Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon Hiinas vangistatud kirjastaja Gui Minhai juhtumi kohta (2016/2990(RSP))

P8_TA(2016)0444 RC-B8-1256/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eelkõige 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Hongkongi kadunud raamatukirjastajate juhtumi kohta(1), 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(2) ning 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks(3),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 7. jaanuari 2016. aasta avaldust Hongkongis asuva kirjastusega Mighty Current seotud isikute kadumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2016. aasta aprillis avaldatud 18. aastaaruannet Hongkongi erihalduspiirkonna kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi, mida alustati 1995. aastal, ja selle 34. vooru, mis toimus 30. novembril ja 1. detsembril 2015. aastal Pekingis,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 16. veebruari 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 22. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust (Basic Law), eelkõige artikleid, milles käsitletakse isikuvabadusi ja ajakirjandusvabadust, ning Hongkongi õiguste deklaratsiooni määrust (Bill of Rights Ordinance),

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse uue riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi alalise komitee poolt 1. juulil 2015, välismaiste vabaühenduste haldamist käsitleva uue seaduse vastuvõtmist Rahvakongressi poolt 28. aprillil 2016 ja küberjulgeolekut käsitleva uue seaduse vastuvõtmist 7. novembril 2016,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et raamatukirjastaja ning kirjastuse ja Pekingi suhtes kriitiliselt meelestatud kirjandusteoseid müüva raamatukaupluse aktsionär Gui Minhai kadus jäljetult 17. oktoobril 2015 Pattayas (Tais);

B.  arvestades, et 2015. aasta oktoobrist detsembrini jäid kadunuks veel neli samas raamatupoes töötanud Hongkongi elanikku (Lui Bo, Zhang Zhiping, Lam Wing-Kee ja Lee Bo);

C.  arvestades, et Gui Minhai on Hiina päritolu Rootsi kodanik ja seetõttu ELi kodanik;

D.  arvestades, et 17. jaanuaril 2016 esines Gui Minhai Hiina telesaates, kus ta ilmselt tunnistas, et pöördus vabatahtlikult tagasi Mandri-Hiinasse, et tema üle saaks kohut mõista väidetavas kuriteos seoses 2003. aastal toimunud autoavariiga; arvestades, et on tõsine põhjus uskuda, et tema televisioonis esinemine oli lavastatud ja talle oli lugemiseks tekst ette antud;

E.  arvestades, et Gui Minhaid on rohkem kui aasta isoleeritud vangistuses peetud, ja arvestades, et tema asukoht on teadmata; arvestades, et Gui Minhai on kõnealusest raamatukaupmeeste rühmast ainus, kes endiselt vangis viibib;

F.  arvestades, et Rootsi ametiasutused on palunud Hiina ametivõimudelt täielikku toetust oma kodaniku õiguste ja ka teiste „kadunud“ isikute õiguste kaitsmisel; arvestades, et Gui Minhai perekonda ega ka Rootsi valitsust ei ole ühestki tema vastu esitatud ametlikust süüdistusest ega tema ametlikust kinnipidamiskohast teavitatud;

G.  arvestades, et Lui Bol ja Zhang Zhipingil võimaldati pöörduda tagasi Hongkongi vastavalt 4. märtsil ja 8. märtsil 2016, pärast seda, kui neid oli Mandri-Hiinas kinni peetud; arvestades, et nad palusid politseil lõpetada nendega seotud juhtumite uurimise ja et nad pöördusid oma saabumisega samal päeval tagasi Mandri-Hiinasse; arvestades, et Lee Bo saabus uuesti Hongkongi 24. märtsil 2016 ja eitab enda röövimist; arvestades, et Lam Wing-Kee saabus tagasi Hongkongi 16. juunil 2016;

H.  arvestades, et üks kirjastajatest, Lam Wing-Kee, pöördus tagasi Hongkongi oma kadumist puudutava uurimise lõpetamiseks, kuid mandrile tagasimineku asemel rääkis ta meediale, et Hiina julgeolekujõud röövisid ta, hoidsid teda isolatsioonis ning sundisid teda telekaamerate ees tunnistama üles kuritegusid, mida ta ei olnud toime pannud;

I.  arvestades, et Hongkong toetab ja kaitseb sõna-, väljendus- ja avaldamisvabadust; arvestades, et Hiina juhte kritiseerivate materjalide avaldamine on Hongkongis seaduslik, kuigi Mandri-Hiinas on see keelatud; arvestades, et põhimõte „üks riik – kaks süsteemi“ tagab Hongkongi autonoomia Pekingist põhiseaduse artiklis 27 sätestatud vabaduste osas;

J.  arvestades, et Hongkongi erihalduspiirkonda käsitlevas 2015. aasta aruandes on Euroopa välisteenistus ja komisjon seisukohal, et viie raamatukirjastaja juhtum on Hongkongi põhiseaduse ja põhimõtte „üks riik – kaks süsteemi“ jaoks kõige keerulisem väljakutse pärast Hongkongi naasmist Hiina Rahvavabariigi koosseisu 1997. aastal; arvestades, et ainult Hongkongi õiguskaitseasutustel on seaduslik õigus jõustada seadusi Hongkongis;

K.  arvestades, et ÜRO piinamisvastane komitee on andnud teada oma tõsisest murest mitmesugustest allikatest pärit pidevate teadete pärast, mille kohaselt jätkatakse ebaseadusliku kinnipidamise tava tunnustamata ja mitteametlikes kinnipidamiskohtades, nn mustades vanglates; arvestades, et komitee on samuti väljendanud tõsist muret jätkuvate teadete pärast, mille kohaselt on kriminaalõigussüsteemis endiselt sügavalt juurdunud tavaks piinamine ja väärkohtlemine, kusjuures süsteemis sõltutakse süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel ülemäära ülestunnistustest;

L.  arvestades, et Hiina on allkirjastanud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud; arvestades, et Hiina ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;

M.  arvestades, et ELi-Hiina 17. tippkohtumine 29. juunil 2015 viis kahepoolsed suhted uuele tasandile, ja arvestades, et EL tõotab oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus asetada inimõigused kõigi kolmandate riikide, k.a strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et ELi-Hiina 12.–13. juulil 2016 toimunud 18. tippkohtumine lõppes avaldusega, milles märgitakse, et ELi ja Hiina vahelise inimõigustealase dialoogi järgmine voor korraldatakse enne 2016. aasta lõppu;

1.  väljendab sügavat muret seoses Gui Minhai asukoha suhtes valitseva teadmatusega; nõuab, et viivitamatult avalikustataks üksikasjalik teave tema asukoha kohta, ning nõuab tema viivitamatut turvalist vabastamist ja talle suhtlemisõiguse võimaldamist;

2.  tunneb muret väidete pärast, et Mandri-Hiina õiguskaitseorganid tegutsevad Hongkongis; tuletab Hiina ametivõimudele meelde, et nende õiguskaitseorganite tegutsemine Hongkongis oleks vastuolus põhimõttega „üks riik – kaks süsteemi“;

3.  nõuab tungivalt, et Tai, Hiina ja Hongkongi asjaomased asutused selgitaksid kadumistega kaasnenud asjaolusid kooskõlas õigusriigi põhimõttega;

4.  mõistab teravalt hukka kõik inimõiguste rikkumised, eriti meelevaldsed vahistamised, erakorralised üleviimised, sunniviisilised ülestunnistused, salajased kinnipidamised, isoleeritud vangistused ning avaldamis- ja sõnavabaduse rikkumised; tuletab meelde, et raamatutoimetajate, ajakirjanike ja blogijate sõltumatust tuleb kaitsta; nõuab, et viivitamatult lõpetataks inimõiguste rikkumine ja poliitiline hirmutamine;

5.  mõistab hukka sõnavabaduse piiramise ja kriminaliseerimise ning taunib sõnavabaduse piirangute edasist karmistamist; palub Hiina valitsusel lõpetada vaba teabevoo mahasurumine, k.a interneti kasutamise piiramine;

6.  väljendab muret seoses 7. novembril 2016 vastu võetud uue küberjulgeoleku seadusega, millega tugevdatakse ja instutsionaliseeritakse küberruumi tsenseerimise ja järelevalve tavasid, ning vastuvõetud riikliku julgeolekuseadusega ja terrorismivastast võitlust käsitleva seaduse eelnõuga; märgib, et reformimeelsed Hiina juristid ja kodanikuõiguste kaitsjad kardavad, et need seadused piiravad veelgi sõnavabadust ja tugevdavad enesetsensuuri;

7.  kutsub Hiinat üles loobuma kõigist süüdistustest rahumeelsete valitsuse kritiseerijate, korruptsioonivastase võitluse aktivistide, juristide ja ajakirjanike vastu ning nad vabastama;

8.  tunneb muret uue Hiina välismaiste vabaühenduste haldamist käsitleva seaduse eelseisva jõustumise pärast 1. jaanuaril 2017, arvestades et see ahendaks järsult Hiina kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi ning piiraks tõsiselt ühinemis- ja sõnavabadust riigis, sh keelates välismaistel vabaühendustel, mis ei ole Hiina avaliku julgeoleku ministeeriumis ega provintside avaliku julgeoleku ametites registreeritud, Hiina eraisikuid ja organisatsioone rahastada, ning keelates Hiina rühmitustel tegutseda Hiinas registreerimata, sh Hongkongis ja Macaus asutatud välismaiste vabaühenduste nimel või loal; palub Hiina ametivõimudel kindlustada turvaline ja õiglane keskkond ja läbipaistvad menetlused, mis võimaldaksid vabaühendustel Hiinas vabalt ja tulemuslikult tegutseda;

9.  toonitab Euroopa Liidu pühendumust demokraatia, sh õigusriigi põhimõtete, kohtusüsteemi sõltumatuse, põhivabaduste ja -õiguste, läbipaistvuse ning teabe- ja sõnavabaduse tugevdamisele Hongkongis;

10.  kutsub Hiinat üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning viivitamata allkirjastama ja ratifitseerima rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;

11.  toonitab Euroopa Liidu pühendumust õigusriigi põhimõtete, kohtusüsteemi sõltumatuse, põhivabaduste ja -õiguste, eelkõige läbipaistvuse ning sõna- ja väljendusvabaduse tugevdamisele kõigis riikides, millega tal on kahepoolsed suhted; on veendunud, et on vaja sisse seada sisukas ja avatud inimõigustealane dialoog, mis põhineb vastastikusel austusel; on veendunud, et ELi ja Hiina tugevad suhted peavad looma kindla aluse küpsele, sisukale ja avatud inimõigustealasele dialoogile, mis põhineb vastastikusel austusel;

12.  rõhutab, et kaubandus ja majandussuhted on mõlemapoolse heaolu parandamisel olulise tähtsusega; tuletab meelde, et need suhted saavad areneda üksnes heas usus ja vastastikuse usalduse tingimustes; rõhutab, et austus inimõiguste vastu ja läbipaistvus on tänapäevaste kaubanduslepingute lahutamatu osa;

13.  nõuab tungivalt, et asjaomased ELi institutsioonid võtaksid kiiremas korras meetmeid ja paneksid Gui Minhai juhtumi järgmise ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi päevakorda;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile ning Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusjuhile ja esinduskogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0045. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0458. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0252.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon Guaraní-Kaiowá põlisrahva olukorra kohta Brasiilia Mato Grosso do Suli osariigis (2016/2991(RSP))

P8_TA(2016)0445 RC-B8-1260/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone vajaduse kohta kaitsta Brasiilia põlisrahvaste õigusi, eelkõige 15. veebruari 1996. aasta resolutsiooni Brasiilia põlisrahvaste põhiseaduslike õiguste rikkumise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. oktoobri 1995. aasta resolutsiooni Brasiilia põlisrahvaste olukorra kohta(2),

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. septembril 2007. aastal,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO algatust Global Compact,

–  võttes arvesse 27. juunil 1989. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta, mille Brasiilia on allkirjastanud,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust rahvusvahelise maailma põlisrahvaste päeva puhul 9. augustil 2016. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta, Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit,

–  võttes arvesse põlisrahvaste õigustega tegeleva ÜRO eriraportööri Victoria Tauli Corpuzi aruannet oma lähetuse kohta Brasiiliasse 7.–17. märtsil 2016 (A/HRC/33/42/Add.1),

–  võttes arvesse põlisrahvastega tegeleva misjoninõukogu (CIMI) 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste eriesindaja poolt ELi ja Brasiilia inimõiguste alase dialoogi vältel tehtud avaldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et praeguses, 1988. aastal vastu võetud Brasiilia põhiseaduses, mille osas peeti läbirääkimisi ka põlisrahvastega, tunnustatakse põlisrahvaste õigust säilitada oma kultuuritraditsioone ning nende algupärast õigust oma esivanemate maadele; arvestades, et riigi ülesanne on seda õigust reguleerida ja kaitsta;

B.  arvestades, et põlisrahvaste õigustega tegeleva ÜRO eriraportööri sõnul on murettekitav, et viimase kaheksa aasta jooksul ei ole teadete kohaselt toimunud edusamme ÜRO soovituste rakendamise valdkonnas ja Brasiilia põlisrahvaste jaoks väga oluliste ja pikaajaliste probleemküsimuste lahendamisel, nagu põlisrahvaste maade ühendamine, samuti on põlisrahvaste õiguste kaitse murettekitavalt nõrgenenud;

C.  arvestades, et viimase 14 aasta jooksul on vastavalt põlisrahvaste tervise erisekretariaadi (SESAI) ja Mato Grosso do Suli põlisrahvaste eripiirkonna (DSEI-MS) ametlikele andmetele Guaraní-Kaiowá põlisrahva mõrvamise kohta Mato Grosso do Suli osariigis tapetud vähemalt 400 põlisrahva esindajat ja 14 nende juhti, sealhulgas Simiao Vilharva ja Clodiodi de Souza, rahumeelsete meeleavalduste käigus oma esivanemate maa tagasinõudmiseks;

D.  arvestades, et ajavahemikul 2008–2009 Brasiilias läbi viidud põlisrahvaste tervist ja toitumist käsitleva riikliku uuringu kohaselt kannatas kroonilist alatoitlust põlisrahva laste seas 26 %, mitte-põlisrahva laste seas aga keskmiselt 5,9 %; arvestades, et organisatsiooni FIAN Brazil ja põlisrahvastega tegeleva misjoninõukogu (CIMI) hiljutise uuringu kohaselt kannatab Guaraní ja Kaiowá kogukondades kroonilist alatoitlust 42 % inimestest;

E.  arvestades, et asjakohaste tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste ebapiisavus ja põlisrahvaste maade piiritlemise puudumine on avaldanud mõju noorte enesetappude määrale ja väikelaste suremusele; arvestades, et viimase 15 aasta jooksul on vähemalt 750 inimest, peamiselt noored, sooritanud enesetapu ning üle 600 alla 5-aastase lapse on surnud enamasti ennetatavate ja kergesti ravitavate haiguste tõttu;

F.  arvestades, et 98,33 % põlisrahvaste maadest Brasiilias asub Amazonase piirkonnas, kus põlisrahvad aitavad säilitada piirkonna bioloogilist mitmekesisust ja täidavad seega olulist rolli kliimamuutuste ärahoidmise valdkonnas; arvestades, et koalitsiooni Rights and Resources Initiative, uuringukeskuse Woods Hole Research Center ja organisatsiooni World Resources Institute 1. novembril 2016 avaldatud uuringu „Toward a Global Baseline of Carbon Storage in Collective Lands: An Updated Analysis of Indigenous Peoples“ ja uuringu „Local Communities’ Contributions to Climate Change Mitigation“ kohaselt võib põlisrahvaste maaõiguste laiendamine täita olulist rolli metsade, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitses;

G.  arvestades, et föderaalne prokuratuur ja riiklik sihtasutus põlisrahvaste toetuseks (FUNAI) allkirjastasid 2007. aastal käitumisjuhendi, et määrata kindlaks ja piiritleda 2009. aastaks Mato Grosso do Suli osariigis 36 Guaraní-Kaiowá kogukonna territooriumi;

H.  arvestades, et käimas on mitu Brasiilia föderaalse põhiseaduse reformimise, tõlgendamise ja kohaldamise algatust, ning arvestades, et need võimalikud muudatused võivad põhiseaduses tunnustatud põlisrahvaste õigused ohtu seada;

1.  tunnustab ELi ja Brasiilia pikaajalist partnerlust, mis põhineb vastastikusel usaldusel ning demokraatia põhimõtete ja väärtuste austamisel; avaldab Brasiilia valitsusele kiitust edasimineku eest sellistes küsimustes nagu FUNAI konstruktiivne roll, föderaalse ülemkohtu otsused väljatõstmiste ärahoidmiseks, pingutused diferentseeritud teenuste rakendamiseks tervishoiu- ja hariduse valdkonnas, märkimisväärsed saavutused maa piiritlemisel Amazonase piirkonnas, esimese riikliku konverentsi korraldamine põlisrahvastega seotud poliitika valdkonnas ning põlisrahvastega seotud poliitika riikliku nõukogu loomine;

2.  mõistab teravalt hukka Brasiilia põlisrahvaste kogukondade vastu toime pandud vägivalla; taunib Guaraní-Kaiowá kogukonna vaesust ja inimõiguste olukorda Mato Grosso do Suli osariigis;

3.  kutsub Brasiilia ametivõime üles võtma viivitamatult meetmeid, et kaitsta põlisrahva julgeolekut ja tagada sõltumatu uurimine oma inim- ja territoriaalseid õigusi kaitsva põlisrahva vastu toime pandud mõrvade ja rünnakute osas, et süüdlased saaks vastutusele võtta;

4.  tuletab Brasiilia ametivõimudele meelde, et neil on Guaraní-Kaiowá kogukonnaga seoses vastutus säilitada ja kohaldada täielikult Brasiilia põhiseaduse sätteid üksikisiku õiguste kaitse kohta ning vähemuste ja kaitsetute etniliste rühmade õiguste kaitse kohta;

5.  tuletab Brasiilia ametivõimudele meelde nende kohustust järgida põlisrahvastega seoses rahvusvahelisi inimõiguste alaseid standardeid, nagu on sätestatud Brasiilia föderaalses põhiseaduses ja seaduses 6.001/73 nn indiaanlaste põhikirja kohta;

6.  tunnustab Brasiilia föderaalse ülemkohtu rolli põlisrahvaste algupäraste ja põhiseaduslike õiguste jätkuval kaitsmisel ning kutsub riiklikku nõukogu üles töötama välja mehhanismi ja meetmeid, mis kaitseksid paremini haavatavate kogukondade vajadusi;

7.  kutsub Brasiilia ametivõime üles rakendama täielikult põlisrahvaste õigustega tegeleva ÜRO eriraportööri poolt pärast tema 2016. aasta märtsis toimunud Brasiilia-lähetust antud soovitusi;

8.  kutsub Brasiilia ametivõime üles töötama välja töökava, et seada prioriteediks kõigi Guaraní-Kaiowá kogukonna poolt tagasinõutud territooriumide piiritlemise lõpuleviimine ja luua selleks tehnilised tegutsemistingimused, arvestades, et paljud tapmised toimuvad esivanemate maade taashõivamise vastumeetmete käigus;

9.  soovitab, et Brasiilia ametivõimud näeksid FUNAI toimimiseks ette piisava eelarve ja tugevdaksid seda vajalike ressurssidega, et oleks võimalik osutada põhiteenuseid, millele põlisrahvad tuginevad;

10.  väljendab muret esildatud põhiseaduse muudatuse 215/2000 (PEC 215) pärast, millele Brasiilia põlisrahvad ägedalt vastu seisavad, kuna vastuvõtmise korral ohustaks see põlisrahvaste maaõigusi, võimaldades indiaanlaste huvidele vastu seisvatel agrotööstus-, metsatööstus-, kaevandus- ja energiaettevõtetel tõkestada uute põlisrahvaste territooriumide tunnustamist; väljendab kindlat veendumust, et ettevõtted tuleks võtta vastutusele mis tahes nende põhjustatud keskkonnakahju ja inimõiguste rikkumise eest, ning et EL ja liikmesriigid peaksid seda toetama kui aluspõhimõtet ja tegema selle siduvaks sätteks kogu kaubanduspoliitikas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, Brasiilia presidendile ja valitsusele, Brasiilia Rahvusliku Kongressi esimehele, Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaaspresidentidele ning ÜRO põlisrahvaste alalisele foorumile.

(1) EÜT C 65, 4.3.1996, lk 164. (2) EÜT C 287, 30.10.1995, lk 202.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon Venemaa meelsusvangi Ildar Dadini juhtumi kohta (2016/2992(RSP))

P8_TA(2016)0446 RC-B8-1261/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid raporteid, soovitusi ja resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 23. oktoobri 2012. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(1), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal(2) ning 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa kohta: Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamine(3), 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(4), 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni vabaühenduse Memorial (Sahharovi auhinna võitja aastal 2009) tegevuse lõpetamise kohta Venemaal(5), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Venemaa opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal(6), 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete seisu kohta(7) ning 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni Venemaa kohta, eelkõige seoses Eston Kohveri, Oleg Sentsovi ja Oleksandr Koltšenko juhtumitega(8);

–  võttes arvesse 3.–4. juunil 2013 toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise ning 19. mail 2013 toimunud inimõigustealaste konsultatsioonide tulemusi,

–  võttes arvesse Venemaa põhiseadust, eelkõige selle artiklit 29, milles kaitstakse sõnavabadust, ning artiklit 31, mis sisaldab rahumeelse kogunemise õigust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2015. aasta detsembri alguses mõisteti Venemaa opositsiooniaktivist Ildar Dadin kolmeks aastaks vangi, kuna ta oli organiseerinud mitmeid sõjavastaseid rahumeelseid meeleavaldusi ja kogunemisi, ning temast sai Venemaal esimene isik, kes mõisteti süüdi 2014. aastal vastu võetud karmi avalike kogunemiste seaduse alusel;

B.  arvestades, et Ildar Dadin mõisteti vangi kolmeks aastaks, kuigi prokurör soovitas kaheaastast karistust; arvestades, et apellatsiooni alusel vähendati vangistust kahele ja poolele aastale;

C.  arvestades, et teadete kohaselt on Dadin oma vangistuse jooksul Karjalas kinnipidamiskoloonias nr 7 kogenud Venemaa ametnike poolt korduvalt piinamist, peksmist, ebainimlikku kohtlemist ja tapmisähvardusi;

D.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus kiitis Dadini advokaadi taotluse heaks ja tegi Venemaa Föderatsioonile ülesandeks tagada küsimuse tõhus uurimine, viia Dadin üle teise kinnipidamisasutusse ning tagada talle võimalus suhelda oma esindajaga;

E.  arvestades, et Ildar Dadini juhtum ei ole erandlik ning et usaldusväärsed inimõigustealased aruanded viitavad süstemaatilisele piinamisele, väärkohtlemisele ja ebainimlikule kohtlemisele Venemaa karistussüsteemis; arvestades, et vanglates või karistus- ja kinnipidamisasutustes piinamise ja väärkohtlemise eest vastutavad isikud kasutavad sageli ära karistamatust;

F.  arvestades, et Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland väljendas 3. novembril 2016 Venemaa Föderatsiooni justiitsministrile Aleksandr Konovalovile muret Dadini väidetava väärkohtlemise pärast;

G.  arvestades, et Venemaa poliitvangide arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, praegu on poliitvange inimõiguste keskuse Memorial andmetel 102, nende hulgas Oleksandr Kostenko, Ivan Nepomnjaštših, Dmitri Butšenkov, Vladimir Ionov, Maksim Panfilov ja teised; arvestades, et 2015. aastal tuvastati Venemaal Euroopa Inimõiguste konventsiooni rikkumisi 109 korda, mis on rohkem kui üheski teises riigis;

H.  arvestades, et 2015. aastal registreeriti 197 vahi all aset leidnud surmajuhtumit, neist 109 „tervise järsu halvenemise tõttu“ ja 62 enesetappu, mis viitab kinnipeetavate laialt levinud ahistamisele, piinamisele ja väärkohtlemisele Venemaa Föderatsiooni karistussüsteemis;

I.  arvestades, et 26. oktoobril 2016 määras Moskva kohus Juri Levada Analüüsikeskusele (Levada keskusele), mis on Venemaal üks kolmest peamisest avaliku arvamuse uurimise asutusest, 300 000 rubla trahvi, kuna keskus ei olnud end registreerinud nn välisriigi agendina;

J.  arvestades, et president Putin allkirjastas hiljuti korralduse, mille kohaselt Venemaa keeldub edaspidi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis osalemast; arvestades, et Venemaa välisministeerium nimetas oma avalduses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd ebatõhusaks ja ühekülgseks ning väljendas muret 2008. aasta augustis Lõuna-Osseetias toimunud sündmuste uurimise pärast; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörid on avaldanud oma veebilehel aruande, milles leitakse, et Venemaa okupatsiooniga on kaasnenud Krimmi tatarlaste tagakiusamine ja ähvardamine;

K.  arvestades, et 2016. aasta oktoobris otsustas ÜRO Inimõiguste Nõukogu mitte valida Venemaad uuesti liikmeks, kui üle 80 inimõiguste ja rahvusvahelise abi organisatsiooni saatsid ÜRO liikmetele pöördumise, milles palusid takistada Venemaa valimist selle organi liikmeks;

1.  nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks Ildar Dadin ja kõik need, kes on vangistatud valede või tõendamata süüdistuste alusel või sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse kasutamise eest;

2.  tunneb tõsist muret selle pärast, et Venemaa Föderatsiooni kriminaalmenetluse seadustikku on lisatud artikkel, mis sätestab avalikele kogunemistele uued piirangud ja võimaldab selliseid kogunemisi käsitleda kuriteona;

3.  nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud viiksid läbi põhjaliku ja läbipaistva uurimise Ildar Dadini väidetava piinamise ja väärkohtlemise asjus, kaasates sellesse sõltumatuid inimõiguste eksperte; nõuab, et uuritaks sõltumatult väiteid Venemaa riigiametnike poolse piinamise, ahistamise, alandava ja ebainimliku käitumise kohta kinnipidamisasutustes, töölaagrites ja vanglates;

4.  palub sellega seoses, et Venemaa Föderatsioon viiks läbi oma karistussüsteemi põhjaliku läbivaatamise, et teha süsteemis põhjalikke reforme, ning rakendaks täielikult norme, milles on kokku lepitud vastavate rahvusvaheliste konventsioonidega;

5.  väljendab solidaarsust isikutega, kes on kinni peetud valede või tõendamata süüdistuste alusel Venemaal ja ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel, sh Krimmi tatarlastega, ning nõuab nende viivitamatut vabastamist;

6.  tuletab Venemaale meelde, kui oluline on, et riik täidaks Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi ning järgiks inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes lepingutes, millele Venemaa on alla kirjutanud ja millega liitunud; rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni saab pidada rahvusvahelise koostöö valdkonnas usaldusväärseks partneriks üksnes siis, kui ta täidab oma kohustusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele; väljendab sellega seoses muret presidendi dekreedi pärast, millega Venemaa lahkus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudist;

7.  kutsub Venemaa valitsust üles võtma konkreetseid ja kiireid meetmeid, et täita kõik Euroopa Inimõiguste Kohtu nõudmised Venemaa suhtes; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Venemaa Föderatsioon andis 2015. aasta detsembris vastu võetud uue seadusega oma põhiseaduskohtule õiguse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid tühistada;

8.  nõuab tungivalt, et nõukogu töötaks välja Venemaa suhtes ühtse poliitika, mis annaks 28 liikmesriigi ja ELi institutsioonide poolt kindla ühise sõnumi seoses inimõiguse rolliga ELi ja Venemaa suhetes ning rahvusvahelise õiguse austamisega; palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja komisjon töötaksid üheskoos välja sisulise ja konkreetse strateegia Venemaa kodanikuühiskonna ja organisatsioonide toetamiseks, kasutades demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit;

9.  palub, et nõukogu võtaks vastu rea sihipäraseid sanktsioone, et karistada isikuid, kes vastutavad Ildar Dadini ja teiste inimõiguste aktivistide väärkohtlemise eest;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 13. (2) ELT C 65, 19.2.2016, lk 150. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0253. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0258. (5) ELT C 274, 27.7.2016, lk 21. (6) ELT C 316, 30.8.2016, lk 126. (7) ELT C 407, 4.11.2016, lk 35. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0314.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (COM(2016)0431 – C8-0242/2016 – 2016/0197(COD))

P8_TA(2016)0447 A8-0296/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0431),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0242/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta otsusega nr 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale(1),

–  võttes arvesse väliskomisjoni kirja ja eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. novembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0296/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. novembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2016/… täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2016/2371 lõplikule kujule)

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Võttes arvesse Jordaania rahalisi raskusi ja erakordseid asjaolusid, mis tulenevad enam kui 1,3 miljoni süürlase vastuvõtmisest, esitab komisjon asjakohasel juhul 2017. aastal, pärast teise makromajandusliku finantsabi paketi edukat lõpuleviimist, ettepaneku pikendada ja suurendada Jordaaniale antavat makromajanduslikku finantsabi, tingimusel, et seda liiki abi tavapärased eeltingimused, sh Jordaania välisrahastuse vajaduste ajakohastatud hinnang Komisjoni poolt, on täidetud. See Jordaaniale hädavajalik abi aitaks riigil hoida makromajanduslikku stabiilsust, säilitades samal ajal saavutatud arengut ja jätkates riigi reformikava elluviimist.

(1) ELT L 218, 14.8.2013, lk 15.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2014)0167 – C7-0112/2014 – 2014/0091(COD))

P8_TA(2016)0448 A8-0011/2016

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0167),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 53 ja 62 ning artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0112/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Teise Koja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 4. septembri 2014. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0011/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. novembril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/... tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2016/2341) lõplikule kujule).

(1) ELT C 451, 16.12.2014, lk 109. (2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon olukorra kohta Süürias (2016/2933(RSP))

P8_TA(2016)0449 RC-B8-1249/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, sealhulgas 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Daeshi ja al-Nusra rinde kohta ning Süüria Araabia Vabariigi konflikti kohta, eelkõige resolutsioone 2118 (2013), 2139 (2014), 2165 (2014), 2191 (2014), 2199 (2015), 2254 (2015), 2258 (2015) ja 2268 (2016),

–  võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi ning Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. veebruari 2016. aasta ning 20. ja 21. oktoobri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kodanikukaitse voliniku Christos Stylianidise 16. septembri 2016. aasta avaldust Süüria kohta, 20. septembri 2016. aasta avaldust ÜRO / Süüria Punase Poolkuu humanitaarabikonvoi vastu suunatud õhurünnakute kohta, 24. septembri 2016. aasta avaldust olukorra kohta Aleppos, 2. oktoobri 2016. aasta avaldust Aleppo kiireloomulise humanitaarabialgatuse kohta ning 25. oktoobri 2016. aasta avaldust humanitaarabi kiireloomulise jõudmise kohta Alepposse,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodud Süüria Araabia Vabariigi sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandeid ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu 27. septembri 2016. aasta ja 21. oktoobri 2016. aasta resolutsioone Süüria Araabia Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 17. novembri 2016. aasta avaldust Venemaa ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Süürias kuus aastat kestnud konflikt, äärmine vägivald ja jõhkrus on põhjustanud rohkem kui 400 000 inimese surma ning üle 13 miljoni inimese vajab humanitaarabi; arvestades, et prognooside kohaselt on 2016. aasta jooksul ligi 8,7 miljonit inimest sunnitud oma kodudest lahkuma Süüria teistesse piirkondadesse ning 4,8 miljonit inimest on riigist põgenenud;

B.  arvestades, et Süürias jätkuvad lakkamatult lahingud ja pommirünnakud ning humanitaarolukord on veelgi halvenenud; arvestades, et Aleppo on jätkuvalt Süüria kriisi keskpunkt, kuid võitlus käib edasi ka Hamas, Idlibis, Süüria loodeosas, Damaskuse eeslinnades ja Dayr az-Zawris; arvestades, et üle nelja miljoni inimese elab ümberpiiratud linnades ja raskesti ligipääsetavatel aladel, kus vee- ja elektri põhitaristu on hävitatud; arvestades, et hoolimata sellest, et Assadi režiim ja Venemaa kuulutasid mitu korda ühepoolselt välja humanitaarvaherahu, valitseb Aleppo idaosa ja teiste piiramisrõngas linnade, nagu mässajate käes asuva Zabadani linna ja valitsusvägede kontrolli all olevate Idlibi provintsi külade Kefraya ja Foua elanikkonna seas tõsine põhitoiduainete ja ravimite nappus; arvestades, et humanitaarabi ei ole Aleppo ümberpiiratud idaossa jõudnud alates 2016. aasta juulist;

C.  arvestades, et nii Aleppos kui ka mujal Süürias valitseb püsiv tervisealane kriisiolukord; arvestades, et ÜRO Lastefondi andmetel ei ole rohkem kui kahel kolmandikul selle piirkonna süürlastest korrapärast juurdepääsu veele ja ligikaudu 6 miljonit last vajavad kiireloomulist elupäästvat abi;

D.  arvestades, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskeid rikkumisi on pannud toime kõik konfliktis osalejad, kuid kõige rängemalt Assadi režiim, mida toetavad Venemaa ja Iraan, sealhulgas kasutades tsiviilaladel valimatult relvi, süütepomme, tünni- ja punkrihävituspomme (nn bunker buster) ning aineid, mis on keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioonis liigitatud keemiarelvadeks; arvestades, et ettevaatus- ja proportsionaalsuspõhimõtteid ei ole järgitud; arvestades, et tahtlikult on sihikule võetud tsiviilalasid, koole, haiglaid, humanitaartöötajaid ja pagulaslaagreid; arvestades, et sõjakuriteod ja inimsusvastased kuriteod ei tohi jääda karistamata;

E.  arvestades, et ÜRO mandaadiga Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegelev sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon ja inimõiguste rühmad on kogunud tõendeid selle kohta, et Süüria valitsus on hoidnud vähemalt 200 000 inimest kinni ebainimlikes kinnipidamistingimustes; arvestades, et tuhanded süürlased on viimastel aastatel surnud Süüria valitsuse käes vangistuses olles piinamiste ja haiguste tõttu; arvestades, et kadunuks jääma sundimine ja vangide kohutav väärkohtlemine on laialt levinud; arvestades, et Süüria ametivõimud on püüdnud hoida teavet oma kinnipidamisasutuste kohta salajas, keeldudes tunnustatud rahvusvahelistele kinnipidamisvaatlejatele juurdepääsu andmisest; arvestades, et Rahvusvaheline Punase Risti Komitee on saanud pärast 2011. aastat loa ainult mõne üksiku vangla külastamiseks;

F.  arvestades, et maailma on korduvalt šokeerinud Daeshi ja teiste džihaadirühmituste jõhkrused, julmad hukkamised ja kirjeldamatu seksuaalvägivalla kasutamine, inimröövid, piinamised, sunnitud usuvahetus ning naiste ja tütarlaste orjastamine; arvestades, et lapsi on värvatud ja kasutatud terrorirünnakutes; arvestades, et Daesh kontrollib endiselt suuri alasid Süürias ja Iraagis; arvestades, et Daesh paneb toime etniliste ja usuvähemuste vastu suunatud genotsiidi ja äärmuslikku piinamist ning hävitab kultuuripärandit; arvestades, et suurt muret tekitab praegu Daeshi kontrolli all asuva elanikkonna heaolu ja nende võimalik kasutamine inimkilbina vabastamiskampaania käigus;

G.  arvestades, et Jabhat Fatah al Sham, varem al-Nusra rindena tuntud Al Qaeda tütarorganisatsioon Süürias, kujutab endast terroristlikku organisatsiooni, mis eitab läbirääkimisi poliitilise ülemineku ja kaasava demokraatliku tuleviku saavutamiseks Süürias;

H.  arvestades, et Süüria on allkirjastanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, kuid ei ole seda ratifitseerinud; arvestades, et ÜRO peasekretär Ban Ki-moon on korduvalt nõudnud, et ÜRO Julgeolekunõukogu annaks olukorra Süürias menetlemiseks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule; arvestades, et Venemaa ja Hiina blokeerivad kõiki samme vastutuse kehtestamiseks Süürias, pannes veto kõikidele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, mis annaksid kohtule mandaadi uurida kohutavaid kuritegusid, mis on Süüria konflikti käigus toime pandud; arvestades, et Venemaa otsustas 16. novembril 2016 võtta tagasi oma allkirja Rooma statuudilt; arvestades, et niisugune vastutuse puudumine õhutab edasiste metsikuste toimepanemist ning suurendab veelgi ohvrite kannatusi;

I.  arvestades, et kõigile konflikti kaasatud riikidele ja osalistele tuleb meenutada nende ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254 (2015) kohaseid kohustusi, eelkõige kohustust lõpetada kõik tsiviilisikute ja -taristu vastu suunatud rünnakud ning kohustust tagada humanitaarabi kättesaadavus kogu riigis; arvestades, et Euroopa Liit peab kasutama kõiki oma vahendeid, sealhulgas piiravate meetmete kehtestamist, et tagada, et kõik osalised eelnimetatud resolutsiooni täielikult järgivad;

J.  arvestades, et EL on üks peamistest humanitaarabi andjatest inimestele, kes põgenevad Süüriast ennenägematu vägivalla ja hävitustöö eest; arvestades, et Süüria sõjale läbirääkimiste teel lahenduse leidmist raskendab tunduvalt ühtsuse puudumine rahvusvahelisel tasandil;

1.  väljendab taas kord sügavat muret Süürias jätkuvate lahingute, pommitamiste ja halveneva humanitaarolukorra pärast; mõistab teravalt hukka kõik tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu suunatud rünnakud, igasuguste piiramiste jätkumise Süürias ja asjaolu, et abi vajavatel süürlastel puudub juurdepääs humanitaarabile; kutsub kõiki osalisi üles võimaldama takistamatut ja järjepidevat humanitaarabi juurdepääsu ning hädaabina tarnitavate toodete kohaletoimetamist eelkõige piiramisrõngas olevatel ja raskesti ligipääsetavatel aladel; rõhutab, et elanikkonna tahtlik näljutamine on rahvusvahelise humanitaarõigusega keelatud, ja nõuab tungivalt, et kõik osalised võimaldaksid kohe inimeste meditsiinilist evakueerimist Aleppo idaosast ja muudelt ümberpiiratud aladelt;

2.  mõistab kõige karmimalt hukka metsikused, laialdased inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mille on toime pannud Assadi jõud Venemaa ja Iraani toetusel, samuti mitteriiklike relvastatud terrorirühmituste, eelkõige Daeshi ja Jabhat Fatah al Shami/al-Nusra rinde ning teiste džihaadirühmituste toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised;

3.  nõuab, et pommitamine ja tsiviilisikute valimatu ründamine viivitamata lõpetataks; rõhutab, et kõik osalised peavad olema võimalikult tähelepanelikud ja võtma kõik asjakohased meetmed, et kaitsta tsiviilelanikke, olenemata nende etnilisest identiteedist ja usutunnistusest; mõistab teravalt hukka asjaolu, et relvastatud opositsioonirühmitused on valimatult tulistanud suurel hulgal rakette tsiviilelanikega asustatud Lääne-Aleppo eeslinnadesse; rõhutab, et teadete kohaselt on selle tagajärjel tapetud ja vigastatud palju tsiviilisikuid, sh lapsi; kutsub kõiki konfliktiosalisi üles võtma kõiki asjakohaseid meetmeid tsiviilisikute kaitseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas lõpetama rünnakud, mis on suunatud tsiviilrajatiste, näiteks meditsiinikeskuste, koolide ja veejaamade vastu, demilitariseerima viivitamata niisugused rajatised, püüdma vältida sõjaliste tugipunktide paigutamist tihedalt asustatud aladele ning võimaldama haavatute ja kõikide piiramisrõngas asuvatelt aladelt lahkuda soovivate tsiviilisikute evakueerimist; rõhutab, et Süüria elanikkonna kaitsmise eest vastutab esmajärjekorras Süüria režiim;

4.  kiidab humanitaarabitöötajaid hädavajaliku abi, toidu, vee ja ravimite toimetamise eest konfliktipiirkonda lõksujäänutele ning nõuab tungivalt, et kõik konfliktiosalised tagaksid humanitaarorganisatsioonide ohutu ja takistamatu juurdepääsu sõja jalgu jäänud tsiviilisikutele;

5.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles pakkuma ÜRO-le ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile täielikku toetust, et jätkata uurimist, mis on seotud kõigi Süüria osaliste keemiarelvade kasutamise ja hävitamisega; nõuab tungivalt, et keemiarelvade kasutamise eest vastutavad isikud võetaks vastutusele; toetab ÜRO Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ühise uurimismehhanismi mandaadi pikendamist, et teha kindlaks Süürias keemiarelvade kasutamise eest vastutavad isikud;

6.  väljendab muret kinnipeetavate ebaseadusliku kinnipidamise, piinamise, väärkohtlemise, kadunuks jääma sundimise ja tapmise pärast valitsuse vanglates ning välisriikide toetatavate relvarühmituste salajastes kinnipidamiskeskustes; palub neid kinnipidamiskeskusi haldavatel Süüria ametivõimudel lõpetada kõik hukkamised ja ebainimlik kohtlemine;

7.  nõuab, et vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 22. veebruari 2014. aasta resolutsioonile 2139 vabastataks viivitamatult kõik meelevaldselt kinnipeetavad ning tehtaks lõpp piinamisele ja muule väärkohtlemisele ning inimeste sunnitud kadumise praktikale; nõuab, et rahvusvahelistele kinnipidamisvaatlejatele – nt Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele – antaks viivitamatu ja takistamatu juurdepääs, et nad saaksid jälgida kõigi kinnipeetavate olukorda Süürias ning anda kinnipeetavate peredele teavet ja tuge;

8.  mõistab veel kord sügavalt hukka metsikused, mida on toime pannud Assadi režiim, Daesh, Jabhat Fatah al Sham/al-Nusra ja teised terroriorganisatsioonid, mida saab käsitada raskete sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegudena; toetab riikide viisiku (USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik) ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üleskutset kõigile Süürias võitlevatele relvarühmitustele lõpetada mis tahes koostöö Jabhat Fatah al Shamiga; rõhutab, kui tähtis on tulemuslikult tõkestada Daeshi juurdepääs rahastamisele, pidada kinni välisvõitlejad ning lõpetada relvatarned džihaadirühmitustele; palub Süüria opositsioonil end sellistest äärmusrühmitustest ja nende ideoloogiast selgelt taandada; tuletab meelde, et jõupingutused tuleks suunata Daeshi ja muude ÜRO poolt loetellu kantud terrorirühmituste alistamisele; nõuab, et võetaks meetmeid selle tagamiseks, et materiaalne ja rahaline toetus ei jõuaks selliste üksikisikute, rühmituste, ettevõtete ja üksusteni, kes on seotud ÜRO poolt loetellu kantud terrorirühmitustega;

9.  kordab oma nõudmist, et sõja- ja inimsusvastased kuriteod ei tohi jääda tagajärgedeta ning et nende toimepanijad tuleb võtta vastutusele; rõhutab, et vastutusele võtta tuleks ka need, kes panevad toime kuritegusid usuliste, etniliste ja muude rühmade ning vähemuste vastu; on jätkuvalt veendunud, et ei konflikti tulemuslik lahendamine ega püsiv rahu Süürias ei ole võimalik, kui toime pandud kuritegude eest vastutusele ei võeta; on seisukohal, et sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest vastutamise küsimust ei tohiks politiseerida: kohustus järgida rahvusvahelist humanitaarõigust kõikides olukordades puudutab kõiki konfliktiosalisi ning selliste kuritegude toimepanijad peavad mõistma, et varem või hiljem võetakse nad vastutusele;

10.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et kõikide isikute üle, kes vastutavad rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja humanitaarõiguse rikkumise eest, mõistetaks õigust sobivate erapooletute rahvusvaheliste kriminaalõiguse mehhanismide abil või riikide kohtutes ning üldkehtiva jurisdiktsiooni põhimõtte kohaselt; kordab, et toetab Süüria juhtumi Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule käsitlemiseks andmist, kuid arvestades asjaolu, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei suuda selles küsimuses otsust langetada, kordab oma üleskutset, et EL ja selle liikmesriigid juhiksid vastavaid jõupingutusi ÜRO Peaassamblee raames ning kaaluksid Süüria sõjakuritegude kohtu loomist, kuni asja ei anta Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; rõhutab, et kui konflikt on lõppenud, on leppimise saavutamiseks väga tähtis Süüria keskne roll selles protsessis;

11.  on rahul kohapealsete ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide tööga sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja muude rikkumiste, sealhulgas kultuuripärandi hävitamise tõendusmaterjalide registreerimisel ning rõhutab sellise tegevuse ülimat tähtsust; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles pakkuma sellistele tegutsejatele edasist ja täielikku abi;

12.  mõistab hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsuse loobuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töös osalemisest, märkides samal ajal, et Venemaa Föderatsioon ei ole tegelikult kunagi ratifitseerinud Rooma statuuti ning et selle otsuse ajastus kahjustab riigi usaldusväärsust ja annab alust järeldusteks selle kohta, kuivõrd see riik järgib rahvusvahelist õigust;

13.  peab tervitatavaks nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi Süüria kohta ning Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. oktoobri 2016. aasta järeldusi Süüria kohta; toetab ELi nõudmist lõpetada kõik militaarlennud Aleppo linna kohal, lõpetada viivitamata vaenutegevus ning seada sisse tugev ja läbipaistev jälgimismehhanism, lõpetada piiramised ning kindlustada, et kõik osalised võimaldavad kogu riigis täieliku ja takistamatu juurdepääsu humanitaarabile;

14.  väljendab rahulolu Süüria ning riigis tsiviilelanikkonna represseerimise eest vastutust jagavate isikute vastu suunatud ELi piiravate meetmete läbivaatamisega; rõhutab, et EL peaks kaaluma kõiki võimalusi, sealhulgas lennukeelutsooni Aleppo linna kohal, et kõikide süüdlaste poolt toime pandud kohutavate inimõiguste rikkumistega kaasneksid nende jaoks karistuslikud tagajärjed, kui julmused ja humanitaarõiguse räige rikkumine jätkub;

15.  nõuab, et kõik osalised austaksid Süüria etniliste ja usuvähemuste, sealhulgas kristlaste õigust elada inimväärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma traditsioonilisel ajaloolisel kodumaal ning järgida oma usukombeid ja veendumusi täiesti vabalt, ilma igasuguse sunni, vägivalla ja diskrimineerimiseta; toetab religioonidevahelist dialoogi, et edendada vastastikust mõistmist ja võidelda fundamentalismiga;

16.  nõuab tungivalt, et kõik rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmed alustaksid uuesti läbirääkimisi, et aidata kaasa püsiva vaherahu kehtestamisele ja tõhustada tööd kestva poliitilise lahenduse leidmiseks Süürias; rõhutab, et eriline vastutus lasub seejuures piirkondlikel osalistel, eelkõige naaberriikidel;

17.  palub veel kord, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks uusi jõupingutusi ELi ühise Süüria strateegia väljatöötamiseks; väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini hiljutiste diplomaatiliste algatuste üle, mis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu mandaadiga ning mille eesmärk on tuua konfliktiosalised uuesti läbirääkimiste laua taha ja taaskäivitada poliitiline protsess Genfis, ning toetab neid algatusi täielikult; võtab huviga teadmiseks piirkondlikud kõnelused, mida Mogherini pidas Iraani ja Saudi Araabiaga, ning on seisukohal, et tema tegevus annab lisaväärtust ja olulise täienduse ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura jõupingutustele; nõuab tungivalt, et kõik konfliktiosalised jätkaksid võimalikult kiiresti poliitilisi läbirääkimisi ja süvendaksid neid, et saavutada uus ja stabiilne vaherahu, mis peaks hõlmama sätteid üleminekuperioodi õigusemõistmise tagamiseks konfliktijärgses Süürias; rõhutab, et need rahuläbirääkimised peaksid viima vaenutegevuse lõpetamiseni ning Süüria poolt juhitava ja tema vastutusel toimuva poliitilise üleminekuni; rõhutab rolli, mida EL võib etendada konfliktijärgses ülesehitus- ja lepitusprotsessis;

18.  kordab, et toetab täielikult ELi jätkuvat humanitaaralgatust Aleppo jaoks, ning nõuab tungivalt, et kõik osalised aitaksid seda ellu viia;

19.  väljendab heameelt partnerlusprioriteetide ja sõlmitud kokkulepete üle Jordaaniaga ajavahemikuks 2016–2018 ning Liibanoniga ajavahemikuks 2016–2020; märgib, et kokkulepped on raamistik, mille kaudu viiakse ellu vastastikused kohustused, mis võeti 4. veebruaril 2016 Londonis toimunud Süüria ja piirkonna toetamise teemalisel konverentsil; võtab teadmiseks suurenevad rahalised vajadused ja püsiva rahastamispuudujäägi seoses Süüria naabruskonnas asuvatele riikidele antava humanitaarabiga; palub ELi liikmesriikidel täita antud lubadused ning pakkuda hädavajalikku toetust ÜRO-le, selle eriorganitele ja teistele humanitaarvaldkonnas tegutsejatele humanitaarabi andmisel miljonitele nii riigisisestest põgenikest kui ka vastuvõtvatesse riikidesse ja kogukondadesse ümberasustatud süürlastele;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsusele ja parlamentidele, ÜRO-le, rahvusvahelise Süüria toetamise rühma liikmetele ning kõikidele konfliktiosalistele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0382.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon ELi ja Türgi suhete kohta (2016/2993(RSP))

P8_TA(2016)0450 RC-B8-1276/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eriti 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis(1) ning 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Türgi 2015. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse 2016. aasta aruannet Türgi kohta, mille komisjon avaldas 9. novembril 2016 (SWD(2016)0366),

–  võttes arvesse ELi Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi Türgi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)(3),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust sõnavabadusele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türgi on liitunud,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku memorandumeid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 26. juuli 2016. aasta avaldust Türgis erakorralise seisukorra raames võetud meetmete kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament on mõistnud karmilt hukka ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöördekatse Türgis ning on tunnustanud Türgi võimude õiguspärast kohustust võtta vastutusele need, kes on selle katse eest vastutavad ja sellega seotud;

B.  arvestades, et Türgi on oluline partner ja temalt kui kandidaatriigilt oodatakse kõrgeimate demokraatiastandardite järgimist, mis hõlmab ka inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja õiglase kohtumenetluse õiguse asutamist; arvestades, et Türgi on olnud alates 1950. aastast Euroopa Nõukogu liige ning seetõttu on Euroopa inimõiguste konventsioon tema jaoks siduv;

C.  arvestades, et Türgi valitsuse poolt erakorralise seisukorra raames rakendatud karistusmeetmed on ebaproportsionaalsed ning vastuolus Türgi põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja -vabaduste, Euroopa Liidu aluseks olevate demokraatlike väärtuste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga; arvestades, et riigipöördekatse järel on ametivõimud vahistanud 10 Türgi Suure Rahvakogu opositsioonierakonda HDP (Rahvademokraatlik Partei) kuuluvat liiget ja umbes 150 ajakirjanikku (suurim selliste vahistamiste arv kogu maailmas); arvestades, et kinni on peetud 2386 kohtunikku ja prokuröri ning lisaks veel 40 000 isikut, kellest 31 000 viibib siiani vahi all; arvestades, et vastavalt komisjoni 2016. aasta aruandele Türgi kohta on repressioonid tabanud 129 000 avalikku teenistujat, kellest 66 000 isiku tööleping on peatatud ja 63 000 on vallandatud, ilma et enamikule neist oleks siiani süüdistust esitatud;

D.  arvestades, et president Erdoğan ja Türgi valitsuse liikmed on korduvalt esinenud avaldustega surmanuhtluse taastamise kohta; arvestades, et oma 18. juuli 2016. aasta järeldustes Türgi kohta tuletas nõukogu meelde, et surmanuhtluse ühemõtteline tühistamine on liidu õigustiku oluline osa;

E.  arvestades, et on väljendatud tõsist muret riigipöördekatse järel kinni peetud ja vahistatud isikute olukorra ning sõna-, ajakirjandus- ja meediavabaduse rangete piirangute pärast Türgis;

F.  arvestades, et läbirääkimiste raamistiku punktis 5 on sätestatud, et kui Türgis rikutakse tõsiselt ja korduvalt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, millele liit on rajatud, soovitab komisjon omal algatusel või ühe kolmandiku liikmesriikide taotlusel läbirääkimised peatada ning pakub välja tingimused, millistel neid saaks jätkata;

G.  arvestades, et läbirääkimiste ajutine peatamine tähendaks seda, et käimasolevad läbirääkimised külmutatakse, uusi peatükke ei avata ning ei tehta uusi algatusi seoses ELi Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikuga;

1.  mõistab karmilt hukka ebaproportsionaalsed karistusmeetmed, mida Türgis on kohaldatud alates 2016. aasta juulis aset leidnud ebaõnnestunud sõjaväelisest riigipöördekatsest; on jätkuvalt pühendunud Türgi ja ELi sidemete säilitamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike siiski üles algatama Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste ajutist külmutamist;

2.  kohustub oma seisukoha läbi vaatama, kui Türgis erakorralise seisukorra raames kehtestatud ebaproportsionaalsed meetmed tühistatakse; lähtub läbivaatamise puhul sellest, kas kogu riigis on õigusriigi põhimõte ja inimõigused taastatud; on seisukohal, et sobiv aeg sellise läbivaatamise algatamiseks oleks pärast erakorralise seisukorra tühistamist;

3.  kinnitab, et surmanuhtluse taastamine Türgi valitsuse poolt tooks paratamatult kaasa ühinemisprotsessi ametliku peatamise;

4.  märgib, et Türgi ei ole seni täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava 72 kriteeriumist seitset, millest mõned on eriti olulised;

5.  märgib, et tolliliidu edasiarendamine on Türgi jaoks tähtis; rõhutab, et tolliliidu edasiarendamise alase töö peatamisel oleks riigile tõsised majanduslikud tagajärjed;

6.  on sügavalt mures avalduste pärast, millega seatakse kahtluse alla Lausanne’i rahuleping, milles on määratud kindlaks tänapäeva Türgi piirid ja mis on peaaegu saja aasta jooksul aidanud kaitsta rahu ja stabiilsust piirkonnas;

7.  palub, et 2017. aastaks kavandatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vaheläbivaatuse aruandes käsitleks komisjon viimaseid arenguid Türgis; palub komisjonil uurida võimalust Türgi kodanikuühiskonnale demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist antava toetuse suurendamiseks;

8.  ergutab Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni pakkuma Türgi ametivõimudele täiendavat õigusabi;

9.  rõhutab ELi ja Türgi suhete strateegilist tähtsust mõlema poole jaoks; tunnistab, et kuigi Türgi on ELi jaoks oluline partner, peab poliitiline tahe koostööks tulema mõlemalt partnerilt; on veendunud, et Türgi sellist poliitilist tahet üles ei näita, sest valitsuse praegune tegevus viib Türgit tema Euroopa-suunaliselt teelt veel rohkem kõrvale;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0423. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0133. (3) ELT L 77, 15.3.2014, lk 11.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga (2016/2966(RSP))

P8_TA(2016)0451 B8-1235/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 19, 157 ja 216,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21, 23, 24 ja 25,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5“ (2000), „Peking +10“ (2005), „Peking +15“ (2010) ja „Peking +20“ (2015),

–  võttes arvesse inimõiguste, eelkõige naiste õiguste alaseid sätteid ÜRO õigusaktides, nagu ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsioon, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle fakultatiivne protokoll, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon, 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ning selles sätestatud tagasi- ja väljasaatmise lubamatus ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud konventsiooni (naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta) artikli 11 lõike 1 punkti d,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(1),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta(2), 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(3) ja 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ÜRO naiste olukorra komisjoni 57. istungjärgu ning igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla tõkestamise ja likvideerimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse ELi suuniseid, mis käsitlevad naiste- ja tüdrukutevastast vägivalda ja nende igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemist,

–  võttes arvesse Euroopa lisaväärtuse hindamist(6),

–  võttes arvesse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi (2014–2020),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Naistevastane vägivald: kogu Euroopa Liitu hõlmav uuring“, mis avaldati 2014. aasta märtsis,

–  võttes arvesse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded(7),

–  võttes arvesse direktiivi 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta(8) ning määrust (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta(9),

–  võttes arvesse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset,(10) ning direktiivi 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(11),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse 2015. aasta oktoobris avaldatud komisjoni tegevuskava ELi võimaliku ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekuid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allakirjutamist ja sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse kohta (COM(2016)0111 ja COM(2016)0109),

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga (O-000121/2016 – B8-1805/2016 ja O-000122/2016 – B8-1806/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi põhiväärtus ning EL on võtnud kohustuse integreerida see kõikidesse oma tegevustesse, ja arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ülioluline strateegiline eesmärk, mis aitab saavutada üldised strateegia „Euroopa 2020“ majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset sidusust puudutavad eesmärgid;

B.  arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on Euroopa Liidu aluslepingutes tunnustatud määrava tähtsusega põhiõigus, mis on Euroopa ühiskonnas sügavalt juurdunud, ning arvestades, et see õigus on ühiskonna edasiarenemiseks hädavajalik ning seda tuleb võrdselt arvesse võtta nii seadusandluses, kohtupraktikas kui ka igapäevaelus;

C.  arvestades, et direktiivis 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded, on sooline vägivald määratletud kui vägivald, mis on suunatud isiku vastu selle isiku soo, soolise identiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu, või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid; arvestades, et see võib tekitada ohvritele füüsilist, seksuaalset, emotsionaalset või psühholoogilist kahju või majanduslikku kahju, mõjutades samal ajal nende peresid ja sugulasi ning ühiskonda tervikuna; arvestades, et soopõhine vägivald kujutab endast ohvri diskrimineerimise ekstreemset vormi ning põhiõiguste ja -vabaduste rikkumist, mis on ühteaegu nii soolise ebavõrdsuse põhjus kui ka tagajärg; ning arvestades, et naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivald hõlmab vägivalda lähisuhetes, seksuaalvägivalda (sealhulgas vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja ahistamine), inimkaubandust, orjastamist, sealhulgas uusi naiste ja tütarlaste vastu suunatud kuritarvitamise vorme internetis, ning mitmesuguseid kahjulikke tavasid, nagu sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ning n-ö aukuriteod;

D.  arvestades, et naistevastane ja sooline vägivald on ELis ikka veel laial levinud nähtus; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti naistevastast vägivalda käsitleva uuringu hinnangul ning vastavalt muude läbiviidud uuringute tulemustele on kolmandik kõikidest Euroopa naistest kogenud vähemalt korra täiskasvanuelu jooksul füüsilist või seksuaalset vägivalda, 20 % noortest naistest (18–29-aastased) on kogenud seksuaalset ahistamist veebis, ühte naist viiest (18 %) on jälitatud, ühte naist kahekümnest on vägistatud ning enam kui üks kümnest on kannatanud seksuaalvägivalla all, mis on hõlmanud tahteavalduse puudumist või jõu kasutamist; arvestades, et uuringus selgitatakse ka, et enamikust vägivallajuhtudest ei anta ametivõimudele teada, mis näitab, et kuriteo ohvriks langemist käsitlevad uuringud on koos haldusstatistikaga väga olulised, et saada põhjalikku ülevaadet naistevastase vägivalla mitmesugustest vormidest; ning arvestades, et vaja on täiendavaid meetmeid, et julgustada vägivalla naisohvreid oma kogemustest teada andma ja abi otsima, ning tagada, et teenuste osutajad saavad tulla vastu ohvrite vajadustele ja teavitada neid nende õigustest ja olemasolevatest toetuse viisidest;

E.  arvestades, et vastavalt Euroopa lisaväärtuse hindamisele oli naistevastase ja soolise vägivalla aastane kulu ELile hinnanguliselt 228 miljardit eurot 2011. aastal (s.o 1,8 % ELi SKPst), millest 45 miljardit eurot on avalike ja riigiteenuste kulu ning 24 miljardit on saamata jäänud majanduslik kasu;

F.  arvestades, et komisjon rõhutas oma dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019”, et naistevastane ja sooline vägivald kahjustab naiste tervist ja heaolu, tööelu, rahalist sõltumatust ja majandust ning on üks peamistest probleemidest, millega tuleb tegeleda tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

G.  arvestades, et naistevastast vägivalda peetakse liiga sageli eraeluliseks probleemiks ning seda tolereeritakse liiga kergesti; arvestades, et tegelikult on tegemist põhiõiguste rikkumise ja tõsise kuriteoga, mida tuleb sellisena ka karistada; arvestades, et kuritegude toimepanijaid ei tohi jätta karistamata, et murda välja vägivalla ohvriks langenud naiste ja tütarlaste vaikimise ja üksinduse nõiaringist;

H.  arvestades, et üksiksekkumised ei kaota naistevastast ja soolist vägivalda, kuid infrastruktuuri-, õigus-, kohtu-, õiguskaitse-, kultuuri-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiualaste ja muude teenustega seotud tegevuse ühendamine võib teadlikkust tõsta ning soolist vägivalda ja selle tagajärgi märgatavalt vähendada;

I.  arvestades, et selliste tegurite tõttu nagu etniline päritolu, usutunnistus või veendumus, tervis, perekonnaseis, eluase, rändestaatus, vanus, puue, klass, seksuaalne sättumus, sooline identiteet ja sooväljendus võivad naistel olla erivajadused ning nende puhul võib mitmekordse diskrimineerimise oht olla suurem, ning see tähendab, et neile tuleks tagada eriline kaitse;

J.  arvestades, et ELi suuniste vastuvõtmine naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ja kõigi nendevastase diskrimineerimise vormide tõkestamise kohta, samuti ELi inimõiguste strateegilise raamistiku ja tegevuskava eraldi peatükk naiste kaitsmise kohta soolise vägivalla eest tõendavad, et ELil on olemas selge poliitiline tahe käsitleda naiste õiguste teemat esmatähtsana ning võtta selles valdkonnas pikaajalisi meetmeid; arvestades, et inimõigusi käsitleva poliitika sise- ja välismõõtme vaheline sidusus võib mõnikord paljastada lõhe retoorika ja käitumise vahel;

K.  arvestades, et liidu kodanikud ja elanikud ei ole soolise vägivalla eest võrdselt kaitstud, kuna puudub sidus raamistik ning poliitikapõhimõtted ja õigusaktid on liikmesriigiti erinevad, muu hulgas õiguserikkumise määratluse ja õigusaktide reguleerimisala poolest, mistõttu on nad vägivalla eest vähem kaitstud;

L.  arvestades, et komisjon tegi 4. märtsil 2016. aastal ettepaneku ELi ühinemiseks Istanbuli konventsiooniga, mis on rahvusvahelisel tasandil esimene õiguslikult siduv vahend naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks;

M.  arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on konventsiooni allkirjastanud, ent vaid neliteist neist on selle ratifitseerinud;

N.  arvestades, et konventsiooni ratifitseerimisega ei saavutata tulemusi seni, kuni tagatakse nõuetekohane jõustamine ning piisavad finants- ja inimressursid naistevastaste ja soolise vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning ohvrite kaitsmiseks;

O.  arvestades, et Istanbuli konventsiooniga järgitakse terviklikku lähenemisviisi ning tegeletakse naiste- ja tütarlastevastase ja soolise vägivalla probleemiga paljudest erinevatest vaatenurkadest, nagu ennetamine, võitlus diskrimineerimise vastu, kriminaalõigusmeetmed karistamatuse vastu võitlemiseks, ohvrite kaitse ja toetus, laste kaitse, naissoost varjupaigataotlejate ja pagulaste kaitse või parem andmekogumine; arvestades, et selline lähenemisviis tähendab integreeritud poliitika vastuvõtmist, eri sidusrühmade (õigusasutused, politsei ja sotsiaalasutused, vabaühendused, kohalikud ja piirkondlikud ühendused, valitsused, jne) poolt juhitud erinevate valdkondade meetmete kombineerimist kõigil juhtimistasanditel;

P.  arvestades, et Istanbuli konventsioon on segaleping, millega võimaldatakse ELil ühineda paralleelselt liikmesriikidega, kuna EL on pädev sellistes valdkondades nagu ohvrite õigused ja lähenemiskeelud, pagulus ja ränne ning õigusalane koostöö kriminaalasjades;

1.  tuletab meelde, et komisjon on ELi lepingu artikli 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt kohustatud tagama soolise võrdõiguslikkuse ning võtma meetmeid selle edendamiseks;

2.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üles allkirjastada ja sõlmida ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga, kuid mõistab hukka asjaolu, et läbirääkimised nõukogus ei edene samal kiirusel;

3.  rõhutab, et ELi ühinemine tagab sidusa Euroopa õigusraamistiku, millega ennetada ja tõkestada naistevastast ja soolist vägivalda ning kaitsta vägivallaohvreid; rõhutab, et see muudab ELi sise- ja välispoliitika sidusamaks ja tõhusamaks, tagab konventsiooni seisukohast asjakohaste ELi õigusaktide, programmide ja rahaliste vahendite parema jälgimise, tõlgendamise ja rakendamise ning naistevastast ja soolist vägivalda käsitlevate võrreldavate ja eristatud andmete parema kogumise ELi tasandil ning tugevdab ELi vastutust rahvusvahelisel tasandil; rõhutab lisaks, et ELi ühinemine avaldab liikmesriikidele uut poliitilist survet kõnealuse vahendi ratifitseerimiseks;

4.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles kiirendama Istanbuli konventsiooni allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevaid läbirääkimisi;

5.  toetab laiaulatuslikult ja reservatsioonideta ELi ühinemist Istanbuli konventsiooniga;

6.  palub komisjonil ja nõukogul tagada, et parlament oleks pärast ELi ühinemist Istanbuli konventsiooniga täielikult kaasatud konventsiooniga seotud järelevalveprotsessi, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 218;

7.  tuletab meelde, et ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga ei vabasta liikmesriike konventsiooni ratifitseerimisest riiklikul tasandil; palub seetõttu kõigil liikmesriikidel, kes ei ole veel seda teinud, Istanbuli konventsioon kiiresti ratifitseerida;

8.  kutsub liikmesriike üles tagama konventsiooni nõuetekohase jõustamise ning piisavate rahaliste ja inimressursside eraldamise, et ennetada ja tõkestada naistevastast ja soolist vägivalda ning kaitsta ohvreid;

9.  on seisukohal, et ELi pingutused naiste- ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks peavad olema osa laiaulatuslikust tegevuskavast, mis käsitleb soolise ebavõrdsuse kõikide vormide vastu võitlemist; nõuab ELi naistevastase ja soolise vägivalla vastu võitlemise strateegia koostamist;

10.  palub veel kord – nagu juba oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsioonis, mis sisaldas soovitusi naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemiseks – , et komisjon esitaks õigusakti, mis tagaks sidusa süsteemi statistiliste andmete kogumiseks ja liikmesriikide jõulisema lähenemisviisi igasuguse naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ning soolise vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks, samuti lihtsa juurdepääsu õiguskaitsele;

11.  palub nõukogul kasutada sillaklauslit, võttes vastu ühehäälse otsuse, millega määratletakse naiste- ja tüdrukutevastane vägivald (ja soolise vägivalla muud vormid) ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatud kuriteoliigina;

12.  tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide suurt tööd naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning vägivallaohvrite kaitsmiseks ja aitamiseks;

13.  kutsub liikmesriike ja sidusrühmasid üles koostöös komisjoni ja naiste vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega aitama levitada teavet konventsiooni, ELi programmide ja rahaliste vahendite kohta, mis on nende raames kättesaadavad naistevastase vägivallaga võitlemiseks ja ohvrite kaitsmiseks;

14.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema parlamendiga koostööd, et määrata kindlaks soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammud, ning palub eesistujariikide kolmikul teha suuri jõupingutusi, et täita sellega seonduvaid kohustusi; nõuab ELi tippkohtumise korraldamist soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste teemal, et võtta uusi kohustusi;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleele.

(1) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2. (2) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 53. (3) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 26. (4) ELT C 24, 22.1.2016, lk 8. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0126. (6) PE 504.467. (7) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57. (8) ELT L 338, 21.12.2011, lk 2. (9) ELT L 181, 29.6.2013, lk 4. (10) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1. (11) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevuse aruande kohta (2016/2150(INI))

P8_TA(2016)0452 A8-0331/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevuse aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 42,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0331/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevust käsitlev aruanne esitati 3. mail 2016. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 20. juunil 2016. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades et, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 sätestatakse, et hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 24 on sätestatud põhimõte, et igal liidu kodanikul on õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 on sätestatud komisjoni roll aluslepingute täitmise järelevalvajana; arvestades, et nende kohustuste puudulikku täitmist või täitmata jätmist võib pidada halduslikuks omavoliks;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 on sätestatud, et „liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus“, ning samas artiklis on selleks sätestatud spetsiifiliste teiseste õigusaktide vastuvõtmine määruste näol, mida kohaldatakse kõikide ELi halduskorralduse valdkondade suhtes;

G.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatakse, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

H.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

I.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani büroo, mis asutati Maastrichti lepinguga, tähistas 2015. aastal oma 20. aastapäeva ja on alates 2005. aastast käsitlenud 48 840 kaebust;

J.  arvestades, et 2015. aasta oktoobri ELi kodanikuõiguseid käsitleva Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt on 83 % Euroopa Liidu kodanikest teadlikud sellest, et ELi kodanikul on õigus esitada kaebus Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile või Euroopa Ombudsmanile;

K.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani kohaselt tähendab halduslik omavoli puudulikku või vigast haldust, mis esineb juhul, kui institutsioon või avaliku sektori organ ei tegutse kooskõlas õigusega või tema jaoks siduva eeskirja või põhimõttega, ei järgi hea halduse põhimõtteid või rikub inimõigusi;

L.  arvestades, et Euroopa hea halduse tava eeskirja eesmärk on vältida halduslikku omavoli; arvestades, et kuna see dokument ei ole siduv, on sellest saadav kasu piiratud;

M.  arvestades, et õiguspärasuse tagamiseks ja saavutamaks usku sellesse, et otsused põhinevad üldisel avalikul huvil, on vaja suurt läbipaistvust;

N.  arvestades, et läbipaistmatus dokumentides, millel on suur mõju ELi sotsiaal-majanduslikule mudelile ning sageli avaldab tugevat mõju ka rahvatervise ja keskkonna valdkonnale, tekitab tavaliselt kodanikes ja üldsuses üldisemalt umbusku;

O.  arvestades, et rikkumistest teatajail on määrav roll haldusliku omavoli ja teatavatel juhtudel isegi poliitilise korruptsiooni paljastamisel; arvestades, et need juhtumid vähendavad oluliselt meie demokraatia kvaliteeti; arvestades, et rikkumistest teatajatel tekivad teatamise järel sageli tõsised probleemid ja liiga tihti toob see nende jaoks kaasa isiklikke tagajärgi paljudel tasanditel, mitte ainult tööalaselt, vaid ka kriminaalses mõttes; arvestades, et kui edaspidi ei tagata rikkumistest teatajate kaitset, võivad need varasemast teada olevad kogemused heidutada inimesi tulevikus rikkumistest eetilistel kaalutlustel teada andmast;

P.  arvestades, et Euroopa Ombudsman saavutas 2014. aastal oma otsuste ja/või soovituste 90 %-lise järgimise taseme, mis on kümme protsendipunkti kõrgem kui 2013. aasta näitaja;

Q.  arvestades, et ombudsmani 2015. aastal algatatud uurimiste puhul saab välja tuua järgmised kesksed teemad: ELi institutsioonide läbipaistvus, eetikaküsimused, üldsuse osalemine ELis otsustusprotsessis, ELi konkurentsieeskirjad ja põhiõigused;

R.  arvestades, et petitsioonikomisjon on Euroopa ombudsmanide võrgustiku aktiivne liige; arvestades, et oma pädevuse raames sai petitsioonikomisjon Euroopa Ombudsmanilt petitsioonina edasi käsitlemiseks 42 kaebust;

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevust käsitleva aruande heaks;

2.  kiidab Emily O’Reillyt suurepärase töö eest ja väsimatute pingutuste eest kodanikele pakutavate Euroopa haldusasutuste teenuste kvaliteedi parandamisel; tunnustab läbipaistvuse tähtsust usalduse loomise ja hea haldustava keskse elemendina, mida rõhutab ka läbipaistvust käsitlevate kaebuste suur osakaal (22,4 %), mis asetab kõnealuse teema järjestuses esikohale; tunnustab strateegiliste uurimiste rolli hea halduse tagamisel ja toetab Euroopa Ombudsmani büroo poolt selles valdkonnas seni ellu viidud strateegilisi uurimisi;

3.  tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani pidevate jõupingutuste üle Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamiseks Euroopa Komisjonile tehtud ettepanekute abil; avaldab tunnustust selle eest, et komisjon on tänu sellele avaldanud mitu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumenti, seeläbi edendades läbipaistvust ühena komisjoni uue kaubandusstrateegia kolmest sambast; rõhutab veel kord, et rahvusvahelistes kokkulepetes, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping jm, tuleb tagada täielik ja suurem läbipaistvus, nagu on nõudnud paljud kodanikud, kes on petitsioonikomisjonile petitsiooni esitanud; nõuab selles osas suuremaid ja ulatuslikumaid jõupingutusi, et tagada Euroopa kodanike usaldus;

4.  kutsub Euroopa Ombudsmani üles uurima, mil määral on turvatud lugemissaalide loomine kooskõlas õigusega pääseda ligi dokumentidele ning hea halduse põhimõtetega;

5.  tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele põhineb võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu põhimõttel; rõhutab seetõttu, et läbipaistvus ja ELi institutsioonide dokumentidele täielik juurdepääs peab olema norm, mis tagab, et kodanikud saavad oma demokraatlikke õigusi täielikult kasutada; rõhutab, et nagu Euroopa Liidu Kohus on juba otsustanud, tuleb erandeid sellest reeglist korrektselt tõlgendada, võttes arvesse ülekaalukat avalikku huvi avaldamise vastu ja demokraatia nõuete vastu, sealhulgas kodanike tugevam kaasamine otsustusprotsessi, valitsemise legitiimsus, tulemuslikkus ja vastutus kodanike ees;

6.  innustab komisjoni ja liikmesriike andma Euroopa Ombudsmanile õigust teha avaldusi, kui eri ELi institutsioonid ei täida määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) nõudeid, v.a dokumentide puhul, mis kuuluvad nimetatud määruse artikli 4 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse; toetab ideed anda ombudsmanile õigus teha pärast mittevastavuse uurimist asjaomaste dokumentide avaldamise kohta otsus;

7.  peab kahetsusväärseks, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on seisma jäänud; on seisukohal, et edasise viivituseta tuleks teha edusamme, sest määrus ei vasta enam praegusele õigusolukorrale ega institutsioonilistele tavadele;

8.  tunnistab, et ELi tasandil otsustamisprotsessi puhul on vaja läbipaistvust, ning toetab Euroopa Ombudsmani uurimist seoses kolme peamise ELi institutsiooni mitteametlike läbirääkimistega (kolmepoolsed läbirääkimised) ning avaliku konsulteerimise algatamist selles küsimuses; toetab kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentide avaldamist, järgides nõuetekohaselt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklit 4 ja artiklit 9;

9.  peab kahetsusväärseks, et autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjon sai komisjoni käest vaid osalise dokumentatsiooni, mis oli koostatud niimoodi, et osa teavet, mida komisjon pidas ebavajalikuks, oli puudu; palub komisjonil tagada oma töös suurim täpsus ja esitatavate dokumentide täielik läbipaistvus, järgides täielikult lojaalse koostöö põhimõtet, tagamaks et autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjon saaks oma uurimisvolitusi täielikult ja tulemuslikult kasutada;

10.  toetab Euroopa Ombudsmani kavatsust muuta Euroopa Keskpanga töö läbipaistvamaks ja kõrgetele juhtimisstandarditele vastavaks, eelkõige liikmena troikas/nelikus, mis teeb järelevalvet eelarve konsolideerimise kavade üle ELi riikides; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Keskpank otsustas avaldada oma juhatuse liikmete koosolekute loetelu; toetab uusi juhtpõhimõtteid, mis puudutavad esinemisi ja Euroopa Keskpanga nõukogu istungitele eelnevat nn vaikimisperioodi turge puudutava tundliku teabe osas;

11.  võtab teadmiseks, et Euroopa Keskpank on nii rahandusasutus kui ka troika/neliku liige, ning kutsub Euroopa Ombudsmani üles kaitsma Euroopa ühe kõige tähtsama finantsasutuse hea haldamisega seotud huve;

12.  nõuab eurorühma kohtumiste suuremat läbipaistvust, mis läheks kaugemale selle esimehe poolt pärast Euroopa Ombudsmani sekkumist juba võetud meetmetest;

13.  kiidab heaks ombudsmani uurimise seoses komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja töö läbipaistvusega; märgib komisjoni püüdlust avada need rühmad avalikkusele ja rõhutab, et täieliku läbipaistvuse tagamiseks on vaja täiendavaid samme; kordab, et kutsub nõukogu, sh selle ettevalmistavaid organeid, üles ühinema võimalikult kiiresti lobitööregistriga ja suurendama nende töö läbipaistvust;

14.  toetab ombudsmani jõupingutusi lobitöö läbipaistvamaks muutmisel; peab kahetsusväärseks komisjoni tõrksust üksikasjaliku teabe avaldamisel tubakatööstuse lobistidega peetud kohtumiste kohta; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks oma töö täielikult läbipaistvaks, et üldsusel tekiks tema töö vastu suurem usaldus;

15.  palub komisjonil muuta kogu lobitöö mõju käsitlev teave üldsusele tasuta, täielikult arusaadavana ja hõlpsasti juurdepääsetavaks ühe keskse veebiandmebaasi kaudu;

16.  palub komisjonil esitada 2017. aasta jooksul ettepanek täielikult kohustusliku ja juriidiliselt siduva lobitööregistri kohta, mille eesmärk on kaotada kõik lüngad ja luua kõikide lobitöö tegijate jaoks täielikult kohustuslik register;

17.  toetab jõupingutusi rakendada lobitöö läbipaistvuse suuniseid, mida kohaldataks mitte ainult ELi institutsioonide, vaid ka riikide ametiasutuste suhtes;

18.  juhib tähelepanu kodanike murele rikkumismenetluse toimetamise pärast komisjonis enne Euroopa Liidu Kohut ja selle protsessi asjaomaste etappide läbipaistvuse puudumise pärast; rõhutab, et õigus heale haldusele, nagu see on sätestatud ELi harta artiklis 41, hõlmab kohustust piisavalt põhjendada juhtumeid, mille puhul komisjon otsustab rikkumismenetlust Euroopa Kohtus mitte algatada; tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise üle seoses projektis EU Pilot ette tulnud süstemaatiliste probleemidega;

19.  tunneb heameelt selle üle, et ombudsman algatas uurimise (juhtum OI/5/2016/AB) selle kohta, kuidas komisjon käsitleb aluslepingute täitmise järelevalvajana EU Piloti menetlustega seotud rikkumisi käsitlevaid kaebusi; tuletab meelde petitsioonikomisjonile varem esitatud taotlusi projektile EU Pilot ja rikkumismenetluse dokumentidele juurdepääsu tagamise kohta, sest petitsioonid toovad sageli kaasa selliste menetluste algatamise;

20.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Ombudsman jätkab pöördukse efektiga seotud juhtumite uurimist komisjonis; tunnistab, et nende uurimiste tulemusena on komisjon andnud rohkem teavet nende kõrgemate ametnike nimede kohta, kes on läinud komisjonist erasektorisse tööle; julgustab selliste isikute nimesid ja muid andmeid sagedamini avaldama; väljendab lootust, et teised Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused võtavad eeskuju; tunneb heameelt komisjoni tahte üle avaldada teavet endiste volinike ametiajale järgnevate ametikohtade kohta; väljendab suurt muret selle pärast, et Euroopa Komisjoni endine president José Manuel Barroso nimetati Goldman Sachs Internationali nõunikuks ja tegevülesanneteta esimeheks; kutsub ombudsmani üles algatama strateegilist uurimist küsimuses, kuidas tegeleb komisjon Barroso pöördukse efekti juhtumiga, ning koostama soovitused, kuidas reformida käitumisjuhendit kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 245 sätestatud aluslepingu nõuetega ja hea halduse põhimõtetega;

21.  tuletab meelde, et huvide konfliktid hõlmavad rohkemat kui nn pöördukse juhtumid; rõhutab, et hea halduse saavutamiseks ning poliitilise ja tehnilise otsustusprotsessi usaldusväärsuse tagamiseks tuleb tingimata tõhusalt võidelda igat laadi huvide konfliktidega; on seisukohal, et ELi tasandil tuleb erilist tähelepanu pöörata kandidaatide ametissenimetamisele selle institutsioonides, ametites ja organites olevatele ametikohtadele, rakendades kõrgeid standardeid ja konkreetseid meetmeid, mille puhul ei saa huvide konflikti osas kahtlusi tekkida;

22.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2015. aastal kehtestasid kõik ELi institutsioonid personalieeskirjade artiklite 22a–22c kohaselt eeskirjad rikkumistest teatajate kaitsmiseks, ergutades seega reguleeritud viisil rikkumistest teatamist; märgib, et rikkumistest teatajate kaitsmine kättemaksu eest võiks olla tõhusam; nõuab sel eesmärgil tungivalt ühiste eeskirjade vastuvõtmist rikkumisest teatamise ergutamiseks ning miinimumtagatiste ja kaitsemeetmete kehtestamist rikkumistest teatajate jaoks;

23.  nõuab direktiivi rikkumisest teatamise kohta, milles sätestataks mis tahes rikkumistest teadaandmiseks asjakohased kanalid ja menetlused ning nii avalikus kui ka erasektoris rikkumisest teatajatele pakutavad minimaalsed piisavad tagatised ja õiguskaitsemeetmed;

24.  tunneb heameelt, et Frontex võttis ombudsmani poolelioleva uurimise põhjal, mis käsitleb Frontexi ja liikmesriikide tegevust õigusliku aluseta rändajate ühisel sunniviisilisel tagasisaatmisel, kasutusele kaebuste esitamise mehhanismi võimalike põhiõiguste riivete kohta; kiidab heaks sama mehhanismi lisamise uude Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusesse;

25.  avaldab Euroopa Ombudsmanile kiitust, et ta uuris seda, kuidas liikmesriigid järgivad põhiõiguste hartat, kui nad rakendavad ELi fondidest rahastatavaid meetmeid, näiteks projekte, mille eesmärk on puuetega inimeste paigutamine hooldusasutustesse, selle asemel et neid ühiskonda integreerida; nõuab tungivalt, et Euroopa Ombudsman oma uurimisi jätkaks, et tagada projektide läbipaistvus ja lisaväärtus;

26.  tunneb heameelt ombudsmani ja Euroopa Parlamendi koostöö üle ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus, eelkõige nõudes konventsiooni täielikku rakendamist ELi tasandil ja selleks piisavate vahendite eraldamist; kinnitab, et toetab täielikult konventsiooni rakendamist, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada konventsiooni täielik rakendamine ELi tasandil;

27.  toetab ombudsmani püüdlusi diskrimineerimisjuhtumite, vähemusrühmade õiguste ja eakate õiguste käsitlemisel Euroopa ombudsmanide võrgustiku seminaril „Ombudsmanid diskrimineerimise vastu“;

28.  toetab ombudsmani püüdlusi tagada komisjoni poolt konkurentsiküsimustes tehtavate otsuste erapooletus;

29.  tunnistab, et kodanike õigus öelda sõna sekka ELi poliitika kujundamisel on praegu tähtsam kui kunagi varem; tunneb heameelt ombudsmani esitatud suuniste üle, mis käsitlevad Euroopa kodanikualgatuse toimimise parandamist, eelkõige mis puudutab Euroopa kodanikualgatuste tagasilükkamise veenvat põhjendamist komisjoni poolt; tunnistab siiski, et Euroopa kodanikualgatuse tõhusamaks muutmiseks tuleb kõrvaldada ja lahendada arvestatavad puudused; kinnitab, et kodanike suurem kaasamine ELi poliitika kindlaksmääramisse suurendab Euroopa institutsioonide usaldusväärsust;

30.  tunneb heameelt selle üle, et ombudsmanil on pidev dialoog ja tihedad sidemed teiste ametite kõrval ka paljude ELi institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Parlamendiga, et tagada halduskoostöö ja ühtekuuluvus; tunnustab ombudsmani ka püüdluse eest tagada petitsioonikomisjoniga pidev ja avatud suhtlus;

31.  tunnistab, et ELi ametid peavad järgima samu kõrgeid läbipaistvuse, vastutuse ja eetikastandardeid nagu kõik teised institutsioonid; märgib rahuloluga Euroopa Ombudsmani ELi mitmes ametis tehtud olulist tööd; toetab Euroopa Kemikaaliameti ettepanekut, mille kohaselt peavad registreerijad tõendama, et nad püüdsid teha kõik endast oleneva loomkatsete vältimiseks, ja esitama teabe selle kohta, kuidas loomkatseid vältida;

32.  toetab ombudsmani soovitusi selle kohta, et Euroopa Toiduohutusamet peaks oma huvide konfliktide eeskirjad ja menetlused üldsusega nõuetekohaselt konsulteerimise ja tema kaasamise huvides läbi vaatama;

33.  tuletab meelde, et ombudsmanil on ka võimekus ja sellest tulenevalt kohustus kontrollida Euroopa Parlamendi tööd ELi kodanike jaoks hea halduse tagamise eesmärgi täitmises;

34.  nõuab Euroopa hea halduse tava eeskirja tõhusat ajakohastamist, võttes selleks praeguse ametiaja jooksul vastu siduva määruse;

35.  palub Euroopa Ombudsmanil lisada tulevastesse aastaaruannetesse kategooria kaebuste jaoks, mis ei kuulu ombudsmani pädevusse, sest see võiks anda Euroopa Parlamendi liikmetele ülevaate sellest, millised probleemid ELi kodanikel on;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. (2) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamise ja käibemaksupettuste vastase võitluse kohta (2016/2033(INI))

P8_TA(2016)0453 A8-0307/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist käibemaksu tegevuskava kohta (COM(2016)0148),

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 3. märtsi 2016. aasta eriaruannet nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi,

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni käibemaksu tuleviku kohta(1),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(2),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0307/2016),

A.  arvestades, et 1. jaanuaril 1993. aastal käivitunud ühtse turu loomisega kaotati varem ühendusesisesele kaubandusele kehtinud piirikontroll, ning arvestades, et praeguse käibemaksudirektiivi artiklite 402–404 kohaselt on 1993. aastast kehtiv Euroopa Liidu käibemaksusüsteem vaid ajutine ja üleminekukord;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 kohaselt peab nõukogu võtma ühehäälselt vastu direktiivid ühise käibemaksusüsteemi täiendamiseks ning eelkõige selleks, et järk-järgult piirata erandeid sellest süsteemist või need kaotada;

C.  arvestades, et komisjon on kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande praeguse käibemaksusüsteemi toimimise kohta ning eelkõige üleminekukorra toimimise kohta;

D.  arvestades, et käibemaks, millest saadav tulu moodustas 2014. aastal peaaegu triljon eurot, on liikmesriikide jaoks märkimisväärne ja kasvav sissetulekuallikas ja see kaasatakse ELi omavahenditesse, ELi kogutulu käibemaksupõhistest omavahenditest moodustas 2014. aastal 17 667 miljonit eurot ehk 12,27 % ELi kogutulust(4);

E.  arvestades, et praegust käibemaksusüsteemi, eriti kui suured äriühingud kohaldavad seda piiriüleste tehingute puhul, ohustavad pettused, maksustamise vältimise strateegiad, käibemaksu kogumata jäämine maksejõuetuse tõttu või arvutusvead; arvestades, et hinnanguline käibemaksu alalaekumine on ligikaudu 170 miljardit eurot aastas ja et selle alalaekumise vähendamiseks on saadaval järjest parem digitehnoloogia;

F.  arvestades, et komisjoni uuringu(5) kohaselt põhjustab ainuüksi varifirmadega seotud ühendusesisene pettus (mida harilikult kutsutakse karussellpettuseks) igal aastal ligikaudu 45 miljardi euro kuni 53 miljardi euro suuruse käibemaksutulu saamata jäämise;

G.  arvestades, et liikmesriikide vahel esineb erinevusi käibemaksupettuse ja käibemaksuga maksustamise vältimise vastase võitluse tulemuslikkuses, kuna käibemaksu alalaekumise määr on sõltuvalt asjaomasest riigist hinnanguliselt alla 5 % kuni üle 40 %;

H.  arvestades, et Europoli hinnangul kaotavad liikmesriigid igal aastal 40 kuni 60 miljardi euro väärtuses käibemaksutulusid organiseeritud kuritegelike rühmituste tõttu, ning et 2 % neist rühmitustest on 80 % varifirmadega seotud ühendusesiseste pettuste taga;

I.  arvestades, et piiriüleste käibemaksupettuste tõttu saamata jäänud tulu mõõtmine on väga problemaatiline ülesanne, võttes arvesse, et sellealast statistikat koguvad ja levitavad ainult kaks liikmesriiki – Ühendkuningriik ja Belgia;

J.  arvestades, et Eurojusti ja Europoli koordineerimise all on mitu liikmesriiki viinud hiljuti läbi kolm edukat ja järjestikust operatsiooni Vertigo, mille käigus tuvastati karussellpettuse skeem kokku 320 miljoni euro ulatuses;

K.  arvestades, et praegune käibemaksusüsteem põhjustab eelkõige piiriüleste tehingute puhul suuri halduskulusid, mida oleks võimalik eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks märkimisväärselt vähendada, sealhulgas digitaalseid aruandlusvahendeid ja ühiseid andmebaase kasutavate lihtsustamismeetmete abil;

L.  arvestades, et eelkõige piiriüleseid koostööprojekte mõjutavate haldus- ja maksutõkete vähendamisel on veel palju arenguruumi;

M.  arvestades, et käibemaks on tarbimismaks, mis põhineb osadena maksmise süsteemil, võimaldades maksmise eest vastutavate isikute enesekontrolli, ning arvestades, et seda peab maksma üksnes lõpptarbija, et tagada selle neutraalsus ettevõtjate jaoks; arvestades, et liikmesriikide kohus on korraldada käibemaksuga maksustamise praktika nii, et seda maksaks lõpptarbija;

N.  arvestades, et 23 aastat pärast käibemaksudirektiivi vastuvõtmist ei ole nn rakendamiskeelu vormis erandid enam ajakohased, eelkõige kaasaegset digitaalmajandust silmas pidades;

O.  arvestades, et viimase kahe aastakümne jooksul on komisjon algatanud üle 40 rikkumismenetluse rohkem kui kahe kolmandiku liikmesriikide vastu, sest nad ei ole täitnud direktiivi nõudeid;

P.  arvestades, et päritoluriigis maksustamise põhimõttele tugineva lõpliku käibemaksusüsteemi kehtestamiseks ei ole võimalik häälteenamust saavutada, kuna siis oleks ulatuslike konkurentsimoonutuste vältimiseks vaja maksumäärad rohkem ühtlustada;

Q.  arvestades, et võitlus maksupettustega on liikmesriikide jaoks üks tähtsamaid maksualaseid väljakutseid;

R.  arvestades, et käibemaksupettus on äärmiselt kahjulik tegevus, mis viib liikmesriikide eelarvetuludest suuri summasid, takistades nende jõupingutusi riigieelarve konsolideerimiseks;

S.  arvestades, et piiriülene maksupettus läheb liikmesriikidele ja Euroopa maksumaksjatele maksma ligi 50 miljardit eurot aastas;

T.  arvestades, et käibemaksupettuste liigid on mitmetahulised, pidevalt muutuvad ja puudutavad mitmeid majandussektoreid ning nõuavad seetõttu asjaomaste õigusaktide kiiret kohandamist, et liikuda jätkusuutlikuma ja lihtsama käibemaksusüsteemi poole, mis võimaldaks vältida maksupettust ning maksutulu võimalikku kadu;

U.  arvestades, et pöördmaksustamise katseprojektid ei tohi põhjustada ega tuua kaasa viivitusi komisjoni tegevuskavas ette nähtud lõpliku käibemaksusüsteemi kehtestamisel;

V.  arvestades, et kõige levinum käibemaksupettuse liik on nn karussellpettus; arvestades, et seda tüüpi pettuse puhul, mida esineb väga tihti elektroonikaosade, mobiiltelefonide ja tekstiiliga kauplemisel, liigutatakse kaupu mitmete eri liikmesriikides asuvate ettevõtete vahel, kasutades ära asjaolu, et liidusisestelt kaubatarnetelt ei koguta käibemaksu;

W.  arvestades, et viivitamata on vaja liikmesriikidevahelisi tõhustatud ja järjepidevaid koostööpingutusi, et kehtestada ulatuslik ja integreeritud pettusevastase võitluse strateegia, võttes eelkõige arvesse ELi praeguseid eelarvepiiranguid ning e-kaubanduse ja internetikaubanduse kasvu, mis on nõrgendanud territoriaalset kontrolli käibemaksu kogumise üle;

X.  arvestades, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitse on keskse tähtsusega element liidu poliitilises tegevuskavas, mille eesmärk on tugevdada ja suurendada kodanike usaldust ning tagada nende raha nõuetekohane kasutamine;

Y.  arvestades, et käibemaksupettuse tagajärjel jääb liikmesriikidel tulu saamata ning seetõttu loob see ELi jaoks moonutatud maksukeskkonna, mis on eriti kahjulik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning seda kasutavad kuritegelikud organisatsioonid, kes kasutavad ära seadusandlikke lünkasid, mis esinevad liikmesriikide ja nende pädevate järelevalveasutuste vahel;

Z.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda jõudis oma eriaruandes nr 24/2015 järeldusele, et käibemaksupettuse puhul on enamikul juhtudel tegemist kuritegeliku tavaga, millele tuleb lõpp teha;

AA.  arvestades, et kohtuasjas C-105/14: Taricco jt märkis Euroopa Kohus, et Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 määratletud pettuse mõiste hõlmab käibemaksutulusid;

1.  tervitab komisjoni kavatsust esitada 2017. aastaks ettepanek lõpliku käbemaksusüsteemi kohta, mis on lihtne, õiglane, tugev, tõhus ja pettusekindlam;

2.  rõhutab, et digitaalse ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks on vajalik lihtne käibemaksusüsteem, mis nõuab vähem erandeid;

3.  leiab, et komisjoni tegevuskava ettepanekute aluseks olev eksperdihinnang sisaldab mitmeid väärtuslikke soovitusi; rõhutab, et komisjoni ettepanekute loetelu tugeva, lihtsa ja pettusekindla käibemaksusüsteemi saavutamiseks ei ole ammendav;

4.  tervitab komisjoni hiljutist 7. aprilli 2016. aasta teatist ning kavatsust võtta täiendavaid meetmeid pettuste vältimiseks ning praeguse käibemaksusüsteemi edasiarendamiseks;

5.  on seisukohal, et praeguse süsteemi edasiarendamine on samuti vajalik, ning nõuab põhjalikku reformi, millega kõrvaldada praeguse süsteemi probleemid või neid vähemalt oluliselt vähendada, eelkõige Euroopa käibemaksu kogumise probleem;

6.  on seisukohal, et komisjon peaks kõiki võimalikke valikuid võrdselt ja avatult analüüsima ning need seadusandlikku menetlusse lisama;

7.  märgib, et lõpliku käibemaksusüsteemi kokkuleppimiseks on vaja teha liikmesriikide ühiseid jõupingutusi;

8.  tunnistab, et paremini toimiva käibemaksusüsteemi osas kokkuleppele jõudmise vajalik eeltingimus on ühehäälsus, ning nõuab seetõttu selget nägemust lihtsuse ja vähemate erandite osas koos pragmaatilise lähenemisviisiga, mille puhul võetakse arvesse kiiresti areneva digitaalmajanduse huvisid;

9.  märgib, et selleks, et võidelda tõhusamalt maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning saada lõpuks lahti praegusest käibemaksu alalaekumisest, on hädavajalik, et liikmesriigid võtaksid vastu koordineeritud maksupoliitika ning suurendaksid ühendusesisest kauplemist puudutavate andmete omavahelise vahetuse kiirust ja sagedust;

10.  ergutab komisjoni ja valitsusasutusi uurima ja katsetama osana reguleerimistehnoloogiaid käsitlevast tegevuskavast (RegTech) uusi tehnoloogiaid, nagu hajusandmebaasi tehnoloogia ja reaalajas järelevalve, et vähendada oluliselt praegust märkimisväärset käibemaksu alalaekumist liidus;

11.  rõhutab, et liikmesriikide maksuametite ülesanne on tagada käibemaksu kogumine lihtsal ja VKE-sõbralikul viisil, mida on võimalik lihtsustada riikide ametiasutuste vahelise suurema koostöö abil;

12.  on seisukohal, et koostöö ja teabevahetus liikmesriikide maksuametite vahel ei ole minevikus olnud piisav ning ka Eurofisci senine tegevus ei ole andnud rahuldavaid tulemusi; on seisukohal, et Eurofisci kaudu vahetatav teave peaks olema rohkem suunatud pettustele; ootab komisjoni peatset ettepanekut Eurofisci toimimise parandamiseks;

13.  märgib, et käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES) on osutunud kasulikuks vahendiks võitluses pettustega, võimaldades maksuametitel kooskõlastada andmed ettevõtjate kohta eri riikide vahel, kuid et selle rakendamises esineb endiselt puudusi, eriti mis puudutab teabe esitamise õigeaegsust, teabenõuetele vastamise kiirust ja väljatoodud vigadele reageerimise kiirust; soovitab seetõttu, et liikmesriigid kaaluksid tõsiselt nende puudustega tegelemist;

14.  märgib, et riikide ametiasutuste poolt Eurofiscile esitatavaid andmeid ei filtreerita nii, et edastataks üksnes kahtlusalused juhtumid, takistades nii rühma optimaalset toimimist; toetab mitmete liikmesriikide algatust, kes pooldavad siseriiklike riskianalüüsivahendite loomist, mis võimaldaks filtreerida andmeid nii, et üheski liikmesriigis ei tekiks kahtlusaluste juhtumite väljajätmise riski, ja võimaldaks Eurofiscil reageerida kiiresti piiriülestele maksupettustele;

15.  rõhutab, et liikmesriikide maksuametite ülesanne on tagada käibemaksu maksmine nõuetekohasel ja lihtsal viisil;

16.  tuletab meelde, et seoses liidusisese kaubandusega sõltuvad liikmesriigid suurel määral teistelt liikmesriikidelt saadud teabest, et suuta oma territooriumil käibemaksu koguda; kutsub vastutavaid ametiasutusi üles vahetama käibemaksu- ja eelkõige aktsiisialast teavet automaatselt ning kasutama usaldusväärseid ja kasutajasõbralikke IT-vahendeid, nagu elektroonilised tüüpvormid, et registreerida piiriülesed kaupade ja teenuste tarned lõpptarbijale; usub sellega seoses, et kasulikuks abivahendiks võiks olla käibemaksu lokaatornumbrite (VAT Locator Numbers – VLNs) kasutamine, mille kohaselt kliendid ei saa sisendkäibemaksu maha arvata, kui arvel on kirjas käibemaks ilma kehtiva VLNita;

17.  usub, et võrreldavate andmete ja piisavate asjakohaste näitajate puudumine liikmesriikide tulemuste mõõtmiseks mõjutab negatiivselt liidusisese käibemaksupettuse vastu võitlemiseks loodud ELi süsteemi tulemuslikkust, ning kutsub maksuameteid seetõttu üles looma koostöös komisjoniga süsteemi liidusiseste pettuste mahu hindamiseks ning seejärel seadma eesmärke selle vähendamiseks, kuna see võimaldaks hinnata liikmesriikide tulemuslikkust selle küsimusega tegelemisel;

18.  kutsub liikmesriike üles lihtsustama ka teabevahetust kohtu- ja õiguskaitseasutustega, nagu Europol ja OLAF, nagu kontrollikoda on soovitanud;

19.  märgib, et tolliprotseduur 42, millega nähakse ette käibemaksuvabastus ühte liikmesriiki imporditud kaupadelt, mis saadetakse seejärel edasi teise liikmesriiki, on osutunud vastuvõtlikuks pettuslikele kuritarvitamistele; märgib, et maksuametite andmete tulemuslik ristkontrollimine tolliametite andmetega on ülioluline seda tüüpi pettuse tuvastamiseks ja elimineerimiseks; kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles võtma meetmeid selleks, et lihtsustada tolli- ja maksuametkondade vahelist teabevahetust seoses tolliprotseduuri 42 alusel tehtud imporditehingutega, nagu kontrollikoda on soovitanud;

20.  toetab tegevuskava eesmärki kehtestada ühtne Euroopa käibemaksuala, mis toetaks tugevamat ja õiglasemat ühtset turgu ning aitaks kaasa õiglase maksustamise, säästva tarbimise, tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime edendamisele, piirates samal ajal ka võimalusi käibemaksupettuseks;

21.  nõuab sellega seoses, et teenused viidaks võimalikult kiiresti täielikult uue süsteemi alla, ning nõuab eelkõige finantsteenuste käibemaksuga maksustamist;

22.  nõustub komisjoni seisukohaga, et kokku lepitav käibemaksusüsteem peaks põhinema kaupade ja teenuste sihtriigis maksustamise põhimõttel, kuna päritoluriigi põhimõtte rakendamine ei ole olnud võimalik;

23.  pooldab sihtriigi põhimõtte üldist kohaldamist üksikisikutele toimuva kaugmüügi korral ning ühtlustatud meetmete kehtestamist väikeettevõtjate jaoks;

24.  nõuab, et kokku lepitud käibemaksusüsteemi juurutamisel kaasataks olemasolevatesse maksumudelitesse digitaalmaailmas toimunud tehniline areng, et süsteem vastaks 21. sajandi vajadustele;

25.  märgib, et praegu üheaegselt kehtivad paljud erinevad käibemaksumäärad põhjustavad suurt ebakindlust ettevõtjatele, kes kauplevad piiriüleselt, eriti teenustesektoris ja VKEde jaoks; märgib, et ebakindlust põhjustavad ka küsimus, kes vastutab käibemaksu kogumise eest, ühendusesiseste tarnete tõendamine, varifirmadega seotud pettuse osaliseks sattumise risk, rahavoogude küsimused ja erinevad käibemaksumäärad eri tootekategooriatele sama riigi piires; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima 2017. aasta keskpaigaks varifirmadega seotud pettuse mõju; nõuab, et liikmesriigid lepiksid kokku käibemaksumäärade suuremas lähendamises;

26.  kutsub komisjoni üles hindama maksumäärade liidu tasandil ühtlustamata jätmise mõju, eelkõige piiriülesele tegevusele, ning hindama võimalusi nende takistuste kõrvaldamiseks;

27.  toetab komisjoni väljapakutud vähendatud määraga kaupade ja teenuste loetelu korrapärase läbivaatamise varianti, millele nõukogu peab veel nõusoleku andma; nõuab, et selle loetelu puhul võetaks arvesse poliitilisi prioriteete, nagu sotsiaalsed, soolised, tervise-, keskkonna-, toitumis- ja kultuuriaspektid;

28.  on seisukohal, et komisjoni alternatiivina välja pakutud käibemaksu alammäärade täielik kaotamine võib põhjustada ühtsel turul märkimisväärseid konkurentsimoonutusi ja probleeme; on seisukohal, et arvesse tuleks võtta vajadust senisest suurema ühtlustamise järele, mis on vajalik ühtse turu nõuetekohase toimimise jaoks;

29.  nõuab, et uuritaks võimalust koostada Euroopa ühtne vähendatud maksumääraga kaupade ja teenuste loetelu, eesmärgiga leida praegusele vähendatud käibemaksumäärade süsteemile alternatiiv, mis võiks märkimisväärselt parandada käibemaksusüsteemi tõhusust, võimaldades süsteemi praegusest suuremat struktureeritust;

30.  on seisukohal, et käibemaksupettuste vastu võitlemiseks on oluline vähemate erandite olemasolu ning et parim ja tõhusaim viis pettuste tõkestamiseks on võimalikult madala määraga lihtne käibemaksusüsteem;

31.  on seisukohal, et praegust keerulist süsteemi saaks oluliselt lihtsustada, kui kaupade ja teenuste arvu, millele võib kohaldada vähendatud maksumäärasid, vähendataks ja mõned kaubad ja teenused, millele võib kohaldada vähendatud maksumäärasid, määrataks liikmesriikide poolt ühiselt kindlaks ELi tasandil, võimaldades liikmesriikidel samal ajal otsustada maksumäärade üle, niikaua kui need on kooskõlas käibemaksudirektiivis sätestatud käibemaksu alammääradega ja eeldusel, et see ei too kaasa ebaausa konkurentsi riski;

32.  nõuab, et tooted kuuluksid sihtriigi põhimõtte kohaselt sama maksustamise alla, hoolimata sellest, millises vormis või millisel platvormil neid ostetakse ning kas need edastatakse digitaalsel või füüsilisel kujul;

33.  märgib, et suur probleem VKEde jaoks on praegu see, et liikmesriikidel on erinevad tõlgendused selles osas, mida võib pidada tooteks või mida teenuseks; kutsub seetõttu komisjoni üles olema oma määratlustes selgem ja eristavam;

34.  kutsub liikmesriike üles käsitlema era- ja avaliku sektori ettevõtteid valdkondades, kus nad omavahel konkureerivad, käibemaksu suhtes ühtemoodi;

35.  juhib tähelepanu sellele, et käibemaksu osadena maksmise süsteem valiti OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (1. meede) kaudse maksustamise võrdlusmeetodiks, kuna see tagab maksude tulemusliku kogumise ja oma laadi tõttu võimaldab ettevõtjate enesekontrolli;

36.  märgib, et käibemaksudirektiivi artiklites 199 ja 199a nähakse ette pöördmaksustamise ajutine ja sihipärane kohaldamine piiriüleste tehingute ja teatavate omamaiste eriti riskialdiste valdkondade puhul liikmesriikides;

37.  kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt pöördmaksustamise tagajärgi ja kontrollima, kas see menetlus lihtsustab olukorda VKEde jaoks ja vähendab käibemaksupettusi;

38.  kutsub komisjoni üles hindama katseprojektide kaudu pöördmaksustamise mõjusid – ja seda mitte ainult üksikute eriti suure pettuste ohuga sektorite puhul – seoses kasu, nõuete täitmisega seotud kulude, pettuste, tulemuslikkuse ja rakendusprobleemide ning pikaajaliste eeliste ja puudustega, nagu mõned liikmesriigid on nõudnud ja komisjon on seda vahepeal sõnaselgelt kinnitanud, kuigi seda ei ole seni komisjoni tegevuskavasse lisatud; rõhutab, et ükski selline katseprojekt ei tohi siiski mingil viisil põhjustada ega tuua kaasa viivitusi komisjoni tegevuskavas ette nähtud alalise käibemaksukorra kavandamisel ja rakendamisel;

39.  on seisukohal, et sihtriigi põhimõtte üldisel rakendamisel peavad liikmesriikide maksuametid võtma maksukohustuste täitmise tagamise ja maksudest kõrvalehoidumise võimaluste vähendamise eest suurema vastutuse; nõustub komisjoni seisukohaga, et käibemaksupettuste vastase võitluse täiustamiseks on veel piisavalt ruumi tavapäraste haldusmeetmete ning liikmesriikide töötajate maksude kogumis- ja kontrollisuutlikkuse ja -oskuste parandamise kaudu; rõhutab vajadust karmistada maksukontrolle ja suurimate petturite vastaseid sanktsioone; palub komisjonil pakkuda selles osas piisavat rahalist ja tehnilist tuge;

40.  on seisukohal, et komisjon peaks jälgima tähelepanelikult riiklike maksuametite tulemusi ning parandama nende tegevuse kooskõlastamist;

41.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle laiendada väike ühe akna süsteem täiemõõduliseks ühe akna süsteemiks; märgib, et on ülimalt tähtis, et see oleks kasutajasõbralik ja võrdselt tõhus kõigis 28 liikmesriigis; märgib, et ühe akna süsteemi loomine leevendaks halduskoormust, mis takistab ettevõtjate piiriülest tegutsemist, ja vähendaks VKEde kulusid (COM(2016)0148);

42.  märgib, et sihtriigi põhimõtte rakendamiseks ja pettuste vähendamiseks on ülioluline nn ühe akna süsteem; nõuab, et ühe akna süsteemi täiustamisel lähtutaks praegustest kogemustest väikeste ühe akna süsteemidega digitaaltoodete jaoks; märgib, et isegi väikese ühe akna süsteemi korral võib uue sihtriigi põhimõtte kohaldamine põhjustada väike- ja mikroettevõtjatele märkimisväärse halduskoormuse; väljendab seetõttu heameelt komisjoni käibemaksu tegevuskavas sisalduva ettepaneku üle kehtestada ühine, kogu ELi hõlmav lihtsustusmeede (käibemaksukünnis); nõuab, et sõnaselgelt määrataks kindlaks, milline liikmesriik vastutab piiriüleste tehingute korral maksukontrollide eest; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle kaotada osana oma käibemaksu tegevuskavast madala väärtusega saadetiste maksusoodustused;

43.  tunnistades, et erinevaid käibemaksusüsteeme Euroopa Liidu piires võidakse pidada ka mittetariifseks tõkkeks ühtsel turul, rõhutab, et käibemaksu väike ühe akna süsteem (VAT Mini One-Stop Shop – VAT MOSS) on hea viis kõnealuse tõkke kõrvaldamiseks ja eriti VKEde toetamiseks nende piiriüleses tegevuses; tunnistab, et VAT MOSSiga seoses on veel lahendamata mõned väiksemad probleemid; kutsub komisjoni üles lihtsustama veelgi käibemaksukohustuste täitmist ettevõtjate poolt kogu ELis;

44.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu otsuse kohtuasjas C-97/09 (Ingrid Schmelz vs. Finanzamt Waldviertel); võtab teadmiseks 28 erinevat käibemaksuvabastuskünnist; võtab teadmiseks sellest tulenevad finantsraskused VKEde ja mikroettevõtjate jaoks, kes oleks oma riikliku süsteemi kohaselt maksust vabastatud; kutsub komisjoni üles viima läbi täiendavaid uuringuid mikroettevõtjatele käibemaksuvabastuskünnise kehtestamise kohta;

45.  nõuab kõigi ettepanekute kontrollimist, et hoida käibelt arvestatavatest maksudest tulenev halduskoormus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks minimaalne; ergutab komisjoni sellega seoses uurima ka parimaid rahvusvahelisi tavasid, nagu Singapuris ja Austraalias kohaldatavad kuldse kaardi süsteemid, tunnistades, et mõnede tarnijate poolse pettuse risk on väga madal;

46.  tervitab komisjoni teatavaks tehtud kavatsust esitada 2017. aastal VKEde käibemaksuvaldkonna pakett; soovitab siiski, et uue raamistiku rakendamine peaks toimuma järk-järgult, kuna see tekitab täiendavaid halduskulusid (näiteks seoses IT-taristu või käibemaksumenetlustega);

47.  võtab teadmiseks keeruka deklareerimissüsteemi, mis tekitab VKEdele suure koormuse ja ei soodusta piiriülest kaubandust; kutsub komisjoni üles lisama oma VKEde paketti ettepanekut ühtse käibemaksudeklaratsiooni ning ühtlustatud aruandlusnõuete ja tähtaegade kohta;

48.  rõhutab vajadust ühtlustatud käibemaksukeskkonna järele ettevõtetevahelise ja ettevõtjalt tarbijale toimuva kaugmüügi jaoks; märgib, et puuduliku koordineerimise tõttu ei rakendata käibemaksukünnist eri liikmesriikides ühesuguse eduga;

49.  rõhutab, et uus lihtsustatud käibemaksusüsteem tuleb kavandada selliselt, et VKEdel oleks võimalik piiriülese kaubanduse eeskirju lihtsalt järgida ja neil oleks võimalik saada igas liikmesriigis toetust mitte üksnes selles osas, kuidas nendega kohanduda, vaid ka käibemaksumenetluste haldamise osas;

50.  nõuab, et lähiajal loodaks põhjalik ja avalikkusele kättesaadav veebiportaal, kust ettevõtjad ja lõpptarbijad saaksid selgelt ja lihtsalt üksikasjalikku teavet üksikutele toodetele ja teenustele kehtivate käibemaksumäärade kohta liikmesriikides; rõhutab, et selle portaali keel ja kujundus peaks olema lihtsalt mõistetav ja kasutatav; kordab oma veendumust, et aitamine ettevõtjatel liikmesriikides kohaldatavatest käibemaksueeskirjadest selgelt aru saada tugevdab veelgi käibemaksupettuste vastaseid meetmeid; märgib samuti, et sertifitseeritud maksualane tarkvara võiks aidata piirata konkreetset tüüpi pettuste ja muude eeskirjade eiramiste riski ning võib pakkuda kindlust siseriiklikes ja piiriülestes tehingutes osalevatele ausatele ettevõtjatele; kutsub komisjoni lisaks üles andma riikide maksuametitele suuniseid tehingute klassifitseerimise kohta seoses kohaldatava käibemaksumääraga, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja õiguslikke vaidlusi; kutsub liikmesriike üles looma avalikke teabesüsteeme, näiteks käibemaksu alaseid veebiportaale, et teha kättesaadavaks usaldusväärne teave;

51.  kutsub komisjoni üles koostama ajakohastatud teabega loetelu käibemaksueeskirjade kohta igas üksikus liikmesriigis; rõhutab samal ajal, et eeskirjadest ja määradest komisjonile teatamine on liikmesriikide ülesanne;

52.  märgib, et e-kaubanduses tähendab ühtlustatud käibemaksukünniste puudumine e-kaubandusega tegelevate VKEde jaoks suuri tehingukulusid, kui nad juhuslikult või tahtmatult künnise ületavad;

53.  kutsub liikmesriike üles andma komisjonile kiiremas korras teavet oma vastavate käibemaksumäärade, erinõuete ja käibemaksuvabastuste kohta; kutsub komisjoni üles koguma seda teavet ning tegema seda ettevõtjatele ja tarbijatele kättesaadavaks;

54.  on seisukohal, et komisjoni tegevuskavas väljakuulutatud käibemaksu reformikava suhtes on vaja teadlaste, ELi liikmesriikide maksuhaldurite, VKEde ja ELi ettevõtjate osalusel läbi viia ulatuslik ja kvalitatiivne mõjuhinnang;

55.  rõhutab, et maksustamist käsitlevad õigusaktid kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse; rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikli 329 lõike 1 kohaselt võivad vähemalt üheksa liikmesriiki seada sisse tõhustatud koostöö; kutsub komisjoni üles toetama ettepanekuid tõhustatud koostööks, mille eesmärk on võidelda pettuste vastu ja vähendada käibemaksuga seotud halduskoormust;

56.  on seisukohal, et lahendus OECD raamistikuks on eelistatav eraldiseisvatele meetmetele, mis tuleb ühtlustada OECD soovituste ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavaga;

57.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020: Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016)0179);

58.  märgib, et uus tegevuskava hõlmab edasisi samme tõhusama ja pettusekindlama lõpliku süsteemi suunas, mis on digitaalmajanduse ja e-kaubanduse ajajärgul ettevõtjate suhtes sõbralikum;

59.  toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt käibemaksu (kaupade või teenuste) piiriüleselt müügilt koguks päritoluriigi maksuamet vastavalt tarbimisriigis kohaldatavale maksumäärale ning see kantaks üle riiki, kus toimub kaupade või teenuste lõplik tarbimine;

60.  rõhutab, et väga oluline on esitada seadusandlik ettepanek laiendada ühtset elektroonilist mehhanismi (käibemaksu registreerimiseks ja tasumiseks piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele) ka füüsiliste kaupade veebimüügile, et vähendada halduskoormust, mis on üks peamisi takistusi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks;

61.  kutsub komisjoni üles tegelema killustunud käibemaksukorrast tuleneva ettevõtjate halduskoormusega, esitades seadusandlikud ettepanekud laiendada praegust väikest ühe akna süsteemi interneti teel müüdavatele füüsilistele kaupadele, mis võimaldaks ettevõtjatel esitada ühtseid deklaratsioone ja tasuda käibemaksu oma liikmesriigis;

62.  palub liikmesriikidel lihtsustada oma riiklikke maksusüsteeme ning muuta need selgemaks ja järjepidevamaks, eesmärgiga lihtsustada nõuete täitmist, hoida ära, takistada ja karistada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist ning suurendada käibemaksu kogumise tõhusust;

63.  peab murettekitavaks, et käibemaksu kui omavahendi vastutussüsteemi lihtsustamise eesmärki ei ole täielikult saavutatud; tuletab meelde, et on vaja jätkata omavahenditega seotud juhtimissüsteemi lihtsustamist, et vähendada võimalusi vigadeks ja pettusteks; peab kahetsusväärseks, et uues tegevuskavas ei käsitleta mõju käibemaksupõhistele omavahenditele;

64.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aastal ulatus käibemaksu alalaekumine liikmesriikides ja hinnanguline käibemaksu kogumise puudujääk liidus 170 miljardi euroni, ning rõhutab, et 2014. aastal uuritud 26-st liikmesriigist 13-s ületas keskmine hinnanguline käibemaksu puudujääk 15,2 %; kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära oma rakendamisvolitusi, et liikmesriike kontrollida ja aidata; juhib tähelepanu asjaolule, et tulemuslik tegevus käibemaksu alalaekumise vähendamiseks eeldab kooskõlastatud ja valdkonnaülest käsitlust, sest alalaekumine ei tulene mitte ainult pettustest, vaid erinevate tegurite koostoimest, mis hõlmavad pankrotte ja maksejõuetust, statistilisi vigu, hilinenud makseid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist; kordab oma üleskutset komisjonile edendada kiiremas korras õigusakte, milles käsitletakse rikkumisest teatajate kaitse miinimumtaset ELis, et paremini uurida ja takistada pettusi, ning näha ette rahaline toetus piiriülesele uurivale ajakirjandusele, mis on selgelt tõestanud oma tõhustust LuxLeaksi, Dieselgate’i ja Panama dokumentide skandaalides;

65.  peab kahetsusväärseks, et käibemaksupettused ja eelkõige nn karussellpettused või varifirmade pettused moonutavad konkurentsi ning jätavad riikide eelarved ilma olulistest vahenditest ja kahjustavad ka liidu eelarvet; väljendab muret, et komisjonil puuduvad usaldusväärsed andmed käibemaksu karussellpettuste kohta; kutsub seetõttu komisjoni üles käivitama liikmesriikide koordineeritud tegevust käibemaksu karussellpettuse alase statistika kogumiseks mõeldud ühise süsteemi loomiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et selline süsteem võiks tugineda mõnedes liikmesriikides juba kasutuses olevale praktikale;

66.  nõuab tungivalt, et komisjon algataks ühise süsteemi loomise, mis lubaks liidusiseste käibemaksupettuste mahtu täpsemalt hinnata liidusiseste käibemaksupettuste statistika koostamise abil, mis võimaldaks igal liikmesriigil hinnata oma olukorda liidusisese käibemaksu vähenemise ning pettuste avastamise suurenemise ja sellest tuleneva maksude sissenõudmise täpsete ja usaldusväärsete näitajate põhjal; on seisukohal, et uusi järelevalvemeetodeid, näiteks ühtset auditit või ühiseid auditeid tuleks laiendada ka piiriülesele tegevusele;

67.  rõhutab, kui tähtis on rakendada uusi strateegiaid ja kasutada tõhusamalt olemasolevaid ELi struktuure, et tugevdada käibemaksupettuste vastast võitlust; rõhutab asjaolu, et suurem läbipaistvus, mis võimaldab nõuetekohast kontrolli ning struktureeritumat ja riskipõhist käsitlust, on petuskeemide ja korruptsiooni avastamisel ja ennetamisel keskse tähtsusega;

68.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikidevaheline halduskoostöö käibemaksupettuse vastase võitluse valdkonnas ei ole liidusisese käibemaksust kõrvalehoidumise ja petuskeemidega toimetulekuks ega piiriüleste tehingute või kauplemise haldamiseks ikka veel piisavalt tõhus; rõhutab vajadust lihtsustatud, mõjusa ja juurdepääsetava käibemaksusüsteemi järele, mis võimaldaks kõigil liikmesriikidel vähendada oma käibemaksukoormust ja võidelda käibemaksupettustega; kutsub seetõttu komisjoni üles korraldama halduskoostöö lepingute hindamisel rohkem kontrollkülastusi riskipõhiselt valitud liikmesriikidesse; lisaks palub komisjonil halduskokkulepete hindamise kontekstis keskenduda õiguslike tõkete kaotamisele, mis takistavad haldusasutuste, kohtute ja õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust riiklikul ja ELi tasandil; kutsub komisjoni ühtlasi üles soovitama liikmesriikidel võtta kasutusele ühine riskianalüüs, sealhulgas sotsiaalvõrgustike analüüs, tagamaks et Eurofisci kaudu vahetatud teabe sihtmärgiks oleksid pettused; kutsub liikmesriike üles kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ning parandama praegu teabevahetuseks kasutatavat süsteemi;

69.  rõhutab vajadust tugevdada Eurofisci, et kiirendada teabevahetust; juhib tähelepanu asjaolule, et teabe täpsuse, täielikkuse ja õigeaegsusega on endiselt probleeme; peab vajalikuks ühendada liikmesriikide maksu-, kohtu- ja politseiasutuste ning pettuste, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastase võitlusega tegelevate Euroopa Liidu ametite – nagu Europol, Eurojust ja OLAF – meetmed ja kooskõlastada nende strateegiad; ergutab kõiki sidusrühmi kaaluma lisaks lihtsaid ja mõistetavaid viise teabe vahetamiseks reaalajas, mis võimaldaks viivitamata reageerida olemasolevatele või uutele petuskeemidele või võtta meetmeid nende leevendamiseks;

70.  peab äärmiselt oluliseks kõigi liikmesriikide osalemist kõigis Eurofisci tegevusvaldkondades, et oleks võimalik võtta tulemuslikke meetmeid käibemaksupettustega võitlemiseks;

71.  palub, et komisjon esitaks ettepanekud, mis võimaldaksid tolli- ja maksuametite andmete tulemuslikku ristkontrollimist, ning pööraks liikmesriikide kontrollimisel tähelepanu teabenõuetele vastamise õigeaegsuse parandamise meetmetele ja käibemaksuteabe vahetamise süsteemi usaldusväärsusele;

72.  palub komisjonil julgustada neid liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, võtma kasutusele kaks erinevat käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit (ühendusesise kaubandusega tegeleda soovivatele ettevõtjatele eraldataks kodusest käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrist erinev number) ning tegema määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 22 sätestatud kontrolle, pakkudes ettevõtjatele samal ajal tasuta nõustamist;

73.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikide elektroonilised tollivormistussüsteemid suudaksid automaatselt kontrollida ja kontrolliksid käibemaksukohustuslasena registreerimise numbreid;

74.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks käibemaksudirektiivi muudatuse, mis võimaldaks saavutada liikmesriikide käibemaksu aruandlusnõuete edasist ühtlustamist liidusiseste kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul;

75.  väljendab kahetsust, et nõukogu ei ole veel heaks kiitnud komisjoni ettepanekut kehtestada piiriülese kaubanduse puhul solidaarvastutus; juhib tähelepanu asjaolule, et see vähendab motivatsiooni hoiduda äri tegemisest petturitest ettevõtetega; on seisukohal, et liikmesriigid ei rakenda ühtselt käibemaksudirektiivi seda osa, mis puudutab käibemaksu koondaruannete esitamise ajavahemikku, ning et see suurendab rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate halduskoormust; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu kiidaks heaks komisjoni ettepaneku solidaarvastutuse kohta;

76.  ergutab komisjoni ja liikmesriike olema aktiivsemad rahvusvahelisel tasandil, tugevdama koostööd kolmandate riikidega ning viima sisse tõhusa käibemaksu kogumise, eesmärgiga kehtestada koostöönormid ja -strateegiad, mis tuginevad peamiselt läbipaistvuse, hea valitsemistava ja teabe vahetamise põhimõtetele; julgustab liikmesriike vahetama omavahel ELi mittekuuluvate riikidelt saadud teavet, et muuta hõlpsamaks käibemaksu sissenõudmine, eriti e-kaubanduses;

77.  nõuab tungivalt, et nõukogu lisaks käibemaksu liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil käsitleva direktiivi (finantshuvide kaitse direktiiv) kohaldamisalasse, et jõuda selles küsimuses võimalikult kiiresti kokkuleppele;

78.  palub, et komisjon hindaks ka edaspidi kuritegelike organisatsioonide poolt käibemaksupettuse abil teenitavat tulu ning esitaks laiaulatusliku, ühise ja mitut valdkonda hõlmava strateegia kuritegelike organisatsioonide käibemaksupettusel põhinevate ärimudelite vastu võitlemiseks, sealhulgas vajaduse korral ühiste uurimisrühmade abil;

79.  peab väga oluliseks tagada niisuguse ühtse, tugeva ja sõltumatu Euroopa Prokuratuuri loomine, kes on võimeline eespool mainitud finantshuvide kaitse direktiivis määratletud muu hulgas käibemaksupettusega seotud liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid uurima ning niisuguste tegude toimepanijatele süüdistusi esitama ja neid kohtu ette tooma, ning on veendunud, et igasugune nõrgem lahendus tähendaks kulusid liidu eelarve jaoks; rõhutab lisaks vajadust tagada, et pädevuse jaotus Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide uurimisasutuste vahel ei tekitaks olukorda, kus õiguserikkumised, millel on märkimisväärne mõju liidu eelarvele, jääksid Euroopa Prokuratuuri pädevusalast välja;

80.  palub kõikidel liikmesriikidel avaldada ELi-sisese käibemaksupettuse tõttu kantud kahju hinnangud, tegeleda Eurofisci puudustega ja kooskõlastada paremini oma poliitikat kaupade ja teenuste käibemaksuga pöördmaksustamise valdkonnas;

81.  peab ülimalt oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid käibemaksupettuse tõkestamise kasuliku vahendina mitmepoolseid kontrolle, mis kujutavad endast ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksukohustuse koordineeritud kontrollimist kahe või enama liikmesriigi poolt;

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.

(1) ELT C 94 E, 3.4.2013, lk 5. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0234. (3) ELT C 346, 21.9.2016, lk 27. (4) Euroopa Komisjon, 2014. aasta finantsaruanne. (5) http://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/common/publications/studies/ey_study_destination_principle.pdf

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon ELi tegevuskava kohta looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks (2016/2076(INI))

P8_TA(2016)0454 A8-0303/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ (COM(2016)0087),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta(1),

–  võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), mida rakendatakse ELis nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2015. aasta otsust (EL) 2015/451, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES)(2),

–  võttes arvesse ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2000. aasta konventsiooni,

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (Berni konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) 2016. aasta aruannet looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta maailmas World Wildlife Crime Report,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 30. juuli 2015. aasta resolutsiooni 69/314, milles käsitletakse looduslike liikidega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemist,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsiooni 2/14, milles käsitletakse ebaseaduslikku kauplemist looduslike liikidega ja looduslikest liikidest saadud toodetega,

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelist konsortsiumi (ICCWC), mille liikmed on CITES, Interpol, UNODC, Maailmapank ja Maailma Tolliorganisatsioon,

–  võttes arvesse 2014. aastal Londoni ebaseadusliku looduslike liikidega kaubitsemise konverentsil allkirjastatud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2016. aasta Buckinghami palee deklaratsiooni looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmise kohta transpordisektoris,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused(3), ja komisjoni 2016. aasta vastavasisulist rakendusaruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 605/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal(5), ning komisjoni 5. märtsi 2009. aasta määrust (EÜ) nr 206/2009(6), millega lubatakse 20 kg kalatoodete importi isiklikuks tarbimiseks,

–  võttes arvesse nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tähtsust võitluses veeloomade ebaseadusliku püügi ja müügi vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu(7),

–  võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(10),

–  võttes arvesse uurimust looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta, mille Euroopa Parlamendi poliitikaosakond avaldas 2016. aasta märtsis keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni tarbeks,

–  võttes arvesse Natura 2000 võrgustikku, mis hõlmab haruldaste ja ohustatud liikide peamisi paljunemis- ja puhkealasid, ning mõningaid haruldasi looduslike elupaikade liike, mida sellistena kaitstakse,

–  võttes arvesse keskkonnakuritegevuse vastaste ELi meetmete raames (EU Action to Fight Environmental Crime (EFFACE)) 2014. aastal läbi viidud teadusuuringu aruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni peasekretäri 4. märtsi 2003. aasta aruannet kaitsealuste looduslike taime- ja loomaliikidega ebaseadusliku kauplemise ja ebaseadusliku juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi, milles käsitletakse ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Interpoli 2016. aasta kiirreeageerimishinnangut keskkonnakuritegevuse kasvu kohta (The Rise of Environmental Crime),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, kalanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0303/2016),

A.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemine on organiseeritud rahvusvaheline kuritegevus, mille väärtus aastas on hinnanguliselt 20 miljardit eurot ning mis on viimastel aastatel kogu maailmas kasvanud, saades üheks piiriülese kuritegevuse suurimatest ja kasumlikematest vormidest; arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisest rahastatakse muid raske ja organiseeritud kuritegevuse vorme ning see on nendega tihedalt seotud;

B.  arvestades, et ülemaailmse elurikkuse kadu on tõsine, sest see vastab liikide kuuendale massilisele väljasuremisele;

C.  arvestades, et ülemaailmset bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid ohustavad maakasutuse muutus, loodusvarade mittesäästev kasutamine, saaste ja kliimamuutus; arvestades, et eelkõige on paljud ohustatud liigid varasemast halvemas olukorras kiire linnastumise, elupaikade kadumise ja looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise tõttu;

D.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisel on oluline negatiivne mõju elurikkusele, olemasolevatele ökosüsteemidele, päritoluriikide looduspärandile, loodusvaradele ja liikide kaitsele;

E.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemine kujutab endast tõsist ja kasvavat ohtu globaalsele julgeolekule, poliitilisele stabiilsusele, majandusarengule, kohalikele elatisvahenditele ja õigusriigile, mistõttu on sellega võitlemiseks vaja strateegilist ja koordineeritud ELi lähenemisviisi, mille võtaksid omaks kõik osalised;

F.  arvestades, et ohustatud taime- ja loomaliikidega ning nendest saadud toodetega kaubitsemise lõpetamine on oluline ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks;

G.  arvestades, et CITES on oluline rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab 35 000 looma- ja taimeliiki ning on olnud jõus alates 1975. aastast; sellele on alla kirjutanud 183 osalist (k.a kõik ELi liikmesriigid ning 2015. aasta juulis ka EL ise);

H.  arvestades, et kaubandus- ja arengupoliitika peaks muu hulgas aitama parandada inimõiguste, loomade heaolu ja keskkonnakaitse austamist;

I.  arvestades, et ELi eluloodusega kauplemise alase teabe vahetus EU Trade in Wildlife Information Exchange (EU-TWIX) on alates 2005. aastast jälginud ebaseaduslikku eluloodusega kauplemist ning loonud vara arestimise andmebaasi ja Euroopa riikide ametnike vahelised teabekanalid;

J.  arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemise vastu tõhusalt võitlemisel on oluliseks takistuseks ka teadlikkuse ja poliitilise tahte puudumine;

K.  arvestades, et ELi julgeoleku tegevuskavas 2015–2020 määratletakse looduslike liikidega seotud kuritegevus organiseeritud kuritegevuse vormina, mille vastu tuleb võidelda ELi tasandil, kaaludes keskkonnakuritegevust käsitlevate kehtivate õigusaktide läbivaatamise raames täiendavate kriminaalkaristuste kehtestamist kogu ELis;

L.  arvestades, et operatsioon COBRA III, mis viidi läbi 2015. aasta mais, oli seni suurim ohustatud liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu suunatud koordineeritud rahvusvaheline õiguskaitseoperatsioon, mis päädis 139 vahistamise ja enam kui 247 vara arestimisega, sealhulgas elevandiluu, ravimtaimed, ninasarviku sarved, soomusloomad, dalbergia, kilpkonnalised ning paljud muud taime- ja loomaisendid;

M.  arvestades, et nõudlus ebaseaduslike looduslike liikide toodete järele sihtturgudel ajendab korruptsiooni kogu elusloodusega kaubitsemise tarneahelas;

N.  arvestades, et EL on ebaseadusliku looduslike liikidega kaubanduse märkimisväärne sihtturg ja transiidimarsruut, kuid ka teatavate Euroopa ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise allikas;

O.  arvestades, et ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni 2013. aasta aprilli resolutsioonis, mille ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 25. juulil 2013. aastal heaks kiitis, julgustatakse liikmesriike käsitama looduslike looma- ja taimeliikide salakaubavedu raske kuritegevusena, kui sellesse on kaasatud organiseeritud kuritegelikud rühmitused, mistõttu oleks see samal tasemel inim- ja narkokaubandusega;

Üldised märkused

1.  kiidab heaks komisjoni tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, milles rõhutatakse vajadust koordineeritud meetmete järele, et tegeleda looduslike liikidega kaubitsemise põhjustega, tõhusalt rakendada ja jõustada kehtivaid eeskirju ning tugevdada globaalset koostööd päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahel;

2.  kutsub komisjoni, liikmesriike, Euroopa välisteenistust ning ELi ameteid Europoli ja Eurojusti üles tunnistama, et looduslike liikidega seotud kuritegevus on tõsine ja kasvav oht, ning tegelema sellega kui poliitiliselt äärmiselt kiireloomulise küsimusega; rõhutab vajadust tervikliku ja kooskõlastatud lähenemisviisi järele kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduse, arengu, välispoliitika, transpordi ja turismi ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas;

3.  toonitab, et asjakohaste rahaliste vahendite ja inimressursside kindlakstegemine ja eraldamine on tegevuskava elluviimiseks äärmiselt oluline; rõhutab vajadust näha ELi eelarves ja riikide eelarvetes ette piisavad rahalised vahendid, et tagada selle kava tõhus rakendamine;

4.  tunnistab tegevuskava tähtsust, ent rõhutab selle puudujääke, mis on seotud veeloomaliikidega arvestamisega;

5.  nõuab, et rakendataks täielikult ja õigeaegselt tegevuskava kõiki elemente, mis kajastavad tungivat vajadust lõpetada ebaseaduslik ja mittesäästev tegevus ning hoida ära edasiste loomaliikide kadu; palub, et komisjon esitaks parlamendile ja nõukogule igal aastal kirjaliku ajakohastatud teabe rakendamise kohta ning looks jätkuva üksikasjaliku järelevalve- ja hindamismehhanismi, et mõõta edusamme, k.a liikmesriikide meetmed;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama paremini sihtliikide elukohtade kaitset ning toonitab, et suurem kaitse tuleks tagada aladele, mis on määratud ohualtideks mereökosüsteemideks, ökoloogiliselt või bioloogiliselt olulisteks aladeks ja Natura 2000 võrgustiku aladeks;

7.  kutsub komisjoni üles looma spetsiaalset looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise koordinaatori ametit, mille eeskujuks oleks inimkaubanduse vastu võitlemisel kasutatav mudel ja mis tagaks komisjoni erinevate talituste ja liikmesriikide ühispingutuse;

8.  tuletab komisjonile meelde, et ka paljud veeloomaliigid on väljasuremise ohus, mis mõjutab paljude ökosüsteemide jätkusuutlikkust;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama edasi püügivahendite tehnoloogilise kohandamise alaseid teadusuuringuid, et vältida kaaspüüki, arvestades asjaolu, et mitmeid liike – sealhulgas kilpkonnalisi – ohustab nii kaaspüük kui ka looduslike loomaliikidega kaubitsemine;

Looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine

10.  nõuab, et EL, kolmandad riigis, sidusrühmad ja kodanikuühiskond korraldaksid sihipäraseid ja koordineerituid teadlikkuse suurendamise kampaania sarju, mille eesmärk oleks üksikisikute ja kollektiivses käitumises esilekutsutavate reaalsete ja pikaajaliste muutuste abil vähendada nõudlust ebaseadusliku kauplemise järele looduslikest liikidest saadud toodetega; märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada oma osa tegevuskava toetamisel;

11.  palub, et EL toetaks algatusi, millega edendatakse eluslooduse lähedal asuvate maakogukondade alternatiivse kestliku elatise väljatöötamist, mis suurendaks kaitsemeetmetest tulenevaid kohalikke kasusid, vähendaks inimeste ja looduslike loomaliikide vahelisi konflikte ning edendaks elusloodust kui kogukonna väärtuslikku sissetulekut; on arvamusel, et sellised algatused – kui neid tehakse asjaomaste kogukondadega konsulteerides – suurendavad looduskaitse toetamist ning aitavad kaasa looduslike liikide populatsioonide ja nende elukohtade taastamisele, kaitsele ja kestlikule majandamisele;

12.  rõhutab, et eluslooduse kaitse peab olema ELi ülemaailmse vaesuse vähendamise strateegiate keskne element, ja nõuab, et meetmed, mis võimaldavad kohalikel kogukondadel saada otsest kasu eluslooduse kaitses osalemisest, lisataks mitmesugustesse kolmandate riikidega läbiräägitavatesse koostöölepingutesse;

13.  tuletab komisjonile meelde, et ebaseaduslik veeloomaliikidega kauplemine avaldab mõju ka rannikualade kogukondade majanduslikule arengule ja meie vete keskkonna kvaliteedile;

14.  nõuab, et EL asuks kiiremas korras tegelema rahvusvahelise juhtimise meetmetes esineva korruptsiooni ja puudustega, mis ulatub üle kogu looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise ahela; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd partnerriikidega, kasutades selleks ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni (UNCAC) ja teisi foorumeid, et tegeleda selle probleemiga päritolu-, transiidi- ja sihtriikide turgudel; kutsub kõiki liikmesriike üles täies ulatuses järgima ja tõhusalt rakendama korruptsioonivastase konventsiooni sätteid; väljendab heameelt rahvusvaheliste kohustuste üle korruptsioonivastase võitluse valdkonnas vastavalt ÜRO Peaassamblee 2015. aasta juuli resolutsiooni 69/314 artiklile 10;

15.  tunnistab vajadust abistada, suunata ja juhendada päritolu-, transiidi- ja sihtriikide ametiasutusi uurimise, jõustamise ja kohtumenetluse osas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; toonitab vajadust selliste jõupingutuste tõhusa koordineerimise järele kõigi töösse kaasatud asutuste vahel; nõuab, et EL toetaks parimate tavade vahetamist ning teeks vajaduse korral kättesaadavaks eriseadmed ja -teadmised;

16.  võtab teadmiseks nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldused, milles käsitletakse ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, ning märgib, et looduslike liikidega seotud kuritegevus on tõsine ja kasvav oht elurikkusele ja keskkonnale, aga ka ülemaailmsele julgeolekule, õigusriigi põhimõtetele, inimõigustele ja säästvale arengule; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole võtnud selgeid kohustusi; toonitab liikmesriikide otsustavat rolli tegevuskava täielikul ja sidusal elluviimisel riiklikul tasandil ning selles seatud eesmärkide saavutamisel;

17.  nõuab tungivalt, et tarnijariikide valitsused i) parandaksid õigusriigi põhimõtet ja looksid tõhusad hoiatusvahendid, tugevdades kriminaaluurimist, vastutuselevõtmist ja karistuste määramist; ii) sätestaksid karmimad seadused, milles käsitataks looduslike liikidega ebaseaduslikku kaubitsemist raske kuriteona, mis pälvib sama suurt tähelepanu ja tähtsust nagu muud riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vormid; iii) eraldaksid rohkem vahendeid elusloodusega seotud kuritegevusega võitlemiseks, eelkõige tugevdaksid elusloodusealast õiguskaitset, kaubanduskontrolle, järelevalvet ning tolli poolt avastamist ja arestimist; iv) kohustuksid rakendama korruptsiooni suhtes nulltolerantsi poliitikat;

Rakendamise ja jõustamise tõhustamine

18.  kutsub liikmesriike üles kehtestama looduslike liikidega kaubitsemise vastased tegevuskavad, milles oleksid üksikasjalikult sätestatud jõustamispoliitika ja karistused, ning avaldama ja vahetama teavet looduslike liikidega seotud kuritegevusega seotud vara arestimiste ja vahistamiste kohta, et tagada liikmesriikide vaheline järjepidevus ja ühtlustatud meetmed; toetab mehhanismi loomist, et anda komisjonile korrapäraseid andmeid ja ajakohastatud teavet liikmesriikidest toimunud vara arestimiste ja vahistamiste kohta ning edendada parimate tavade jagamist;

19.  on veendunud looduslike liikidega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide täieliku rakendamise ja jõustamise tähtsuses;

20.  teeb ettepaneku selle kohta, et karistused looduslike liikidega kaubitsemise eest, eelkõige ohualtide mereökosüsteemidega aladel või Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel, peaksid olema piisavalt karmid, et rikkujate tegevust ära hoida;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid õiguskaitseasutustele, prokuratuurile ja siseriiklikele kohtutele looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid ning nõuetekohase asjatundlikkuse; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt teha suuremaid jõupingutusi, et koolitada kõiki asjaomaseid ameteid ja institutsioone ning suurendada nende teadlikkust;

22.  tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida on teinud keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa võrgustik (IMPEL), Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE), Euroopa kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE) ning politseiametnike võrgustik, mis keskendub keskkonnakuritegude vastasele võitlusele (EnviCrimeNet);

23.  võtab teadmiseks, et ebaseaduslik looduslike liikidega kauplemine on lisatud ELi julgeoleku tegevuskavva 2015–2020, milles tunnistatakse, et ebaseaduslik elusloodusega kauplemine ohustab päritolupiirkondade elurikkust, säästvat arengut ja piirkondlikku stabiilsust;

24.  soovitab liikmesriikidel investeerida ebaseadusliku kauplemise eest saadud trahvitulud loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsmisse ja säilitamisse;

25.  nõuab olulisi muutusi teabekogumises, õigusloomes ja õiguskaitses ning korruptsioonivastases võitluses seoses looduslike liikidega kaubitsemisega liikmesriikides ning teistes siht- ja transiidiriikides; palub seetõttu komisjonil pöörata väga suurt tähelepanu nendele looduslike liikidega kaubitsemisega seotud rahvusvaheliste standardite jõustamise haldamise ja järelevalve aspektidele;

26.  rõhutab, et looduslike liikidega kaubitsemisega tegelevate kuritegelike võrgustike nn rändamise vältimiseks on eriti tähtis looduslike liikidega seotud kuritegusid puudutava poliitika ja õigusraamistike ühtlustamine;

27.  rõhutab vajadust parema ametitevahelise koostöö järele ning toimiva ja õigeaegse andmete jagamise järele riiklike ja ELi tasandi rakendamise ja jõustamise eest vastutavate ametite vahel; nõuab strateegiliste jõustamisvõrgustike loomist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et lihtsustada ja parandada seda koostööd; kutsub kõiki liikmesriike üles looma looduslike liikidega seotud kuritegusid uurivaid üksuseid, et lihtsustada rakendamist eri ametites;

28.  kutsub liikmesriike üles andma Europolile pidevat ja asjakohast jälitusteavet ja andmeid; nõuab tungivalt, et Europol käsitleks looduslike liikidega seotud kuritegevust ELi järgmises raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus (SOCTA); nõuab, et Europolis loodaks looduslike liikidega seotud kuritegevusega võitlemise spetsialiseeritud üksus, millel oleksid riikidevahelised volitused ja kohustused ning piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis võimaldaks teabe ja analüüsi tsentraliseerimist ning kooskõlastatud jõustamisstrateegiaid ja uurimisi;

29.  kutsub komisjoni üles edendama süsteemi EU-TWIX kui järeleproovitud ja hästi töötavat vahendit, mille kaudu liikmesriigid saavad jagada andmeid ja teavet, ning tagama selle pikaajalise rahastamise; on arvamusel, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad täita tähtsat rolli jõustamise jälgimisel ja looduslike liikidega seotud kuritegevusest teatamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid suuremat koostööd, et toetada valitsusväliste organisatsioonide pingutusi;

30.  juhib tähelepanu seostele looduslike liikidega seotud kuritegevuse ja muude organiseeritud kuritegevuse liikide, sealhulgas rahapesu ning sõjaliste ja terrorirühmituste rahastamise vahel, ning on seisukohal, et rahvusvahelist koostööd võitluses ebaseaduslike rahavoogudega tuleb pidada prioriteediks; nõuab, et EL ja liikmesriigid kasutaksid kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas koostööd finantssektoriga, ning jälgiksid ja uuriksid selle tegevusega seotud uute finantstoodete ja -tavade mõjusid;

31.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) sätteid ning kehtestaksid looduslike liikidega seotud kuritegude eest asjakohase tasemega karistused; tunneb muret asjaolu pärast, et mõned liikmesriigid ei ole veel nimetatud direktiivi täielikult rakendanud ning kutsub komisjoni üles hindama selle rakendamist igas liikmesriigis, eriti seoses karistustega, ning andma suuniseid; kutsub komisjoni üles vaatama ELi julgeoleku tegevuskavas sätestatud aja jooksul läbi direktiivi 2008/99/EÜ, eelkõige seoses selle tõhususega võitluses looduslike liikidega seotud kuritegevusega, ning tegema vajaduse korral selle muutmiseks ettepaneku; kutsub komisjoni üles võtma eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1 meetmeid looduslike liikidega kaubitsemisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemist käsitlevate ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise ja rakendamise suunas;

32.  on seisukohal, et tegevuskava tolli puudutavat aspekti tuleks veelgi rõhutada, pidades silmas nii koostööd partnerriikidega kui ka paremat ja tõhusamat rakendamist liidus; ootab seepärast, et komisjon vaataks 2016. aastal läbi ELi kehtiva õigusraamistiku rakendamise ja jõustamise, ning nõuab, et läbivaatamine hõlmaks tollimenetluste hindamist;

33.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid tõhusalt ja järgiksid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (UNTOC), millel põhineb rahvusvaheline tegevus ja vastastikune õigusabi ning mis kujutab endast olulist sammu ühise koordineeritud lähenemisviisi kehtestamise poole võitluses looduslike liikidega seotud kuritegevusega; kahetseb seoses sellega sügavalt, et üksteist liikmesriiki ei ole UNTOCi veel rakendanud; kutsub kõnealuseid liikmesriike üles konventsiooni võimalikult kiiresti rakendama;

34.  on seisukohal, et võitlus looduslike liikidega seotud kuritegevusega nõuab pidevaid, tõhusaid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid määratleksid vastavalt UNTOCi artikli 2 punktile b looduslike liikidega seotud kuriteod raskete kuritegudena;

35.  täheldab, et liikmesriikide kohtuasutustele ja prokuröridele on vaja anda suuniseid süüdistuse esitamise ja karistuse küsimustes ning tunnistab vajadust koolitada tolli- ja õiguskaitseametnikke ELi sisenemise punktides; leiab, et eeskujuks võiks võtta ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEPi) maailma kohtunike programmi (Global Judges Programme) ja rohelise tolli algatuse (Green Customs Initiative);

36.  kutsub komisjoni, asjaomaseid ELi ameteid ja liikmesriike üles tunnistama looduslike liikidega seotud veebikaubitsemise ulatust ning suurendama keskkonnakuritegudega tegelevate ja tolliüksuste suutlikkust, tõhustama koordineerimist küberkuritegude uurimise üksustega ning koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et oleksid olemas kanalid küberkuritegevusele spetsialiseerunud piiriülestelt üksustelt abi saamiseks;

37.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostööd sotsiaalmeediaplatvormide, otsingumootorite ja e-kaubanduse platvormide haldajatega, et tegeleda looduslike liikidega seotud ebaseadusliku internetikaubanduse probleemiga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kontrollimeetmeid ja töötama välja poliitikameetmeid, et tegeleda võimaliku internetis läbiviidava ebaseadusliku tegevusega; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama välja suuniseid selle kohta, kuidas tegeleda internetis toimepandavate looduslike liikidega seotud kuritegude probleemiga ELi tasandil;

38.  kutsub ELi ja liikmesriikide õiguskaitseameteid üles tuvastama ja jälgima muude raskete ja organiseeritud kuriteoliikide mustreid, nagu inimkaubandus, et aidata looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel kaasa ennetusmeetmetele ja rikkumiste uurimisele tarneahelas, näiteks kahtlased saadetised ja finantstehingud;

39.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL osales esimest korda konventsiooniosalisena konventsiooni CITES osaliste 17. konverentsil ning tunneb heameelt asjaolu üle, et EL ja liikmesriigid näitavad üles suurt pühendumust ja annavad CITESi jaoks märkimisväärset rahalist toetust;

40.  väljendab heameelt ÜRO Keskkonnaprogrammi eksperdiläbivaatuse protsessi üle, mille eesmärk on luua keskkonnakuritegevuse üldtunnustatud määratlus; märgib sellega seoses, et õiguslikud piirid erinevate keskkonnakuritegude liikide vahel on mõnikord ebaselged, mis võib vähendada tulemusliku süüdistuse esitamise ja karistamise võimalusi;

Globaalse partnerluse tugevdamine

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama dialoogi ja koostööd looduslike liikidega seotud kuritegevuse tarneahela päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega ning pakkuma neile tehnilist ja majanduslikku abi ning diplomaatilist toetust; on arvamusel, et EL peab tegutsema rahvusvahelisel tasandil, et toetada kolmandaid riike võitluses looduslike liikidega kaubitsemise vastu, ning ta peab kahe- ja mitmepoolsete lepingute abil aitama kaasa vajalike õigusraamistike edasisele arengule;

42.  toonitab, et laialt levinud korruptsioon, nõrk institutsiooniline keskkond, riigi mõjuvõimu kahanemine, halb juhtimine ja leebed karistused looduslike liikidega seotud kuritegude eest on peamised probleemid, millega tuleb tegeleda, et võidelda tulemuslikult riikidevahelise looduslike liikidega kaubitsemisega; nõuab tungivalt, et EL toetaks arengumaid nende püüdlustes vähendada salaküttimise ajendeid, parandades majanduslikke võimalusi ning edendades head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet;

43.  kutsub ELi institutsioone, liikmesriike ja kõiki asjaomaseid riike üles uurima süstemaatilisemalt seoseid looduslike liikidega kaubitsemise ning piirkondlike konfliktide ja terrorismi vahel;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma usaldusfondi või muud sarnast vahendit vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava läbivaadatud finantsmääruse artiklile 187, et kaitsta looduslike liikidega kauplemise vastase võitluse tegevuskava raames kaitsealasid ning võidelda ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise ja salaküttimise vastu;

45.  palub ELil suurendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi kaudu antavat rahalist ja tehnilist toetust, mille eesmärk on aidata arengumaadel rakendada siseriiklikke elusloodusealaseid õigusnorme kooskõlas CITESi soovitustega, eriti nendel riikidel, kus ei ole piisavalt vahendeid õigusaktide jõustamiseks ja salakaubavedajate vastutusele võtmiseks;

46.  palub komisjonil kaaluda partnerluse rahastamisvahendi raames selliste algatuste rahastamist, mille eesmärk on vähendada olulistel turgudel nõudlust ebaseaduslikult omandatud looduslikest liikidest saadud toodete järele vastavalt tegevuskava 1. prioriteedile; rõhutab, et kodanikuühiskonna osalemisel ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja säästva arengu peatükkides esitatud järelevalvestruktuurides võib sellega seoses olla märkimisväärne osatähtsus;

47.  rõhutab, kui oluline on ELi ja Hiina vahelise strateegilise partnerlusega seoses tegeleda looduslikest liikidest saadud toodete, nagu elevandiluu, ninasarvikute sarvede ja tiigriluude kasvava nõudluse tundliku küsimusega, mis kujutab endast tõelist ohtu asjaomaste liikide kaitsmisele ning bioloogilisele mitmekesisusele üldiselt;

48.  kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse ELi kaubanduslepingutesse ja -läbirääkimistesse kohustusliku ja jõustatava säästva arengu peatüki, milles viidatakse konkreetselt looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise lõpetamisele kõigis majandusharudes, ning kutsub komisjoni üles lisama oma rakendusaruannetesse nende sätete analüüsid; nõuab tungivalt, et komisjon rõhutaks CITESi ja looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastaste meetmete rakendamist kaubanduskava GSP+ raames;

49.  märgib, et üks peamisi ebaseaduslikku looduslike liikide ja nendest saadud toodetega kaubitsemist võimaldavaid ja sellele kaasaaitavaid tegevusi on korruptsioon; väljendab heameelt komisjoni strateegias „Kaubandus kõigile“ võetud kohustuse üle lisada kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse ranged korruptsioonivastased sätted, millega võidelda nii korruptsiooni kui ka looduslike liikidega kauplemise otsese ja kaudse mõju vastu; nõuab seetõttu, et komisjon pööraks eriti suurt tähelepanu looduslike liikidega kaubitsemisega seotud rahvusvaheliste standardite jõustamise haldamise ja järelevalve aspektidele;

50.  palub ELil WTO raamistikus uurida, kuidas maailmakaubandus- ja keskkonnaalased eeskirjad saaksid üksteist paremini toetada, seda eriti seoses WTO ja mitmepoolsete keskkonnalepingute vahelise sidususe tugevdamise eesmärgil jätkuvalt toimuva tööga, ning kaubanduse lihtsustamise lepingu kontekstis, mis avab uusi võimalusi koostööks tolli-, looduslike liikidega tegelevate ja kaubandusametnike vahel, eriti arenguriikides; on seisukohal, et tuleks uurida uusi võimalusi WTO ja CITESi vahelise koostöö jaoks, eelkõige andes arenguriikide ametnikele tehnilist abi ning aidates neil kaubandus- ja keskkonnavaldkonnas suutlikkust suurendada;

51.  rõhutab, et jõustamisahelas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelisel koostööl on erakordselt oluline roll; palub, et EL ja liikmesriigid toetaksid jätkuvalt looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelist konsortsiumi (ICCWC); tunneb heameelt igasuguse sellise toetuse suurendamise üle, sealhulgas rahaliste vahendite ja eriteadmiste pakkumise üle, et lihtsustada suutlikkuse suurendamist, edendada teabe ja luureandmete vahetust ning toetada jõustamist ja järgimist; kutsub komisjoni üles kasutama ICCWC näitajaid hindamaks kolmandatele riikidele eraldatavate ELi rahaliste vahendite tõhusust looduslike liikidega kaubitsemise tõkestamisel, et aidata kaasa arenguabi rahastamise ühtsele ja usaldusväärsele hindamisele;

52.  tunneb heameelt selliste rahvusvaheliste õiguskaitseoperatsioonide nagu Operation COBRA III üle, tänu millele konfiskeeritakse suurel hulgal ebaseaduslikke looduslikest liikidest saadud tooteid ja vahistatakse kaubitsejaid ning suurendatakse üldsuse teadlikkust looduslike liikidega kaubitsemisest kui raskest organiseeritud kuritegevusest;

53.  kutsub liikmesriike üles suurendama CITESi eelarvet, et organisatsioon saaks laiendada jälgimistegevust ja liikide määratlemist; väljendab sellega seoses kahetsust asjaolu üle, et kuuel liikmesriigil on ajavahemikust 1992–2015 ikka veel CITESile tasumata makseid;

54.  tunneb samuti heameelt asjaolu üle, et ELi tegevuskava aitab olulisel määral kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mis seati säästva arengu tegevuskava 2030 raames, milles riigipead leppisid kokku ÜRO tippkohtumisel 2015. aasta septembris;

EL kui sihtturg, päritolu- ja transiitpunkt

55.  märgib, et CITES, ELi puidumäärus ja ELi ETR-kalapüügi õigusraamistik on olulised vahendid, millega reguleeritakse rahvusvahelist looduslike liikidega kauplemist; tunneb sellegipoolest muret nõuetekohase rakendamise ja jõustamise puudumise pärast ning kutsub liikmesriike üles suurendama ühiseid ja koordineeritud pingutusi, et tagada tulemuslik rakendamine; on ühtlasi mures, et liikide ja osalejate osas esineb kehtivas õigusraamistikus lünki; nõuab seetõttu, et EL vaataks läbi kehtiva õigusraamistiku, eesmärgiga täiendada seda kolmandatest riikidest ebaseaduslikult kogutud või kauplemise teel saadud looduslike liikide kättesaadavaks tegemise ja turule laskmise, transpordi, omandamise ja valduse keeluga; leiab, et sellised õigusaktid ühtlustaksid olemasolevat ELi õigusraamistikku ning et selliste õigusaktide riikidevahelisel mõjul võiks olla oluline osa looduslike liikidega ülemaailmse kaubitsemise vähendamises; rõhutab sellega seoses, et kõnealused õigusaktid peavad olema täiesti läbipaistvad seoses kolmandates riikides ebaseaduslikuks määratud liikide kauplemiskeeldudega, et tagada seadusliku kaubandusega tegelevatele osalistele õiguskindlus;

56.  rõhutab, et jahitrofeede küttimine etendab oma osa CITESi I ja II lisas loetletud ohustatud loomaliikide arvukuse olulises vähenemises, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid looduslike liikidega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide alusel kaitstud liikidest saadud jahitrofeede sissetoomisel kasutusele ettevaatusprintsiibi, tugevdaksid täiendavalt jahitrofeede ELi liikmesriikidesse sissetoomist käsitlevaid ELi õigusnorme, ning nõuaksid kõikide määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas loetletud liikide jahitrofeede importimiseks lubasid;

57.  tunneb heameelt 2016. aastal tehtud Buckinghami palee deklaratsiooni üle, millele allakirjutanud lennuettevõtjad, laevafirmad, sadamaoperaatorid, tolliametid, valitsustevahelised organisatsioonid ja kaitsega tegelevad heategevusorganisatsioonid võtavad kohustuse parandada transpordistandardeid, keskendudes teabe jagamisele, töötajate koolitamisele, tehnoloogilisele arengule ning ressursside jagamisele ettevõtete ja organisatsioonide vahel kogu maailmas; kutsub kõiki osalise üles neid deklaratsioonis võetud kohustusi täielikult täitma; julgustab liikmesriike edendama Buckinghami palee deklaratsioonile vastavaid vabatahtlikke kohustusi muudes valdkondades ning eelkõige finants- ja e-kaubanduse sektoris;

58.  nõuab, et keelustataks täielikult ja viivitamata elevandiluu, sealhulgas nn konventsioonieelse elevandiluu, ja ninasarviku sarvedega kauplemine, eksport või reeksport ELi tasandil Euroopa Liidus ja väljaspool ELi asuvates sihtkohtades; nõuab mehhanismi loomist, millega hinnatakse vajadust sarnaste piirangute järele muude ohustatud liikide puhul;

59.  märgib, et ELi määrus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise kohta on avaldanud mõju, kuid rõhutab, et määruse rakendamine peaks olema jõulisem, tagamaks, et ebaseaduslikult püütud kala ei jõua ELi turule; soovitab, et ELi liikmesriigid oleksid püügidokumentatsiooni (püügisertifikaadid) ja (eriti kõrge riskiastmega riikidest pärit) veoste kontrollimisel järjekindlamad ja tõhusamad, tagamaks, et kala on püütud seaduslikult;

60.  rõhutab, kui tähtis on tagada erasektori kaasatus looduslike liikidega kauplemise vastasesse võitlusesse iseregulatsiooni ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse abil; on seisukohal, et jälgitavus tarneahelas on seadusliku ja jätkusuutliku kaubanduse jaoks tingimata vajalik, olenemata sellest, kas see on äriline või mitteäriline; rõhutab vajadust koostöö ja koordineerimise järele rahvusvahelisel tasandil ning avaliku ja erasektori vahel ning kutsub ELi üles tugevdama olemasolevaid kontrollivahendeid, sealhulgas jälgimismehhanismide kasutamist; on seisukohal, et transpordisektoril peaks olema keskne roll, näiteks varajase hoiatamise süsteemide rakendamise kaudu; märgib, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad etendada selles osas olulist rolli;

61.  nõuab, lisaks määruses (EÜ) nr 338/97 nõutud piirikontrollile, et liikmesriigid võtaksid kasutusele riigisisese vastavusjärelevalve koos regulaarse kontrolliga selliste kauplejate ja loaomanike üle nagu lemmikloomakauplused, tõuaretajad, uurimiskeskused ja puukoolid, kaasa arvatud järelevalve selliste kaubandusvaldkondade üle nagu mood, kunst, meditsiin ja toitlustus, mis võivad kasutada ebaseaduslikke taimede ja loomade osi;

62.  kutsub liikmesriike üles tagama arestitud isendite vahetu konfiskeerimise ning hoolitsuse arestitud või konfiskeeritud elusisendite eest ning nende paigutamise liikidele sobivatesse loomade päästekeskustesse; palub komisjonil esitada suunised, mille abil tagatakse, et liikmesriikide kasutatud looduslike liikide päästekeskused vastavad nõuetekohastele standarditele; kutsub lisaks ELi ja liikmesriike üles tagama loomade päästekeskuste piisavat rahastamist;

63.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu riiklikud kavad konfiskeeritud elusisenditega tegelemise kohta vastavalt CITESi resolutsiooni 10.7 (läbi vaadatud konventsiooniosaliste 15. kohtumisel) 3. lisale; rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma kõikidest arestitud elusisenditest teada EU-TWIX süsteemile ning et iga-aastased kokkuvõtvad aruanded tuleks avaldada, ning et liikmesriigid peaksid tagama, et õiguskaitseametnike koolitamine hõlmab elusate loomadega tegelemisega seotud heaolu- ja ohutuskaalutlusi; kutsub ELi ja liikmesriike üles andma piisavat finantsabi metsloomade päästekeskustele;

64.  kutsub liikmesriike üles kaaluma nn positiivsel loetelul põhineva liigisüsteemi kasutuselevõttu, mille kohaselt hinnatakse eksootiliste liikide ohutust, sobivust kauplemisobjektina ja koduloomana pidamiseks objektiivselt ning teaduslike kriteeriumide alusel;

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0031. (2) ELT L 75, 19.3.2015, lk 1. (3) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23. (4) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1. (5) ELT L 181, 29.6.2013, lk 1. (6) ELT L 77, 24.3.2009, lk 1. (7) ELT L 328, 6.12.2008, lk 28. (8) EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24. (9) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7. (10) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon väikeste transpordiettevõtjate uute võimaluste ja koostööl põhinevate ärimudelite kohta (2015/2349(INI))

P8_TA(2016)0455 A8-0304/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 5 lõiget 3,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(1),

–  võttes arvesse komisjoni soovitust 2003/361/EÜ mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta,

–  võttes arvesse 2014.–2015. aasta aruannet Euroopa VKEde kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act““ (COM(2008)0394) ja teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ (COM(2016)0501),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks(3),

–  võttes arvesse programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendit ja algatust INNOSUP, COSME programmi, portaali „Teie Euroopa – Ettevõtted”, innovatsiooni kiirtee katsemeetmeid ning võrgustike loomise võimalusi,

–  võttes arvesse elektroonilise kaubanduse direktiivi (2000/31/EÜ) ja teenuste direktiivi (2006/123/EÜ),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse Euroopa ühendamise rahastut, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1316/2013(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0304/2016),

A.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse peamine tõukejõud ning nende osakaal kõikide mittefinantssektori ettevõtjate hulgas on 2014. aasta andmetel 99,8 % ning nende arvele langeb kaks kolmandikku kõigist töökohtadest;

B.  arvestades, et viimaste aastate jooksul töökohti loonud VKEd kuuluvad peamiselt teenindussektorisse;

C.  arvestades, et väikestel transpordiettevõtjatel on liikuvuse nõuetekohases toimimises Euroopas keskne roll, ent neil on tihti raskusi sellele turule sisenemise ja seal püsimisega, eelkõige monopolide tõttu sellel turul;

D.  arvestades, et tänu suurepärasele kohaliku turu tundmisele, lähedusele kliendiga ja/või paindlikkusele ning innovatsioonivõimele annavad väikesed ettevõtjad lisaväärtust eelkõige kaugetes ja tihedalt asustatud piirkondades; arvestades ka, et nad suudavad pakkuda sihtotstarbelisi teenuseid ning on sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise, töökohtade loomise, majandustegevuse tekitamise, liikuvuskorralduse parandamise ning turismi arendamisele kaasa aitamise (kus liikuvusteenused on otseselt seotud külastajate nõudlusega uute toodete ja kogemuste järele) vahendiks;

E.  arvestades, et nii inimeste kui ka kaupade osas varieeruvad nii nõudlus transporditeenuste järele kui ka teenuste pakkumise tingimused märkimisväärselt ja liikuvuse vähendamine ei ole võimalik;

F.  arvestades, et transpordi korraldamine suurtes linnades ja nende juurdesõiduteedel põhjustab teede ülekoormatust ja ummikuid, mis tekitavad majanduse jaoks märkimisväärset koormust; arvestades, et transpordisektori VKEd on oluline täiendus linnatranspordisõlmede ühistranspordivõrkudele, eriti kellaaegadel, mil ühistransport on väga hõre, samuti äärealadel, kus puuduvad nõuetekohaselt väljakujunenud linnalähitranspordi teenused;

G.  arvestades, et komisjoni hiljutine uuring näitab, et 17 % Euroopa tarbijatest on kasutanud teenuseid, mida pakub jagamismajandus, ja 52 % on pakutavatest teenustest teadlikud; arvestades, et tarbijad ootavad lihtsalt juurdepääsetavaid ja paindlikke transporditeenuste kasutamise võimalusi, mille hinnad oleksid kooskõlas teenuse osutamise tegelike kuludega, ning võimalust sõidupileteid lihtsal viisil broneerida ja transporditeenuste eest turvaliselt tasuda;

H.  arvestades, et transpordi valdkonnas võib jagamismajandus aidata aktiivselt edendada säästva liikuvuse liikide väljaarendamist; arvestades, et isereguleerimine ei ole alati lahendus ning sobiv õigusraamistik on vajalik;

I.  arvestades, et säästva arengu nõue ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas toimunud revolutsioon on loonud igas suuruses ettevõtjate jaoks enneolematuid võimalusi ja probleeme seoses reageerimisega kasvavale nõudlusele säästva liikuvuse järele piiratud infrastruktuuri tingimustes;

J.  arvestades, et mobiilsete nutiseadmete kasutamise hüppeline kasv ja laiaulatuslik kaetus kiire laiaribavõrguga on toonud uusi digitaalseid vahendeid nii transporditeenuste osutajatele kui ka tarbijatele, vähendades tehingukulusid ja teenuseosutajate füüsilise asukoha olulisust, võimaldades neil olla laialdaselt ühendatud, et pakkuda teenuseid mitte ainult piirkondlikult, vaid ka ülemaailmselt digitaalsete võrgustike kaudu ning ka kõrvalistest piirkondadest;

K.  arvestades, et tehnoloogia arengu, uute ärimudelite ja digiteerimise tulemusel on transpordisektor viimastel aastatel tugevasti muutunud, mis on oluliselt mõjutanud tavapäraseid ärimudeleid ning töötingimusi ja tööhõivet selles sektoris; arvestades, et ühelt poolt on transpordisektor avanenud, kuid teiselt poolt on töötingimused paljudel juhtudel halvenenud, mis on tingitud majanduskriisist ja mõnel juhul olemasolevate õigusnormide ebapiisavast rakendamisest;

L.  arvestades, et transpordisektorisse ei kuulu ainult otseseid transporditeenuseid osutavad ettevõtjad, vaid ka VKEd, kes pakuvad transpordivahendite hoolduse, varuosade müügi, töötajate koolituse või sõidukite ja seadmete üürimise teenuseid; arvestades, et nende tegevustega seondub ülisuur töökohtade loomise potentsiaal, sh kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks; arvestades, et transpordisektori poliitikas tuleks arvesse võtta kogu väärtusahela huve;

M.  arvestades, et vaid 1,7 % ELi ettevõtjatest kasutab täielikult ära keerulisemaid digitehnoloogiaid ning 41 % ei kasuta neid üldse; arvestades, et kõigi majandussektorite digiteerimine on ELi konkurentsivõime säilitamise ja suurendamise seisukohalt kriitilise tähtsusega;

N.  arvestades, et jagamismajandust iseloomustav paindlikkus ja turulepääsu lihtsus võivad pakkuda tööhõivevõimalusi rühmadele, kes on traditsiooniliselt tööturult välja jäetud, eriti naistele, noortele ja rändajatele;

O.  arvestades, et transporditeenused võivad pakkuda head võimalust füüsilisest isikust ettevõtjana alustamiseks ning edendada ettevõtluskultuuri;

P.  arvestades, et transporditeenuste veebiplatvormid annavad võimaluse viia kiiresti kokku ühelt poolt klientide esitatud teenuse osutamise taotlused ja teiselt poolt registreeritud ettevõtjate või töötajate tööjõu pakkumise;

Q.  arvestades, et OECD peab kvaliteetseid töökohti suure ebavõrdsusega võitlemisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel tehtavate pingutuste jaoks ülioluliseks teguriks;

I. Väikeste transpordiettevõtjate probleemid

1.  on arvamusel, et transpordiettevõtjad puutuvad kokku märkimisväärsete probleemidega liikuvusega seotud suurenevale nõudlusele vastamisel piiratud infrastruktuuri ja karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes; juhib tähelepanu, et kõik transpordiettevõtjad on surve all pakkuda turvalisi, jätkusuutlikke ja väga konkurentsivõimelisi lahendusi, mis oleksid COP 21 kohaselt keskkonnahoidlikud ning vähendaksid samal ajal ummikuid, kuid väikeettevõtjatel on raskem ja kulukam neid probleeme lahendada;

2.  rõhutab, et sõidukite heitenormide liiga sage muutmine võib kaasa tuua spetsiifilisi raskusi väikestele transpordiettevõtjatele, arvestades sõidukipargi amortiseerumisaega;

3.  rõhutab, et transpordisektor on oma olemuselt keeruline, seda iseloomustab mitmetasandiline (kohalik, riiklik, Euroopa ja maailma tasand) juhtimine, mis on endiselt jagatud transpordiliikide kaupa; märgib, et see sektor on tugevalt reguleeritud, eelkõige kutsealal alustamise ning sellega seotud tegevuse ning transporditeenuste väljaarendamise, kasutamise ja turustamise valdkonnas (ainuõigused, lubade arvu ülempiir), samuti toetuste osas; toonitab, et ohutus ja turvalisus on transpordisektoris otsustava tähtsusega, kuid taunib asjaolu, et neid aspekte kasutatakse muu hulgas vahel vääralt ettekäändena kunstlike takistuste püstitamiseks;

4.  kutsub liikmesriike üles lõpetama ülereguleerimine, mis on tihti seotud protektsionistlike ja korporatiivsete instinktidega, mis viib siseturu killustatuse, keerulisemaks muutumise ja jäikuseni, suurendades samal ajal ebavõrdsust; usub, et liikmesriikidel oleks kasulik mitte käsitleda veebiplatvormide õiguspärasust eri moel, mis aitaks vältida põhjendamatuid piiravaid ühepoolseid meetmeid; kutsub liikmesriike üles järgima ning täielikult rakendama elektroonilise kaubanduse direktiivi (direktiiv 2000/31/EÜ) ja teenuste direktiivi (direktiiv 2006/123/EÜ); on seisukohal, et teenuseosutajate vaba liikumine ja asutamisvabadus, mis on sätestatud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 49, on väga olulised, et kasutada ära teenuste ja seeläbi siseturu Euroopa mõõdet;

5.  rõhutab, et transpordisektori teenuseosutaja mõiste praeguse õiguskindlusetuse tõttu ei ole võimalik õiglast konkurentsi luua, ning avaldab kahetsust raskuste pärast, mida kogevad paljud väikesed ettevõtjad sise- ja rahvusvahelisele turule sisenemisel ning uute teenuste väljaarendamisel või pakkumisel; rõhutab asjaolu, et eespool nimetatu takistab VKEde juurdepääsu kõnealusele sektorile;

6.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1072/2009 tuleb parandada, et kõrvaldada tõsised häired, mis tekkisid mitme liikmesriigi transporditurgudel pärast määruse kehtestamist;

7.  tunneb heameelt uute võimaluste üle, mida pakuvad väikesed transpordiettevõtjad ja uued koostööl põhinevad ärimudelid, väljendades samas kahetsust konkurentsivastase tegevuse üle, mida põhjustab ELi eeskirjade erinev kohaldamine liikmesriikides, eelkõige palkade ja sotsiaalkindlustussüsteemi osas, mis võib viia tõsiste moonutusteni, nagu näiteks sotsiaalne dumping, ning julgeolekuprobleemideni;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama õiguskaitset; on seisukohal, et sotsiaalseid ja töötingimusi käsitlevate õigusaktide iga muutmise korral tuleb järgida kõiki ELi põhivabadusi ega tohi piirata ausat konkurentsi, mis põhineb objektiivsetel konkurentsieelistel, samuti ei tohi tekitada täiendavat halduskoormust ega lisakulusid väikestele transpordiettevõtjatele;

9.  märgib, et väikesed transpordiettevõtjad peavad investeerima mitte ainult oma tegevuse õigusaktidega vastavusse viimisse, vaid ka konkurentsis püsimisse (nt keskendudes uuele tehnoloogiale); peab kahetsusväärseks, et ühelt poolt ja vastupidiselt suurtele äriühingutele on nende juurdepääs krediidile ja rahaturgudelt rahaliste vahendite kaasamisele kvantitatiivsetele leevendusmeetmetele vaatamata endiselt piiratud, ent teiselt poolt kasutatakse avaliku sektori, eriti Euroopa toetusi vähe, kuna haldusmenetlused on liiga keerulised ja aeganõudvad; toonitab, kui tähtis on levitada teadmisi ja osutada abi väikestest ettevõtjatest taotluseesitajatele Euroopa Investeerimisfondi raamistikus;

10.  märgib, et kasvava linnastumise tingimustes peab transport olema korraldatud üha integreeritumalt, digiteeritult ja mitmeliigiliselt ning linnatranspordisõlmedel on säästva liikuvuse korraldamises üha kesksem roll; rõhutab liiklemise kavandamist võimaldavate mitmeliigiliste rakenduste kasvavat mõju ja seda, kui oluline on, et väikesed ettevõtjad oleksid kättesaadavate rakenduste loetelusse ning transporditeenuste pakettidesse lisatud; rõhutab, et interneti kättesaadavus kõigile soodustaks transpordivahendite jagamist ja liiklemise paremat planeerimist;

11.  märgib, et majanduslikele raskustele ja tihedate transpordivõrkude haldamiseks vajalike ressursside puudumisele reageerimiseks toimub haruliinide sulgemine paljudes piirkondades, peamiselt kõige halvemini ligipääsetavates ja vähese elanikkonnaga piirkondades; leiab, et koostööl põhinevate ärimudelite tekkimine ei saa mingil juhul õigustada avalike transporditeenuste pakkumisest loobumist nendes piirkondades;

12.  rõhutab kergsõidukite, nagu jalgrataste ja motorollerite laenutusteenuste olulisust linnaliikuvuse seisukohalt; juhib tähelepanu asjaolule, et enamik neid ettevõtjaid on VKEd; kutsub üles nende ettevõtjate potentsiaali sagedamini arvesse võtma linnaliikuvuse taseme tõstmisel ning energia- ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kujundamisel linnades;

13.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma väikeste transpordiettevõtjate ühendamist, mis lihtsustaks selliste äriühingute vahelise partnerluse arendamist ja aitaks tarbijatel leida soovitavaid transpordisektori väikeettevõtjate teenuseid vastavalt oma vajadustele;

14.  palub komisjonil võtta selle valdkonna suuniste koostamisel arvesse uute jagamismajanduse ärimudelite läbimurde keerukust maapiirkondades ja mujal kui linnakeskkonnas;

15.  tõdeb, et koostööl põhinevate ärimudelite väljaarendamine võib optimeerida sõidukite ja infrastruktuuri kasutamist, aidates seeläbi vastata liikuvusega seotud nõudlusele säästvamal moel; märgib, et kasutajate loodud andmete üha tihedam kasutamine võiks lõppkokkuvõttes viia lisandväärtuse loomiseni transpordiahelas; toonitab siiski, et andmete koondumine ainult mõne vahendusplatvormi kätte võib avaldada negatiivset mõju nii kasumi võrdse jagamisele kui ka tasakaalustatud osalemisele infrastruktuuridesse investeerimisel ning muudele asjaomastele kuludele, millel kõigel on otsene mõju VKEdele;

16.  väljendab heameelt, et vahendusplatvormid on kaasa toonud võimaluse konkureerida üksteisega, olemasolevatele osalejate ja äriüksustega ning murendavad seeläbi olemasolevaid monopole ning hoiavad ära uute tekkimise; toonitab, et see innustab liikuma turu suunas, kus keskendutakse rohkem tarbijanõudlusele, ja suunab liikmesriike vaatama läbi turu struktuuri; märgib siiski, et asjakohase ja selge õigusraamistiku puudumise korral kujundavad vahendusplatvormid, mida iseloomustab põhimõte, et võitja võtab kõik, endale valitseva turuseisundi, mis kahjustab majandusstruktuuri mitmekesisust;

17.  juhib tähelepanu võimalustele ja väljakutsetele (nt võiksid nendes valdkondades tekkida ka väikesed ettevõtjad), mida on kaasa toomas ühendatud ja isejuhtivate sõidukite (autod, laevad, mehitamata õhusõidukid, konvois sõitmine) väljatöötamine; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks tegevuskava ühendatud ja automatiseeritud sõidukite kohta ning analüüsiks nende tehnoloogiate laialdase kasutamise võimalikku mõju Euroopa transpordisektorile, eriti VKEdele;

II. Soovitused: kuidas muuta probleemid võimalusteks

18.  kutsub üles jätkama pingutusi Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomiseks; on seisukohal, et kõik õigusaktid, millega kehtestatakse väikestele ettevõtjatele uusi nõudeid, eelkõige maksu-, sotsiaal- ja keskkonnameetmed, peaksid olema proportsionaalsed, lihtsad ja selged, ei tohiks takistada nende arengut ja peaksid vajaduse korral kajastama eri liikmesriikide piirkondlikke ja riiklikke eripärasid; on seisukohal, et selliste õigusaktidega peavad kaasnema vajalikud (regulatiivsed ja/või finantsalased) stiimulid;

19.  leiab, et Euroopa liikuvuse integreeritud ja koordineeritud süsteemi edendamine on parim viis kõikide transpordiliikidega tegelevate kõikide ettevõtjate asjakohaseks integreerimiseks ühisesse dünaamilisse protsessi, mille puhul digiteerimine ja innovatsiooni edendamine transpordisektori siseselt on kõige tulemuslikum viis tagada klientidele üks sidus süsteem ja spetsialistidele paremad võimalused väärtuse loomiseks;

20.  leiab, et transpordisektoris VKEde pakutavate teenuste kohandatavuse tase ei ole alati piisavalt kooskõlas puuetega inimeste ja eakate vajadustega; kutsub üles tagama, et kõigis nende ettevõtjate toetamisele suunatud vahendites ja programmides võetaks arvesse vajadust kohandada transporditeenused võimalikult hästi piiratud liikuvusega isikute vajadustele;

21.  on seisukohal, et infrastruktuuriinvesteeringute puudumist arvestades peaksid kõik selle infrastruktuuri kasutamisest kasu saavad osalejad sellesse panustama, võttes täiel määral arvesse kõiki olemasolevaid transpordimakse, tasusid ning kahjulikku mõju keskkonnale ja tervisele; rõhutab, et oluline on võtta maanteetranspordis arvesse ebasoodsaid välismõjusid ning kasutada tulusid sihtotstarbeliselt transpordi infrastruktuuri jaoks, sh piiriüleselt; tunnistab siiski, et see võib tekitada väikestele ettevõtjatele, sh äärepoolseimate piirkondade ettevõtjatele, spetsiifilisi probleeme, mida tuleb esmajärjekorras arvesse võtta;

22.  tuletab meelde, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) loodi selleks, et aidata kaasa väga innovatiivsetele turupõhistele projektidele, ja peab seda seetõttu transpordisektori VKEde jaoks väga oluliseks vahendiks uute liikuvuslahenduste väljatöötamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama selle rakendamist ja suurendama toetust VKEdele ning idufirmadele selliste projektide ettevalmistamisel;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid võitluseks suurte integreeritud kontsernide konkurentsivastase tegevuse vastu, selleks et võidelda diskrimineerimise ja piirangute vastu turule sisenemisel ettevõtja suurusest või liigist olenemata, eriti seoses uute ärimudelitega; nõuab tungivalt vedajate ja tellijate vaheliste arutelude pidamist ja suhete parandamist, eriti uutel ja potentsiaalsetel turgudel, ning fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate probleemi lahendamist;

24.  kutsub üles kaasama VKEsid Euroopa integreeritud piletisüsteemi projekti; on seisukohal, et selle süsteemi tõhusus sõltub võimalikult paljude transporditeenuseid pakkuvate ettevõtjate ja üksuste kaasamisest; leiab, et teabe ja kogemuste vahetamine VKEde ja suurte ettevõtjate vahel võib viia koostoimeni, mis oleks tulemusliku Euroopa transpordivõrgu kavandamisel erakordselt kasulik;

25.  nõuab suurema läbipaistvuse nimel, et Euroopas vaadataks läbi ja ühtlustataks juurdepääs reguleeritud kutsealadele ja tegevustele ning kontrollitaks neid kutsealasid, et võimaldada uutel ettevõtjatel ja teenustel, mis seonduvad digitaalsete platvormide ja jagamismajandusega, areneda ettevõtlussõbralikus keskkonnas, sh tagades suurema läbipaistvuse seoses õigusaktide muutmisega ja andes neile võimaluse eksisteerida koos turgu valitsevate ettevõtjatega ausa konkurentsi keskkonnas; märgib, kui positiivne mõju on jagamismajanduse ettevõtjatel töökohtade loomise seisukohalt tööturule sisenevatele noortele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele;

26.  kutsub komisjoni üles avaldama viivitamata tegevuskava avaliku sektori rahastatavate transpordiandmete vabastamiseks ning transpordiandmete ja programmeerimise liideste ühtlustatud standardite kehtestamiseks, et ergutada andmemahukat innovatsiooni ja uute transporditeenuste osutamist;

27.  on seisukohal, et jagamismajanduse arengut arvestades ei ole lahenduseks ei valdkondlikud ega ka ainult platvormidele suunatud õigusnormid ning edaspidi tuleb käsitleda liikuvussüsteemi tervikuna; nõuab ajakohase mitmeliigilise regulatiivse raamistiku loomist, millega edendatakse innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning tarbijate ja nende andmete kaitset, kaitstes töötajate õigusi ning tagades eri osalejate jaoks võrdsed tingimused; juhib seda silmas pidades tähelepanu transpordisektori koostalitusvõime tähtsusele, arvestades asjaolu, et see pakub väikeettevõtjatele ühtseid lahendusi;

28.  kutsub liikmesriike üles hindama vajadust viia siseriiklik õigus kooskõlla digitaalajastu nõuetega, võttes arvesse jagamismajanduse mudelite omadusi ja iga riigi tööõigust;

29.  leiab, et selline eesmärk eeldab mudelite lähendamist, võttes aluseks vahendaja ja teenuseosutaja mõistete selge, järjepideva ja mittekattuva määratluse; kutsub üles eristama vahendusplatvorme, mis ei tooda oma kasutajatele kasumit, ning teenuseosutajat (kasumisaamise eesmärgil) tarbijaga ühendavaid platvorme, kusjuures teenuseosutaja ja platvormi vahel kas on või ei ole tööandja-töövõtja suhe; teeb ettepaneku, et riikide ametiasutustel peaks olema võimalik küsida vahendusplatvormidelt vajalikuks peetavat teavet, et lihtsustada kõikide osaliste maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste täitmist ning tagada see, et platvorme kasutavad teenuseosutajad oleksid pädevad ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud (et tagada tarbijakaitse); toonitab, et juba antud tagasiside ja olemasolevad reitingusüsteemid aitavad samuti vahendajatel tarbijatega usalduslikke suhteid luua ning et loodud andmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ;

30.  on veendunud, et jagamismajanduse suur läbipaistvuspotentsiaal võimaldab transporditeenuseid kehtivate õigusaktide jõustamise eesmärgil hästi jälgida; palub komisjonil avaldada suunised selle kohta, kuidas kohaldatakse ELi õigust mitmesugust liiki koostööl põhinevate ärimudelite suhtes, et kõrvaldada vajaduse korral tööhõivet ja sotsiaalkindlustust käsitlevates õigusaktides esinevad lüngad nii, et seejuures austatakse riikide pädevusi;

31.  rõhutab, et transpordisektoris tegutsevate ettevõtjate hulka loetakse ka ettevõtjad, kes ei osuta otseselt transporditeenuseid, nagu koolitusteenuseid pakkuvad ettevõtjad, autorendiettevõtjad, töökojad ja teeninduskeskused; juhib tähelepanu asjaolule, et enamik selliseid ettevõtjaid on VKEd; nõuab nende ettevõtjate vajadustega arvestamist VKEde toetamiseks ette nähtud õigusmeetmete ja investeerimisprogrammide kavandamisel;

32.  julgustab komisjoni toetama transpordisektori VKEsid kõnealuses valdkonnas klastrite moodustamisel, millega võivad ühineda nii tarbijad kui ka muud sidusrühmad;

33.  juhib tähelepanu sellele, et enamik jagamismajanduse teenuseosutajaid on pärit väljastpoolt ELi; on seisukohal, et ELi transpordisektoris tuleb luua rohkem innovatiivseid idufirmasid, ning julgustab selliseid äriühinguid rohkem toetama, eriti selle valdkonna noorte ettevõtjate koolitamiseks;

34.  väljendab kahetsust, et liikmesriikide vastus koostööl põhinevad ärimudelite väljaarendamisele on siiani olnud väga killustatud ning mõnel juhul ei ole see sugugi kooskõlas selle sektori arendamise potentsiaali ja eelistega, mis on ühtlasi vastuolus tarbijate ootustega, ning leiab, et soovitatav on kooskõlastatud ja üldine lähenemisviis Euroopa tasandil, millega kaetakse koostööl põhineva ärimudeliga seotud küsimused; võtab teadmiseks komisjoni mõistliku lähenemise sellele uuele „ärimudelile“, nagu on sätestatud komisjoni hiljutises teatises, milles toonitatakse jagamismajanduse tähtsust tulevase majanduskasvu jaoks (COM(2016)0356);

35.  juhib tähelepanu uute tehnoloogiate väga suurele potentsiaalile teenuste osutamise uute liikide tekkimise seisukohalt kaubaveosektoris; toonitab eriti, kui suuri võimalusi pakuvad mehitamata õhusõidukid, mis juba praegu on väga tõhusaks vahendiks keerulistes oludes tehtavate tööde puhul; rõhutab, et EL peaks toetama mehitamata õhusõidukite projekteerimise, tootmise ja kasutamisega tegelevate VKEde potentsiaali;

36.  on seisukohal, et koostööl põhinevad ärimudelid on väga oluline vahend ühenduvuse jätkusuutlikuks arendamiseks äärealadel, mägi- ja maapiirkondades ning et need avaldavad kaudselt positiivset mõju ka turismisektorile;

37.  on arvamusel, et õigusaktide nõuded peaksid olema proportsionaalsed äriühingu laadi ja suurusega; väljendab siiski muret selle üle, kas kergeveokitele mitmete ELi eeskirjade kohaldamisel tehtavad erandid on endiselt õigustatud, arvestades kergeveokite järjest ulatuslikumat kasutamist rahvusvahelisteks kaubavedudeks, ning palub komisjonil esitada põhjaliku analüüsi sellest tuleneva majandusliku, keskkonna- ning ohutusalase mõju kohta;

38.  kutsub üles looma koostööstruktuure väikeste transpordiettevõtjate, teaduslike uurimisinstituutide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vahel, et säästvat linnaliikuvust ja linnadevahelist liikuvust paremini korraldada ja reageerida tulemuslikult uute, sh VKEde osutatavate teenuste ja toodete (nt uksest-ukseni transporditeenuste esimesed ja viimased etapid) tekkimisele, kohandades seejuures olemasolevad ühistranspordi võrgud paremini reisijate vajaduste ja ootustega; nõuab, et teave väikeettevõtjate osutatavate liikuvusteenuste kohta kaasataks reisiteabe ja reisiplaneerimise teenustesse;

39.  nõuab innovatsiooni töökondade loomist, et rakendada täielikult mõistet „jagatavad linnad“ ning aidata kohalikel, piirkondlikel ja liikmesriigi asutustel reageerida tulemuslikult uute teenuste ja toodete tekkimisele;

40.  toonitab, kui oluline on sihtotstarbeline koolitus (nt seoses suurandmete, integreeritud teenustega jne), et aidata transpordiettevõtjatel luua digitaalvaldkonna abil lisaväärtust; nõuab sellega seoses spetsialistide koolitamise kohandamist kooskõlas oskuste ja kvalifikatsiooniga, mida uued ärimudeleid eeldavad, eelkõige selleks, et likvideerida personali, eriti autojuhtide puudus;

41.  rõhutab, et transpordisektori VKEd hoiduvad sageli tegevuse laiendamisest suuremate riskide tõttu, mis kaasnevad piiriülese ettevõtlusega erinevate (liikmes)riikide õigussüsteemide erinevuse tõttu; kutsub komisjoni koostöös liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega töötama välja koostöö- ja teabevahetusplatvormid, et nõustada ja koolitada VKEsid eri rahastamisskeemide, toetuste ja rahvusvahelistumise teemal; palub komisjonil kasutada veelgi rohkem olemasolevaid VKEde toetusprogramme ning teha need Euroopa transpordisektori osalejate hulgas nähtavamaks ELi eri rahaliste vahendite vahelise koostoimega seoses;

42.  julgustab kohalikke omavalitsusi võtma endale aktiivse kohustuse transpordipoliitika valges raamatus sätestatud linnatranspordi süsinikusisalduse vähendamise põhimõtete osas ning nõuab tungivalt, et turuosalised tegutseksid uues konkurentsi- ja tegevusraamistikus, kasutades seeläbi ära konkurentsieeliseid, mida pakuvad saastevabad teenused ning haldus-, tegevus- ja turustusstruktuuride järk-järguline digiteerimine;

43.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi üles edendama innovatsioonitegevust jagamismajanduses, mida omakorda lihtsustab koostööl põhinevate ärimudelite tekkimine, näiteks ühisauto või -jalgratta kasutamine, ühine kaubavedu, ühise takso kasutamine, koossõit, tellitav bussiteenus ning selle ühendused ühistranspordiga;

44.  kutsub komisjoni üles jälgima oma peadirektoraatide vahelise koostöö tõhustamise kaudu tähelepanelikult digitaalmajanduse arengut ja nn digitaalse tegevuskava seadusandlike algatuste mõju transpordisektorile;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama koostöös tööturu osapooltega korrapäraselt digiteerimise mõju töökohtade arvule ja liikidele transpordisektoris ning tagama, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika käib transpordisektori tööturu digiteerimisega kaasas;

46.  soovitab jagamismajanduse ettevõtjatel ja transpordisektori töötajatel leida koostöömudelid ühistes huvides tegutsemiseks, näiteks kindlustuse valdkonnas;

47.  kiidab heaks tööturu osapoolte poolt transpordisektoris kokku lepitud paindlikud tööaja mudelid, mis võimaldavad töötajatel paremini töö- ja eraelu ühitada; rõhutab siiski, kui oluline on transpordisektoris jälgida kinnipidamist kohustuslikest töö-, juhtimis- ja puhkeaja eeskirjadest, mis peaks transpordisektori digiteerimise tulemusena lihtsamaks muutuma;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0310. (2) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2. (3) ELT C 353, 27.9.2016, lk 27. (4) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon olukorra kohta Valgevenes (2016/2934(RSP))

P8_TA(2016)0456 RC-B8-1232/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja soovitusi Valgevene kohta,

–  võttes arvesse 11. septembril 2016 toimunud parlamendivalimisi ja 11. oktoobril 2015 toimunud presidendivalimisi,

–  võttes arvesse Valgevenega suhtlemiseks moodustatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhi 13. septembri 2016. aasta avaldust Valgevenes toimunud parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 12. septembri 2016. aasta avaldust Valgevene parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi, OSCE parlamentaarse assamblee ja Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee 12. septembri 2016. aasta esialgset avaldust Valgevene parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Valgevene kohta, eriti 16. veebruari 2016. aasta järeldusi, millega tühistati piiravad meetmed 170 üksikisiku ja kolme Valgevene äriühingu vastu,

–  võttes arvesse OSCE 28. jaanuari 2016. aasta lõpparuannet Valgevene 11. oktoobri 2015. aasta presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Valgevene ametivõimude paljusid avaldusi, et osa pärast 2015. aasta presidendivalimisi esitatud OSCE/ODIHRi soovitusi viiakse ellu enne 2016. aasta parlamendivalimisi,

–  võttes arvesse kuue poliitvangi vabastamist Valgevene ametivõimude poolt 22. augustil 2015 ning sellele järgnenud komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni 22. augusti 2015. aasta avaldust poliitvangide vabastamise kohta Valgevenes,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et lõpparuandes Valgevene 2015. aasta presidendivalimiste kohta esitas OSCE/ODIHR koos Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga rea soovitusi, mida Valgevene pidi järgima enne 2016. aasta parlamendivalimisi;

B.  arvestades, et läänega paremate suhete loomise eesmärgil astusid Valgevene ametivõimud vastumeelselt samme, mis võimaldasid demokraatlikel opositsioonierakondadel kergemini registreeruda kui eelmistel valimistel ning välisvaatlejatel häältelugemisele paremini juurde pääseda;

C.  arvestades, 6. juunil 2016 kuulutas Valgevene president välja Esindajatekoja valimised; arvestades, et need valimised toimusid 11. septembril 2016; arvestades, et valimistele akrediteeriti 827 rahvusvahelist vaatlejat ja 32 100 kodanikest vaatlejat; arvestades, et OSCE/ODIHR märkis oma järeldustes, et enamik kodanikest vaatlejaid esindas riiklikult subsideeritud avalikke ühendusi, kes olid osalenud ka aktiivses valimiskampaanias valitsust toetavate kandidaatide poolel; arvestades, et Valgevene välisministeeriumi kutsel lähetati valimisi vaatlema OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissioon;

D.  arvestades, et OSCE/ODIHRi hinnangu kohaselt olid 2016. aasta parlamendivalimised tõhusalt korraldatud, kuid alles on jäänud mitmed pikaajalised süsteemsed puudused, sealhulgas õigusraamistiku piirangud poliitiliste õiguste ja põhivabaduste osas; arvestades, et häälte lugemisel ja hääletusprotokollide koostamisel esines rohkesti menetlusnormide rikkumisi ja läbipaistvus oli puudulik;

E.  arvestades, et üle pika aja on Valgevene parlamendis taas esindatud demokraatlik opositsioon; arvestades, et Valgevene inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri sõnul püsib Valgevene inimõigusi piirav õigus- ja haldussüsteem muutumatuna; arvestades, et kahelt sõltumatult parlamendiliikmelt oodatakse tegutsemist tegeliku opositsioonijõuna;

F.  arvestades, et 1994. aastast peale ei ole Valgevenes korraldatud vabu ja õiglasi valimisi ega järgitud valimisseadust, mis vastaks OSCE/ODIHRi rahvusvaheliselt tunnustatud normidele;

G.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris tühistas EL hea tahte märgina enamiku Valgevene ametnike ja juriidiliste isikute vastaseid piiravaid meetmeid, et innustada Valgevenet inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid edendama; arvestades, et Valgevenet käsitlevates 15. veebruari 2016. aasta järeldustes rõhutas nõukogu vajadust tõhustada ELi ja Valgevene koostööd mitmes majandusvaldkonnas ning kaubanduse ja abiga seotud valdkonnas, avades Valgevenele sellega võimaluse taotleda EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahalisi vahendeid; arvestades, et enne 2016. aasta valimisi võis täheldada mitmeid katseid teatavate pikaajaliste probleemide lahendamiseks, kuid samas on hulk valimiste õigus- ja menetlusraamistikuga seotud küsimusi endiselt lahendamata;

H.  arvestades, et kaks Valgevene valimisvaatlusrühma – „Inimõiguste kaitsjad vabade valimiste nimel“ ja „Õigus valida 2016“ – mõistsid viimased valimised hukka põhjusel, et need ei vastanud mitmele põhilisele rahvusvahelisele normile ega kajastanud usaldusväärselt Valgevene kodanike tahet;

I.  arvestades, et Valgevene vaatlusrühmad kogusid konkreetseid tõendeid selle kohta, kuidas nii viiel eelhääletuspäeval (6.–10. september 2016) kui ka valimispäeval (11. september 2016) tehti kogu riigis jõulisi katseid valimisaktiivsust tegelikust kõrgemana näidata, ning arvestades, et Valgevene ainus sõltumatu arvamusuuringu instituut (NISEPI) peatas valitsuse survel oma tegevuse ja selle tõttu on valgevenelaste tegelikke poliitilisi eelistusi väga raske hinnata;

J.  arvestades, et osa Valgevene opositsioonijõude sõlmis 18. novembril 2015 esimest korda koostöökokkuleppe ühise kandideerimise kohta 2016. aasta parlamendivalimistel;

K.  arvestades, et 18.–19. juunil 2015 tegi Euroopa Parlamendi delegatsioon Valgevenega suhtlemiseks oma esimese visiidi Minskisse pärast 2002. aastat; arvestades, et Euroopa Parlamendil ei ole praegu ametlikke suhteid Valgevene parlamendiga;

L.  arvestades, et Valgevene etendas konstruktiivset rolli Ukraina relvarahukokkuleppe saavutamisel;

M.  arvestades, et Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine on Valgevene ühiskonnas süvendanud kartusi, et Valgevene siseolukord võib jõuvahekordade muutumise tõttu destabiliseeruda; arvestades, et Valgevene rahvas ei ole siiski jätnud lootust oma riigi sisulisele reformimisele ja rahumeelsele ümberkujundamisele;

N.  arvestades, et seisak Valgevene majanduses on kestnud juba üle 20 aasta, suured majandussektorid on endiselt riigi omanduses ning alluvad administratiivsele käsu- ja kontrollisüsteemile; arvestades, et Valgevene majanduslik sõltuvus Venemaa majandusabist suureneb pidevalt, ja arvestades, et Valgevene majandustulemused kuuluvad Euraasia Majandusliidu kõige nõrgemate hulka – näiteks 2015.–2016. aastal kahanes riigi SKP rohkem kui 30 miljardi USA dollari võrra;

O.  arvestades, et Valgevene on Euroopas ainus riik, kus veel kohaldatakse surmanuhtlust; arvestades, et 4. oktoobril 2016 jättis Valgevene ülemkohus jõusse Siarhei Vostrykaule määratud surmanuhtluse ja et see oli 2016. aastal neljas Valgevene ülemkohtu kinnitatud surmaotsus;

P.  arvestades, et inimõigusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu opositsiooni ahistamise uutele meetoditele; arvestades, Valgevene ametivõimud ei ole loobunud poliitiliste oponentide represseerimisest, kuna rahumeelseid protestijaid võetakse endiselt haldusvastutusele, muud kodaniku- ja poliitilised õigused on piiratud ning riigis on uusi poliitvange; arvestades, et Valgevene ametivõimud ei ole võtnud meetmeid inimõiguste valdkonnas süsteemsete ja kvalitatiivsete muudatuste tegemiseks, seda eelkõige seadusandlikul tasandil;

Q.  arvestades, et Valgevene olukorra märkimisväärne parandamine sõna- ja meediavabaduse, tavakodanike ja opositsiooniaktivistide poliitiliste õiguste austamise ning õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise osas on ELi ja Valgevene suhete parandamise eeltingimus; arvestades, et Euroopa Liit toetab endiselt kindlalt inimõiguste, sealhulgas sõna- ja meediavabaduse kaitsmist Valgevenes;

R.  arvestades, et Valgevene võttis 25. oktoobril 2016 vastu esimese riikliku inimõiguste tegevuskava, mis ministrite nõukogu resolutsiooniga heaks kiideti; arvestades, et Valgevene ametivõimude väitel määratakse selle kavaga kindlaks peamised tegevussuunad riigi inimõigusalaste kohustuste täitmiseks;

S.  arvestades, et Valgevene idapartnerluses ja selle parlamentaarses harus Euronestis osalemise üks eesmärke on tugevdada Valgevene ja ELi koostööd; arvestades, et Valgevene parlamendil ei ole Euronesti parlamentaarses assamblees ametlikku staatust;

T.  arvestades, et Valgevene ehitab ELi piirile Astravetsi oma esimest tuumaelektrijaama; arvestades, et iga tuumaenergia arendamisega tegelev riik peab rangelt kinni pidama rahvusvahelistest tuuma- ja keskkonnaohutusnõuetest ja -normidest; arvestades, et Valgevene valitsus, kellel on ainuvastutus riigi territooriumil asuvate tuumarajatiste ohutuse ja julgeoleku eest, peab täitma oma kohustusi omaenda kodanike ja ka naaberriikide ees; arvestades, et mis tahes tuumarajatiste arendamise, käitamise ja dekomisjoneerimise põhialuseks peavad olema avatuse ja läbipaistvuse põhimõtted;

U.  arvestades, et Valgevene kuulub Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) ja osaleb koos Venemaaga ühistes sõjaväemanöövrites „Zapad“, kus muu hulgas harjutatakse Valgevene läänenaabrite ründamist ja simuleeritakse ka tuumarelva kasutamist Poola vastu; arvestades, et Valgevene on järgmisel aastal ilmselt osaline manöövritel „Zapad 2017“, kus võidakse läbi mängida uusi agressiivseid stsenaariume;

1.  peab endiselt ülimalt murettekitavaks puudusi, mida rahvusvahelised vaatlejad täheldasid 2015. aasta presidendi- ja 2016. aasta parlamendivalimiste ajal; tunnustab püüdeid teha edusamme, kuigi need on ikka veel ebapiisavad; märgib, et äsja valitud parlamendis on üks opositsioonierakonna ja üks valitsusvälise sektori esindaja; leiab aga, et nende puhul on tegemist pigem poliitilistel kaalutlustel nimetamise kui valimistulemuste põhjal parlamenti pääsemisega; märgib, et nende kahe parlamendiliikme poolt edaspidi esitatavate seadusandlike ettepanekute arvessevõtmine on lakmustest, mis näitab nende nimetamise taga peituvaid ametivõimude poliitilisi kavatsusi;

2.  kutsub Valgevene ametivõime üles laiema demokratiseerimisprotsessi raames ja koostöös rahvusvaheliste partneritega jätkama viivitamata tööd põhjaliku valimisreformi teostamiseks; rõhutab vajadust rakendada OSCE/ODIHRi soovitusi aegsasti enne 2018. aasta märtsis toimuvaid kohalikke valimisi ning rõhutab, et kohalikud ja rahvusvahelised vaatlejad peavad neid valimisi jälgima; rõhutab, et see on tähtis selleks, et saavutada ELi ja Valgevene suhetes soovitud edusamme;

3.  kordab oma üleskutset Valgevene ametivõimudele tagada kõikides olukordades demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile ning Valgevene poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele;

4.  palub Valgevene valitsusel rehabiliteerida vabastatud poliitvangid ning täielikult taastada nende kodaniku- ja poliitilised õigused;

5.  peab murettekitavaks, et pärast 2000. aastat ei ole Valgevenes registreeritud ühtegi uut erakonda; nõuab, et kõik sellekohased piirangud tühistataks; rõhutab, et kõigil erakondadel tuleb lubada poliitiliselt piiranguteta tegutseda, eriti valimiskampaania ajal;

6.  ootab, et võimud lõpetaksid sõltumatu meedia ahistamise poliitilistel põhjustel; nõuab, et lõpetataks halduskorras vastutusele võtmise tava ja halduskoodeksi artikli 22 lõike 2 punkti 2 meelevaldne kasutamine akrediteeringuta vabakutseliste ajakirjanike vastu, kes teevad välismeediaga koostööd, sest sellega piiratakse sõnavabadust ja teabe levitamist;

7.  palub Valgevene võimudel viivitamatult kehtetuks tunnistada Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 193 lõige 1, mille kohaselt registreerimata avalike ühenduste ja organisatsioonide tegevuse korraldamine ja selles osalemine on karistatav, ning lubada avalikel ühendustel ja organisatsioonidel seaduslikult, täies ulatuses, vabalt ja takistamatult toimida; juhib komisjoni tähelepanu eelkõige asjaolule, et artikli 193 lõike 1 ja teiste piiravate meetmete kohaldamise tõttu on üle 150 Valgevene vabaühenduse registreeritud Leedus, Poolas, Tšehhi Vabariigis ja mujal;

8.  nõuab, et Valgevene ametivõimud muudaksid poliitikat, mille kohaselt Valgevene valitsusvälisele sektorile antav rahvusvaheline rahaline toetus on endiselt kõrgelt maksustatud;

9.  mõistab teravalt hukka Valgevene valitsuse poliitika kasutada erijõudusid kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas rahvusvähemusi esindavate organisatsioonide, nagu sõltumatu vabaühendus Valgevene Poolakate Liit, siseasjadesse sekkumiseks;

10.  nõuab, et Valgevene kui ainus Euroopa riik, kus veel kohaldatakse surmanuhtlust ja kus seda hiljuti uuesti täide viima hakati, astuks esimese sammu selle alatiseks kaotamise suunas ja ühineks surmanuhtluse täideviimise ülemaailmse moratooriumiga; tuletab meelde, et surmanuhtlus on ebainimlik ja alandav karistus, sellel ei ole tõendatud heidutavat mõju ja see muudab õigusemõistmise vead pöördumatuks; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles ülalnimetatud probleeme ELi ja Valgevene jätkuvas inimõiguste teemalises dialoogis tugevalt rõhutama; peab sellega seoses tervitatavaks, et Valgevene ministrite nõukogu võttis vastu tegevuskava ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise töörühma soovituste elluviimiseks, ja ootab, et kava täies mahus ellu viidaks;

11.  kutsub ELi üles säilitama liikumisjõudu suhete edasiseks normaliseerimiseks Valgevenega; kordab oma seisukohta, et erimeelsusi saab kõige paremini lahendada tõhustatud suhtluskanaleid kasutades ning et ELi ja eelkõige Euroopa Parlamendi jätkuv osalemine dialoogis Valgevenega, eelkõige selle kodanike ja kodanikuühiskonnaga ning ka parlamendi ja mitmesuguste erakondadega, võib anda konkreetseid tulemusi ja aidata kaasa riigi sõltumatusele, suveräänsusele ja heaolule;

12.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama ja tugevdama toetust Valgevenes ning välismaal tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele; rõhutab sellega seoses vajadust toetada kõiki Valgevene ühiskonnale teavet andvaid sõltumatuid allikaid, sealhulgas valgevenekeelseid ja välismaalt teavet edastavaid meediakanaleid;

13.  märgib, et 2014. aasta jaanuaris algasid viisalihtsustusläbirääkimised, mille eesmärk on parandada inimestevahelisi kontakte ja ergutada kodanikuühiskonna kujunemist; rõhutab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid võtma vajalikke meetmeid, et kiirendada edusamme selles valdkonnas;

14.  toetab „kriitilise seotuse“ poliitikat, mida EL järgib Valgevene ametivõimudega suheldes, ning väljendab valimisolekut aidata sellele kaasa Valgevenega suhtlemiseks moodustatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni vahendusel; palub komisjonil hoolikalt jälgida seadusandlikke algatusi ja kontrollida nende rakendamist; tuletab meelde, et EL peab tagama, et tema vahendeid ei kasutataks kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, vabakutseliste ajakirjanike ja opositsioonijuhtide allasurumiseks;

15.  tunneb muret ohutusprobleemide pärast, mille on põhjustanud Valgevene tuumaelektrijaama ehitus Astravetsis, mis asub vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Leedu pealinnast Vilniusest ja Poola piiri lähedal; rõhutab, et projekti rakendamine peab toimuma põhjaliku rahvusvahelise järelevalve all tagamaks, et see on kooskõlas rahvusvaheliste tuuma- ja keskkonnaohutuse nõuete ja normidega, sealhulgas ÜRO Espoo konventsiooni ja Århusi konventsiooniga; palub komisjonil võtta selle ehitusjärgus tuumajaama ohutuse ja läbipaistvuse küsimus Valgevene ja Venemaaga peetava dialoogi teemaks, arvestades asjaolu, et Venemaa rahastab jaama ehitust ja see põhineb Rosatomi tehnoloogial, ning palub komisjonil selles küsimuses korrapäraselt aru anda Euroopa Parlamendile ja ELi liikmesriikidele, eelkõige Valgevenega piirnevatele liikmesriikidele; palub nõukogul ja komisjonil kasutada enda käsutuses olevaid hoobasid, sealhulgas ELi makromajandusliku finantsabi tingimuslikuks muutmist, tagamaks, et Valgevene järgib Astravetsi tuumaelektrijaamaga seoses rahvusvahelisi ohutusnorme, pidades eelkõige silmas stressitesti läbiviimist, milles 23. juunil 2011 komisjoniga kokku lepiti;

16.  peab väga oluliseks ja ootab, et Valgevene ühineks Euronesti parlamentaarse assambleega kooskõlas selle asutamisaktiga kohe, kui poliitilised tingimused on täidetud, kuivõrd see ühinemine oleks loomulik järg Valgevene osalusele idapartnerluse mitmepoolses koostööraamistikus;

17.  kinnitab, et tahab jätkata tegevust Valgevene rahva hüvanguks, et toetada tema demokraatiapüüdlusi ja -algatusi ning aidata rajada Valgevene stabiilset, demokraatlikku ja majanduslikult tugevat tulevikku;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, OSCE/ODIHRile, Euroopa Nõukogule ja Valgevene ametivõimudele.