitada ettepanek hoolduspuhkuse direktiivi kohta ja tugevdada isapuhkuse õigusakte;

83.  märgib, et paljude diskrimineerimise juhtumite puhul on õiguskaitse kättesaadavus piiratud; rõhutab, kui oluline on, et diskrimineerimise ohvritel oleks juurdepääs teabele; peab vajalikuks, et liikmesriigid võtaksid asjakohased meetmed tagamaks, et ohvritele on kõigil kohtumenetluse etappidel olemas mõistlik ja kättesaadav õigusnõustamine ja -abi, sealhulgas konfidentsiaalne ja isiklik nõustamine, emotsionaalne, isiklik ja moraalne tugi võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste või asjakohaste vahendajate poolt; kutsub lisaks liikmesriike üles võitlema töökohal toimuva ahistamise ja vägivalla vastu, mis eirab inimese väärikust ja/või loob solvava töökeskkonna;

84.  on arvamusel, et tuleb parandada kaebuste mehhanisme liikmesriikide tasandil, tugevdades võrdõiguslikkust edendavaid liikmesriikide asutusi õiguskaitse ja kohtuväliste mehhanismide kättesaadavuse parandamiseks, suurendades usaldust ametiasutuste vastu, pakkudes õigusnõu ja -abi ning lihtsustades sageli pikki ja keerukaid kohtumenetlusi; ergutab liikmesriike looma platvorme, kus võetakse vastu kaebusi ja antakse tasuta tuge töökohal toime pandud diskrimineerimise ja ahistamise üle kaebamisel õigusasutustes;

85.  nõuab, et võetaks vastu eeskirjad, mis kaitseksid töökohal toimuva diskrimineerimise ja/või ahistamise ja/või jälitamise korral rikkumisest teatajaid ja nende privaatsust;

86.  tuletab meelde, et mõnel juhul tekitab endiselt probleeme kohtu poole pöördumine ja piisava esindatuse tagamine, ning kutsub liikmesriike üles leidma viise, kuidas aidata ohvreid selles osas, sealhulgas näiteks kohtutasudest vabastuste ja soodustuste, spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide jt õigusabi ja toetuse ning õiguskaitse ja piisava esindatuse tagamise kaudu; rõhutab asjaomaste kohtu- ja/või haldusmenetluste vastu õigustatud huvi tundvate valitsusväliste organisatsioonide õigusliku staatuse olulisust;

87.  tervitab asjaolu, et liikmesriikide diskrimineerimisvastaste seadustega ette nähtud sanktsioonid on üldiselt kooskõlas võrdse tööalase kohtlemise direktiiviga; rõhutab samuti tähtsat rolli, mis on diskrimineerimisvastase võitlusega tegelevatel riigiasutustel sanktsioonide ja kaebustega seotud probleemide lahendamisel; on siiski mures, et antava hüvitise taseme ja suuruse osas kipuvad siseriiklikud kohtud kohaldama leebemaid sanktsioone kui seadusega ette nähtud(31); rõhutab, et komisjon peab pöörama hoolikat tähelepanu liikmesriikide eeskirjadele karistuste ja hüvitise kohta, tagamaks, et riikide õigusaktides ei nähtaks diskrimineerimise eest ette puhtalt sümboolseid karistusi või ainult hoiatusi, nagu Euroopa Kohus on teatanud.

88.  väljendab oma muret romade kogukonna vähese osalemise pärast tööturul; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada selle etnilise vähemusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide rolli, et soodustada romade osalemist tööturul; juhib samuti tähelepanu, kui oluline on valitsusväliste organisatsioonide roll selles, et romasid teavitatakse nende õigustest või et diskrimineerimise juhtumite korral aidatakse neil sellest teada anda, mis parandab lõpptulemusena andmete kogumist;

89.  kutsub liikmesriike üles kasutama direktiivi pakutavat võimalust võtta tõsise ja struktuurilise diskrimineerimise all kannatavate rühmade, näiteks romade puhul kasutusele positiivsed meetmed;

90.  tunneb heameelt asjaolu üle, et valdav enamus liikmesriike on kaalunud mingil kujul positiivseid meetmeid selle direktiivi kohaldamisalas;

91.  rõhutab vajadust levitada Euroopa Liidu Kohtu asjakohaseid otsuseid ja vahetada võrdse tööalase kohtlemise direktiivi sätteid puudutavaid siseriiklike kohtute otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga;

92.  rõhutab, kui oluline on tagada tugi mitteametlikele hooldajatele töö- ja hoolduskohustuste sobitamisel (nt paindlik tööaeg, intervallhooldus), et need hooldajad (enamasti naised) saaksid oma hoolduskohustusi täita ja anda märkimisväärse panuse oma perekondade ja ühiskonna heaolusse, ning neid ei tohi selle abi eest karistada praegu ega hilisemas elus;

93.  peab vajalikuks, et siseriiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ning õiguskaitseasutuste töötajatele ja tööinspektsioonidele pakutaks nõuetekohast koolitust; leiab, et kõigi asjaomaste sidusrühmade, nt kohtunike, prokuröride, kohtu personali, advokaatide ja uurijate, politsei ja vanglatöötajate koolitus tööhõivealaste diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja kohtupraktika valdkonnas on otsustava tähtsusega koos koolitusega kultuuridevahelise mõistmise ja alateadlike eelarvamuste valdkonnas;

94.  peab vajalikuks, et komisjon pakuks eraettevõtjatele, sealhulgas VKEdele ja mikroettevõtjatele, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse raamistike mudeleid, mida saab hiljem kasutusele võtta ja kohandada vastavalt nende vajadustele; kutsub ärivaldkonna sidusrühmi üles minema võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse austamise vallas lubaduste andmisest kaugemale, teavitades muu hulgas soovi korral igal aastal võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste abil oma asjaomastest algatustest;

95.  kutsub tööandjaid üles looma oma töötajatele diskrimineerimisvastase töökeskkonna, austades ja rakendades selleks olemasolevaid diskrimineerimisvastaseid direktiive, mille aluseks on võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kutsub komisjoni üles asjaomaste meetmete rakendamist jälgima;

96.  tuletab meelde, kui oluline on sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna roll ohvritele abi pakkumisel, ja rõhutab, et diskrimineerimise all kannatavatel isikutel on sageli lihtsam pöörduda nende kui teiste osalejate poole; soovitab seetõttu toetada kõnealuses valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone;

97.  nõuab inimõigustealast ja kodanikuharidust, mis suurendab teadlikkust mitmekesisusest ja aitab seda aktsepteerida ning mille eesmärk on luua kaasav keskkond, julgustades norme uuesti määratlema ja eemaldama solvavaid silte;

98.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kodanikuõpetuse ja inimõiguste alase hariduse andmist põhi- ja keskkoolis;

99.  peab vajalikuks, et komisjon võtaks vastu riiklike strateegiate Euroopa raamistiku, mille abil võidelda antisemitismi, islamofoobia ja muude rassismi vormide vastu;

100.  kutsub liikmesriike üles looma asjakohased kavad karistuse ära kandnud vangide naasmiseks tööturule;

101.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama asjaomaste sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrdõiguslikkust edendavate asutuste juurdepääsu rahastamisele, et korraldada harivaid kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks diskrimineerimisest tööhõives; kutsub erasektorit üles andma omapoolse panuse diskrimineerimisvaba töökeskkonna loomisse;

102.  palub, et liikmesriigid püüaksid vahetada häid tavasid, et võidelda diskrimineerimise vastu töökohal;

103.  kutsub sotsiaalpartnerite organisatsioone üles arendama sisemist teadlikkust tööalasest ebavõrdsusest ning välja töötama ettepanekuid probleemide käsitlemiseks organisatsiooni/ettevõtja tasandi valdkondlikel kollektiivläbirääkimistel, koolitustel ning liikmetele ja töötajatele suunatud kampaaniates;

104.  palub, et liikmesriigid ja komisjon kaasaksid tööhõive ja elukutse küsimustes võrdse kohtlemise põhimõtte tulemuslikku rakendamisse ka sotsiaalpartnereid (ametiühinguid ja tööandjaid) ning kodanikuühiskonda, sealhulgas võrdõiguslikkusega tegelevaid asutusi, et toetada võrdset kohtlemist; kutsub liikmesriike üles parandama ka sotsiaaldialoogi ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist;

o
o   o

105.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(3) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0320.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0286.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0261.
(9) ELT C 316, 30.8.2016, lk 83.
(10) ELT C 75, 26.2.2016, lk 130.
(11) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(12) ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 19.
(13) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
(14) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.
(15) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 23.
(16) Kohtuotsus, 10. mai 2011, Römer, C-147/08, EKL, EU:C:2011: 286.
(17) http://fra.europa.eu/en/publication/2014/eu-lgbt-survey-european-union-lesbian-gay-bisexual-and-transgender-survey-main
(18) http://fra.europa.eu/en/publication/2014/being-trans-eu-comparative-analysis-eu-lgbt-survey-data
(19) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR15_03/SR15_03_EN.pdf.
(20) http://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1568en.pdf
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351.
(22) Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, „Võrdse tööalase kohtlemise direktiiv – selle rakendamise hindamine“.
(23) Ibid.
(24) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, 13. detsember 2006, artikkel 2.
(25) Euroopa Parlament, poliitikaosakond A: majandus- ja teaduspoliitika, „Mõistlikud abinõud ja kaitstud töökohad puudega inimestele: kulud ja investeeringutasuvus“.
(26) Üldine märkus nr 2 (2014) artikli 9 kohta: Accessibility https://documentsddsny. un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/ PDF/G1403313.pdf?OpenElement
(27) Määrus (EL) nr 1303/2013.
(28) Komisjoni talituste töödokument „Annexes to the Joint Report on the application of the Racial Equality Directive (2000/43/EC) and the Employment Equality Directive (2000/78/EC)“ (Rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi (2000/43/EÜ) ja võrdse tööalase kohtlemise direktiivi (2000/78/EÜ) kohaldamist käsitleva ühisaruande lisad) (SWD(2014)0005).
(29) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (2015), „Kaitse seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel diskrimineerimise eest Euroopa Liidus: võrdlev õiguslik analüüs“.
(30) Samas.
(31) Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, op. cit.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevus, mõju ja lisaväärtus aastatel 2007–2014
PDF 296kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014 (2015/2284(INI))
P8_TA(2016)0361A8-0227/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013 (mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 546/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 2013. ja 2014. aasta tegevuse kohta (COM(2015)0355),

–  võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) järelhindamise lõpparuannet (august 2015),

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2013 „Kas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on andnud koondatud töötajate tööturule naasmiseks ELi lisaväärtust?“,

–  võttes arvesse Eurofoundi ERMi 2012. aasta aruannet „Pärast restruktureerimist: tööturud, töötingimused ja eluga rahulolu“,

–  võttes arvesse Eurofoundi juhtuuringut „Added value of the European Globalisation Adjustment Fund: A comparison of experiences in Germany and Finland“ (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lisaväärtus: Saksamaa ja Soome kogemuste võrdlus) (2009),

–  võttes arvesse Eurofoundi ERMi 2009. aasta aruannet „Restruktureerimine majanduslanguse olukorras“,

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuleviku kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta(5),

–  võttes arvesse oma resolutsioone Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta, mis on vastu võetud alates 2007. aasta jaanuarist, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni märkusi vastavate taotluste kohta,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni EGFi eritöörühma arutelusid,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0227/2016),

A.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF“) loodi eesmärgiga toetada töötajaid, kes on koondatud maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning näidata üles solidaarsust nendega; arvestades, et EGFi eesmärk on aidata kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ning edendada püsivat tööhõivet koondatud töötajaid uue töökoha saamiseks ette valmistades ja neid seejuures toetades; arvestades, et EGF loodi hädaolukordadega tegelemiseks, tehes seda kiire sekkumise ja lühiajalise toetuse pakkumisega ulatuslikku koondamist hõlmavatele tööturu tõsistele ja ettenägematutele raskustele reageerimiseks, erinevalt Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi „ESF“), millest samuti toetatakse koondatud töötajaid, kuid mille eesmärk on leevendada pikaajalist struktuurset tasakaalustamatust peamiselt elukestva õppe kaudu; on veendunud, et EGFi tuleks ka järgmise programmitöö perioodi ajal kasutada väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku;

B.  arvestades, et restruktureerimine on viimastel aastatel muutunud üha valdavamaks, võimendudes teatavates sektorites ja levides teistesse; arvestades, et äriühingutel lasub vastutus sageli ettenägematu mõju eest, mida niisugused otsused avaldavad liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele struktuurile ning kogukondadele; arvestades, et EGF aitab leevendada kõnealuste restruktureerimisotsuste negatiivset mõju; arvestades, et üha enam EGFi juhtumeid on seotud suurte äriühingute ja hargmaiste korporatsioonide restruktureerimisstrateegiatega, mis otsustatakse tavaliselt ilma töötajaid ja nende esindajaid kaasamata; arvestades, et ümberpaigutamine, tegevuse üleviimine, sulgemine, ühinemine, omandamine, ülevõtmine, tootmise ümberkorraldamine ja tegevuse allhange on kõige tavalisemad restruktureerimise vormid;

C.  arvestades, et kohanemisvõimet ja proaktiivsust töökohtade või ametite üleviimisel võib siiski takistada ebakindlus, kuna vahetustega võib kaasneda töötuse, madalamate palkade ja sotsiaalse ebakindluse oht; arvestades, et EGFi juhtumite toetusesaajate tööturule naasmine saab olema edukam, kui sellega kaasneb kvaliteetne tööhõive;

D.  arvestades, et ühistud viivad restruktureerimist läbi sotsiaalselt vastutustundlikul viisil ja nende konkreetne koostööle rajatud juhtimismudel, mis põhineb ühisvastutusel, demokraatlikul osalemisel ja liikmetepoolsel kontrollil ning ühistute suutlikkusel tugineda enda rahalistele vahenditele ja tugivõrgustikele, selgitab, mis muudab ühistud aja jooksul restruktureerimise juhtimisel ning ühtlasi uute ärivõimaluste loomisel paindlikumaks ja innovatiivsemaks;

E.  arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 19 on ette nähtud, et komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande EGFi eelmisel kahel aastal võetud meetmete kohta;

F.  arvestades, et Euroopa tasandil ei ole kehtestatud õigusraamistikku, mis käsitleks töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ning restruktureerimise ettevalmistamist ja juhtimist, et ennetada muutusi ja hoida ära töökohtade kadumist; arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis(6), et komisjon esitaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 võimalikult kiiresti ja pärast konsulteerimist tööturu osapooltega seadusandliku ettepaneku töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta (milles järgitakse resolutsiooni lisas toodud üksikasjalikke soovitusi); arvestades, et riikide tasandil esinevad suured erinevused kohustustes, mis tööandjatel on selles protsessis oma töötajate ees; arvestades, et Euroopa sotsiaalpartneritega on selles küsimuses konsulteeritud kahel korral ja komisjon ei ole suutnud meetmeid võtta; arvestades, et komisjoni reaktsioon Euroopa Parlamendi resolutsioonidele teavitamise, konsulteerimise ja restruktureerimise kohta on olnud pettumust valmistav, mis juhib tähelepanu vajadusele astuda selles valdkonnas konkreetseid samme; arvestades, et ülitähtsad on hästi arenenud töösuhete süsteemid, mis annavad töötajatele ja nende esindajatele konsulteerimis- ja teavitamisalased õigused; arvestades, et tugevdatud teavitamise ja nõustamise direktiiv võib aidata tagada asjaolu, et sobiva kava üle peetavad läbirääkimised saavad toimuda õiglastes tingimustes ja õigeaegselt;

G.  arvestades, et koondamiste miinimumkünnist vähendati 1000 koondatult 500 koondatule ning ette nähti võimalus kaaluda erakorralistel asjaoludel või väikeste tööturgude puhul EGFi kasutamist juhul, kui koondamine avaldab tõsist mõju tööhõivele ning kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele;

H.  arvestades, et alates 1. jaanuarist 2014. aastal võivad varem füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud inimesed samuti toetuskõlblikud olla ning toetust saada; arvestades, et komisjon peaks tagama, et EGF vastab füüsilisest isikust ettevõtjate erivajadustele, sest füüsilisest isikust ettevõtjate arv aina suureneb; arvestades, et 31. detsembrini 2017. aastal võib piirkondades, mis on noorte tööhõive algatuse alusel toetuskõlblikud, saada EGFi toetust niisugune arv mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noored), mis vastab sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvule;

I.  arvestades, et praeguse EGFi eesmärk on lisaks koondatud töötajate toetamisele näidata üles ka solidaarsust kõnealuste töötajatega;

J.  arvestades, et EGFi esialgne eelarve oli 500 miljonit eurot aastas; arvestades, et praegune eelarve on 150 miljonit eurot aastas ning et EGFi loomisest alates on kasutatud keskmiselt umbes 70 miljonit eurot aastas;

K.  arvestades, et esialgne kaasrahastamise määr oli 50 %, seda suurendati aastatel 2009–2011 65 %ni, vähendati aastatel 2012–2013 uuesti 50 %ni ja nüüd on see 60 %;

L.  arvestades, et aastatel 2007–2014 on 20 liikmesriiki esitanud 134 taotlust seoses 122 121 koondatud töötajaga, ning arvestades, et kokku on taotletud 561,1 miljonit eurot; märgib, et aastatel 2007–2013 oli eelarve täitmise määr vaid 55 %; arvestades, et aastatel 2007–2014 esitati kõige rohkem taotlusi töötlevas tööstuses, eelkõige autotööstuses, mis puudutas 29 000 töötajat 122 121-st (23 % esitatud taotlustega hõlmatud kogu tööjõust); arvestades, et siiani on majanduskriis tabanud kõige rängemalt vähema kui 500 töötajaga väikeseid ettevõtjaid;

M.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on soovitanud Euroopa Parlamendil, komisjonil ja nõukogul kaaluda Euroopa Liidu poolse rahastamise pakkumisel tõenäoliselt ELi lisaväärtust loovate meetmetega piirdumist, selle asemel et rahastada juba olemasolevaid riiklikke töötajate sissetulekutoetuse süsteeme, mis on sätestatud artikli 7 lõike 1 punktis b; arvestades, et EGFi meetmeid on peetud kõige suuremat lisaväärtust loovateks, kui neid on kasutatud koondatud töötajatele mõeldud selliste teenuste kaasrahastamiseks, mida liikmesriikide tööhõivehüvitiste süsteemides tavaliselt ei ole, juhul kui need teenused on suunatud toetuste asemel koolitusele, samuti juhul, kui need meetmed on olnud personaalsed ja üldisi meetmeid täiendavad, eelkõige kõige haavatavamate koondatud töötajate rühmade puhul; märgib sellega seoses vajadust investeerida endiste töötajate potentsiaali ning seda, kui tähtis on hinnata täielikult kohaliku tööturu vajadusi ja nõutavaid oskusi, sest see peaks looma aluse koolituse ja pädevuste arendamisele, et aidata hõlbustada töötajate kiiret tööturule naasmist; tuletab meelde, et liikmesriigid on kohustatud EGFi eelarvet tulemuslikult täitma;

N.  arvestades, et EGF ei lahenda ELi töötuse probleemi; arvestades, et ELi töötuskriisi lahendamiseks tuleb ELi poliitikas keskenduda töökohtade loomisele, kaitsmisele ja jätkusuutlikkusele; arvestades, et töötuse määrad ELis, eriti noorte ja pikaajaliste töötute seas, näitavad uusi tööalaseid väljavaateid pakkuvate algatuste hädavajalikkust;

O.  arvestades, et käesoleva raporti puhul on EGFi hindamisel vaadeldud perioodi 2007–2014; arvestades, et komisjoni järelhindamine hõlmab aastaid 2007–2013 ning kontrollikoja aruandes on auditeeritud aastaid 2007–2012;

P.  arvestades, et EGFi rakendamisel tuleks tagada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvad ja strateegias „Euroopa 2020“ sätestatud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted ning neid edendada;

1.  võtab teadmiseks EGFi järelhindamise ja esimese iga kahe aasta järel esitatava aruande; märgib, et komisjon täidab oma aruandluskohustust; on seisukohal, et need ja muud aruanded ei ole piisavad EGFi läbipaistvuse ja tõhususe täielikuks tagamiseks; kutsub liikmesriike, kes on saanud EGFist toetust, üles avalikustama juhtumite kõik andmed ja hinnangud ning lisama juhtumite aruandlusesse ka soolise mõju hindamise; julgustab tugevalt kõiki liikmesriike praeguse määruse alusel oma taotlusi ja lõpparuandeid õigeaegselt avalikustama; on hoolimata asjaolust, et komisjon täidab oma aruandluskohustusi, veendunud, et komisjon võiks teha avalikkusele kättesaadavaks kõik EGFi juhtumitega seotud asjakohased dokumendid, sh oma lähetuste sisearuanded, mis koostatakse pärast menetluses olevate taotlustega seoses liikmesriikides korraldatud kontrollkülastusi;

2.  tunneb heameelt rahastamisperioodi pikendamise üle ühelt aastalt kahele aastale; tuletab meelde, et Eurofoundi uuringu kohaselt ei olnud 12 kuud piisavalt pikk aeg kõikide koondatud töötajate aitamiseks, eriti kõige haavatavamate rühmade, näiteks madala kvalifikatsiooniga töötajate, eakamate töötajate, naiste ja eriti üksikvanemate aitamiseks;

3.  märgib, et EGFi kohta koostatud hinnangud näitavad, et kõnealuse fondi sekkumiste tulemusi mõjutavad sellised tegurid nagu sihtrühma kuuluvate töötajate haridus- ja kvalifikatsioonide tase, samuti asjaomaste tööturgude kasutussuutlikkus ja toetust saavate riikide SKP; rõhutab, et neid tegureid mõjutavad enamasti pikaajalised meetmed, mida on võimalik tulemuslikult toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; juhib tähelepanu vajadusele neid tegureid ja kohaliku tööturu olukorda alati EGFist toetuse andmisel arvesse võtta; märgib, et kiiremate ja tulemuslikumate tulemuste saavutamiseks on oluline suurendada sünergiat EGFi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid võivad toimida EGFi toetusvaldkondades järelmeetmetena, mis ergutavad investeeringuid, üldist kasvu ja töökohtade loomist; rõhutab, et EGFi sekkumised peaksid olema suunatud investeeringutele, mis edendavad kasvu, töökohti, haridust, oskusi ja töötajate geograafilist liikuvust, ning neidtuleks kooskõlastada olemasolevate ELi programmidega, et aidata inimestel tööd leida ja edendada ettevõtlust, eelkõige piirkondades ja sektorites, mis kannatavad juba globaliseerumise või majanduse restruktureerimise kahjuliku mõju tõttu; rõhutab, et koondamiste ja töötuse probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks vahendite tõhusa eraldamise ning tihedama koostöö ja suurema sünergia abil (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahel) tuleks eelistada mitmest fondist rahastataval programmitööl põhinevaid integreeritud lähenemisviise; on kindlalt veendunud, et mitmest fondist rahastataval programmitööl põhinev integreeritud strateegia vähendaks ümberpaigutamise riski ja looks soodsad tingimused tööstustootmise naasmiseks ELi;

4.  on seisukohal, et tänu määruse muutmisele on EGFi toimimine paranenud; märgib, et niisugune parandustegevus on lihtsustanud liikmesriikide EGFile juurdepääsu menetlusi ja et selle tulemusena peaksid liikmesriigid seda fondi rohkem kasutama hakkama; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid meetmete kohta, mille eesmärk on kõrvaldada igasugused haldussuutlikkusega seotud tõkked, mis on takistanud EGFis osalemist; on veendunud, et EGFile ei tohiks anda makromajandusliku stabiliseerimise funktsiooni;

5.  märgib, et iga-aastases eelarves EGFile eraldatud väiksematest assigneeringutest on piisanud selleks, et anda vajalikku abi ja toetust, mis on nii elutähtis kui ka vajalik oma töö kaotanud inimestele; rõhutab siiski, et EGFi kohaldamisala laiendamise tõttu 2014. aastal NEET-noorte ja kriisikriteeriumi kaasamiseks ja taotluste arvu märkimisväärse suurenemise või uute eesõiguste lisandumise korral ei pruugi assigneeringud olla piisavad ja neid tuleks suurendada, et tagada EGFi tulemuslik toimimine;

6.  rõhutab, et vastastikusel usaldusel ja jagatud vastutusel põhinev tugev sotsiaalne dialoog on parim vahend restruktureerimisprotsesside prognoosimise, ennetamise ja haldamisega seoses üksmeelsete lahenduste ja ühiste seisukohtadeni jõudmiseks; toonitab, et see aitaks töökohtade kadumist ja seega EGFi juhtumeid ära hoida;

7.  märgib, et taotluste arv kasvas märkimisväärselt erandi kehtimise aastatel 2009–2011, kui oli võimalik esitada taotlusi kriisiga seotud kriteeriumide alusel, ning et kõnealust kohaldamisala laiendati täiendatavalt, et muuta kriisikriteerium alaliseks ja kaasata sellesse ka füüsilisest isikust ettevõtjad aastatel 2014–2020; väljendab heameelt selle erandi pikendamise üle pärast 2013. aastat; märgib, et aastatel 2007–2014 olid kokku rohkem kui pooled projektid seotud kriisiga; rõhutab, et majanduskriisi kahjulik mõju on teatavates liikmesriikides jätkuvalt tuntav;

8.  märgib, et aastatel 2007–2014 esitati 20 liikmesriigi poolt 131 rahastamistaotlust kogusummas 542,4 miljonit eurot 121 380 töötaja heaks;

9.  märgib, et komisjon parandas EGFi andmebaasi, millesse kogutakse arvandmeid EGFi juhtumite kohta statistilisel eesmärgil, tänu millele on liikmesriikidel taotlusi lihtsam esitada ja komisjonil EGFi juhtumeid puudutavaid arvnäitajaid analüüsida ja võrrelda; märgib ühtlasi, et komisjon liitis EGFi ühisesse fondihaldussüsteemi, mis peaks aitama esitada korrektsemaid ja täielikumaid taotlusi ning veelgi lühendada aega, mis kulub liikmesriikide esitatavatele taotlustele; märgib, et sees süsteem võimaldab lihtsustada liikmesriikide jaoks taotluste esitamist, ning nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks taotluste menetlemist eesmärgiga võimaldada kiiret rahastamist, et maksimeerida selle mõju;

10.  palub komisjonil täielikult prognoosida kaubanduspoliitiliste otsuste mõju ELi tööturule, võttes arvesse ka kõnealuse mõju kohta EGFi taotlustes välja toodud tõenduspõhist teavet; palub komisjonil viia läbi põhjalikud mõju eel- ja järelhindamised, sh sotsiaalse mõju hindamised, hõlmates võimalikku mõju tööhõivele, konkurentsivõimele ja majandusel ning mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning tagada samal ajal tulemuslik eelkoordineerimine kaubanduse ja tööhõive peadirektoraatide vahel; palub Euroopa Parlamendil korraldada korrapäraseid rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ühiseid kuulamisi, et aidata parandada kaubanduspoliitika ja EGFi koordineeritust ja selle jälgimist; peab vajalikuks suurendada EGFi kasutamist ümberpaigutamise probleemi ja eri sektorites globaalse nõudluse kõikumisest tingitud kriiside lahendamiseks; on kindlalt vastu mis tahes algatusele käsitleda EGFi selle praegusel kujul ja praeguse eelarvega sekkumisvahendina selliste töökohtade puhul, mis on Euroopa Liidus kadunud ELi tasandil otsustatud kaubandusstrateegiate, muu hulgas tulevaste või juba kehtivate kaubanduslepingute tõttu; rõhutab, et kaubandus- ja tööstuspoliitika peavad olema ülimalt sidusad ning et ELi kaubanduse kaitsevahendeid tuleb ajakohastada;

11.  palub komisjonil anda kaubanduspartneritele turumajanduslik staatus vaid juhul, kui nad vastavad komisjoni seatud viiele kriteeriumile; palub sellega seoses, et komisjon kehtestaks kolmandatele riikidele turumajandusliku staatuse andmise küsimusi käsitleva selge ja tulemusliku strateegia, et säilitada ELi ettevõtjate konkurentsivõime ning jätkata võitlust kõlvatu konkurentsi kõikide vormide vastu;

12.  rõhutab, et EGFi üks peamine eesmärk on aidata töötajaid, kes on kaotanud oma töökoha märkimisväärse muutuse tõttu liidu kaubavahetuses või teenuskaubanduses, nagu on sätestatud määruse artikli 2 punktis a; on arvamusel, et üks EGFi oluline ülesanne on tagada toetus töötajatele, kes on koondatud kaubandusvaidluste negatiivsete tagajärgede tõttu; kutsub seetõttu komisjoni üles selgitama, et töökohtade kaotamine niisuguste kaubandusvaidluste tagajärjel, mille tulemuseks on märkimisväärsed muutused liidu kaubavahetuses või teenuskaubanduses, kuulub täielikult EGFi kohaldamisalasse;

13.  rõhutab asjaolu, et EGF ei saa mingil juhul asendada tõsist restruktureerimise ennetamise ja prognoosimise poliitikat; rõhutab, kui tähtis on tõeline ELi tasandi tööstuspoliitika jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks;

14.  palub komisjonil viia läbi üleilmastumise mõju valdkondlikud uuringud ning esitada nende tulemuste põhjal ettepanekud, mille eesmärk on ergutada äriühinguid ennetama oma valdkonnas esinevaid muutusi ja valmistama oma töötajaid muutusteks ette enne koondamist;

15.  rõhutab, et teatavad liikmesriigid on eelistanud kasutada EGFi asemel ESFi, sest viimasel on kõrgemad kaasrahastamise määrad ja selle meetmeid rakendatakse kiiremini ning EGFi puhul puudub eelmaksete tegemine ja selle heakskiitmismenetlus on pikk; on siiski veendunud, et uues määruses sisalduv suurem kaasrahastamise määr ning kiirem taotlus- ja heakskiitmisprotsess lahendab mõne kõnealuse probleemi; peab kahetsusväärseks, et EGFi toetus ei ole veel kõikide liikmesriikide koondatud töötajateni jõudnud, ja kutsub liikmesriike üles kasutama kõnealust toetust massiliste koondamiste korral;

16.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja aruande andmeil kestab EGFi taotluse heakskiitmine keskmiselt 41 nädalat; nõuab, et tehtaks kõik selleks, et menetlusi kiirendada; kiidab heaks komisjoni püüdlused viivitusi minimeerida ja taotlusprotsessi sujuvamaks muuta; rõhutab, et liikmesriikide suutlikkuse suurendamine on sellega seoses hädavajalik, ning soovitab tungivalt kõikidel liikmesriikidel hakata meetmeid rakendama esimesel võimalusel; märgib, et paljud liikmesriigid teevad seda juba;

17.  märgib, et EGF on teatavate liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja äriühingute jaoks suuresti tundmatu; kutsub komisjoni üles suurendama teabevahetust liikmesriikide ning riiklike ja kohalike ametiühinguvõrgustike ning üldsusega; kutsub liikmesriike üles suurendama töötajate ja nende esindajate teadlikkust EGFist ning tegema seda õigel ajal, et tagada EGFi meetmete jõudmine võimalikult suure arvu potentsiaalsete toetusesaajateni ja nende toetamine, ning nõuab eeliste tulemuslikumat edendamist, võttes aluseks EGFiga saavutatud tulemused;

18.  tuletab meelde, kui tähtsad on kaitsemeetmed, millega välditakse kindlaksmääratud aja jooksul ELi rahalisi vahendeid saavate ettevõtete ümberpaigutamist, millega võib koondamiste tõttu kaasneda täiendavate toetuskavade algatamine;

EGFi toetusesaajad

19.  tunneb heameelt kontrollikoja aruandes esitatud järelduste üle, et peaaegu kõigil toetuse saamiseks kõlblikel töötajatel oli võimalik nende individuaalsetele vajadustele kohandatud individuaalsetest ja hästi koordineeritud meetmetest abi saada ning et rahalist abi saanud töötajatest on peaaegu 50 % praeguseks uue töö leidnud; märgib, et kuna mõnes liikmesriigis ei rakendatud EGFi programme õigel ajal ega tulemuslikult, on vahendid jäänud alakasutatuks; on veendunud, et sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate, sotsiaalpartnerite, kohalike tööhõiveametite ja muude asjaomaste sidusrühmade osalus esialgses hindamises ja taotlemises on ülimalt oluline, et tagada toetusesaajate jaoks positiivne tulemus; palub, et komisjon abistaks liikmesriike innovatiivsete meetmete ja programmide väljatöötamisel ning hindaks oma läbivaatamiste käigus, mil määral prognoositi kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel tulevasi tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning mil määral oli see kooskõlas ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ülemineku eesmärgiga; kutsub liikmesriike üles tegema kooskõlas kehtiva määruse artikliga 7 täiendavaid jõupingutusi selleks, et juhinduda kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse poole liikumisest; märgib, et innovatsioon, arukas spetsialiseerumine ja ressursitõhusus on tööstusliku uuenduse ja majandusliku mitmekesistamise jaoks keskse tähtsusega;

20.  märgib, et komisjoni järelhindamise aruandes analüüsitud 73 projektis oli 55-aastaste ja vanemate toetusesaajate keskmine osakaal 15 % ning 15–24-aastaste toetusesaajate osakaal 5%; väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et uues määruses asetatakse rõhku vanematele ja noorematele töötajatele ning et NEET-noored on kaasatud teatavatesse taotlustesse; märgib, et naissoost toetusesaajate keskmine osakaal oli 33 % ja meeste oma 67 %; märgib, et need arvud näitavad töötajate soolist jaotust, mis võib asjaomasest sektorist lähtuvalt olla erinev; nõuab seetõttu, et komisjon tagaks kõikide EGFi taotluste puhul naiste ja meeste võrdse kohtlemise, ning kutsub liikmesriike üles koguma andmeid soolisest perspektiivist lähtuvalt, et näha, kuidas see mõjutab naissoost toetusesaajate tööturule naasmise määrasid; märgib ühtlasi, et teatavate EGFi taotluste puhul on sihtrühmas olevate toetusesaajate arv rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarvuga võrreldes väike, mille mõju ei pruugi olla optimaalne;

21.  on seisukohal, et NEET-noorte kaasamine EGFi taotlustesse nõuab tihti eri liiki sekkumisi, ning on veendunud, et kõik asjakohased tegutsejad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, kohaliku kogukonna rühmad ja noorteorganisatsioonid peaksid olema esindatud iga programmi rakendusetapis ning nad peaksid edendama meetmeid, mis on vajalikud NEET-noorte maksimaalse osalemise tagamiseks; ergutab sellega seoses liikmesriike looma programmi rakendamise koordineerimiseks tugeva juhtameti, tagama sihtotstarbelise ja järjepideva toetuse, et aidata NEET-noortel programm lõpule viia, ning tagama ka programmi rahaliste vahendite maksimaalsed väljamaksed; on veendunud, et sõltumatu läbivaatamise käigus, mille puhul keskendutakse konkreetselt NEET-noorte osaluse küsimusele, tuvastataks paremad tavad; usub kindlalt, et NEET-noorte kaasamist lubav erand tuleks säilitada programmitöö perioodi lõpuni 2020. aasta detsembris;

22.  palub, et komisjon lisaks EGFi vahehindamisse konkreetse kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamise EGFi toetuse kohta mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele (NEET-noortele), võttes eriti arvesse noortegarantii rakendamist ning riiklike eelarvete, ESFi ja noorte tööhõive algatuse vajalikku sünergiat;

23.  märgib, et järelhindamise kohaselt oli keskmine toetusesaajateni jõudmise määr kõigi 73 vaadeldud juhtumi puhul 78 %; märgib, et see hõlmab 20 juhtumit, kus toetusesaajateni jõudmise määr oli 100 % või sellest kõrgem; jääb siiski kindlaks seisukohale, et toetusesaajateni jõudmise maksimummäär peab olema igal juhul 100 % ning seetõttu moonutavad 100 % ületavad näitajad andmeid ja tekitavad mulje tegelikust märgatavalt kõrgemast toetusesaajateni jõudmise määrast; märgib, et sama kehtib ka eelarve täitmise määra kohta; palub komisjonil kohandada oma arvnäitajaid, et anda toetusesaajateni jõudmise määra ja eelarve täitmise määra kohta täpsem hinnang;

24.  väljendab heameelt asjaolu üle, et paljud toetusesaajad suutsid leida uue töökoha eelkõige tänu EGFi individuaalsele toetusele tööotsingutel ning et nende oskusi ajakohastati koolitusprogrammide ja liikuvustoetuste kaudu; väljendab samuti heameelt selle üle, et EGF on võimaldanud teatavatel töötajatel hakata ettevõtjaks tänu äriühingu loomiseks või ülevõtmiseks antud abile; toonitab seetõttu märkimisväärset positiivset mõju, mida EGF on teadete kohaselt avaldanud enesehinnangule, võimestatuse tundele ja motivatsioonile; rõhutab, et EGFi toetus on suurendanud sotsiaalset ühtekuuluvust, võimaldades inimestel tööturule naasta ja vältida negatiivseid töötuslõkse;

25.  märgib, et järelaruande arvnäitajate kohaselt on EGFi toetusesaajatel sageli keskmisest madalam haridustase ja seega halvemini üle kantavad oskused, mis tavatingimustes vähendab nende tööhõivevõimalusi ja muudab nad tööturul haavatavamaks; on arvamusel, et EGF võib luua parimat ELi lisaväärtust siis, kui toetatakse töötajatele suunatud koolitus- ja ümberõppekavasid, mille raames toetatakse eelkõige madala kvalifikatsiooniga haavatavatesse rühmadesse kuuluvaid töötajaid, milles peetakse esmatähtsaks tööturu jaoks vajalikke oskusi ja mis võimaldavad ettevõtlust;

26.  märgib siiski, et järelhindamise osana läbi viidud uuringu tulemused olid vastuolulised: 35 % küsitletutest teatas, et uus töökoht on kvaliteedi poolest parem või palju parem, 24 %, et muutust ei ole, ja 41 %, et uus töökoht on halvem või palju halvem; soovitab siiski (tulenevalt asjaolust, et puuduvad süsteemsed andmed, mida saaks võtta hindamise aluseks) komisjonil koguda üksikasjalikumat teavet EGFi sekkumiste mõju ja kvaliteedi kohta, et hiljem saaks võtta parandusmeetmeid, kui need peaksid vajalikuks osutuma;

EGFi kulutõhusus ja lisaväärtus

27.  palub, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid EGFi eelarve täitmise võimalusi paindlikumalt ja tulemuslikumalt, keskendudes tulemustele, mõjule ja lisaväärtusele ning seadmata ohtu vahendite kasutamise asjakohasust ja läbipaistvust ning eeskirjade täitmist; on arvamusel, et taotlemise menetlus tuleks kiiremaks muuta, et fond saaks koondatud töötajaid tulemuslikumalt aidata; tunneb muret erinevuse pärast liikmesriikide poolt EGFist taotletud vahendite ja hüvitatud summade vahel, kusjuures keskmine eelarve täitmise määr on ainult 45 %; palub seetõttu komisjonil madalate täitmismäärade põhjuseid põhjalikult hinnata ning esitada meetmed olemasolevate kitsaskohtade kaotamiseks ja fondi optimaalse kasutamise tagamiseks; märgib, et tööturule naasmise määr EGFi abi andmise lõpetamisel on väga kõikuv, ulatudes 4 %st 86 %ni, ja rõhutab seetõttu aktiivsete ja kaasavate tööturumeetmete tähtsust; märgib, et teatavates liikmesriikides annavad EGFi kulutused järjekindlalt paremaid tulemusi kui teistes; soovitab komisjonil anda jätkuvalt suuniseid ja võimaldada liikmesriikidel jagada EGFi vahendite taotlemise ja kasutamise parimaid tavasid, et tagada tööturule naasmise võimalikult kõrge määr iga kulutatud euro kohta;

28.  on arvamusel, et 60-protsendilist kaasrahastamise määra ei tuleks tõsta;

29.  märgib asjaolu, et komisjoni järelhindamise kohaselt kasutati keskmiselt ainult 6 % EGFi vahenditest haldus- ja juhtimiskuludeks;

30.  märgib, et kulutõhususe kõige märkimisväärsem aspekt, mis ilmnes sidusrühmadega konsulteerimisel, oli niisuguste uue töökoha leidnud töötajate arv, kes tasuvad nüüd sotsiaalmakseid ja muid makse, mitte ei kasuta töötustoetusi või muid sotsiaaltoetusi;

31.  märgib, et mitmete EGFi juhtumite puhul kaasnevad EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohaste meetmetega suuremad kulud, mis vähendavad EGFi investeeringute üldmõju; palub komisjonil tegeleda niisuguste kulude probleemiga piirmäärade kehtestamise abil;

32.  võtab teadmiseks järelhindamises sisalduva seisukoha, et vastupidine mõjuhindamine on tähtis element EGFi lisaväärtuse mõistmiseks; avaldab kahetsust selle pärast, et sellist hindamist veel ei tehta;

33.  väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et EGF andis tõelist ELi lisaväärtust, kui seda kasutati selliste koondatud töötajatele suunatud teenuste või toetuste kaasrahastamiseks, mida liikmesriikide töötushüvitise süsteemides tavaliselt ei ole, edendades seega Euroopas sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab, et teatavates liikmesriikides puuduvad töökoha kaotanud töötajate vajaduste rahuldamiseks piisavad sotsiaalkaitsesätted;

34.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja andmetel täiendab üks kolmandik EGFi vahenditest riiklikke töötajate sissetulekutoetuse süsteeme ELi lisaväärtust andmata; juhib tähelepanu sellele, et uues EGFi määruses on erimeetmete, näiteks tööotsingu toetuste ja tööandjatele suunatud töölevõtmise stiimulite kulutuste ülempiiriks seatud 35 % kooskõlastatud paketi kogumaksumusest ning et EGFist toetatud algatuste eesmärk ei ole asendada liikmesriikide riiklike süsteemide raames pakutavaid passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid; rõhutab, et EGFi ei tohi kasutada ettevõtjate niisuguste kohustuste asendamiseks, mis neil on oma töötajate ees; ergutab ühtlasi komisjoni täpsustama määruse järgmisel muutmisel, et EGFi ei tohi kasutada liikmesriikide niisuguste kohustuste asendamiseks, mis neil on koondatud töötajate ees;

35.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et eelarve täitmise määrad on vahemikus 3 % kuni 110 % ning keskmine täitmismäär on 55 %; on seisukohal, et see olukord annab vahel tunnistust puudujääkidest kas kavandamis- või rakendamisetapis ning seda tuleks parandada paremini koostatud ja paremini rakendatud projektide abil;

36.  peab kahetsusväärseks EGFile ette nähtud rahastuse vähenemist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vajaduste täitmise tagamiseks EGFile lisatoetust pakkuma; kutsub komisjoni üles tagama, et olemas on töökoormusele vastav arv töötajaid, ja vältima tarbetuid viivitusi;

37.  on arvamusel, et EGFi ja ESFi meetmeid tuleks kasutada üksteise täiendamiseks, et pakkuda nii konkreetseid lühiajalisi kui ka üldisemaid pikemaajalisi lahendusi; võtab teadmiseks järelduse, et liikmesriigid on üldiselt tulemuslikult kooskõlastanud EGFi meetmeid ESFi ja riiklike tööturumeetmetega ning et kontrollikoja auditi käigus ei tuvastatud kattumise ega isikutele topeltrahastuse andmise juhtumeid;

38.  on rahul EGFi 2013. ja 2014. aasta tegevust käsitleva komisjoni aruande leiuga, et 2013. ja 2014. aastal ei teatatud komisjonile ühestki EGFi määruse sätete rikkumisest, samuti ei lõpetatud 2013. ja 2014. aastal ühtegi EGFiga seotud rikkumismenetlust;

Mõju VKEdele

39.  märgib, et 99 % kõikidest ELi ettevõtjatest on VKEd, kes annavad tööd valdavale enamusele ELi töötajatest; väljendab sellega seoses muret asjaolu pärast, et EGFil on olnud väga piiratud mõju VKEdele, hoolimata asjaolust, et VKEd võivad teatavate kriteeriumide alusel selgelt kuuluda selle kohaldamisalasse; võtab teadmiseks komisjoni selgituse, mille kohaselt ei ole tarnijaettevõtjate koondatud töötajaid kunagi tahtlikult kõrvale jäetud, kuid palub komisjonil suunata EGF veelgi rohkem VKEdele, kes on võtmetähtsusega osalejad Euroopa majanduses, pannes näiteks suuremat rõhku artikli 8 punkti d sättele vajaduse kohta määrata kindlaks koondavate ettevõtjate tarnijad, tootmisahela järgmise etapi tootjad või alltöövõtjad või uurides varasemaid juhtumeid, mille puhul on EGF VKEdele, sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühistutele kasuks tulnud, et edendada parimat tava; rõhutab, et ulatuslikumalt tuleb arvesse võtta proportsionaalsust VKEde töötajate ja suurte äriühingute töötajate vahel;

40.  on veendunud, et rohkem tuleks kasutada erandi tegemist toetuskõlblikkuse künnise suhtes, eelkõige VKEde toetamiseks; rõhutab kehtiva määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud korra tähtsust VKEdele, kuna see võimaldab kriisist või globaliseerumisest mõjutatud majandussektoreid piirkondlikul tasandil üksikjuhtumite kaupa restruktureerida; tunnistab probleeme, mis esinevad nende sätete alusel esitatavate taotluste puhul, ning kutsub komisjoni üles abistama liikmesriike kõnealuste probleemide lahendamisel, et muuta EGF koondatud töötajate jaoks toimivaks lahenduseks; kutsub ühtlasi komisjoni ja liikmesriike üles võtma kavandamise ja kohaldamise etapis arvesse põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“;

41.  märgib, et kõige rohkem taotlusi on esitatud töötlevas tööstuses ja ehitussektoris ning eriti auto- ja lennundustööstuses ning et abi antakse enamasti suurtele ettevõtjatele; palub liikmesriikidel ning ainupädevusega piirkondlikel omavalitsustel proaktiivselt toetada VKEde, ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete koondatud töötajaid, kasutades kehtiva määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud paindlikkust, pidades eelkõige silmas VKEdega seotud ühistaotlusi, ning nõuab muid võimalusi, millega edendatakse konkreetsema toetuse ja ulatuslikuma juurdepääsu andmist VKEdele; palub ühtlasi teavitada VKEsid neile EGFi raames pakutavatest võimalustest; rõhutab, et niisuguseid juhtumeid, mille raames toetatakse VKEsid, tuleks vaadelda EGFi lisaväärtusena;

42.  väljendab rahulolu komisjoni koostatud rakendamise järelhindamise aruande leiuga, mille kohaselt tehti kindlaks positiivne seos ettevõtluse edendamiseks kasutatud vahendite ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise määra vahel meetmete lõpus; märgib siiski, et kõikide EGFi juhtumite puhul on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise määr madal, st 5 % ning et ettevõtjate ergutamiseks tuleks kasutada selliseid meetmeid nagu starditoetusi ja muid stiimuleid; rõhutab sellega seoses elukestva õppe, mentorluse ja vastastikuste võrgustike tähtsust; on veendunud, et EGFi kasutamist saab veelgi parandada, kas üksi või koostoimes muude fondidega, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, et toetada ettevõtlust ja ettevõtluse alustamist, kuid rõhutab, et ettevõtlustoetus peaks tuginema jätkusuutlikele äriplaanidele; kutsub liikmesriike üles rõhutama naiste ja tütarlaste kaasamist ettevõtlusprogrammidesse;

43.  tunneb heameelt mitme liikmesriigi jõupingutuste üle suurendada starditoetuste vormis ning ettevõtluse, sotsiaalühistute ja uutele ettevõtjatele ette nähtud teenuste edendamiseks võetavate meetmete vormis ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse toetamise meetmete kasutamist;

Andmenõuded

44.  on veendunud, et mitmeid raskendavaid tegureid – nagu potentsiaalsed puudulikud andmed, piirkondlikud ja riiklikud eripärad, erinevad mikro- ja makromajanduslikud asjaolud, väikesed valimid ja teatavad vajalikud oletused – arvesse võttes peaks komisjoni metodoloogiline lähenemisviis olema range ja läbipaistev, rakendades meetmeid, et kõrvaldada puudusi, mis muudavad niisuguse lähenemisviisi keerulisemaks;

45.  rõhutab, et kontrollikoja aruandes on jõutud järeldusele, et teatavates liikmesriikides ei ole seatud kvantitatiivseid tööturule naasmise eesmärke ning olemasolevad andmed ei ole piisavad, et hinnata töötajate tööturule naasmise meetmete mõjusust; võtab teadmiseks komisjoni väite, et EGFi määruses ei ole sätestatud tööturule naasmise kvantitatiivseid eesmärke ning et mitmesuguseid EGFi meetmeid saab hinnata muude vahendite abil; soovitab seetõttu liikmesriikidel kehtestada kvantitatiivsed tööturule naasmise eesmärgid ning teha süsteemselt vahet EGFi, ESFi ja muude riiklike meetmete vahel, mis on mõeldud konkreetselt massiliste koondamiste ohvriks langenud töötajate jaoks; palub lisaks, et komisjon annaks teavet tööturule naasnud inimeste leitud töökohtade tüübi ja kvaliteedi kohta ning EGFi sekkumiste abil saavutatud tööturule naasmise määra arengusuuna kohta keskmise pikkusega perspektiivis; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid lisaks tegema vahet EGFi meetmete kahe peamise liigi vahel (aktiivsed tööturumeetmed ja töötajatele makstav sissetulekutoetus), samuti esitama üksikasjalikumat teavet konkreetsete osalejate poolt kasutatud meetmete kohta, et võimaldada eri meetmete täpsema kulude-tulude analüüsi koostamist; palub ühtlasi komisjonil esitada andmed komisjoni tasandil rahuldamata jäetud EGFi taotluste kohta ja vastavad põhjused;

46.  tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust esitada tööturule naasmise määrasid käsitlevad andmed meetmete rakendamisest 12 kuu möödumisel, et tagada EGFi mõju ja tõhususe vajalik jälgimine;

47.  rõhutab vajadust auditimenetlusi riikide tasandil lihtsustada ja seostada, et tagada kooskõla ja tõhusus ning vältida eri tasandi kontrolle teostavate asutuste töö asjatut dubleerimist;

48.  soovitab tugevdada teabevooge ja tugisüsteeme riikliku kontaktisiku ning piirkondlike või kohalike juhtumitega tegelevate partnerite vahel;

49.  soovitab rakendada rohkem vastastikuseid hindamisi, riikidevahelist koostööd või uute EGFi juhtumite ühendamist varasemate EGFi juhtumitega, et vahetada jäid tavasid ja rakendamiskogemusi; soovitab seetõttu luua parimate tavade platvormi, mis oleks hõlpsasti juurdepääsetav ja toetaks paremat integreeritud lahenduste alast teabevahetust;

50.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse mured EGFist saadava kasu arvutamise metoodika pärast; rõhutab tulemusnäitajatega seotud täiendavate nõuete vajalikkust;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel säilitada kehtiva EGFi määruse sätted hooldajatele ette nähtud toetuste kohta; kutsub sellega seoses liikmesriike üles töötama välja paindlikud töö- ja koolitusmeetmed ning võimaluse korral määrama niisuguste meetmete võtmise kohaks kohalikud kogukonnad, sest paljude naissoost koondatud töötajate geograafiline paindlikkus võib olla perekonnaliikmete hooldamisega seotud kohustuste tõttu väiksem;

52.  kutsub piirkondlikke ja kohalikke pädevaid asutusi, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles kooskõlastama tööturu osapoolte vahelisi jõupingutusi, et tulevaste koondamiste korral oleks EGFi rahastamistoetus paremini kättesaadav; nõuab peale selle, et sotsiaalpartnerid võtaksid fondi jälgimis- ja hindamistegevusest rohkem osa ning et nad eelkõige innustaksid naiste sidusrühmade esindajaid, et tagada soolistele aspektidele suurema tähelepanu pööramine;

53.  kutsub komisjoni üles kaaluma määruse artiklis 20 nõutud EGFi hindamise delegeerimist Eurofoundile; usub, et niisuguse ettepaneku raames võiks komisjon anda Eurofoundile vajalikud rahalised vahendid, mis vastavad praegustele EGFi hindamishanke kuludele ja tööjõukuludele; soovib lisaks, et komisjon nõuaks liikmesriikidelt asjakohaste andmete esitamist Eurofoundile, kuna paremat hindamist takistab peamiselt sobivate andmete puudumine;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.
(3) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(4) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 119.
(5) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 30.
(6) ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.


Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmine (kodukorra artikli 61 lõike 2 tõlgendamine)
PDF 137kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta otsus Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise kohta (kodukorra artikli 61 lõike 2 tõlgendamine) (2016/2218(REG))
P8_TA(2016)0362

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 13. septembri 2016. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 61 lõike 2 järgmise tõlgenduse:"„Miski ei takista parlamenti otsustamast, et pärast raporti vastuvõtmist selles vastutavas parlamendikomisjonis, kellele asi oli tagasi saadetud, peetakse lõppjärelduste tegemiseks debatt, kui see on asjakohane“."

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika