Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2001(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0018/2017

Esitatud tekstid :

A8-0018/2017

Arutelud :

PV 13/02/2017 - 16
CRE 13/02/2017 - 16

Hääletused :

PV 14/02/2017 - 8.11
CRE 14/02/2017 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0029

Vastuvõetud tekstid
PDF 184kWORD 54k
Teisipäev, 14. veebruar 2017 - Strasbourg
Soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärguks
P8_TA(2017)0029A8-0018/2017

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2017. aasta soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärguks (2017/2001(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille on esitanud Constance Le Grip fraktsiooni PPE nimel ja Maria Arena fraktsiooni S&D nimel ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärguks (B8-1365/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi sooküsimuste kohta arengukoostöös ja uue ülemaailmse partnerluse kohta vaesuse kaotamiseks ja säästva arengu tagamiseks pärast 2015. aastat ning 16. detsembri 2014. aasta järeldusi 2015. aasta järgse ümberkujundava arengukava kohta,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärku ja selle prioriteetset teemat „Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine muutuvas töömaailmas“,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal, 2. märtsil 2010. aastal ja 9. märtsil 2015. aastal ehk vastavalt ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10, Peking +15 ja Peking +20, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 133,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0018/2017),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus, ja üks selle eesmärkidest ja ülesannetest, ning arvestades, et EL juhindub sellest põhimõttest ka oma välistegevuses, kuna mõlemad mõõtmed peaksid olema kooskõlas;

B.  arvestades, et naiste inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus ei ole üksnes põhilised inimõigused, vaid eeltingimused arengu edendamiseks ja vaesuse vähendamiseks ja vajalik alus rahumeelse, jõuka ja jätkusuutliku maailma saavutamiseks;

C.  arvestades, et naistevastane vägivald ja ahistamine hõlmab suurt hulka inimõiguste rikkumisi; arvestades, et iga nimetatud kuritarvitamine võib jätta sügava psühholoogilisi jälje ning tekitada füüsiliselt või seksuaalselt kahjustusi või kannatusi, nendega ähvardamine ja nendele sundimine tekitavad kahju naiste ja laste üldisele tervislikule seisundile, sealhulgas reproduktiiv- ja seksuaaltervisele, ning need võivad mõnedel juhtudel olla ka surma põhjuseks;

D.  arvestades, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump taaskehtestas 23. jaanuaril 2017. aastal nn üldise vaikimisseaduse, millega takistatakse rahvusvahelistel organisatsioonidel saada Ameerika Ühendriikidelt ülemaailmset tervishoiualast abi juhul, kui nad pakuvad aborditeenuseid, annavad sellealast nõu, suunavad abordile või propageerivad aborditeenuseid – isegi kui nad teevad seda oma, mitte Ameerika Ühendriikidelt saadud rahalistest vahenditest ning isegi, kui nende riigis on abort seadusega lubatud; arvestades, et selle tagajärjel kannatavad nüüd ka programmid, mis tegelevad HIVi/AIDSiga, emade ja laste tervisega, Zika viiruse vastase võitlusega ning muude tervishoidu ja haigusi puudutavate küsimustega; arvestades, et selle seadusega kaasneb tagasiminek paljude aastate saavutustes kogukondade tervishoiu ja heaolu edendamises kogu maailmas, eriti naiste ja tütarlaste õiguste valdkonnas ning see võib vähendada miljonite inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele kogu maailmas;

E.  arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu üle maailma; arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk on eraldiseisev eesmärk, mis tähendab seda, et seda tuleb võtta arvesse kestliku arengu tegevuskavas 2030 ning kõikide kestliku arengu eesmärkide täitmise puhul; arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine tähendab neile vajalike vahendite andmist, et nad saaksid majanduslikult sõltumatuks, et nad oleksid ühiskonnas võrdselt esindatud, et neil oleks võrdne roll kõigis eluvaldkondades ning et neil oleks rohkem mõju avalikus elus ja kontroll kõikide nende elu mõjutavate otsuste üle;

F.  arvestades, et naised on olulised majandustegevuses osalejad kogu maailmas ja naiste osalemine majandustegevuses võib stimuleerida majandust, luua töökohti ja suurendada kaasavat jõukust; arvestades, et riigid, mis väärtustavad naisi ja ergutavad neid tööturul ja otsustusprotsessis täielikult osalema, on stabiilsemad, jõukamad ja turvalisemad; arvestades, et sooteadlik eelarvestamine on tark majandamine ning sellega tagatakse, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks;

G.  arvestades, et naiste loovus ja ettevõtluspotentsiaal on majanduskasvu ja töökohtade allikad, mida ei ole piisavalt kasutatud ning mida tuleks veel edasi arendada;

H.  arvestades, et vaatamata kindlate tõendite olemasolule selle kohta, et naiste mõjuvõimu suurendamisel on keskne roll vaesuse vähendamisel, arengu edendamisel ja maailma kõige kiireloomulisemate probleemide lahendamisel, tunnistasid ELi valitsused 20 aastat pärast Pekingit, et ükski riik ei ole täielikult saavutanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust ega naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, edasiminek on olnud aeglane ja ebaühtlane, alles on jäänud suured lõhed ja diskrimineerimise vormid ning tegevusprogrammi rakendamisel 12 määrava tähtsusega valdkonnas on ilmnenud uued probleemid;

I.  arvestades, et ELil on oluline roll naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise toetamises poliitiliste ja rahaliste vahendite abil nii ELis kui ka kogu maailmas; arvestades, et ELil peab olema keskne roll ÜROs ja ELis kokkulepitud naiste inimõiguste aspektide kaitsmisel;

J.  arvestades, et kõige vaesematest riikides toodavad ligikaudu 80 % toidust jätkuvalt naised, kes on praegu peamised bioloogilise mitmekesisuse ja põllukultuuride seemnete kaitsjad;

K.  arvestades, et maa ei ole ainult tootmisvahend, vaid ka kultuuri ja identiteediga seotud koht; arvestades, et juurdepääs maale on seega üks elu põhiteguritest ning talumajapidamistes töötavate ja põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste võõrandamatu õigus;

1.  edastab nõukogule järgmise soovituse:

Üldtingimused naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks

Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ja takistuste ületamine tööturul

Naiste võrdse osalemise tagamine otsuste tegemise kõikidel tasanditel

Kõige tõrjutumate naiste vajadustega tegelemine

Kõnealuste kohustuste ümberarvestamine kuludeks ja nende nähtavamaks muutmine;

   a) kinnitada oma kindlat toetust Pekingi tegevusprogrammile ja selles esitatud naiste inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse arvukatele meetmetele; kinnitada oma pühendumust naiste inimõiguste suhtes võetud kahetasandilise lähenemisviisi järgimisele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu kõikides poliitikavaldkondades ning rakendades kindlaid meetmeid naiste inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse heaks;
   b) ergutada poliitikameetmeid, millega investeeritakse naiste ja tütarlaste võrdsesse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja kutseõppele, sealhulgas formaalharidusele, informaalsele haridusele ja mitteformaalsele haridusele, ning millega kaotatakse soolised erinevused nendes valdkondades ja kõigis sektorites, eriti traditsiooniliselt meeste domineeritavates valdkondades;
   c) võidelda nii avalikus kui ka erasfääris naiste ja tütarlaste vastase vägivallaga, mis on nende kehalise ja vaimse puutumatuse tõsine rikkumine ning takistab neil oma täieliku potentsiaali realiseerimist; liikuda edasi Istanbuli konventsiooni täieliku ratifitseerimise suunas kõikide osaliste poolt;
   d) on seisukohal, et tõhusama rahvusvahelise tegutsemise nimel peavad ÜRO, EL ja liikmesriigid suurendama ka oma territooriumil jõupingutusi naistevastase ja soopõhise vägivalla likvideerimiseks; kordab seepärast nõudmist, et Euroopa Komisjon esitaks ELi strateegia naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks, sealhulgas direktiivi, millega kehtestatakse miinimumstandardid; samuti palub sellega seoses kõigil osalistel allkirjastada ja ratifitseerida Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsioon;
   e) töötada välja poliitikameetmed, et edendada ja toetada inimväärse töö ja täieliku tööhõive saavutamist kõikide naiste jaoks;
   f) tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, nagu on kokku lepitud elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammis, Pekingi tegevusprogrammis ja nende läbivaatamiskonverentside lõppdokumentides; tagada eakohane seksuaalharidus tüdrukutele ja poistele ning noortele naistele ja meestele, et vähendada noorte soovimatuid rasedusi või haigestumist sugulisel teel levivatesse haigustesse;
   g) mõistab rangelt hukka nn üldise vaikimisseaduse, millega keelatakse rahvusvahelistel organisatsioonidel saada Ameerika Ühendriikidest pereplaneerimisega seotud abi juhul, kui nad pakuvad aborditeenuseid, annavad sellealast nõu, suunavad abordile või propageerivad aborditeenuseid; peab seda seadust otseseks rünnakuks naiste ja tütarlaste õiguste valdkonnas tehtud saavutuste vastu ning tagasiminekuks; kutsub ELi ja selle liikmesriike kiiremas korras üles võtma meetmeid, millega astutakse vastu vaikimisseaduse mõjule, suurendades märkimisväärselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rahastamist ja luues rahvusvahelise fondi, et rahastada juurdepääsu pereplaneerimisele ning turvalisele ja seaduslikule abordile, kasutades nii riiklikku kui ka ELi arengu rahastamise vahendeid, et täita rahaliste vahendite puudujääki, mis tuleneb Trumpi valitsuse käigust lõpetada kõikide nende välismaal tegutsevate abiorganisatsioonide rahastamine, kes pakuvad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuseid;
   h) kaotada sooline palgalõhe, erinevused elu jooksul teenitud sissetulekus ja pensionierinevused;
   i) teha lõpp naiste diskrimineerimise kõikidele vormidele seaduste ja poliitikavaldkondade kõigil tasanditel;
   j) võidelda soolise stereotüüpide kõikide vormide vastu, millega võimaldatakse ebavõrdsuse, vägivalla ja diskrimineerimise jätkamist ühiskonna kõikides valdkondades;
   k) toetada naiste organisatsioone nende tegevuse kõigil tasanditel; kaasab neid partneritena poliitika kujundamisse ja tagab piisava rahastamise;
   l) kohaldada sooteadlikku eelarvestamist kui soolise süvalaiendamise vahendit kõikide avaliku sektori kulude suhtes;
   m) kutsuda kõiki osapooli üles ratifitseerima ja rakendama konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, pöörates eriti tähelepanu artiklitele 1, 4, 10, 11, 13, 14 ja 15;
   n) ergutada kõiki osapooli kehtestama poliitikameetmeid ja seadusi, mis tagavad võrdse juurdepääsu tööle ning võrdse tasu võrdse ja võrdväärse töö eest;
   o) jätkata ja intensiivistada tööd nende poliitikameetmetega, millega toetatakse ja edendatakse naiste ettevõtlust seoses inimväärse tööga ning millega kõrvaldatakse kõik takistused ja sotsiaalsed eelarvamused, mis on seotud ettevõtte loomise ja juhtimisega, sealhulgas parandades juurdepääsu finantsteenustele, laenudele, riskikapitalile ja turgudele võrdsetel tingimustel ning edendades juurdepääsu äritegevusega seotud teabele, koolitusele ja võrgustikele; tunnustada ja edendada sellega seoses sotsiaalse ettevõtte, kooperatiivide ja alternatiivsete ärimudelite rolli naiste mõjuvõimu suurendamises;
   p) märgib, et makromajanduspoliitikal, eriti eelarvedistsipliinil ja avalikel teenustel on ebaproportsionaalne mõju naistele ning et poliitikakujundajad peavad neid soolisi mõjutegureid arvesse võtma;
   q) edendada uusi investeeringuid sotsiaalhoolekande infrastruktuuri, haridusse ja tervishoidu ning kättesaadavatesse, taskukohastesse ja kvaliteetsetesse hoiu- ja hooldusteenustesse kogu elu jooksul, sealhulgas lapsehoiuteenused ning ülalpeetavate ja eakate hooldusteenused; tagada lapseootel naiste tugev kaitse ja tööõigused lapseootuse ajal ja järel;
   r) toetada poliitikameetmeid, mis soodustavad majapidamise ja hooldamisega seotud kohustuste võrdset jagamist naiste ja meeste vahel;
   s) toetada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni loomist, et töötada välja rahvusvaheline standard soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks töökohal;
   t) rakendada poliitikameetmeid, mis käsitlevad naistevastase poliitilise vägivalla nähtust, sealhulgas füüsilist vägivalda, hirmutamist ja küberkiusamist;
   u) võtta mõjusaid meetmeid lapstööjõu kaotamiseks, kuna kasutatakse ära miljoneid tütarlapsi; kehtestada praeguses ELi õiguses uued mehhanismid, et vältida lapstööjõu poolt valmistatud toodete importi;
   v) julgustada naisi ja tütarlapsi teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja toetusprogrammide kaudu alustama akadeemilist ja teaduskarjääri kõikides teadusvaldkondades, keskendudes eriti tehnoloogiale ja digitaalsele majandusele;
   w) tagada ühtsus ELi sise- ja välispoliitika ning kestliku arengu eesmärkide vahel;
   x) kaitsta kodaniku- ja poliitilisi õigusi ning toetada soolise võrdõiguslikkuse tagamist otsuste tegemise kõikidel tasanditel, sealhulgas poliitilised otsused, majanduspoliitika ja -programmid, töökohad, äritegevus ja teadus;
   y) kaasata tööturu osapooli, kodanikuühiskonda ja naiste organisatsioone majanduslike otsuste tegemisse;
   z) tugevdada naiste juhtpositsiooni ja osalemist otsuste tegemisel konfliktiolukordades ja konfliktijärgsetes lahendustes ning tagada konfliktidest väljuvates riikides naiste juurdepääs töökohtadele, tööturgudele ja poliitikas osalemisele ja juhtivatele kohtadele, mis on kõik stabiilsuse saavutamiseks hädavajalikud;
   aa) lihtsustada maapiirkondades elavate naiste jaoks maa omandamist ja juurdepääsu laenudele ning edendada, julgustada ja toetada maapiirkondades naiste ettevõtlusalgatusi, et nad muutuksid majanduslikult iseseisvaks ning osaleksid täielikult kestliku arengu ja maaelu arendamises ja saaksid sellest kasu; kaitsta ja edendada aktiivsete poliitikameetmete abil lühikesi toiduainete tarneahelaid nii ELis sees kui ka sellest väljaspool;
   ab) kehtestada sise- ja rahvusvahelised eeskirjad, millega tagatakse piirangud ulatusliku maa hõivamise suhtes, mis ei vasta väikeomanike, eriti naiste huvidele;
   ac) nõuda maapiirkondade naiste organisatsioonide kaasamist kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja ülemaailmsesse poliitikakujundamisse ning toetada naiste võrgustikke kogemuste ja hea tava vahetamises, eriti kui vastavad otsused võivad nende elu mõjutada;
   ad) nõuda kõikidelt riikidelt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, sealhulgas selle artikli 6 „Puuetega naised“ ratifitseerimist ja rakendamist;
   ae) rõhutada sisserändajatest naistöötajate, eriti sisserändajatest ja pagulastest naiskoduabiliste õigust inimväärsetele töötingimustele ja võrdsele sotsiaalsele kaitsele; nõuda ILO konventsiooni nr 189 ratifitseerimist ja rakendamist;
   af) nõuda kõikidelt osapooltelt selliste poliitikameetmete rakendamist, millega tagatakse pagulastest naiste ja tütarlaste õigused ja humaanne kohtlemine;
   ag) tagada, et soolist tagakiusamist peetakse varjupaigataotluse aluseks vastavalt ÜRO 1951. aasta konventsioonile, mis on seotud pagulasseisundiga;
   ah) rõhutada vajadust kaitsta ja edendada LGBTI-naiste õigusi;
   ai) kutsuda naiste staatuse komisjoni ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise komiteed (CEDAW) üles institutsionaliseerima valdkondadevahelise lähenemisviisi oma analüüsidesse ning edendama valdkonnaülese analüüsi kaudu mitmekordse diskrimineerimise vastast võitlust kõigis ÜRO organites;
   aj) kohaldada poliitikameetmeid, mis käsitlevad vaesusega ja sotsiaalse tõrjutusega silmitsi seisvate naiste olukorda;
   ak) tunnustada naiste rolli ametlike ja mitteametlike hooldajatena ning rakendada poliitikameetmeid, millega parandatakse nende hooldajatöö tingimusi;
   al) võtta kasutusele ressursid, mis on vajalikud naiste majanduslike õiguste realiseerimiseks ja soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, sealhulgas ELi ja liikmesriikide tasandil olemasolevate vahendite kasutamise kaudu, nagu soolise mõju hindamised; kasutada sooteadlikku eelarvestamist kõikide avaliku sektori kulude puhul, et tagada naiste ja meeste vaheline võrdsus ning kaotada sooline ebavõrdsus;
   am) tagada parlamendi ja selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi seoses ELi seisukohaga ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärgul;
   an) väljendab kindlat toetust ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri (UN Women) tegevusele, kuna nimetatud agentuur tegeleb ÜRO raames peamiselt naiste- ja tütarlastevastase vägivalla likvideerimisega maailmas ning asjaomaste sidusrühmade kokku toomisega, eesmärgiga tuua kaasa poliitilised muutused ja kooskõlastada tegevusi; kutsub kõiki ÜRO liikmesriike ja ELi suurendama ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri rahastamist;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika