Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2100(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0001/2017

Esitatud tekstid :

A8-0001/2017

Arutelud :

PV 13/02/2017 - 14
CRE 13/02/2017 - 14

Hääletused :

PV 14/02/2017 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0027

Vastuvõetud tekstid
PDF 345kWORD 80k
Teisipäev, 14. veebruar 2017 - Strasbourg
ELi konkurentsipoliitika aastaaruanne
P8_TA(2017)0027A8-0001/2017

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2017. aasta resolutsioon ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (2016/2100(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2016. aasta aruannet 2015. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2016)0393) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0198),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 39, 42 ja 101–109,

–  võttes arvesse protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt välja töötatud toidu- ja põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkuse hindamise (SAFA) üldist raamistikku,

–  võttes arvesse asjakohaseid komisjoni eeskirju, suuniseid, resolutsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2016. aasta resolutsiooni taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta(2),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta reolutsiooni ELi 2014. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(4) ja oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ELi 2013. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta otsust e-kaubanduse sektori uurimise algatamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel (C(2015)3026),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks(7) („Üldine grupierandi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle(8),

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2014. aasta valget raamatut „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine“ (COM(2014)0449),

–  võttes arvesse komisjoni vastuseid parlamendiliikmete kirjalikult vastatavatele küsimustele E-000344/2016, E-002666/2016 ja E-002112/2016,

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta(9), eelkõige selle punkte 6, 7 ja 11, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 868/2004 läbivaatamist, et kaitsta ausat konkurentsi ELi lennundusalastes välissuhetes ning tugevdada ELi lennundussektori konkurentsipositsiooni, hoida tõhusamalt ära kõlvatut konkurentsi, tagada vastastikkus ja kaotada ebaausad tavad, sealhulgas toetuste ja riigiabi andmine teatavate kolmandate riikide lennuettevõtjatele, kes moonutavad turgu, mille puhul ausa konkurentsi klauslis sätestatud rahaline läbipaistvus täidab võrdsete võimaluste tagamisel esmatähtsat rolli,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(10) („Ühine turukorralduse määrus“),

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1218/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0001/2017),

A.  arvestades, et tugev ja tõhus ELi konkurentsipoliitika on alati olnud siseturu nurgakivi, sest sellega ergutatakse majanduslikku tõhusust ja luuakse majanduskasvu, innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut soodustav keskkond, mis samal ajal langetab hindu;

B.  arvestades, et ELi konkurentsipoliitika on esmatähtis vahend võitluseks siseturu killustumisega, et seeläbi luua ettevõtetele võrdsed võimalused kogu ELis ja need säilitada;

C.  arvestades, et Euroopa Liit peaks komisjoni juhtimisel edendama konkurentsikultuuri ELis ja kogu maailmas;

D.  arvestades, et konkurentsipoliitika ise aitab kaitsta Euroopa demokraatiat, kuna see takistab majandus- ja rahandusvõimu liigset koondumist väheste isikute kätte, mis õõnestaks Euroopa poliitiliste võimude suutlikkust toimida suurtest tööstus- ja panganduskontsernidest sõltumatult;

E.  arvestades, et konkurentsieeskirjade (sealhulgas monopolidevastase võitluse eeskirjade) nõuetekohane rakendamine vastavalt sotsiaalsele turumajandusele peaks aitama vältida majandus- ja rahandusvõimu liigset koondumist väheste eraettevõtete kätte ning ergutab ka osalejaid, andes neile stiimuli olla dünaamiline ja innovaatiline ning ennast turul eristada;

F.  arvestades, et ausa konkurentsi poliitika hoiab turud tõhusate ja avatutena, tuues seeläbi kaasa madalamad hinnad, uute osalejate esilekerkimise, kvaliteetsemad tooted ja teenused ning suuremad valikuvõimalused tarbijatele, mis edendab samuti teadusuuringuid ja innovatsiooni, majanduskasvu ja vastupidavamaid ettevõtteid;

G.  arvestades, et konkurentsipoliitika saab anda ja peaks andma märkimisväärse panuse peamiste poliitiliste prioriteetide saavutamisse, näiteks innovatsiooni suurendamisse, kvaliteetsete töökohtade loomisesse, kliimamuutuste vastasesse võitlusesse, säästvasse majanduskasvu ja arengusse, investeeringute hoogustamisse, ressursitõhususse, tarbijate ja inimeste tervise kaitsmisesse, tugevdades seejuures ühtset turgu ning pöörates erilist tähelepanu digitaalsele ühtsele turule ja energialiidule;

H.  rõhutab, et edukas konkurentsipoliitika ei tohi olla suunatud ainuüksi tarbijahindade vähendamisele, vaid peab arvestama ka Euroopa tööstuse innovatsioonisuutlikkuse ja investeerimistegevuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkreetsete konkurentsitingimustega;

I.  arvestades, et ELi konkurentsipoliitika on kantud ka sellistest väärtustest nagu sotsiaalne õiglus, poliitiline sõltumatus, läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus;

J.  arvestades, et ELi konkurentsipoliitika on vastastikuses sõltuvuses teiste suurte ELi poliitikavaldkondade, sealhulgas maksu-, tööstus- ja digitaalpoliitikaga, ning nende kooskõlastamine peaks aitama tagada kooskõla aluslepingutes sätestatud aluspõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja lojaalsuse põhimõtetega;

K.  arvestades, et maksudest kõrvalehoidumine, maksupettused ja maksuparadiisid, mis moonutavad ühtsel turul konkurentsi oma makse tasuvate ja mittetasuvate firmade vahel, lähevad ELi maksumaksjatele igal aastal hinnanguliselt maksma miljardeid eurosid (mõnede arvestuste kohaselt koguni triljon eurot);

L.  arvestades, et ülemaailmne koostöö konkurentsieeskirjade jõustamisel aitab vältida vastuolusid võetavate parandusmeetmete ja jõustatud meetmete tulemuste osas ning aitab äriühingutel vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid;

M.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika ja komisjoni otsustusprotsess annavad majandustegevuse mõistele erineva tõlgenduse sõltuvalt sellest, kas siseturu eeskirjad või konkurentsieeskirjad on hõlmatud; arvestades, et see segadusttekitav praktika muudab juba niigi koormava majandustegevuse mõiste veelgi keerulisemaks;

N.  arvestades, et konkurentsipoliitika kohandamine põllumajanduse eripäraga selges, sidusas ja toimivas õiguskeskkonnas võib aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisele toiduainete tarneahelas, kui seeläbi vähendatakse ettevõtjate jõudude ebavõrdsust, suurendatakse turu tõhusust ning tagatakse õiguskindlus ja võrdsed võimalused ühtse turu raames;

O.  arvestades, et majanduslike ohtude esinemise viisi, intensiivsust ja ajastust on raske ette näha ning on vaja, et turule orienteeritud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetaks põllumajandustootjaid ja näeks turu tõsise tasakaalustamatuse korral ette täiendavad ajaliselt piiratud erandid konkurentsieeskirjadest; arvestades, et piimakriisi ajal otsustas komisjon käivitada viimase abinõuna põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikli 222, et teha tunnustatud tootjarühmadele piimatootmise ühisel kavandamisel konkurentsiõiguse kohaldamisest erand;

P.  arvestades, et konkurentsipoliitikast üksinda ei piisa toidutarneahelas esinevate ebaausate kaubandustavade kaotamiseks;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 näidatakse selgelt, et ebaõiglaste kaubandustavade otsene või kaudne kehtestamine teiste toiduahela sektorite suhtes on aluslepingute rikkumine;

R.  arvestades, et põllumajandusturgude töökond loodi eesmärgiga parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas, uurides võimalusi neile suurema osatähtsuse andmiseks, sealhulgas õiguslikke võimalusi lepinguliste suhete loomiseks ja põllumajandustootjate kollektiivse tegutsemise korraldamiseks; arvestades, et põllumajandusturgude töökonna järeldusi tuleb vajaduse korral võtta arvesse edasistes aruteludes ja meetmetes;

1.  tervitab komisjoni aastaaruannet konkurentsipoliitika kohta, mis näitab, et õiglast konkurentsikeskkonda luues on võimalik aidata taastada piisaval tasemel investeeringud ja innovatsiooni; peab kiiduväärseks, et aruandes keskendutakse konkurentsipoliitika panusele siseturu huvides toimuvasse tõkete ja moonutava riigiabi meetmete kaotamisse; kinnitab ka seda, et Euroopa tulevik peaks põhinema innovatsioonil, sotsiaalsel turumajandusel ja ressursitõhususel, mis loob kõrge elatustaseme kõigi ELi kodanike jaoks;

Tervikliku ühtse turu rajamine

2.  tunneb heameelt komisjoni eesmärgi üle avada kodanike ja ettevõtjate jaoks uusi väljavaateid ja tuletab meelde, et kapitali, teenuste, kaupade ja inimeste vaba liikumine on ühtse turu neli põhivabadust ning nende rakendamine on põhivahend ELi lähendamiseks selle kodanikele; rõhutab, et ilma tõhusa konkurentsipoliitikata ei suuda siseturg oma täielikku potentsiaali saavutada; tunneb heameelt selle üle, et komisjon kasutab erinevaid tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas ühinemiste kontrolli, võitlust turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega ja konkurentsi kahjustava tegevusega, võitlust kartellidega, riigiabi kontrollimist, kooskõlastamist siseriiklike ja vajaduse korral piirkondlike konkurentsiasutustega ning ka valdkondlikke uuringuid;

3.  on seisukohal, et tõhus konkurentsipoliitika peab võimaldama kohaldada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete (VKEd), mikroettevõtjate ja idufirmade suhtes konkreetseid turutingimusi ning peab kaitsma töötajate õigusi ning tagama õiglase maksustamise;

4.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles seadma esikohale Brexiti-järgse ühtse turu tugevdamise, tagades selleks täieliku kooskõla ELi konkurentsialaste õigusaktidega ja suurendades veelgi liikmesriikide vahelist koostööd maksuküsimustes; märgib ka seda, et Brexit võib ELi konkurentsipoliitikat negatiivselt mõjutada; rõhutab eelkõige menetluste dubleerimise ohtu, mis suurendaks halduskulusid ja aeglustaks uurimisprotsesse;

5.  kordab, et õiglane maksukonkurents on ELi siseturu terviklikkuse jaoks esmatähtis ja seepärast peavad kõik turuosalised maksma oma õiglase osa maksudest ja makse tuleks maksta tulu teenimise kohas; rõhutab, et pärast LuxLeaksi paljastusi on EL tunnistanud, et (konkurentsi tugevdamiseks ühtsel turul) ta vajab lihtsat ja läbipaistvat maksupoliitikat ja -korraldust, ning on ka tunnistanud, et on vaja lõpetada liikmesriikide ebaõiglane maksukonkurents (sealhulgas nende antud ebaseaduslikud maksusoodustused), mis toob ausatele maksumaksjatele kaasa moraaliriski ja täiendava maksukoormuse ning takistab VKEde arengut, seda ka juhul, kui ainult uusi sisenejaid ja ainult ühes riigis äriga tegelevaid VKEsid karistatakse, võrreldes rahvusvaheliste ettevõtetega, kes võivad kasumit ümber paigutada või rakendada muid agressiivse maksuplaneerimise vorme, kasutades ainult neile kättesaadavaid otsuseid ja vahendeid; rõhutab vajadust uurida põhjalikult juhtumeid, mille puhul on põhjust kahtlustada ebaseaduslikku maksude optimeerimist rahvusvaheliste ettevõtete poolt; väljendab samal ajal heameelt asjaolu üle, et komisjon on uurinud põhjalikult konkurentsivastaseid tegevusi, nt teatavate liikmesriikide valikulisi maksusoodustusi, mis võivad hõlmata ülemäärase kasumi üle otsustamise süsteeme, ning tunneb heameelt ka uurimiste hiljutiste tulemuste üle, mis näitavad, et valikuliselt antud maksusoodustused on ELi konkurentsiõiguse tähenduses ebaseaduslik riigiabi; rõhutab vajadust tagada komisjonile laialdane juurdepääs teabele, et algatada rohkem uurimisi kahtlaste juhtumite suhtes; kutsub komisjoni üles koostama selged suunised maksualase riigiabi kohta, mis hõlmaks ebaõiglast konkurentsi, ning kasutama täies ulatuses oma ELi konkurentsiõigusest tulenevaid volitusi, et aidata liikmesriikidel võidelda tulemuslikult kahjulike maksutavadega; on seisukohal, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi surve avaldamiseks agressiivsete maksutavade suhtes; rõhutab, et liikmesriikide maksuametite vahel vahetatav teave maksuotsuste ja siirdehindade kokkulepete kohta on eriti otsustava tähtsusega; taunib asjaolu, et liikmesriigid ei anna Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile juurdepääsu sellele teabele; soovitab suurendada teabe vahetamist riigiasutuste vahel, ning kutsub liikmesriike üles avaldama teavet oma maksuotsuste kohta ning soovitab esitada selle teabe vajaduse korral piirkondade kaupa; on veendunud, et komisjoni otsused, milles on esitatud selge metoodika ebakorrektsetesse otsustesse kaasatud ettevõtete väärtuse ja õigustamatute konkurentsieeliste kohta, on edasisele ühtlustamisele heaks õiguslikuks aluseks;

6.  rõhutab, et korruptsioon riigihangete valdkonnas avaldab Euroopa konkurentsivõimele tugevalt turgu moonutavat mõju; kinnitab, et riigihanked on korruptsiooni suhtes kõige tundlikum riigihalduse valdkond; rõhutab, et teatavates liikmesriikides kätkevad ELi rahastatavad hankemenetlused endas suuremat korruptsiooniriski kui riiklikult rahastatavad hanked; tuletab meelde, et turukonkurentsi piiramiseks kasutatakse ulatuslikult spetsiifilisi hankekutseid; kutsub komisjoni üles jätkama tööd, et takistada ELi vahendite väärkasutamist ja stimuleerida vastutustundlikku käitumist riigihangete valdkonnas; nõuab tungivalt Euroopa Prokuratuuri loomist ja sellele vajalike õiguste andmist, et paremini uurida väidetavaid ELi vahendite vastu suunatud kuritegusid;

7.  toonitab, et liikmesriikides valitseva ebaausa maksukonkurentsi lõplikuks kõrvaldamiseks ei piisa üksnes riigiabi juhtumite menetlustest; soovitab seepärast kehtestada äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (täielik CCCTB), mis aitab kaotada konkurentsimoonutused ja annab tagatise, et mitte mingit kasumit ei viida EList välja maksustamata, avalikustada maksualaseid otsuseid käsitlev teave, vaadata käibemaksudirektiiv pettuste vältimise eesmärgil läbi ning kohustada suuri rahvusvahelisi ettevõtteid avaldama oma käive ja kasum iga riigi kohta eraldi, ning kutsub liikmesriike üles muutma oma maksustamistavad läbipaistvamaks ja kehtestama vastastikused teabekohustused; kordab vajadust rakendada maksude vältimise vastast paketti, teabevahetuse alaseid eeskirju ELi riikide vahel ning käibemaksupettuste vastast kiirreageerimismehhanismi, et tagada õiglane konkurents;

8.  on seisukohal, et maksuplaneerimine võib ausat konkurentsi kahjustada; tunneb heameelt komisjoni soovituse üle kohandada püsiva tegevuskoha määratlust nii, et ettevõtted ei saaks kunstlikult vältida maksustatavat kohalolekut liikmesriikides, kus toimub nende majandustegevus; rõhutab, et sellises määratluses peaks arvestama ka digitaalsektori eriolukorda, tagades, et kui elektroonilise digitaaltegevusega tegelev ettevõte on mingi liikmesriigi majanduses märkimisväärselt digitaalselt esindatud, siis loetakse seda liikmesriiki tema püsivaks tegevuskohaks;

9.  rõhutab, et ühtse turu eeskirju on vaja jõustada ka liikmesriikide tasandil ja et rikkumistega tuleb tegeleda, et leida lahendus ühtse turu killustumisele;

10.  nõuab, et ühtsete kontaktpunktide süsteemi täiustamisel lähtutaks praegustest kogemustest seoses väikeste ühtsete kontaktpunktidega digitaaltoodetele; märgib, et isegi väikeste ühtsete kontaktpunktide puhul võivad väikesed ja mikroettevõtted seista silmitsi märkimisväärse halduskoormusega;

11.  rõhutab, et on veelgi vaja tugevdada ühtset turgu, kõrvaldades allesjäänud tõkked ja takistused;

12.  tuletab komisjonile meelde, et ELi ühtse turu sujuvaks toimimiseks on hädavajalik lubada siseriiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel sekkuda olukordades, mis on põhjustatud geograafilistest puudujääkidest, mis ei lase areneda turu majanduslikul ja sotsiaalsel mõõtmel;

13.  rõhutab, et on vaja võidelda maksu- ja sotsiaalse dumpinguga, lubamatu maksude planeerimise ja maksudest kõrvalehoidumisega, et tagada õiglane konkurents kogu ühtsel turul;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa ühtse raudteepiirkonna elluviimise, tagaks täieliku läbipaistvuse taristuettevõtete ja raudtee-ettevõtete vahelistes rahavoogudes ning kontrolliks, kas igal liikmesriigil on tugev ja sõltumatu riiklik reguleeriv asutus;

15.  nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kiiresti meetmeid, et võtta vastu komisjoni ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ühtlustamise kohta;

16.  on arvamusel, et euro kasutuselevõtmine liikmesriikides, kes ei ole veel ühisrahaga ühinenud, tugevdaks vaba konkurentsi siseturul;

Digitaalne ühtne turg

17.  tunneb heameelt komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia üle ning rõhutab konkurentsipoliitika esmatähtsat rolli digitaalse siseturu lõpuleviimisel; toetab samuti komisjoni kava tagada, et ELi konkurentsipoliitika kehtiks täiel määral ka digitaalse ühtse turu suhtes, kuna konkurents pakub tarbijatele mitte ainult rohkem valikuvõimalusi, vaid loob ka võrdsed tingimused, ning väljendab kahetsust, et praegune Euroopa digitaalkeskkonna raamistiku puudumine on näidanud, et suurte ja väikeste teenusepakkujate huvisid ei ole suudetud ühitada; rõhutab, et konkurentsipoliitika traditsioonilised turumudelid ei ole digitaalse siseturu jaoks piisavalt asjakohased; nõuab suurema tähelepanu pööramist digitaalettevõtete kasutatavatele uutele ärimudelitele; märgib, et digitaalne ühtne turg võib luua sadu tuhandeid uusi töökohti ja tuua ELi majandusse juurde 415 miljardit eurot aastas;

18.  rõhutab, et digitaalse ühtse turu strateegia usaldusväärsuse hoidmiseks peaks komisjon viima hoolikalt lõpule kõik pooleliolevad kartelle puudutavad uurimised ilma nende kvaliteeti ohtu seadmata; nõuab menetluste kiirendamist, et tulemusi saaks saavutada võimalikult kiiresti; peab seepärast kiiduväärseks täiendavaid vastuväiteid, mille komisjon saatis hinnavõrdlusteenuse ja vastuväidete kohta Androidi juhtumis; kutsub komisjoni üles jätkama otsustavalt uurimiste käigus tuvastatud kõigi kitsaskohtade uurimist, sealhulgas muudes valdkondades (hotellid, kohalikud otsingud, lennud), kus otsingutulemused on kallutatud, et tagada võrdsed tingimused kõigile digitaalsel turul osalejatele; nõuab turgu valitsevate hotelli reserveerimisplatvormide uurimist;

19.  tunneb heameelt komisjoni valdkondliku uurimise üle e-kaubanduse valdkonnas, mille esialgsetes tulemustes on tuvastatud selle sektori teatavad äritavad, mis võivad veebipõhist konkurentsi piirata; tunneb heameelt ka komisjoni pühendumuse üle Euroopa digitaalsele ühtsele turule ja tema ettepaneku üle, mis käsitleb asukohapõhiseid piiranguid ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel; kutsub komisjoni üles võtma jõulisemaid meetmeid ebaseaduslike takistuste kõrvaldamiseks veebikonkurentsilt, et tagada veebis tõketeta ostlemine ELi tarbijatele, kes ostavad teises liikmesriigis asuvalt müüjalt; on seepärast seisukohal, et vaja on ambitsioonikaid ja sihipäraseid meetmeid, millega parandada kaupade ja teenuste kättesaadavust, lõpetades eeskätt põhjendamatu asukohapõhise piiramise tavad ja geograafilisest asukohast või kodakondsusest lähtuva ebaõiglase diskrimineeriva hinnapoliitika, mille tagajärjel tekivad sageli monopolid ning tarbijad hakkavad kasutama ebaseaduslikku sisu; nõuab ka ELi tasandil veebisaitide märgistamist, et tagada pakutavate teenuste või toodete olemasolu ja kvaliteet, et tagada veelgi kõrgemal tasemel aus konkurents ning tugevdada ka tarbijakaitset;

20.  on seisukohal, et VKEde osalemise edendamine peaks täitma tähtsat rolli ühtse digitaalse ühtse turu edendamisel ning rõhutab vajadust hinnata iga algatuse potentsiaalset mõju (eeskätt nende algatuste puhul, mille eesmärk on edendada e-kaubandust ja täpsustada digitaalsektori püsiva tegevuskoha staatust) VKEde võimele digitaalsest ühtsest turust kasu saada;

21.  tuletab meelde, et võrgu neutraalsus (st põhimõte, mille kohaselt kogu internetiliiklust koheldakse võrdselt ilma diskrimineerimise, kitsenduste ja sekkumiseta andmete saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest või rakendusest sõltumatult) on ülisuure tähtsusega internetiteenuste vahelise diskrimineerimise puudumise ja konkurentsi täieliku kindlustamise tagamisel;

22.  rõhutab uute digitaalseid lahendusi kasutavate ettevõtete, eelkõige interneti- ja mobiiltelefonirakenduste osakaalu suurenemist seniste operaatorite kõrval, mis on andnud tarbijatele uued võimalused leida, võrrelda ja valida ühtselt turult tooteid ja teenuseid, seega andes rohkem mõjuvõimu tarbijatele, kes tahavad teha oma isiklikest vajadustest ja eesmärkidest lähtuvalt teadlikke valikuid;

23.  rõhutab, et jagamismajandus pakub ELi tarbijatele arvukalt uuenduslikke tooteid ja teenuseid; rõhutab, et ühistarbimise platvormid on toonud kaasa võimaluse olemasolevatele ja aktiivselt tegutsevatele turgu valitsevatele osalejatele konkurentsi pakkuda, et luua nii tarbijatele kui ka ettevõtetele konkurentsivõimelisem keskkond; kordab, et lisaks maksustamisele, haldusraamistikule ja julgeolekuaspektidele peaks komisjon kontrollima ka konkurentsiaspekte ja kaotama ettevõtete turulepääsu takistused, et luua võrdsed võimalused; rõhutab, et digitaalmajandus sai alguse juba aastate eest ja et õigusliku järjepidevuse huvides tuleks kõik õigusnormide rikkumised subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas lahendada ELi tasandil; rõhutab vajadust tagada digitaalse ühtse turu puhul kõrgetasemeline tarbija- ja isikuandmete kaitse; soovitab seetõttu komisjonil luua töövahend, mis on hädavajalik, et Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi tasandil toetataks ja rakendataks jagamismajandust selle erinevates vormides ja erinevatel viisidel, et selle tõsiseltvõetavus suureneks ning et see tekitaks rohkem usaldust, ning on teadlik sellest, et soodne ja toetav õigusraamistik ei põhjusta konkurentsimoonutusi; kutsub seetõttu komisjoni üles uuesti nende probleemidega tegelema, nii et sellised ärimudelid saaksid õigusraamistikes toimivaks reaalseks tegelikkuseks;

24.  kutsub komisjoni üles viima läbi digitaalajastu olemasolevate konkurentsiõiguse aktide tulemuslikkuse ulatuslikku läbivaatamist ja vajaduse korral arendama neid edasi;

25.  rõhutab, et eelkõige sellises dünaamilises sektoris nagu digitaalmajandus on äärmiselt tähtis, et konkurentsimenetlused viidaks kiiresti lõpule, et turgu valitseva olukorra kuritarvitamine ei põhjustaks turuhäiringuid;

26.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse digitaalturgude järjest suuremat omavahelist lähenemist, võrreldes võrreldavaid teenuseid, näiteks kiirsõnumirakendusi, üldise telekommunikatsioonisektori pakutavate võrdväärsete teenustega;

27.  tervitab komisjoni uurimisi seoses mitme ettevõtte, eelkõige interneti- ja telekommunikatsiooni valdkonna suurettevõtete ja muude meediaettevõtjate, filmistuudiote ja telekanalite edastajate teatava konkurentsivastase tegevusega; kutsub komisjoni üles kiirendama kõiki menetlusi ELi konkurentsieeskirju rikkuva konkurentsi kahjustava käitumise suhtes;

28.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle Apple`ile antud riigiabi tagasinõudmise kohta, mis on oluline teetähis maksusoodustuste abil antava ebaseadusliku riigiabiga tegelemise valdkonnas; rõhutab siiski, et ELil peavad olema rangemad õigusaktid maksuotsuste kohta, millega tagataks ka tõhusam süsteem ja ELi eelarve omavahendite kasuks võlgade sissenõudmise menetlus; kutsub komisjoni üles heastama kõik rikkumised, et tagada õiglane konkurents kogu ühtsel turul;

29.  kutsub komisjoni üles esitama regulatsioonistrateegiat, milles võetakse arvesse tehnoloogiate lähenemist ja eelkõige platvormide arvukuse kasvu; tuletab meelde, et sel eesmärgil tuleb eelkontrolli valdkondlikes määrustes omavahel tasakaalustada pluralismi kaitse, sõnavabadus, isikuandmete kaitse, tarbijate sõltumatuse ja sõnavabaduse kaitsmine ning Euroopa siseselt konkureerivate pakkumiste ja rahvusvahelistel konkurssidel osalevate Euroopa tippettevõtete pakkumiste võrdväärne edendamine; nõuab võimu ebaühtlase jaotuse kaotamist ning ettevõtjate vahelise sõltuvuse vähendamist, et saavutada väärtuse õiglane jaotamine;

30.  väljendab heameelt selle üle, et turuvõimu tuvastamiseks digitaalsetel turgudel pööratakse nüüd suuremat tähelepanu võrgumõjule ja andmete kogumisele ning analüüsile; on seisukohal, et andmed peavad täitma digitaalmajanduses tähtsat rolli ja neid tuleks seepärast konkurentsieeskirjade kohastes hindamistes arvesse võtta;

31.  on seisukohal, et konkurents internetiotsingute ja telekommunikatsiooni sektoris on äärmiselt tähtis mitte ainult innovatsiooni ja investeerimise edendamiseks võrkudes ja digitaalmajanduses, vaid see soodustab ka taskukohaseid hindu ja teenuste valikut tarbijate jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles kaitsma konkurentsi neis sektorites, sealhulgas internetiteenuste ja sagedusjaotuse küsimustes; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta lairibaühendusega seotud riigiabisuuniste kohaldamisel arvesse telekommunikatsioonipaketis esitatud strateegilisi ühenduvuse eesmärke; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle peatada Euroopa tarbijate huvides mobiilsideteenuste pakkujate O2 ja Three ühinemine Ühendkuningriigis; kordab, kui tähtis on Euroopa elektroonilise side seadustiku kohaldamine ja ühenduvuse edendamine kogu ELis;

32.  on seisukohal, et rändlustasude tühistamisest ELis ei piisa ning ELi-siseseid kõnesid tuleb reguleerida samamoodi nagu kohalikke kõnesid; kutsub komisjoni üles esitama ELi-siseste kõnede reguleerimiseks seadusandliku ettepaneku;

33.  on seisukohal, et sammud tarbijate rändlustasude lõpetamiseks ELis ei ole pikas perspektiivis piisavad, kui ühtse turu süvendamisega tahetakse jätkata, ning et tuleb tekitada stiimuleid ELi-siseste kõnede viimiseks kohalike kõnedega samale tasemele, sel eesmärgil soodustades investeerimist täielikult üleeuroopalistesse või jagatud võrkudesse; kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku konsulteerimist võrguoperaatorite ja asjakohaste sidusrühmadega selle üle, kuidas ELi-sisesed kõned saaks viia kõige tõhusamal viisil kohalike kõnedega samale tasemele, mis üheaegselt ergutaks investeeringuid ja tagaks ülemaailmse konkurentsivõime ja innovatsiooni;

34.  kutsub komisjoni üles kasutama oma poliitikat ja rahalisi vahendeid ja edendama liikmesriikide vahelist parimate tavade vahetust, et tugevdada investeerimist erinevatesse traditsioonilistesse sektoritesse ja VKEsse, mis on digitaalses tööstusrevolutsioonis teistest maha jäänud;

35.  rõhutab, et Euroopa Liit peaks ergutama kõiki ettevõtteid (näiteks ülekaaluka turuosaga ettevõtted ja ka idufirmad) tegelema innovatsiooniga;

36.  kutsub komisjoni üles näitama vankumatut suhtumist praegu McDonalds`i suhtes toimuva uurimise läbiviimisesse ja selle tulemustesse;

Riigiabi

37.  väljendab heameelt riigiabi eeskirjade muutmise üle ja teeb ettepaneku saata parlamendile igal aastal eraldi aastaaruanne; tuletab liikmesriikidele meelde, et eesmärk oli kasutada abimeetmeid paremini pikaajalise ja säästva majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ja sotsiaalse sidususe jaoks, tagades samal ajal võrdsed võimalused ja sotsiaalse turumajanduse vaba toimimise; rõhutab, et liikmesriikidel on suurem vastutus, kui nad annavad abi ilma komisjoni sellest eelnevalt teavitamata; rõhutab, et komisjon peaks looma konkurentsiõiguses piisava õigusliku aluse, et suurendada turismi, mis on ELis tähtis majandustegur, ja et seetõttu peaks avaliku sektori turismiorganisatsioonide rahastamine jääma üldise grupierandi määruse erandi kohaldamisalasse; kutsub komisjoni üles liikmesriikide poliitilisest survest hoolimata kontrollima kõiki nende poolt viimasel hetkel tehtud tehinguid; tuletab samuti komisjonile meelde vajadust takistada teatavaid valitsusi ELi vahendeid pahauskselt väärkasutamast;

38.  rõhutab, et riiklik või piirkondlik stiimul on üks poliitikavahend, millega tagada teenused, mis täidavad esmatähtsat rolli majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste toetamisel eraldatud, äärepoolseimates või perifeersetes liidu piirkondades ja saartel, kuid ka varasemaid kogemusi tuleks arvesse võtta ning need sekkumised ei peaks olema vastuolus ühtse turu põhimõtetega; rõhutab, et väga kaugel asuvate saarepiirkondade ühenduvus on esmatähtis ja peab tervitatavaks äärepoolseimate piirkondade elanike transpordile antava sotsiaalabi lisamist üldise grupierandi määrusesse, sest sellega tunnistati ühenduvuse probleemi; palub komisjonil võtta üldise grupierandi määruse käimasoleva läbivaatamise käigus täielikult arvesse Euroopa äärepoolseimate piirkondade erisusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349, pidades silmas, et ühenduvus on nii kohalike VKEde kui ka äärepoolseimate piirkondade jaoks äärmiselt tähtis ning tõenäosus, et see mõjutab konkurentsi siseturul, on väga väike;

39.  väljendab heameelt riigiabi mõistet käsitlevat komisjoni teatise üle, mis on osa riigiabi ajakohastamise algatusest; tunnistab kasu, mida pakuvad lihtsustatud eeskirjad, mis tagavad nii avaliku sektori asutuste kui ka ettevõtete jaoks kindluse; kutsub komisjoni samal ajal üles kontrollima hoolikamalt keelatud riigiabi, millel on ühtsele turule tugev negatiivne mõju;

40.  pidades silmas olulisi muutusi kohtu- ja õiguskaitsepraktikas, palub komisjonil võtta võimalikult kiiresti vastu riigiabi mõistet käsitlev juhenddokument, et tagada õiguskindlus ja prognoositavus;

41.  palub komisjonil koostada tegevuskava väiksema, kuid paremini suunatud riigiabi kohta, eesmärgiga luua võimalus vähendada maksude langetamise abil riigiabi, mis vanade struktuuride ja olemasolevate äriühingute toetamise abil stimuleeriks uusi ettevõtteid ja ausat konkurentsi;

42.  toonitab, et kui riigiabi kasutatakse üldist huvi pakkuvate teenuste edendamiseks, siis on kõige tähtsam tarbijate ja kodanike, mitte aga üksikute ettevõtete või avaliku sektori asutuste kasu;

43.  kutsub komisjoni üles kontrollima hoolikalt kommunaalettevõtete taasriigistamist ELi liikmesriikides ja takistama ebaseadusliku riigiabi andmist avalike teenuste eest makstavate hüvitiste kujul ;

44.  kutsub komisjoni üles tegema rahvusvaheliste konkurentsiorganisatsioonide, näiteks rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku raames tööd riigiabi määratluse ühtlustamise nimel;

45.  rõhutab, et energeetika- ja keskkonnainvesteeringutega seotud riigiabi andmist ja riigihanke-eeskirjade rikkumisi (näiteks Ungari Paksi tuumaelektrijaama vastuoluline laienemisprojekt) tuleb rangelt jälgida ja põhjalikult uurida, et saavutada nõuetekohaselt toimiv energialiit ja vältida riigiabi eeskirjade rikkumist ja ELi vahendite väärkasutust;

46.  rõhutab, et – nagu komisjon on oma iga-aastases konkurentsiaruandes kuuendat korda märkinud – finantssektorile oli vaja anda ajutist riigiabi üleilmse finantssüsteemi stabiliseerimiseks, kuid abi tuleb võimalikult kiiresti vähendada, see kriitiliselt üle vaadata või üldse kaotada; kutsub komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA) üles tagama, et kõiki tarbijakaitse alaseid õigusakte – näiteks finantsinstrumentide turgude direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi – kohaldataks järjepidevalt kogu ühtsel turul, ning palub komisjonil ja ESMA-l tagada, et nende õigusaktide rakendamisel ei esineks õiguslikku arbitraaži; palub, et komisjon kaaluks võimalust seada VKEde krediteerimine pankadele riigiabi andmise tingimuseks;

47.  tuletab meelde oma seisukohta seoses komisjoni käimasoleva uurimisega, milles käsitletakse edasilükkunud tulumaksu vara ja edasilükatud maksustamisest tulenevaid soodustusi, millest saab kasu mitme liikmesriigi pangandussektor; on seisukohal, et edasilükkunud tulumaksu vara ja edasilükatud maksustamisest tulenevaid soodustusi tuleks riigiabi eeskirjade kohaselt tagasiulatuvalt lubada, kui need on seotud reaalmajanduse rahastamise eesmärke puudutavate selgete tingimustega;

48.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole võtnud mingeid meetmeid tegelemiseks erapankade ümberkorraldamisel toime pandud rikkumistega, sealhulgas nendega, mis puudutavad väikehoiustajaid ja selliste finantsinstrumentide nagu eelisaktsiate väikeomanikke, milliste aktsiate turustamisel ei ole tihtipeale ELi õigusakte täielikult järgitud; kutsub komisjoni üles tegelema ebasobivate finantstoodete müügi ulatusliku mõjuga, mis on saanud nähtavaks majanduskriisist mõjutatud pankade restruktureerimise käigus;

49.  tuletab meelde, et on palunud komisjonil uurida, kas pangandussektor on kriisi algusest alates saanud kasu ebatraditsioonilise likviidsusabi kujul antud kaudsetest toetustest ja riigiabist;

50.  võtab teadmiseks, et Euroopa Kontrollikoda on avastanud riigiabiga seotud vigu ligikaudu ühes viiendikus tema poolt auditeeritud projektides, mida aastatel 2010–2014 kaasrahastati ühtekuuluvusprogrammidest ja mis leiti olevat seotud riigiabiga(12); märgib, et ühel kolmandikul nendest vigadest arvati olevat rahaline mõju ja need arvatakse olevat mõjutanud ühtekuuluvuspoliitika veamäära suurust; on seepärast seisukohal, et veel on arenguruumi, et tegeleda riigiabi eeskirjade eiramisega ühtekuuluvuspoliitikas; on arvamusel, et on eriti vaja parandada riigiabi eeskirjade tundmist abisaajariikides, et vältida heas usus tehtud vigu ning parandada rikkumiste registreerimist, et saada sellest küsimusest parem ülevaade;

51.  on seisukohal, et ebaseadusliku riigiabi liigitamise osas on kohalikul ja siseriiklikul tasandil vaja paremat mõistmist; tunneb heameelt komisjoni hiljutiste otsuste üle, millega selgitatakse, milliseid liikmesriikide avaliku sektori toetusmeetmeid saab rakendada ilma komisjonipoolse riigiabi hindamiseta; on seisukohal, et need otsused pakuvad sobivaid suuniseid kohalike ja munitsipaalprojektide jaoks, vähendades halduskoormust ja suurendades samal ajal õiguskindlust;

52.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi asjakohaste konkurentsisätete tõlgendust seoses hoiuste tagamise skeemi direktiiviga, et ELi seadusandja loodud varajased stabiliseerimisvahendid saaks tegelikult kasutusele võtta;

53.  rõhutab, kui tähtsad on maksustamisalast riigiabi käsitlevad komisjoni uurimised, mis pakuvad Euroopa ja rahvusvahelisele maksualasele tegevuskavale vajalikku toetust, seda eriti võitluses agressiivse maksuplaneerimisega;

54.  kutsub komisjoni üles eraldama rohkem vahendeid riigiabi alaseid küsimusi tekitavate maksuotsuste uurimiseks ning lähenema nendele uurimistele süstemaatiliselt; võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon peab mõne liikmesriigi poolt teatavate rahvusvaheliste ettevõtete suhtes tehtud läbipaistmatuid maksuotsuseid ebaseaduslikuks riigiabiks, sest need moonutavad konkurentsi siseturul; väljendab heameelt ka selle üle, et järjest rohkem suureneb teadlikkus ühelt poolt maksupoliitikate ja vastavate haldustavade ning teistelt poolt konkurentsipoliitika vahelistest seostest; kutsub komisjoni üles avaldama kokkuvõtet eelmisel aastal tehtud peamistest maksuotsustest, võttes aluseks turvalises keskregistris sisalduva teabe, mis hõlmab vähemalt maksuotsuses käsitletud teemade kirjeldust ning eelkokkuleppe kindlakstegemisel kasutatud kriteeriumite kirjeldust, ning nimetades ära neist otsustest kõige tõenäolisemalt mõjutatud liikmesriigid;

Konkurentsieeskirjad, kartellimenetlused ja ühinemiste kontroll

55.  väljendab heameelt komisjoni tegevuse üle oma menetluste kohta suuniste koostamisel ja ELi õigusraamistiku jätkuval hindamisel;

56.  rõhutab, kui tähtis on kartellide lõhkumine Euroopa kodanike ja Euroopa ettevõtete, eelkõige VKEde huvides; ergutab komisjoni ühtlustama vastavad haldusmenetlused, et kiirendada menetlusi;

57.  on arvamusel, et maailma suurimate agrokeemia ja seemneettevõtete kavandatud ühinemine tooks kaasa ohu, et seemnete hinnad tõusevad ja agro-ökoloogilistele tingimustele kohandatud sortide arv väheneb; rõhutab, et nende ühinemiste jätkudes kontrolliks ainult kolm ettevõtet 61 % ülemaailmsest seemneturust ja 65 % ülemaailmsest pestitsiidide turust;

58.  kutsub komisjoni üles tugevdama oma ülemaailmse tasandi tegevust, et tagada, et kolmandate riikide konkurentsieeskirjad ei läheks Euroopa ettevõtteid kahjustaval viisil vastuollu ELi õigusnormidega;

59.  kutsub komisjoni üles jätkama konkurentsieeskirjade kindlat ja tulemuslikku jõustamist iga kord, kui tal on piisavalt tõendeid rikkumise kohta; juhib tähelepanu sellele, et konkurentsipoliitika võimaldab konkurentidel teha innovatsioonivaldkonnas koostööd, ilma et seda koostööd kuritarvitataks konkurentsi kahjustavatel eesmärkidel; võtab teadmiseks viimase aasta viis otsust, mis on seotud umbes 365 miljoni euroni küündivate trahvidega ja mis on dokumenteeritud 2015. aasta konkurentsipoliitika aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis;

60.  on seisukohal, et praeguseid eeskirju rikkumiste eest ettenähtud trahvide kohta võiksid täiendada lisakaristused vastutavatele isikutele; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust täiendada kartellide trahve ettevõtete otsuste tegijate vastu suunatud isiklike sanktsioonidega ja individuaalsete karistuste määramisega neile töötajatele, kes vastutavad selle eest, et nende ettevõte konkurentsiõigust rikkus; komisjon peaks seega suutma kehtestada vajaduse korral sellised meetmed nagu direktorilt juhtimisõiguse äravõtmine või isiklik rahaline karistus;

61.  usub, et üha kõrgemate trahvide kasutamine ainsa monopolidevastase võitluse vahendina võib olla liiga järsk samm; rõhutab, et suurte trahvide kehtestamist ei tohiks kasutada alternatiivse eelarve rahastamise vahendina; pooldab nn piitsa ja prääniku põhimõtet, mis hõlmab karistusi, mis toimivad mõjusa hoiatusvahendina, eriti korduvate rikkujate puhul, motiveerides samas eeskirju järgima;

62.  märgib, et teatatud ühinemiste arv suurenes 2015. aastal märkimisväärselt; palub seetõttu anda asjaomastele talitustele vajalikud ressursid (töötajate asutusesisese ümberjagamise kaudu), et nad saaksid ka edaspidi selliseid olukordi tulemuslikult lahendada;

63.  väljendab heameelt seoses hiljuti komisjoni algatatud konsultatsioonidega ELi poolse ettevõtete ühinemiste kontrolli teatavate menetluslike ja õiguslike küsimuste teemal; kutsub komisjoni üles uurima ühinemismääruse kavandatud reformiga seoses hoolikalt, millised praegused hindamismenetlused võtavad piisavalt arvesse digitaalsetel turgudel valitsevat olukorda ja turgude rahvusvahelistumist; on seisukohal, et eelkõige digitaalmajanduse raames tuleb vastu võtta ühinemiste hindamise kriteeriumid;

64.  jagab muret ettevõtete Bayer AG ja Monsanto Company Inc. ühinemist käsitlevate käimasolevate läbirääkimiste pärast; juhib tähelepanu asjaolule, et kui kavandatud ühinemist lubada, võib tekkida üleeuroopaline ja globaalne oligopol; rõhutab, et see ühinemine võib luua monopooli põllumajandussektori jaoks olulistel seeme- ja pestitsiiditurgudel; palub komisjonil seepärast viia läbi selle ühinemise mõju eelhindamine ja nõuab täpset ülevaadet komisjoni ajakavast;

65.  on arvamusel, et ELi ettevõtete ühinemiste kontrollimise korra puhul tuleks võtta kriteeriumina arvesse ostuhinda, sest ühinemised digitaalsetel turgudel on teinud selgeks, et käibe ülempiirid ei ole piisavad;

66.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, millega luuakse ühinemiste kontrolli jaoks raamistik riiklike konkurentsiasutuste tegevuse ELi poolseks kooskõlastamiseks;

67.  kutsub komisjoni uuesti üles hoolikalt kontrollima, kuidas liikmesriigid võtavad siseriiklikkusse õigusesse üle konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkivat kahju käsitleva direktiivi 2014/104/EL; juhib tähelepanu sellele, et direktiiv tuleb 27. detsembriks 2016 nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtta; taunib asjaolu, et siseriiklikku õigusesse ülevõtmine on siiani toimunud aeglaselt ja et paljud liikmesriigid ei ole siiani esitanud õigusaktide eelnõusid; kutsub komisjoni aluslepingute täitmise järelevalvajana üles meenutama liikmesriikidele nende kohustusi;

Valdkondlikud aspektid

68.  väljendab heameelt komisjoni vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia üle ning nõustub selle viie omavahel seotud poliitikamõõtmega; rõhutab, et otsuseid oma energiaallikate jaotuse üle peavad tegema liikmesriigid ise;

69.  väljendab heameelt mitmete konkurentsieeskirjade rikkumiste, eelkõige Gazpromi ja Bulgargazi juhtumite uurimise üle, mille eesmärk on tagada energialiidu tervikliku turu rajamine; väljendab siiski kahetsust selle pärast, et teatavad liikmesriigid ostavad gaasi offshore-firmade kaudu, mis on tüüpiline näide maksustamise vältimisest ja tegevus, mis on vastuolus korrakohaselt toimiva energialiiduga; rõhutab lisaks, et tähtis on mitte luua turustruktuure, mis võivad takistada tulemuslikku konkurentsi energiavaldkonnas;

70.  võtab teadmiseks komisjoni tegevuse tervikliku taastuvate energiaallikate turu rajamise edendamiseks, mille eesmärk on vältida konkurentsimoonutusi; toonitab aga, et Pariisi kliimakonverentsil võtsid liikmesriigid õiguslikult siduvaid kohustusi, mida ei saa täita ilma konkreetsete riiklike meetmeteta taastuvenergia tootmise ja kasutamise edendamiseks ja rahastamiseks;

71.  toonitab ELi konkurentsipoliitika suuri võimalusi rangemate sotsiaalsete ja keskkonnanormide edendamisel; täheldab kahetsusega, et Ungari valitsus moonutab kõrgete maksude kehtestamise ning energiatõhusate ja taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu tõkestamisega konkurentsi taastuvenergia valdkonnas; palub komisjonil jätkuvalt toetada taastuvenergia kasutamist Euroopas, et oleks võimalik täita Euroopa Liidu kümneaastases majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud keskkonnaeesmärgid; palub, et komisjon jätkuvalt toetaks keskkonna-, sotsiaalsete ja tööturunõuete kaasamist riigihankemenetlustesse;

72.  palub komisjonil muuta komisjoni määrust (EL) nr 267/2010 nii, et sealt jäetakse välja teatavad kindlustusvaldkonna kokkulepped, arvestades, et riskide arvutamise ja ühtse riskikindlustuse jaoks vajalik teabevahetus suurendab antud valdkonnas konkurentsi ja õiguskindlust ning soodustab sellega uute firmade turule sisenemist ja parandab majandustingimusi ja tarbijate valikuvõimalusi;

73.  juhib tähelepanu vajadusele teha kontseptuaalselt ja poliitiliselt vahet liikmesriikide konkurentsieeskirjadel ja sotsiaalpoliitikal; tunnistab, et iga valitsus on kohustatud sekkuma, et tema kodanikud ei muutuks kütteostuvõimetuks;

74.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alandama energiatoodetele kehtestatud makse ning võtma mõjusaid meetmeid kütteostuvõimetuse vältimiseks;

75.  juhib tähelepanu asjaolule, et energiasüsteem on võrgutaristu, mis omatarbimise võimaldamiseks ja soodustamiseks vajab erikohtlemist;

76.  märgib, et praegused riiklikud monopolid, näiteks hasartmängude monopol, võivad põhjustada ebaõiglasi ja konkurentsi kahjustavaid tavasid; juhib tähelepanu ohule, et ilma pakkumusteta või siis läbipaistmatute või kahtlaste pakkumuste kaudu kontsessioonide andmisega võivad liikmesriikide valitsused eelistada teatavaid ettevõtteid teiste arvel ning nõnda tekitada äärmiselt konkurentsivaenuliku keskkonna; palub komisjonil teostada ranget järelevalvet kehtivate riiklike monopolide üle ning kontsessioonipakkumuste seaduslikkuse üle, et vältida ülemääraseid konkurentsimoonutusi;

77.  palub komisjonil esitada ettepanekuid määruse (EÜ) nr 261/2004 muutmiseks, et tagada kolmandatest riikidest lähtuvate lendude reisijatele teistega võrdne kaitse sõltumata sellest, kas tegemist on ELi või kolmanda riigi lennufirmaga;

78.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikkel 42 annab põllumajandusele konkurentsiõiguse mõttes eriseisundi, mis veelgi kinnistus ÜPP viimase reformiga, kuna põllumajandusele lubatakse mitmeid erandeid ELi toimimise lepingu artikli 101 nõuetest; on seisukohal, et praegune põllumajandussektori kriis murendab veelgi põllumajandustootjate niigi nõrka positsiooni toiduainete tarneahelas;

79.  on seisukohal, et tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste selline ühistegevus nagu tootmise planeerimine ja müügiläbirääkimised ning vajaduse korral läbirääkimised lepingutingimuste üle on vajalik ELi toimimise lepingu artiklis 39 määratletud ÜPP eesmärkide saavutamiseks ning et seetõttu tuleks põhimõtteliselt eeldada, et see on ELi toimimise lepingu artikliga 101 kooskõlas; märgib, et kehtivaid erandeid ei kasutata täies ulatuses ning et nimetatud erandite ebaselguse, nende rakendamise raskuste ja nende erineva kohaldamise tõttu riikide konkurentsiasutuste poolt ei ole põllumajandustootjatel ja nende organisatsioonidel piisavalt õiguslikku selgust, mis takistab tootjate organiseerumist ja siseturu sujuvat toimimist; palub seepärast, et komisjon täiustaks olemasolevaid vahendeid ning tagaks, et konkurentsipoliitikas võetakse paremini arvesse põllumajandussektori iseärasusi ja selgitatakse korrakohaselt põllumajandusele kehtivate erandite üldist kohaldamisala, samuti piima, oliiviõli, looma- ja vasikaliha tootmisele ja maaviljelusele kehtestatud erieeskirju ning ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 3 tulenevaid individuaalseid erandeid;

80.  kutsub komisjoni üles võitlema toiduahelas esinevate ning põllumajandustootjaid ja tarbijaid segavate ebaausate kaubandustavade vastu ning võtma selleks ELi tasandil siduvaid õiguslikke meetmeid; palub, et komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused tegeleksid probleemidega, mida põhjustavad toiduainete tarneahela lõppjärgus kuhjuvad ning jaemüüjatele ja tarbijatele üle kanduvad mõjud, mida põhjustab turustamise kiire kontsentreerumine liikmesriikides ning suurte turustusettevõtete liitumine rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil; märgib, et sellised struktuursed arengud võivad põhjustada hinnakõikumisi ja vähendada põllumajandustootjate tulusid, ning väljendab muret võimalike strateegiliste ühinemiste, konkurentsi vähenemise ning toiduainete tarneahelas innovatsiooni tehtavate investeeringute tulukusemäära kahanemise pärast;

81.  rõhutab, et konkurentsipoliitikas kaitstakse tarbijate huve, kuid põllumajandustootjate huve arvesse ei võeta; rõhutab, et konkurentsipoliitikas tuleb põllumajandustootjate huvide kaitsmist pidada sama tähtsaks kui tarbijate huvide kaitset, tagades õiglased konkurentsi- ja siseturule juurdepääsu tingimused, et soodustada investeerimist, tööhõivet, innovatsiooni, põllumajandusettevõtete elujõulisust ja maapiirkondade tasakaalustatud arengut ELis;

82.  rõhutab, et õiglaseks hinnaks ei tuleks lugeda mitte võimalikult madalat tarbijahinda, vaid mõistlikku hinda, mis võimaldab õiglaselt tasustada iga toiduainete tarneahelas osalejat;

83.  palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule ülevaate selle kohta, kui paljud põllumajandustootjad eri liikmesriikides kasutavad kehtivaid erandeid, kohaldades põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artiklit 225, ning selgitada nõuetekohaselt selliste erandite ja ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt konkurentsieeskirjadest tehtavate individuaalsete erandite kohaldamisala; palub komisjonil eelkõige selgitada, kas toiduainete tarneahelas sotsiaalsete nõudmiste täitmiseks sõlmitud jätkusuutlikkuse kokkulepped, mille meetmed lähevad kohustuslikest nõuetest kaugemale, võib konkurentsiõiguse kohaldamisest vabastada, kui need aitavad parandada tootmist ja edenda innovatsiooni ning on ka tarbijatele kasulikud;

84.  palub, et komisjon tõlgendaks turgu valitseva seisundi mõistet ja sellise seisundi kuritarvitamist põllumajandusettevõtja või horisontaalse lepingu kaudu omavahel seotud põllumajandusettevõtjate rühma poolt laiemalt, võttes arvesse koondumise astet ning tooraine-, töötlemis- ja jaemüügisektorite läbirääkimisjõust tulenevaid piiranguid;

85.  leiab, et ühtsel põllumajandustoodete turul tuleks asjaomase turu kontseptsiooni edasi arendada, et võtta enne madalamaid tasandeid eelkõige arvesse ELi tasandit ja mitte seada ohtu põllumajandustoodangu pakkumise koondumist sellega, et põllumajandusettevõtjate tegevusvaldkondi piiritletakse liiga kitsalt;

86.  on veendunud, et põllumajandustootjatele tuleks kõigis tootmissektorites tagada kollektiivläbirääkimiste õigus, sealhulgas õigus leppida kokku miinimumhindades;

87.  on veendunud, et põllumajandustootjad peaksid tegema koostööd tootjaorganisatsioonide, sealhulgas tootjaühistute, nende ühenduste ja tootmisharude vaheliste organisatsioonidega, ning kasutama ära nende pakutavaid võimalusi; kutsub komisjoni üles edendama selliste kollektiivsete eneseabivahendite pädevuse ja tõhususe kasvu, selgitades ja lihtsustades põllumajandustootjate suhtes kohaldatavaid eeskirju, et suurendada nende läbirääkimis- ja konkurentsivõimet, kaitstes seejuures ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud põhimõtteid;

88.  palub komisjonil tagada, et turu tõsise tasakaalustamatuse perioodidel käivitatakse kiiresti põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikli 222 sätted, ning hinnata täiendavalt selle meetme tõhusust, kui seda kohaldatakse piimaturu suhtes, et pakkuda turu tõsise tasakaalustamatuse korral täiendavaid ajutisi konkurentsiõiguse ja menetluse kohandusi;

89.  peab sellega seoses kiiduväärseks, et hiljuti avaldati nende erieeskirjade kohaldamise suunised; on siiski seisukohal, et nende õiguslik ulatus on liiga piiratud ning nõutavad kriteeriumid on eri sektorites liiga ranged ja ebaühtlased, mis ei anna neid erandeid kasutada soovivatele põllumajandustootjatele vajalikku õigusselgust ja -kindlust;

90.  on seisukohal, et asjaomase turu liigitus ei sobi täiel määral oliiviõlisektori praeguse olukorraga, ning teeb seetõttu ettepaneku käsitleda oliiviõli tarbijaturgu ühtse turuna, et parandada põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikli 169 eeskirjade rakendamist;

91.  on veendunud, et oliiviõli tootmises esinevate peamiselt ilmastikuoludest tingitud kõikumiste arvessevõtmiseks ning tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste liikmete eesmärkide täitmiseks tuleks võtta arvesse juhtumeid, mil tootjaorganisatsioonid on sunnitud ostma oliiviõli mitteliikmetelt, tagades samas, et selline tegevus on nende endi liikmete toodete turustamise kõrval teisejärguline;

92.  artiklis 170 sätestatud veise- ja vasikaliha tootmist käsitlevate eeskirjade paremaks rakendamiseks teeb ettepaneku laiendada nende kohaldamisala ka veiste nuumamisele;

93.  väljendab heameelt selle üle, et suhkrusektoris kvootide kaotamise taustal kehtib suhkurpeedikasvatajate, nende organisatsioonide ja suhkruettevõtjate seas endiselt edasi lepinguline raamistik(13), mis võimaldab neil eelkõige pidada läbirääkimisi väärtuse jagamise tingimuste üle olenevalt arengutest suhkruturul või muudel tooraineturgudel; kutsub liikmesriike üles tagama, et sellist võimalust pakutakse kõigile sektori ettevõtjatele, et täita põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse eesmärke, tagades seeläbi õiglase tasakaalu suhkruettevõtjate ja suhkrupeedi tootjate õiguste ja kohustuste vahel;

94.  kutsub komisjoni üles hindama jaemüüjate mõju omatooteid tootvatele ettevõtjatele;

95.  kordab parlamendi seisukohta(14), mille kohaselt pooldatakse ELi tasandi õigusraamistiku vastuvõtmist, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu toiduainete tarneahelas; rõhutab, et selline õigusraamistik peab tagama, et ELi põllumajandustootjatel ja tarbijatel on võimalus saada kasu õiglastest müügi- ja ostutingimustest;

96.  on veendunud, et nn piimapaketi(15) täielik ja rahuldaval tasemel rakendamine on piimasektori tugevdamiseks tähtis ning palub komisjonil esitada ettepanek piimapaketi toimise jätkamiseks pärast 2020. aasta keskpaika ning uurida võimalust laiendada selle eeskirju teistele põllumajandussektoritele;

97.  võtab teadmiseks järeldused konkurentsi peadirektoraadi uuringust „Kaasaegse jaemüügi majanduslik mõju valikule ja innovatsioonile ELi toiduainesektoris“, sealhulgas võimaliku negatiivse seose innovatsiooni ja jaemüüja kaubamärgiga toodete turulejõudmise vahel; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile ülevaade käimasolevatest kõnelustest, millel püütakse jõuda selgusele, kas selline negatiivne seos kahandab innovatsiooni ja tarbijale pakutavate toodete valikut ning kuidas see võiks pikemas perspektiivis mõjutada tarneahelat ja põllumajandustootjate olukorda;

98.  rõhutab vajadust arendada edasi ELi konkurentsiraamistikku, et lisada Euroopa toiduainete tarneahela jälgimisse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toidu- ja põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkuse hindamise (SAFA) näitajad, sealhulgas õiglase hinnakujunduse ja lepingute läbipaistvuse peatüki (S.2.1.1) ja tarnijate õiguste peatüki (S.2.2.1) näitajad;

99.  rõhutab, et mis tahes tegevusala ülemäärane maksustamine võib kergesti hävitada konkurentsi ja oleks tarbijate huvidega vastuolus;

100.  nõuab Euroopa toiduainehindade jälgimise vahendi edasiarendamist, et paremate ja üksikasjalikumate andmete toel põllumajandusliku toidutööstuse kriise paremini avastada; sellega seoses rõhutab vajadust kaasata andmete väljavalimisse ja kogumisse põllumajandustootjate organisatsioonid;

101.  palub komisjonil võtta täiel määral arvesse kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepingutest Euroopa põllumajandustootjate jaoks tuleneda võivaid turumoonutusi, arvestades tootjate keerukat rahalist seisu ja suurt ühiskondlikku tähtsust; on veendunud, et komisjon peaks eriti tähelepanelikult jälgima lepingute sõlmimist nende riikidega, kelle põllumajandus ja tervishoid on ELiga võrreldes tunduvalt vähem reguleeritud;

102.  palub, et komisjon uuriks jaemüügiturul ilmnevate moonutuste sisu ja olemust, sealhulgas territoriaalsete tarnepiirangute võimalikku mõju jaemüüjatele, arvestades, et moonutused killustavad turgu ning et suured poeketid võivad muutuda turgu valitsevateks ja võivad tarneahelate sisest konkurentsi moonutada; rõhutab kõigi sidusrühmade tähtsust asjaomase teabe avalikustamisel; nõuab, et komisjon hakkaks jälle uurima jaehindade taseme säilitamise küsimusi;

103.  on veendunud, et komisjon peaks veelgi tugevdama konkurentsipoliitika ja transpordipoliitika vahelisi seoseid; märgib, et Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 21/2014 kohaselt peaks, kui piirkondlike või kaugete piirkondade lennujaamad välja arvata, Euroopa ühenduvuse aluseks olema majanduslik jätkusuutlikkus; kahetseb, et investeeringud lennujaamadesse ei ole alati andnud oodatud tulemusi; palub seepärast komisjonil välja selgitada, millised lennujaamade arendusprojektid on olnud edukad ja millised mitte; palub komisjonil määrus (EÜ) nr 868/2004 läbi vaadata, et tugevdada ELi lennundussektori konkurentsipositsiooni, hoida mõjusamalt ära kõlvatut konkurentsi, tagada vastastikkus ja kaotada ebaausad tavad, sealhulgas teatavate kolmandate riikide lennuettevõtjate igasugune toetamine ja neile riigiabi andmine; palub komisjonil uurida, kas teatavad tavad (mis tulenevad liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistest kehtivatest kahepoolsetest lennundusteenuste lepingutest) võivad kahjustada lennuettevõtjate ja lennujaamade vahelist ausat konkurentsi ning Euroopa tarbijate huve; lisaks palub, et komisjon tulemuslikult uuriks selliseid konkurentsivaenulikke tavasid, mis võivad piirata Euroopa tarbijate võimalusi kasutada mitmesuguseid veebikanaleid, näiteks metaotsingu- ja võrdlusteenuseid ja veebipõhiseid reisibüroosid;

104.  palub komisjoni ja liikmesriike ilmutada suuremat poliitilist tahet transpordi ühtse turu edasiseks süvendamiseks ja tugevdamiseks ning võrdsete tingimuste loomiseks, et tagada transpordi-, posti- ja turismisektoris avaliku ja erasektori ettevõtjate vahel avatud ja aus konkurents, järgides samal ajal ka muid ELi poliitikasuundi, eesmärke ja põhimõtteid, sealhulgas sotsiaalset mõõdet, mis on oluline transpordi siseturu tõrgeteta toimimiseks;

105.  rõhutab, kui oluline on ühenduvus ja transporditaristu kaugete ja äärepoolsete piirkondade püsimajäämise, majandusliku arengu ning seal avalike ja erasektori teenuste osutamise seisukohast;

106.  loodab seetõttu, et üldine üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) kujundatakse välja;

107.  rõhutab, et vajadust transporditöötajaid nende õiguste rikkumise eest paremini kaitsta ei tohiks kasutada ettekäändena eri liikmesriikide ettevõtjate vahelise vaba konkurentsi piiramiseks; kutsub komisjoni üles austama proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid selliste õigusaktide koostamisel, mis mõjutavad olulisel määral transpordi ühtse turu toimimist;

108.  võtab teadmiseks postiettevõtjate probleemid, mis tulenevad digitaalse ühtse turu loomisest; rõhutab, et selle kaugeleulatuva projekti edukus, eelkõige e-kaubanduse valdkonnas, sõltub suurel määral sellest, milliseks kujuneb kullerpostiteenuste turg; rõhutab vajadust tagada äriteenuseid osutavatele era- ja avaliku sektori ettevõtjatele õiglased ja võrdsed piiriülesed konkurentsitingimused;

109.  rõhutab, et igasuguse konkurentsipoliitika puhul tuleks austada asjaomaste sektorite kõigi ettevõtjate sotsiaalseid õigusi;

110.  rõhutab asjaolu, et liikmesriigid rakendavad ELi transpordialaseid õigusakte sageli kesiselt ning ei järgi aluslepingus sätestatud põhimõtteid, eriti seal, kus transpordi haldamine on keskvalitsuse monopol; palub vastavalt komisjonil ja liikmesriikidel nõuetekohaselt rakendada ja jõustada kehtivaid ELi õigusakte, mis on keskse tähtsusega siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, et tuua ettevõtlusele ja tööstusele, tarbijatele, töötajate sotsiaalsetele tingimustele ja keskkonnale täiendavat kasu;

111.  rõhutab, kui oluline on kõrvaldada füüsilised, tehnilised ja regulatiivsed tõkked liikmesriikide vahelt, et takistada ühtse turu killustumist ja hõlbustada piiriülest liikuvust ja territoriaalset koostööd ning stimuleerida seeläbi konkurentsi;

112.  juhib komisjoni tähelepanu kaudsetele konkurentsitõketele, mis tulenevad erinevustest maksustamis- ja ohutuseeskirjades, sõidu- ja puhkeaegades, tüübikinnitustes ja reisijate õigustes;

113.  väljendab heameelt digitaaltehnoloogia arengu üle transpordi- ja turismisektoris, kus see edendab konkurentsi, loob töökohti, hõlbustab VKEde juurdepääsu suurematele turgudele ning toob käegakatsutavat kasu tarbijatele; juhib tähelepanu asjaolule, et digiteerimine ja jagamismajanduse teretulnud areng toovad kaasa märkimisväärseid muutusi sektorite tegevuskeskkonnas ning et digiteerimisprotsessi eeliste ärakasutamiseks on vaja asjakohast ja selget õigusraamistikku;

114.  rõhutab, et uute ärimudelite alusel tegutsevad ettevõtjad avaldavad positiivset mõju ELi transpordi- ja turismiturule, eelkõige teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise kaudu;

115.  väljendab rahulolu seoses komisjoni kavatsusega pidada lennunduse välislepingute sõlmimiseks läbirääkimisi mitmete maailmas võtmetähtsusega riikide ja piirkondadega; usub, et lisaks turulepääsu parandamisele pakuvad need lepingud ka uusi ärivõimalusi maailmas juhtpositsioonil olevale Euroopa lennundussektorile, loovad kvaliteetseid töökohti, säilitavad ranged ohutusstandardid, võtavad arvesse sektori töötajate õigusi ja toovad kasu tarbijatele; rõhutab, et Euroopa Parlamendil on nendes läbirääkimistes oluline roll;

116.  kutsub komisjoni üles lisama kõnealuste lennunduse välislepingute üle peetavate läbirääkimiste raames lepingutesse ausa konkurentsi klausli, et tagada võrdsed tingimused;

117.  on seisukohal, et sadamateenuste valdkonnas tuleb Euroopa avalike sadamate jaoks luua üha avatum, konkurentsivõimelisem ja läbipaistvam õigusraamistik ning samal ajal luua täiendavaid töövõimalusi;

118.  on veendunud, et ELi autoveoturu järkjärgulise avanemisega kaasnev suurem konkurents võib tarbijatele kasu tuua, mõistab aga jõuliselt hukka asjaolu, et mõningate liikmesriikide kohaldatavad teatavad meetmed õõnestavad ühtse turu terviklikkust selles valdkonnas; toetab komisjoni seisukohta seoses niisugustele meetmetele vastu astumisega;

119.  loodab, et selline autoveoturu avanemine ei põhjusta edasist sotsiaalset dumpingut, ning taunib lisaks varifirmade kasutamist;

120.  taunib ühtlasi asjaolu, et väiksemaid kaubikuid ei käsitleta ELi poliitikas asjakohaselt vaatamata asjaolule, et neid kasutatakse järjest rohkem selleks, et hoiduda tööhõive-, ohutus- ja keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohasest kohaldamisest;

121.  kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt oligopoolseid hinnadumpingu suundumusi eelkõige lennundussektoris ning bussitranspordi kaug- või liinivedude sektoris ning nõuab kindlalt ELi õiguse nõuetekohast kohaldamist ja õiglasi konkurentsitingimusi eri transpordiliikide vahel;

122.  nõuab neljanda raudteepaketi üle peetavate läbirääkimiste kiire lõpuleviimist ning usub, et see peaks avama raudtee reisijateveo veelgi rohkem konkurentsile ja parandama raudteesektori tõhusust ning tagama samal ajal avalike teenuste osutamise kohustuste kvaliteedi ja järjepidevuse;

123.  tunneb heameelt neljanda raudteepaketi tehnilise samba vastuvõtmise üle, ning on veendunud, et sellega suurendatakse raudteeohutust ning samal ajal kaotatakse koostalitusvõime kaudu konkurentsi tehnilised tõkked;

124.  rõhutab turismi olulisust majanduskasvu ja töökohtade loomise elutähtsa mootorina ning palub komisjonil rakendada ennetavat käsitlust Euroopa turismisektori konkurentsivõime edendamisel ning selle kasvuks ja arenguks soodsa keskkonna loomisel;

125.  rõhutab, et postiteenused ja eriti piiriülene pakivedu on üliolulised e-kaubanduse sektori arenguks kogu ELis; väljendab heameelt komisjoni algatatud konkurentsieeskirjade rikkumist käsitleva uurimise üle e-kaubanduse sektoris ning õhutab teda pakiveo- ja postituru arengut jätkuvalt jälgima;

126.  rõhutab vajadust rahastada säästva, kättesaadava ja ohutu transpordi projekte, mis aitaksid parandada kogu Euroopa transpordisüsteemi toimimist;

127.  nõuab niisuguste ELi fondide nagu Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ning programmi „Horisont 2020“ kasutamist Euroopa transporditaristu arendamiseks ning teenuste mahu ja kvaliteedi tõstmiseks;

128.  kutsub liikmesriike üles pöörama piisavat tähelepanu piiriüleste taristuprojektide lõpuleviimisele ning kooskõlastama oma kõige tähtsamaid transpordikavasid naaberliikmesriikidega;

129.  peab oluliseks niisuguste uuenduslike rahastamisvahendite nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) täiel määral ärakasutamist, kuna need sobivad transpordisektori projektide rahastamiseks majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise eesmärgil; rõhutab siiski, et EFSI tagatisfondile eraldatud vahendid ei tohi tulla Euroopa ühendamise rahastu ega programmi „Horisont 2020“ arvelt, kuna need on peamised ühtse turu arendamise vahendid transpordisektoris;

130.  rõhutab, et raudteetranspordi turu täielik avamine võib tuua kõigi liikmesriikide ettevõtjatele ja reisijatele mitmeid kasulikke tagajärgi; märgib aga vajadust võtta seejuures arvesse liikmesriikide raudteetaristu arengutasemete erinevusi; rõhutab vajadust säilitada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus raudteetaristu erinevuste ühtlustamiseks tehtavate investeeringute praegune tase;

131.  rõhutab, et vajadust transporditöötajaid nende õiguste rikkumise eest paremini kaitsta ei tohiks kasutada ettekäändena eri liikmesriikide ettevõtjate vahelise vaba konkurentsi piiramiseks; kutsub komisjoni üles austama proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid selliste õigusaktide koostamisel, mis mõjutavad olulisel määral transpordi ühtse turu toimimist;

132.  soovitab komisjonil pakkuda välja analüütilised meetodid uute sobivate turgude määratlemiseks majanduse digiteerimise ning eelkõige tehnoloogiate lähendamise ja isikuandmete ulatusliku ärilistel eesmärkidel kasutamise tingimustes;

133.  ELi autoveoettevõtete vahel tegeliku konkurentsi tagamiseks kutsub liikmesriike üles lõpetama linnalähedastele maanteedele kontsessioonide andmise, mis viib teemaksude kehtestamiseni;

134.  palub komisjonil uurida väidetavaid käibemaksupettusi sealihasektoris; kahetseb, et komisjon ei ole põllumajandustootjate ühendustelt saadud kaebustele vaatamata veel vastavat uurimist käivitanud;

135.  on seisukohal, et jooksev- ja hoiukontode kasutamise eest tohiks tasu võtta vaid juhul, kui need on seotud kindlate teenustega;

136.  kinnitab oma 11. juuni 2013. aasta resolutsioonis sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(16) väljendatud muret komisjoni piirava sotsiaaleluruumi määratluse pärast konkurentsipoliitika valdkonnas; palub, et komisjon muudaks selle määratluse selgemaks, lähtudes liikmesriikide kogemuste ja parimate tavade vahetusest ning võttes arvesse asjaolu, et eri liikmesriikides, piirkondades ja kohalikes omavalitsustes määratletakse ja hallatakse sotsiaaleluruume erinevalt;

137.  väljendab kahetsust selle pärast, et komisjon ei ole kiiresti ja otsustavalt reageerinud mõnede liikmesriikide katsetele piirata vaba konkurentsi transpordisektoris; nõuab sellise tegevuse lõpetamist ja kõikvõimalikke meetmeid selleks, et tagada kõigi liikmesriikide transpordiettevõtjatele ühesugustel tingimustel võrdne juurdepääs ühtsele turule;

138.  peab oluliseks konkurentsi tagamist Euroopa finantsteenuste, sealhulgas kindlustusteenuste turul, mis hõlmab ka piiriüleste ostude võimaldamist;

139.  kordab oma üleskutset komisjonile rakendada käimasolevate uurimiste tulemused ellu toidutarnete, energia-, transpordi- ja meediasektori konkurentsipraktikas;

140.  on vastu nõudele, et teenuse osutamiseks peavad selle kasutajad asuma finantseerimisasutuse või kindlustusfirma asukohaliikmesriigis, kuna see on vastuolus jaefinantsteenuste siseturu eesmärgiga;

141.  nõuab, et koheselt uuritaks vormel 1 klassi võidusõitudega seoses kerkinud konkurentsiküsimusi;

142.  palub, et komisjon konkurentsipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel arvestaks asjaoluga, et valdava enamuse ELi ettevõtetest moodustavad väikesed, keskmise suurusega ja mikroettevõtted; sellega seoses rõhutab, et väiksemad ettevõtted, kes tahavad ühtsel turul veebis ja piiriüleselt tegutseda, vajavad kasutajasõbralikke konkurentsieeskirju;

143.  samuti tuletab komisjonile meelde, et kui kaardiomanik kolib mõnda teise liikmesriiki, on finantseerimisasutustel endiselt kombeks maksekaardid tühistada, ning nõuab, et sellega seoses võetaks midagi ette ja muu hulgas hoiatataks liikmesriikide ametiasutusi;

144.  rõhutab vajadust tagada ravimite kättesaadavus ja selleks võidelda ravimitööstuse kuritarvituste vastu; võtab teadmiseks vajaduse soodustada nende kättesaadavuse korral geneeriliste ravimite kasutamist liikmesriikide tervishoiusüsteemides;

145.  rõhutab, et võimalus võtta sularahaautomaadist raha on oluline avalik teenus, mille osutamisel ei tohi esineda diskrimineerimist ega konkurentsi kahjustavaid või ebaausaid võtteid ning seetõttu ei tohi see olla liiga kulukas;

146.  toonitab vajadust võidelda ebaõiglaste kollektiivsete boikottide kui objektipõhiste konkurentsipiirangute vastu, mille all mõistetakse olukorda, kus teatav hulk konkurente lepib kokku tegeliku või potentsiaalse võistleja kõrvaldamises;

147.  väljendab muret ELi asutusi mõjutavate nn pöördukse skandaalide ja eelkõige endise konkurentsivoliniku Neelie Kroesi juhtumi pärast, kes teeb Uberi kasuks lobitööd ja kelle nimi on seotud ka Bahama paljastustega;

ELi riiklike konkurentsiasutuste tulemuslikkuse parandamine

148.  väljendab heameelt ELi konkurentsieeskirjade detsentraliseeritud jõustamise üle Euroopas, kuid on seisukohal, et kodanike ja ettevõtjate konkurentsi kahjustava tegevuse eest kaitsmise tulemuslikkus ei tohiks sõltuda vaid sellest, millise liikmesriigi residendid nad on; on seisukohal, et kartellimenetluse määrus (määrus (EÜ) nr 1/2003) on oluliselt aidanud luua kõigile siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdseid konkurentsitingimusi; rõhutab siiski, et riiklike süsteemide ja riiklike konkurentsiasutuste vahel esineb jätkuvalt erinevusi, eriti nende sõltumatuse, trahvide määramise ja leebema kohtlemise programmide osas; on seisukohal, et ELi kartelliõiguse jõustamiseks ning tarbijatele ja ettevõtjatele õiguskindluse tagamiseks on väga tähtsad tulemuslikud ja ühetaolised menetlussätted; kutsub liikmesriikide konkurentsiasutusi üles täiel määral ära kasutama Euroopa konkurentsivõrgustiku pakutud üleeuroopalise koostöö võimalusi;

149.  peab seetõttu väga tähtsaks, et ELi riiklikel konkurentsiasutustel oleksid vajalikud võimalused ja vahendid ELi konkurentsieeskirjade tulemuslikuks jõustamiseks, sealhulgas rikkumiste avastamiseks, kõrvaldamiseks ja nende eest karistuste määramiseks, ning leebema kohtlemise programmid, mis on väga olulised selleks, et ettevõtjad annaksid kogu Euroopas teada kartellikokkulepetest;

150.  kordab, et riiklike konkurentsiasutuste sõltumatus on ülimalt tähtis ning see tähendab muu hulgas neile oma ülesannete täitmiseks vajalike ressursside tagamist;

151.  sellega seoses väljendab rahulolu komisjoni käivitatud konsultatsioonide üle, mille tulemuseks võib olla nn ECN+, riiklikele konkurentsiasutustele kättesaadavaid jõustamis- ja karistusmeetmeid käsitlev seadusandlik ettepanek; kinnitab, et kui sama juhtumi või seotud juhtumite korral tegeleb eeskirjade jõustamisega üheaegselt mitu asutust, võib see põhjustada dubleerimist ja ebajärjekindlaid meetmeid, mis kahandab õiguskindlust ja põhjustab ettevõtetele asjatuid kulusid; palub seepärast komisjoni esitada ettepanek ELi ennetava meetme kohta, mis tagaks riiklike konkurentsiasutuste tulemuslikuma jõustamistegevuse ning ühtse ja kooskõlastatud tegutsemise ning võimaldaks rakendada ELi konkurentsieeskirjade jõustamise detsentraliseeritud süsteemi kogu potentsiaali; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist kooskõlas kaasotsustamismenetlusega;

152.  rõhutab konkurentsiasutuste vahelise koostöö tähtsust globaliseerunud maailmas; toetab seepärast komisjoni ja riiklike konkurentsiasutuste aktiivset osalemist rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus; palub komisjonil uurida, kui suures ulatuses võiks sõlmida konkurentsi käsitlevaid lepinguid täiendavate kolmandate riikidega, kes soodustavad uurimisasutuste vahelist teabevahetust; toonitab, et hiljuti Šveitsi ja Kanadaga sõlmitud konkurentsialased lepingud võivad olla selliste tulevaste lepingute eeskujuks; on ka seisukohal, et rahvusvahelised kaubandus- ja investeerimislepingud peaksid sisaldama rangeid konkurentsiküsimustele pühendatud lõike;

153.  palub, et komisjon ilma riiklike konkurentsiasutuste sõltumatust kahjustamata hindaks liikmesriikides rikkumiste eest määratavate karistuste erinevusi ning seda, kui võimalik ja soovitav oleks nende erinevuste ühtlustamine;

154.  peab äärmiselt oluliseks, et komisjon edendaks jätkuvalt ELi liikmesriikide konkurentsiasutuste vahelise koostöö parandamist;

155.  toonitab, et konkurentsi peadirektoraadi sõltumatus on tema eesmärkide edukaks täitmiseks äärmiselt tähtis; nõuab veel kord suuniseid koostavate ja suuniste täitmise eest vastutavate allüksuste ranget lahushoidmist; palub komisjonil eraldada taas konkurentsi peadirektoraadile piisavad rahalised ja inimressursid; taotleb, et komisjoni käsutuses oleks kõrgtehnoloogiaettevõtete uurimiseks piisava tehnilise kvalifikatsiooniga insenere; nõuab tungivalt, et komisjon viiks konkurentsi peadirektoraadi peaökonomisti meeskonna eetikakoodeksi kooskõlla teiste komisjoni ametiisikute tegevustavadega;

Konkurentsipoliitika demokraatlik tugevdamine

156.  väljendab rahulolu praeguse konkurentsivoliniku pr Vestageri püüete üle pidada Euroopa Parlamendiga ning eeskätt selle majandus- ja rahanduskomisjoniga ja konkurentsipoliitika töörühmaga regulaarset struktureeritud dialoogi; palub komisjonilt põhjalikumat tagasisidet Euroopa Parlamendi iga-aastases konkurentsiküsimusi käsitlevas aruandes esitatud konkreetsete taotluste osas; leiab, et sisukas struktureeritud dialoog võiks soodustada iga-aastaste konkurentsiküsimusi käsitlevate aruannete alusel põhjalikumate järelmeetmete võtmist;

157.  väljendab heameelt komisjoni algatuste üle korraldada avalikke arutelusid ühinemiste kontrolli kohaldamise teemal ning palub komisjonil arutada saadud tulemusi Euroopa Parlamendiga;

158.  nõuab laialdasemat dialoogi ELi institutsioonide ja riiklike konkurentsiasutuste vahel, mis peaks eelkõige hõlmama arutelusid Euroopa Parlamendi komisjonidega;

159.  kordab oma üleskutset komisjonile lisada trahvide määramise suunised siduvatesse õigusnormidesse;

Konkurentsipoliitika rahvusvaheline mõõde

160.  väljendab heameelt seoses komisjoni pühendumusega avatud ja konstruktiivsele arvamustevahetusele ülemaailmsete konkurentsiküsimuste teemal; avaldab rahulolu konkurentsi käsitlevate sätete edasiarendamise üle teatavates vabakaubanduslepingutes, kuid ühtlasi nõuab, et komisjon jätkaks tööd konkurentsi ja riigiabi küsimuste võtmiseks kõigi vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste kavadesse;

161.  rõhutab, et ausal konkurentsil kaubanduse, teenuste ja investeeringute valdkonnas on positiivne mõju ELi ja ELi kaubanduspartnerite sotsiaal-majanduslikule arengule; kutsub komisjoni ja nõukogu üles viima kiiresti lõpule oma tööd kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise alal, kuna neid vahendeid on vaja ausa konkurentsi tagamiseks ELi turul, ning on seisukohal, et kaubanduslepingutes tuleks süstemaatiliselt käsitleda kolmandate riikide ebaausaid kaubandustavasid;

162.  kutsub komisjoni üles tegema kaubanduspartneritega koostööd eesmärgiga tagada, et nende turud oleksid ELi ettevõtetele rohkem avatud, eelkõige energeetika, transpordi, telekommunikatsiooni, avalike hangete ja teenuste, sealhulgas reguleeritud kutsealadel töötamise raames osutatavate teenuste valdkonnas;

163.  kutsub komisjoni üles lisama kõigisse kaubanduslepingutesse ambitsioonikaid konkurentsialaseid sätteid ning teostama tulemuslikku kontrolli selle üle, kas osapooled neid sätteid ka nõuetekohaselt rakendavad, pidades silmas kõiki eeskirju, sealhulgas riigiabi alaseid sätteid, ning kõiki majandustegevuses osalejaid, sealhulgas riigiettevõtteid;

164.  rõhutab, et tähtis on toetada arenguriikide püüdlusi konkurentsieeskirjade propageerimiseks ja tegelikuks täitmiseks;

165.  kutsub komisjoni üles toetama meetmeid põhjaliku, kasutajasõbraliku andmebaasi loomiseks, mis sisaldab kokkuvõtet vabakaubanduslepingute konkurentsi käsitlevatest sätetest ja mida võiks hallata WTO sekretariaat;

166.  väljendab heameelt Nairobis toimunud WTO ministrite konverentsil eksporditoetuste vähendamise osas saavutatu üle, mille eesmärk on tagada moonutamata konkurents ülemaailmsetel põllumajandustoodete turgudel; rõhutab sellega seoses põllumajandussektori tundlikkust ning vajadust võtta selgeid ja tulemuslikke meetmeid, sealhulgas WTO lepingute raames, mis võimaldavad Euroopa tootjatel rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeliseks jääda;

167.  tuletab meelde, et loodusvarade, sealhulgas energiaallikate võrdsel kättesaadavusel on oluline mõju ausale ja õiglasele konkurentsile maailmaturul, ning kutsub komisjoni üles lisama kaubanduslepingutesse sätteid, millega parandatakse juurdepääsu sellistele varadele, sealhulgas sätteid riigiettevõtete konkurentsi kahjustava tegevuse kohta ning mittediskrimineerimise ja transiidi kohta;

168.  toonitab, et konkurentsipoliitika on aluslepingu kohaselt siseturu oluline osa; kordab, et konkurentsivõimelist ja täielikult toimivat ühtset turgu on vaja ELis jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni edendamiseks ning pingutused säilitada kogu ELis ausat konkurentsi teenivad tarbijate, idufirmade ja VKEde huve; on veendunud, et ELi õigusaktide jõustamist ei tohiks nõrgestada ametlike rikkumismenetluste asemel EU Piloti menetluse kasutamisega ning et konkurentsi peaks püüdma säilitada;

169.  soovitab komisjonil mitte keskenduda ausa konkurentsi tagamise püüdlustes ainult tuntud ettevõtete silmatorkavatele juhtumitele; tuletab komisjonile meelde, et ausa konkurentsi tagamine on oluline ka VKEde jaoks;

170.  nõuab tarbijate valikuvabaduse suurendamist; on seisukohal, et isikuandmete kaitse üldmääruses sisalduv õigus andmete ülekantavusele on hea viis nii tarbijaõiguste kui ka konkurentsi tugevdamiseks; rõhutab vajadust uurida, kuidas tagada digitaalvõrgustike koostalitlusvõime avatud standardite ja liideste abil;

171.  palub komisjonil uurida ja parandada selliste sõltumatute jaemüüjate olukorda, kellel on konkurentsiõiguse alusel lubatud teha koostööd traditsiooniliste kaupluste kaudu, kuid keda süüdistatakse ebaausas konkurentsis, kui nad teevad ühiseid pakkumisi ka e-kaubanduses;

172.  palub komisjonil tagada, et ELi riigihanke-eeskirju rakendataks õigeaegselt, osutades eelkõige e-hangete kasutuselevõtmisele ja uutele õigusnormidele, millega soodustatakse lepingute osadeks jagamist, mis on äärmiselt tähtis innovatsiooni ja konkurentsi edendamiseks ning VKEde toetamiseks hanketurgudel;

173.  palub komisjonil vältida standardimise läbi monopolide või suletud väärtusahelate loomist; on veendunud vajaduses kehtestada apellatsiooniprotsess konkurentsivõimet mõjutada võivate standardite läbivaatamiseks;

174.  hiljutisi ühinemisi arvestades väljendab muret kontsentratsiooni taseme üle mõnes sektoris, näiteks keemiatööstuses; palub komisjonil selgitada, kuidas ta võtab arvesse turule sisenemise võimalust, eriti idufirmade osas; palub komisjonil uurida, kas ühinemiskontrolli katsekriteeriumina tuleks arvesse võtta ettevõtte turuvõimu, mis tuleneb teabest ja andmetest, ning sellise teabe ja selliste andmete käitlemisest ja kasutajate arvust; nõuab selle kaalumist, kas andmete ja teabe, eriti kliente puudutavate andmete ja teabe ühtekoondamine võiks põhjustada konkurentsimoonutusi;

175.  peab konkurentsi telekommunikatsioonisektoris äärmiselt tähtsaks, et edendada innovatsiooni ja võrgustikesse investeerimist ning tagada teenustevalik tarbijatele; peab digitaalse ühtse turu väljakujundamisel väga tähtsaks kiire lairibaühenduse laiendamist; peab sellega seoses kiiduväärseks, et komisjon võtab lairibaühendusega seotud riigiabisuuniste kohaldamisel arvesse telekommunikatsioonipaketis esitatud strateegilisi ühenduvuse eesmärke;

176.  viitab Euroopa Kontrollikoja viimasele aruandele, milles käsitletakse riigiabieeskirjade eiramist ühtekuuluvuspoliitikas ning märgitakse, et mittevastavuse tase on märkimisväärne ja nõutakse mitme soovituse rakendamist; väljendab muret nende järelduste pärast, kuna see kahjustab siseturu tõrgeteta toimimist, ning palub seetõttu komisjonil võtta kontrollikoja soovitusi arvesse ja püüda edaspidi hoolikamalt puudusi vältida;

177.  toetab komisjoni tegevust kartellidevastaste meetmete jõustamisel, näiteks hiljutisi meetmeid toiduainete jaemüügi ja optiliste kettaseadmete sektorites, eesmärgiga tagada tarbijatele õiglased hinnad;

178.  palub komisjonil uurida, kas on lahknevusi toodete müümises ühtsel turul, mis võib avaldada negatiivset mõju kohalikele tootjatele, eriti VKEdele;

179.  tuletab meelde, et oma resolutsioonis 2014. aasta konkurentsipoliitika aastaaruande kohta kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa suurte jaemüüjate liite, ning tunneb heameelt komisjoni soovi üle arutada küsimust nende liitude mõjust Euroopa konkurentsivõrgustiku tootjatele ja tarbijatele;

o
o   o

180.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondade konkurentsiasutustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0292.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0346.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0004.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0051.
(6) ELT L 123, 19.5.2015, lk 1.
(7) ELT L 187, 26.6.2014, lk 1.
(8) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0394.
(10) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(11) ELT L 335, 18.12.2010, lk 43.
(12) Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2016 „Ühtekuuluvuspoliitika alal vajatakse täiendavaid jõupingutusi riigiabi eeskirjade alase teadlikkuse suurendamiseks ja eeskirjade järgimise tagamiseks“ http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_24/SR_STATE_AIDS_ET.pdf
(13) Komisjoni 17. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1166, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 X lisa seoses suhkrusektoris suhkrupeedi ostutingimustega alates 1. oktoobrist 2017 (ELT L 193, 19.7.2016, lk 17).
(14) Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioon ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas (P8_TA(2016)0250).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 261/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris (ELT L 94, 30.3.2012, lk 38).
(16) ELT C 65, 19.2.2016, lk 40.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika