Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks (C(2016)3301),

–  võttes arvesse komisjonile adresseeritud teatist „Komisjoni eksperdirühmade raamistik: horisontaalsed eeskirjad ja avalik register“ (C(2016)3300),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(1),

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon ja rakendusametid(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0002/2017),

A.  arvestades, et ta on väljendanud muret komisjoni eksperdirühmade eelmise, 2010. aasta novembris kasutusele võetud raamistiku(3) toimimise pärast, pidades silmas, et raamistik loodi eesmärgiga kehtestada olulisi tegevusalaseid uuendusi, mis toetaksid institutsioonidevahelise töö läbipaistvust ja kooskõlastamist;

B.  arvestades eelkõige seda, et võttes arvesse läbipaistvuse ja tasakaalustatud koosseisu puudumist teatavates eksperdirühmades ja vajadust tagada, et eksperdirühmade koosseis oleks oma eriteadmiste ja esindatud vaadete poolest õiges tasakaalus, lõi eelarvekomisjon 2011. ja 2014. aastal eelarvereservid ning sõnastas seni täitmata nõudmised eksperdirühmade reformiks;

C.  arvestades, et tema hiljuti tellitud uuringus tuvastati, et teatavate eksperdirühmade läbipaistvus on väga puudulik ja koosseis tasakaalustamata(4);

D.  arvestades, et eksperdirühmade tasakaalustatud koosseis ja läbipaistvus on olulised eeltingimused selleks, et ekspertiisi tulemused kajastaksid piisava täpsusega vajadust võtta regulatiivseid meetmeid ning et kinnistada ekspertiisi ja regulatiivsete meetmete legitiimsust Euroopa kodanike silmis;

E.  arvestades, et Euroopa Ombudsman on oma strateegilises uuringus(5) esitanud soovituse komisjoni eksperdirühmade koosseisu kohta ning rõhutanud seejuures eelkõige vajadust eksperdirühmade suurema läbipaistvuse järele;

F.  arvestades, et komisjon suhtles enne otsuse vastuvõtmist parlamendi esindajatega ja Euroopa Ombudsmaniga;

G.  arvestades, et komisjon esitas parlamendile komisjoni talituste töödokumendi, milles vastatakse eelarvekontrollikomisjoni raportööri töödokumendis toodud soovitustele;

H.  arvestades, et kahjuks ei ole sellest hoolimata komisjoni talituste töödokumendis ega komisjoni otsuses pakutud lahendusi kõikidele parlamendi tõstatatud mureküsimustele;

1.  pooldab komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks, kuid peab kahetsusväärseks, et komisjon ei korraldanud täieulatuslikku avalikku konsultatsiooni, kuigi paljud valitsusvälised organisatsioonid olid selle vastu huvi üles näidanud; kordab, kui tähtis on elavdada kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartnerite kaasamise vorme sellistes keskse tähtsusega valdkondades nagu Euroopa institutsioonide läbipaistvus ja toimimine;

2.  juhib tähelepanu sellele, et uute horisontaalsete eeskirjade vastuvõtmisega tundub olevat paljudele Euroopa Parlamendi poolt varem väljendatud mureküsimustele lahendus leitud, eelkõige seoses avalike kandideerimiskutsete vajalikkusega eksperdirühmade liikmete valimisel ning seoses komisjoni eksperdirühmade registri läbivaatamisega ja koostoime loomisega kõnealuse registri, komisjoni ja Euroopa Parlamendi läbipaistvusregistri ning huvide konfliktide vältimise vajadust käsitlevate eeskirjade vahel, eelkõige isikuliselt ametisse nimetatud ekspertide puhul;

3.  märgib, et institutsioonidevahelise tegevuse läbipaistvus ja kooskõlastamine on ülimalt tähtis, see aitab saavutada sobivat tasakaalu eksperdirühmade koosseisus esindatud eriteadmiste ja arvamuste seisukohast, et nende tegevust parandada; väljendab seetõttu rahulolu, et valikumenetlus on nüüd avalik; rõhutab sellega seoses, et ekspertide praktilised kogemused ja oskused peavad olema selgelt nähtavad; on seisukohal, et kogu valikuprotsess peaks tagama kõrgel tasemel läbipaistvuse ning selles tuleks juhinduda selgematest, täpsematest kriteeriumitest, rõhutades kandidaatide akadeemilise kvalifikatsiooni kõrval eriti nende praktilisi kogemusi ja pöörates tähelepanu ekspertide võimalikele huvide konfliktidele;

4.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjoni eksperdirühmade register on juba ühendatud läbipaistvusregistriga, mis suurendab läbipaistvust;

5.  peab kahetsusväärseks, et katse pidada uute eeskirjade kehtestamise üle avalikke konsultatsioone ei õnnestunud; kutsub komisjoni üles toimima läbipaistvalt ja vastutama ELi kodanike ees;

6.  tuletab meelde, et läbipaistvuse puudumisel on negatiivne mõju ELi kodanike usaldusele ELi institutsioonide suhtes; on arvamusel, et komisjoni eksperdirühmade tulemuslik reformimine, mis põhineb läbipaistvuse selgetel põhimõtetel ja tasakaalustatud koosseisul, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust, mis omakorda aitab suurendada inimeste usaldust ELi vastu;

7.  toonitab, et uusi eeskirju tuleks kohaldada rangelt ja võrdselt kõikide komisjoni eksperdirühmade suhtes nende nimetusest hoolimata (hõlmates seega eri-, kõrgetasemelisi ja muid erakorralisi rühmi ning ametlikke ja mitteametlikke rühmi), kui need rühmad ei koosne eranditult liikmesriikide esindajatest või kui neid ei reguleerita komisjoni 20. mai 1998. aasta otsusega 98/500/EÜ valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil; kordab, et uued eeskirjad peavad tagama tasakaalustatud esindatuse, kaasates osalejaid kõigi sidusrühmade seast;

8.  leiab, et komisjon peaks liikuma eksperdirühmade tasakaalustatuma koosseisu kujundamise suunas; mõistab hukka tõsiasja, et veel ei tehta selget vahet majanduslike ja mittemajanduslike huvide esindajate vahel, et saavutada maksimaalne läbipaistvus ja tasakaalustatus; rõhutab sellega seoses, et komisjon peaks avalikes kandideerimiskutsetes selgesõnaliselt märkima, mida mõistetakse tasakaalustatud koosseisu all ja milliste huvide esindamist ta loodavates eksperdirühmades soovib; peab seepärast oluliseks parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomitee kaasamist, et selline vahe defineeritaks tasakaalustatumalt;

9.  kutsub komisjoni üles märkima uute eksperdirühmade loomisel või olemasolevate koosseisu muutmisel avalikes kandideerimiskutsetes selgesõnaliselt, mida mõistetakse tasakaalustatud koosseisu all, milliste huvide esindamist ta soovib ja mis on selle põhjuseks ning põhjendama ka mis tahes võimalikke kõrvalekaldumisi eelnevalt määratletud tasakaalustatud koosseisust eksperdirühmade loomise käigus;

10.  osutab sellega seoses ja ombudsmani eelmainitud arvamuse punkte 34–45 arvesse võttes asjaolule, et kuigi komisjon ei ole veel ametlikult kindlaks määranud „tasakaalustatuse“ mõistet, ei tohiks seda mõista kui aritmeetilise tehte tulemust, vaid pigem kui selliste jõupingutuste tagajärge, millega tagatakse, et eksperdirühma liikmed tervikuna omavad vajalikke tehnilisi eriteadmisi ja piisavalt laia vaatenurka asjaomase eksperdirühma volituste täitmiseks; on seisukohal, et tasakaalustatuse mõistet tuleks seetõttu käsitada tihedalt seotuna iga eksperdirühma konkreetsete volitustega; on seisukohal, et kriteeriumid eksperdirühma tasakaalustatuse hindamiseks peaksid hõlmama rühma ülesandeid, nõutavaid tehnilisi eriteadmisi, sidusrühmi, keda teema kõige tõenäolisemalt puudutab, sidusrühmade organiseerimist ning majanduslike ja mittemajanduslike huvide asjakohast suhet;

11.  palub komisjonil viivitamata uurida, kas juhul, kui huvitatud sidusrühmad tasakaalustatud koosseisu määratluse vaidlustavad, on vaja uut kaebuste mehhanismi või piisab praegusest korrast, nõuab parlamendi kaasamist sellesse kontrollimehhanismi;

12.  tuletab meelde, et varem ei olnud komisjonil alati võimalik leida sobivaid eksperte esindama VKEsid, tarbijaid, ametiühinguid ja muid üldiseid avalikke huve kaitsvaid organisatsioone ning et selle põhjuseks olid sageli kulud, mis olid seotud puhkuse võtmisega või näiteks VKEde puhul asendaja leidmisega eksperdirühmas veedetud ajaks (edaspidi „alternatiivsed kulud“);

13.  palub seetõttu, et komisjon uuriks, mil viisil oleks võimalik hõlbustada ja edendada alaesindatud organisatsioonide või sotsiaalsete rühmade osalemist eksperdirühmades, hinnates muu hulgas oma sätteid kulude tõhusa ja õiglase hüvitamise kohta, sealhulgas võimalusi selliste alternatiivsete kulude katmiseks, austades seejuures täiel määral proportsionaalsuse põhimõtet;

14.  palub komisjonil hinnata võimalusi sellise hüvitussüsteemi väljatöötamiseks, mis toetab alaesindatud rühmi eksperdirühmas täiesti tõhusaks osalemiseks vajalike eriteadmiste omandamisel;

15.  kutsub komisjoni üles võimaldama Euroopa valitsusväliste organisatsioonide esindamist eksperdirühmades oma riiklike liikmesorganisatsioonide esindajate kaudu, kui Euroopa organisatsioonid on selleks selge volituse andnud;

16.  kutsub komisjoni üles tagama, et isegi kui ta erikorrast hoolimata ei suuda ikka leida sobivaid eksperte kõikide asjakohaste huvide esindamiseks, võtavad asjaomased eksperdirühmad kõik vajalikud meetmed, näiteks kaalutud hääletamise menetluste teel, eesmärgiga tagada, et nende eksperdirühmade lõplikes aruannetes on tõhusalt ja tasakaalustatud moel kajastatud kõik asjakohased huvid;

17.  tuletab meelde, et nii parlament kui ka Euroopa Ombudsman on soovitanud komisjonil muuta eksperdirühmade päevakorrad, taustdokumendid, koosolekute protokollid ja arutelud avalikuks, kui nende liikmed ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega, et konkreetne koosolek või osa koosolekust peaks jääma salajaseks, ning peab kahetsusväärseks, et komisjon on jäänud süsteemi juurde, mille puhul on koosolekud salajased, kui eksperdirühmade liikmed ei otsusta lihthäälteenamusega, et arutelu tuleks muuta avalikuks; peab võimalikult suure läbipaistvuse rakendamist äärmiselt oluliseks ning palub komisjonil sätestada, et koosolekud ja protokollid muudetakse avalikuks;

18.  rõhutab, et kasutajatele tuleb anda juurdepääs mitmesugustele dokumentidele (päevakorrad, viitedokumendid, eri aruanded), et huvitatud sidusrühmadel oleks võimalik neid tõhusalt jälgida; on lisaks seisukohal, et eksperdirühmade registri veebisait peaks – kas ise või kasutades hüperlinke teistele asjakohastele veebisaitidele – olema üks vahenditest või mehhanismidest, mille kaudu saab pidevalt uuendatud teavet poliitika arengute kohta ja mis tagab seeläbi suure läbipaistvuse;

19.  kutsub komisjoni üles töötama sidusrühmadega, sh parlamendiga, konsulteerides viivitamata välja konkreetsed suunised, milles selgitatakse, kuidas ta tõlgendab sätet, mille kohaselt peaksid eksperdirühmade koosolekute protokollid olema asjakohased ja täielikud, eriti siis, kui koosolekud ei ole avalikud, ning palub tungivalt, et komisjon tagaks seoses sellega maksimaalse võimaliku läbipaistvuse, sh päevakorra, taustdokumentide, hääletustulemuste ja üksikasjalike protokollide, k.a eriarvamuste avaldamise, kooskõlas Euroopa Ombudsmani soovitusega;

20.  tuletab meelde, et lisaks isikuliselt liikmeks nimetatud ekspertidele võib huvide konflikt ilmneda ka ülikoolidest, uurimisinstituutidest, õigusbüroodest, Euroopa ja muudest mõttekodadest ja konsultatsioonifirmadest pärit liikmete puhul, ning palub, et komisjon selgitaks, kuidas ta väldib huvide konflikte sellistesse kategooriatesse kuuluvate ekspertide puhul;

21.  palub komisjonil tagada olemasolevaid positiivseid näiteid ära kasutades, et parandatud horisontaalseid eeskirju rakendatakse süstemaatiliselt, ja teostada selleks nende horisontaalsete eeskirjade rakendamise üle keskset järelevalvet ning mitte delegeerida seda mõnele peadirektoraadile;

22.  palub komisjonil eraldada piisavalt vahendeid eeskätt registriga seotud tegevuse jaoks, töötades välja uuenduslikke ja eriti tõhusaid meetodeid, et hoida seda ajakohasena ja vältida faktivigu ja/või väljajätmisi ning et see võimaldaks andmete eksportimist masinloetavas vormingus;

23.  märgib, et komisjon on teatanud, et 2016. aasta lõpuks peavad komisjoni uut eksperdirühmade raamistikku rakendama kõik peadirektoraadid, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hiljemalt aasta jooksul pärast otsuse vastuvõtmist ehk enne 1. juunit 2017 rakendamis- ja hindamisaruande; palub komisjonil tagada, et aruande kohta oleks parlamendiga peetava struktureeritud dialoogi raames võimalik teha esimese suulise ettekande juba järgmise kuue kuu jooksul;

24.  juhib lisaks tähelepanu sellele, et komisjon peab delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistamisel ja väljatöötamisel ning strateegiliste suuniste koostamisel tagama, et kõik dokumendid, sealhulgas aktide eelnõud, antaks parlamendile ja nõukogule üle samal ajal kui liikmesriikide ekspertidele, nagu lepiti kokku 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (2) ELT L 246, 14.9.2016, lk 27. (3) C(2010)7649, 10. november 2010. (4) Eelarveasjade poliitikaosakond D. Komisjoni eksperdirühmade koosseis ja nende registri hetkeseis (2015). (5) OI/6/2014/NF.