Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad riskimaandamismeetmeid börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (C(2016)06329 – 2016/2930(DEA))

P8_TA(2016)0410 B8-1124/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni delegeeritud määrust (C(2016)06329),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 13. oktoobri 2016. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1) (Euroopa turuinfrastruktuuri määrus), eriti selle artikli 11 lõiget 15,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ)(3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(4) artiklit 13,

–  võttes arvesse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid, mille Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitasid 8. märtsil 2016 vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikele 15,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 25. oktoobril 2016, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et Euroopa turu infrastruktuuri määrusega kehtestatakse kliirimise ja kahepoolse riskijuhtimisega seotud nõuded börsivälistele tuletislepingutele, tuletislepingutega seotud aruandluskohustus ning ühtsed nõuded kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate tegevusele;

B.  arvestades, et Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 11 lõikes 15 sätestatakse, et Euroopa järelevalveasutused töötavad välja ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse riskijuhtimise protsessi, sh tagatise taset ja liiki ning eraldamiskorda, mida on vaja Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 11 lõike 3 täitmiseks, menetlust, mida vastaspooled ja asjaomased pädevad asutused peavad järgima, kui nad kohaldavad Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 11 lõigetes 6 kuni 10 nimetatud erandeid, ning Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 11 lõigetes 5 kuni 10 osutatud kohaldatavaid kriteeriume, sealhulgas eelkõige selle kohta, mida tuleks pidada praktiliseks ja õiguslikuks takistuseks omavahendite kohesele ülekandmisele või võlgnevuste tagasimaksmisele vastaspoolte vahel;

C.  arvestades, et Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 11 lõikega 15 antakse komisjonile õigus need regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta sõltuvalt vastaspoole õiguslikust vormist kooskõlas kas määruse (EL) nr 1093/2010 (Euroopa Pangandusjärelevalve määrus), määruse (EL) nr 1094/2010 (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määrus) või määruse (EL) nr 1095/2010 (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrus) artiklitega 10 kuni 14;

D.  arvestades, et Baseli pangajärelevalve komitee ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) avaldasid 2013. aasta septembris ühise üldraamistiku, millega kehtestati mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuded, mida muudeti 2015. aasta märtsis;

E.  arvestades, et Euroopa järelevalveasutused esitasid regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 8. märtsil 2016;

F.  arvestades, et komisjon teavitas Euroopa järelevalveasutusi 28. juulil 2016 kavatsusest regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud heaks kiita, kui neis tehakse mitmeid muudatusi vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve määruse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määruse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määruse artikli 10 lõikele 1;

G.  arvestades, et Euroopa järelevalveasutused esitasid vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve määruse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määruse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määruse artikli 10 lõikele 1 komisonile 8. septembril 2016 ametliku arvamuse ning muudetud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;

H.  arvestades, et komisjon võttis delegeeritud määruse vastu 4. oktoobril 2016;

I.  arvestades, et delegeeritud määrus võib parlamendi- ja nõukogupoolseks kontrolliks ettenähtud aja lõpus jõustuda ainult siis, kui ei parlament ega ka nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid või kui enne kõnealuse aja lõppu on nii parlament kui ka nõukogu teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväiteid;

J.  arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve määruse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määruse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud kontrolliks ette nähtud aeg on kolm kuud alates regulatiivsete tehniliste standardite teatavakstegemisest; arvestades, et sellest tulenevalt lõpeb see aeg 4. jaanuaril 2017;

K.  arvestades, et mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuete rakendamise ajakava lepiti kokku rahvusvahelisel tasandil (Baseli pangajärelevalve komitee ja IOSCO); arvestades, et kuigi liit ei pidanud kinni esimese rakendamisetapi kokkulepitud tähtajast (1. september 2016), on tal siiski võimalus kehtestada eeskirjad teiseks tähtajaks 1. märtsil 2017, kui paljud finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised grupid peaksid alustama võimendustagatiste vahetamist;

L.  arvestades, et kavatsus vastuväiteid mitte esitada tuleks seetõttu teha teatavaks võimalikult kiiresti, et liidul oleks võimalik täita oma rahvusvahelist kohustust ning vastaspooltel oleks võimalik valmistuda uute nõuete täitmiseks piisava etteteatamisajaga; arvestades, et selline lähenemine aitab anda võimalikult kiiresti õiguskindluse nii liidu kui ka kolmandate riikide turuosalistele;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1. (2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12. (3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48. (4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta (11900/2016 – C8‑0373/2016 – 2016/2047(BUD))

P8_TA(2016)0411 A8-0287/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamine/muutmine“ (COM(2016)0603),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2016. aasta resolutsiooni 2017. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(7),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 18. juulil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti (COM(2016)0300),

–  võttes arvesse 12. septembril 2016. aastal vastu võetud ja 14. septembril 2016. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta (11900/2016 – C8-0373/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0287/2016),

A.  arvestades, et olukorras, kus vahendeid napib, tuleks rohkem tähtsustada vajadust järgida eelarvedistsipliini ja kasutada rahalisi vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318, peaks komisjonis soodustama tulemustele orienteeritust, sh suuremat läbipaistvust ja vastutust;

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2017. aasta eelarvet tuleb vaadelda mitmeaastase finantsraamistiku muutmise laiemas kontekstis; rõhutab vajadust tagada tasakaal pikaajaliste prioriteetide ja uute probleemide vahel ning toonitab seetõttu, et 2017. aasta eelarve peab olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega, mis on selle peamisteks orientiirideks ja prioriteetideks;

2.  kordab oma sügavat veendumust, et eriti praeguses kontekstis on sellised algatused nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksete peatamine Euroopa Komisjoni poolt, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus)(8) artikli 23 lõikes 15, mitte üksnes ebaõiglased ja ebaproportsionaalsed, vaid ka poliitiliselt jätkusuutmatud;

3.  rõhutab, et 2017. aasta eelarve lugemine parlamendis peegeldab täielikult tema eespool nimetatud 9. märtsi 2016. aasta resolutsioonis (üldsuuniste kohta) ja 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis (mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist) ülekaaluka häälteenamusega vastuvõetud poliitilisi eelistusi;

4.  rõhutab, et rahu ja stabiilsus on põhiväärtused, mille juurde liit peab jääma; on seisukohal, et suure reede kokkulepet, mis on osutunud ülioluliseks Põhja-Iirimaal rahu ja leppimise saavutamiseks, tuleb kaitsta; rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele selleks, et tagada toetus piirkondadele, mida mõjutab kõige rohkem Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kasutuselevõtmisele järgnev Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemusel liidust lahkumine vastavalt riigi kodanike väljendatud soovile;

5.  rõhutab, et liidu ees seisab praegu mitu tõsist ja kiireloomulist probleemi, mida ei olnud võimalik mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) vastuvõtmise ajal ette näha; on veendunud, et liidu eelarvest tuleb kasutusele võtta rohkem rahalisi vahendeid, et lahendada poliitilised probleemid ning võimaldada liidul leida vastused ja reageerida nendele kriisidele tulemuslikult, äärmiselt kiiresti ja prioriteetselt; on seisukohal, et seepärast on uute assigneeringute tagamiseks 2017. aastal ja praeguse programmitöö perioodi lõpuni vaja tugevat poliitilist tahet;

6.  rõhutab, et 2017. aasta eelarve peab vastama rändeprobleemidest ja majanduskriisile järgnevast aeglasest majanduskasvust tulenevatele vajadustele; märgib, et tuleks suurendada teadus- ja taristuprojektide ning noorte tööpuuduse vastase võitluse rahastamist;

7.  tuletab meelde, et kuigi parlament kiitis viivitamata heaks praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks vajalikud täiendavad rahalised vahendid, jätkates samal ajal säästva arengu eesmärkide toetamist, on ta alati toonitanud, et see probleem ei tohiks saada tähtsamaks liidu muudest olulistest poliitikameetmetest, milleks on eelkõige inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomine ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks; märgib, et rubriigi 3 ülemmäär on praeguste pagulas- ja rändeprobleemide sisemõõtme asjakohase rahastamise tagamiseks täiesti ebapiisav, ning toonitab tungivalt vajadust võtta vastu laiaulatuslik ja inimõigustel põhinev lähenemisviis, mille raames seotakse ränne arenguga ning tagatakse võõrtöötajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste integratsioon, samuti prioriteetsed programmid (nt kultuuriprogrammid); rõhutab, et vajaliku lisarahastamise tagamiseks selles valdkonnas tegi komisjon 2017. aasta eelarveprojektis ettepaneku kasutada enneolematul määral mitmeaastase finantsraamistiku erivahendeid, sealhulgas kasutada täielikult ära paindlikkusinstrument ning võtta viimase abinõuna olulisel määral kasutusele ettenägematute kulude varu, ning nõukogu kiitis selle heaks;

8.  kordab oma seisukohta, et lisarahastamise taotlusi praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks ei tohiks rahuldada liidu juba elluviidava välistegevuse, sh liidu arengupoliitika arvelt; kordab, et Türgi pagulasrahastu, usaldusfondide ja muude ajutiste vahendite loomist ei saa rahastada muudes olemasolevates rahastamisvahendites kärbete tegemisega; peab murettekitavaks, et ajutiste vahendite loomine väljaspool liidu eelarvet võib seada ohtu eelarve ühtsuse ning minna mööda eelarvemenetlusest, mille puhul on ette nähtud Euroopa Parlamendi kaasatus ja kontroll; kahtleb sügavalt, kas rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) ülemmäär on piisav selleks, et reageerida jätkusuutlikult ja tulemuslikult praegustele välisprobleemidele, sh praegustele pagulas- ja rändeprobleemidele;

9.  kordab oma veendumust, et liidu eelarves tuleks leida võimalused rahastada uusi algatusi, mis ei kahjusta olemasolevaid liidu programme ja poliitikavaldkondi, ning nõuab uute algatuste rahastamiseks jätkusuutlike vahendite kindlakstegemist; väljendab muret, et kaitsealaste uuringute ettevalmistav meede, millele kulutatakse järgmisel kolmel aastal 80 miljonit eurot, peab mahtuma mitmeaastase finantsraamistiku praegusesse eelarvesse; on veendunud, et kuna liidu eelarve on juba niigi alarahastatud, siis on ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud operatsioonide elluviimiseks tehtavate lisapingutuste, halduskulude, ettevalmistavate meetmete ja katseprojektide katmiseks vaja lisarahastust ka liikmesriikidelt; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist/muutmist sellega seoses ära kasutama; rõhutab vajadust muuta selgeks ühiste kaitseuuringute pikaajaline rahastamine;

10.  tuletab meelde, et liit ratifitseeris COP 21 kokkuleppe ning peab eraldama osa oma rahalistest vahenditest rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; märgib, et 2017. aasta eelarvestuse kohaselt peaks eelarves eraldatama sellele eesmärgile 19,2 % kuludest; soovitab komisjonil tungivalt seda teed jätkata, et saavutada eesmärk 20 % kooskõlas komisjoni kohustusega integreerida kliimameetmed mitmeaastasesse finantsraamistikku;

11.  kutsub komisjoni üles esitama 2017. aasta eelarves algatuse, mille eesmärk on jagada konkursiga valitud noortele eurooplastele ühistranspordi vautšereid, ning eraldama selleks piisavaid assigneeringuid; sellise algatuse peamine eesmärk oleks hinnata üldisema kava teostatavust ja võimalikku mõju, millega edendataks eelkõige noorte liikuvust, ELi noorte teavitamist ning võrdseid võimalusi;

12.  tühistab kõik nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud kärped; ei mõista kavandatavate kärbete põhjendusi ja on vastu nõukogu kavale luua uuesti kunstlikud ülemmäärad mõnes rubriigis, nagu alamrubriik 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriik 4 (Globaalne Euroopa), eelkõige arvestades, et ülemmäärad oleksid ettenägematutele asjaoludele või kriisidele reageerimiseks nagunii liiga väikesed;

13.  märgib, et nõukogu lugemisel ei ole viimase viie aasta jooksul suudetud prognoosida liidu eelarve tegelikku täitmist ning et kõiki paranduseelarveid arvesse võttes vajati igas lõplikus eelarves oluliselt rohkem rahalisi vahendeid; kutsub nõukogu seetõttu üles kohandama oma seisukohta lepituskomitees, et tagada kohe algusest peale 2017. aasta eelarve piisav rahastamine;

14.  annab teada, et nimetatud tungivate vajaduste piisavaks rahastamiseks ning arvestades mitmeaastase finantsraamistiku väga piiratud varusid 2017. aastal, rahastab parlament eelarveprojekti suurendamist kõigi olemasolevate varude ärakasutamisega ja ettenägemata kulude varu suurema kasutuselevõtuga;

15.  kompenseerib täielikult kõik Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) seotud kärped Euroopa ühendamise rahastus ja programmis „Horisont 2020“ (2017. aastal kulukohustustena kokku 1240 miljonit eurot) uute assigneeringute kaudu, mis saadakse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise abil; toonitab, et noorte tööpuudusele on kogu liidus vaja tulemuslikult reageerida; suurendab seetõttu noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid 1,5 miljardi euro võrra, et algatust oleks võimalik jätkata; on seisukohal, et nende oluliste liidu programmide asjakohane täiendav rahastamine tuleks kokku leppida mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames;

16.  eeldab, et nõukogu jagab seda lähenemisviisi ning et lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul näidata, et ta tuleb olukorraga toime, ja reageerida tulemuslikult eesseisvatele probleemidele;

17.  määrab 2017. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 160,7 miljardit eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 136,8 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

18.  märgib, et juba jälle mõjutavad nõukogu lugemisel kokkulepitud kärped tugevalt alamrubriiki 1a, kuna 52 % kõigist nõukogu kulukohustuste assigneeringute kärbetest puudutavad just seda rubriiki; küsib seepärast, kuidas kajastab see lugemine nõukogu töökohtade ja majanduskasvu alast poliitilist prioriteeti;

19.  on tugevalt vastu nimetatud kärbetele rubriigis, mis sümboliseerib Euroopa lisaväärtust ning tagab suurema majanduskasvu ja kodanikele rohkem töökohti; otsustab seetõttu kõik nõukogu kärped tühistada;

20.  täites 2015. aasta juunis võetud kohustust vähendada iga-aastase eelarvemenetluse raames EFSI loomise eelarvelist mõju programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule võimalikult suurel määral, otsustab täielikult taastada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algse EFSI-eelse profiili, mida kärbiti EFSI tagatisfondi assigneeringute tegemiseks; rõhutab, kui oluline on liidu suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“, millega muudetakse suurepärased ideed toodeteks ja teenusteks, edendades nii majanduskasvu ja tööhõivet; nõuab, et tehtaks kättesaadavaks vastavad eelarveprojekti ületavad kulukohustuste lisaassigneeringud summas 1,24 miljardit eurot; loodab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames saavutatakse selles pakilises küsimuses üldine kokkulepe; juhib tähelepanu sellele, et EFSI täieliku tõhususe ja mõjususe saavutamiseks tuleks seda paremaks muuta, tagades et järgitakse täiendavuse põhimõtet, parandades geograafilist ja valdkondlikku tasakaalu ning parandades otsustusprotsessi läbipaistvust;

21.  kooskõlas oma töökohtade ja majanduskasvu jätkuvate prioriteetidega ning olles mitmete programmide (COSME, Progress, Marie Curie, Euroopa Teadusnõukogu, Eures ja Erasmus+) senist kasutussuutlikkust hoolikalt hinnanud, otsustab valikuliselt suurendada nende programmide rahastamist võrreldes eelarveprojekti tasemega; märgib, et sellist suurendamist on võimalik rahastada kõnealuse alamrubriigi olemasoleva varu piires;

22.  suurendab selle tulemusena kulukohustuste assigneeringute taset alamrubriigis 1a võrreldes eelarveprojektiga 45 miljoni euro võrra (v.a EFSI, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed);

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

23.  toonitab, et ligikaudu kolmandik liidu iga-aastasest eelarvest on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu peamine investeerimispoliitika ja vahend liidu kõigi piirkondade vaheliste erinevuste vähendamiseks ning et see etendab olulist rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel;

24.  taunib nõukogu kavandatavaid kärpeid alamrubriigis 1b, sealhulgas seda toetavatel eelarveridadel, nimelt 3 miljoni euro suurust kärbet kulukohustuste assigneeringutes ning – mis veel tähtsam – 199 miljoni euro suurust kärbet maksete assigneeringutes; palub nõukogul selgitada, kuidas need kärped sobivad kokku tema eesmärgiga „näha ette assigneeringud, millega võimaldatakse uute programmide tõrgeteta elluviimist mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) neljandal aastal“; tuletab meelde, et komisjoni kavandatud maksete tase selles rubriigis on juba 23,5 % madalam kui 2016. aasta eelarves; rõhutab seetõttu, et mingeid täiendavaid maksete kärpeid ei saa õigustada ega heaks kiita;

25.  nõuab liidu poliitikavaldkondade mõju hindamist mõju hindamise aruannete alusel, et teha kindlaks, millises ulatuses on need suutnud muu hulgas vähendada majanduslikke erinevusi, luua konkurentsivõimelise ja mitmekülgse piirkondliku majanduse ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet;

26.  väljendab muret oluliste viivituste pärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tsükli rakendamises, millel on tõenäoliselt tõsine kahjulik mõju kohapealsete tulemuste õigeaegsele saavutamisele, kuid mis võib ka tekitada uut maksmata arvete kuhjumist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid nimetaksid kohe veel puuduvad korraldus-, makse- ja sertifitseerimisasutused ja tegeleksid kõikide muude programmide rakendamisel esinevate viivituste põhjustega; võtab teatavaks komisjoni ettepanekud suuremaks lihtsustamiseks selles valdkonnas ning on seisukohal, et programmidele täieliku hoo andmiseks peaksid liikmesriigid tegema kiiresti suuri jõupingutusi; nõuab seetõttu suuremat koostoimet ja täiendavust avalike investeerimismeetmete vahel liikmesriikide eelarvetes ja liidu eelarves ning nende meetmete puhul, mille eesmärk on toetada majanduskasvu ja jätkusuutlikku töökohtade loomist, kuna need kujutavad endast liidu nurgakivi;

27.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi loomise kohta, mille rahastamispakett on 142 800 000 eurot, ja rõhutab, et need vahendid tuleks jaotada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist silmas pidades;

28.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei sisaldu kulukohustuste assigneeringud noorte tööhõive algatuse jaoks 2017. aastal, kuna selle algatuse rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; kordab oma jõulist toetust noorte tööhõive algatuse jätkamisele; otsustab esimese sammuna ja kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi määrusega(9), milles nähakse ette võimalus algatust jätkata, suurendada noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid 1,5 miljardi euro võrra ja maksete assigneeringuid 500 miljoni euro võrra, et noorte tööpuudusele tulemuslikult reageerida, võttes arvesse noorte tööhõive algatuse komisjonipoolse hindamise tulemusi; märgib, et kooskõlas parlamendi nõudmistega tuleks mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva muutmise kontekstis saavutada üldine kokkulepe noorte tööhõive algatuse asjakohase täiendava rahastamise kohta allesjäänud programmiperioodi jooksul; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada algatuse kohapealset elluviimist, millest saavad otsest kasu noored eurooplased;

29.  otsustab nõukogu kulukohustuste ja maksete assigneeringute kärped eelarveprojektis nendel ridadel tühistada; suurendab alamrubriigis 1b noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 1,5 miljardi euro võrra ja maksete assigneeringuid 500 miljoni euro võrra ning enim puudust kannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa abifondi kulukohustuste assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 4 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 2 miljoni euro võrra, ületades seega praegust kulukohustuste ülemmäära 1,57 miljardi euro võrra;

30.  rõhutab, et alamrubriigile 1b langeb suurim osa praegustest täitmata kulukohustustest, mille summa oli 2016. aasta septembri alguses 151 119 miljonit eurot ja mis võib ohustada uute programmide rakendamist;

31.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika tähtsat panust sooteadliku eelarvestamise tulemuslikku rakendamisse; palub komisjonil toetada soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sobivate töövahendite loomise meetmeid, nagu struktuurifonde kasutavad motiveerimisstruktuurid, millega ergutatakse sooteadlikku eelarvestamist riiklikul tasandil;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

32.  märgib, et nõukogu vähendas rubriigi 2 kulukohustuste assigneeringuid 179,5 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 198 miljoni euro võrra haldustoetuskulude eelarveridadel, operatiivse tehnilise abi ridadel (nt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja programm LIFE), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seotud tegevuskulude ridadel, mis on olulised põllumajanduse säilitamiseks asustatud piirkondades, ja detsentraliseeritud asutuste eelarveridadel; märgib, et suurimad maksete assigneeringute kärped on maaelu arengu valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringute usaldusväärse muutmise aluseks peaks jääma kirjalik muutmisettepanek; taastab seetõttu vastavad assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

33.  on veendunud, et liidu eelarves peab seadma prioriteediks algatused, mis soodustavad majanduse tõeliselt keskkonnasäästlikuks muutmist;

34.  ootab kirjaliku muutmisettepaneku esitamist erakorralise toetuse paketi kohta eelkõige piimasektori jaoks ja otsustab väljendada oma tugevat toetust liidu põllumajandussektorile; suurendab seetõttu assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 600 miljoni euro võrra, et võidelda piimasektori kriisi mõjude vastu ja Venemaa embargo mõjude vastu piimasektorile;

35.  väljendab heameelt assigneeringute üle, mis on programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud põllumajandusega seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile, et tagada ohutu ja kvaliteetse toidu ja muude bioressursipõhiste toodete piisavad tarned; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks projekte, millesse on kaasatud esmatootjad;

36.  kinnitab, et ÜPP assigneeringuid ei tohiks kasutada surmavas härjavõitluses kasutatavate pullide tõuaretuse või kasvatuse toetamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata vajalikud seadusandlikud muudatusettepanekud selle nõudmise täitmiseks, mis juba sedastati Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarves;

37.  rõhutab, et uue ühise kalanduspoliitika rakendamisega kaasneb kalavarude majandamises nii liikmesriikide kui ka kalurite jaoks paradigma muutus, ja tuletab sellega seoses meelde probleeme, mis tekkisid varasematel aastatel, kui assigneeringuid vähendati;

38.  peab selle taustal siiski kahetsusväärseks – väljendades küll heameelt programmi LIFE kulukohustuste suurendamise üle 30,9 miljoni euro võrra eelarveprojektis –, et ka sel aastal on programmi LIFE, mille rahastamise maht kokku on 493,7 miljonit eurot, osakaal eelarveprojektis tervikuna vaid 0,3 %;

39.  toonitab programmi LIFE maksete assigneeringute nappusest tingitud varasemaid probleeme, mis takistasid ja lükkasid edasi programmi nõuetekohast rakendamist;

40.  kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega ja oma rahvusvaheliste kohustustega kliimamuutustega võitlemiseks otsustab teha ettepaneku suurendada programmi LIFE+ rahastamist võrreldes eelarveprojekti tasemega;

41.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 619,8 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 611,3 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 19,4 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

42.  rõhutab, et parlament seab praegused rändeprobleemid jätkuvalt lahendamist vajavate probleemide esiritta; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut lisada algselt liidu rändeprobleemide lahendamiseks 2017. aastaks ettenähtud summale 1,8 miljardit eurot; märgib, et suur lahknevus võrreldes esialgse eelarvestusega räägib rubriigi 3 ülemmäärade ülespoole korrigeerimise kasuks; rõhutab, et komisjon teeb ettepaneku rahastada neid suurendamisi suures osas paindlikkusinstrumendi (530 miljoni euro ulatuses, millega kasutatakse täielikult ära selleks aastaks ettenähtud vahendid) ja ettenägemata kulude varu (1,16 miljardi euro ulatuses) kasutuselevõtuga; arvestades rändega seotud kulude ennenägematu ulatusega rahastamist (kokku 5,2 miljardit eurot 2017. aastal rubriikides 3 ja 4 ning Euroopa Arengufondi kasutuselevõtuga) ja paindlikkuse kasutamist puudutavaid ettepanekuid, ei nõua rändega seotud poliitikameetmete rahastamise suurendamist; on samas vastu igasugustele püüdlustele vähendada liidu meetmete rahastamist selles valdkonnas;

43.  kordab, et eelarve paindlikkusel on piirid ja see saab olla üksnes lühiajaline lahendus; on sügavalt veendunud, et tulevikku vaatav ja julge vastus neile pikaajalistele pagulas- ja rändeprobleemidele, mis on haaranud terve kontinendi ega paista raugevat, nõuab rubriigi 3 ülemmäära ülespoole korrigeerimist; on seisukohal, et kõik hiljutised eelarveotsused uute assigneeringute tagamiseks selles valdkonnas on tegelikult näidanud vajadust seda ülemmäära muuta;

44.  peab praeguste julgeoleku- ja rändeprobleemide valguses tervitatavaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi rahastamise suurendamist (vastavalt 1,6 miljardit eurot ja 0,7 miljardit eurot); on arvamusel, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite suurendamise tõttu on veelgi olulisem tagada iga-aastaste rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine fondi eri programmide ja eesmärkide vahel ning parem ülevaade sellest, kuidas neid rahalisi vahendeid kulutatakse;

45.  märgib, et 15. märtsil 2016 võeti vastu uus liidus antava erakorralise toetuse vahend, mille esialgne suurus on 700 miljonit eurot kolme aasta kohta (2016–2018), ning see on juba andnud koheseid tulemusi kohapeal võetavate erakorraliste toetusmeetmete näol, et reageerida liikmesriikidesse suurel hulgal saabuvate pagulaste ja rändajate humanitaarvajadustele; kordab siiski oma seisukohta, et tulevikus tuleks humanitaarabi kasutuselevõtuks liidus välja töötada jätkusuutlikum õigus- ja eelarveraamistik; nõuab selle rahastamisvahendi praeguse ja tulevase toimimise ja rahastamise teemal komisjoniga korrapärast dialoogi, mis põhineks teabe ja mõju hindamise aruannete täielikul läbipaistvusel;

46.  arvestades suurenenud ohutaset mitmes liikmesriigis, sellega kaasnevaid probleeme rände haldamises, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning Euroopa tasandil kooskõlastatud tegevuse vajalikkust, nõuab Europoli personali suurendamiseks lisarahastamist eesmärgiga luua ööpäevaringne terrorismivastane üksus, mis pakub liikmesriikide pädevatele asutustele luureandmeid; on seisukohal, et selle suurendamise eesmärk on ka parandada inimkaubanduse vastast võitlust (keskendudes eelkõige saatjata alaealistele), küberkuritegevuse vastast võitlust (küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse uued töötajad) ning suurendada töötajate arvu Itaalias ja Kreekas asuvates esmavastuvõtu keskustes; tuletab meelde, et Europoli käsutuses on praegu ainult 3 töötajat, keda rakendada ainuüksi Itaalias 8 alalises esmavastuvõtu keskuses ja täiendavates ajutistes esmavastuvõtu keskustes; on seisukohal, et see number on liiga väike, et Europol suudaks täita oma ülesandeid seoses võitlusega inimkaubanduse, terrorismi ja muude piiriülese kuritegevuse raskete vormide vastu;

47.  väljendab heameelt uue eelarverea loomise üle selleks, et rahastada terrorismiohvrite rehabilitatsiooni; toetab ressursse, mis on tehtud kättesaadavaks ohvrite paljude eri vajaduste täitmiseks, mis hõlmab füüsilist ravi, psühhosotsiaalseid teenuseid ja rahalise toetuse andmist; on seisukohal, et terroriohuga võitlemise meetmete väljapakkumisel unustatakse süütute terrorismiohvrite vajadused liiga sageli kas ära või peetakse neid teisejärguliseks;

48.  taunib nõukogu poolt paljudes kultuuri-, meedia-, kodaniku-, põhiõiguste ja rahvatervise alastes programmides tehtud kärpeid, mille kogusumma kulukohustuste assigneeringutena on 24,3 miljonit eurot; peab negatiivseks märgiks nõukogu kavatsust kultuuriprogramme kärpida, et vabastada vahendeid praeguste pagulas- ja rändeprobleemidega tegelemiseks; taunib asjaolu, et paljud neist kärbetest tunduvad olevat rakendatud meelevaldsel viisil ja hoolimata suurepärastest täitmismääradest; on arvamusel, et isegi väikesed kärped võivad seada ohtu programmi tulemuste saavutamise ja liidu meetmete sujuva rakendamise; taastab seetõttu kõik eelarveread eelarveprojekti tasemel;

49.  rõhutab vajadust tugevdada programmide „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ mitmete meetmete rahastamist, mida on kaua aega alarahastatud; on sügavalt veendunud, et need programmid on praegu asjakohasemad kui kunagi varem, seda nii kultuuri- ja loomesektori panuse suurendamiseks töökohtade loomisse ja majanduskasvu kui ka kodanike julgustamiseks liidu poliitika kujundamises ja rakendamises aktiivselt osalema; ei mõista, kuidas saab nõukogu õigustada kultuuri- ja loomesektori VKEde rahastamise vähendamist, kui kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, millele vahendite eraldamist oli juba edasi lükatud, käivitati alles 2016. aasta juunis ja on suurepärane näide sellest, kuidas märkimisväärse turutõrke ületamiseks saab kasutada uuenduslikku lahendust, luues suutlikkust ja pakkudes finantsvahendajate laenudele kultuuri- ja loomesektoris krediidiriski kaitset;

50.  rõhutab, et liidu kultuuri-, haridus-, noorte- ja kodakondsusprogrammidel on selge Euroopa lisaväärtus, need täiendavad rändajate ja pagulaste integreerimiseks mõeldud poliitilisi meetmeid ja loovad nendega koosmõju; palub liidu institutsioonidel seetõttu reageerida rahastamise asjakohase suurendamisega sellistele programmidele, mille eelarvet täidetakse otseselt, näiteks programm „Loov Euroopa“, kuid ka struktuuri- ja investeerimisfondide asjakohastele eelarveridadele;

51.  märgib, et Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 elluviimise ettevalmistavale tegevusele tuleb näha ette vajalikud eelarvetagatised;

52.  tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on liidu solidaarsuse nurgakivi; toonitab, et liidul on soodustav roll toetamaks, koordineerimaks või täiendamaks liikmesriikide meetmeid katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel; võtab teadmiseks selle programmi kulukohustuste mõningase suurendamise;

53.  väljendab heameelt eelarverea loomise üle ELi otsingu- ja päästetegevuse fondile, mis on ette nähtud liikmesriikide teostatava ja liidu tasandil koordineeritava otsingu- ja päästetegevuse rahastamiseks, eriti Vahemerel; on arvamusel, et sihtotstarbelise fondi loomine on parem lahendus kui pidev Frontexi või äsja loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve eelarve suurendamine;

54.  peab tervitatavaks, et loodi eelarverida, millega toetada Euroopa kodanikualgatust, mis on hiljuti loodud vahend, mille eesmärk on kaasata kodanikke liidu otsustusprotsessi ja süvendada Euroopa demokraatiat; on seisukohal, et eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringute tase on liiga madal; otsustab suurendada selle eelarverea assigneeringuid;

55.  väljendab heameelt komisjoni esinduste teavitustegevuseks, kodanikudialoogiks ja partnerlusmeetmeteks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamise üle – 2017. aasta kulukohustuste assigneeringud suurenevad 17,036 miljoni euroni ja maksete assigneeringud 14,6 miljoni euroni –, kuna need puudutavad algatusi Euroopa kodanikeni jõudmiseks, nende usalduse võitmiseks ja nende arusaamise edendamiseks liidu poliitikast ja poliitikavaldkondadest;

56.  rõhutab, et ühise läbipaistvusregistri sekretariaadile tuleb anda piisavad ja asjakohased halduslikud ja rahalised vahendid, et ta saaks läbipaistvusregistrit käsitleva uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise järel oma ülesandeid täita;

57.  märgib, et eelarve (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) lugemisel parlamendis ületatakse rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära 71,28 miljoni euroga ning maksete assigneeringuid suurendatakse 1857,7 miljoni euro võrra; arvestades, et varu ei olnud juba eelarveprojekti tasandil, teeb ettepaneku rahastada neid suurendamisi ülemmäära piires, võttes samas mitmete rändega seotud oluliste kulude katmiseks kasutusele ettenägemata kulude varu;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

58.  märgib, et praeguste pagulas- ja rändeprobleemide tõttu vajab liidu välistegevus üha enam – rohkem kui rubriigi 4 praegune suurus – raha; seetõttu kahtleb sügavalt selles, kas rubriigi 4 ülemmäärad on pagulas- ja rändeprobleemide välismõõtme asjakohaseks rahastamiseks piisavad; taunib asjaolu, et uute algatuste (nt Türgi pagulasrahastu) rahastamiseks otsustas komisjon eelarveprojektis kärpida teiste programmide, nt arengukoostöö rahastamisvahendi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi assigneeringuid; rõhutab, et see ei tohiks toimuda muude valdkondade meetmete arvelt; on seetõttu otsustanud kahest rahastamisvahendist – mille abil on võimalik muu hulgas tegeleda rändevoogude algpõhjustega – ümberpaigutatavate rahaliste vahendite suurust suurel määral vähendada; tuletab meelde, et liidu arengupoliitika peamine eesmärk peab ka edaspidi olema vaesuse vähendamine; peab kahetsusväärseks, et humanitaarabi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavad assigneeringud on väiksemad, kui need, mis kiideti heaks 2016. aasta eelarves, hoolimata sellest, et neid vahendeid on paljude välisprobleemide lahendamiseks ilmselgelt vaja; peab nõukogu põhjendamatuid kärpeid kahetsusväärseks;

59.  otsustab seetõttu tühistada kõik kärped, mille nõukogu rubriigis 4 tegi; otsustab taastada assigneeringud 2016. aasta tasemel ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavatel eelarveridadel ja humanitaarabi osas; otsustab lisaks leevendada komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi assigneeringutes tehtud kärpeid; peab väga oluliseks säilitada liidu keskne roll ja rahalise abi suurus Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni toetamisel ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi idapartnerluse eelarveridadel; rõhutab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tähtsust;

60.  otsustab suurendada makromajanduslikku finantsabi, mida on 2016. aastaga võrreldes järsult kärbitud; on veendunud, et selleks, et kõik tulevased laenutaotlused oleks võimalik rahuldada, on vaja kavandatust kõrgemat rahastamistaset;

61.  toetab täielikult Türgi pagulasrahastut ning teeb ettepaneku võtta osa kõnealusele rahastule 2017. aastaks liidu eelarvest kavandatud toetusest kasutusele juba 2016. aastal, sest selle rakendamine on olnud hea ja 2016. aasta eelarves on veel kasutamata suured varud; nõuab seetõttu, et 2016. aastal suurendataks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) assigneeringuid paranduseelarve kaudu 400 miljoni euro võrra ja võetaks vastavas summas kasutusele ettenägemata kulude varu; paigutab sama summa 2017. aasta eelarves seniks reservi, kuni ei ole saavutatud terviklikku kokkulepet Türgi pagulasrahastu alternatiivse rahastamise kohta, mis leevendaks enneolematult suurt survet muudele välistegevuse rahastamisvahenditele;

62.  võtab murega teadmiseks, et oma aktuaalsusest ja märkimisväärsest suurusest hoolimata on ELi usaldusfondid ja Türgi pagulasrahastu liidu eelarves peaaegu nähtamatud; nõuab, et need sisalduksid eelarves läbipaistvamal viisil ja nii, et austatakse paremini liidu eelarve ühtsust ja eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, ning loob seetõttu uued eelarveread; palub komisjonil esitada ka tõendid selle kohta, et rahastamisvahendite kasutamine usaldusfondide raames ei vii selleni, et assigneeringuid hakatakse kasutama muudel eesmärkidel kui algses õiguslikus aluses ette nähtud; võtab teadmiseks, et eesmärk koguda liidu eelarvele lisaks liikmesriikide osamakseid on teatavasti täitmata jäänud; toonitab sellega seoses, et parlament kavatseb tulevikus usaldusfondidele liidu eelarvest nõutava toetuse heaks kiita üksnes juhul, kui liikmesriigid on tasunud samaväärse suurusega osamaksu; kutsub liikmesriike seetõttu üles oma kohustusi võimalikult kiiresti täitma;

63.  märgib, et välistegevuse tagatisfond, millest kaetakse nende kohustuste täitmatajätmine, mis kaasnevad ELi mittekuuluvatele riikidele või nendes riikides rakendatavate projektide jaoks antavate laenude ja laenutagatistega, vajab üldeelarvest kaetavate tagatiste kohta koostatud komisjoni aruande (COM(2016)0576) kohaselt sihtsumma saavutamiseks lisaraha, mille tulemusel kanti eelarveprojekti 228,04 miljoni euro suurune eraldis; on mures selle pärast, et need nõudmised suurendavad survet juba niigi suure surve all olevatele ülemmääradele rubriigis 4;

64.  väljendab heameelt uue rändepartnerluse raamistiku ja välisinvesteeringute kava rahastamist puudutavate komisjoni eelarveettepanekute üle; väljendab aga muret võimalike uute liidu eelarvest väljapoole jäävate nn satelliitide loomise pärast; kordab, et liidu eelarve üle peab parlamendil olema täielik kontroll; nõuab tungivalt eelarve ühtsuse põhimõtte järgimist; on veendunud, et ühtki uut prioriteeti ei tohiks rahastada olemasolevate liidu projektide arvelt; on seisukohal, et selleks, et luua Aafrikas ja ELi naabruses investeeringute soodustamiseks kõikehõlmav ning piisavalt suurte uute assigneeringutega raamistik, on vaja lisapaindlikkust;

65.  kordab oma taotlust paigutada ELi eriesindaja eelarverida eelarve tasakaalu mõjutamata üle ÜVJP eelarvest Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et liidu diplomaatilist tegevust veelgi konsolideerida;

66.  suurendab selle tulemusena kulukohustuste assigneeringute taset rubriigis 4 võrreldes eelarveprojektiga 499,67 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringute taset 493,2 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, kuid k.a ELi eriesindajate ümberpaigutamine Euroopa välisteenistuse eelarvesse);

67.  peab vajalikuks Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringute suurendamist (+3 miljonit eurot), et aidata otsustavalt kaasa Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisele ja intensiivistamisele ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse usaldust ja leppimist kahe kogukonna vahel;

Rubriik 5 – Haldus; muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

68.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped on põhjendamatud ja kahjulikud, ning taastab eelarveprojekti assigneeringud kõigi komisjoni halduskulude osas, kaasa arvatud rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude osas;

69.  otsustab hiljutisi paljastusi silmas pidades ja selleks, et võita tagasi liidu kodanike usaldus ja taastada liidu institutsioonide usaldusväärsus, jätta 20 % endiste liikmete ajutiste hüvitiste jaoks ette nähtud assigneeringutest reservi seniks, kuni komisjon ei ole jõustanud rangemat volinike käitumiskoodeksit, millega vältida huvide konflikti ja nn pöördukse efekti;

70.  peab institutsioonidevahelist halduskoostööd võimaluseks suurendada tõhusust, sest ühe institutsiooni jaoks välja töötatud oskusteavet, suutlikkust ja ressursse võivad kasutada ka teised; nõuab seetõttu, et loodaks süsteem, mis viib halduskoormuse vajaliku miinimumini, tagab teenuste nõuetekohase kvaliteedi, tagab peamisele vastutavale institutsioonile vajalikud eelarvevahendid ja soodustab teiste institutsioonide koostööd, piirates nende osa koostöö tõttu tekkivate piirkuludega ja viies sellega institutsioonide tasandil tehtud usaldusväärse finantsjuhtimise otsused kooskõlla eelarve üldise usaldusväärse finantsjuhtimisega;

Ametid

71.  kiidab komisjoni eelarvestuse ametite eelarveliste vajaduste kohta üldjoontes heaks; märgib, et komisjon on enamike ametite algseid taotlusi juba arvestatavalt kärpinud; on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad lisakärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita neile antud ülesandeid;

72.  tunneb heameelt tõhusate justiits- ja siseküsimuste asutuste – eelkõige rände ja julgeoleku valdkonnas tegutsevate asutuste – eelarve suurendamise üle; rõhutab, et nendele asutustele tuleb nende mandaadi laiendamisel eraldada piisavalt vahendeid (sh uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks) ja töötajaid;

73.  on praeguste julgeolekuprobleemide tõttu ja Euroopa tasandil kooskõlastatud tegevuse vajalikkust silmas pidades seisukohal, et teatavatel juhtudel ei ole suurendamine piisav, ja otsustab suurendada Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse, Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid;

74.  rõhutab, et Europoli juurde hiljuti loodud Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus ja internetisisust teavitamise üksus vajavad piisavaid inim- ja materiaalseid ressursse, sh seoses ühise operatsioonide plaanimise ja ohu hindamisega, et tugevdada liikmesriikide vahel koordineeritud tegutsemist organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja internetikuritegevuse, terrorismi ja teiste raskete kuritegudega võitlemisel; nõuab lisaraha ühiste uurimisrühmade jaoks;

75.  tuletab meelde, et komisjon lubas oma 6. aprilli 2016. aasta teatises, mis puudutab tulevast tugevamate ja arukamate piirihaldus- ja sisejulgeoleku infosüsteemide raamistikku, et ta kavatseb justiits- ja siseküsimustega seotud eri infosüsteeme parandada ja tagada nende koostalitluse; nõuab tungivalt, et tuleb ette näha vajadust eraldada nende tehniliste lahenduste jaoks, mida tuleb hakata kiiresti ja tõhusalt rakendama, asjakohased ressursid;

76.  tunneb heameelt selle üle, et 2017. aasta eelarvesse on kantud piisavad vahendid, millega toetada Frontexi pikaajalist muutumist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti muutumist täieõiguslikuks varjupaigaametiks; rõhutab, et kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ressursid tunduvad praegu piisavad, tuleb ameti tulevasi vajadusi tegevuseks vajalike vahendite ja töötajate osas hoolikalt jälgida, et amet ei jääks tegelikule olukorrale reageerimisel hätta;

77.  pidades silmas Euroopa lõunanaabruses halvenevat humanitaarolukorda, varjupaigataotlejate suurenevat arvu ja eelkõige kavatsust anda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile suuremad volitused kui komisjoni ettepanekus ette nähtud, otsustab lisaks suurendada nimetatud ameti 2016. aasta eelarveassigneeringuid;

78.  kordab, et ei nõustu komisjoni ja nõukogu seisukohtadega ametite personalipoliitika osas, ning teeb seetõttu paljudes ametikohtade loeteludes muudatusi; rõhutab veel kord, et vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule tuleks igas ametis ametikohti viie aasta jooksul 5 % vähendada, kuid uutest poliitikasuundumustest tingitud täiendavate ülesannete täitmiseks on vaja luua uusi ametikohti ja alates 2013. aastast vastu võetud uute õigusaktidega peavad kaasnema täiendavad vahendid ning seda ei saa institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud töötajate vähendamise eesmärgi sisse arvestada; toonitab seetõttu uuesti, et on vastu ametitevahelise ümberpaigutamisreservi mõttele, kuid kinnitab, et on nõus ametikohtade vabastamisega, kui seda tehakse suurema ametitevahelise koostöö või vajaduse korral isegi ametite liitmise tulemusel suureneva tulemuslikkuse ja teatavate funktsioonide ühiskasutuse (komisjoni või mõne ametiga) kaudu;

79.  rõhutab, et tegevus- ja personalikulusid oleks võimalik suurel määral kokku hoida, kui rohkem kui ühes asukohas tegutsevatel ametitel (ENISA, eu-LISA, ERA) oleks vaid üks tegevuskoht; on arvamusel, et kõnealuste ametite praeguse tegevusega seotud vajadused võimaldavad sellist muudatust; toonitab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) Londonist ära kolimine ja selle ühendamine vähemalt ühega ülejäänud kahest järelevalveasutusest võiks anda kahe ameti kuludes olulist kokkuhoidu; kutsub komisjoni üles sellel teemal esitama ettepaneku;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

80.  olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses pooleliolevate projektide ja meetmete tulemuslikkuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta, otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi, arvestades muu hulgas katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks kasutada olevaid piiratud varusid ja ülemmäärasid;

Erivahendid

81.  tuletab meelde, kui oluline on hädaabireserv kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele ettenägematute sündmuste korral, ja tuletab meelde oma varasemat nõudmist, mille kohaselt tuleb mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel hädaabireservi rahastamispaketti oluliselt suurendada; märgib, et hädaabireservi vahendeid on 2016. aastal väga kiiresti kasutatud ja kõik ülekandmisvõimalused saavad tõenäoliselt kasutatud, ning tõdeb, et see näitab, et kõnealune erivahend ei ole 2017. aastal kõigi täiendavate vajaduste katmiseks piisav; suurendab seetõttu hädaabireservi assigneeringuid, et tagada ajani, mil mitmeaastase finantsraamistiku muutmise menetluse käigus tehakse hädaabireservi iga-aastase eraldise kohta otsus, igaks aastaks 1 miljardi euro suurused assigneeringud;

82.  taastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi reservide osas eelarveprojekti assigneeringud, et lihtsustada nende erivahendite kasutuselevõttu;

Maksed

83.  väljendab muret selle pärast, et maksete assigneeringuid on eelarveprojektis võrreldes 2016. aasta eelarvega järsult vähendatud; märgib, et see näitab täitmisega seotud viivitusi, mis ei tekita mitte üksnes muret liidu poliitika elluviimise pärast, vaid millega kaasneb ka oht, et praeguse programmitöö perioodi lõppu koguneb jälle suur summa maksmata arveid; on seisukohal, et see probleem tuleb lahendada mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus; peab lisaks kahetsusväärseks, et nõukogu on makseid kärpinud, kuigi ülemmäärade piires on kasutada piisav varu;

84.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi palvel on lepitud kokku maksekava, mille eesmärk on vähendada ühtekuuluvuspoliitikaga seotud, 2007.–2013. aasta eest esitatud tasumata maksenõuete summat nii, et see väheneks 2016. aasta lõpuks nii-öelda tavalise tasemeni, st 2 miljardi euroni; juhib tähelepanu sellele, et 2015. aasta lõpus tehti kindlaks, et perioodi 2007–2013 eest on ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tasumata vähemalt 8,2 miljardi euro ulatuses arveid, mis 2016. aasta lõpuks langeb eeldatavasti alla 2 miljardi euro; usub, et kolm institutsiooni peaksid aastateks 2016–2020 välja töötama ja kokku leppima ühise siduva maksekava; nõuab kindlalt, et uus maksekava peaks tuginema usaldusväärsele finantsjuhtimisele, sisaldama selget strateegiat kõikide rubriikide kõikide maksevajaduste katmiseks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse lõppemiseni ning hoidma ära nn varjatud võlgnevuste kuhjumise teatavate mitmeaastaste programmide rakendamise kunstliku pidurdamise ja muude leevendusmeetmete, näiteks eelmaksete määrade alandamise tõttu;

85.  otsustab taastada maksed eelarveprojekti tasemel kõigil nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel ja suurendab maksete assigneeringuid kõigil neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Tulemuspõhine eelarvestamine

86.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament jagas oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis ühtse sisekontrolliraamistiku kohta(10) kontrollikoja väljendatud seisukohta, et ei ole mõtet üritada mõõta tulemusi, kui eelarve ei ole koostatud tulemusnäitajate põhjal(11), ning nõuab, et loodaks tulemuspõhise avaliku eelarvestamise mudel, milles iga eelarverea juurde kuuluvad eesmärgid ja väljundid, mida mõõdetakse tulemusnäitajate abil;

87.  tunneb heameelt selle üle, et eelarveprojektile on lisatud programmide tegevuskulude eelarvestused, sest sellega on osaliselt täidetud nõudmine, mille Euroopa Parlament esitas eesmärkide, väljundite ja näitajate kohta; märgib, et need eelarvestused täiendavad tavapärast tegevuspõhise eelarvestamise meetodit teatavate tulemusandmetega;

88.  nõuab kindlalt, et komisjoni sisejuhtimisvahendite lihtsustamise eesmärgil peaksid peadirektorid jääma oma juhtimiskavade ja iga-aastaste tegevusaruannete vastuvõtmisel nende poliitiliste eesmärkide ja näitajate juurde, mis on esitatud programmide tegevuskulude eelarvestustes, ning et komisjon peaks koostama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 318 kohase hindamisaruande sellest lähtuvalt;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

89.  jätab Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve üldsumma, mille täiskogu 14. aprillil 2016. aastal heaks kiitis, muutmata, st 1 900 873 000 eurole; lisab eelarve tasakaalu seisukohast neutraalsed tehnilised kohandused, et eelarves kajastuksid parlamendi hiljutised otsused, ning vabastab reservist parlamendiliikmete, muude isikute ja kaupade veo eelarverea assigneeringud;

90.  kiidab heaks muudatused parlamendi ametikohtade loetelus ja nendele vastavad eelarveassigneeringud, et täita fraktsioonide täiendavaid vajadusi; kompenseerib täielikult nende assigneeringute suurendamise ettenägematute kulude reservi ja ruumide sisustamise eelarverea assigneeringute vähendamise kaudu;

91.  tuletab meelde oma poliitilist otsust jätta fraktsioonid töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgist välja, nagu parlament on toonitanud 2014.(12), 2015.(13) ja 2016. aasta eelarvet(14) käsitlevates resolutsioonides;

92.  vähendab parlamendi peasekretariaadi(15) ametikohtade arvu 2017. aastal 60 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 % võrra) kooskõlas kokkuleppega, mis nõukoguga saavutati 14. novembril 2015 Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta; tuletab meelde, et selle meetme mõju eelarvele võeti arvesse juba eelarvestuses;

93.  vähendab oma ametikohtade arvu veel 20 võrra, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega sõlmitud koostöölepingus ette nähtud ametikohtade ümberpaigutamise lõpuleviimist; rõhutab, et kuna neid ametikohti ei olnud eelarvesse kantud, ei ole parlamendi eelarves vaja assigneeringuid vähendada;

94.  innustab Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäre tegema koostööd, et leida edasisi võimalusi tugifunktsioonide ja -teenuste jagamiseks kolme institutsiooni vahel; kutsub peasekretäre ühtlasi üles uurima, kas koostoimet tugitoimingute ja -teenuste osas on võimalik saavutada ka parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel;

95.  säilitab oma 2017. aasta ametikohtade loetelus 35 uut ametikohta, nagu seda nõuti paranduseelarve projektis nr 3/2016 institutsioonide turvalisuse suurendamiseks; jätab need ametikohad töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgist välja, sest need on seotud parlamendi uute tegevustega;

96.  kordab, et töötajate arvu vähendamise eesmärgi täitmisega ei tohiks seada ohtu institutsiooni nõuetekohast toimimist ega parlamendi peamiste ülesannete täitmist, samuti ei tohi see ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ega parlamendiliikmete ja töötajate töötingimuste kvaliteeti;

97.  järeldab käesoleva aasta institutsioonisiseses eelarvemenetluses tekkinud mitmeid probleeme arvestades, et parlamendi kodukorra 9. peatüki ja teiste peatükkide asjaomaste osade muutmine on vältimatu, et saavutada see, mida Euroopa Parlament nõudis oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, st et „kogu asjakohane teave tuleks esitada juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmetele menetluse kõigis etappides aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega ja liigendatult, et juhatus, eelarvekomisjon ja fraktsioonid saaksid küsimusi nõuetekohaselt arutada ja tugineda otsuste tegemisel põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest“;

98.  nõuab vastavalt eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta) punktile 15, et meetodit, mille kohaselt koostatakse parlamendi eelarve tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel, kasutataks esimest korda 2018. aasta eelarve menetlemisel;

99.  tuletab meelde, et administratsioon lubas koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, milles oleks investeeringud ning parlamendi toimimise, sealhulgas õigusaktidest tulenevate kohustustega seotud tegevuskulud selgelt lahus; loodab seetõttu, et 2018. aasta esialgne eelarvestuse projekt esitataks sellisel kujul;

100.  tuletab meelde Foxi ja Häfneri 2013. aasta raportit(16), mille kohaselt jääb parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus vahemikku 156 kuni 204 miljonit eurot, mis moodustab 10 % parlamendi eelarvest; märgib, et 78 % kõigist parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest on otseselt tingitud parlamendi mitmest asukohast; toonitab, et ühtlasi hinnatakse raportis mitmest asukohast tingitud keskkonnamõju, mille suurus on 11 000 kuni 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringute vähendamist;

101.  peab kahetsusväärseks, et kuigi eelarvekomisjon on seda palju kordi nõudnud, et ei ole parlamendi hoonetega seotud keskpikk ega pikaajaline strateegia komisjoni jaoks arutelude käigus teadlike otsuste tegemiseks kättesaadav;

IV jagu – Euroopa Kohus

102.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on tõstnud ühtse vähendusmäära 2,5 %-lt 3,8 %-le, mis tähendab 3,4 miljoni euro suurust kärbet ja on vastuolus kohtu ametikohtade äärmiselt kõrge täitmismääraga (2015. aasta lõpus oli täidetud 98 % ametikohtadest); taastab seetõttu ühtse vähendusmäära eelarveprojekti tasemel, mis võimaldab kohtul täita oma ülesandeid pidevalt suurenevat kohtuasjade arvu arvestades;

103.  otsustab lisaks taastada eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud ka kohtu eelarve I ja II jaotise kuues eelarvepunktis, mida nõukogu kärpis, kuna kärped avaldaksid eriti tugevat mõju kohtu prioriteetidele keele- ja turvateenuste valdkonnas;

104.  väljendab rahulolematust nõukogu ühepoolse avalduse ja sellega seotud lisa suhtes, mis puudutab 2017. aasta eelarve projekti kohta esitatud nõukogu seisukohas töötajate arvu 5 % vähendamist ja mille kohaselt peab kohus oma ametikohtade arvu veel 19 võrra vähendama; rõhutab, et need 19 ametikohta vastavad 12-le ja 7-le ametikohale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetlustes täiendavate vajaduste täitmiseks nõuetekohaselt heaks kiitsid; rõhutab seetõttu, et neid 19 ametikohta ei peaks tagasi andma, sest kohus on juba nõuetekohaselt täitnud töötajate arvu 5 % vähendamisega seotud eesmärgi, kaotades 2013.–2017. aastal 98 ametikohta; 

V jagu – Kontrollikoda

105.  taastab ühtse vähendusmäära algsel tasemel (2,6 %), et katta kontrollikoja vajadused ametikohtade loetelu osas;

106.  taastab viie täiendava eelarvepunkti assigneeringud, mida nõukogu kontrollikoja eelarves kärpis, et võimaldada kontrollikojal täita oma tööprogrammi ja esitada kavandatud auditiaruanded;

107.  taastab osaliselt eelarveprojekti assigneeringud kolme eelarvepunkti osas kooskõlas kontrollikoja enda poolt tuvastatud kokkuhoiuvõimalusi käsitlevate ettepanekutega;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

108.  taastab ühtse vähendusmäära algsel tasemel (4,5 %), et täita Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadused ning tulla toime töötajate arvu jätkuva vähendamisega 2014. aasta veebruaris Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingu raames;

109.  taastab 12 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille komisjon eespool mainitud koostöölepingu kohaselt eelarveprojektis kaotas, kajastades seega Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest parlamenti ümberpaigutatud ametikohtade tegelikku arvu;

110.  otsustab lisaks kohandada täiendavaid tõlketeenuseid puudutava eelarvepunkti assigneeringuid asjaomase institutsiooni enda poolt prognoositud tasemeni, et seeläbi osaliselt kompenseerida eespool nimetatud koostöölepingu kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest 36 ametikoha ümberpaigutamist parlamenti;

VII jagu – Regioonide Komitee

111.  taastab 8 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille komisjon eespool mainitud koostöölepingu kohaselt eelarveprojektis kaotas, kajastades seega Regioonide Komiteest parlamenti ümberpaigutatud ametikohtade tegelikku arvu;

112.  taastab lisaks komisjoni poolt eelarveprojektis kärbitud, komitee liikmete kontorikulude ja IT-hüvitistega seotud assigneeringud komitee poolt prognoositud tasemel, et tagada Regioonide Komitee liikmete kontorikulude ja IT-hüvitiste piisav rahastamine;

113.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on eelarveprojektis kärpinud ruumide sisustamisega seotud eelarvepunkti assigneeringuid, ja otsustab taastada kõnealuse eelarvepunkti assigneeringud komitee poolt prognoositud tasemel, et täita turvalisusega seotud suurenenud vajadused, hoida hooned heas korras ja vastavuses juriidiliste kohustustega ning parandada energiatõhusust;

114.  taastab Regioonide Komitee fraktsioonide kommunikatsioonitegevuse piisava rahastamise taastamiseks ka fraktsioonide kommunikatsioonitegevusega seotud assigneeringud, mida komisjon on eelarveprojektis allapoole korrigeerinud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

115.  võtab teadmiseks, et nõukogu on vähendanud Euroopa Ombudsmanile eelarveprojektis ette nähtud vahendeid 195 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks ombudsmani niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa kodanikele tõhusat teenust; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada ombudsmanil täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

116.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud vahendeid 395 000 euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et see on teravas vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kõnealusele institutsioonile antud täiendavate ülesannetega ning seaks ohtu andmekaitseinspektori suutlikkuse ELi institutsioone tulemuslikult teenindada; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada Euroopa Andmekaitseinspektoril täita oma ülesandeid ja kohustusi;

X jagu – Euroopa välisteenistus

117.  taastab assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel;

118.  otsustab lisaks luua kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvepunkti ning anda Euroopa välisteenistusele piisavad inimressursid ja vahendid, et tulla toime kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt levitatavast väärinfost tulenevate probleemidega;

119.  tunneb heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kirjalikult antud lubaduse üle tegeleda Euroopa välisteenistuse töötajate seas esineva tasakaalustamatusega, mis on seotud liikmesriikide diplomaatide ja ELi koosseisuliste töötajate osakaaluga teatavatel ametikohtadel, ja esitada 2017. aasta jooksul Euroopa välisteenistuse personalipoliitika läbivaatamise tulemused; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teavitada Euroopa Parlamenti võetud meetmetest hiljemalt 2017. aasta kevadel, st enne järgmise eelarvemenetluse algust;

o
o   o

120.  on veendunud, et liidu eelarve abil on võimalik aidata tõhusalt tegeleda mitte üksnes praegu liidu ees seisvate kriiside tagajärgede, vaid ka nende algpõhjustega; on siiski seisukohal, et liiduülese mõõtmega ettenägematute sündmuste puhul tuleks teha ühiseid pingutusi ja võtta liidu tasandil kasutusele täiendavaid vahendeid, mitte seada kahtluse alla varasemaid lubadusi või uskuda endiselt illusiooni, et piisab riigi tasandi lahendustest; rõhutab seetõttu, et sellist ühist ja kiiret reageerimist võimaldavad paindlikkussätted on olemas ning neid tuleks täiel määral ära kasutada, et kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest tulenevaid rangeid piiranguid;

121.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0080. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470). (10) ELT C 75, 26.2.2016, lk 100. (11) Kersti Kaljulaidi avaldus eelarvekontrollikomisjoni 22. aprillil 2013. aastal korraldatud ühtse sisekontrolliraamistiku teemalisel kuulamisel. (12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376. (15) Kuna vastu on võetud poliitiline otsus jätta fraktsioonide töötajad arvutusest välja, vähendatakse töötajate arvu peasekretariaadi ametikohtade loetelus. (16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta (2016/2931(RSP))

P8_TA(2016)0412 B8-1173/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1), eriti selle artiklit 2,

–  võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/623, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(4),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604), ja sellega kaasnevaid dokumente (SWD(2016)0299),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut muuta 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2016)0606),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2016. aasta avaldust mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

1.  rõhutab Euroopa Parlamendi jätkuvat muret kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi „finantsraamistik“) kohaselt kasutada olevate vahendite ebapiisavuse pärast; osutab viimastel aastatel puhkenud mitmele uuele kriisile ja esile kerkinud prioriteetidele, nagu eelkõige rände- ja pagulaskriis, liiduvälised hädaolukorrad, liidusisesed julgeolekuprobleemid, põllumajanduskriis, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastamine ning töötuse püsivalt kõrge määr, eriti noorte seas; juhib tähelepanu ka kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe hiljutisele ratifitseerimisele ELi poolt;

2.  rõhutab – olles hinnanud finantsraamistiku toimimist käesoleva programmitöö perioodi esimesel poolel (hinnang on esitatud parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis) –, et asjakohane vastus neile väljakutsetele eeldab märkimisväärsete lisavahendite eraldamist ELi eelarvest, mida ei olnud praeguse finantsperspektiivi esimestel aastatel täielikult võimalik teha, sest kehtivas finantsraamistikus nappis rahalisi vahendeid; rõhutab, et ELi eelarve peab olema kooskõlas Euroopa Liidu võetud poliitiliste kohustuste ja strateegiliste eesmärkidega; tuletab sellega seoses meelde ELi toimimise lepingu artiklit 311, milles sätestatakse, et „liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega“;

3.  on veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab ainulaadse võimaluse lahendada eelarvega seotud probleeme, mis praegu Euroopa Liidu usaldusväärsust kahjustavad; palub seepärast nõukogul täita oma kohustust viia sõnad ja teod kooskõlla ning tagada praeguse finantsperspektiivi ülejäänud aastateks realistlik, usaldusväärne, sidus ja jätkusuutlik ELi eelarve; on seisukohal, et finantsraamistiku muutmisel tuleb püüda tagada tasakaal liidu pikaajaliste poliitiliste prioriteetide elluviimise ja uute probleemide lahendamise vahel; kordab oma põhimõttelist seisukohta, mille kohaselt ei tohiks uusi poliitilisi algatusi rahastada olemasolevate programmide ja poliitikameetmete arvelt; rõhutab vajadust ELi eelarve järele, mis oleks Euroopa kodanike jaoks läbipaistvam ja ligipääsetavam, et oleks võimalik taastada nende usaldus Euroopa projekti vastu;

Finantsraamistiku muutmise kiirete läbirääkimiste raamistik

4.  tuletab meelde, et finantsraamistiku valimistejärgne kohustuslik muutmine oli üks parlamendi peamisi nõudmisi kehtiva finantsraamistiku üle peetud läbirääkimistel; väljendab seetõttu heameelt komisjoni otsuse üle esitada pärast 2014.–2020. aasta finantsraamistiku toimimise läbivaatamist vastavalt finantsraamistiku määruse artiklile 2 ettepanek finantsraamistiku määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmiseks; on veendunud, et see ettepanek on hea algpunkt läbirääkimisteks;

5.  kinnitab, et finantsraamistikku käsitlev 6. juuli 2016. aasta resolutsioon annab parlamendile volitused tulevasteks finantsraamistiku üle peetavateks läbirääkimisteks, hõlmates finantsraamistiku muutmise kõiki aspekte ning 2020. aasta järgse finantsraamistikuga seotud olulisi elemente;

6.  rõhutab, et finantsraamistiku muutmise ajal kokku lepitavad kõik muudatused tuleb ellu viia viivitamata ja integreerida juba ELi 2017. aasta eelarvesse; nõuab tungivalt, et nõukogu vastaks komisjoni ettepanekule konstruktiivselt ja kiiresti ning annaks oma eesistujale viivitamata läbirääkimisvolitused; on valmis alustama nõukoguga kiiresti sisulisi läbirääkimisi finantsraamistiku muutmise üle 2017. aasta eelarve lepitusmenetluse raames ning vastavalt ühiselt kokku lepitud ajakavale ja konkreetsetele läbirääkimiste tingimustele; peab kahetsusväärseks, et nüüd, mil eelarve lepitusmenetlus on algamas, ei ole nõukogu veel valmis finantsraamistiku läbirääkimisi alustama; kinnitab kavatsust jõuda mõlemas menetluses kokkuleppele enne 2016. aasta lõppu;

Euroopa Parlamendi vastus komisjoni ettepanekule: finantsraamistiku muutmise ambitsioonikas kokkulepe

7.  suhtub positiivselt finantsraamistiku paketi kohta esitatud muudatustesse, eelkõige paindlikkuse küsimuses; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ei soovitanud suurendada praegusi finantsraamistiku ülemmäärasid, mis lahendaks selgelt ja jätkusuutlikult ELi poliitika hinnanguliste vajaduste rahastamise kuni käesoleva perioodi lõpuni; rõhutab parlamendi seisukohta, et rubriikide 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks), 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus), 3 (Julgeolek ja kodakondsus) ja 4 (Globaalne Euroopa) ülemmäärad on ebapiisavad ja neid tuleks suurendada, kui liit soovib probleemid lahendada ja oma poliitilised eesmärgid täita;

8.  tuletab eriti meelde parlamendi nõudmisi hüvitada täielikult EFSIga seotud kärped programmis „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastus, jätkata noorte tööhõive algatust samal iga-aastaste assigneeringute tasemel nagu 2014. ja 2015. aastal ning suurendada märkimisväärselt rubriikides 3 ja 4 rände- ja pagulaskriisi lahendamiseks mõeldud vahendeid; suhtub positiivselt komisjoni esildatud täiendavate sihtotstarbeliste suurendamiste üldisesse paketti, mida saab rahastada käesoleva perioodi lõpuni olemasolevatest varudest, kuid rõhutab, et ettepanek ei vasta siiski parlamendi ootustele kõnealustes valdkondades;

9.  märgib, et arvnäitajatega seotud komisjoni ettepanek, mille maht on hinnanguliselt 12,8 miljardit eurot, sisaldab erinevaid komponente; toonitab eelkõige programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna (mõlemal juhul 0,4 miljardit eurot), programmide „Erasmus+“ ja COSME (mõlemal juhul 0,2 miljardit eurot) ning noorte tööhõive algatuse (1 miljard eurot) vahendite suurendamist, mis tähendab kokku 2,2 miljardi euro eest uusi assigneeringuid; märgib, et mitu seadusandlikku ettepanekut, mille komisjon esitas finantsraamistiku muutmise ettepanekuga paralleelselt (EFSI laiendamine, välisinvesteeringute kava, mis hõlmab partnerlusraamistikku koostöö tegemiseks konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega, ning Wifi4EU), annavad kokku veel 1,6 miljardit eurot; tuletab meelde, et 2017. aasta eelarve projekti esitamisel tugevdas komisjon juba rände valdkonda 1,8 miljardi euro võrra ning ajakohastas rubriigi 3 rahastamiskava 2,55 miljardi euro võrra jätkuvate seadusandlike menetluste tõttu; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 rahaliste vahendite kavandatav suurendamine kajastub osaliselt juba kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2017; märgib ühtlasi, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamispakettide tehniline kohandamine 4,6 miljardi euro ulatuses on komisjoni tehniline muudatus ning see on juba kinnitatud finantsraamistiku tehnilise kohandusena 2017. aastaks;

10.  on veendunud, et noorte liikuvus on Euroopa teadmuse suurendamise ja identiteedi tugevdamise seisukohalt ülisuure tähtsusega, eelkõige populismi ja väärteabe levimise ohu ennetamisel; peab ELi eelarvest toimuvat edasist investeerimist Euroopa noortesse poliitiliselt hädavajalikuks; toetab selliste uute algatuste elluviimist nagu hiljuti esildatud programm „Interraili sõidukaart 18. sünnipäevaks“, millega antaks kõigile Euroopa kodanikele nende 18. sünnipäeva puhul tasuta Interraili sõidukaart; nõuab, et finantsraamistiku muutmisega seoses tagataks asjakohased assigneeringud selle ettepaneku rahastamiseks;

11.  on kindlalt otsustanud lahendada ühemõttelisel viisil finantsraamistiku erivahendite maksete eelarvestamise küsimuse; tuletab meelde kehtiva finantsraamistiku ajal eelarveläbirääkimistel igal aastal esiplaanil olnud lahendamata tõlgendamiskonflikti ühelt poolt komisjoni ja Euroopa Parlamendi ning teiselt poolt nõukogu vahel; kinnitab oma veendumust, mille kohaselt tuleks ka maksete assigneeringuid, mis on tingitud erivahendite kasutuselevõtust kulukohustuste assigneeringutes, arvestada mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaste maksete ülemmääradele lisaks; on seisukohal, et komisjoni analüüsi ja prognoosi kohaselt saab kehtiva finantsraamistiku maksete ülemmäärad säilitada ainult juhul, kui see küsimus lahendatakse sellisel viisil;

12.  väljendab tõsist muret koostöös liikmesriikidega täidetavate ELi programmide rakendamisel praegu esinevate viivituste pärast, mida näitab ilmekalt paranduseelarve projekt nr 4/2016, millega vähendatakse eelarvestatud maksete taset 2016. aastal 7,3 miljardi euro võrra; arvab, et sellised viivitused toovad kaasa maksetaotluste suure kuhjumise kehtiva finantsraamistiku perioodi lõppu; tuletab meelde, et eelarveaastal 2015 suurenesid täitmata kulukohustused uuesti varasema kõrge tasemeni ning tulevastest eelarvetest rahastatav summa kasvas 339 miljardi euroni; on kindlalt veendunud, et tuleks igati püüda vältida eelmisel perioodil ilmnenud tasumata arvete võlgnevuse kuhjumisega sarnase võlgnevuse tekkimist ja uut maksekriisi; toetab seetõttu kindlalt uut siduvat maksekava aastateks 2016–2020, mille kolm institutsiooni peaksid ühiselt koostama ja kokku leppima; on ka seisukohal, et selle ülesande täitmiseks on tingimata vaja täielikult ära kasutada maksete koguvaru ilma mingite iga-aastaste piiranguteta;

13.  kordab oma pikaajalist seisukohta, et ELi eelarve alatäitmisest või trahvidest tulenev ülejääk tuleks kanda ELi eelarvesse täiendava tuluna, ilma kogurahvatulul põhinevate osamaksude vastava kohandamiseta; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei lisanud seda punkti finantsraamistiku muutmise ettepanekusse;

14.  rõhutab, et paindlikkussätted osutusid kehtiva finantsraamistiku esimestel aastatel hädavajalikuks, et rahastada rände- ja pagulaskriisile reageerimist ning uusi poliitilisi algatusi finantsraamistiku rangeid ülemmäärasid ületades; väljendab seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle neid sätteid laiendada; toetab eelkõige kulukohustuste koguvaru suuruse ja kohaldamisalaga seotud piirangute kaotamist, nagu ka parlament on nõudnud; märgib, et paindlikkusinstrumendi ja hädaabireservi jaoks esildatud uued aastased summad on lähedal järgmisse eelarveaastasse ülekandmistest tulenevalt 2016. aastal tegelikult saavutatud tasemele, kuid parlamendi nõudmine oli kaks korda suurem (vastavalt 2 miljardit eurot ja 1 miljard eurot);

15.  rõhutab, et ELi eelarve tulemuslik täitmine on parlamendi jaoks tähtsaim prioriteet; väljendab eriti heameelt komisjoni ettepaneku üle teha ELi eelarves uuesti kättesaadavaks assigneeringud, mis on vabastatud seetõttu, et meetmed, milleks need algselt kavandatud olid, on jäänud ellu viimata, ning toonitab, et see oli üks parlamendi peamisi nõudmisi finantsraamistikku käsitlevas 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis; toonitab, et vabastatud assigneeringud on tegelikult assigneeringud, mille täielikuks ärakasutamiseks on eelarvepädevad institutsioonid juba heakskiidu andnud, ning seetõttu ei saa neid pidada uueks või täiendavaks koormuseks riigikassale;

16.  toetab komisjoni ettepanekut luua ELi kriisireserv vahendina, mis võimaldab liidul kriisidele ja tõsise humanitaar- või julgeolekumõjuga sündmustele kiiresti reageerida; on seisukohal, et selle erivahendi kasutuselevõtmine kriisi puhul lahendab täiendavad rahastamisvajadused selgelt ja tõhusalt; nõustub komisjoni ettepanekuga kasutada vabastatud assigneeringuid, kuid väidab, et see ei saa olla selle vahendi ainus rahastamisallikas;

17.  kordab ELi eelarve peamist põhimõtet, milleks on ühtsus ja mida rahvusvaheliste fondide arvu suurenemine kahjustab; palub seepärast seda põhimõtet kiiresti kohaldada ja võimaldada Euroopa Parlamendil vahepeal teostada nende fondide üle vajalikku parlamentaarset kontrolli;

18.  on seisukohal, et institutsioonidevahelise kokkuleppe käimasolev muutmine annab suurepärase võimaluse tagada finantsraamistiku erivahendite kasutuselevõtmise üle hääletamise nõuete ühtlustamine ja kooskõlla viimine nõuetega, mida kohaldatakse liidu üldeelarve vastuvõtmise suhtes; nõuab asjaomaste sätete vastavat muutmist;

Paralleelsed seadusandlikud ettepanekud

19.  nõustub täielikult komisjoni kavatsusega lihtsustada finantseeskirju ning on seisukohal, et see on finantsraamistiku muutmise tähtis osa; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ettepaneku finantsmääruse põhjalikuks muutmiseks ning 15 valdkondliku määruse muutmiseks; rõhutab, et lihtsustamise eesmärk peaks olema rakendamiskeskkonda maksete saajate jaoks parandada ja otstarbekamaks muuta; lubab töötada sel eesmärgil eduka tulemuse nimel, mis tuleks saavutada mõistliku aja jooksul;

20.  märgib, et seadusandlike ettepanekute üle (EFSI laiendamine, välisinvesteeringute kava, mis hõlmab partnerlusraamistikku koostöö tegemiseks konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega, ning Wifi4EU), mille komisjon esitas finantsraamistiku muutmise ettepanekuga samal ajal, otsustavad parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

2020. aasta järgne finantsraamistik

21.  toonitab, et finantsraamistiku muutmisega peaks algama ka konsensuse otsimine 2020. aasta järgse finantsraamistiku jaoks; rõhutab, et sellega seoses tuleks võtta kindlad kohustused, eelkõige käsitleda omavahendite süsteemi reformi, sh uute omavahendite kasutuselevõtmist, millega saab oluliselt vähendada kogurahvatulul põhinevate osamaksude osakaalu ELi eelarves, kaotada järk-järgult kõik tagasimaksed, samuti viia finantsraamistiku kestus kooskõlla institutsioonide poliitilise tsükliga;

o
o   o

22.  palub komisjonil esitada eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe selle kohta, milline on Ühendkuningriigi 23. juuni 2016. aasta rahvahääletuse ja sellele järgneva Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise rahaline mõju praegusele finantsraamistikule, ilma et see mõjutaks Ühendkuningriigi ja ELi eelseisvate läbirääkimiste tulemusi;

23.  rõhutab, et rahu ja stabiilsus on põhiväärtused, mille liit peab säilitama; on seisukohal, et suure reede kokkulepet, mis on osutunud ülioluliseks rahu ja leppimise saavutamisel, tuleb kaitsta; rõhutab vajadust konkreetsete meetmete ja programmide järele, et tagada toetus piirkondadele, mida Lissaboni lepingu artikli 50 kasutuselevõtmisele järgnevate läbirääkimiste tulemusel Euroopa Liidust lahkumine kõige rohkem mõjutab;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (2) ELT L 103, 22.4.2015, lk 1. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Eesti taotlus – EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals) (COM(2016)0622 – C8-0389/2016 – 2016/2235(BUD))

P8_TA(2016)0413 A8-0314/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0622 – C8-0389/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0314/2016),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Eesti esitas taotluse EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 19 (koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine) ja osa 20 (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) alla kuuluvates majandussektorites; arvestades, et Eesti ei ole jaotatud NUTS 2. tasandi piirkondadeks, ja arvestades, et 1550 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 800 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohase sekkumiskriteeriumi alusel, millega tehakse erand EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidest, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtjate juures, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas;

F.  arvestades, et Eesti Energia AS, Nitrofert AS ja Viru Keemia Grupp AS on üleilmsel naftaturul veel hiljuti valitsenud rahutute aegade ja Euroopa positsiooni (Hiina tootjate kasuks) üldise halvenemise tõttu rahvusvahelises väetisekaubanduses ning väljaspool Euroopat asuvate piirkondade soodsama gaasihinna mõjul sulgenud tehaseid või vähendanud tootmist, ning arvestades, et selle tulemusena lõpetati töölepinguid kollektiivselt;

G.  arvestades, et Eesti otsustas liita koondamised ühte piirkondlikku taotlusesse, sest koondamised toimusid samas kohas, sama aja jooksul ja koondatud töötajatel oli väga sarnane taust;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Eestil õigus saada nimetatud määruse alusel 1 131 358 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 1 885 597 euro suurustest kogukuludest, mis hõlmavad järgmistest meetmetest koosnevaid individuaalseid teenuseid: formaalõppe toetamine ja koolituskulude katmine, koolituskulude hüvitamine tööandjatele, tööturukoolitus, tööpraktika, võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, formaalõppes osalejate õppetoetused, stipendiumid ning transpordi- ja majutushüvitised eesti keele kursustel osalemiseks;

2.  peab Eesti esimest taotlust EGFi kasutuselevõtmiseks tervitatavaks; usub, et EGF võib olla eriti väärtuslik vahend abistamaks töötajaid väikesemahulise majandusega ja liidu lõikes haavatama majandusega riikides;

3.  märgib, et komisjon pidas kinni 12-nädalasest tähtajast, mis algas täieliku taotluse kättesaamisega Eesti ametiasutustelt 6. juulil 2016 ja lõppes rahalise toetuse andmise tingimustest kinnipidamisele hinnangu andmise lõpuleviimisega 28. septembril 2016, ning tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks samal päeval;

4.  võtab teadmiseks asjaolu, et liit on kemikaalide müügi esikoha maailmas järk-järgult loovutanud Hiinale ning Hiina on sama ajavahemiku jooksul suurendanud oma turuosa 9 %-lt ligikaudu 35 %-le; tuletab meelde, et mineraalväetiste tootmine on väga energiamahukas (gaasihinnad moodustavad kuni 80 % kõigist tootmiskuludest); märgib, et langevate naftahindade tõttu on Eesti mineraalkütuste eksport vähenenud 2016. aasta esimese kahe kuu jooksul võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 25 %; märgib, et Eestis on selliste tootmisharude kontsentratsioon, mis sõltuvad nafta- ja gaasihindadest, kõrge;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et koondamiste mõju kohapealsele ja piirkonna majandusele ning tööhõivele on eeldatavasti märkimisväärne;

6.  väljendab heameelt Eesti otsuse üle koondada kaks majandussektorit ühte piirkondlikku taotlusesse, sest koondamised toimusid samas kohas, kuna see vähendab halduskoormust ja võimaldab pakkuda kummaski sektoris koondatud töötajatele ühismeetmeid;

7.  tunneb heameelt selle üle, et koostatud on piirkonna arengu strateegia, mis on esitatud Ida-Virumaa 2015.–2020. aasta tegevuskavas(4), kusjuures potentsiaalsete kasvavate sektoritena on nimetatud logistikat ja turismi; võtab teadmiseks, et algust on tehtud majanduskasvu kiirendamist ja majandusstruktuuri mitmekesistamist soodustavate taristuprojektidega;

8.  võtab teadmiseks, et meetmetes eeldatavasti osalevate koondatud töötajate suhteliselt väikest arvu (800 töötajat 1550st) saab selgitada sooviga suunata meetmed tööturul kõige kaitsetumatele töötajatele ja ka asjaoluga, et osa töötajaid on teatanud, et nad ei hakka Eesti riigi kavandatud meetmetes osalema; võtab teadmiseks selle, et sihtrühma hulgas on suhteliselt suur osakaal liitu mittekuuluvate riikide kodanikel (63,3 %);

9.  märgib, et EGFi vahenditest kaasrahastatavad individuaalsed teenused koondatud töötajatele hõlmavad formaalõppe kulude katmist, koolituskulude hüvitamist tööandjatele, tööturukoolitust, eesti keele kursuseid, tööpraktikat ja nõustamist; võtab teadmiseks, et Eesti on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt, ning on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet;

10.  märgib, et Eesti riik on lisaks kinnitanud, et kooskõlastatud meetmepakett on kooskõlas ressursitõhusale ja säästvale majandusele üleminekuga ning kätkeb häid võimalusi selle ülemineku soodustamiseks, mis on kooskõlas EGFi määruse artikliga 7;

11.  väljendab heameelt selle üle, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamiseks konsulteeriti riiklikul ja piirkondlikul tasandil sidusrühmadega, sealhulgas ametiühingute, tööandjate ühenduse, ettevõtjate ja riiklike tööhõiveasutustega;

12.  märgib, et EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed – ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmed – moodustavad üsna suure osa kogukuludest (7,7 %);

13.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevust; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

14.  märgib, et sissetulekutoetused moodustavad individuaalsete teenuste paketi kogukuludest 27,25 %, mis on madalam kui EGFi määruses sätestatud 35 % maksimummäär; märgib lisaks, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

15.  märgib, et tehnilise abi kulud moodustavad kogukuludest suhteliselt suure osa; peab seda põhjendatuks, kuna tegemist on Eesti esimese taotlusega EGFi kasutuselevõtmiseks;

16.  märgib, et Eesti on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; pöördub taas komisjoni poole palvega, et komisjon esitaks oma aastaaruandes nende andmete võrdleva analüüsi, et tagada täielik vastavus kehtivatele õigusaktidele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

17.  märgib, et kõnealused meetmed on kavandatud kooskõlas Eesti regionaalarengu strateegias välja toodud vajadustega ning on kooskõlas ressursitõhusale ja säästvale majandusele üleminekuga;

18.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Eesti taotlus – EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2016/2099) lõplikule kujule).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/ida-virumaa_tegevuskava_2015-2020_26.02.15.pdf

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kohta (09389/1/2016 – C8-0360/2016 – 2012/0340(COD))

P8_TA(2016)0414 A8-0269/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09389/1/2016 – C8-0360/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0721) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0269/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 116. (2) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0158.

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (08795/2/2016 – C8-0364/2016 – 2013/0141(COD))

P8_TA(2016)0415 A8-0293/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (08795/2/2016 – C8-0364/2016),

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0267) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0293/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 170, 5.6.2014, lk 104. (2) Vastuvõetud tekstid, 15.4.2014, P7_TA(2014)0382.

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta (2016/2101(INI))

P8_TA(2016)0416 A8-0309/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–  võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta teatist 2016. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2016)0321),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2016. aasta järeldusi (EUCO 26/16),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa poolaasta 2016: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemused“ (COM(2016)0095),

–  võttes arvesse komisjoni aruandeid „2016. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2015)0690), „Häiremehhanismi aruanne 2016“ (COM(2015)0691) ja „Ühine tööhõivearuanne“ (COM(2015)0700), komisjoni soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2015)0692) ja komisjoni 26. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(2),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(4),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2015. aasta rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine“ (COM(2015)0063),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2015. aasta teatist „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda“ (COM(2015)0302),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(5) ja 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisele juurdepääsu kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0309/2016),

A.  arvestades, et 2016. aasta kevadel prognoosis komisjon, et 2016. aastal kasvab majandus euroalas eeldatavasti 1,6 % ja ELis 1,8 %;

B.  arvestades, et Euroopas valitseb endiselt suur investeeringute puudujääk ning lisaks sellele, et ELis tuleb veel rohkem suurendada investeeringuid, tuleb suurendada sisenõudlust ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust;

C.  arvestades, et üldine (ja eriti struktuurne) töötus on ELis endiselt liikmesriikide peamisi probleeme, sest praegu on selle määr väga kõrge (ELis on 10,5 miljonit pikaajalist töötut); arvestades, et kuigi eelmiste aastatega võrreldes on olukord veidi paranenud, on nii noorte töötus kui ka üldine töötus Euroopa äärealadel endiselt palju suurem kui kogu ELi keskmine;

D.  arvestades, et inflatsioonimäära langemisel alla nulli oli oma osa ka 2016. aasta alguses toimunud naftahinna langusel ja aeglasel majanduskasvul;

E.  arvestades, et sellised poliitilised küsimused nagu Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemus, suhted Venemaaga ja ebakindlus üleilmse majandusarengu suhtes on investeerimist veelgi rohkem pidurdanud;

F.  arvestades, et liikmesriikide investeeringuid on vähendanud ka riikidesse sisenevad pagulasvood;

G.  arvestades, et Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antud soovituste täitmise määr liikmesriikides on sarnane OECD ühepoolsete soovituste omaga (2014. aastal vastavalt 29 % ja 30 %);

H.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 2016. aasta majanduskasvu analüüsi resolutsioonis euroala erilise tähelepanu alla võtmist, kuid väljendas heameelt poliitikameetmete parema kombinatsiooni üle; peale selle rõhutas ta, kui oluline on investeeringute suurendamine, jätkusuutlikud reformid ja eelarvepoliitilised kohustused veelgi suurema majanduskasvu ja Euroopa majanduse elavdamise edendamiseks;

Euroopa probleemid üldiselt aeglustuva majanduskasvu tingimustes

1.  märgib murelikult, et 2016. aasta kevadel Euroopa majanduse kohta esitatud prognoosi kohaselt jääb ELi majanduskasv oodatust väiksemaks, sest euroala SKP kasvab eeldatavasti vaid 1,6 %, ulatudes 2017. aastal 1,8 %-ni;

2.  rõhutab, et ELi probleemid on seotud halveneva rahvusvahelise keskkonnaga, suutmatusega viia ellu jätkusuutlikke reforme ning sellega, et liidu eri osades on majandus- ja sotsiaalvaldkonna tulemustes suur erinevus; rõhutab, et tuleb suurendada majanduskasvu, ühtekuuluvust, tootlikkust ja konkurentsivõimet; on seisukohal, et jätkusuutlike investeeringute puudumine ja ühtse turu lõpuleviimisel tekkinud probleemid takistavad ELil kogu majanduskasvu potentsiaali saavutamist;

3.  tunneb heameelt selle üle, et 2016. aasta riigipõhistes soovitustes keskendus komisjon majanduskasvu suurendamiseks kolmele prioriteedile: uuendustegevusse, majanduskasvu ja töökohtade loomisse tehtavate investeeringute toetamine, sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide jätkamine ja avaliku sektori raha vastutustundliku kasutamise innustamine; rõhutab aga, et komisjon peaks vastavalt stabiilsuse ja majanduskasvu paktile riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks rohkem ära tegema, kasutades kooskõlas komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatisega (COM(2015)0012) täielikult ära oma paindlikkussätteid;

4.  tunnistab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja laiema majandusjuhtimise raamistiku vaheline sidusus selliste taastamispüüdluste toetamisel, mida on vaja Euroopa poolaasta eeskirjade järgimiseks; rõhutab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika õiguspärasus tuleneb aluslepingutest ning selle poliitikaga väljendatakse Euroopa solidaarsust, mille peamised eesmärgid on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ELis, vähendades erinevusi erinevate piirkondade arengutaseme vahel, rahastades strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud investeeringuid ja viies ELi oma kodanikele lähemale; on seetõttu arvamusel, et meetmeid, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks rakendada otstarbekalt ja tasakaalustatud viisil, kuid üksnes viimase võimalusena, ja nende tulemuste kohta tuleks aru anda; tuletab ka meelde, et selliste meetmete rakendamine peaks alati olema põhjendatud ja läbipaistev ning seejuures tuleb arvesse võtta asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolusid, et vältida piiranguid piirkondlikele ja kohalikele investeeringutele, mis on täiesti vältimatud liikmesriikide majanduse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks, sest nende investeeringutega maksimeeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning edendatakse konkurentsivõimet ja tootlikkust, eriti ajal, mil avaliku sektori kulutused on suure surve all; juhib seoses kahe liikmesriigi juhtumitega, mille kohta nõukogu tegi 12. juulil 2016. aastal otsused, millega kaasnesid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohased sanktsioonid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8, tähelepanu komisjoni 27. juuli 2016. aasta ettepanekule ja sellele järgnenud nõukogu 8. augusti 2016. aasta otsusele, mille kohaselt tuleb trahvid, mida oleks võidud määrata, tühistada, võttes arvesse liikmesriikide põhjendatud nõudmisi, probleemset majanduskeskkonda, kummagi riigi reformipüüdlusi ja nende püüdeid järgida stabiilsuse ja majanduskasvu pakti eeskirju; on sellega seoses seisukohal, et ettepaneku puhul, mille kohaselt tuleks osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2017. aasta kulukohustustest seoses nimetatud fondide tulemuslikkuse sidumisega usaldusväärse majandusjuhtimisega blokeerida, tuleks arvesse võtta seisukohti, mida Euroopa Parlament on väljendanud struktureeritud dialoogi käigus;

5.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on püüdnud järgneva 18 kuu jaoks poliitiliste eesmärkide seadmisel pidevalt soovituste arvu piirata ja muuta poolaasta ühtsemaks, kattes peamiselt makromajanduse ja sotsiaalküsimuste seisukohast tähtsaimaid valdkondi; kordab, et see hõlbustab soovituste elluviimist majanduslike ja sotsiaalsete võrdlusaluste tervikliku ja mõistliku kogumi alusel; rõhutab, et soovituste arvu vähendamise tulemusel peaks ka temaatiline fookus paranema; rõhutab, et majanduslikku ebavõrdsust tuleb vähendada ja liikmesriikide vahel tuleb saavutada suurem lähenemine;

6.  toetab täielikult püüdlusi, mida on tehtud selleks, et riigid võtaksid riigipõhiste soovituste koostamisel ja elluviimisel, mis kujutab endast pidevat reformiprotsessi, suurema vastutuse; on seisukohal, et selleks, et riigid võtaksid suurema vastutuse ja et parandada riigipõhiste soovituste tulemuslikku rakendamist, ning arvestades, et rohkem kui pooled riigipõhistest soovitustest tuleb ellu viia kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, tuleks soovitused Euroopa tasandil arusaadavalt määratletud ja struktureeritud prioriteetide alusel selgelt sõnastada, kaasates vajaduse korral ka riikide parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; kordab, et arvestades pädevuste jaotust eri liikmesriikides, võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne osalemine riigipõhiste soovituste rakendamist parandada, ja toetab seetõttu Regioonide Komitee ettepanekut koostada käitumisjuhend, milles käsitletakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist Euroopa poolaastas; palub liikmesriikidel tagada oma parlamendis riiklike reformikavade üle nõuetekohane demokraatlik kontroll;

7.  rõhutab, et pikaajaline kriis Euroopa majanduses on näidanud, et tingimata tuleb soodustada investeeringuid sellistes valdkondades nagu haridus ning uuendus-, teadus- ja arendustegevus, suurendades samas ELi konkurentsivõimet jätkusuutlike struktuurireformidega, millega toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, ja rakendades vastutustundlikke fiskaalpoliitikameetmeid, et luua töökohtadele, ettevõtetele (eelkõige VKEdele) ja investeeringutele parem keskkond; võtab teadmiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mõju aasta pärast selle töölerakendamist; rõhutab, et igal juhul tuleb EFSI kasutamist suurendada vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ja selle investeeringud loovad tõelist lisaväärtust, kuid tuleb teha rohkem pingutusi, et luua muu hulgas piirkondlikul tasandil investeerimisplatvormid;

8.  rõhutab, et töötuse määr on endiselt liiga kõrge, eelkõige noorte puhul, mis näitab, et mitmes liikmesriigis on kvaliteetsete töökohtade loomise suutlikkus endiselt piiratud, ning toonitab, et sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et tõhustada oskustesse investeerimist, muuta tööturud kaasavamaks, vähendada sotsiaalset tõrjutust ja üha kasvavat ebavõrdsust sissetuleku ja heaolu osas ning säilitada samal ajal eelarve usaldusväärne haldamine; märgib, et toetusmeetmed rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks (eelkõige VKEde jaoks) on väga vajalikud, et tegeleda tulemuslikult paljudes liikmesriikides endiselt liiga kõrge töötuse määraga;

9.  rõhutab, et praegune majandusolukord, mida iseloomustab likviidsuse ülejääk ja nullilähedased intressimäärad, väiksena püsiv nõudlus ning majapidamiste ja ettevõtete piiratud investeeringud ja kulutused, tähendab, et majanduskasvu tekitamiseks on vaja rakendada komisjoni kavandatud uut poliitikameetmete kombinatsiooni; märgib, et üksnes rahapoliitikast majanduskasvu stimuleerimiseks ei piisa, kui sellega ei kaasne investeeringuid ja jätkusuutlikke struktuurireforme;

2016. aasta soovituste prioriteedid ja eesmärgid

10.  tõstab esile, et kolme liikmesriigi puhul on komisjon soovitanud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetada; nõustub komisjoniga, et jooksevkonto suur ja pidev ülejääk viitab sellele, et nõudlust ja investeeringuid (eriti pikaajalisi investeeringuid) tuleb stimuleerida, et lahendada tulevased probleemid seoses transpordi ja kommunikatsiooni, digitaalmajanduse, hariduse, innovatsiooni ja teadustegevuse, kliimamuutuste, energia, keskkonnakaitse ja rahvastiku vananemisega; kutsub komisjoni üles ergutama jätkuvalt vastutustundlikku ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat, mis soodustab kõikides liikmesriikides majanduskasvu ja majanduse elavdamist, pannes suuremat rõhku investeeringutele ja avaliku sektori tõhusamatele kulutustele ning toetades jätkusuutlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme;

11.  märgib, et vaja on võtta täiendavaid meetmeid rahastamisvõimaluste suurendamiseks (eelkõige VKEde jaoks) ja viivislaenude vähendamiseks euroalas ja kooskõlas ELi õigusaktidega, et muuta pankade bilanss kindlamaks ja suurendada seeläbi pankade võimet anda reaalmajandusele laenu; rõhutab, kui tähtis on pangandusliidu järkjärguline saavutamine ja rakendamine ning kapitaliturgude liidu väljatöötamine, et luua investeeringuteks ja majanduskasvuks stabiilne keskkond ja vältida euroala finantsturu killustumist;

12.  rõhutab asjaolu, et siiani on investeeringud viibinud ning need ei ole suutnud tuua ELis kaasa jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ega aidata parandada ettevõtluskeskkonda; on seisukohal, et rahapoliitikaga peab kaasnema asjakohane fiskaalpoliitika, mille eesmärk on hoogustada ELis majanduskasvu vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadele, sh selle paindlikkusklauslitele; märgib, et riigi tasandist madalamal valitsustasandil on investeeringud viimastel aastatel tugevalt kahanenud, kuid sellegipoolest moodustavad need ELis ligikaudu 60 % avaliku sektori investeeringutest; rõhutab, et investeerimispoliitika instrumendid, nagu EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eeldavad asjakohaselt kalibreeritud segarahastamist ja omavahelist täiendavust, et suurendada liidu kulutustega kaasnevat lisaväärtust, meelitades ligi erainvestorite täiendavaid vahendeid; rõhutab seega, et struktuurireformi tugiprogrammis peaks asjaomase struktuurireformiprojekti koostamisel osalema ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

Lahendused ja järeldused

13.  toonitab vajadust suurendada ELi üldist võimet saavutada majanduskasv, luua ja säilitada kvaliteetseid töökohti ning vähendada seeläbi suurt tööpuudust, ja selleks tuleb luua majanduskasvu soodustav õigusraamistik; on seisukohal, et ränne võib aidata tasakaalustada rahvastiku vananemise negatiivseid tagajärgi, sõltuvalt liikmesriikide suutlikkusest kasutada paremini ära sisserändajate oskusi ja kohandada töörände haldamise süsteeme tööturu vajadustega;

14.  rõhutab, kui olulised on kaasavad haridussüsteemid, mis soodustavad innovatsiooni ja loomingulisust ning annavad tööturu jaoks olulisi oskusi, pidades eelkõige silmas kutseharidust; märgib, et majanduslike, sotsiaalsete ja inimressursi kulude vahel tuleks hoida kooskõlas ELi solidaarsus- ja subsidiaarsuspõhimõtetega asjakohast tasakaalu, vältides palkade ja tööstandardite puhul normide võidulangetamist ning keskendudes samal ajal investeerimisele inimkapitali, teadustegevusse ja arengusse ning haridussüsteemide ja kutsehariduse, sh elukestva õppe täiustamisse; on seisukohal, et innovatsiooni, teadustegevuse ja arengu edendamiseks on vaja hästi kujundatud poliitikat, et soodustada tootlikkust, luua kindel jätkusuutlik majanduskasv ja aidata lahendada praegused struktuursed probleemid ning kaotada seeläbi innovatsioonilõhe teiste riikide majandusega;

15.  kutsub komisjoni üles seadma kõige tähtsamale kohale meetmed, millega vähendatakse investeeringute ja kaubavoogude suurendamist takistavaid tegureid, mis tulenevad ELi tasandil eelkõige energia, transpordi, kommunikatsioonide ja digitaalmajanduse valdkonnas järgitavate strateegiate osas puuduvast selgusest; märgib, et pangalaenudele avaldavad pärast pangandusliidu vastuvõtmist ja riikide tasandil mõju tülikad õigussüsteemid, korruptsioon, finantssektori läbipaistvuse puudumine, iganenud bürokraatia, avalike teenuste ebapiisav digiteerimine, ressursside väärpaigutamine, pangandus- ja kindlustussektoris eksisteerivad siseturu tõkked, tööturu vajadustega mittekooskõlastatud haridussüsteemid ja ühtse turu lõpuleviimine;

16.  taunib asjaolu, et kuigi strateegiaga „Euroopa 2020“ võeti vaesusevastane võitlus esmakordselt ELi kavva, jääb selle eesmärk vähendada liidus vaesuse määra saavutamata; on seisukohal, et vaesusevastase võitluse eesmärki tuleks silmas pidada juba ELi poliitika esmasel kujundamisel;

17.  rõhutab, et suurt maksukiilu on vaja vältida, sest suured maksud vähendavad mitteaktiivsete inimeste, töötute, leibkonna teiste palgasaajate ja madalapalgaliste motivatsiooni uuesti tööle minna;

18.  võtab teatavaks komisjoni ja liikmesriikide vahel SKP lõhe arvutamise metoodika üle käimas olevad arutelud;

19.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb teha pingutusi ülejäänud investeerimistakistuste kõrvaldamiseks liikmesriikides ning võimaldada sobivamat, jätkusuutliku majanduskasvu soodustamisele suunatud meetmete kombinatsiooni, mis hõlmaks keskendumist teadus- ja arendustegevuse kuludele; on veendunud, et Euroopa majanduse suurema konkurentsivõime seisukohast on väga oluline tegur avaliku ja erasektori toetus teadusasutustele ja kõrgkoolidele ning selle infrastruktuuri puuduste või puudumise tõttu on teatavad riigid väga halvas olukorras; rõhutab, et ideaalset ja kõigile ühtviisi hästi sobivat ELi innovatsioonipoliitika retsepti ei ole, kuid innovatsiooni ja suutlikkuse vahelise lõhe ületamiseks ELis on soovitatav, et liikmesriigid rakendaksid piisavalt diferentseeritud innovatsioonipoliitikat, mis lähtub juba saavutatud edusammudest;

20.  peab kiiduväärseks 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil (COP21) saavutatud Pariisi kokkulepet ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda rakendama;

2016. aasta Euroopa poolaasta valdkondlikud küsimused

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

21.  on seisukohal, et nõukogu ja komisjon peaksid võtma eesmärgiks saavutada see, et eelarve konsolideerimise protsessiga kaasneksid meetmed, mis aitavad vähendada ebavõrdsust, ning toonitab, et Euroopa poolaasta protsess peaks aitama leida lahendusi praegustele ja tekkivatele sotsiaalprobleemidele, tagades seeläbi tõhusama majanduse; osutab asjaolule, et sotsiaalsed investeeringud inimkapitali peavad olema peamised täiendavad meetmed, kuna inimkapital on üks majanduskasvu tegureid ning konkurentsi ja arengu hoogustajaid; nõuab, et riigipõhistes soovitustes toetatavate suurte struktuurireformidega kaasneks lühiajalise, keskpika ja pikaajalise sotsiaalse mõju hindamine, et mõista paremini reformide sotsiaalseid, majanduslikke ja tööhõivealaseid tagajärgi, eriti mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule;

22.  rõhutab, et töötus, eriti noorte töötus, on Euroopa ühiskondades jätkuvalt tohutu probleem ning et komisjoni andmete kohaselt on töötus jätkuvalt järk-järgult vähenenud, kuid see on endiselt suurem kui 2008. aastal – 2016. aasta aprillis oli töötuid 21,2 miljonit ja liikmesriikide vahelised erinevused olid väga suured; juhib tähelepanu vajadusele loodavaid töökohti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata, et välistada tööhõive määra kasv pelgalt ebakindlate töösuhete või tööjõu vähenemise tagajärjel; märgib, et vaatamata oskuste ja teadmistega seotud tulemustele ei ole mõne liikmesriigi haridus- ja koolitussüsteemid rahvusvaheliselt tulemuslikud ja tagavad vajalikke oskusi üha vähem, mis on aidanud kujuneda olukorral, kus 39 % äriühingutest on endiselt raskusi vajalike oskustega tööjõu leidmisel; nõuab, et riigipõhistes soovitustes tähtsustataks rohkem tööturu struktuurilise tasakaalustamatuse, sealhulgas pikaajalise töötuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kaotamist, ning rõhutab vajadust suurendada investeeringuid haridus- ja koolitussüsteemidesse ning neid arendada, tagades ühiskonnale vahendid ja suutlikkuse kohaneda tööturu muutuvate nõudmistega;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et aastatel 2008–2014 kasvas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv ELis 4,2 miljoni võrra ja jõudis rohkem kui 22 miljonini (22,3 %); võtab arvesse, et komisjon on märkinud, et enamikus liikmesriikides seistakse endiselt silmitsi kriisist tingitud teravate sotsiaalsete tagajärgedega; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt suuremaid pingutusi vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja suureneva ebavõrdsuse vähendamiseks, et käsitleda liikmesriikide vahelist ja ühiskondade sisest majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust; on arvamusel, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning ebavõrdsuse vähendamine peaks olema üks riigipõhistes soovitustes kajastatud prioriteete, kuna see on ülioluline, et saavutada püsiv majanduskasv ja rakendamise sotsiaalselt jätkusuutlik rütm;

24.  tuletab meelde, et nagu Euroopa Parlament on märkinud, peavad sotsiaalselt vastutustundlikud reformid põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotumisel, sest see on mudel, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ning parandab kõigi kodanike elutingimusi;

25.  on veendunud, et majanduskasv peaks tagama positiivse sotsiaalse mõju; peab kiiduväärseks, et makromajandusliku tulemustabeli raames on kehtestatud kolm uut tööhõive põhinäitajat; kordab, et nendel peaks olema olemasolevate majandusnäitajatega võrdne kaal, millega tagatakse sisemise tasakaalustamatuse parem hindamine ja struktuurireformide tõhustamine; nõuab seda silmas pidades ja selleks, et hoida ära valikuline kohaldamine, et need võiksid viia põhjalikumate analüüsideni, et mõista paremini poliitika ja meetmete põhjuse ning tagajärje vahelist seost; teeb ettepaneku lisada riigipõhiste soovituste struktuuri sotsiaalse tasakaalustamatuse menetlus, et hoida ära sotsiaalsete normide võidulangetamist, tuginedes sotsiaalsete ja tööhõivenäitajate tulemuslikule kasutamisele makromajanduslikus järelevalves; on veendunud, et tööhõive- ja majandusnäitajate võrdsustamise korral peaks see käima käsikäes tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) rolli suurema väärtustamisega Euroopa poolaasta raames;

26.  on seisukohal, et kolme tööhõive näitaja lisamine näitab, et Euroopa tööhõivestrateegia, sealhulgas tööhõivesuunised, täidab olulist osa ELi majanduse juhtimises, kuid vaja on teha suuremaid pingutusi, eriti sotsiaalsete näitajate kehtestamise kaudu;

27.  võtab teadmiseks, et komisjon on algatanud Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise, kuid tuletab meelde vajadust jõuda konsultatsiooniprotsessis tulemusteni ja liikuda edasi uute tulemuslike meetmetega, mille abil püütakse saavutada süvitsiminevam ja õiglasem EL ja mis peaksid mängima olulist rolli ebavõrdsuse käsitlemisel; toob sellega seoses esile viie juhi aruande, milles nõutakse suuremat majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, kuid tunnistatakse, et ühte kõigile sobivat lahendust ei ole olemas; usub selles osas, et iga ühist poliitikat tuleks kohandada iga liikmesriigi jaoks; on seisukohal, et Euroopa meetmetega tuleks käsitleda ka ebavõrdsust ja sissetulekuerinevusi liikmesriikides ning tuleb teha enamat kui lihtsalt tegelda kõige enam puudustkannatavate inimeste olukorraga;

28.  võtab teadmiseks, et Euroopa poolaasta keskendub nüüd rohkem tööhõivele ja sotsiaalsetele tulemustele; tunnistades liikmesriikide pädevusi, nõuab kiireloomulisi meetmeid selleks, et tagada inimväärne töö äraelamist võimaldava töötasuga, juurdepääs piisavale minimaalsele sissetulekule ja sotsiaalkaitsele (mis on juba vähendanud vaesuse määra algse 26,1 % asemel 17,2 %-le) ning kvaliteetsed avalikud teenused, ning toetab nõuetekohase kestliku sotsiaalkindlustussüsteemi väljaarendamist ja rakendamist; kutsub komisjoni üles pakkuma tuge ja vahetama parimaid tavasid liikmesriikidega, et parandada haldussuutlikkust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna see on keskne ülesanne pikaajaliste investeeringute taaskäivitamiseks ning töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks;

29.  rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine kuulub liikmesriikide pädevusse ning liit küll koordineerib neid süsteeme, kuid ei ühtlusta;

30.  märgib, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse ja sellest tuleb vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kinni pidada;

31.  võtab teadmiseks tõsiasja, et noorte töötus on vähenenud, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et see on ikka veel uskumatult kõrgel tasemel: ELis on tööta üle 4 miljoni (alla 25-aastase) noore, nendest 2,885 miljonit euroalal; väljendab kahetsust, et rohkem kui kolm aastat pärast noorte tööhõive algatuse käivitamist on noortegarantii rakendamise tulemused äärmiselt ebaühtlased ja mõnel juhul puudub neil mõju; kutsub komisjoni üles esitama 2016. aasta oktoobris põhjaliku analüüsi selle rakendamise kohta, mis võiks olla alus programmi jätkamisele;

32.  tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides vähenevad töötushüvitised aastast aastasse muude tegurite hulgas pikaaegse töötuse tõttu, suurendades seeläbi vaesuses elavate inimeste arvu ja sotsiaalse tõrjutuse läve; kutsub üles tagama nõuetekohased töötushüvitised, mis võimaldaksid inimestel elada väärikalt, ning nõuab meetmeid nende inimeste sujuvaks integreerimiseks tööturule;

33.  rõhutab asjaolu, et pensionisüsteemide tasakaalustamatus on põhiliselt töötuse, palkade devalveerumise ja töökohtade ebakindlaks muutumise tagajärg; nõuab seetõttu reforme, mis tagaksid piisava rahastamise tugeva esimese pensionisamba jaoks, millega tagatakse vähemalt vaesuspiiri ületavad inimväärsed pensionid;

34.  tuletab veel kord meelde, et inimeste vaba liikumine on olulise tähtsusega Euroopa riikide vahelise lähenemise ja integratsiooni suurendamiseks;

35.  võtab teatavaks miinimumsissetulekute korda käsitlevate soovituste arvu suurenemise (viiele liikmesriigile); arvestades samas, et sissetulekute suur ebavõrdsus on kahjulik mitte ainult sotsiaalse ühtekuuluvuse, vaid ka jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast (nagu nii IMF kui ka OECD on hiljuti märkinud), kutsub komisjoni üles täitma president Jean-Claude Junckeri poolt ametisse astumise kõnes antud lubaduse tagada kõigile eurooplastele piisav sissetulek Euroopa miinimumsissetuleku raamistiku kaudu, et katta põhilised elamiskulud, järgides samas liikmesriikide tavasid ja subsidiaarsuse põhimõtet;

36.  on mures sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise pärast, mis seondub osaliselt ebatõhusate tööturureformidega; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, mis parandaksid töökohtade kvaliteeti, et vähendada tööturu killustatust, kombineerides neid meetmetega miinimumpalga tõstmiseks inimväärsele tasemele ja tugevdades kollektiivläbirääkimiste osakaalu ja töötajate positsiooni palgakujundamise süsteemides, et vähendada palgaerinevusi; hoiatab, et viimastel aastakümnetel on äriühingute juhid saanud majanduslikust tulust suurema osa, samal ajal kui töötajate palgad on püsinud muutumatuna või on neid vähendatud; leiab, et selline ülemäärane palgaerinevus suurendab ebavõrdsust ning kahjustab äriühingute tootlikkust ja konkurentsivõimet;

37.  väljendab muret asjaolu pärast, et pikaajaline töötus on endiselt suur – ELis on selliseid töötuid 10,5 miljonit –, ja tuletab meelde, et pikaajaliste töötute integreerimine tööturule on kriitilise tähtsusega sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse ja töötute endi enesekindluse seisukohalt; väljendab seetõttu kahetsust liikmesriikide tegevusetuse pärast nõukogu soovituse (mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule) rakendamisel; kordab veel kord oma üleskutset komisjonile toetada pingutusi kaasavate elukestvate õppevõimaluste loomiseks igas vanuses töötajatele ja tööotsijatele ning võtta niipea kui võimalik meetmeid ELi rahastamisele juurdepääsu parandamiseks ja võimaluse korral täiendavate vahendite kasutamiseks;

38.  leiab, et sotsiaalkaitse, sh pensionid ja teenused, nagu tervishoid, lastehooldus ja pikaajaline hooldus, on jätkuvalt väga olulised tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu, pikema tööelu, töökohtade loomise ja ebavõrdsuse vähendamise seisukohalt; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama poliitikasuundi, millega tagatakse sotsiaalkaitsesüsteemide piisavus, asjakohasus, tõhusus ja kvaliteet inimese kogu elutsükli vältel, tagades inimväärse elu, võideldes ebavõrdsusega ja tõhustades kaasatust eesmärgiga kaotada vaesus, eelkõige nende osas, kes on tööturult välja jäetud, ja kõige haavatavamate rühmade osas;

39.  tuletab meelde nii füüsilisi kui ka digitaalseid takistusi ja tõkkeid, millega puudega inimesed tänapäeval ikka veel kokku puutuvad; loodab, et komisjoni algatatud puudega inimesi käsitlevat õigusakti rakendatakse kiiresti ning selle puhul keskendutakse tulemuslikult erimeetmetele kaasatuse ja juurdepääsu edendamiseks;

Siseturg

40.  kiidab heaks paljud riigipõhised soovitused, millega toetatakse hästitoimivat integreeritud ühtset turgu, sh rahastamis- ja investeerimisvõimalusi, millega toetatakse ettevõtlust, eriti VKEsid, ja töökohtade loomist, e-valitsust, avalikke hankeid ja vastastikust tunnustamist (muu hulgas kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist); rõhutab, et jõustamine on selleks, et nende poliitikavaldkondade mõju oleks tunda, ülioluline; peab sellega seoses äärmiselt oluliseks, et komisjon pööraks riigipõhiste soovituste osas võimalikult palju tähelepanu pikaajaliste reformide tegemisele, millel on märkimisväärne mõju eelkõige sotsiaalsete investeeringute, töökohtade ja koolituse seisukohast;

41.  märgib, et ühtne turg on ELi majanduse selgroog, ja rõhutab, et kaasav ühtne turg koos tõhusama juhtimisega, mis soodustab paremat õigusloomet ja konkurentsi, on otsustava tähtsusega vahend majanduskasvu, ühtekuuluvuse, tööhõive ja konkurentsivõime parandamiseks ning ettevõtlussektori ja tarbijate usalduse säilitamiseks; palub komisjonil seetõttu jälgida liikmesriikide edusamme ning toonitab uuesti, et oluline on lisada ühtse turu sammas ametlikult Euroopa poolaastasse, mis võimaldaks ühtse turu näitajate pidevat seiret, et oleks võimalik võtta süstemaatilisi järelmeetmeid ja hinnata liikmesriikide riigipõhiste soovituste alaseid edusamme;

42.  väljendab heameelt komisjoni otsustavuse üle tegeleda maksustamisalase koostöö puudumise küsimusega ELis ning eelkõige VKEde ees seisvate probleemidega, mis on tingitud erinevate riigisiseste käibemaksueeskirjade keerukusest; palub komisjonil hinnata täiendava koordineerimise teostatavust ja eelkõige lihtsustatud käibemaksu kehtestamise võimalust digitaalsel ühtsel turul;

43.  mõistab hukka endiselt esinevad või juurde loodud takistused, mis pärsivad hästi toimivat ja integreeritud ühtset turgu; juhib eriti tähelepanu teenuste direktiivi osalisele ülevõtmisele ja rakendamisele paljudes liikmesriikides ning kutsub komisjoni üles jõustama tõhusamalt seda, mille osas liikmesriigid on võtnud endale ELi õiguse kohaselt kohustuse; tuletab meelde komisjoni võetud kohustust algatada vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada kaupade ja teenuste ning digitaalset ühtset turgu käsitlevate õigusaktide täielik rakendamine;

44.  juhib tähelepanu asjaolule, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem põhineb õigussüsteemide vastastikuse usalduse ja kvalifikatsioonide kvaliteedi vastastikuse kontrollimise põhimõtetel; märgib, et kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise paremaks rakendamiseks on vaja edasisi meetmeid; rõhutab nõuetekohase jõustamise ja parema reguleerimise olulisust, arvestades ühtse turu killustatust, mis piirab majandustegevust ja tarbijate valikuid, ning et see peaks hõlmama kõiki ettevõtlussektoreid ja kehtima nii olemasolevate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes; kiidab heaks reguleeritud kvalifikatsioonide ja kutsealade kaardistamise, millega luuakse interaktiivne avalik andmebaas, mis toetab liikmesriikide riiklikke tegevuskavasid;

45.  avaldab kahetsust, et riigipõhistes soovitustes osutatakse endiselt avalike hangete puudujääkidele, nagu konkurentsi ja läbipaistvuse puudumine, kusjuures 21 liikmesriiki ei ole suutnud õigusaktide paketti täielikult üle võtta, mis toob kaasa turumoonutused; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et liikmesriigid täidaksid oma õiguslikke kohustusi, ning komisjon peaks selleks kohaldama vajalikke rikkumismenetlusi; kutsub komisjoni üles jälgima süstemaatiliselt tõhusal ja läbipaistval moel, et haldusmenetlused ei tekitaks ettevõtjatele ebaproportsionaalset koormust ega välistataks VKEde osalemist hankemenetlustes;

46.  toetab liikmesriike nende püüdlustes moderniseerida riigihalduse teenuseid, eriti e-valitsuse kaudu, ning nõuab paremat piiriülest koostööd, haldusmenetluste lihtsustamist ja haldusasutuste koostalitlusvõimet kõigi ettevõtjate ja kodanike huvides, ning kutsub samas komisjoni üles teostama juhtudel, kui avalike teenuste digiteerimist rahastatakse ELi eelarvest, tulemuslikumat järelevalvet rahaliste vahendite otstarbekohase kasutamise üle;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni presidendile, eurorühma esimehele, EKP presidendile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0058. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238. (3) ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 24. (4) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1. (5) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0358.

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon transrasvade kohta (2016/2637(RSP))

P8_TA(2016)0417 B8-1115/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele(1), eriti selle artikli 30 lõiget 7,

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2015. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule toiduainetes ja liidu elanike üldises toidus sisalduvate transrasvade kohta (COM(2015)0619),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannet „Transrasvhapped Euroopas: milline on olukord? Kokkuvõte andmetest: 2003–2013“,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2009. aastal esitatud teaduslikku arvamust, mis sisaldab soovitusi toidu kaudu saadavate transrasvhapete kohta,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väljaandeid „Poliitikameetmete tõhusus toidu kaudu saadavate transrasvade vähendamisel: andmete kokkuvõtlik ülevaade“(2), „Transrasvade kasutamise lõpetamine Euroopas – poliitikadokument“(3) ning „Transrasvhapete tarbimise mõju vere lipiididele ja lipoproteiinidele: süsteemne ülevaade ja metaregressioonanalüüs“(4),

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi transrasvade kohta (O-000105/2016 – B8-1801/2016 ja O-000106/2016 – B8-1802/2016),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et transrasvhapped on küllastumata rasvhapete eriliik;

B.  arvestades, et ehkki looduslikke transrasvhappeid leidub mäletsejalistelt saadud toiduainetes, nagu piimatooted ja liha, ning mõnedes taimedes ja taimset päritolu toodetes (porrulauk, herned, aedsalat ja rapsiõli), esinevad need peamiselt tööstuslikult toodetud, osaliselt hüdrogeenitud taimeõlides (õlid, mida on muudetud nendesse vesinikuaatomeid lisades ning mida kasutatakse praadimisel ja küpsetamisel ning valmistoitudes, et pikendada säilivusaega);

C.  arvestades, et seetõttu on transrasvhapete tarbimine peamiselt seotud niisuguste tööstuslikult toodetud, osaliselt hüdrogeenitud õlide tarbimisega, mida tööstus kasutab suures hulgas jookides ja toiduainetes (nii pakendatud toiduainetes kui ka pakendamata – nt lahtiselt müüdavas ja toitlustusasutuste pakutavas – toidus);

D.  arvestades, et EFSA järeldas 2010. aastal, et mäletsejalistelt saadud transrasvhapped avaldavad sarnast mõju nagu tööstuslikest toodetest pärit transrasvhapped;

E.  arvestades, et mäletsejalistelt saadud rasv sisaldab 3–6 % transrasvhappeid;

F.  arvestades, et looduslike transrasvhapete inimtarbimine on tavaliselt väike, ning arvestades, et WHO andmetel ei kujuta need looduslikud transrasvhapped suhteliselt väikese tarbimise tõttu endast praeguste tegelike toitumisharjumuste juures tõenäoliselt terviseriski;

G.  arvestades, et käesolevas resolutsioonis käsitletakse ainult tööstuslikult toodetud rasvhappeid;

H.  arvestades, et paljud restoranid ja kiirtoidukohad kasutavad transrasvhappeid toidu frittimiseks, kuna transrasvhapped on odavad ning neid võib kasutada kaubanduslikuks kasutuseks ette nähtud fritüürides palju kordi;

I.  arvestades, et transrasvhappeid lisatakse või need tekivad teatavate toitude valmistamisel (nt küpsised, koogid, soolased snäkid ja frititud toidud);

J.  arvestades, et tööstuslikult toodetud, osaliselt hüdrogeenitud taimeõlide sagedast tarbimist on seostatud südame-veresoonkonna haiguste (rohkem kui ühtegi muud pikaajalist tegurit), viljatuse, endometrioosi, sapikivide, Alzheimeri tõve, diabeedi, rasvumise ja teatavate vähivormide riski suurenemisega;

K.  arvestades, et Euroopa ametiasutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda rasvumise põhjuste vastu;

L.  arvestades, et transrasvhapete tarbimine suurendab isheemiatõve kujunemise riski (rohkem kui ühegi muu toitaine puhul ühe kalori kohta) ning see on haigus, millesse tagasihoidliku hinnangu kohaselt sureb ELis igal aastal ligikaudu 660 000 inimest, mis moodustab üldisest suremusest ligikaudu 14 %;

M.  arvestades, et EFSA soovitusel tuleks transrasvhappeid tarbida täisväärtuslikus toidusedelis võimalikult vähe(5);

N.  arvestades, et WHO soovitab konkreetsemalt tarbida transrasvhappeid vähem kui 1 % päevasest energiakogusest(6);

O.  arvestades, et USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) jõudis 2015. aasta juunis järeldusele, et osaliselt hüdrogeenitud õlide kasutamist inimestele ette nähtud toidus ei saa üldiselt ohutuks pidada;

P.  arvestades, et kuigi kogu ELi hõlmavate andmete kättesaadavus on piiratud, antakse hiljutises, üheksast ELi liikmesriigist pärinevaid andmeid sisaldavas uuringus teada, et keskmine transrasvhapete tarbimise kogus päevas on alla 1 % päevasest energiakogusest, kuid mõnes kõnealuses liikmesriigis on teatavates rahvastikurühmades tarbimise kogus suurem(7);

Q.  arvestades, et kuigi on antud teada transrasvhapete kasutamise vähendamisest teatavates toiduainetes, esineb kõige uuemate avalikult kättesaadavate andmete kohaselt mõnel ELi toiduturul müüdavates toiduainetes ikka veel suures koguses transrasvhappeid, st rohkem kui 2 g transrasvhappeid 100 g rasva kohta (näiteks küpsistes ja popkornis, milles on ligikaudu 40–50 g transrasvhappeid 100 g rasva kohta, ning pakendamata toitudes, nagu pagaritooted);

R.  arvestades, et rahvusvahelised uuringud näitavad, et poliitikameetmed, mille eesmärk on transrasvhapete piiramine toiduainetes, toovad kaasa transrasvhapete koguse vähendamise, ilma et suurendataks rasva kogusisaldust; arvestades, et selliseid poliitikameetmeid on võimalik võtta ja täide viia ning neil on tõenäoliselt positiivne mõju inimeste tervisele;

S.  arvestades, et kuna kahjuks ainult üks kolmest ELi tarbijast omab teadmisi transrasvhapete kohta, siis järelikult ei ole märgistamismeetmed tulemusi andnud ning tuleb võtta meetmeid teadlikkuse tõstmiseks haridsussüsteemi ja meediakampaaniate kaudu;

T.  arvestades, et ELi õigusaktidega ei ole transrasvhapete sisaldust toiduainetes reguleeritud ning nendes ei nõuta selle märkimist pakendile;

U.  arvestades, et Austria, Taani, Läti ja Ungari on kehtestanud õigusaktid, millega piiratakse transrasvhapete sisaldust toiduainetes, samal ajal kui enamik teisi liikmesriike on valinud vabatahtlikud meetmed, nagu eneseregulatsioon, toitumisalased soovitused või tingimused teatavate traditsiooniliste toodete koostisele;

V.  arvestades, et on tõendatud, et Taanis osutus piirnormide kehtestamine tööstuslikele transrasvhapetele (transrasvade sisalduse piirnormiks sätestati 2003. aastal 2 % transrasvu õlides ja rasvades) edukaks ja selle tagajärjel vähenes märkimisväärselt südame-veresoonkonna haiguste põhjustatud surmade arv(8);

W.  arvestades, et ainus viis, kuidas tarbija saab teada, kas toode võib sisaldada transrasvhappeid, on kontrollida, kas pakendatud toidu koostisosade loetelu sisaldab osaliselt hüdrogeenitud õlisid; arvestades, et kehtivate ELi eeskirjade kohaselt võib tarbijaid ajada segadusse erinevus osaliselt hüdrogeenitud õlide (sisaldavad muude rasvhapete hulgas transrasvhappeid) ja täielikult hüdrogeenitud õlide (ei sisalda transrasvhappeid, vaid ainult küllastunud rasvhappeid) vahel, kuna määruses (EL) nr 1169/2011 nõutakse, et see teave oleks esitatud pakendatud toidu koostisosade loetelus;

X.  arvestades, et hiljutiste uuringute kohaselt söövad kõrgema sotsiaal-majandusliku staatusega inimesed tervislikumalt kui madalama sotsiaal-majandusliku staatusega inimesed ning see erinevus on kasvanud koos sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemisega;

Y.  arvestades, et transrasvhappeid kasutatakse enamasti odavamas toidus ning kuna väiksema sissetulekuga inimesed tarbivad rohkem odavat toitu, milles on suurem transrasvhapete sisaldus, võib tervisealane ebavõrdsus suureneda;

Z.  arvestades, et ELi tasandil tuleks teha asjakohased otsused, et vähendada tööstuslike transrasvhapete tarbimist;

AA.  arvestades, et tervishoiuorganisatsioonid, tarbijaühendused, tervishoiutöötajate ühendused ja toidufirmad on nõudnud(9), et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, mis piiraks tööstuslike transrasvhapete sisaldust toidus umbes sellisele tasemele, nagu on sätestanud Taani ametiasutused (st 2 g transrasvhappeid 100 g rasva kohta);

1.  tuletab meelde, et transrasvhapete küsimus on Euroopa Parlamendile esmatähtis, ning kordab, et on mures ohtude pärast, mida transrasvhapped kujutavad inimtervisele;

2.  toonitab asjaolu, et USA on juba teatanud, et toidutootjad peavad kaotama osaliselt hüdrogeenitud õlid USA turul müüdavatest toodetest 2018. aasta keskpaigaks, kuna 2015. aastal jõuti järeldusele, et transrasvu ei peeta üldiselt ohutuks;

3.  tuletab meelde tõendeid selle kohta, et transrasvhapete piiramine võib tuua kaasa kiire ja märkimisväärse kasu tervisele; juhib sellega seoses tähelepanu edukale kogemusele Taanis, kus kehtestati 2003. aastal õlides ja rasvades sisalduvate transrasvhapete riigisiseseks piirormiks 2 %;

4.  rõhutab, et enamikul ELi elanikest – eriti kõige haavatavamatel rühmadel – puudub teave transrasvhapete ja nende tarbimise tervisemõju kohta, mis võib takistada neil teha teadlikke tarbimisvalikuid;

5.  on mures, et haavatavad rühmad, sh madalama haridustaseme ja sotsiaal-majandusliku staatusega kodanikud, samuti lapsed, kalduvad rohkem suure transrasvhapete sisaldusega toitu sööma;

6.  tunnistab, et kõik olemasolevad transrasvhapete vähendamise strateegiad tunduvad olevat seotud transrasvhapete koguse märkimisväärse vähendamisega toidus, ning peab kahetsusväärseks transrasvhapete küsimuses ELi ühtse lähenemisviisi puudumist; rõhutab, et individuaalsete meetmetega loovad liikmesriigid ebaühtlase õigusnormide kogumi, mis toob tõenäoliselt kaasa liikmesriigiti erineva mõju tervisele ning peale selle takistab ühtse turu sujuvat toimimist ning innovatsiooni toiduainetööstuses;

7.  on veendunud, et kui soovitakse märkimisväärselt vähendada transrasvhapete keskmist tarbimist, tuleks meetmeid võtta mitte ainult riiklikul, vaid ka ELi tasandil;

8.  toonitab, et WHO andmete kohaselt(10) on transrasvade pakendile märkimise poliitika selle tulemuslikku rakendamist silmas pidades tõenäoliselt kõige kulukam meede, samal ajal kui transrasvade keelustamise finantsmõju on sellise keelu kehtestanud riikides olnud minimaalne, arvestades väikseid rakendamis- ja järelevalvekulusid;

9.  on seisukohal, et kuna paljud tarbijad ei ole transrasvhapete tervist kahjustavast mõjust teadlikud, on transrasvhapete pakendile märkimise kohustuslikuks muutmine küll tähtis, kuid kohustuslike piirnormidega võrreldes ebapiisav vahend transrasvhapete tarbimise vähendamiseks ELi kodanike hulgas;

10.  toonitab sellega seoses lisaks, et transrasvhapete pakendile märkimise strateegia puudutab ainult teatavaid toiduaineid, kuid mitte pakendamata toitu ja restoranis pakutavat toitu;

11.  palub komisjonil kehtestada võimalikult kiiresti ELi piirnormi tööstuslikele transrasvhapetele (nii koostisosana kui ka lõpptootena) kõikides toiduainetes, et vähendada nende tarbimist kõigi elanikkonnarühmade hulgas;

12.  palub esitada selle ettepaneku kahe aasta jooksul;

13.  nõuab, et selle ettepanekuga kaasneks mõjuhinnang, milles hinnatakse tööstuse kohandamise kulusid, mille kohustuslik piirang kaasa tooks, ning võimalust, et need kulud jäetakse tarbija kanda;

14.  võtab sellega seoses teadmiseks, et komisjon on teatanud kavatsusest viia läbi põhjalik mõjuhinnang, et hinnata erinevate künniste kulusid ja tulu, ning palub komisjonil eraldi kaaluda mõju VKEdele;

15.  palub toiduainetööstusel seada prioriteediks alternatiivsed lahendused, mis vastavad tervishoiu- ja keskkonnanormidele, nt parandatud koostisega õlide kasutamine, uued menetlused rasvade modifitseerimiseks või transrasvhapete asendajate kombinatsioonid (kiudained, tselluloos, tärklised, proteiinisegud jne);

16.  palub komisjonil lisaks teha koostööd liikmesriikidega, et suurendada toitumisalast teadlikkust, soovitada ja võimaldada tarbijatel teha tervislikumaid toiduvalikuid ning suhelda tööstusega, et soovitada neil muuta oma tooted tervislikumaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18. (2) Bulletin of the World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsiooni bülletään) 2013; 91:262–269H. (3) http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0010/288442/Eliminating-trans-fats-in-Europe-A-policy-brief.pdf?ua=1 (4) http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/246109/1/9789241510608-eng.pdf (5) EFSA Journal. 2010;8(3):1461. (6) http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/42665/1/WHO_TRS_916.pdf?ua=1 pg89, WHO/FAO technical report series 916 (7) Mouratidou jt „Transrasvhapped Euroopas: milline on olukord?“ Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanded 2014 doi:10.2788/1070. (8) Brandon J. jt „Taani poliitika seoses kunstlike transrasvade ja südame-veresoonkonna haigustega“, Am J Prev Med 2015 (trükis). (9) http://www.beuc.eu/publications/open_letter_industrially_produced_tfas_freeeu.pdf (10) „Transrasvade kasutamise lõpetamine Euroopas – poliitikadokument “, lk 6.